aasta lõpuks ühinenud 54 riiki. -initsiatiiv tuli USA riigisekretärilt Kelloggilt, keda toetas Prantsusmaa välisminister Briand. Suur majanduskriis- (1929-1933) börsil aktsiahinnad, milles oli suur osa äritegevuse kasumist, sattusid vabalangusesse (kõik hakkasid müüma) ja börs pandi kinni. Uus kurss- uued seadused ja meetmed majandusseisundi parandamiseks F. D. Roosevelti poolt, raha oli vaja ringlema panna, riik sekkus majandusse rahanduspoliitika kaudu riiklikud teenused, laenud toetused Roosevelt- 1932. Aastal valitud demokraadist USA president, kes lubas riiklikku sekkumist suurendades maa kriisist välja viia, reformikava New Deal looja(Uus kurss) Isolatsionismipoliitika- vältida igasuguseid poliitilisi liite, mis võiks sisaldada sõjalisi kohustusi; see oli reaktsioon Esimesele maailmasõjale (võlgnikud ei maksnud USA-le raha ära) Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute
tähtaeg ka fikseeritud. Finantskohustisi kajastatakse üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega ning seepärast kajastatakse neid finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas ehk mis on kajastatud arves, lepingul või muul dokumendil (Tikk, 2016, lk 137). Teadaolevad kohustised liigitatakse: Lühilaenud - kuni üheaastase tähtajaga laenud, millele lisaks tuleb firmal laenu põhisummale tasuda intressid ja kajastada intressikulud. Võlad tarnijatele võlad tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest; tekkepõhisele arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel. Lühivekslid veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse
tähtaeg ka fikseeritud. Finantskohustisi kajastatakse üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega ning seepärast kajastatakse neid finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas ehk mis on kajastatud arves, lepingul või muul dokumendil (Tikk, 2016, lk 137). Teadaolevad kohustised liigitatakse: Lühilaenud - kuni üheaastase tähtajaga laenud, millele lisaks tuleb firmal laenu põhisummale tasuda intressid ja kajastada intressikulud. Võlad tarnijatele võlad tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest; tekkepõhisele arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel. Lühivekslid veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materiaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittemateriaalne vara (nt litsents) jne. 4. Passiva – bilansi põhiosa. Passivas on kajastatud ettevõtte varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum v kahjum, käesoleva majandusaasta kasum v kahjum, erinevad reservid jne. 5. Aktsia – väärtpaber, mis tõendab selle valdaja proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning, mis annab selle omanikule ehk aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi
Rahakäibeprognoos 2004 2005 - 2007 Jääk perioodi alguses 0 117 480 Omakapital 300 000 0 Pikaajaline laen 300 000 0 Lühiajaline laen - - Muud laenud - - Laekumised müügist 775 000 2 870 000 Muud - - Kokku sissetulek 1 375 000 2 987 480 Kaubavarud 0 0 Põhivarad 0 100 000
Kuldsed kahekümnendad lõppesid 24. okt. 1929 ,,Wall streeti börsikrahhiga" -USA-st levis kriis üle maailma (ka Eestisse) Peamise põhjusena arvatakse, et majanduskriis tuli USA-sse sellest, et inimesed kulutusi vähendama ja seega tarbiti vähem kaupu enam ei ostetud ettevõtete töötajaid vallandati. Kriisi põhjused 1. Majanduskriis oli ületootmiskriis 2. Majanduskriisi põhjustasid halvad laenud 3. Ühe põhjusenaveel, vale ja jäik riikide majandamine Sotsiaalne kriis ilmnes Tööpuuduses (Samas töötuabirahad USA-s veel puudusid) Kriisi tagajärjed 1. Paberraha kadus ajutiselt käibelt, mis vahetati kulla vastu. 2. Töötuse suurenemine 1933 oli USA-s 15 ja Saksamaal 6. milj. Töötut. (üle 50%) 3. Inimestel kadus usk paremasse tulevikku ja hakati pooldama ärmuslikke
ootustele vähenesid 1923. aastal järsult Eesti majandussidemed Nõukogude Liiduga. Ka Lääne-Euroopa eksporditurge teenindav põllumajandus- ja metsandussektor sattus raskustesse, sest 1923. aasta viljasaak osutus erakordselt halvaks ning metsa väljavedu oli ilmaolude tõttu raskendatud, samuti olid langenud puidu ekspordihinnad. Sellest hoolimata, ning osaliselt just selle tõttu, jätkas Eesti Pank 1923. aastal oma senist laenupoliitikat. 1923. aasta novembriks olid laenud aasta algusega võrreldes kasvanud poolteist korda. Rahastati pigem nõrgemaid ja enam Vene turuga arvestavaid ettevõtteid. 1923. aasta lõpuks olid bolsevike kulla vahenduselt teenitud summad ja ka osa Tartu rahulepinguga saadud kullatagavarast riigi kulutusteks, laenudeks ja marga stabiliseerimiseks peaaegu täielikult ära kulutatud. Enamik Eesti Panga väljastatud laenude tagatisi ei olnud piisavad ega vastavuses kehtivate õigusaktidega. Osa Eesti Panga mõjukatest võlgnikest,
Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i) Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. 5 Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? Lahendus: Koguvarad – laenud = omakapital 800 000 12 P/B = 800 000 = 1,5 100 000 24. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk, standardhälve, tulumäärade vaheline korrelatsioon jms Portfelliteooria eesmärk on valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid, mis pakuvad võimalikult
väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i) Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? Lahendus: Koguvarad laenud = omakapital 800 000 12 P/B = 800 000 = 1,5 100 000 24. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk, valstandardhälve, tulumääradevaheline korrelatsioon jms valdamisperioodi tootlus, sandardhälve riski mõõdikuna, riskide hajutamise pos egekt.
• IV kvartal – 1. okt valitsus esitab riigieelarve projekti Riigikogule, kus läbib kolm põhjalikku lugemist. Tuleb vastu võtta enne eelarveaasta algust. Teine aasta: • Eelarve täitmine – tulude koondamine, kulude tegemine Kolmas aasta • 1. juuni eelarve täitmise aruande esitamine Riigikogule; Riigikontrollile hiljemalt 30. juuni: 1) bilanss; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) ülevaade riigiettevõtete majandustulemuste kohta; 5) laenud, laenugarantiid; 6) muud. 29. Eelarve täitmise protsess (kes korraldab ja kuidas korraldatakse) Tulude koondamine ja kulude ning kulutuste jaoks vahendite määramise protsess. Riigieelarve täitmine on vabariigi valitsusele kohustuslik, kes teostab läbi ministeeriumite ja riigiasutuste tulude koondamise, kulude tegemise jms. Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus
Rahaturul on võrgustruktuur ja see koosneb eraldiseisvate finantsinstrumentide mitmest allturust. Erinevalt enamikust teistest turgudest on rahaturg hulgiturg, kus tehingud on suured. Kapitaliturg - Finantsturg, kus kaubeldakse väärtpaberitega, mille tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt üks aasta; institutsioon, mille kaudu majanduses kogutud säästud antakse edasi 7. Panga bilansi komponendid. Aktiva: raha ja reservid, rahaturu väärtpaberid, antud laenud, finantsinvesteeringud Passiva: hoiused, laenud pankadelt, omakapital. 8. Vastandlikud eesmärgid finantsjuhtimises. Ettevõtte väärtuse maksimeerimine Riskide minimeerimine läbi likviidsuse tagamise Leidmaks parima võimaliku kombinatsiooni riskist, likviidsusest & ettevõtte väärtusest, peab tegema kompromisse. 9. Likviidsuse juhtimine panganduses. Krediidiasutuse likviidsus peab olema igal ajahetkel piisav tema kohustuste täitmiseks
kasutatakse terminit , samade l~opph¨a¨alikute puhul . Nii nagu m¨argi kuju, on ka h¨a¨aldused ajas ning paikkonniti tugevalt muutunud ning vanade h¨aa¨lduste v¨aljaselgitamine v~oib osutuda u ¨sna h¨ upoteetiliseks. Vana-Hiina keele foneetikale pani aluse B. Karlgren, tema teooriat on edasi arendanud A. T¯od¯o [ 75]. Hiina keelest jaapani keelde kandunud laenude kaudu on s¨ailinud praegu kasutusel olevatest kanji h¨a¨aldustest vanimad. Kanji laenud on m~ojutanud foneetiliselt k~oikide piirkonna riikide kee- li, mugandudes muidugi iga keele oma struktuuriga. Nii v~oib eristada m¨arkide jaapanip¨arast- , koreap¨ arast- ning viet- 26 namip¨arast h¨a¨aldust . 26 Vietnami keele kirjutamiseks spetsiaalselt loodud u
Alapeatükis näidatakse, kui suur on projekti maksumus ja millistest allikatest planeeritakse katta investeeringud (vt näidisäriplaani): millised summad finantseeritakse omavahenditest; millised summad finantseeritakse laenuga (summa, laenuperioodi pikkus, prognoositav intress); milliste summade ulatuses soovitakse leida riskikapitali (millistel tingimustel osalust müüa soovitakse ja kellele seda pakutakse); projekti rahastamise allikad (olemasolev raha, laenud pereliikmetelt, sõpradelt, pangalaen, liising, riiklik toetus (stardiabi), tarnijate pikajaline krediit); Hinnapakkumised on kohustuslik võtta esemetele alates 20 000.- koos käibemaksuga. Kolm sõltumatute ettevõtjate poolt koostatud võrreldavat hinnapakkumise koopiat peavad olema äriplaani lisades (vt lisa 1). Äriplaanis peab ka põhjendama, miks tehti valik just nende hinnapakkumiste kasuks. 13.2 Kasumiaruande prognoos
Samas ületas aastatel 1920-1923 riigi import ekspordi ning eelarvekulud tulusid. Vahendeid eelarvekulutuste katmiseks saadi marga emissiooni suurendamise teel. Kui veel 1920. aasta lõpul oli käibel 1800 miljonit Eesti marka, siis 1921. aasta lõpul 3100 miljonit ja 6 1923. aasta lõpul 3600 miljonit marka. Marga kiire käibeletoomise teiseks oluliseks põhjuseks olid Eesti panga laenud. 1922. Aasta teisel poolel algas Eesti Panga välisvaluutavaru kasutamine laenudeks. Raha kiire juurdetrükkimine langetas loomulikult marga kurssi. Tänu Tallinna Börsi avamisele 1920. aasta kevadel muutus valuutavahetus vabaks. Kui 1919. aasta detsembris tuli Rootsi krooni eest maksta 23 Eesti marka, siis aasta pärast juba 76 marka. Edaspidi siiski marga kurss stabiliseerus ning 1922. aasta lõpuks tuli 1 Rootsi krooni eest maksta 92 Eesti marka. Nimelt hakkas Eesti Pank 1921
AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail. Suurenes põldude saagikus, Eesti maaviljelus jõudis Euroopa keskmise taseme lähedale rukki ja kartuli osas. Üha rohkem kasutati traktoreid, kombaine, kuid hobune jäi ikkagi asendamatuks. Juhtiv haru oli endiselt loomakasvatus, eriti piimakarjakasvatus, mis andis suure osa ekspordist. Toodeti kaugelt enam kui siseturg jõudis tarbida. Riik toetas põllumajandust laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus, monopoliseeris või, liha ning munade kokkuostu ja ekspordi ning teraviljakaubanduse. Üle maa loodi põllumajandussaaduste kokkuostu, töötlemise ja turustamise võrk, mis tugines kohalikele ühistutele. Teravilja sisseveost loobuti. Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. VÄLISKAUBANDUS Majanduse piiratud mahu tõttu oli väliskaubandusel Eestile suur tähtsus. Eesti eksportis
f. Sagedased ikaldused ja näljahädad viljahinna tõus ja näljasurm. 5. Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga (õp lk 67) · Saksa-Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond 1)saksakeelseks ülemklassiks 2)mittesakslastest maarahvaks. · Säilis maarahva kultuur, eriti Lõuna-Eestis, palju arhailisi jooni. · Ristiusu ning kristlike tavade visa juurdumine. · Maa uued kultuurimõjud linnade, kiriku ja hiljem ka mõisate kaudu keelelised laenud. · Rahva vaimsesse kultuuri (usundisse, kommetesse, rahvameditsiini) tõi suure pöörde ristiusu vastuvõtmine. Linnad ja kaubandus 1. Linnaõigus ja elanikud a) Linnade tekkimine 13 saj tekkis 7 linna: Tallinn, Tartu, V- ja U-Pärnu, Haapsalu, paide, Viljandi · 14 saj II poolel narva ja Rakvere b) Alevist eristas neid linnaõigus keskaegse linna õiguslik alus(?) mis saadi maismaalt
Firma väärtus = Investeeritud kapital + prognoositud majanduskasumi nüüdisväärtus 47 EVA > 0 suunata raha ülejäägist piirata dividendide maksmist; investeeringuteks ja täiendava kasvu uus aktsiaemissioon; finantseerimiseks; uued laenud, omandada uusi ettevõtteid; obligatsiooniemissioonid; suurendada dividendimakseid; vähendada müügi kasvu SRG osta aktsiaid tagasi; tasemini (nt tõstes hindu) suunata raha teisteks sihipärasteks otstarveteks
vaatlemine (haruspicium), välkude jälgimine taevas ja vaatamine, kuidas kanad nokivad teri. Maagiat ja nõidumist ei sallitud, hiljem oli see karistatav. Kasutati nii laibamatust kui ka põletusmatust. Templeid (templum=eraldatud koht) hakati ehitama etruskide ja kreeklaste eeskujul. Templid olid ka ühiskondliku ja riikliku elu toimingute paikadeks. Rooma religioon muutus vastavalt riigi kasvamisele ja uute kultustega kokkupuutumisele. 7.-6.saj. ekr toimuvad laenud etruskidelt, 5.-3.saj. eKr. võetakse üle rida Kreeka kultusi, alates 2.saj. eKr Väike-Aasia früüglaste Suure Ema ja Attise kultus, 1.saj. eKr. Egiptuse Osirise, Isise ja Anubise kultused, 1.-2.saj. levib Süüria ja Egiptuse päikesekultus, 3.saj. pärsia-süüria päritoluga mitraism ja manilus. 2.saj. eKr antakse välja rida seadusi veriste, kõlvatute ja eriti inimohvriga seotud kultuste keelustamise ja osalejate karistamise kohta Rooma riigis
See on ettevõtte puhasrahavoo osa. Amortisatsiooniga saab reguleerida kasumit. Näiteks kui amortisatsioon suureneb, siis kasum väheneb ja vastupidi. · Laekumine vara müügist Väliseks finantseerimisallikaks saab olla investorite rahapaigutus või laen. · Oma- ja osafinantseerimine üksikettevõtja või aktsionärid paigutavad raha ettevõttesse. · Võõrfinantseerimine vahendite kaasamine laenudena. Sõltuvalt laenu tähtajast jagunevad laenud pikaajalisteks ja lühiajalisteks (kuni üks aasta) laenudeks. Erinevatel finantseerimisallikatel on erinev hind ja riskitase. Võõrfinantseerimine on odavam, kuid risk on suurem. Tuleb leida riski ja tulu optimaalne vahekord. 2. Kapitali eelarvestamine ja kapitali tõhus suunamine ning kasutamine. Kapitali eelarvestamine tähendab kaptali pikaajaliste investeeringute planeerimist ja juhtimist. Tuleb hinnata investeeringult saadavat tulu suurust, kestvust ja riski. Kasulik
Euroopa riikide piiride vääramatust. Teine oli pühendatud majandus-,teadus-,tehnika- ja keskkonnaalasele koostööle. Kolmas oli koostöö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas. Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ehk OSCE Pingelõdvenduse tulemused:*tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel turism, tihenes kultuuri ja teadusalane suhtlemine*õõnestas idablokki seest poolt ebaotstarbekad laenud viisid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme.
on kujunenud riigieelarvesse raha kogumine, esimesel juhul on tegu regulatiivse maksuga, teisel juhul fiskaalse maksuga, mille kogumisega vähendatakse teisi makse nii, et eelarve jääb samaks. KKP vahendid (3) Õiguslikud (5) · standardid, piirnormid, keelud · tehnoloogiale põhinev lähenemine · keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud (8) · maksud ja hüvitised · laenud, toetused, subsiidiumid · müüdavad saasteload · sisse ja tagasimakse süsteem · ökomärgistamine Keskkonnakorralduslikud (5) · organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem · kk auditid · keskkonnamõju hindamine · kk indikaatorid · teadlikkus kui mõjutaja Maksud ja tasud jagunevad omakorda: 1. Emissioonimaksud ehk saastamaksud- maksustatakse mingi aine paiskamist KK. 2. Ressursimaksud- maksustatakse mingi ressursi kasutamist. 3
hindamise süsteemi. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 3) 2012 aasta tegevuste rahastamiseks on kavandatud otseste toetustena 42 miljonit eurot, millele lisandub ettevõtete toetamine läbi finantsinstrumentide summas 4,78 miljonit eurot. Tagatiste ja käenduste abil ettevõtetele kättesaadavaks muutuva laenu ja tagatud ekspordimahuks on kavandatud 693,6 miljonit eurot. Rakendusplaani eelarvele on lisandunud KredExi poolsed laenud ning laenukäenduste ja eksporditagatiste maht, kuna need panustavad samuti ettevõtluspoliitika tegevustesse ja eesmärkide saavutamisesse. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 3) Disainivaldkonna tegevusplaani otseseks eelarveks 2012. aastal on 948 000 eurot, mis sisaldab endas Disainikeskuse toetamist loomemajanduse tugistruktuuride toetusest, disainialast nõustamisteenust, disainibuldooserit ja käsiraamatu koostamist. Lisaks
tagajärgedest, noored pidurdavad seetõttu oma vaimselt ja füüsiliselt arengult, arstiabi võimalus on piiratud, tarbimine on tihedalt seotud suhtlemissfääriga ning on eetiliste normidega piiritlemata, hälbib isiksuse kujunemine, järglased pärivad narkomaaniast tulenevad eelsoodumused arenguhäireks. Tavaliselt tehakse esimesed pakkumiseed noortele väga soodsatel tingimustel näiteks pakutakse neile esimesed kolm korda tasuta, väiksed laenud kuni üheks kuuks 1% päevas, mõne varastava eseme eest. (Wahl,Eik 1998: 44). 12.UIMASTITEGA SEONDUVAD KRIMINAALVASTUTUS Eesti kriminaalkoodeksis on mitmeid paragrahve, mis otseselt või kaudselt puudutavad narkootilisi aineid, alkoholi, nende tarvitamisest, hoidmist jne. Kui inimene paneb purjuspäi või narkouimas toime kuriteo, ei vabane ta kriminaalvastutusest, vastupidi, joobeseisundit loetakse raskendavaks asjaoluks ning karistus määratakse karmim. (KrK §12, 38).
Üdi luulest leiabki kõige enam dramaatilisi luuletusi. Kõige enam meeldis mulle luuletus “Me teeme, teeme“. (J. Üdi: 24) See luuletus avas isegi mu silmad kui võib nii öelda, see sõnum tõesti pani mind mõtlema. Sõnum seisneb selles, et me ehitame enda elu ümber igapäevaste tegevustega müüri, kust me isegi kõige parema tahtmise juures välja ei saa. Ja ma nõustun sellega, sest kõik inimsuhted, töökohad, koolid, ülikoolid, laenud, maksud jms – need kõik hoiavad meid ühe koha peal, ehk on ehitanud müüri meie ümber. See luuletus andis mulle mõtteainet, et kas oleks üldse võimalik vältida selle müüri ehitust või kas oleks võimalik sellest välja saada. Üldiselt jäi mul Üdi luulest positiivne pilt. Aga olid ka mõned luuletused mis olid natuke tühjemad oma tähenduses kui teised. näiteks luuletus “kolimine“. (J. Üdi: 22) Ei leidnud ma selles
· õpetajate erialane arendamine, · keskuste ja võrgustike loomine parima kogemuse siirdeks, · äri-ja hariduse partnerlused, · koolide ja administratsiooni ettevõtjalik orientatsioon, · ühiskondliku toetuse (kandepinna) loomine, 2 · võimalused õppuritele katsetamaks riskantsete projektidega, · (üli)õpilaste ettevõtlusprogrammid ja (üli)õpilasfirmade laenud, · märkimisväärsed eelarveeraldised (kõigeks eelnevaks) ja · mõlema ministeeriumi 14. MIS TÜÜPI OLI / ON EESTI ETTEVÕTLUSPOLIITIKA? · Lundström ja Stevenson (2001): pikemaajaliste väikeettevõtluse arendamise kogemustega maad kalduvad tõenäolisemalt VE-poliitika laienduse poole, sel alal "värskemad" aga tervikliku E-poliitika poole. · Eesti E-poliitika tüüp ,,väikeettevõtluspoliitika jätku" ning "tervikliku väikeettevõtluspoliitika" kombinatsioon,
Peamiseks probleemiks oli majanduselu ümberkorraldamine sõltumatu riigi vajadusi arvestades, uute turgude leidmine ja integreerumine maailmamajandusse. Alustada tuli äärmiselt ebasoodsas olukorras: sõdades ja okupatsioonides laastatud majanduse taastamiseks polnud piisavalt raha, siseturg oli kitsas, rahva ostujõud väike, välismajandussidemete väljavaade ähmane. 1920-1923 aastatel domineeris valituse majanduspoliitikas tööstuslik suund. Kergekäeliselt antud suured riiklikud laenud eksporttööstuse arendamiseks ei õigustanud end, sest Nõukogude Venemaa turg jäi tegelikult suletuks. Suur osa vastloodud ettevõtteid läks peagi pankrotti, tekkis rahanduskriis. 1924 asus O.Strandmani valitsus toetama põllumajandust ja siseturu vajadusi rahuldavat tööstust. Mittevajalikud suurettevõtted suleti või toodanguliiki muudeti. Kodumaist tööstust kaitsti kõrgete sisseveotollidega. Tööstus arenes tõusujoones ja saavutas kõrgseisu 1928-1930. Ülemaailmne majanduskriis
Kontoritarbed (sh tehnika) 1 815 Töötasud 6 027,69 Tööriietus 165 Sidekulud 50 KOKKU 25692,19 15.1. Rahastamise allikad Sissemaksed omakapitali 4 000 Laenud sugulastelt, sõpradelt 2 500 Pangalaenud (5 aastaks) 18 000 Toetused (vallast) 1 500 KOKKU 26 000 16. INVESTEERINGUTE ALLIKAD. Investeering Investeeringu: Maksumus /eur Katmise allikad Soetamise tähtaeg
suut tulu. Pöörduda panga poole Tagastamatu stardiraha Ettevõtlusinkubaatorid- pakuvad toetust, algajaid ettevõtjaid aidatakse äriplaani koostamisel, soodushinnaga antakse kasutada kontoriruume, arvutied ja muud kontoritehnikat. 22. Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil? Omakapital on omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha.Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Võõrkapital on laenud ja võlakirjad. Võõrkapitalil on kindla tagasimaksmise tähtajaga ja hinnaga. Oma ja võõrkapitali õige vahekord sõltub konkreetsest ettevõttest ja ajast 23.Mis on bilanss Majandusaruanne, mis võtab kokku ettevõtte vara (tema omandi) , kohustused(võlad) ja omakapitali teatud hetkel. 24.Kuidas arvestada toote omahinda, mis kulud peab omahinda katma? materjalide, tööjõu ja muude ressursside kasutamist 25. miks muutuvad toomise muutumisega ka kulud?
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega...
9. Erinevate varade allesoleku kindlustamine ja kontroll Inventeeritakse varasid, nõudeid, kohustusi, tulusid ja kulusid. Inventuurid on korralised ja erakorralised. Korralised inventuurid on järgmised: 1.ndl korra inventuurid: · pank; · nõuded ostjate vastu; · tarnijate võlgnevused; · maksuvõlad, ettemaksed;-korra kuus · aruandvate isikute nõuded ja kohustused; 3. Kord aastas toimuvad inventuurid: · lepingud; · ladu · põhivara; · laenud ja intressinõuded ja/või kohustused; · investeeringud; · võlakohustused; · puhkusereserv, töötasude ja maksude arvestus; · väikevara; · eraldised, potentsiaalsed nõuded ja kohustused. Majandusaasta lõpus inventeeritakse kõik varad ja kohustused, tulud ja kulud ning koostatakse inventuuriaktid. 9.1. Varade arvestus Põhivaradeks loetakse varad, mille soetusmaksumus on üle 10000.- EEK ühiku kohta ja kasutusaeg rohkem kui üks aasta
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on turundus? Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Pärineb inglise keelsest sõnast: MARKET ehk eesti keeles TURUL TEGUTSEMA Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. Kõik turundustegevused on vajalikud selleks, et õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ning samaaegselt realiseerida organisatsiooni eesmärke HINNAPOLIITIKA, LOGISTIKA, MÜÜK, REKLAAM, TURUUURINGUD, TOOTE/TEENUSE KUJUNDAMINE, TURUSTUSKANALITE VALIK - Kõik need tegevused on vajalikud tarbija vajadustetundmaõppimiseks, nende rahuldamiseksning samal ajal ka ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Võrdlus: Vana ja uus turundus 2. Turunduse funktsioonid Ruumilõhe (Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba p...
väärtpaberite ja rahareservide hulga. Olukord kulmineerus sellega, et kõik pangandusoperatsioonid toimusid laenude peal. Bear Stearns'i ja Lehman Brothersi kokkukukkumisel külmus maailma krediiditurg, mille tõttu ei saanud Islandi pangad toita oma laenuhulka ning ei suutnud enam täita oma hoiuste kohustusi. 2006 aastaks oli Islandi majapidamised võlgades, mis moodustasid 213% puhtast sissetulekust ning vähem kui 30 sendised laenud olid tagatud hoiustega. Kõigega kaasnes ka inflatsioonimäära tohutu tõus. Graafikult on näha, et 2009 aastaks oli inflatsioonimäär peaaegu neljakordistunud võrreldes 2005 aastaga. 10 9 Spruk Rok (2010) Iceland's Economic and Financial Crisis: Causes, Consequences and Implications, European Enterprise Institute, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://mpra.ub.uni-muenchen.de/29972/, lk 17
puuseppade, ehitajate, arhitektide ja pimedate kaitsepühakuks, tema tunnuseks on oda. Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp. Skandinaavlastel oli see omaette püha - pööripäev ehk uusaasta. Jõulude alguseks muutus pööripäev seepärast, et toomapäevast hakati arvutama päikese- ja kuukalendri kaheteistkümne päeva pikkust vahet. Rahvasuu on seostanud toomapäeva ka toomisega, sest jõuluajaks tuli kõik võõrad asjad tagasi viia, laenud ja võlad ära maksta. Sel päeval astus ametisse uus linnavalitsus ehk Tallinna raad. Võib- olla kannab raekoja torni tuulelipp ja linnavalvur just seepärast Vana Tooma nime. Ühtlasi kuulutas vastvalitud raad välja jõulurahu, mis kestis kolmekuningapäevani. Rahu-ajal ei töötanud kohtud ega timukad. Keelatud olid kaklused ja taplused, inimeste vahel pidi valitsema rahu ja heasoovlikkus. Toomapäev on kõige pimedam aeg. Arvati, et siis liiguvad ringi kurjad jõud.
partnerluse ja täiendavuse põhimõtetest. 35. Eesti regionaalpoliitika põhikomponendid ja printsiibid Põhikomponendid maakondlik arendustegevus; sihtaladele suunatud regionaalpoliitika; harupoliitikate seostamine regionaalpoliitika eesmärkidega. Harupoliitilised tegevused teede- ja sidevõrkude väljaarendamine, opereerimine; ühistransporditoetused; riiklik finantsabi (toetused, laenud, garantiid) ettevõtlusele; ettevõtluse tugiteenuste väljaarendamine; hoolekande- ja meditsiiniasutuste väljaarendamine; riigiasutuste paigutamine; kaitsealade rajamine; kohalike omavalitsuste arengut stimuleeriva tulubaasi edasiarendamine; haldusterritoriaalne korraldus. 36. EL struktuurifondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) Investeeringud tootmisse uute töökohtade loomiseks; Varieeruva ulatusega investeeringud infrastruktuuridesse;
bilansis on investeering tütarettevõttesse kajastatud soetusmaksumuses): ,,E" ,,T" 31.12.2xx1 31.12.2xx1 Varad Raha 150 000 70 000 Nõuded 80 000 50 000 Varud 50 000 200 000 Antud laenud 100 000 Investeering tütarettevõttesse 200 000 Firmaväärtus Põhivara 320 000 280 000 Kokku 900 000 600 000 Kohustused
ettevõttele väga hea. Puhkemaja Puhkemaja Keskkonnaalased Intressimäärad ja laenude Patendi- jm intellektuaalse regulatsioonid- kättesaadavus omandi kaitse- (enda idee Need ei mõjuta minu Paljudel inimestel on kaitsmine) ettevõte. laenud, mida nad maksavad. Teenuseid on nii palju Kui nende laenude sarnaseid, ja kui ma teen intressimäärad tõusevad, iseenda loomingut siis ma pean siis peavad oma laenudega seda kaitsma. veelgi rohkem tegelema ja raha väga teistele tegevustele ei pane.
ja raha nõudluskõver (Dm) lõikepunkt. Kommertspankade süsteem Peamine funktsioon on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine. Annab ka laenu. Tegutseb kasumi eesmärgil. Tahavad küll laenata niipalju kui võimalik, kuid peavad olema võimalised ka hoiustajatele raha välja maksma. Panga bilanss kajastab panga varade ja kohustuste vahet. Bilansi aktiva poolel on eraisikute või ettevõtete rahas väljendatud varad. Siia kuuluvad väärpaberid, sularaha, mida hoiatakse reservis, ja laenud nii testele pankadele, valitsuseel, firmadele ja eraisikutele. Bilansi passiva poolel on eraisikute või ettevõtete rahas väljendatud kohustused ja omakapital. Omakapital on kõikide varade väärtus miinus kõikide kohustuste väärtus. Panga omakapital koosneb rahast, mida on maksnurd aktsiaomanikud miinus kahjumid pluss kasumid, mis on teenitud, mis on teenitud, kuid mida ei ole aktsionäridele dividendidena välja makstud. Bilansi kaks poolt peavad olema alati tasakaalus
saj kristlased tagasi võitsid). * Ida- Euroopa linnakultuur oli ennekõike saksa kultuur_ Käsikäes käis urbaniseerumine ja germaniseerumine. * keldi aladel oli linnastumise saatjaks angliseerumine. VIII peatükk Rahvussuhted Ladina- Euroopa piiridel (1): keel ja õigus Keel * Levinud oli, eriti äärealadel, kakskeelsus. Kasutati nimesid kahes keeles, kohalikus ja immigrantide keeles. Samuti levisid kaks- ja mitmekeelsetes regioonides ühest keelest teise lingvistilised laenud. * hiliskeskajal võib täheldada üha enam keelelise natsionalismi ilminguid või politiseeritud keeleteadvuse esilekerkimist. Keele ja rahva identifitseerimise üheks tunnuseks on see, kui keele märkimiseks tarvitatavat sõna kasutatakse niisuguses kontekstis, milles see tähendab üsna kindlasti rahvast. Õigus *Etnilise kuuluvuse kriteeriumideks ei olnud üksnes tavad ja keel, vaid ka õiguslik süsteem
vahe; riskikapitali fondi loomine. tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega · Avaliku sektori allikad: kaasneb varade suurenemine või kohustuste Mitmesugused laenud, toetused ja laenugarantiid vähenemine ja mis suurendavad näiteks läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse. raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja · Liising firmad: Seadmete ja
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aast...
KONSPEKT. 1945-1960. 1945-.ndast USA globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil (IIms üks võitjatest, ise sõjast purustamata, rahvas kindel oma missioonis nii kodu-(valitsuse volituste laiendamine, uue kursiga välja kuulutatud heaoluriigi ehitamine, sõjajärgne jõukus) kui välismaal 1950-60-ndatel afro-ameeriklastene aktiivne tegutsemine, millega ühinesid vähemusgrupid ja naised, et nn Ameerika unelmast võrdselt osa saada. HARRY TRUMAN (DP)(1945-1953) ,,The Buck Stops Here" valmisolek võtta vastu otsuseid ja vastutada. ,,Õiglane kurss" või õiglane plaan: Riik peab tagama rahvale majanduslikud võimalused ja sotsiaalse stabiilsuse. SISEPOLIITIKA: *Kommunistliku ideoloogia takistamine USAs-: endise aseriigisekretärim Hissi alusetu süüdistamine kommunismi spiooniks olemises, kohtuprotsess E ja J Rosenbergi üle aatomisaladuste reetmise pärast, 1946 Föderaalse Töövõtjate Lojaalsuse Programmi as...
Põhivara Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 0 0 0 0 0 Akumuleeritud kulud 0 0 0 0 0 Kokku Põhivara 0 0 0 0 0 Kokku aktiva (varad) -106380 -141288 24888 215692 677980 PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad 0 0 0 0 0 Kokku 0 0 0 0 0 Võlad ja ettemaksed Võlad kaupade tarnijatele 0 0 0 0 0 Võlad muudele tarnijateale 0 0 0 0 0 Võlad töövõtjatele 0 0 0 0 0
mille tulemusena saaks hariduse või kutse omandanud isikutele anda välja vastavat haridust või kvalifikatsiooni tõendavaid tunnistusi. Seda tegevust tuleb toetada juhendite koostamise abil; · kõrghariduse kättesaadavuse laiendamine,14 et lihtsustada haridustaseme tõstmist ühe astme võrra; selleks tuleks tekitada nõudlusele vastavad finantsmehhanismid (nt individuaalsed hariduskontod, maksusoodustused ja laenud kas riiklikud või riikliku tagatisega), mis aitaksid kõrvaldada finantstakistusi ning motiveerida täisvõi osaajaga õppimist; · tuleb innustada inimesi investeerima oma õpingutesse, seda nii enesetäienduse kui tööalase konkurentsivõime huvides. Seepärast on täiskasvanuharidus keeleõpet soodustav vahend, järgides aastateks 20042006 keeleõppe ja keelelise
koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega; reservidega kaetus 50%. 3)Reguleeritult ujuv valuutakursi süsteem on rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks; keskpank sooritab valuutainterventsioone. 41. Riigitulude sise- ja välisallikad Sise: omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus. Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud 42. Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib. 43. Finantsturu mõiste. Finantsturg on institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus. 44. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine 1)Otsefinantseerimine laenu andja ja
Bülent Eceviti valitsuse ajal (1999–2002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF(Rahvusvaheline valuutafond)-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform, pangandussektori reform, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris ning telekommunikatsiooni- ja energiaturu liberaliseerimine. Vahetuskursipoliitika abil püüdis valitsus inflatsiooni tõkestada. Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad ja valuuta ning rahuldada võlakohustused. Aastatel 2002 ja 2003 hakkasid reformid tulemusi andma. Kui mitte arvestada turu tõmblusi Iraagi sõja eel, on inflatsioon ja intressimäärad märgatavalt langenud, valuuta on stabiliseerunud ja usaldus hakanud taastuma. Majandus pole aga ikkagi veel piisavalt püsiv ning kasvu ja stabiilsuse säilimise eelduseks on reformide jätkumine
Finantsmajandus Finantsmajandus on üks osa majandusest, mis analüüsib ressursside kasutamist ja jagunemist ning millega tegelemine on möödapäästmatu igale ettevõttele. Põllumajandusettevõtte finantsmajanduse eripära on tingitud eeskätt tootmistegevuse otsesest seotusest bioloogiliste protsessidega, kuid paljuski ka nende ettevõtete õiguslikust vormist. Antud rubriigis pakume võimalust tutvuda iseseisvalt enamlevinud finantsmajanduse osadega, aga Teid võivad abistada ka finantsmajanduse valdkonna konsulendid, kes: · analüüsivad ettevõtte majandusaruannet; · tunnevad ettevõtte raamatupidamiset reguleerivaid põhilisi seadussätteid; · viivad läbi finantsanalüüse; · mõistavad hindade kujunemisviise põllu- ja maamajanduses (sh börsi tundmine); · hindavad investeeringute tasuvust; · tunnevad maksuseadusi (tulu-, sotsiaal-, käibemaks jm); · tunnevad rahandust, krediteerimist, toetusi (laenud, liisingud, fondid, otse...
põhivara ning väheväärtusliku vara inventeerimise tulemused. Inventuuri lõppakt vormistatakse varagruppide lõikes. Lõppakti allkirjastavad komisjoni esimees ja liikmed. Akti kinnitab asutuse juht. 3.5 Kohustuste inventuur Kohustuste inventeerimisel asutuses viiakse läbi järgmised protseduurid: kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; intressi kandvate kohustuste nagu laenud tekkepõhine intressiarvestus; maksukohustuse saldode võrdlemine E-maksuameti saldodega; saldokinnituskirjade saatmine ja meile saadetud saldode võrdlemine. Majandusaasta lõpul võrreldakse saldosid oluliste hankijatega, kelle saldo ületab aruandeaasta lõpul 639 eurot. Saldode erinevuse korral selgitatakse erisuste põhjused. 14 4. MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMINE
300 41.000 Arvelduskrediidi leping 128.300 5000 Krediitkaart 470.600. 6000 AVALIKU SEKTORI SEKKUMINE Eluasemelaenu intresside tagastamine (kuni 50000.-EEK aastas kõik tagastused) Arenduspiirkondades infrastruktuuri rajamine (teed ja valgustus) on planeerimisseaduse järgi KOV ülesanne. Enamasti kokkuleppel arendajaga veeretatakse need tulud tulevaste eluruumi omanike kaela. KredEx garanteeritud laenud. Noorele perele, noorele spetsialistile ja tagastatud majas elavale üürnikule mõeldud eluasemelaenu käendusi on pakutud alates 2000. a. Selle aja jooksul on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 12 521 noort peret, 6123 noort spetsialisti ning 65 tagastatud majas elavat üürnikku. leibkond) 2004.a. (AS EMORi uuring) oli tõsine eluasemeprobleem 2% leibkondadest (30 tuhat leibkonda). Eluasemelaenude tasumisega oli 2009.a.lõpul raskusi ligi 4% laenuvõtja e 6
· Hoiused: Nõudehoius ehk arvelduskonto, tähtajaline hoius ehk deposiithoius teenitav intress tähtis, säästuhoius raha laekub pidevalt juurde, teeb osamakseid ja saab sellelt pidevalt intressi, fondsäästmine säästude paigutamine investeerimisfondidesse, investeerimishoius tähtajaline hoius, milles hoiuse turvalisus on liidetud võimalusega teenida aktsiaturgude liikumistelt. · Laenud: Tähtaja järgi, tagatise olemasolu järgi, väljaandmise viisi järgi, tagasimaksmise viisi järgi, intressimäära tüübi järgi, otstarbe järgi. · Tarbimislaen auto ostmine, remont, vallasvara ost jne. Tarbimiseks. · Hüpoteeklaen kinnisvara tagatisel. · Arvelduslaen ootamatute ja erakorraliste kulude katteks. · Sündikaatlaen mitu laenatajat. · Riiklik õppelaen õpilasele ja üliõpilasele antav laen hariduse omandamisel kaasnevate kulude katteks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
