Eestis kõige enam Põhja-Eesti settekivimites (diktüoneemakildas, fosforiidis). Seega on vähesel määral radooni kõikjal pinnases. ÄÄrmiselt "mürgine" ( kiirgus tapab) . Pinnases olev Rn difundeerub õhku ja koguneb peamiselt elamute keldri- ja esimestele korrustele, tekitades probleeme halva ventileeritavuse korral. Radoon lahustub hästi vees. Radooni lagunemisel tekkivad alfa osakesed ongi õhu ioniseerijad. Ioonid kui laengukandjad muudavad õhu elektrit juhtivaks. Kõrgemaid õhukihte ioniseerib päikese UV kiirgus. Ionosfaar on laetud positiivselt, maapind negatiivselt, takistus kogu maapinna ja kogu ionosfääri vahel on ca 200 oomi, pinge 250-300 kV. Elektrivälja atmosfääris hoiavad alal pilved. Nimelt toimub pilvedes osakeste (vee- ja jääpiisad) elektriseerumine, seejärel vertikaalse tsirkulatsiooniga laengute ümberjaotumine ja teatud osa negatiivsete laengute langemine koos sademetega aluspinnale
7.14). 7.12. Elektrijuhtivus ioonilises keraamikas Ioonilises materjalis võivad elektrivoolu kandvateks laengukandjateks olla lisaks elektronidele ka katioonid ja anioonid. Katioonid ja anioonid liiguvad elektriväljas muidugi eri suundades. Elektrivool on resultaat nende ioonide liikumisele ( elektroonne ). Ioonilise materjali elektrijuhtivus avaldub (joon. 7.16) total = elektroonne + iooniline Kõik need laengukandjad omavad materjalis erinevat liikuvust. Ioonsete osakeste liikuvus on avaldatav kujul (joon. 7.16) ni eDi µi = kT kus, n i - difundeeruva osakese valents D i - difundeeruva osakese difusioonikoefitsient e - elektroni laeng 63 Valemist järeldub, et analoogiliselt elektroonsele juhtivuse komponendile ka juhtivuse iooniline komponent suureneb temperatuuriga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
