Põhilised isoleervedelikud on mineraalsed ja sünteetilised õlid, trafoõlid. Vedeliku läbilöögimehhanism ei ühti gaaside läbilöögiteooriaga: · molekulide lähedus · suurem viskoossus · lisandite oluline mõju Lisandid: · tahked · vedelad · gaasilised Joonis 3.4 Dipooli liikumine ebaühtlases väljas ja sillakeste tekkimine Sillakesed · Dipooli positiivsed ja negatiivsed laengud on võrdsed ja ühtlases väljas selline dipool ei liigu. · Mitteühtlases väljas on nende laengute asukohas väljatugevus erinev ja suurema tugevusega väljas asuvale dipooli otsale mõjub suurem jõud. · Kuna tahke lisandi dielektriline läbitavus on suurem kui õlil (T = 7..8, õ = 2,2 ), hakkab dipool liikuma suurema väljatugevuse suunas. · Dipooli otste lähedal tekib välja täiendav mitteühtlus, mistõttu dipoolid liituvad ja moodustavad piki elektrivälja jõujooni kulgevaid ahelaid e sillakesi. · Sillakesed juhivad voolu ja nende temperatuur tõuseb trafoõli
UA S G paralleelselt kondensaator CS, mille kaudu hakkab kulgema vahelduvvooluline signaal.RS UGS E Takistus RG ühendab Joon.1.19 samal ajal sinna kogunenud laengute pääsu maha enne kui paisu maaga., võimaldades U need võiksid hakata mõjutama paisu potentsiaali. sis Takistus RG jääb paralleelselt sisendklemmidega ja ta määrab astme sisendtakistuse. Praktiliselt valitakse see takistus kusagil 10 M ringis tagades piisavalt suure sisendtakistuse ja samal ajal ka vaba pääsu elektronidele paisult maha.
Siirdeprotsess lõppeb kui laengud on jõudnud liini lõppu ja sealt tagasi algusesse. Juhul kui me saadame liini lühikesi impulsse siis sarnaselt alalisvooluga pingestamisele ei ole liini lõpus laengutel kusagile minna ning nad peegelduvad tagasi. Sõltuvalt sellest kas me jälgime pinge või voolu impulsse on olukord erinev. Pinge impulsid peegelduvad liinilõpust samapolaarsetena voolu impulsidena voolu impulsida aga vastas polaarsetena sest laengute liikumise suund on nüüd eelnevaga võrreldes vastupidine. Kui liini lõpus on lühis siis on protsessi esimene pool eelnevaga võrerldes samasugune. St seni kui laengud jõuavad liini lõppu alalispingestatud liini võime kujutada et erinevates juhtmetes liiguvad erinimelised laengud ja kui liini lõpus need lengud kohtuvad siis toimub laengute vastastikune kompenseerimine, mille tulemusel pinge liinis muutub nulliks ja vool liinis kahekordistub
Selles kihis laengukandjaid ei ole, kui sinna langevad valguskvandid tekitavad omajuhtivuse laengu kandjaid, kuna nende energia neeldub. Iga valguskvandi neeldumise kohas tekkivad laengukandjate paarid, see on üks elektron ja üks auk. Tõkkekihis mõjuva elektrivälja toimel liiguvad elektronid N-ossa ja augud P-ossa. Erinevatesse osadesse liikunud laengute toimel tekib klemmidel potentsiaalide erinevusel pinge. See juures, mida suurem on siirdele langev valgus voog seda suurem on klemmidevaheline pinge. Kirjeldatud viisil töötab päikese patarei, mida nimetatakse fotodioodi generaatori reziimiks.
Mikrobio eksam. 1. Milleri-urey katsed Tõestasid, et ürgse Maa atmosfäär oli erinev tänapäevasest ta oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, millest võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid alaniin, glütsiin, aspartaat ja aminobutüraat.
aminotransferaasi. Teine transporter vahetab asparataadi glutamaadi vastu. Tasakaaluline. Maatriksi poolel on kõik Ok, tsütosooli poolel transamineeritakse aspartaadi arvel -ketoglutaraat glutamaadiks koos oksaalatsetaadi tekkega. Sellega on kõik tasakaalus va NADH, mis on "liikunud" mitokondrisse. 2. ATP-ADP translokaas. vahetab sünteesitud ATP ADP vastu. See transporter on elektrogeenne, sest komplekseerumata Mg iooniga kujul on ATP laeng ca 4 ja ADP laeng 3. See laengute vahe soodustab ATP liikumist välja ja ADP liikumist maatriksisse. 3. Näiteid teistest olulistest mitokondriaalsetest transporteritest. Termogeniin soojuse genereerimine. Transpordib rasvhappe anioone maatriksist läbi sisemembraani antipordina kloriidi või hüdroksiidi vastu. Fosfaadi transporter vahendab fosfaatiooni hüdroksiidiooni vastu. Fosfaat on vajalik ATP sünteesiks. 4. Termogenees prootoneid juhtivate valkude abil.
dipool jõududega ja vesiniksidemetega. Dispersioonijõud (van der Waalsi või Londoni jõud) on suhteliselt nõrgad ja nad tulenevad molekulide (üldjuhul osakeste) elektronpilve liikuvusest elektriväljas, viimane on tingitud antud molekuli ümbritsevaist teistest molekulidest. Seda elektronpilve liikuvust väljendab osakese polariseeritavus, mis viib ajutiste dipoolide tekkele. Jõud viimaste vahel ongi dispersioonijõud. Dipool – dipool jõud püsivate väikeste laengute vahel ja vesinik (H) – sidemed mis tulenevad vaba elektronpaari ja polariseerunud H aatomi vastastikmõjust (viimased on kõige tugevamad) toimivad ainult kas tahkes või vedelas olekus. Seega taolised ained võivad olla tahked, moodustades molekulaarseid kristalle (või ka amorfseid tahkiseid) või vedelad. Amorfseis tahkiseis korrapära puudub. Vedelikes molekulid võivad moodustada molekulaarseid assotsiaate, aga
* signaali ülekanne – membraani retseptorid seostavad signaalmolekule ja edastavad infot. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 9 * elektrofüsioloogiline – Na+ ja K+ jt ioonide ebavõrdne jaotumine raku sise- ja väliskeskkonna vahel avaldub membraani potentsiaalide vahena. Välispind enamasti positiivselt ja sisepind negatiivse laenguga. (NT: membraani laengute muutusel rajaneb ka närviimpulsi teke). * antigeenne - membraani glükoproteiinid kutsuvad esile antikehade tekke nt kui oligosahhariidjääkidega seonduvad viirused. * plasmamembraan on seotud ka raku jagunemisega 1.2. Difusioon. Lihtdifusioon – aine liigub läbi membraani madalama kontsentratsiooni suunas – gradiendist alla (puudub kandja ja energiavajadus). Liikumiskiiruse määrab aine konts. erinevus membraani eri külgedel
Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. Milleri-Urey eksperimendis moodustunud aineid määrati paberkromatograafiliselt. Näha on alaniini, glütsiini (kõige rohkem), aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. (kokku 20 sorti aminohappeid) Proteinoidid. Sidney Foxi abiootiliselt valmistatud polüpeptiidid
siis mittefotokeemiline kustutamise aktiivsus väheneb ja elektrontransport ahel hakkab tööle. 31. Milline tähtsus on violaksantiini zeaksantiiniks muutumisel ksantofüllide tsüklis? Zeaksantiin on mittefotokeemiline kustutaja, mis moodustub PS II antennpigmentide kompleksis. Moodustub violaksantiinist, kui luumeni pH langeb. 32. Mis on fotokeemiline ergastusenergia kustutamine fotosünteesi valgusreaktsioonides? Ergastus kasutatakse laengute lahutamiseks toimub fotokeemiline reaktsioon, mille vältel klorofülli molekulist eraldunud elektron redutseerib elektroni akseptori ja oksüdeerunud klorofülli molekulisse jäänud positiivne ,,auk" redutseeritakse doonormolekulilt pärineva elektroniga. 33. Mis on mittefotokeemiline ergastusenergia kustutamine fotosünteesi valgusreaktsioonides? Ergastus kantakse violaksantiinile, mis kombineerib enda sidemed ümber nii et moodustub mittefotokeemiline kustutaja zeaksantiin
ümberjaotumisega faaside sisemuse ja pinnakihi vahel. Nimetame tahket faasi elektroodiks. Seda elektroodi võime jaotada kaheks: mittepolariseeritavaks ja polariseeritavaks elektroodiks. Mittepolariseeritava elektroodi näiteks on metallelektrood. Sellel toimub takistamatu ioonide ja laengute vahetus elektroodmetalli ja lahuse vahel. Tekkinud elektroodi ja lahuse vahelist potentsiaalihüpet kirjeldab Nernsti võrrand. Polariseeritaval elektroodil reaktsioone ei toimu ja seal esinev tasakaal on elektrokeemilist laadi. Laetud osakesed ei suuda faaside piirpinda läbida. Järgnevalt vaatleme lühidalt elektrilise kaksikkihi moodustumist nii mittepolariseeritaval kui ka polariseeritaval elektroodil
sõltuma, katseliselt on seda sõltuvust aga väga raske määrata. Mida teeb katalüsaator? Katalüsaatori juuresolekul reaktsiooni kiiruskonstant kasvab, aktivatsioonienergia on väiksem. Katalüsaator alandab reaktsiooni aktivatsioonienergiat: üleminekuoleku stabiliseerimine katalüsaatori juuresolekul on üleminekuoleku moodustumine, läbimise tõenäosus suurem (vaheoleku seostumine ensüümile on soodsaim). Ntx kui keemilise reaktsiooniga kaasneb vastasmärgiliste laengute lahknemine (seda eriti ei toimu). Vahepeal on olek, kus laengud pole lahus, on lähestikku, aga liiguvad lahku. Selline olek on stabiliseeritud siis, kui seotud katalüsaator - COO - laeng stabiliseerib pos osalaeng, NH3+ laeng aga stabiliseerib negatiivset osalaengut. Vastasmärgiliste laengute esinemine õiges kohas stabiliseerivad antud vaheühendit. Aktivatsioonienergia esineb eksponendi astendajas ja seetõttu muutused aktivatsioonienergias kutsuvad esile väga
See on odav tehnoloogia. Kvaliteet pole kõige parem. Mahtuvuslik puuteekraan (Capacitive touchscreen). Jaguneb kaheks: Pindmahtuvuslikud puuteerkaanid – kaetakse puutepind ainult ühelt poole läbipaistva juhitava kihiga (ITO). Ekraani nurkades on elektroodid, mille kaudu tekitatakse ekraani pinnale ühtlane elektriväli. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu generaatorit. Kui sõrm viia tekkinud välja, tekib dünaamiline kondensaator, mis muudab elektrivälja ja tekib laengute liikumine. Projekteeritud mahtuvuslikud puuteekraanud – moodustatakse ekraani pinnale juhtivatest ribadest võrk. Kasutatakse ITO ribasid, millest ühed on horisontaalsed ja teised vertikaalsed. Need ribad, kuhu salvestub laeng, on isoleeritud ja nende vahel on mahtuvus. Kui nüüd sõrm läheneb sellele ristumispunktis olevale mahtuvusele, võtab ta osa laegust endale ja selle laengu liikumise fikseerib kontroller. Väga vastupidavad ekraanid ja saab teha üle 100 miljn puudutuse
Electrical drive ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest. Elektromagnet Magnet, mis omandab magnetilisi omadusi, kui teda ümbritsevat Electrical magnet mähist läbib elektrivool. Elektromagnetväli Üksteise suhtes risti liikuv elektro- ja magnetväli, mille mõju Electromagnetical avaldub läbi õhu või vaakumi. field Elektromotoorjõud Töö, mida tuleb teha laengute ümberpaigutamiseks kogu vooluringi Electromotive force ulatuses. Ergutusmähis Mähis, mida kasutatakse alalisvoolu -ja sünkroonmootorites või Excitation coil generaatorites ergutusvälja loomiseks. Faasirootor Selline asünkroonmootori rootor, kuhu on igasse faasi ühendatud Slip ring rotor takisti, mille väärtust muudetakse rootori pöörlemiskiiruse reguleerimiseks.
Väga vastupidavad. Elektrit mittejuhtiv mustus ei sega ekraani tööd, samas ei toimi ka kinnastega puudutus. Kallim kui takistuslik. Pindmahtuvuslikud – puutepind kaetakse ainult ühelt poolt läbipaistva juhtiva (ITO) kihiga. Ekraani nurkades on elektroodid, mis vahelduvvoolu generaatorit kasutades tekitavad ekraani pinnale ühtlase elektrivälja. Kui juhtiv keha (sõrm) puutub tekkinud välja, tekib dünaamiline kondensaator, mis muudab elektrivälja ning laengute liikumist on võimalik mõõta nurkades olevate anduritega. Kuna ITO omab teatud takistust, sõltub voolu komponentide muutuse suurus Joonis 15Mahtuvuslik puuteekraan puutepunkti kaudusest andurist ning andurite näitude muutuste järgi määratakse puutepunkt. Projekteeritud mahtuvuslikud – ekraani pinnale moodustatakse ITO ribadest võrk. Need ribad, kuhu salvestub laeng, on isoleeritud ja nende vahel on mahtuvus
Leukeemia vorme eristatakse leukeemiliste rakkude tekkekoha ja kulu järgi: 1. lümfaatilised leukeemiad müeloidsed leukeemiad 2. ägedada leukeemiad kroonilised leukeemiad paraproteineemilised hemoblastoosid Anioonide ja katioonide suhe- Katioonide ja anioonide sisaldus sõltub plasma pH-st, kontsentratsioonist ja seotusest valkudega filtratsioonile alluvad vaid vabad ioonid. Kehavedelikud on elektroneutraalsed, nendes olevate katioonide ja anioonide laengute summad on võrdsed. Ketoneemia ja ketokehad- Maksakahjustuse korral moodustub lipiidide oksüdatsiooniprotsessi vaheprodukte ketokehi (atsetoäädikhapet, - hüdroksüvõihapet, atsetooni), tekib ketoneemia. HEPATOGEENNE KETOOS Iseloomulikeks tunnusteks on ketokehade ja vabade rasvhapete sisalduse suurenemine kehavedelikes ja veres hüpoglükeemia teke. Ketokehade liig elimineeritakse neerude, udara ja kopsude kaudu.
.. 17 -6 8 10 m; pooljuhid =10 ... 10 m; juhid Dielektrikute polarisatsioon -8 -5 = 10 ... 10 m. Esitatud klassikaline liigitus ei vasta enam täielikult Polarisatsioon on üks põhiline dielektrikus tänapäeva nõuetele, sest on olemas elektrimater- elektrivälja mõjul toimuv protsess. Polarisatsioon on jale, mis omadustelt kuuluvad mitmesse liiki (ferriidid seotud laengute piiratud nihkumine või dipoolide pooljuhtivad magnetmaterjalid) või ei sobi üldse orienteerimine elektrivälja mõjul. Polariseeruvad nii antud klassifikatsiooni (piesoelektrikud, elektreedid, neutraalsed kui ka polaarsed materjalid. vedelkristallid jne.). Neutraalsetes dielektrikutes nihkuvad eri- Dielektrikutel (isoleermaterjalidel) peab olema nimelised laengud aatomis ja molekulis vastas-
Negatiivse laengu delokalisatsioon aga sõltub reast faktoritest: • vesinikuga seotud aatomi võimest kinni hoida elektronpaari pärast H+ eraldumist (mida suurem on selle aatomi elektronegatiivsus (takistab H+ liitumist!), seda suurem on laengu delokalisatsioon ja seda stabiilsem on anioon); • vesinikuga seotud aatomi suurusest (mida suuremad on selle aatomi valents- orbitaalid, seda suurem on negatiivsete laengute delokalisatsioon anioonis); 53 • funktsionaalse rühmaga seotud radikaali omadustest: ahela pikkus, konjugatsioon, asendajate elektroonsed efektid (s.t. negatiivse laengu jaotuvuse võimalused teiste aatomite vahel); • lahusti omadustest: mida paremini lahusti aniooni lahustab, seda stabiilsem on ani- oon. Analüüsigem järgnevalt orgaaniliste ühendite happelisuse laia varieeruvust. C-H happed
Happelistes lahustes tasakaalustatakse osavõrrandid, lisades võrrandisse vajalikul arvul H 2 O molekule ja H + -ioone, aluselistes lahustes lisades H 2 O molekule ja OH - - ioone. Näide 4. Leidke kordajad ioon-elektroonsel meetodil võrrandis KMnO 4 + H 2 SO 4 + K 2 SO 3 MnSO 4 + K 2 SO 4 + H 2 O. Oksüdeerija MnO 4- -iooni hapnik seotakse H + -ioonide poolt ja redutseerija SO 32 - võtab hapnikku juurde veest. Laengute võrdsustamiseks tuleb esimese võrrandi vasakule poolele liita 5 elektroni, teises lahutada 2 elektroni. Liidetavate ja loovutatavate elektronide arvu võrdsustamiseks korrutame esimest võrrandit 2-ga, teist 5-ga: MnO 4- + 8H + + 5e - Mn 2+ + 4H 2 O 2 26 SO 32 - + H 2 O - 2e - SO 24 - + 2H + 5 Summeerime võrrandid: 2 MnO 4- + 16H + + 5 SO 32 - + 5H 2 O 2Mn 2+ + 5 SO 24 - + 10H + + 8H 2 O
E RS ja vahel. Seepärast levivad liinis pingelaine ja 2 E voolulaine 2 . Jõudes avatud liini lõppu pinge- ja voolulaine peegelduvad. Liini lõpus toimub laengute kogumine ja U muutub seal maksimaalseks. Kuna liini lõpp on avatud, siis takistus on lõpmata suur ja seetõttu vool on 0. Järelikult peavad olema langeva ja peegeldunud lainete voolud võrdsed st. avatud liini lõpust peegeldunud voolulaine on võrdne, kuid vastasmärgiline langeva voolulainega. Peegeldunud pingelaine on aga suuruselt ja märgilt võrdne langeva pingelainega. Langeva laine liini lõppu jõudmiseks kulunud aja kahekordse suuruse möödumisel
Pulbrite osakeste läbimõõt on 100-500mm. Pulbriliste materjalide puhul eristatakse eripindu:1) üldine eripind – välispind+ sisepind; iseloomustatakse m2/l; 2) sisemine eripind – pooride pind. Poorid jaotatakse läbimõõdu järgi: a)mikropoor <1nm; b)mesopoor 2-50nm; c)makropoor >50nm. Pulbrite autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaarjõud (van der Waalsi ja kohesiooni), elektrilised jõud (on tingitud laengute omavahelisest mõjust), kapillaarjõud (mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku, agregaadi tekkeks vajalik), magneetilised jõud ja mehaanilised jõud. Agregaadiks nimet. nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit; neid on võimalik suhteliselt lihtsalt lõhkuda kasutades meh. segamist või ultraheli. Aglomeraadid tekivad agregaatides kuumutamise teel ja side osakeste vahel on tugev. Pulbrite fraktsioonilist koostist
Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost. Vastsündinul 75%, täiskasvanud mehel 60% ja täiskasvanud naisel 50% keha massist. Erinevus mehe ja naise organismi veesisaldusest tuleneb peamiselt rasvkoe osakaalust keha koostises. Funktsioonid : 1. Universaalne lahusti. Erakordselt head lahustiomadused on veel tänu tema molekuli ehituse omapärale. Kuna laengute jaotus vee molekulis on ebaühtlane, on see vaadeldav dipoolina, kus on eristatav positiivselt ja negatiivselt laetud "ots". Sellest tulenevalt on vees hästi lahustuvad ioonivõrega ained (nt NaCl jt soolad), aga ka kõrgmolekulaarsed ühendid (nt paljud valgud), mille molekulis leidub polaarseid piirkondi; 2. Ideaalne reaktsioonikeskkond. Vee tähelepanuväärsed lahustiomadused teevad temast ühtlasi ideaalse reaktsioonikeskkonnda
metaan, võisid moodustada orgaanilised molekulid, eluaine ehituskivid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (HAPNIK PUUDUS). Need oli ained, mis võisid olla valdavad varases Maa atmosfääris. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained, mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem pruuniks. Proovides määrati moodustunud ained paberkromatograafiaga. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Tingimused ürgsel maal: väga vähe hapnikku; redutseerivad tingimused; CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed
pooljuhtkristalli erinevate lisandite sisseviimise teel. Sellises kristallis on n-osas külluses elektrone ja p-osas külluses auke. Difusiooni toimel hakkab taolises olukorras toimuma laengukandjate vahetus. Seda olukorda võime vaadelda järgmiselt. Nimelt on n-osas hulk elektrone, milledel puuduvad struktuuris kohad. Need kohad on aga vabad kõrvalolevas p-osas. Sellises olukorras hakkavad elektronid soojusliku difusioonse liikumise tulemusena liikuma p-osas olevatele vabadele kohtadele. Laengute liikumise tulemusena saab p-osa laenguid juurde ja omandab negatiivse laengu, n-osa aga kaotab samapalju elektrone ja omandab seega positiivse laengu. Need laengud vahetuvad ainult piirkihis, sest difusiooni teel liikudes ei jõua laengukandjad kaugele ja seda liikumist hakkab takistama ka tekkiv elektriväli. Joonisel 4.5. on selgitatud seda nähtust ruumilaengu tiheduse ja potentsiaalide erinevuse graafiku abil. Tekkivat potentsiaalide vahet nimetatakse potentsiaalibarjääriks.
Need võivad olla rineva koostisega. Sagedasti on nii, et räni mikrokristallil on erinevate kihtidena peal orgaaniline kolloid ja mineralne kolloid jne., sellisel juhul räägitakse kolloidkompleksidest, mida nimetatakse ka neelavaks kompleksis. Kolloidid on ehituselt järgmised: Tuuma pindmised molekulid võivad käituda väga erinevalt (kas happena või alusena või kord nii, kord naa). Kui on tuum, millel esimene laengute kiht käitub nagu happeline kolloid, siis sellele kihile järgneb vastandioonidekiht. Osa neist on tuuma lähedal, osa aga jäävad tuumast suhteliselt kaugele lahusesse. Neid kolloide, millised käituvad happena, nimeatakse happelistes ehk atsidoitseteks kolloidideks. Neid, mis käituvad aluselna, nimetatakse basoidseteks kolloidideks. Raua-alumiiniumi kolloidid võivad käituda nii ja naa, olenevalt keskkonna pH-st ja neid nimetatakse amfoteerseteks kolloidideks
solventides 110, k = 1/(4 0), 0=8,85x1012 J1C2m1 26. Kas Na+ ja Cl liikumisel teineteisele lähemale kulub või eraldub energiat? eraldub. Vastasmärgilised laengud tõmbuvad. Nende lahutamiseks ja üksteisest eemale viimiseks tuleb kulutada energiat. 27. Kas elektrostaatiline interaktsioon sõltub? Sõltub nii laengutevahelisest kaugusest kui keskk iseloomust (konstant k sõltub kk dielektrilisest läbitavusest), aga EI sõltu laengute orientatsioonist teineteise suhtes. 28. Mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks CC side) lõhkumiseks vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures. a) 100 korda 29. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks? a) laenglaeng, b) dipooldipool, c) elektronkatete tõukumine Kõik toodud sidemed on mittekovalentsed
Vaba energia standardmuut vaba energia muut, kui reageerivate ühendite kontsentratsioon on 1M, pH on 7,0 ja temperatuur 25oC. Vajalik reaktsiooni võimalikkuse ja suuna hindamiseks. Väike arv orgaanilisi ühendeid, mille sideme hüdrolüüsi vaba energia standardmuut on üle -25kJ/mol (suur vaba energia muut ei tulene sidemest, vaid ühendi elektronkatte ja konformatsioonilisest eripärast nagu laengute jaotuvus, resonants jne). Makroergilised ühendid töötavad energia ülekande/doonorvormidena. Makroergiliste ühendite põhiesindaja on ATP. ATP pole kõige makroergilisem fosfaat, kuid ta hüdrolüüsi vaba energia muut on tunduvalt väiksem teiste fosfaatide omast. ATP lõhustumisega ADP-ks kaasuv terminaalse fosforüülgrupi ülekanne biomolekulile tagab suure energiamuudu tõttu biokmolekuli aktiveerumise. Nii rakendub ATP-s salvestatud metaboolne energia füsioloogilisteks funktsioonideks
reaktsioonitsentrist(valkude kompleks+2 klorofüll a molekuli+seos elektroni doonor- akseptoriga). Antenn sisaldab ühe või mitu valgust koguvat kompleksi, mille pigmendi molekulid absorbeerivad valguskvante. Valgusenergia liigub antennist tsentris paiknevatele klorofüll a molekulidele, mis muudavad valgusenergia keemiliseks energiaks. Kui klorofüll neelab valguskvandi, elektronid ergastuvad ja muutuvad nõrgemalt seotuks. Reaktsioonitsentris toimub ka laengute lahutamine e. elektroni eraldamine klorofülli molekulilt ning selle kandumine kinoonile(elektroni akseptorile). Klorofüllile jääb seega + laeng ning on tugev oksüdeerija, võtab elektroni luuumenipoolsel küljel paiknevat elektronidoonorilt. (H2O) 117. Kuidas tagatakse elektronide liikumine fotosünteetilises ETA-s, millised valgulised kompleksid osalevad. Elektronide liikumiseks fETAs on vajalik PSI ja PSII koostöö, kuna PSII eraldunud
signaalmolekulid, mis asuvad ekstratsellulaarses vedelikus. Tsütoplasmaatilised ja tuumaretseptorid seonduvad hüdrofoobseid signaalmolekulid (nt. steroidhormoonid). Rakupinna retseptorite erinevad tüübid: 1. Ligandite poolt juhitavad ioon-kanalid a. Põhjustavad kanali konformatsiooni muutuse, ioonid liikuvad b. Ca roll: intratsellulaarses vedelikus tase on madalam i. Elektriliste laengute muutumisel → Ca liikumine ii. Põhjustab palju protsesse rakus iii. Hoitakse rohkem tsütosoolis 2. Struktuurseid muutusi põhjustavad retseptorid a. Müjutavad tsütoskeletti 3. Ensüümidega seotud retseptorid (türosiini kinaas) a. Türosiin kinaas-valkude fosforüleerimine → onkogeenide jt toimetamisel 4. G-valk seoselised retseptorid a
kohtades vajalik täiendav isolatsiooni kiht; d) Ei ole võimalik lugeda välja konfiguratsiooni faili; e) Sobivad multipleksorite valmistamiseks 3) EPROM, EEPROM ja Flash tehnoloogia Antud tehnoloogiad on samasugused nagu on vastavate püsimälude programmeerimise tehnoloogiad ja neid on kirjeldatud püsimälude juures. EPROM, EEPROM ja Flash tehnoloogia omadusi: a) Sobib kokku standard CMOS tehnoloogiaga; b) Protsess ei ole destruktiivne; c) Puuduseks on laengute hajumine; d) EEPROM ja Flash tehnoloogia korral saab programmeerida mikroskeemi eraldamatta. 72 disjunktiivset normaalkuju realiseerivad lihtsamad maatriks-struktuurid (PAL Programmable Array Logic, PLA -Programmable Logic Array) A programmable logic array (PLA) is a programmable device used to implement combinational logic circuits. The PLA has a set of programmable AND planes, which link to a set of
kohtades vajalik täiendav isolatsiooni kiht; Ei ole võimalik lugeda välja konfiguratsiooni faili; e) Sobivad multipleksorite valmistamiseks 3) EPROM, EEPROM ja Flash tehnoloogia Antud tehnoloogiad on samasugused nagu on vastavate püsimälude programmeerimise tehnoloogiad ja neid on kirjeldatud püsimälude juures. EPROM, EEPROM ja Flash tehnoloogia omadusi: Sobib kokku standard CMOS tehnoloogiaga; Protsess ei ole destruktiivne; Puuduseks on laengute hajumine; d) EEPROM ja Flash tehnoloogia korral saab programmeerida mikroskeemi eraldamatta. 70 disjunktiivset normaalkuju realiseerivad lihtsamad maatriks-struktuurid (PAL Programmable Array Logic, PLA -Programmable Logic Array) A programmable logic array (PLA) is a programmable device used to implement combinational logic circuits. The PLA has a set of programmable AND planes, which link to a set of
pannakse 0-punktiks ja intratsellulaarne on siis selle võrra negatiivsem. Kui Na+ ja K+ puhul liiguks ainult üks ioon, siis ENa on +60mv, EK on -90 mv (e nende ioonide tasakaalupotentsiaalid) ja Em e puhkepotentsiaal on -70mv, mis on lähemal EK-le, sest membraan on K+ suhtes 40 korda läbilaskvam. Et EK ja Em ei kattu, on tingitud Na+, mis teeb raku positiivsemaks. Tekkimise tingimused: Ebaühtlane laengute jaotus tuleneb kahest tegurist: membraanide erinev läbilaskvus erinevatele ioonidele ioonide aktiivne transport vastu kontsentratsioonigradienti. K+ liigub välja, aga Na+ ei jõua tasakaalustada, sest membraan pole talle nii läbilaskev, tekib negatiivne laeng raku sees ning membraanipotentsiaal. Membraanipotentsiaali säilitavad: membraani suur läbilaskvus K+ suhtes ioonide ebaühtlane jaotus kahel pool membraani, mida hoitakse Na-Ka-pumbaga (Na-
omavahel ühendatud ühest küljest juhtmete kaudu läbi voltmeetri ja teisest küljest lahustevahelise soolasilla kaudu, moodustades selliselt vooluringi. Soolasild kujutab endast klaastoru, mis on täidetud küllastatud soola lahusega (näiteks KCl küllastatud vesilahus). Soolasild on otstest suletud poorsete plaatidega, mille tõttu ei saa anumates ja soolasillas olevad lahused omavahel seguneda, kuid on võimelised laenguid üle kandma. Joonisel kujutatud elektrokeemilises rakus toimub 3 laengute ülekandmise protsessi: 1. Elektroodides ja juhtmetes liiguvad elektronid tsinkelektroodilt vaskelektroodile. 2. Lahustes toimub ioonide liikumine: a. Vasakpoolses anumas liiguvad tsingi ioonid elektroodist eemale ja sulfaatioonid elektroodi poole. b. Parempoolses anumas liiguvad vase ioonid elektroodi poole ja anioonid sellest eemale. c. Soolasillas positiivsed ioonid liiguvad paremale ja negatiivsed vasakule. 3. Elektroodide pinnal toimub elektronide ülekanne ioonidele
pole määrdumise suhtes tundlik. Läbipaistvad kihid vähendavad pildi kvaliteeti. Painduv kiht võib kergesti viga saada, mis vähendab kasutusvaldkondi. Mahtuvuslik puuteekraan - Pindmahtuvuslikud puuteekraanid – puutepind kaetakse ainult ühelt poolt läbipaistva juhtiva kihiga. Ekraani nurkades on elektroodid, millega tekitatakse elektriväli, kasutades vahelduvvoolu generaatorit. Kui sõrm (juhtiv keha) viia tekkinud välja, muutub elektriväli ja tekib laengute liikumine. Tekkivat voolu on võimalik mõõta nurkades olevate anduritega. Voolu muutuse suurus sõltub punkti kaugusest andurist (kaugemal muutub vool vähem). Muutuste järgi saab kindlaks teha puutepunkti. - Projekteeritud mahtuvuslikud puuteekraanid – ekraani pinnale mõõdistatakse juhtivatest ribadest võrk (horisontaalsed ja vertikaalsed). Laengut salvestavad ribad on isoleeritud ning nende vahel on mahtuvus
Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost. Vastsündinul 75%, täiskasvanud mehel 60% ja täiskasvanud naisel 50% keha massist. Erinevus mehe ja naise organismi veesisaldusest tuleneb peamiselt rasvkoe osakaalust keha koostises. Funktsioonid: 1) Universaalne lahusti. Erakordselt head lahustiomadused on veel tänu tema molekuli ehituse omapärale. Kuna laengute jaotus vee molekulis on ebaühtlane, on see vaadeldav dipoolina, kus on eristatav positiivselt ja negatiivselt laetud “ots“. Sellest tulenevalt on vees hästi lahustuvad ioonivõrega ained (nt NaCl jt soolad), aga ka kõrgmolekulaarsed ühendid (nt paljud valgud), mille molekulis leidub polaarseid piirkondi; 2) Ideaalne reaktsioonikeskkond. Vee tähelepanuväärsed lahustiomadused teevad temast ühtlasi ideaalse reaktsiooonikeskkonna
3) horisontaalrakud ( vahendajad, ühendavad kolvikesi) 4) amakriinrakud (vahendajad, ühendavad ganglionirakke) 5) ganglioni rakud (närvirakud, mille aksonid lähevad nägemisnärvi koosseisus peaajju) Kepikesed ja kolvikesed sisaldavad nägemispigmente. Kepikestes on selleks rodopsiin, mis koosneb valgust opsiinist ja vitamiin A aldehüüdist retinaalist. Valguse toimel see ühend laguneb, mis viib elektriliste laengute vahekorra muutumisele ja närvilõpmetes erutuse tekkele. Kolvikesi leidub värvust eristavatel loomadel 2 või 3 eri tüüpi, mis sisaldavad erinevaid nägemispigmente ja reageerivad põhivärvidele (roheline, punane, sinine). Kui mõni tüüp neist puudub, siis on tegemist värvipimedusega (tavaliselt on see defekt seotud x-kromosoomiga). Inimesele tüüpilist värvuste eristamist võib esineda vaid inimahvidel. Arvatakse, et ka eredalt värvuvad linnud, kalad, sisalikud
) minutit. Mida kõrgem on tõrva- ja nikotiinisisaldus, seda aeglasemalt sigaret põleb. Madala tõrva- ja nikotiinisisaldusega sigaretid põlevad kiiremini, kuid on ka vähem võimalusi, et nad põhjuseta (suitsetamata) paugu ära teevad. Sõltuvalt antud koha tuultest või tõmbest on kõrge tõrvasisaldusega sigaret paremaks "süütenööriks", kuid selleks peab olema piisavalt tuult või tõmmet, et sigaretil jätkuks põlemiseks hapnikku. Need, kes kasutavad sigarette laengute paigaldami-seks, testivad tavaliselt neid korduvalt, et olla kindel, et nad ei kustu ja näha, kui kaua nad põlevad. Kui siga-reti põlemiskiirus on määratletud, on juba lihtne asi torgata hambaorgiga auk läbi sigareti vajaliku kauguseni ja laeng moodustunud august sisse toppida. AUK LAENGU TARBEKS Sama tüüpi asjanduse võib valmistada peenestatud puusöest ja paberilehest. Keerutage paber peenikeseks toruks ja täitke see söepulbriga. Tehke auk soovitud sügavuseni ja paigaldage laeng
1 Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba ...
3) horisontaalrakud ( vahendajad, ühendavad kolvikesi) 4) amakriinrakud (vahendajad, ühendavad ganglionirakke) 5) ganglioni rakud (närvirakud, mille aksonid lähevad nägemisnärvi koosseisus peaajju) Kepikesed ja kolvikesed sisaldavad nägemispigmente. Kepikestes on selleks rodopsiin, mis koosneb valgust opsiinist ja vitamiin A aldehüüdist retinaalist. Valguse toimel see ühend laguneb, mis viib elektriliste laengute vahekorra muutumisele ja närvilõpmetes erutuse tekkele. Kolvikesi leidub värvust eristavatel loomadel 2 või 3 eri tüüpi, mis sisaldavad erinevaid nägemispigmente ja reageerivad põhivärvidele (roheline, punane, sinine). Kui mõni tüüp neist puudub, siis on tegemist värvipimedusega (tavaliselt on see defekt seotud x-kromosoomiga). Inimesele tüüpilist värvuste eristamist võib esineda vaid inimahvidel. Arvatakse, et ka eredalt värvuvad linnud, kalad, sisalikud ja konnad on
Sellega ongi seletatav, miks merevett joonud merehädalised alguses hullusid, hiljem aga surid. Viimane lause aitab lahti mõtestada ka uriini joomisega kaasnevad riskid. Nii et ka sellises lihtsas toimingus nagu vedelike joomine, ei tasu äärmuslikke soovitusi katsetada. VEE ÜLESANDED MEIE ORGANISMIS Vee ülesandeid inimorganismis on kõige lihtsam tutvustada lähtuvalt erinevatest tasanditest. Alustame molekulaarsest tasandist. Vee molekulide polaarsus (positiivsete ja negatiivsete laengute olemasolu) ning võime moodustada vesiniksidemeid muudavad vee universaalseks lahustiks. Vees lahustub rohkem keemilisi ühendeid kui üheski teises lahustis. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Biokeemia seisukohast on vesi toitaine (NB
võtta meetmed, vältimaks õhu sattumist tankidesse tekiklapi sulgemise teel. Pärast seda tuleb alustada inertgaasisüsteemi remonti. Naftasaaduste liikumisel torujuhtmetes tekib hõõrdumise tagajärjel torustiku sisepinnal staatiline elektrilaeng, välispinnal aga vastandmärgiga laeng. Pinge võib ulatuda tuhandetesse voltidesse ja lõpptulemuseks võib olla sädelahendus, mis tekitab plahvatuse või tulekahju. Staatiliste laengute eemaldamiseks torujuhtmed maandatakse. Naftasaaduste aurud on sissehingamisel mürgised, kui aurude kontsentratsioon õhus ületab bensiini puhul 0,2...0,3 %, ligroiini korral 0,3 %, vääveloksiidi puhul 0,02 %. Tankeritega veetakse ka erinevaid piiritusesorte etüül-, butüül-, isobutüül-, hüdrolüüs- ja sünteetilist piiritust. Piiritustel on samad omadused mis põlevvedelikel. Võrreldes põlevvedelikega auruvad piiritused intensiivsemalt ja nende toksiline mõju on
fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu (,,+" või ,,-"), valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. 12 Töö käik
laboratoorsetes eksperimentides. Näiteks reas uurimustes, mida teostas Taylor oma kolleegidega (Borden, Bowen & Taylor, Dengerink & Bertilson, Dengerink & Myers, Taylor), oli välja selgitatud, et enamus inimesi reageerib provokatsioonile otsustava vasturünnakuga.64 Nendes eksperimentides katsealused võistlesid paarikaupa reaktsiooni kiiruse ülesannete täitmises, ja kaotanu sai karistada elektrilaenguga. Võimalike laengute võimsuse diapasoon oli eelnevalt kummagi mängija poolt määratud, nii et igaüks justkui oleks kontrollinud laengu võimsust, mida pidi saama kaotuse korral tema vastane. Eksperimendi tingimuste kohaselt tõsteti voolu pinget võrgus sujuvalt, millest iga katsealune tegi järelduse, et nimelt tema vastane on valinud järgmise "karistuse" jaoks suurema võimsusega elektrilaengu. Enamuse katsealuste reaktsioon sellele situatsioonile oli üsna sirgjooneline: vastuseks
sõltuvalt muutuste tähendusest. Kui kiirguskahjustuse toimel rakk sureb, võib bioloogiline toime ilmneda juba mõne tunni pärast, kui kahhjustunud rakk üritab jaguneda. Kui kahjustus on onkogeenilise iseloomuga, võib see diagnoositava vähina avalduda alles kümnete aastate pärast. Mutatsioon sugurakus, mis tingib päriliku muutuse, ei pruugi avalduda mitme sugupõlve lõikes. Neutronite neeldumine Neutronid on laengute osakesed. Seetõttu on nad võrreldes sama massi ja energiaga laetud osakestega tunduvalt läbimisvõimelisemad. Neutronid on kaudselt ioniseerivad ja nenede neeldumine toimub elastse ja jäiga hajumisena. Kiired neutronid erivevad röntgenikiirtest põhiliselt viisi poolest, kuidas nad toimivad absorbeerivas koes. Röntgenikiirguse footonid reageerivad orbitaalsete elektronidega kas fotoelektrilise neeldumise või Comptoni protsessi kaudu, põhjustades kiirete elektronide tekke
MASSISPEKTROMEETRIA 159. Massispektromeetria (MS) põhimõte MS määrab aineid molekulidest tekitatud ioonide massi ja laengu suhte abil. Uuritavad molekulid aurustatakse, molekulid/aatomid ioniseeritakse, tekivad nt ioonid M+, MH+ jne (molekulaarioonid). Tekkinud ioonid on tihti väga kõrge energiaga ja fragmenteeruvad osaliselt, tekivad mitmed väiksema massiga ioonid ja neutraalsed fragmendid. Kõik ioonid suunatakse massianalüsaatorisse, mis registreerib nende massida ja laengute suhte. Massispektromeeter registreerib ainult laetud osakesi! Detektorina kromatograafilises süsteemis omab massispektromeeter eeliseid: Kvalitatiivne: info; identifitseerimine (andmebaasid); kinnitus, et piik kuulub analüüdile. Kvantitatiivne: analüüs ainult ühe kindla massi alusel (SIC, EIC). Selektiivne detektor võimaldab analüüsi teostada ka siis kui ainete piigid on kromatograafiliselt lahutumata. Mass-kromatogramm
pindalaga ja nüüd saab selles piirkonnas ühenduse voolu impulsiga katkestada. Seega ühel juhul konfigureerimisel tekitatakse ühendusi ja teisel juhul neid ühendusi katkestatakse konfigureerimisel/programmeerimisel. EPROM, EEPROM ja Flash tehnoloogia. Antud tehnoloogiad on samasugused nagu on vastavate püsimälude programmeerimise tehnoloogiad ja neid on kirjeldatud püsimälude juures. omadused: Sobib kokku standard CMOS tehnoloogiaga; Protsess ei ole destruktiivne; Puuduseks on laengute hajumine; EEPROM ja Flash tehnoloogia korral saab programmeerida mikroskeemi eraldamatta. *** Kasut. loogiliste funktsioonide realiseerimiseks. Maatriksid jagunevad AND- ja OR maatriksiteks. Mõlemat liiki maatriksid kujutavad endast ristuvate siinide süsteemi, kus üksikjuhtmeid saab ristumiskohtades omavahel ühendada või vastupidi olemasoleva ühenduse katkestada. Tegelik ühendamine toimub transistoride ja dioodide abil
väävel (siksak-ahelad S n nagu sulas väävlis Toatemperatuuril rabe aine (peopesas hoidmisel → praksumine) Vees praktil. lahustumatu vähesel määral lahustub paljudes org. lahustites hästi CS2-s, S2Cl2-s juhib halvasti soojust ja elektrit hõõrumisel nahatükiga → negat. laeng (väävlil) kuumutatud väävliplaadi jahutamisel elektriväljas → elektreet (säilitab laengute polaarsuse eri pindadel) 3.21.3. Keemil. omadused Väävel reageerib hapetega: konts. H2SO4 (ca 120ºC) → SO2 konts HNO3 H2SO4 HCl + oksüdeerijad lahj. HNO3, puhas HCl, külm H2SO4 – ei reageeri leelistega (peendispersne S kuumutamisel) → sulfitid, sulfiidid, polüsulfiidid, tiosulfaadid NB! Põhisoolad: sulfiidid (polüsulfiidid), sulfitid, sulfaadid, tiosulfaadid – mitte segi ajada!
Ringjoone kaare pikkuse ja kesknurga vahel on järgmine seos Kuid süsteemiga midagi ju ei juhtu, kui me näeme seda erinevatest vaatenurkadest. Seega dA = 0 põhjal järgmiselt 106 millest impulsimomendid ehk Viimane seos näitab meile juba impulsimomendi jäävuse seadust ehk See tähendab seda, et impulsimomendi jäävuse seadus tuleneb ruumisuundade samaväärsusest. Kuid laengute jäävuse seadused tulenevad mitmesugustest sümmeetriaomadustest. ( Lorents 1998, 257-263 ). 2.5 Ajatu Universum Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Selles mõttes Universum ise on tegelikult ajatu
Ringjoone kaare pikkuse ja kesknurga vahel on järgmine seos Kuid süsteemiga midagi ju ei juhtu, kui me näeme seda erinevatest vaatenurkadest. Seega dA = 0 põhjal järgmiselt millest impulsimomendid ehk 103 Viimane seos näitab meile juba impulsimomendi jäävuse seadust ehk See tähendab seda, et impulsimomendi jäävuse seadus tuleneb ruumisuundade samaväärsusest. Kuid laengute jäävuse seadused tulenevad mitmesugustest sümmeetriaomadustest. ( Lorents 1998, 257-263 ). 2.5 Ajatu Universum Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Selles mõttes Universum ise on tegelikult ajatu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
