võimet lühiajaliste kohustuste täitmisel. Väike ringluskiirus tähendab seda, et firma juhtkond pole kuigi hoolikas laekumispoliitika elluviimisel, debitoorset võlgnevust ei juhita efektiivselt. Võlakordaja (Valem 7) näitab kui palju on ettevõttel võlgu suhtes omakapitaliga, mida suurem on näitaja väärtus, seda väiksem on firma likviidsus ning suurem risk ka 39 potentsiaalse laenuandja jaoks. ASi Even kohustustest 2003. aastal moodustab 41% võõrkapital, 2004. aastal suureneb see näitaja 71%-ni (büroo-ja tootmishoone ehituseks võeti pikaajaline investeerimislaen), näitaja püsib sama ka 2005. aastal (Tabel 1). Tegevusharu keskmine võlakordaja oli 2003.aastal 0,28 ja 2004.aastal 0,22. Seega kasutab vaadeldav ettevõtte võrreldes konkurentidega keskmisest rohkem kreeditoride raha.
variandi korral? Kindel kohustus (firm commitment) – emissiooni korraldav finantsvahendaja ostab ettevõtte väärtpaberid ja müüb need edasi teistele investoritele. Finantsvahendajale jääb tasuks väärtpaberi ostuhinna ja edasimüügihinna vahe (underwriter spread). Parim üritus (best effort) – finantsvahendaja vahendab emissiooni ning saab emiteerivalt ettevõttelt eelnevalt fikseeritud tasu. 10. Nimetage vähemalt 1 emissiooni korraldajana ettevõtte laenuandja kasutamise pluss ja miinus. Pluss 1. Panga parem informeeritus võimaldab alandada tehingukulusid ning emissiooni korraldamise kulusid. Miinus 1. Võimalik huvide konflikt – pank kasutab enda käsutuses olevat mitteavalikku infot tulu saamiseks. 2. Panga kui monitoorija rolli nõrgenemine – näiteks juhul kui emissioonist saadavat raha kasutatakse sama panga laenu tagasimakseks. 11
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) va...
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
Õigusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, prokuratuur, kohus jm→õiguskaitseorganite süsteem. 3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Seose tõttu riigiga on õigusnormide kohustuslikkuse aste teiste sotsiaalsete normidega võrreldes kõrgem, nad on kohustsulikud kõigile. 4. Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Nt laenuandja õigus laenulepingu tähtajal võlasumma tagasi saada ja võlgniku kohustus võlg tähtaegselt tagastada. 5. Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. NB! Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 22
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik...
Esmalt peab ringkonnakohus otsustama §638 apellatsioonikaebuse menetlusse võtmise. MA arvan, et peaks võtma menetlusse ja §640 lõige 1 punkt 6 määrab aja et asja kohtuistungil lahendada. Et ta saaks kuulata üle tunnistajad. 56-02 §652 lg 2 SAAB ESITADA tõendab juba esinenud asjaolusid. 2. Kiirlaenuühing A andis B-le viieks kuuks tarbimislaenu summas 50 000 krooni. Erinevate tasude, intressi ja kulude arvestusena, oli selle krediidi kulukuse määraks 125% aastas. Lisaks oli laenuandja tüüptingimustes nähtud ette viivise nii laenu- või muude maksetega hilinemise korral suurusega 1% võlgnetavast summast päevas, samuti ühekordne leppetrahv 20 000 krooni ja nn käitluskulud 5000 krooni. A esitaski kõigi nõuete osas B vastu hagi, nõudes viimaselt kokku 145 000 krooni tasumist. B vaidles hagile vastu põhiliselt väitega, et tal on ajutine raske majanduslik olukord ja laenulepingu lõpetamine on ebaõiglane. Maakohus tegi
sisust tulenevad õigused ja kohustused. Selles seisnebki tehingu eripära - tehinguga saavad pooled oma õigusi ja kohustusi privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt ise sisuliselt mõjutada. Ühepoolne tehing - üksik tahteavaldus - nt testament, mitmepoolne tehing - mitu tahteavaldust.) Ühekülgne tehing - kohustatud isik on vaid ühel poolel. Teisel poolel on õigustatud isik. Nt laenuleping. Ainult laenusaaja on kohustatud, maksma raha. Laenuandja ei ole 12 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 kohustatud raha laenama. Ühekülgne tsiviilõigussuhe on näiteks laenulepingust tulenev õigussuhe pärast seda, kui laenusaaja on laenatud rahasumma kätte saanud. Sel juhul on laenusaajal kohustus see tagasi maksta, laenuandjal aga õigus seda nõuda (VÕS § 396).
Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Laenuleping on reaalne leping, ta loetakse sõlmituks laenusaajale raha või asjade üleandmise momendist. Laenuandja põhiõigus on nõuda raha või asjade tagastamist. Krediidileping on konsensuaalne (konsensuaalne leping, st leping jõustub alates kokkuleppele jõudmisest, mitte vara üleandmisest). Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut. Enamik laenulepinguid on suunatud raha (ja mitte muude asendatavate asjade) üleandmisele. Samuti on suurem osa neist tasulised, st nendes on ette nähtud laenusaaja intressi maksmise kohustus, mistõttu on enamik laenulepinguid ka krediidilepinguteks
Õigusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, prokuratuur, kohus jmõiguskaitseorganite süsteem. 3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Seose tõttu riigiga on õigusnormide kohustuslikkuse aste teiste sotsiaalsete normidega võrreldes kõrgem, nad on kohustsulikud kõigile. 4. Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Nt laenuandja õigus laenulepingu tähtajal võlasumma tagasi saada ja võlgniku kohustus võlg tähtaegselt tagastada. 5. Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. 9 Õiguse alused NB! Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega
Rahapakkumise kujundamisel on tähtis roll vabaturu operatsioonidel ehk interventsioonidel, seadusandlikel direktiividel, intressimääradel, hoiustel. Rahvusvahelise kaubavahetuse ja kapitalivoogude tõttu mõjutavad riigi rahasüsteemi ka välisefektid, millest tähtsamad on vahetuskursi muutused, valuuta konverteeritavus ja välisvaluuta reservid. Finantsvahendajad ja keskpank. Finantsvahendaja- finantsturul tegutsev organisatsioon, mis viib kokku laenuandja ja laenuvõtjad ehk säästjad ja investorid: (kommertspank, hoiu- ja laenuühingud, erinevad fondid- pensionifond, investeerimisfirmad, aktsiaturud.) Keskpank vastutab oma riigi valuuta vahetuskursi kujunemise eest ning haldab välisaktivate reserve. Tavaliselt otsustav valitsus (või parlament), kas vahetuskurss peaks olema fikseeritud või ujuv, ülejäänu jääb keskpanga otsustada. Fikseeritud kursi korral keskpank vastutab selle eest, et turgudel müüdaks ja ostetaks
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavhemikul kalendriaastas. Tarbija aga kohustub maksma selle eest tasu. leping peab üldjuhul olema sõlmitud kirjalikus vormis. 164. Tasuta kasutamise leping Tasuta kasutamise lepinguga kohustub kasutusse andja andma kasutajale üle eseme tasuta kasutamiseks. 165. Laenu- ja krediiidilepingu mõiste, nende eristamine. mis on laenuintress? Laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping on leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Laenu intress on intress, mida tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta. 166. Kindlustuslepingu mõiste
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
