- krooni ulatuses rahalisest panusest ehitusmaksumuse katteks. 22 11.3. Bilansiprognoos PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOHUSTUSED Hankijate maksmata arved 24 685 24 729 Viitvõlad 1 399 Tulevaste perioodide tulu 450 000 427 500 Lühiajalised kohustused kokku 0 474 685 453 628 0 Pikaajalised laenud, kapitalirent Pikaajalised kohustused kokku 0 Kohustsed kokku 0 474 685 453 628 0 OMAKAPITAL Osakapital nimiväärtuses 50 000 50 000 Kohustuslik reservkapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum 149 761 Aruandeaasta kasum 149 761 95 248 Omakapital kokku 0 199 761 295 009 0
positsioone kolmandas maailmas ja võidurelvastumises ; see protsess oli kasulik USA-le: Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust, läbirääkimist lääne maailmaga. -Pingelõdvenduse tulemused: tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel(lääneriikide investeeringud Eur satelliitriikidesse, tihenes kult ja teadualane suhtlemine, turism) ; õõnestas idablokki seest poolt, ebaotstarbekad laenud viisid Ida-Eur sotsialistlikud riigid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme. -Külma sõja taasägenemine(1979-1985): USA väljatõmbumine Vietnamist oli NL võit ; NL ehitas üles oma tuumajõud, 1980 oli saavutanud USAst ülekaalu, NL jõud koos satelliidi Kuubaga saavutasid kontrolli Angoolas, Etioopias, Afganistanis ; Brežnev uskus, et võib teha, mida tahab ; Moskva agressiivsuse kasv välispoliitikas ja tahtmatus alustada kasvõi osalistki desarmeerimist ;
* Omaette elamine. * teadlikkus. * suutlikkus lahendada konflikte. * suhtlemisoskus. * kohandumine. Kodu loomine · Omaette elamispind maja või korterina : * Kui sissetulekud lubavad. * Ühel poolel on juba elamispind. Noorepere laen. · Elamispinda saab üürida. · Laenud Rasedus · Rasedus algab eostamisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. · Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. · Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb. · Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustustest pärast eostamist. Viljastumine
Keelekontakt ei olnud otsene, vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus > sant signare > siunama Teine, massilisem laen tuli 15. 16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele. Need kaubandus ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära. amphora>ampora>amber>ämber cucurbita> Kurbitz> kõrvits Ka oli võimuga seotud sõnavara, kooli, hariduse ja ususõnavara: 6 caesar > kaiser > keiser, kusjuures see sõna laenati teistkordselt vene keele kaudu caesar > tsaar schola > Schule > kool klaustrum > Kloister > klooster
5. Juhatajate nõukogu kiidab heaks finantsabi andmise lepingu, milles on üksikasjalikult sätestatud antava stabiilsustoetuse finantsaspektid ja vajaduse korral abi esimese osa väljamaksmise kord. 6. ESM kehtestab asjakohase hoiatussüsteemi, millega tagatakse, et ESMi liige tasub ESMile õigel ajal stabiilsustoetusega seotud mis tahes tagasimaksed. 7. Euroopa Komisjon (koostöös EKPga ja võimaluse korral koos IMFiga) kontrollib finantsabiga seotud tingimuste täitmist. ARTIKKEL 16 ESMi laenud 1. Juhatajate nõukogu võib otsustada anda kooskõlas artikliga 12 ESMi liikmele finantsabi laenu vormis. ARTIKKEL 20 Hinnastamispõhimõtted 1. Stabiilsustoetuse andmisel üritab ESM täielikult katta oma rahastamis- ja tegevuskulud ning lisab asjakohase marginaali. ARTIKKEL 25 Kahju katmine 1. ESMi tehingutest tulenev kahju kaetakse: a) esiteks, reservfondist; b) teiseks, sissemakstud kapitalist, ning c) kolmandaks, lubatud sissemaksmata kapitali asjakohasest osast, mis nõutakse sisse
12. Leebe ja karmi rahapoliitika olemus. o LEEBE: raha pakkumise kasv, madalad intressimäärad, ringleb rohkem raha o KARM: raha pakkumise piiramine 13. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid); erakorralised meetmed. Avaturuoperatsioonid Keskpanga algatatud tehingud (väärtpaberite müük,ost). Pankade likviidsuse tagamine Igakuised,nädalased laenud, teatud kuupäev Pusivoimalused ehk Hoiustamise pohivoimalus -0,40% (peab peale maksma, sp miinusega) diskontomäär Laenamise pohivoimalus 0,25% Kohustuslik reserv Keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas( kuni 2.a kohustustest kantakse reservi 1% Erakorralised vahendid Volakirju müües peaks kekspank innustama volakirju müünud investoreid
· II maailmasõja järel pandi SLV-s alus sotsiaalsele turumajandusele (Ludwig Erhard). Sel ajal valitsesid Saksamaad kristlikud demokraadid. Majandusime põhjused: väikesed sõjalised kulutused reparatsioonivaradena välja viidud sisseseade asemel võeti kasutusele kaasaegne tipptehnoloogia toetumine eraomandile ja vabale turumajandusele vaba tööjõud - peale sõda 8 miljonit ümberasujat USA laenud ja investeeringud SLV-le jäi endise Saksamaa peamine tööstuspiirkond Ruhr ja 61% endisest tööstusvõimsusest sakslaste töötahe ja -oskused · Sotsiaalne turumajandus e. "heaolu kõigile"- majandus baseeerub eraomandil ja turumajandusel, aga riigieelarvest jagatakse vaestematele ja vähem kindlustatutele sotsiaalabi ("rikas maksab vaese eest, terve aga haige eest"). · Sotsiaalse turumajanduse kasutuselevõtu tulemusena algas kiire majanduskasv (1950.a
kasumi ja kuludega) · Liikmete tunnustamine, saavutustele õhutamine · Tegeldakse eesmärkidest ja kompetentsusest lähtuvalt · Org struktuur on lihtne, paindlik, arusaadav, ametnikkond väike · Org on kergesti muudetav 6.Juhtimisvead(Robert Hartley) Tegevusest tulenevad vead · Ei reageerita keskkonnast tulenevatele muutustele (kinnisvara) · vead kujunevad välja pikema aja jooksul (nt laenud, kinnisvara, ehitus) · iseloomulikud stagneerunud juhtidele (ei arvesta muutusi, konkurentsi) · juhtimuslik vananemine · põhjused: tegutsemistingimused , töö sisu, menetluste muutumise kiiruse kasv, aeg muutub kiiresti Soorituste vead · põhjus: ebaõige planeerimine, ebaõiged otsused, õigustamatud kulutused · vead on ilmsed ja täpselt mõõdetavad · võib kaasa tuua suuri kulutusi (vale arvestus) 7.Organisatsiooni mõiste
Kordamisküsimused 1. Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimise kui teadusharu tegelikuks tekkeajaks võib lugeda 1960.70. aastaid, mil töötati välja paljud praegusel ajal olulised seisukohad. Eestis on kaasaegset rahandusteooriat alates 1990. aastatest (professorid V. Raudsepp, U. Mereste). Kaasaegne finantsjuhtimine on integreeritud õppeaine, milles on omavahel seotud: _ finantsarvestus; _ investeeringud; _ juhtimisteooria; _ statistika jne. Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. (finantsjuhtimine vaata...
Mõju tarbijale: pangalaenu tagasimakse on soodsam, hoiused kaotvad selle võrra väärtust, raha väärtuse e ostujõu langus. Põhjused: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (siis kui pangad annavad lihtsalt laenu); tootmiskulude kasv (nt nafta hinna tõus SUBSIIDIUM- riigi rahaline abi ettevõttele, et muuda tema toodang kunstlikult odavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Nt uue maj haru rajamisel, kriisiolukorra leevendamiseks. Varjatud vormis kaitsetollid, madalaintressilised laenud, maksudest vabastamine jne DUMPING- ettevõtete rajamine odavama tööjõuga maadesse või loodust kahjustavate ettevõtete rajamine nõrgemate keskkonna regluatsioonidega maadesse. MONETARISM- Eesmärgiks inflatsiooni stabiilsus, isereguleeruvad hinnad. Kapitalistlik maj ebastabiilne. Enamik maj probleem seotud mitteküllaldase pakkumisega. Nõudlust ei tohi mõjutada, sest see rikub maj iseregulatsiooni. Maj tsükleid põhjustab rahamassi kõikumine. Ivesteeringute kasvu tagab rahamassi kasv.
j tundmatu d tuleviku l ik vahel. h l 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha pakkumine LM kõvera konstrueerimist alustame raha pakkumise analüüsist. Raha saab pakkuda siis kui teda on palju (hoiused ja laenud kommertspankades). Hoiustele intresside väljamaksmiseks tuleb raha panna raha välja laenata. Reaalne (MS) ja nominaalne (M0) rahapakkumine. Reaalne (r) ja nominaalne (i) intress. Nominaalne rahapakkumine ei arvesta hinnaindeksit hinnaindeksit. Reaalne rahapakkumine on nominaalne rahapakkumine korrigeeritud hinnaindeksiga, seega: MS = M0 / P Kuii aga eeldada,
omakapitali). Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva. Aktivasvara Passivasvara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital Raamatupidamiskohustuslase vara (aktiva) Käibevara- lühikese kasutusajaga vara (aasta) Raha- kassas, pangakontodel, väärtpaberitest, debitoorne võlg ja varud Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara- kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul (üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- väärtpaberid, antud laenud Kinnisvara-investeeringud Materiaalne põhivara- masinad, seadmed hooned Immateriaalne põhivara- patendid, kaubamärgid, litsentsid Raamatupidamiskohustuslase kohustised ja omakapital (passiva) Kohustised Lühiajalised kohustised- maksetähtaeg kuni aasta; lühilaenud; kreditoorne lühivõlg (ajutine võlg teisele) Pikaajalised kohustised- pikklaenud, liising Omakapital Seotud omakapital- Aktsia-või osakapital, Reservid
17 11 Finantsmajandusplaanid 11.1 Planeerimissüsteemi kirjeldus Esialgne plaan on alustada oma äri äriplaani järgi. Kui midagi peaks muutuma, teen muudatused ka äriplaanis. 11.2 Finantseerimine Algkapitaliks on hetkel planeeritud oma raha 10000.- ja hiljem tuleb võtta pangalaen. Tagasi tuleb hakata maksma alates 2.aastast. AKTIVA PASSIVA Kassa Pikaajalised laenud 19173 Arveldusarve 20896 Hankijad Immateriaalne vara Omakapital 10000 Seadmed 8277 Kasum/kahjum 11.3 Kasumiplaan Tulud 1.a 2.a 3.a 4.a Müügitulu 134967 153962 175342 196826 Müügitulud kokku 134967 153962 175342 196826 Kulud majandustegevusest 1.a 2.a 3.a 4.a
L.Eetikaveeb 2010) Kes siis ikkagi peaks kodututele abikäe ulatama? Kuigi seaduse järgi peaks seda kohalik omavalitsus (või tema poolt volitatud asutus) tegema, ei paista see süsteem praegu väga 9 hästi toimivat, sest kõik takerdub raha (või õigemini selle puudumise taha). (Parder M.L. Eetikaveeb 2010). Kodutust ja vaesust ei tekita alati mitte väikesed tulud, vaid üheks põhjuseks on ka suur tarbimisvajadus. Kergekäeliselt võetud laenud ja laenu käendajaks hakkamine võib sageli käia ülejõu ning selle tagajärjel tekkinud võlgnevuse katteks võetakse inimeselt kodu. 2.2.Vaesuse mõju lastele Erilist tähelepanu tuleks pöörata vaesuses kannatavatele lastele, kes paratamatult peavad tagajärgedega leppima, kuna neil puudub võimalus ise olukorrast väljapääsu otsida. Vaesuse tagajärjel puuduvad lapsel normaalseks arenguks vajalik keskkond ja vajalikud vahendid
- hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud - hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta - lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid 25.Mida tähendab hüpoteeklaen? Kinnisvara ehk hüpoteeklaenud- kasutatakse mitmete hoonete rajamiseks ja renoveerimiseks nii ettevõtete kui ka eraisikute poolt. Tagatiseks on tavaliselt finantseeritav kinnisvara, millele seatakse hüpoteek. Hüpoteek laenud erinevad teistest laenudest selle poolest, et: 1 keskmine laenumaht on suur 2 pikem laenuperiood 5-30 aastat 3 olulised on järgmised küsimused: - laenu tagatiseks oleva kinnisvara seisukord ja turuväärtus - avansiline sissemakse 10-20% laenusummast - laenusaaja krediidivõime ja rahavoogude stabiilsus - põhivõla ja intressi maksmise kord ja arvestamine. 26.Selgitada faktooringu olemust? Faktooring on spetsiifiline müüja
Konto saldo – Kontojääk arvestusperioodi lõpul, konto deebet- ja kreeditkäivete vahe. Kutseline raamatupidaja – Raamatupidaja, kes on andnud teatud eksamid, omab teatud kogemust ning vastab muudele esitatud nõuetele. Kõrvaltoode – Põhitoote kõrval valmistatav toode, millel on tavaliselt põhitoodangust madalam turuväärtus (kasutatakse näiteks tootmisjääke). Kreditoorne võlgnevus – Majandusüksuse poolt võlausaldajaile tasumata arved laenud, laenuvõlg. Käibemaks – Maks ettevõtte hulgi- või jaekäibelt, mille osatähtsus lõpptarbimises on seda suurem, mida rohkem vaheetappe toode läbib. Käibevahendid – Ettevõttesse investeeritud rahasumma, mida kasutatakse jooksvas majanduslikus tegevuses ja mis pöördub tagasi müügitulude näol. Käibevara – Vara, mis eeldatavasti kasutatakse ära ühe aasta jooksul. Käsiraha – Rahasumma, mis makstakse müüjale lepingu kinnituseks enne kauba üleandmist ning
laengu all Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse siis tekib pinge kuni 40MV väliskeskonna suhtes Loe läbi alateemad elektrikardiograafia elektroensefotograafia ja kserograafia ning püüa aru saada vastavate seadme tööpõhimõtetest. Juhid Elektriväljas 1, selgita elektrilise indiktsiooni nähtust lisa selgiav skeem V: Juhi sattumisel eltrivälja hakkavad vabad laenud kandjad juhis liikuma. Positiivsed laengudkandjad liiguvad elektrivälja suunas ja negatiivsed vasassuunas Seal kus välja jõujooned juhti sisenevad tekib negatiivne laeng Pinnale millest jõujooned väljuvad ilmub positiivne laeng. Nende tekkimist tuntakse kui elektrilise induktsiooni nähtuseks · Selgita elektrivälja muutumist juhi sees lisa selgitav skeem (J 247) Lanegute indukseerimine juhi ablele kestab seni kuni jõjub vastav jõud See lõppeb siis kui
"Ettevõtlus ja äri planeerimine" kordamisküsimused Eksamiküsimused toetuvad nii loengutele kui harjutustundides käsitletud teemadele, sh materjalidele Moodles. Üldised teemad on toodud järgnevalt. 1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. Ettevõtluse definitsioonid ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ...protsess, mille kaudu inimesed saavad teadlikuks ettevõtlusest kui võimalusest ja astuvad samme äri alustamiseks (Stevenson 2005) Ettevõtte käivitamine ja/või kasvatamine läbi innovaatilise, riski võtva juhtimise (Fred L. Fry) Erinevaid distsipliine ühendav teadmisvaldkond Ettevõtluse elemendid (F.L.Fry, 1993): a. Äri alustamine b. Loov ja innovatiivne äri c. Kasvav...
Firma võlgnevust, et ennetada pankrotti Arengu tasakaalustatust Andres Laar 2008 2007 BILANSI (balance) PÕHIMÕTE VARAD SOETAMISE ALLIKAD AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARA KOHUSTUSED Raha Tasumata arved Laekumata arved Lühiajalised laenud Varud Pikaajalised laenud Investeeringud Liisingud Kinnisvara Viitvõlad investeeringud PÕHIVARA OMAKAPITAL Hooned Aktsiakapital Reservid Masinad, seadmed Kasum Andres Laar 2008
ja 2010. aastal esimese I kvartiili ja mediaani vahel, millest järeldub, et reisibüroo Estravel AS kuulub keskmiselt halvema likviidsusega ettevõtete hulka. Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid ja selle arvutusvalem on järgmine: EBIT (2.10) TIE = , I kus EBIT ärikasum (eurot), I intressikulu (eurot). 2009. aastal puudusid ettevõttel igasugused laenud, seega oli intresside kattekordaja 0. 2010. aastal võeti laenu ning intresside kattekordaja oli 4,9 ja 2011. aastal 5,5. Maksevõime tõusis 2009 ja 2010 aasta vahel, kuna ärikasum suurenes tunduvalt. Mõlemal aastal asus ettevõte mediaani ja III kvartiili vahel ning oli seetõttu keskmistest sama sektori ettevõtetest parem. Ettevõtte maksevõimele annab kõige üldisema hinnangu võlakordaja. Võlakordajaga võrreldakse varade suurust kohustuste suurusega. Seda arvutatakse järgnevalt:
Kui ettevõtet ei suudeta juhtida läbi surmaoru, langeb ta negatiivsete rahavoogude ohvriks. 15. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Finantseerimisallikatena võib arvestada: Isiklikud vahendid. Sugulaste ja sõprade vahendid. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. Liising (finants või kasutusliising), lähedane on järelmaks. Tarnijate poolt antav krediit. Ühisrahastamine. Väärtpaberite müük. Riskikapital fondid ja äriinglid. Klientide poolt antav avanss (krediit). Laenu- hoiuühistud, väikelaenugrupid. Laen eraisikuna, sh õppelaen Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära Omakapitali investeeringud kasutatavad kui: Jooksev rahavoog on ebapiisav.
märts 97 oli ettevõtte võlgade jäägi suuruseks umbes 45 miljonit krooni ja laenatud oli nii püsi kui ka ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära puhul oli laenuprotsent seotud DEMi liboriga, nii et talibori tõus laenudele mõju ei omanud. Kapitaliseerituse kordaja oli 94 aastal 0,16 , 95 aastal oli see 0,38 ja 96 aastal oli see 0,44. Järelikult pikaajalised kohustused on iga aastaga kasvanud. Kõige hilisem laenu tagasimaksmise tähtaeg on hetkel 2003 see tähendab et pikaajalised laenud ei ole väga pikatähtajalised. Intressikulude kattekordaja väärtus oli 94 aastal 1,91, 95 aastal oli see 2,47 ja 96 aastal oli selle väärtus 2,38. 95 aasta näitaja on parem 94 aasta omast, mis on tingitud sellest, et neil aastatel oli intressikulu küllaltki ühesugune, 95 aastal natukene väiksem kui 94 aastal, samas kui ärikasum suurenes. 96 aasta näitaja on 95 aasta omast nõrgem, sest intressikulud kasvasid sel vahemikul umbes 1,5 miljoni võrra, ning kuigi ka ärikasum tõusis
Selle väärtust saab kõige paremini määratleda mustal turul. USA dollari legaliseerimisega sai sellest eelistatuim valuuta. Mõndasid kaupu sai ainult osta dollaritega. 2004.aastal kehtestas valitsus uue maksu dollari kasutamise eest. Nõuti veel, et äritehingud tuleb sooritada peesodes. Kuuba Keskpank reguleerib aastaeelarve suurust ning valuuta väärtust. USA embargo on tõkestanud Kuubal laenude saamise Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF). Teised pikaajalised laenud on edasi lükatud. !986.aastal lõpetas Kuuba laenude tagastamise. Laenajad on pikendanud tagastamisaja pikkuse. Hinnanguliselt on Kuuba välisvõlgade suurus ligikaudu 10 miljardit dollarit. Turism Kuuba, mis oli kunagi rikaste ameeriklaste lõbustuspiirkond, pidurdas 1959.aastal oma turismi kui sotsialistlikule ühiskonnale ebasobivad majandusharu. Viimasetel Aastatel on on see poltiika muutunud. Kuigi enamik turiste saabub Kanadast, Saksamaalt, Mehhikost
I. Maailm 1900.a.-1913.a.: 1. Inimkonna edusammud ja probleemid 20.sajandi algul (õpik lk. 8-13): 20.sajandi alguse maailma iseloomustasid järgmised märksõnad: 1.1. Eurotsentristlik maailm: · Mida tähendab eurotsentrism või eurotsentristlik maailm? · 20.sajandi alguse maailma valitses Euroopa: A) enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks B) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi (sellega seoses tugevnesid rassistlikud arusaamad) C) tugevnes ja levis Lääne-Euroopale omane liberaal-demokraatlik ühiskondlik ja poliitiline korraldus ( ehk isikuvabadustel, eraomandil ja turumajandusel ning demokraatial põhinev ühiskond). D) vähemarenenud maades hakati Lääne-Euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ( likvideeriti liikumispiirangud, tsunftikorraldus, ...
Puhaskasum 1672,4 21 141,8 33 771,35 21 7.3 BILANSSIDE PROGNOOS Bilanss hetkeseisuga Aktiva Passiva Käibevara Kohustused Raha 540 000 Kreditoorne võlgnevus 0 Debitoorne võlgnevus 0 Viitvõlad 0 Varud 0 Lühiajalised laenud 0 Käibevara kokku 540 000 Pikaajalised kohustused 0 Kohustused kokku 0 Põhivara 0 Omakapital Põhivara soetamismaksumus 0 Aktsia- või osakapital 540 000 Akumuleerunud kulum 0 Akumuleerunud kasum 0 Põhivara kokku 0 Omakapital kokku 540 000 Aktiva kokku 540 00 Passiva kokku 540 000
16 Aasta 2001 2002 Pikaajalised kohustused 3246136 8019011 Pikaajal.kohust.+ omakapital 9437882 14221464 Kapitaliseerituse kordaja 0,34 0,56 Kapitaliseerituskordaja tõuseb 2002. aastal võrreldes 2001.aastaga, mis näitab pikaajaliste kohustuste osatähtsuse kasvu, see on tingitud sellest, et lühiajalised laenud sai refinantseeritud pikaajalisteks laenudeks ja samas on võetud juurde pikaajalisi laene tähtajaga 15 aastat, intressiga 6% aastas. 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud Tabel 7. Müügikäibe üldine rentaablus Kaska-Luiga talus protsentides Aasta 2001 2002 Brutokasum 2412359 1906187 Müügi netokäive 9759349 10437664
Eli kaubanpol on mitteliikmesriike diskrimineerimine. 18) Lome konventsioonide sisu ja eesmärk. Koostöö ühenduse ja mitmete Aafrika, Kariibi mere ja Vikse ookeani piirkonna riikide vahel. Arengumaadest paiknevate kaupade tollivaba juurdepääs Eli turule ja keelatud koguselised piirangudpõllumajsaadustele eritingimused. Exporditulude stabiliseerimise süsteem. Mäetööstusetoodangu toetamise süsteem.Subsiidiumid ja laenud, toiduabi. EL import Lome konv riikidest suurem kui export sinna. 19) Looduslike ressursside olemasolu ja kasutus. Els on res kasutus üks intensiivsemaid maailmas,kasutus ligi 20% .Nafta ja gaas- 1,5% maailma naftavarudest ja 2,5 % gaasivarudest Els. EL naftavarud Põhjameres. Tuumaenergia on uraani baasil.Tuumajaamad toodavad enam kui 1/3 EL elektrienergiast.Söevarud-kivi ja pruunsüsi.Keskonnaprobleemid ja madal konkurentsivõime.See haru on hakanud taandarenema
Kokku investeeringud 140 000 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised vahendite allikad Summa kroonides (aastate kaupa) 2008 2009 2010 1. Omavahendid 1.1 Arvuti+telefon 0 1.2 Rahalised sissemaksed 40 000 2. Laenatud vahendid 2.1. Pikaajalised laenud 100 000 KOKKU 140 000 0 0 5..3. KULUDE ARVESTUS 5.3.1. Muutuvkulud Tooraine/materjalid Mõõtühik Ühiku Kulu ühele Planeeritav Maksumus hind, tootele toodete arv , krooni
kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta on makse kogunud. 2. Puudujääk võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi. Kui valitsus laenab eelarve defitsiidi katmiseks, siis võib ta kaasa tõmmata osa erasäästudest. T l Tulemus: erainvesteeringute i t i t väljatõrjumine. älj tõ j i Põhjused: 1. Laenuks vajaminevate finantside kogupakkumine on piiratud 2. Avaliku sektori laenud põhjustavad intressimäära tõusu, mis põhjustab erainvesteeringute i i nõudluse õ dl langust l Defitsiidiga eelarve efekt sõltub ka sellest, kelle käest ja millistel tingimustel on võimalik laenu saada Majandus võib laieneda, kui riik laenab erasektorilt või pankadelt, kelle raha oleks seisnud jõude. Kogukulutused ei suurene, kui laenamine viib sama suurele säästude vähenemisele. 8
koguse alandatud hinnaga vilja, varises teraviljaturg kokku. 29.10.1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Hakati müüma väärtpabereid ning nende hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. Kuna nad ei suutnud enam oma laene tagasi maksta, varises kokku pagandus. Järgnes pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasu sinna antud laenud ning kehtestasid sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud. See viis kriisi Euroopa ning seejärel ka ülejäänud maailma. Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed olid rasked. Enneolematult suur tööpuudus, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest, see omakorda põhjustas nälja ja rahulolematuse. Keskklass hakkas vaesuma. Kriisist pääsemiseks asus riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. 4. Demokraatlike riikide iseloomulikud jooned
eesti keel - 71 sõna soome keel - 56 sõna komi keel - 68 sõna läbi germaanlastega, mille tagajärjel kui ka vormiõpetuses ja Rääkisime Jaanile, et võistlus Kerroimme Janille kilpailun Ми висьталiм Яанлы, мый ilmusid keelde germaani laenud, näiteks lauseehituses. on raske, kuid mõnus. Ta pidi olevan rasittavaa mutta haus- вермасьöмыс лоö сьöкыд, но kaup, lammas ja mõõk. peaaegu ütlema, et ei viitsi kaa. Hän oli sanomaisillaan, лöсьыд. Сiйö пöшти шуис tulla, aga kui kuulis kes on ettei jaksa tulla, mutta kerrot- нин, мый оз кöсйы мунны, Slaavlastega puutusid läänemeresoomlased esmalt kokku meie
KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mill...
laenamine (toob kaasa riigivõla kasvu). Riigivõlg võib olla kas sisemine (laenatud kodumaiselt rahaturult) või väline (laenud välismaistelt rahaturgudelt). Väljatõrjumine tähendab erainvesteeringute vähenemist seetõttu, et valitsus eelarve puudujäägi finantseerimiseks laenab. Põhjused: laenuks vajamineva raha pakkumine on piiratud ja/või intressimäära tõus, mille toovad kaasa avaliku sektori laenud. Kuna laenuraha kallineb, siis tema nõudlus väheneb ja seetõttu erainvesteeringud vähenevad samuti. Laenamine Tema puhasefekt sõltub sellest, kes laenuraha pakub ja mis tingimusel seda tehakse. Kui avalik sektor laenab erasektorilt, kel jõude seisvat raha või pankadelt, kellel lisareservid, võivad kogukulutused suureneda. Kui laenamine viib sama suurele säästude vähenemisele, siis kogukulutused ei suurene. Laenamise tagajärjed võivad
sisulise peapõhjusena nähakse vähest läbipaistvust liikmesriikide eelarve- ja fiskaalpoliitikas, riikideüleste institutsioonide vähest kontrolli riikide koguvõlgade ja defitsiidi üle ning selgete normide ja sanktsioonide puudumist Euroopa Liidus, mis on viinud liikmesriigid ulatuslikule finantsstabiilsust tagavate Maastrichti kriteeriumite rikkumisele Finantskriis jõuab reaalmajandusse Ø Üldine ebakindlus Ø Kallimad laenud ja karmimad tingimused Ø Välisnõudlus langeb Septembris 2008 tabab maailma majandust rahanduskriis. Kõik ELi riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu ning see jõustub 2009. aastal. Selle tulemusel saab EL ajakohased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. Eurokriisi põhjused USA kriis, kinnisvaramull, aktsiamull, kontrollimatu laenupoliitika, vastutustundetu eelarvepoliitika. 8. Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevus võlakriisi ületamisel
EESTI MAJANDUSE OLUKORRAST 1900 1918. a. Majanduse üldiseloomustus Majanduse areng sõltus ülevenemaalise turu nõuetest ja vajadustest Kohalikul toorainel baseeruv ja kohaliku turu vajadusi rahuldav tööstus oli valdavalt väiketööstus. Tähtsamateks harudeks olid: · mineraalide töötlemine · toiduainetööstus · puidutööstus Perioodil 1900 1913 suurenes tööstustoodang umbes 2,4 korda. Tööstuse kogutoodangus moodustas 1/3 tekstiilitööstuse toodang Teisel kohal oli toiduainetööstus (peamiselt viina ja piirituse tõttu) Kolmandal kohal oli metallitööstus. Kergetööstus andis sajandivahetusel 62 % tööstuse kogutoodangust. Metallitööstus hakkas üle kanduma Tallinnasse, kus paiknes ¾ metallitööstuse ettevõtetest. Narva ja Tallinn andsid kokku 77,9 % tööstuse kogutoodangust. Esimese maailmasõja eel sõjatööstuse ettevõtteid ei olnud. Vahetult enne sõda ehitati laevatehased...
· 638. a. vallutati Jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. · Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni. · Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari väin ning vallutati Hispaania. · Edasise pealetungi Euroopasse peatas Karl Martell Poitiers' lahingus. · Bütsants suutis araablaste rünnakud tõrjuda, kuigi suurte alade loovutamise hinnaga. e. Araabia kultuur ning selle olulisemad mõjutused ja laenud Euroopas: · Araabia maailma kultuuriline ebaühtlus, ühendavateks teguriteks koraan ja araabia keel. · Vallutatud alade kultuuridega segunedes sündis uusi segakultuure (araablased võtsid palju üle Bütsantsist ja Pärsiast). · Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. · Teadus Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. saj.
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Tartu 2009 Sisukord Teise maailmasõja lõpp................................................................................................................. Harry S. Truman............................................................................................................................ Trumani doktriin....................................................................................................................... Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... Dwight Eisenhower...................................................................................................................
hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Rooma koolkond (16. sajandi keskpaik) järgis Trento kirikukogu juhiseid ja oli akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga. Koolkonna kuulsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina. Instrumentaalmuusika Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17
Äriplaan Koostanud: Taavi Müürsepp Sisukord 1.Ettevõtte üldandmed 2.Lühikokkuvõtte 3. Projektikirjeldus 4. Ruumid, seadmed ja tööjõud 5. Turg 6. Konkurents 7.Müük ja turustamine 8. Juhtimine ja personalistrateegia 9.Tootmine ja teenindamine 10. Projekti maksumus ja rahastamine 11. Projekti finants ülevaade 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juuriidiline vorm: reklaamindus Registreerimisnumber Registreerimise aeg ja koht: Omanikud, nende osa kapitalist: osakapital 40000 on jaotatud võrdselt. Juhatuse liikmed: Põhikapital: Aadress: Telefonid: E-mail: Kontaktisik, tema telefon: 2. Lühikokkuvõte ------------------------------ asutati 18.02.2007 ---------------------- ja tegutseb reklaaminduse ja trükinduse valdkonnas. Peamisteks väljakujunenud toodeteks, mida ettevõte toodab ja teenusteks, mida ettevõte müüb, on kleebised, erinevad reklaamelemendid ja trükised ning "knowhow" disaini...
Osakute ja aktsiate õiguslik reziim. Aktsiate ja osakute reziim on kõige lihtsamas tähenduses see et on õigus müüa ja osta aktsiaid ja osakuid. Osakud on päritavad. Kõik kes on osaku ostnud on osanikud, osakuid võib pantida. Erireziim : osakute võõrandamise puhul võiks ette näha ettevõtte seaduses et ettevõtte osanikel on eelisõigus osta osakuid. Aktsate kogus on aluseks omanikele dividendide saamise õigus. Osakud on ka see mille eest vastutab juhid 25. Võlakirjad ja laenud. Võlatunnistus ehk võlakiri on selline asi millega lubatakse kohustuste täitmine selliselt et luuakse iseseisev kohustus. Laenuandmine on võlakiri. Isik, kes ostab võlakirja peab lootma et see ostetakse talt tagasi võlatunnistuses näidatud tingimustes( millal ostetakse võlakiri tagasi)kui ei täida tingimusi antakse välja võlakirja müüja pankrot. Võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis. Võlakirja ostja eesmärk on tulu teenida. Võlakirjad peavad olema registreeritud
MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, ...
Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük.
ametisse täitevorgani ehk valla- või linnavalitsuse ja valib neljaks aastaks vallavanema või linnapea. Valitsus on sellest tulenevalt täidesaatva organina volikogu ees aruandekohustuslik ning vallavanem või linnapea ei kanna otseselt vastutust mitte kohaliku omavalitsuse elanike, vaid volikogu ees. Küll aga põhineb volikogu ja valitsuse usaldus siiski valijatel. Omavalitsuse tuluallikad · Osa üksikisiku tulumaksust · maamaks · riigi toetus · kohalikud maksud · laenud · laekumised teistelt omavalitsustelt · trahvid ja riigilõivud · kaupade ja teenuste müük jms Kohalike omavalitsuste ülesanneteks on : · kohalike küsimuste lahendamine · kohalik heakord · kohalik veevarustus · kohalikud teed ja tänavad · kohalikud turud · haiglad, koolid, lasteaiad 2) Peamised globaalprobleemid ja nende võimalikud lahendused. Keskonnaprobleemid - kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade
laengu all Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse siis tekib pinge kuni 40MV väliskeskonna suhtes Loe läbi alateemad elektrikardiograafia elektroensefotograafia ja kserograafia ning püüa aru saada vastavate seadme tööpõhimõtetest. Juhid Elektriväljas 1, selgita elektrilise indiktsiooni nähtust lisa selgiav skeem V: Juhi sattumisel eltrivälja hakkavad vabad laenud kandjad juhis liikuma. Positiivsed laengudkandjad liiguvad elektrivälja suunas ja negatiivsed vasassuunas Seal kus välja jõujooned juhti sisenevad tekib negatiivne laeng Pinnale millest jõujooned väljuvad ilmub positiivne laeng. Nende tekkimist tuntakse kui elektrilise induktsiooni nähtuseks 2.Selgita elektrivälja muutumist juhi sees lisa selgitav skeem (J 247) Lanegute indukseerimine juhi ablele kestab seni kuni jõjub vastav jõud See lõppeb siis kui
hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Rooma koolkond (16. sajandi keskpaik) järgis Trento kirikukogu juhiseid ja oli akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga. Koolkonna kuulsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina. Instrumentaalmuusika Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17
manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük.
hoiustamise eest peale maksma. 1500 saj lõpp ja 1600 saj lagus hakkab massiliselt panku minema pankrotti. Kujunevad välja Keskpangad. Kui ei toimi finants asutused siis on see kahjulik kogu riigimajandusele. Samuti haaras valitsus ise võimu pankade üle, et stabiliseerida olukorda. Ja juhtimise saavad üle tugevamad kommertspangad, kes on selle üle elanud. Kes omakorda saavad aru, et neil ei ole mõtet kommertstegevusega tegeleda, kuna see on riskantne, et laenud ei pruugi tagasi tulla. Aga valitsus maksab neile et nemad kontrollivad teisi ja saavad veel selle eest valituselt raha. Ja lõpuks nad loobuvad ja nii tekivad Keskpangad. Pangad hakkavad tegelema lisaks vekslite hoiustamisele, hakkavad ka kasutusele võtma muid väärtpabereid. Maj.arenedes vajatakse üha enam raha, seda vajavad ettevõtjad ja tarbijad. Ettevõtted hakkavad kasutama sellist laenu võtmist, mida vahendatakse väärtpaberitega millest kõige
Mlliste ressursside puhul kasutatakse integraalseid 10.Põhhinõuded projekteeritavale tootmistehnoloogiale. järku lõppu alustatakse teise järgu saantehniliste töödega: rentida; 5)määratud vajalike aktivate päritolu: omavahendid, (kumulatiivseid) kalendriplaani ja milliste ressursside 11.Põhilised tehnilisemajanduslikud näitajad (võimsus, paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade. laenud või ühingu osaõiguste müümine; 6)määratud firma puhul diferentsiaalseid. Näide skeemiline. mahutavus, ressursikulu, saaste- ja jäätmetekogused, Peale lagede värvimist algab elektritööde teisel etapil, mis asukoht ja selle mõju soovitud majandustulemusele; Ressursivajaduse kalender plaanid: maksumuse limiit, tasuvusaeg jm). 12
balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru.
üks; 3)koostatud ettevõimiseks vajalike varade nimestik. Seejuures ei tohi välja jätta maavaldusi ja hooneid, masinaid ja transpordivahendeid, materjalivarusid, inventari, sularaha jne. See nõuab otsustamist, kas teenuseid müüakse ja materjale ostetakse krediidiga, sest sellest oleneb vajalik rahaliste käibevahendite hulk; 4)koostatud bilanstabel, otsustatud, millised eelnevas punktis loetletud varad tuleb osta, millised rentida; 5)määratud vajalike aktivate päritolu: omavahendid, laenud või ühingu osaõiguste müümine; 6)määratud firma asukoht ja selle mõju soovitud majandustulemusele; 7)kavandatud spetsialiseeritus ja koostöö teiste firmadega. Kitsas profiil kindlustab kõrge tööviljakuse ja kvaliteedi, kuid ka tundlikkuse nõudluse kõikumiste suhtes; 8)valitud antud äriideele sobiv ettevõte juriidiline omandivorm; 9)määratud turunduspoliitika;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
