Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Enne 16. sajandit ei kirjutatud instrumentaalmuusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer, dulcian,
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
A. rahakordaja ja ringluses oleva raha massi korrutisena 0% B. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena 100% C. raha kordaja ja rahamõõdu M3 korrutisena 0% D. rahabaasi ja rahakordaja jagatisena 0% 34. Mida tähendab spekulatiivne rahandus? Student Response Value Correct Answer A. firma jooksvad laenud on väiksemad kui jooksvad 0% sissetulekud B. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui jooksvad 100% laenud C. firma põhitulud saadakse börsitehingutega 0% Student Response Value Correct Answer D. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital 0% 35. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 10 %?
Kolmikliidu kõigil osalistel huvi haarata kolooniaid, laiendada valdusi. Saksamaa sõjaline tugevnemine 1888 sai Saksamaa keisriks Wilhelm II, tagandas Bismarcki. Loobus liidust Venemaaga. 1895 valmis Kieli kanali 1898 suure sõjalaevastiku ehitamise programm 60 Dreadnaughti. 20. s alguses allveelaevade ehitus. Sõja alguseks 30 allveelaeva. Kolmikliidu Antanti teke 1893 1907 1893 Vene Prantsuse liit Prantsusmaa suured laenud Venemaale (raudtee ehitus) 1904 Prantsuse- Briti liit/ Entente Cordiale Inglismaa loobus isolatsioonipoliitikast Saksamaa sõjamerelaevastiku arendamise programmi tõttu. Mõjusfääride jagamine: Maroko, Egiptus. 1907 Briti Vene leping. Mõjusfääride jagamine: Afganistan, Pärsia/Iraan Sõja algus 28. juuni 1914 Serbia terrorist Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi Sarajevos (Bosnia) Konsultatsioonid 28
33. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Pangalaenu ja riskikapitali abil finantseerimise erinevus. FINANTSEERIMISALLIKAD: Isiklikud vahendid Sugulaste ja sõprade Klientide poolt antav avanss (krediit). Hankijate poolt antav krediit Väärtpaberite müük Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. Laenukonturite laenud Laenud eraisikutelt. Liising (Finants- või kasutusliising) Riskikapital. PANK RISKIKAPITAL · Annab laenu · Investeerib omakapitali · Huvitatud laenu ja intresside · Ootab kapitali kasvu > 25% aastas kättesaamisest · Eeldab väljumisvõimalust 3-5 (10)
· Murrete hääbumine toimus eesti keeles 20. sajandil Hääbumise põhjused: · dialekt on seotud lokaalse kultuuri ia identiteediga. Lokaalsete kultuuride ja identiteedi asendumine rahvuskultuuri ja identiteediga · dialekt on seotud suhteliselt homogeense maaühiskonnaga. Kui kultuur ja ühiskond diferentseerub, diferentseerub ka keel · moodne kultuur on seotud linnaga, kirjaliku tekstiga, normikeelega (teadus, asjaajamine jms). See toob murdesse laenud normikeelest · kirjakeel levib hariduse ja trükisõnaga. Eestis kirjakeele normingud kinnistuvad 1930. aastateks · inimeste liikuvuse suureneb ja kitsamad dialektid segunevad · sotsiaalne diferentseerumine ja sotsiaalne mobiilsus, mis soodustab talupja laste muutumist tööliseks, haritlaseks jne. · teadlik murrete hävitamine või allasurumine 3.1. Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine (linnakeele uurimine) SL kaks mahtu: 1
Uurimisobjektid: kirjalikud (trükitud+käsikirjad) tekstid, kirjakeele teadlikku kujundamist-korraldust puudutavad seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad). 2. Vana kirjakeele mõiste ja kirjakeele ajaloo periodiseerimine (A. Kase ja H. Laanekase järgi)
53. Võimalikud stardikapitali allikad. RAHAVOOGUDE PROGNOOS 1. Isiklikud vahendid Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise 2. Sugulaste ja sõprade vahendid eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks ole sama, mis kasumiaruanne. 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Raha perioodi algul
Ta lootis, et armee toetab teda, kuid eksis. Mäss suruti järgmisel päeval maha. Hitler mõisteti 5 aastaks vangi, kuid vabanes 9 kuu pärast. Vanglas kirjutas ta oma vaadetest raamatu "Mein Kampf" ("Minu võitlus", ilmus 1925). 1920. aastate teisel poolel igasuguste äärmuslaste, sealhulgas natsipartei mõju vähenes, kuid majanduskriisi ajal suurenes taas. 1929. aasta majanduskriis tabas Euroopa riikidest kõige valusamalt just Saksamaad. (USA laenud lakkasid, kuid võlgu ja reparatsioone tuli tasuda). Tööstustoodangu hulk langes sajandivahetuse tasemele, töötuid oli 8 miljonit. Rahvas süüdistas raskes olukorras valitsust, NSDAP populaarsus hakkas jälle suurenema. Juulis 1932 hääletas parlamendivalimistel NSDAP poolt 13,7 miljonit inimest, natsid said 1/3 parlamendikohtadest. See oli nende edu absoluutne tipp. Sama aasta novembris erakorralistel parlamendivalimistel said nad juba veidi vähem hääli. NB! 30
pidada üle 10 aasta. 15.sajandi jooksul see nimetus kadus. Mõisted: Pärisorjus omanikul oli õigus talupoja müümise üle. Sunnismaisus liikumisvabaduse puudus. Kubjas mõisasundja, järelvaataja. Kilter kubjase abiline. · Eesti ühiskond jagunes tollel ajal kaheks: saksakeelseks ja eestikeelseks. · Tõenäoliselt saksastusid mitme põlvkonna järel ka linnadesse voolav maarahvas. · Suured kultuurimõjud Saksamaalt nt keelelised laenud. Ristiusu vastuvõtmine tõi muutuse usundisse, kommetesse, rahvameditsiini. · Põllumajanduses kasutati endiselt kolmeväljasüsteem, see rajanes ka pärast vallutust vanal kohalikul põhjal. · Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, metsa arvelt hariti juurde uusi põllumaid. · Odra kõrval hakati kõige rohkem talirukist kasvatama. · Tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid. 2. Linnad ja kaubandus
aktiivselt projekte algatatakse ning kui edukalt neid ellu viiakse. Alljärgnevalt on välja toodud täiendavalt struktuurifondide vahenditele jagatavad EL toetused valdkondade kaupa: · Areng · Energiamajandus · Grandid · Haldusvõimekuse tõstmine · Haridus · Infoühiskond · Keskkond · Kodanikuühiskond · Konsultatsioonid ja kontaktid · Kultuur · Laenud · Lapsed · Linnakeskkonna areng · Majandus ja ettevõtlus · Meedia · Noored · Põllumajandus · Rahvusvahelised suhted · Regionaalareng · Siseturvalisus · Sotsiaalküsimused · Tarbijakaitse · Teadlikkus EL-st · Tervishoid · Transport · Vabadus, turvalisus, õiglus Minu arvates, tänu Euroopa Liidule on meil Eestis: Ohutumad ja odavamad lennud
Kool Klass Nimi KASUTUS -JA KAPITALIRENT Referaat Juhendaja: Nimi Linn Aasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................................... lk. 3 2. Kasutus-ja kapitalirent ........................................................................................... lk. 4 - tootjad ja vahendajad ........................................................................................... lk. 5 - kasutusrendid ....................................................................................................... lk. 5 3. Rentide kajastamine rentniku aruannetes ..........................................................
IV RIIGI MAJANDUSE JÄTKUSUUTLIK ARENG 1. Majandusareng, majanduskasv, struktuurimuutused majanduses. Majandusareng laiemalt on pikaealine protsess, mis hõlmab ka sotsiaalseid aspekte rõhutatakse, et keskmise reaaltulu kasvust peab osa saama võimalikult suus osa ühiskonnast, st arengu käigus peaks vähenema vaesuses elavate inimeste hulk ja tulude jaotamine ei tohiks muutuda ebavõrdsemaks. Struktuurimuutused majanduses mida jõukam/arenenum on riik, seda suurem osa tema kogutoodangust moodustavad teenused, samal ajal kui tööstus- ja põllumajandustoodangu osakaal väheneb. Analoogilised muutused toimuvad ka tööhõives. Aluseks on tootmise rektsiooni muutunud nõudlus. Sissetulekute kasvades väheneb tarbimiskorvis esmatarbekaupade osatähtsus, nõudluse suhteline vähenemise alandab nende hinda ning vähendab esmatarbekaupade tootmise kasulikkust. Majanduskasv, mis tähendab lihtsustatut reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta....
riikidevahelisest ebavõrdsusest sellegipoolest. Põhjused: o OECD riikide kiirem kasv võrreldes arengumaadega o Arengumaades kiire kasv võrreldes OECD o Suurenev ebavõrduss põllumajandusliku ja urbaniseerunud Hiina vahel Miks kuumenes majandus üle? o soodad majanduskasvu ja inflatsiooni tingimused o säästumäära kasvamine o pehme rahapoliitika o uuendused finantssfääris Mis põhjustas kriisi? o Subprime laenud o Valitsuse tegevus o Ülelaenamine o Keskapanga tegevus o Nafta hind Inflatsioon- raha ostujõu vähenemine, väljendub hindade tõusus, mõõdetakse hinnaindeksitega, nt väljendab tarbijahindade keksmist muutust tarbijahinnaindeks Majanduslanguse mõju: o rahvusvaheline kaubandus väheneb o tööstuslik tootmine väheneb o tööpuudus kasvab o töötute hulgast tekivad uued ettevõtjad o valatiilus finantsturgudel kasvab
KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES 1. Hinnakujunduse paindlikkus Erinevatel toodetel ja teenustel on üsna erinev hinnakujunduse paindlikkus. Mida suurem osakaal on müügihinnas kasumil ja püsikuludel, seda suurem on hinnakujunduse paindlikkus. Nendel teenustel ja toodetel on hea võimalus nende toodete ja teenuste hinda päris palju langetada, millel on suur hinnapaindlikkus. Näiteks hotellitoa hinnakujundus on väga paindlik, sest muutuvkulud moodustvad väga väikese osa 2. Perishability kasutamine hinnakujunduses - jaguneb kaheks: üks on toote puhul (räägime müügivõimaluse riknevusest) ja teenus (müügivõimaluse kaduvus); toote hinna langetamine, kui tähtaeg on läbi, hinda saab langetada isegi alla muutuvkulu määra. Hotellitoa puhul kuni muutuvkulu määrani. 3. Hinnaelastsus kui me hinda muudame, siis kas kogus muutub rohkem või vähem hinnamuutuse tagajärjel. Kui muutub rohkem, siis on tegemist elast...
Majandusõpetus Teema 15.Mõisted Rahvusvaheline kaubandus ja valuutakurss 1. Rahvusvaheline majandus, international economics - majandusteooria osa, mis 1. uurib erinevate riikide majandussubjektide koostöö seaduspärasusi rahvusvahelise kaubanduse, tootmisfaktorite liikumise, finantside ja rahvusvahelise majanduspoliitika valdkonnas. 2. Rahvusvaheline tööjaotus, international division of labor - riikide 2. spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste - riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. - 3. 3. Rahvusvaheline kaub...
*34 riiki, esimest korda ka Nõukogude Venemaa (lIng-Pr ei taha teha majanduskoostööd) =>1922. a Rapallo leping Saksamaaga: diplomaatilised suhted Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel *Venemaa ei nõua reparatioone, Saksamaa ei nõua Venemaalt oma võõrandatud vara eest tasu *Venemaa lubab Saksamaal kasutada oma territooriumi sõjaväeõppusteks >1924. a Dawesi plaan: sellega kergendati Saksamaa reparatsioonikoormat *suured laenud USAlt =>Saksamaa majandus muutus USAst sõltuvaks *koostöö graafik >1925. a Locarno konverents: arutati Dawesi plaani ja Lääne-Euroopa julgeolekut (saksamaa piire), Saksamaa osales esimest korda teisega kui võrdne partner =>1925. a Reini tagatispakt: tagama Saksamaa&Prantsusmaa, Belgia & Saksamaa piiri puutumatuse; => ,,on alanud rahu ajastu" >1928. a Briand'i-Kellogi pakt: kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist, lahendama kõik konfliktid
Intressimäär on fikseeritud või ujuv. Õppelaen- riigi garanteeritud laen, mis on mõeldud kutseõppeasutuste õpilastele ja kõrgkoolide üliõpilastele. Tagatiseks nõutakse isiku käendust või kinnisvara. Intressimäär on fikseeritud. Eluasemelaen- eluaseme ostmiseks, ehitamiseks või remontimiseks. Nõutav on lisatagatis (lisaks ostetavale eluasemele) või omafinatseering. Intressimäär on fikseeritud või ujuv. 25. Äriklientide laenud Arvelduskrediit- võimaldab minna arvelduskontoga miinustesse teatud limiidi piires. Käibekapitalilaen- ettevõtte likviidsuse juhtimiseks ühe aasta piires, ehk tegemist on lühiajalise laenuga. Investeerimislaen- pikaajaline laen, tavaliselt põhivara soetamiseks. 26. Pikaajaliste laenude intresside arvutusmeetodid Nt liitintress. Lihtintressi arvutamise avaldis koosneb kahest tegurist, millest üks näitab intressi sõltuvust kapitalist ja teine tema sõltuvust ajast
Kokku 11. Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara. Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 28 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused 12. Võlakohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku 13. Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 14. Võlad tarnijatele 15. Muud lühiajalised võlad Võlad emaettevõtjatele ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele Võlad sidusettevõtjatele Muud Kokku 16. Maksuvõlad 17. Viitvõlad (aruandeperioodil tegemata väljamaksed)
sest EKP'l endal puudub sularahakassa. 4. Eurode emissiooni tagamise varad Eestis käibiv sularaha tuleb tagada Eesti Panga varadega. Euro emissioon võib olla tagatud nii välis- kui kodumaiste varadega, mis peavad vastama euroala ühistele nõuetele, mille on kehtestanud EKP. Euro kattevaraks võivad lisaks võlakirjadele olla ka teistsugused finantsvarad nagu näiteks laenud pankadele. 5. Eesti Panga tulud ja kulud Tulud: Intressid välismaale paigutatud välisvaluutareservidelt Intressid teistesse pankadesse paigutatud deposiitidelt ja pankadele antud laenudelt Emissioonitulud Tulud tehingutest välisvaluuta, väärtpaberite ja tagatistega ning tulud muudelt tehingutelt Kulud:
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) lähevad musta kasti päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Vig...
demokraatiast lugu peavad. 1603 sai soti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I 1) ei tundnud Inglismaa riiklust ega kombeid 2) pidas ennast seadustest kõrgemaks 3) pooldas absolutismi 4) soovis välja astuda parlamendi vastu järgmine kuningas Charles I (1625- 1649) 1) nõudis makse, mida parlament polnud kinnitanud 2) kuulutas ennast parlamendist sõltumatuks. 1628 parlament andis välja Õiguste Petitsiooni 1) maksud ja laenud, mida parlament pole kinnitanud on kehtetud 2) kedagi ei tohi vangistada ega vara ära võtta ilma kohtu otsuseta 1629 saatis kuningas parlamendi laiali. Charles I vastu puhkes ülestõus ja tal puudus raha selle maha surumiseks. 1640 oli sunnitud parlamendi kokku kutsuma, et raha saada Parlament keeldus ja kritiseeris kuningat. Kuningas saatis parlamendi laiali(nim lühikeseks parlamendiks) Ebaedu tõttu kodusõjas kutsus parlamendi uuesti kokku 1640 lõpul. (nim pikaks parlamendiks)
40. Ostujõu pariteedi teooria puudused - kui ühes riigis hinnad t6usevad, siis toob see kaasa selle riigi valuuta väärtuse vähenemise. 41. Valuutakursside süsteemid: 1) ujuvate valuutakursside süsteem;2) fikseeritud valuutakursside siisteemi 3) osaliselt fikseeritud valuutakursside süsteem 42. Riigitulude sise -ja välisallikad Siseallikad: a) omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus Välisallikad: a) teistelt riikidelt saadavad laenud b) välismaised investeeringud 43. Eesti Vabariigi rahandussüsteem Riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem. mille tegevust riik kas osaliselt v6i täielikult reguleerib. 44. * Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus 45. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine otsefinantseerimine tähendab seda, et raha liigub laenuandjalt laenuv6tjale otse finantsturu kaudu
maht ei tohi omakapitali mahtu ületada rohkem kui kaks korda. Eesti pankades on tavaks kasutada reeglit 70:30 17. Lühi- ja pikaajaline finantseerimine 62 Lühiajaline kapitali kasutatakse kuni üks aasta 63 Pikaajaline kapitali kasutatakse kauem kui üks aasta. 18. Laenude liigid 64 Investeerimislaenud - võetakse peamiselt põhivahendite soetamiseks ja põsiva finantseerimisvajaduse katmiseks. Laenud, mille tähtaeg on üle aasta. Ülempiiri ei ole, kuid kauemaks kui 10-12 aastaks antakse harva laenu. Kuigi laenu antakse tagatisega, on pikaajaliste laenude intressimäär tavaliselt kõrgem kui lühiajalistel laenudel, sest risk on kõrgem. 65 Hüpoteeklaen laen, mille tagatiseks on kinnisvara. 66 Sündikaatlaen mitme panga poolt ühise laenulepingu raames ühele kliendile antud laen eesmärgiga vähendada laenuandjate riski. 19.
saamise allikad; Maksete teostamine. Laenuteenuseid osutavad ka muud finant- seerimisasutused 13 Kommertspangandus (4) · Tänapäeval tegutsevad kommertspangad nn osareservipangandusena. · Täites oma põhilisi kohustusi, tuleb leida optimaalne suhe hoiustatava raha ja väljalaenatava raha vahel. · Väga oluline on panga klientide usaldus- väärsuse hindamine: Laenud ja liisingud · Panga likviidsus Kommertspangandus (5) · Pangal on 2 võimalust ebapiisava likviidsuse puhul: Võtta laenu teistelt kommertspankadelt Laenata keskpangalt. · Panga kapitali adekvaatsuse määramine. · Kapitali adekvaatsus on panga omavahendite ja tema riskantsete aktivate suhe. · Panga omavahendid on põhiliselt omanike poolt sissemakstud aktsiakapital, mida igal aastal suurendatakse kasumi arvelt. · http://www.fi.ee/koond/laen_kred.php
85 mld dollariga, siis Lehman Brothersi jaoks enam raha ei jätkunud ja üks suuremaid investeerimispankasid lakkas eksisteerimast. Probleemi olemus peitus USA kinnisvaraturul. Sealsed poliitikuid õhutasid pankasid rohkem laene välja andma. Eesmärgiks oli vastu tulla kogu ühiskonna, eriti vaesemate kodanike vajadustele, see muutus omamoodi sotsiaalprogrammiks. Suurenes kinnisvara omanike osakaal. Kinnisvara ostmise sooviga inimeste hulga kasv tõstis kinnisvara hindasid. See omakorda muutis laenud vaesematele veelgi kättesaamatumaks, mistõttu tuli laenutingimusi nõrgendada. Selliseid laenusid nimetati kõrge riskiastmega subprime laenudeks. Neid iseloomustavad kõrged intressimäärad, kui lihtsustatud tingimused. Selle näitnäiteks olid laenumaksed perioodi alguses, mis aga hiljem suurenesid. USA üldise rahandus- ja panganduskriisi eelkäijaks oli varasemast ajast ületulnud hüpoteetiline krediteerimine 2007. aastal
oluline); fikseeritud VKS (rahasüst, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega v väärismetalli kogusega; reservidega kaetus 50%); reguleeritult ujuv kurss (rahasüst, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursi kõikumiste vähendamiseks. 41. riigitulude sise- ja väliallikad Sise: omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus. Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud 43 Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib. 44 Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kellel on vahendeid üle, neile, kellel on vahenditest puudus. 46 Finantsvahendajad ja nende liigid- fin-vah-d. On institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad. krediidiasutused
Vene oht vähenes. 1920ndate algul oli suur lootus balti liidule (soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). Kuid ei suudetud luua, Poolal ja Leedul oli konflikt Vilniuse pärast ning Soome lähenes Skandinaaviale,. 1923. Kirjutati ala Eesti-Läti kaitselepingule. 22.09.1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Suurimad saavutused: *põhiseadus *maaseadus *rahareform 1928 *Eesti tunnustamine Euroopa riikide poolt Suuremad põrumised: *rahandus, pangandus tegid kergekäelisi otsuseid laenud > majanduskriis *riigipea puudumine > puudus tasakaalustav jõud valitsuse ja Riigikogu vahel *erakondade paljusus, Riigikokku saamisel puudus künnis *Balti Liidu loomise ebaõnnestumine Majanduskriis 1930.a jõudis ülemaailmne majanduskriis Eestisse. Esmajoones tabas põllumehi: langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid. Talurahva sissetulekud vähenesid, tootmist piirati, nõrgemad talud läksid pankrotti. Samad protsessid kordusid ka teistes majandusharudes.
Selle peamine eesmärk on paika panna rahapoliitiline suund. Selle üks eesmärkidest on saavutada madal ja stabiilne inflatsioonitase. Austraalias praegune baasintressimäär on 2%. Pangad maksavad seda intressi, mis on keskkpanga poolt määratud siis, kui nad üksteiselt raha laenavad. Sellega saavutab Keskpank kontrolli turul toimuva üle ja soovi korral saab seda siis langetada või tõsta. Otseselt on selle muutmisega seotud ka turul välja antud laenud ja hoiused. Perioodil 1990-2015 on keskmine baasintressimäär 5,04%. Kõrgeimal tasemel oli baasintressimäär 1990. aasta jaanuaris (17,5%) ja madalaimal tasemel on ta praegu (2%). Alates 1990-1995 a langes baasintressimäär umbes 10%. Joonis 9 . Austraalia baasintressid. Allikas: www.tradingeconimics.com Uus-Meremaal on praegune baasintressimäär 2,75%. Viimasel ajal on see teinud kerge kukkumise. Alates 2010 aastast on olnud baasintressimäär suuremas joones samal
võimaldavad raha „ümbertöötlemist“ kõikides rahapesu faasides – paigutamisel, kihitamisel ja lõimimisel. Paigutamise faasis kasutatakse selliseid meetodeid nagu füüsiliselt raha kohaleviimine, näiteks pagasis või vahendajaga; pangaülekanne; tšeki saatmine postiga või personaalselt. Seejärel paigutatud raha kihitatakse ning võetakse uuesti kasutusele st lõimitakse. Selles faasis kasutatakse järgmiseid meetodeid nagu: fiktiivsed laenud või investorid; tasud; tšekid ja ülekanded; füüsiliselt raha üle andmised. 7 3. RAHAPESU TAKISTAMISE JÄRELEVALVEORGANID Rahvusvaheline rahapesu takistamise kontrollsüsteem koosneb kolmest mõõtmest: rahvuslik ja rahvusvaheline koostöö, tugev seadusandlus ja täideviivad organid ning tihe avaliku ja erasektori vaheline koostöö, et vähendada kulutusi ja suurendada eesmärkide saavutamise võimalusi.
Kokkuvõte: intressimäärade kõikumine ja hinna/palga paindlikkus tagavad kapitalistliku majanduse täistööhõive. Keinslik seisukoht: Vastandub klassikalisele väites, et kapitalismil ei ole mehhanismi täistööhõive tagamiseks. Töötuse põhjus on valed majandusotsused, täpsemalt säästmis- ja investeerimisotsused. Säästjad ja investorid on eri grupid, kes on erinevalt motiveeritud. Eitavad intressimäärade ühtlustuvat mõju. Panganduses teevad ilma akumuleeritud vahendid ja laenud teistelt pankadelt. Erasektori otsused võivad mõnikord viia ebaefektiivsuseni makromajanduslikes olukordades, seega soovitatakse avaliku sektori sekkumist läbi rahanduspoliitika, mida teostaks keskpank ja fiskaalpoliitika valitsus. Toetavad segamjandust, milles on põhiosa erasektoril, kuid mõjukas osa ka valitsusel ja valikult sektoril. VALITSUSE MAJANDUSFUNKTSIOONID I- Turumajanduse funktsioneerimiseks vajaliku seadusandluse loomine. II- konkurentsi säilitamine.
Tooraine ja varustamine · tooraineturg ja hankekanalid · peamised tarnijad, nende maksetingimused ja hinnad · transport 6.2. Personal · töötajate arv · töötasud · planeeritav koolitus ja sellega kaasnevad kulud 7. Projekti finantseerimine 13 · finantseerimisallikad ja nende kasutamine · oma- ja laenukapitali suhe · aktsiakapital ja selle jaotumine osanike vahel · välis- ja kohalikud laenud · muu 8. Finantsprojektsioonid · projekti maksumus · investeerimisvajadus · kassavood · prognoositavad bilansid ja kasumiaruanne 9. Riskitegurid 9.1. Riskide määratlemine 9.2. Riskide maandamise võimalused Lisad · olemasolevad rendilepingud (maa, hooned, ruumid, seadmed jms.) · olemasolevad varustus- ja turustus(eel)lepingud · krundi ja hoonete asendiskeem Ülaltoodud juhendi allikateks on Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasutuselt ja Eesti
2. Käibevara 2.1. Raha 0 0 0 2.2. Varud 2500 0 0 Kokku investeeringud 3700 0 0 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised vahendite allikad Summa eurodes (aastate kaupa) 1. Omavahendid 2500 0 0 2. Laenatud vahendid 2.1. Pikaajalised laenud 2283,14 0 0 KOKKU 4783,14 0 0 5.3. KULUDE ARVESTUS 5.3.1. Muutuvkulud puuduvad 5.3..2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (koos sotsiaalkindlustusega) Töötajad Projekteeritud palk Summa aastate kaupa, eurot kuus, eurot Lahendusmeeskonna 640 7680 11520 11520 töötajad
nädala lõpus). Seega võib õelda, et pank on Tuha Talu OÜ jaoks justkui ankur, kust saadakse teavet ettevõtte rahalise seisu ja ka suuremate rahaliste liikumiste kohta. Olulisemate pangatehingute lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 1210 Nõuded ostjate vastu D 1331 Aruandev isik (1) K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 3400 Käibemaksuvaba käive, toetused (PRIA) 7.1. Välisvaluutatehingud Ettevõtte Tuha Talu OÜl pole arvelduseteks välismaiste kreeditoridega või deebitoridega avatud välisvaluutakontot. Kuna ettevõtte juhtkond ei näe hetkel võimalust areneda väljapoole Eestit, siis puudub reaalne vajadus välisvaluutakonto järele. Juhul kui toimub mõni tehing välisvaluutades,
IO = (1 + MIRR) n Pikaajaliste investeeringute finantseerimise võimalused Pikaajalised investeeringud vajavad pikaajalisi rahaallikaid. On võimalik finantseerida omakapitaliga või võõrkapitaliga so pikaajaliste laenudega. NB! Kapitali eelarvestamisel mõistetakse võõrkapitali all ainult pikaajalisi finantseerimisallikaid, Lühiajalised kohustused (võlad hankijatele, lühiajalised laenud ja muu) on käibekapitali juhtimise teema. Pikaajalised laenud · tähtaeg üle aasta; · tähtaja ülempiiri ei ole, kuid reeglina mitte üle 10-12 aasta; · riskide maandamiseks nõuab pank tagatist; · tavaliselt nõutakse 20-30% omafinantseeringut. Liising Liisingfinantseerimine e kapitalirent (finance lease)- rendivorm, mille puhul liisingperioodi lõppedes läheb objekti omandiõigus lepingu nõuetekohasel täitmisel liisingfirmalt üle liisijale
Avinurme Keskkool Referaat Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale Koostaj a: Avinurme 2008 Inflatsioon ja hinnaindeksid Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Näiteks, 1990-ndate alguses tõusis aastane inflatsioonimäär Nõukogude Liidu vabariikides üle 1000%. Samal ajal oli arenenud Euroopa riikides see kõigest 1-4%. Eestis (nagu ka teistes riikides)...
veri". 1860-70-ndad aastad kujunesid Straussi loomingulise õitsengu tippajaks. Muidugi kirjutas ta ka hiljem, operettide kõrvalt, valsse- suurepäraseid, hingerõõmustavaid ja erutavaid muusikapalasid. Ent need olid kõigest täiendavad pärlid tema kroonile. Valsikuninga aupärg ise oli ikkagi loodud 1870.aastaks. Johann Straussi meloodika on erakordselt individuaalne- selles peaaegu puuduvad folkloorsed laenud. Samas on see oma olemuselt sügavalt rahvalik. Strauss oskas paremini kui keegi teine oma valssides edasi anda pulbitsevat rõõmu olemisest, oma nooruse ja elujõu tunnetamisest. Tema muusika on kui helisev hümn armastusele. Strauss ülistas loodust, kevadet, sinist taevast, leebeid tuuleiile, ojavulinat ja metsakohinat. Tema meloodiad hõiskavad: ,,Ela, inimene, ja rõõmusta-maailm on imekaunis ja see kuulub sulle!". 5
muinasajal. 5. EESTLASTE MUINASUSUND: · Muinasususundi uurimise problemaatika: - Ühtne ja reglementeeritud usund puudus, seetõttu on olid olemas piirkondlikud erinevused. - Aja jooksul inimeste usulised vaated muutusid, mille olulisemaks põhjustajaks oli peamiste tegevusalade muutumine kütist ja korilasest sai põlluharija ja karjakasvataja. - Laenud naabritelt, näiteks kalmete ehitamisel (laevkalmed). - Kirjalikes allikates on juttu eesti muinasusundist vähe ja see võib olla tendentslik, kuna oli kirja pandud tavaliselt kristlastest vaimulike poolt. Peep Reimer 6 - Palju materjali võib saada 19.sajandi II poolel ja 20.sajandi algul
13. Maksuvõlad 313 608 308 033 48 247 13.4. Muud võlad 0 42 675 2 016 185 13.5. Saadud ettemaksed 0 1 981 2 981 13. VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 1 967 296 1 142 525 2 625 955 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 5 235 011 3 427 939 4 647 209 16.1. Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 3 761 626 2 424 093 4 237 920 16. PIKAAJALISED LAENUKOHUSTUSED KOKKU 3 761 626 2 424 093 4 237 920 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 3 761 626 2 424 093 4 237 920 K O H U S T U S E D KOKKU 8 996 637 5 852 032 8 885 129 20. AKTSIAKAPITAL VÕI OSAKAPITAL NIMIVÄÄRTUSES 40 000 40 000 40 000 24
kuidas tulusid suurendada. Riia linn peaks just tulusid suurendama. Ei saa võtta raha Skandinaavia pankadest. Leian, et osaliselt on see õige ja samas ka mitte. Loomulikult peab mõtlema välja erinevaid viise, kuidas majandust tagasi oma endisesse olekusse tuua. Kuid artiklis konkreetselt ei mainitud, kus sellise projekti jaoks raha saaks. Öeldi ainult, et turismi arendades loovad nad uusi töökohti ja reklaamiga meelitatakse rohkem turiste. Mina siiski leian, et kõigepealt peaks riik oma laenud tasuma ja rohkem riigi eest hoolt kandma. Praegu on selline aeg, kus tuleks ainult kokku hoida. Inimesed on töötud ja masenduses. Lehtedes räägitakse pidevalt Läti põhjaläinud majandusolukorrast. Kas tõesti on vaja mõleda praegu miljoneid kroone maksvale reklaamikampaaniale ? Samas võibolla tõesti see projekt toob tulevikus kasu, mis oleks väga tore, kuid minu jaoks on see natuke ebausutav. See artikkel oli vägagi mõtlemapanev
2008 a. seisuga on Eestisse tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid üle $ 13000 elaniku kohta. 12 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Eesti väliskaubandusbilanss 13 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Finants- e. kapitalikonto Kapitalikonto kajastab finantskapitali liikumist üle rahvusvaheliste piiride. Paljud kapitalikonto kirjed on laenud ja maksed vastavalt jooksva konto kirjetele. Positiivne saldo tähendab, et mingi riik on laenanud raha partneritele, et viimased saaksid osta laenajalt kaupa. Samas võib jooksva konto defitsiit sundida riike laenama raha, et maksta impordi eest. Kapitalikonto protseduurid on analoogsed teistega Kreeditisse kantakse sissetulev finantskapital. Dividendid kajastuvad jooksva konto kreeditis. Deebetisse kantakse väljaminev finantskapital.
2) ainelised vahendid: tooraine, kütus; 2. P õ h i v a r a ( vara, mis on käibes üle 1 aasta) : 1) rahalised vahendid : pikemaajalised rahapaigutused 2) ainelised vahendid: maa, hooned, seadmed 3) ainetud vahendid: ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid. B. PASSIVA ( kohustused ja omakapital, näitab varade päritolu). 1. K o h u s t u s e d ( ehk võõrkapital) : nii lühi- kui pikaajalised laenud, võlad, klientide ettemaksud jne; 2. O m a k a p i t a l : aktsia- või osakapital, reservkapital ( osaühingul ja aktsiaseltsidel peab see olema vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalilt) pluss/ miinus kasum / kahjum. 7 K a s u m i a r u a n n e koostatakse järgmiselt : äritulud miinus ärikulud võrdub maksustatav tulu miinus maksud võrdub puhaskasum.
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õiguslik...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimine SWEDBANK Grupitöö Juhendaja: Eneken Titov Swedbank Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Swedbank on juhtivaks pangaks Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus. Swedbank on universaalpank pakkudes teenuseid oma koduturgudel Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Swedbank usub traditsioonilisse pangandusmudelisse, mis keskendub eelkõige headele kliendisuhetele ja isiklikele nõuannetele. Swedbank pakub lihtsasti kasutatavaid ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenuseid, mille hulka kuuluvad hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja investeeringud eraisikutele, korporatiivk...
SISUKORD SISSEJUHATUS Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. ...
1920. aastail elavnes majandus lühiajaliselt. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. Valitses ületootmine. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliiyika kooskõlastamises- 29. oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika - väärtpaberid ning nende hinnad langesid ülikiirelt. Pangandus varises kokku, sest inimesed ei suutnud enam laene tagasi maksta. Tööta jäid miljonid inimesed. Ühendriigid nõudsid Euroopas tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud. See viis kriisi Euroopasse ja hiljem ka mujale. Kriisi põhjused: Ületootmine, vale majandamine, valitsuste vead kriisi ajal. Kriisi tagajärjed olid rasked, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest, kõige rängem olukord oli Ameerika Ühendriikides. Tekkis vaesumine. Demokraatlikud riigid 1920 - 1930 aastail Näited demokraatia laienemisest I ms ajal · Tööliste valimisõigus
-) Analüüsija/Vahepealne ettevõtja: *) Eesmärk pole ise kunagi esimesed olla, jälgivad teisi kõrvalt ja siis teevad hästi kiiresti uue, parema või odavama asja. *) Üheaegselt püüavad uut tuua, aga jätavad alles ka vanad. -) Sa ei saa korraga olla väga innovaatiline ja samas hoida kõige madalamaid kulusid. E-kaubandus * Maailmas ~180 erinevat valuutat. -) Euro hetkel kehtiv 17 EU riigis + Monaco, Vatikan, San Marino. * Panga jaoks on laenud kõige lihtsam, mõistlikum ja põhiliseim viis raha teenimiseks. Ülikoolid * Ülikoolides on jaotatud ained mooduliteks. -) Hinnete väärtused on erinevad ja neid eritstakse EAP kaudu (1 EAP = 30h seda ainet reealsuses 5-10h) * Põhiliselt on ülikoolides sellised moodulid: -) Ettevalmistav õpe ehk üldõpe. -) Sinu teema alusained ehk alusõpe. -) Sinu teema põhiained ehk põhiõpe. -) Lisaks on veel ained, mida õpid vabalt juude vabaõpe.
Maailm kahe sõja vahel Ülemaailmne majanduskriis (1929 - 1933) 1920. a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena kriisinähud põllumajanduses (valitses mõnda aega ületootmine => põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema). Prooviti viljatootjate hinnapoliitikat kooskõlastada, aga siis varises teraviljaturg kokku (valuutanappuse tõttu paiskas Nõukogude Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja). Ohumärkide (kriisnähud põllumajanduses) ilmnemisel muutus Ühendriikide aktsiaturg eriti tundlikuks. 29. oktoobril 1929 - New Yorgi börsil paanika - müüdi väärtpabereid, mille hinnad langesid tohutu kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga osa oma varandusest. Ei suutnud laene tagasi maksta => pangandus varises kokku. Pankrottide laine tööstuses => tööta miljonid inimesed. Elanikkonna ostujõud vähenes => vähenes tootmine. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna an...
Perekonnaseisutunnistus antakse perekonnaseisuasutuse poolt perekonnaseisuakti alusel. Tunnistus antakse isikule, kelle kohta see on koostatud, samuti tema esindajale. abieluvaraleping- leping, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes erinevalt seaduses sätestatud. ühisvara- üheaegselt kahele või enamale isikule kuuluv vara. Juriidilises kontekstis tähistab mõiste ühisvara sagely abikaasadele ühiselt kuuluvat abielu kestel soetatud vara (kinnisasjad, autod, vallasvara, laenud, liisingud, dividendid, pangakontod, väärtpaberid jne) lahusvara- Ühisvara hulka ei kuulu kummai abikaasa lahusvara. ülalpidamiskohustus- elatis- ehk alimendid. elatisraha- vanemlikud õigused- annak- pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja,auto jms), õiguse (nt korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elitist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele)
munitsipaalasutused, riigile või omavalitsusele kuuluvad fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori ökonoomika uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide vahelisi suhteid. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Riigi rahandus on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo juhtimisele. Kohalik omavalitsus (KOV) fuktsioonid. Haridus, kultuuur ja sport, tervishoid, sotsiaalhoolekkanne, keskkonnakaitse, korrakaitse. KOV tulud: maksutulu, tulu majandustegevusest, laenud KOV kulud: seadusega pandud kohustuste täitmine, lepinguliste kohustuste tätitmine, reservfondi moodustamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
