1. Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003? 14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - ,,Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" 2. Millal jõustus EV põhiseadus? Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise vi...
● vajab laenuks korraga suurt summat, kuid ühel laenuandjal ei pruugi sellist summat olla ● summad peavad olema saadaval konkreetsel ajal ja konkreetseks perioodiks ● laenu võtmisega kaasnevad kulud peavad olema võimalikult madalad ja seetõttu vajab laenuvõtja infot turuintressi määrade kohta Finantsvahendaja kasutamine tähendab kaudset finantseerimist, mis seisneb välja laenatud raha edasi laenamises. Teine võimalus on otsefinantseerimine, milles laenuandja ja -võtja suhtlevad omavahel ehk neil on otsekontakt. Nt kui ettevõte soovib ennast laiendada võib ta emiteerida täiendavalt väärtpabereid, mis laenuandjate poolt ära ostetakse. Otsefinantseerimine võib toimuda erinevate asjaolude tõttu (need soodustavad seda) nt: 1. vaba turu mehhanismidele on kehtestatud teatud piirangud 2. laenusaajal on kõrge krediidireiting, mis eeldab, et laenusaja kohta on piisavalt avalikku positiivset infot
andja nõusolekuta, peab kandma eseme säilitamiseks vajalikud kulud ja tagastama eseme kasutustähtaja lõppemisel. Kasutusse andja vastutab kasutajale tasuta kasutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest üksnes oma tahtluse või raske hooletuse puhul. Kasutusse andja peab hüvitama kasutajale tekkinud kahju, kui ta ei teata kasutajale tahtlikult kolmanda isiku õigusest esemele või eseme puudustest. 2.2.8. Laenu- ja krediidileping Selle lepinguga kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või laenu, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). [5] Laenuna võib kokku leppida ka muu võla. Kui isik võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldaja kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna (VÕS § 396 lg 2). Laenuleping on reeglina tasuline leping ning majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb
otsustusvõimelisuse korral. 12. Riigi antav laen ja riigigarantii tingimused (RES § 61-63) vt õppematerjal ÕIS RES § 61 reguleerib nii laenude kui riigigarantiide andmist, kuna mõlema tehinguga võtab riik krediidiriski (rahalise kohustuse). Laenu andmisega kaasneb oht, et laenusaaja ei tagasta võetud laenu ja intresse korrektselt, riigigarantii andmisega kaasneb oht, et garanteeritav isik ei täida oma laenulepinguga võetud kohustusi ning riigil tuleb tasuda vastav võlgnevus laenuandja ees. Erinevus on vaid selles, et laenu andmisel kasutatakse kohe riigi likviidseid vahendeid, riigigarantii korral aga vaid siis, kui on vajalik täita garantiikohustus. Eelnõuga sätestatakse, et riik võib anda laenu või riigigarantiid:1) avalike ülesannete täitmiseks;2) finantsasutusele või finantsasutuse kohustuste tagamiseks likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või olulisi tõrkeid makse- ja
Tallinna Tehnikagümnaasium Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad oma- ja võõrkapitali struktuuri ning ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi. Võlakordaja näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital kohustused võlakordaja = kogupassiva Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk.
maksude alandamine SKP kasvab, intressitase tõuseb; valitsuskulude suurendamine SKP kasvab, intressitase tõuseb; valitsuskulude vähendamine SKP väheneb, intressitase langeb; raha pakkumise kasv SKP kasvab, intressitase langeb; raha pakkumise vähenemine SKP väheneb, intressitase tõuseb. Ettevõtte ebaõnnestumise risk Mida suurem on ettevõtte ebaõnnestumise (default) risk, seda suuremat hinda küsib laenuandja laenu eest. Teatud tasemest alates aga keeldub üldse laenuandmisest. Suurettevõtete riske hindavad reitinguagentuurid (tuntumad Moody's, Standard & Poors, Fitch Ratings). Reitinguagentuuris kasutavad erinevaid reitingu märgistusi. Tavaliselt on kõrgemad reitingud AAA (Aaa), madalamad D või C. Teatud tasemeni nimetatakse võlakirju investeerimiskõlblikeks (investment grade), alla selle piiri võlakohustused on
odavamalt nt. 3,3%, siis võtab klient teisest pangast uue laenu, millega maksab eelmise laenu ära ja hakkab siis teise panka laenu tagasi maksma. 3. Spetsiifilised on pangatoodete ja teenuste müük (nt tooted ja teenuseid müüakse tihti pakettidena, mõningaid tooteid /laene/ müüakse tinglikult) ja müügisüsteemid (nt panga automaadid, terminaalid kaubandusvõrgus, modem-, SWIFT- ja internetiside jne.). 4. Panga põhirollid on: laenusaaja laenuandja vahendaja deposiitor investor garant, käendaja korrespondent agent (klientide korralduse täitja) aktseptant mittesularahaliste maksevahendite emitent: krediitkaardid, pangatsekid ekspert konsultant jne. 5. Finantsressurssides domineerivad deposiidid ja teised, peamiselt lühiajalised kohustused.
Sotsiaalpoliitika suureneb, kulutused sellele. 27) New Deal’i poliitika USAs? Lubati mõõdukas inflatsioon. Tõsteti makse. Suurendati riigivõlga. Kehtestati miinimum töötasu ja maksimaalne tööpäeva pikkus. 28) Keinsianistliku lähenemise ammendumise põhjused ja üleminek monetarismi? Süsteem nägi ette üksnes riigipoolset pidevat rahatrükki ning laenude võtmist, mis viib usalduse kaotuseni ning laenude kallinemiseni. Sest miks peaks laenuandja soovima riigile laenu anda, kui on teada, et riik plaanib inflatsiooni abiga laenu väärtust vähendada ja tegelikult tagasimakstav summa ei ole esialgsega võrdne. (siit see peamine probleem ju välja kasvaski – teatud ajal ei suudetud maailmamajanduse laienemist ja rahamassi tohutust juurdekasvust lähtuvalt inflatsiooni enam kontrollida) Kõva raha poliitika (monetarism)- raha revalveerimine. Liigse raha käibelt kõrvaldamine.
poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade hindu. Nominaalne SKP Reaalne SKP * 100 = SKP deflaator (SKP=T+I+V+Exp (E-I)) 3 erinevat moodust 11.3 Inflatsiooni kulud ja tagajärjed tulude ja vara ümberjaotumine inflatsioon tekitab nii võitjaid kui kaotajaid: ,,-,, KAOTAJAD ,,+" VÕITJAD Vanad Noored Laenuandja Laenuvõtja Töövõtja Tööandja ettevõtete lõppotsused muutuvad lühiajalisemaks ja spekulatiivsemaks mõeldakse ainult homsele kiirele hetketulule; vähendab maa konkurentsivõimet kaupade eksport osutub raskeks; vähendab raha akumulatsioonifunktsiooni inimesed vähendavad oma rahavarusid ja investeerivad rohkem.
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lep...
31. Garant kohustub täitma laenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused võlausaldaja ees, kui laenusaaja ei tagasta laenu laenulepingus sätestatud tähtajaks, juhindudes LS paragrahvist 155. 32. Garant täidab oma garantii kohustuse võlausaldaja kirjalikul nõudmisel, nimetatud nõudmisel näidatud kuupäevaks. 3.3. Garandi kohustus võlausaldaja ees ei sõltu garandiiga tagatavast võlgniku kohustuse kehtivusest või muudest võlgniku kohustustega seotud asjaoludest. 3.4. Laenuandja võib Lepingu lõpetada igal ajal ennetähtaegselt, teatades sellest Garandile kirjalikult. Sellisel juhul lõpevad Garandi Lepingu järgsed kohustused. 4. Lepingu kehtivus. 41. Leping jõustub allakirjutamise momendist ja lepingu kehtivus lõpeb: 4.11. Summa maksmisega võlausaldajale, millele garantii on välja antud. 4.12. Tähtaja möödumisega, milleks garantii on välja antud. 4.13. Võlausaldaja loobumisel garantiist tulenevatest õigustest, mille kohta koostavad osapooled
Isegi kahe äripartneri korral tuleb oma seisukohtade, plaanide ja prognooside kirjapanek kasuks, kuna see ennetab hilisemaid vaidlusi ja võimaldab näha, millistest eeldustest lähtudes üks või teine otsus vastu võeti. Võõrkapitali kaasamine ilma äriplaani koostamata on aga võimatu. Enne kui investor otsuse langetab, tahab ta näha, kuidas tema raha tagasi teenitakse. Ta peab nägema ka analüüse ja uuringuid, mis rahalisi prognoose kinnitavad. Sama soovib näha laenuandja. Palgatav tegevjuht saab aga omanike tahtekohaselt tegutseda vaid siis, kui see tahe on üheselt mõistetavalt ja kirjalikult talle ette antud. Äriplaani kohandatakse muutuvatele tingimustele, nii nagu lennuki piloot muudab oma trajektoori vastavalt ilmastiku- või liiklustingimustele, kuigi sihtpunkt jääb samaks. Ettevõtte korral on selleks sihtpunktiks omanike poolt püstitatud eesmärgid või nende visioon. Äriplaan on vajalik selleks, et: 1
Nende intressimäär on kõrgem, kui lühiajalistel laenudel. Sõltumata tähtajalise laenulepingu põhitingimustest ja arvestades olulisi riske kasutatakse mitmeid täiendavaid lisatingimusi. Näiteks : Käibekapitali suurus, millega nähakse ette minimaalse käibekapitali tase Omafinantseerimine- nõutakse laenusaaja omafinantseerimist umbes 25-30% ulatuses projekti maksumusest Täiendavad laenud- laenuandja piirab laenuvõtja uute laenude võtmist, võlakirjade emiteerimist või pikaajalisi rendi- ja järelmaksu lepinguid Juhtivpersonal- suurematest personalialastest muudatustest tuleks eelnevalt teavitada laenuandjat või kooskõlastada. Laenud, mida kasutatakse käibekapitali püsiva juurdekasvu, üksikute põhivara elementide või äriprojektide finantseerimiseks. Sellise laenu kasutajateks on peamiselt uued ja arenevad ettevõtted, kes vajavad laiendamiseks
Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. // Mittevaraline kahju – Ennekõike kahjustatud isiku füüsiline ja hingeline valu ning kannatused. Mis on kõrvalkohustused? Kohustused, mille ülesanne on tagada võlasuhtest tulenevate kohustuste kohane täitmine. Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine? Nii käenduse kui garantii aluseks on vastav leping. Samas erinevalt käendusest, kus vastav leping allkirjastatakse üldjuhul nii käendaja kui laenuandja poolt, on praktikas tavapärane, et garantii antakse ühepoolse garantiikirja väljastamisega, mida laenuandja ei allkirjasta Mis on käsiraha? Ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Mis on leppetrahv? Lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek?
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. Äriplaani koostades vaadeldakse ettevõtet tervikuna ja kajastatakse tema tegevuse kõiki külgi. Üksikuid tegevusvaldkondi ei tõsteta seejuures esile teiste arvelt ega laskuta liigsetesse detailidesse. Sihtgrupid: o Ettevõtja ise o Kaasomanikud, asutajad o Laenuandja, eelkõige pank o Ettevõtluse tugisüsteem (toetused, inkubatsioon) o Riskikapital ja äriinglid o Potentsiaalsed võtmetöötajad o Ettevõtte omanikud o Ettevõtte potentsiaalsed ostjad o Koostööpartnerid (teised ettevõtted, kohalik omavalitsus) Kasulikkus: o Esialgne hägusavõitu äriidee muutub konkreetseks. Sünnib terviklik pilt sellest, kuidas ettevõtte rajamine/edasiarendamine ja käivitamine toimub.
49. Ärimudel Kawasaki ja Osterwalderi järgi. Ärimudel G. Kawasaki järgi: Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele: - Kelle taskus on sinu raha? - Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada? St. Tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid. Osterwalderi ärimudel: Kaasaja vast populaarseim ärimudeli käsitlus. Neli põhiosa: Laenuandja, eelkõige pank Ettevõtluse tugisüsteem(toetused, inkubatsioon) Riskikapital ja äriinglid Potentsiaalsed võtmetöötajad Ettevõtte omanikud Ettevõtte potentsiaalsed ostjad Koostööpartnerid ( teised ettevõtted, kohalik omavalitsus) Nõuded: ideaalvormi ei eksisteeri. Igal etteantud äriplaani vormi tuleks vaadelda üldise suunanäitajana. Iga ettevõte on erinev, vastaval tuleb plaani kohandada.
sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. Äriplaani koostades vaadeldakse ettevõtet tervikuna ja kajastatakse tema tegevuse kõiki külgi. Üksikuid tegevusvaldkondi ei tõsteta seejuures esile teiste arvelt ega laskuta liigsetesse detailidesse. Äriplaani võimalikud sihtgrupid: Ettevõtja ise Kaasomanikud, asutajad Laenuandja, eelkõige pank Ettevõtluse tugisüsteem (toetused, inkubatsioon) Riskikapital ja äriinglid Potentsiaalsed võtmetöötajad Ettevõtte omanikud Ettevõtte potentsiaalsed ostjad Koostööpartnerid (teised ettevõtted, kohalik omavalitsus) 27. Majandusarvestus, raamatupidamine, finants- ja juhtimisarvestus. RAAMATUPIDAMINE on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades ettevõtte varasid ja nende varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tehinguid.
Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine. Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Erasektori tasuvusanalüüs vs avaliku sektori analüüs: · erasektori tulu: laekumistelt · avaliku sektori tulu: indiviidide maksevalmiduselt. · erasektori kulu: kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jms) · avaliku sektori kulu: alternatiivkulu · erasektori intressimäär: tavaliselt kasutatakse laenuandja poolt pakutud intressimäära · avaliku sektori intressimäär: laenuintressimäär ei pea ühtima erasektori intressimääraga (lühinägelikkuse ja ebakindluse tõttu). 45. Võrrelge neljandas loengus esitatud era- ja avaliku sektori tselluloositehase tasuvusanalüüse - millised kulud lisanduvad avaliku sektori tselluloosi tehase tasuvusanalüüsis ja miks? Erasektori tasuvusanalüüs: 24 Avaliku sektori tasuvusanalüüs:
Suur turg võib olla · Ettevõtja ise ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi · Kaasomanikud, asutajad tulutoovates tegevusharudes.) · Laenuandja, eelkõige pank · Turu kasvutempo (kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid kasvu pidurdumine suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid.)
ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. Äriplaani koostades vaadeldakse ettevõtet tervikuna ja kajastatakse tema tegevuse kõiki külgi. Üksikuid tegevusvaldkondi ei tõsteta seejuures esile teiste arvelt ega laskuta liigsetesse detailidesse. Võimalikud sihtgrupid: Ettevõtja ise. Kaasomanikud, asutajad. Laenuandja, eelkõige pank. Ettevõtluse tugisüsteem (toetused, inkubatsioon). Riskikapital ja äriinglid. Potensiaalsed võtmetöötajad. Ettevõtte omanikud. Ettevõtte potentsiaalsed ostjad. Koostööpartnerid (teised ettevõtted, kohalik omavalitsus). Kasulikkus: Esialgne hägusavõitu äriidee muutub konkreetseks. Sünnib terviklik pilt sellest, kuidas ettevõtte rajamine/edasiarendamine ja käivatamine toimub.
kohustus. Rentnikul lasub renditud loomade toimtise ja hooldamise kohustus. Kui rentnik tahab majandusviisi muuta või teha parendusi, siis on vajalik rendile andja kirjalik luba. Põllumajandusliku renidlepingu tingimuste muutmine lepinguliste õiguste ja kohustuste vahekorra muuutumise tõttu on võimalik kahe aasta möödumisel lepingu sõlmimisest. Rendilepingu ülesütlemiseks on täiendavalt § 314-319 tooduna veel § 349 lg 2. LAENULEPING Laenulepinguga kohustub üks isik ehk laenuandja andma teisele isikule ehk laenusaajale rahasumma või asendatava asja. Laenusaaja kohustab tagasi maksma sama summa raha või tagastama sama liiki asju samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS ei sätesta laenulepingule kohustuslikku vormi. Laenuleping loetakse VÕS kohaselt sõlmituks alates kokkuleppe saavutamisest. Tasumata intressidelt viivist ei arvestata. Laenusaaja kannab kõik kulud, mis on seotud lepingu täitmisega ja samuti kohutkulud. Tavaliselt vastutab laenusaaja
numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. Äriplaani koostades vaadeldakse ettevõtet tervikuna ja kajastatakse tema tegevuse kõiki külgi. Üksikuid tegevusvaldkondi ei tõsteta seejuures esile teiste arvelt ega laskuta liigsetesse detailidesse. Äriplaani võimalikud sihtgrupid: Ettevõtja ise Kaasomanikud, asutajad Laenuandja, eelkõige pank Ettevõtluse tugisüsteem (toetused, inkubatsioon) Riskikapital ja äriinglid Potentsiaalsed võtmetöötajad Ettevõtte omanikud Ettevõtte potentsiaalsed ostjad Koostööpartnerid (teised ettevõtted, kohalik omavalitsus) Kasulikkus Esialgne hägusavõitu äriidee muutub konkreetseks. Sünnib terviklik pilt sellest, kuidas ettevõtte rajamine/edasiarendamine ja käivitamine toimub.
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirj...
Ta on nöyryyttää Nastasya kui ta viskab raha tuli ja ütleb talle, et saan seda, Tema uhkus säästab teda kõigist alandamine. Ta armastab Aglaya kuid kannatab ilma vastastikuse nõusolekuta tema osa. Ta on kiuslik suunas tema perekonnale. Ta vaatab neid koormav, rohkem kui midagi muud protsessi edasi tema eesmärgid ja plaanid. 7. Lebedev: Lebedev on riigiametnik, kes on valmis midagi tegema raha eest. Ta whimpers ja petab lihtsalt saada rohkem raha. Ta kaitseb raha laenuandja kohtu poolt vana naine lihtsalt sellepärast, et ta saab rohkem raha. Kui Nastasya viskab Rogozhin on 100.000 rubla tule ja Ganya ei korja see välja tuli, ta palus põlvili luba pick seda ise. In rahaasjades ta on täiesti hoolimatute kuid tema intellektuaalse seistes on tõsi Vene kes jälestab tungimist tänapäeva Euroopa ideed Venemaal. Oma kõnes prints Myshkin sünnipäeva ta teeb selgeks, et vanus teadusliku ratsionaalsuse on vanus
juhtimise efektiivsus väheneb 24 Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad: o ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuuri o Võlakordaja näitab kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva o Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta
optimaalse jaotuse. 30. Tasuvusanalüüs. Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist? Avaliku sektori tasuvusanalüüs erineb erasektori tasuvusanalüüsist 3 komponendi järgi: tulud, kulud, intressimäär. Tulu Erasektor: laekumised Avalik sektor: indiviidide maksevalmidus Kulu Erasektor: kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jms) Avalik sektor: alternatiivkulu (loobumiskulu) Intressimäär Erasektor: tavaliselt kasutatakse laenuandja poolt pakutud laenuintressimäära. Avalik sektor: Laenuintressimäär ei pea ühtima erasektori intressimääraga (lühinägelikkuse ja ebakindluse tõttu) Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu ühiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine. Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Erasektori tasuvusanalüüs – otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad?
numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. Äriplaani koostades vaadeldakse ettevõtet tervikuna ja kajastatakse tema tegevuse kõiki külgi. Üksikuid tegevusvaldkondi ei tõsteta seejuures esile teiste arvelt ega laskuta liigsetesse detailidesse. Äriplaani võimalikud sihtgrupid: Ettevõtja ise Kaasomanikud, asutajad Laenuandja, eelkõige pank Ettevõtluse tugisüsteem (toetused, inkubatsioon) Riskikapital ja äriinglid Potentsiaalsed võtmetöötajad Ettevõtte omanikud Ettevõtte potentsiaalsed ostjad Koostööpartnerid (teised ettevõtted, kohalik omavalitsus) Kasulikkus Esialgne hägusavõitu äriidee muutub konkreetseks. Sünnib terviklik pilt sellest, kuidas ettevõtte rajamine/edasiarendamine ja käivitamine toimub.
Aeg on miski püha, mille pealt raha teenimine on patt. Ka puhastustule idee on tekkinud tänu majanduslikele faktoritele. Liigkasuvõtmise ja pettusega tegeleja taevasse ei saa, aga see ei tähenda kohe igavesi põrgupiinu. Itaalias suhtusi sellesse keeldu leebemalt. Paljudes keeltes tähendab "lombard" Lombardia järgi pandimaja. Kristlikud keelud ei puudutanud otse loomulikult ka juute. Laenu anti reeglina kinnisvarapandi alusel, mis läheb kuni tagasilunastamiseni laenuandja valdusesse. Pantida võis ka nt mündivermimisõigust vms. Hiliskeskaja ilming on ka suured üleeuroopalised kompaniid, nt Ravensburgis, mis polnud mitte linnade vaid kaupmeeste ühendused, kel olid esindused ka mujal. Raha vermimise puhul oli probleemiks mündimetalli puudus (eriti hiliskeskajal). Kaubandusbilanss Oriendiga oli negatiivne puudujääk tuli katta väärismetalliga. Raha hulk kasvas, aga kaevandamine ei jõudnud sellele järele. 15. saj alguseks olid paljud
numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. · Äriplaani koostades vaadeldakse ettevõtet tervikuna ja kajastatakse tema tegevuse kõiki külgi. Üksikuid tegevusvaldkondi ei tõsteta seejuures esile teiste arvelt ega laskuta liigsetesse detailidesse. Sihtgrupid: · Ettevõtja ise. · Kaasomanikud, asutajad. · Laenuandja, eelkõige pank. · Ettevõtluse tugisüsteem (toetused, inkubatsioon). · Riskikapital ja äriinglid. · Potentsiaalsed võtmetöötajad. · Ettevõtte omanikud. · Ettevõtte potentsiaalsed ostjad. · Koostööpartnerid (teised ettevõtted, kohalik omavalitsus). Äriplaani struktuur: · Ideaalvormi ei eksisteeri. · Iga etteantud äriplaani vormi tuleks vaadelda üldise suunanäitajana. · Iga ettevõte on erinev, vastavalt tuleb plaani kohandada.
Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine. Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Erasektori tasuvusanalüüs vs avaliku sektori analüüs: erasektori tulu: laekumistelt avaliku sektori tulu: indiviidide maksevalmiduselt. erasektori kulu: kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jms) avaliku sektori kulu: alternatiivkulu erasektori intressimäär: tavaliselt kasutatakse laenuandja poolt pakutud intressimäära avaliku sektori intressimäär: laenuintressimäär ei pea ühtima erasektori intressimääraga (lühinägelikkuse ja ebakindluse tõttu). 31) Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud? Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne
KOHUSTISTE ARVESTUS 1. Kohustiste jaotus. Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus: mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel. Näiteks kohustis maksta võetud laenudelt intressi või välja vahetada müüdud tooted garantiiaja jooksul. Teadaolev kohustis on kohustis, mis tuleneb lepingust (selle otseste või kaudsete tingimuste kaudu), seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Nende kohustuste hulka kuuluvad tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, maksuvõlad, arvestatud kuid
Leping on mitmepoolne tehing. Mitmepoolne tehing. Leping on kõige kitsam, kaks tahteavaldust. Ühepoolne tehing (testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus Ühekülgne on tehing, kus on ainult üks kohustatud pool. Mitmekülgne on tehing, kus mõlemad pooled on kohustatud. Ühekülgne (laenutehing), mitmekülgne (ostu-müügi). Ühekülgse puhul näiteks, laenu saaja ei ole kohustatud saama laenu, sest laenuandja ei ole kohustatud seda andma. NB! Ühekülgsed ja mitmekülgsed (kohustatud on kas üks pool või mitu poolt ostu-müügi leping, laenuleping) ; ühepoolsed ja mitmepoolsed(tahteavaldus on kas ühelt poolt või rohkem kui ühelt poolt, nt testament Toiming- õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. Leping on kõige kitsam mõiste (kahe poolne). Järgmine laiem mõiste on Tehing (ühe poolne/kahe poolne). Järgmine on toiming (erineb tehingust, sest toiming ei pruugi olla tahteavaldus)
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ett...
o Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, kas ettevõtte juhtimise efektiivsus väheneb · Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad: o ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuuri o Võlakordaja näitab kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva o Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt
o Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, kas ettevõtte juhtimise efektiivsus väheneb · Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad: o ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuuri o Võlakordaja näitab kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva o Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt
o Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, kas ettevõtte juhtimise efektiivsus väheneb Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad: o ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuuri o Võlakordaja näitab kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva o Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt
Tehnikagümnaasium Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad oma- ja võõrkapitali struktuuri ning ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi. Võlakordaja näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital kohustused võlakordaja = kogupassiva Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk.
Tehnikagümnaasium Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad oma- ja võõrkapitali struktuuri ning ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi. Võlakordaja näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital kohustused võlakordaja = kogupassiva Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk.
Tehnikagümnaasium Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad oma- ja võõrkapitali struktuuri ning ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi. Võlakordaja näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital kohustused võlakordaja = kogupassiva Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk.
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis ...
Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte laenuvahenditelt rohkem kui ta maksab nende kasutamise eest.Finantsvõimenduse taset mõõdetakse järgmiste suhtarvude abil(12) : Võlakordaja Näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital kohustused võlakordaja = 100% kogupassiva (11) Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Võlakordaja ei tohiks olla rohkem kui 60% - 70% ( e. 0,6 - 0,7) Kõrge võlakordaja näitab, et põhiliselt finantseerivad ettevõtet kreeditorid(fondid). (12) Joonis 10 OÜ Abilis võlakordaja 37
-ehitise ajutise kasutamise leping- kinnisasja, ehitise vm ajutise kasutamise lepinguga annab või kohustub kutse v maj tegevuses tegutev isik andma tarbijale õiguse kasutada ehitist vähemalt 3a jooksul kindlaksmääratud ajavahemikul kalendriaastas. Tarbija peab maksma selle eest tasu. -tasuta kasutamise leping- üks isik kohustub andma teisele isikule üle eseme tasuta kasuramiseks. -laenuleping ja krediidileping- laenuandja kohustub andma teisele isikule rahasumma või laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja kvaliteediga. Krediidileping- krediidiandja kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma, saaja kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. 3. Kindlustusleping(kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama juhtumi tüttu tekkinud kahju v
tervikuna koosneb nendest samadest osadest? Raha maksumus Sf r Aktsiakapital Laenud Omavahendid Investeeringud 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Kas laenuandja ja laenuvõtja risk on teineteisest sõltumatud? Kuidas nende omavaheline suhe mõjutab protsendimäära ja investeerimist? r Sf1 (laenuandja risk ) Sf0 r1 r0 r2 Id0 Id1 (laenuvõtja risk )
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv...
koos riskianalüüsiga. 62. Võrrelge erinevaid tagatise vorme. Tagatised võib jagada personaalseteks ja varalisteks. Personaalsed tagatised on käendus ja garantii ning varalised tagatised jagunevad vallaspandiks ja kinnispandiks. Käendus on füüsilise või juriidilise isiku kohustus maksta laenusaaja võlgnevus, kui võlgneja keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema. Tuleb tähele panna, et nii laenaja kui ka käendaja on laenuandja ees solidaarsed vastutajad. Garantii on ühe juriidilise isiku kohustus maksta teise juriidilise isiku võlgnevust, kui viimane ei ole võimeline seda ise tasuma. Erinevus käendusest seisneb selles, et garantii ei tähenda solidaarset, vaid täiendavat vastutust, mis rakendub vaid siis, kui võlgnik ei ole võimeline ise laenu tasuma. Seetõttu on garantii andmine pangale kehvem, sest pärast ise maksmist ei ole tal enam õigust nõuda võlgnikult tasutut tagasi.
võlgnikku pole kodus. Kuid kui laenaja on manipulaator siis käitub ta teisiti. Ta püüab laenuandjale kiiremas korras mõnd teenet osutada; tema teada on too juba ammugi unistanud ühest raamatust. Ilma igasuguse kahjuta enese jaoks (tihti aga kasuga) muretseb ta tuttavale selle raamatu. Ostes raamatu on tuttav manipulaatorile siiralt tänulik sellel foonil tundub võla tagasi maksmise kohta küsida taktitusena. Või siis teine näide: manipulaator palub mingit teenet just laenuandja käest, kusjuures valitakse mingisugune teene, mille osutamine ei valmista eriti suurt raskust nt laenuandjal on hea tuttav arst ja manipulaator palub, et laenu andja korraldaks tema tädile vastuvõtu selle arsti juurde. Mingi aja möödudes selgub, et tädi tervis on pärast ravi alustamist halvenenud ning osa süüd selles on ka laenuandjal. Sellises situatsioonis pole just mugav meenutada võlga, kuna manipulaator süüdistab teda viletsa arsti soovitamises.
kohese täitmise tagamiseks seatud tagatis realiseeritakse. Tagatised võib jagada personaalseteks ja varalisteks. Personaalsed tagatised on käendus ja garantii ning varalised tagatised jagunevad vallaspandiks ja kinnispandiks. Käendus on füüsilise või juriidilise isiku kohustus maksta laenusaaja võlgnevus, kui võlgneja keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema. Tuleb tähele panna, et nii laenaja kui ka käendaja on laenuandja ees solidaarsed vastutajad. Garantii on ühe juriidilise isiku kohustus maksta teise juriidilise isiku võlgnevust, kui viimane ei ole võimeline seda ise tasuma. Erinevus käendusest seisneb selles, et garantii ei tähenda solidaarset, vaid täiendavat vastutust, mis rakendub vaid siis, kui võlgnik ei ole võimeline ise laenu tasuma. Seetõttu on garantii andmine pangale kehvem, sest pärast ise maksmist ei ole tal enam õigust nõuda võlgnikult tasutut tagasi.
poole edasist majanduslikku sõltumatust, muuta ebamääraseks tagatise ulatuse eriti koostoimes kohese sundtäitmise kokkuleppega ja muuta raskesti prognoositavaks, millal teine pool võib pöörduda täituri poole kinnisasja realiseerimiseks. Lubamatuks tuleb pidada olukorda, kus laenuvõtjale seatakse laenu (eelkõige eluasemelaenu) saamise tingimuseks, et hüpoteegiga tagataks lisaks laenulepingule ja selle võimalikele täiendustele ka kõikvõimalikke muid tulevasi laenuandja nõudeid laenusaaja vastu, eriti kui laenusaaja ei saa nende nõuete tekkimist kontrollida. Selline "ületagamise" kokkulepe võib olla keelatud nii VÕS § 42 lg 1 üldreegli järgi kui ka § 42 lg 3 p 22 järgi. Ebamõistlikku kahjustamist tuleks globaalse tagatiskokkuleppe puhul vähemalt tarbijalepingute puhul VÕS § 42 lg 1 teise lause järgi eeldada, st vastupidist peab tõendama tagatise saaja. Selle sätte järgi peab kandma lepingutingimuse võimaliku tühisuse
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
