I RÜHM 1) Planetaarne aatomimudel Rutherford 1911. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osal...
Igal barüonil on oma antiosake antibarüon. Kõik barüonid peale prootoni ja antiprootoni on ebapüsivad osakesed, mis prootoniks või neutroniks muundudes kiirgavad mesoneid, leptoneid või footoneid . Barüonide koostises on kolm kvarki, mille spinnide ja elektrilaengute summad annavad barüonide spinni ja elektrilaengu. Igale fundamentaalosakesele vastab oma antiosake. Need on kõiges täpselt samasuguste omadustega, ainult kõik laengud on vastavalt vastandmärglised. Elektroni antiosake on positron, mille mass on täpselt sama suur, kui elektronil, kuid elektrilaeng on positiivne, absoluutväärtuselt aga elektroni omaga täpselt võrdne.Antikvarkidele omased värvid ei lange kvarkide omadega kokku, need on vastavad ,,vastandvärvid" : antipunane,antikollane, antisinine. Kui osake kohtub oma antiosakesega siis nad annihileeruvad ehk kaovad nii, et kogu
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena ...
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena ...
Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna ...
2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 61. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 62. Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip elektriväja jaoks. Kaasaegne ettekujutus väljast on: Vastastikmõju toimib läbi ruumis leviva välja. Elektrostaatikas vaatleme statsionaarset välja. Elektrivälja olemasolu selgub jõust, mis mõjub välja paigutatud laengule. Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut.
langeb. Kui see silma satub, näeme seda eset ja tajume selle eseme värvi! Nii et värvide nägemine on kõik elektri ja magnetenergia neelamise mäng! Samuti ka meie aju reageerimine valgusele! Me tajume erinevaid lainepikkuseid värvustena! VALGUS, MIDA ELETKTRONID EI KASUTA ÄRA VÕNKUMISEKS, EI PEEGELDU TAGASI; SEE MUUTUB MOLEKULIDE LIIKUMISENERGIAKS ehk SOOJUSEKS. Tuleta meelde, et valgus on elektri -ja magnetenergia laine, mis levib ruumis edasi, kui laengud MUUDAVAD kiirust (nt võnguvad). · ELEKTROMAGNETLAINE SUUDAB MÕJUTADA AINULT LAENGUID! · Elektronid on laengud. · Iga aine väliskihi elektron võngub ainult talle omasel sagedusel; iga aine elektron hakkab valguse mõjul VÕNKUMA, kui ta imab endasse selle valguse energia. · Võnkudes kiirgab ta need välja valitud sagedused/lainepikkused uuesti endast välja kõikides suundades; kui
langeb. Kui see silma satub, näeme seda eset ja tajume selle eseme värvi! Nii et värvide nägemine on kõik elektri ja magnetenergia neelamise mäng! Samuti ka meie aju reageerimine valgusele! Me tajume erinevaid lainepikkuseid värvustena! VALGUS, MIDA ELETKTRONID EI KASUTA ÄRA VÕNKUMISEKS, EI PEEGELDU TAGASI; SEE MUUTUB MOLEKULIDE LIIKUMISENERGIAKS ehk SOOJUSEKS. Tuleta meelde, et valgus on elektri -ja magnetenergia laine, mis levib ruumis edasi, kui laengud MUUDAVAD kiirust (nt võnguvad). · ELEKTROMAGNETLAINE SUUDAB MÕJUTADA AINULT LAENGUID! · Elektronid on laengud. · Iga aine väliskihi elektron võngub ainult talle omasel sagedusel; iga aine elektron hakkab valguse mõjul VÕNKUMA, kui ta imab endasse selle valguse energia. · Võnkudes kiirgab ta need välja valitud sagedused/lainepikkused uuesti endast välja kõikides suundades; kui
negatiivselt laetud ioonideks (aniooniks), mille väliskihis on 8 elektroni nt. Cl + e- Cl- Tekkinud eriilmeliselt laetud ioonid tõmbuvad elektrostaatiliselt, tekib iooniline side. Ioonide vahel mõjuvad elektrostaatilised jõud, mis Culoumbi seaduse kohaselt on võrdelised laengute korrutisega ja põõrdvõrdelised nendevahelise kauguse ruuduga F = k(q1*q2) / r2 k keskkonna omadusi iseloomustav konstant, mille väärtus sõltub ühikute valikust. Erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Ilmselt paigutuvad ioonid kristallvõresse mingi sellise korra kohaselt, et iga iooni naabrid oleks vastupidise märgiga ja sama märgiga ioonid oleks üksteisest võimalikult kaugel. Elektrilised tõmbejõud mõjuvad igas suunas ühte moodi (nagu gravitatsioongi), seega ei saa kristallivõrest eraldada üksikut molekuli. Tahkes ja vedelas olekus, ioonilise sidemega ainetes, molekule ei eksisteeri
punkti paigutatud laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. Q E= E elektrivälja tugevus [V/m] 4Ea r 2 Laengust Q kaugusel r avaldub väljatugevuse valemiga: Kui väljapunkti kaugus suureneb 2 korda siis väljatugevus väheneb 4 korda 3. Elektrivälja jõujooned Erinimelised laengud tõmbuvad, samanimelised tõukuvad Jõujooned on kujut. jooned, mis näitavad el.välja paigut. Positiivsele laengule mõjuva jõu suunda. Jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõppevad negat. laenguga. 4. elektrivälja potentsiaal + ül El välja mingi punkti potentsiaaliks nim. antud punkti paigutatud W 1s = = 1V
1. elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga,mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse ruuduga. Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga, mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. 2. suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nimetatatkse emj. E=A/q (V) 3. Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n-pooljuhid(elektronjuhtivus) p- pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks
(takistitel) kujunevate pingelangude summaga. Elektrivool metallides ja elektrolüütides Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim vooluallika klemmideks. Kui voolu suund juhis ei muutu, siis nim voolu alalisvooluks. Magnetväli Voolude vastastikune mõju Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata.Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga
Selle impulsi põhjustatud säde elektroodide vahel süütab tulemasina balloonist samal ajal väljuva gaasi ELEKTRI GENEREERIMINE Jaapanis Tokio raudteejaama põrandas Iisraeli kiirtede asfaldis Hollandis Watt klubis tantsupõrandas LOODUSNÄHTUSED Maavärinate ajal tekkiv valgus 3. Juhid ja kondensaatorid · Juhid, juht välises elektriväljas, elektriväli juhi sees (+ joonis) Juhtideks nimetatakse kehi, milles laengud võivad elektrivälja mõjul vabalt liikuda. Juhis on vabu laengukandjaid ca 1024 1/cm3 ja nad võivad liikuda lõpmata väikeste väliste jõudude mõjul. Elektriväljas paikneva juhtivast ainest keha vabad laengud võtavad sellise asukoha, et väljatugevus juhi sees oleks null. · Elektrostaatiline ekraneerimine (+ selgitus ja rakenduste näiteid) Välja nõrgenemist nullini kasutatakse elektrostaatiliseks ekraneerimiseks. Juhi kiht võib olla väga õhuke
See võib öelda meile palju kiire allika ja selle teekonna kohta. Kosmiliste kiirte ,,koostis" määratleb millised fraktsioonid kiirtest on prootonid, millised heeliumi tuumad jne. Kõik looduslikud elemendid, mis on perioodilisustabelis, esinevad kosmilites kiirtes, umbes samades kogustes nagu nad esinevad päikesesüsteemis. Aga detailsed erinevused tagavad ,,sõrmejälje" kosmilise kiire allika kohta. Erinevate elementide hulga mõõtmine on võrreldavalt lihtne, kuna erinevad laengud igast nukleiidist annavad erinevaid tulemusi. Raskem mõõtmisviis, kuid parema ,,sõrmejälje" annab isotoopiline koostis (sama elemendi tuum aga erineva neutronite hulgaga). Et teha isotoopidel vahet, tuleb kaaluda igat aatomi nukleiidi mis läbib kosmilise kiire detektorit.[2] Umbes 90% kosmiliste kiirte tuumadest on vesinikud (prootonid), umbes 9% on heeliumid (alfa osakesed) ja kõik teised elemendid moodustavad ainult 1%. Isegi selles ühes protsendis on
tähelepanuta. Arvuti funktsionaalne võime sõltub sellest. Lõpuks toorest protsessori jõust jääb väheks kui süsteem paneb ise piirangud peale. Reeglina koosneb kiibistik 2 osast. Osad SiS poolt pakutavad kiibistikud on erandid, näiteks 735 ja 645, mõlemad põhinevad ühe kiibi tehnoloogial. Kõige suurem andme edastus toimub põhja silla ja protsessori vahel. Erinevad arvuti komponendid saadavad elektrilisi signaale, mis positiivsed ning negatiivsed laengud mida esitatakse kahendsüsteemis. Erinevad laengute kombinatsioonid ütlevad arvuti komponentidele, kuidas nad peaksid käituma. Kiibistukud reguleerivad neid elektrilisi laenguid. Näiteks kui liigutada arvuti hiirt, siis hiir saadab andmed läbi hiire juhtme emaplaadile. Andmed lähevad sealt edasi kiibistiku. Kiibistik kontrollib andmed ning uurib kuhu need andmed minema peaks. Kiibistik tunneb hiirest tulevad andmed ära ning saadab need edasi protsessorile.
Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus – Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng. Kõik kehad koosnevad laetud (elementaar)osakestest. SI=C (kulon) Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektor...
40. Vedeliku läbilöögi mehhanism Põhilised isoleervedelikud on mineraalsed ja sünteetilised õlid, trafoõlid. Vedeliku läbilöögimehhanism ei ühti gaaside läbilöögiteooriaga: · molekulide lähedus · suurem viskoossus · lisandite oluline mõju Lisandid: · tahked · vedelad · gaasilised Joonis 3.4 Dipooli liikumine ebaühtlases väljas ja sillakeste tekkimine Sillakesed · Dipooli positiivsed ja negatiivsed laengud on võrdsed ja ühtlases väljas selline dipool ei liigu. · Mitteühtlases väljas on nende laengute asukohas väljatugevus erinev ja suurema tugevusega väljas asuvale dipooli otsale mõjub suurem jõud. · Kuna tahke lisandi dielektriline läbitavus on suurem kui õlil (T = 7..8, õ = 2,2 ), hakkab dipool liikuma suurema väljatugevuse suunas. · Dipooli otste lähedal tekib välja täiendav mitteühtlus, mistõttu dipoolid liituvad ja
Renaturatsiooni bioloogiline tähtsus: · Väga lihtsate mõjutuste korral (nt pH muutused) ei toimu valkude pöördumatut inaktivatsiooni. · Hüdrolüüs peptiidsideme lagunemine ja vabade AH teke. See toimub kas tugevalt keemiliste mõjutustega või ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel). 8. Püsivus valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult), kuna kolloidolekut stabiliseerivad valguosakese laengud ja hüdraatkiht. 9. Optiline aktiivsus ja adsorptsioonivõime valkude lahuste optiline aktiivsus tuleneb neis olevate AH-jääkide optilisest aktiivsusest ja valgu konformatsioonist. Valgud võivad adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone. See muudab need ained lahustuvateks või blokeerib nende toimet/toksilisust. 10. Makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsiooni printsiibid, tähtsamad esindajad. (Lk64) Päritolu järgi: Loomsed, taimsed, bakteriaalsed, viiruste valgud
Keemilise evolutsiooni hüpotees väidab, et lihtsate ühendite liitumise teel tekkisid ürgatmosfääris ja ürgookeanis keerulise ehitusega orgaanilised ained. Kuidas see liitumine võimalik oli, vaatleme esmalt lihtsate ühendite tekkimise näitel. Aatomil on tuum, milles on positiivselt laetud osakesed prootonid laenguga +1 ja laenguta osakesed neutronid. Ümber tuuma tiirlevad negatiivselt laetud osakesed elektronid laenguga -1. Kuna + ja laengud on tasakaalus, on aatom tervikuna laenguta. Prootonite ja elektronide arv on võrdne, neutronite arv võib varieeruda (isotoobid!). Prootonitel ja neutronitel on mass. See kokku C moodustab elemendi aatommassi. Elektronide mass on võrreldes tuuma massiga nii väike, et seda ei arvestata. Näiteks kõige enam levinud süsiniku isotoop 12C omab 6 prootonit ja 6 neutronit ja 6 elektroni. Aatommmass on 6+6 = 12
q1 F F q2 r q1 q 2 F . (10.1) 4 0 r 2 Siin 0 8,85 10 12 F m on ühikute süsteemist tingitud võrdetegur, 1F (farad) on mahtuvuse ühik. Laengu ühikuks on 1C (kulon), mille defineerime hiljem, seoses elektrivooluga. Mainime, et kui laengud on samamärgilised (erimärgilised), siis nende korrutis on positiivne (negatiivne) ja nende vahel mõjub tõukejõud (tõmbejõud). Sama valemiga võib arvutada ka laetud kerade vahel mõjuvaid elektrilisi jõude, kui laengujaotus keradel on tsentraalsümmeetriline, kaugus r tuleb sel juhul mõõta kerade masskeskmete vahel. Teistsuguse kujuga laetud kehade korral võib seda valemit piisava täpsusega kasutada ainult siis, kui kehadevahelised mõõtmed ületavad tunduvalt kehade vahekaugusi
tõmbejõud. 3. Näiteks H aatomis on elektriline tõmbejõud gravitatsioonijõust ~1039 korda suurem. 4. Päikesesüsteemi püsivuse tagab pidev liikumine. Samast lähtub ka aatomi planetaarmudel, oletades, et elektronide liikumine tuuma ümber teeb aatomi püsivaks. 22.11.12 8 Planetaarmudeli vastuolud 1. 1. Lainefüüsikast on teada, et pöördliikumine on pöörlemistasandis vaadeldes võnkumine. 2. Võnkuvad laengud kiirgavad aga energiat (samuti tekitab vees lainetuse võnkuv keha). 3. Nii peaks elektroni liikumise energia lõpuks kuluma ja elektron peaks kukkuma tuuma. 4. Arvestuste järgi peaks elektroni energia otsa saama 10-9 sekundiga. Vt. Joonist järgmisel slaidil. 22.11.12 9 Planetaarmudeli vastuolud 2 22.11.12 10 Aatomite püsikindlus 1. Tegelikkuses on aatomid väga püsiva struktuuriga moodustised
RELATIIVSUSTEOORIAD ERIRELATIIVSUSTOORIA ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA peamiselt LIIKUMISE KOHTA LIIKUMINE+GRAVITATSIOON (kiirus)v<>C(valguskiirus) Ruumikõverus: suure massiga taevakeha juures potents.auk valguskiirusel liikudes muutub aeg aeglasemaks- kaksikute paradoks kehade mõõtmed tõmbuvad kokku taustsüsteemi jaoks Ei kehti meie matemaatika- nurkade liitmine teistsugune nii saab valgus meieni tulla päikese tagantki-valg.-> mass= E=mC2 energia suurenedes mass kasv ruumikõv. Taustsüsteem- ei liigu/liigub sirjooneliselt Aja dilatatsioon- Liikuvates süsteemides toimuvate protsesside aeglustumine paigalseisva vaatleja jaoks (kaksikute paradoks) Pikkuse kontraktsioon-valguskiirusele läheneval kiirusel liikuv keha tõmbub liikumissuunas kokku.(...
Liikuvateks laenguga osakesteks on kehades elektronid, mis kannavad negatiivset elektrilaengut. Positiivset laengut kandvad osakesed, prootonid on aatomite tuumades kinni ja neid sealt lihtsalt kätte ei saa. Elektriseeritud keha tõmbab ligi ka laadimata kehasid, näiteks paberitükikesi. Seda seletatakse elektrostaatilise induktsiooni nähtusega. Laetud keha elektriväli nihutab laadimata kehas olevad vastasmärgilised laengud pisut endale lähemale (vt joonist). Sellega tekib laadimata keha ja laetud keha vahel tõmbejõud. Tõukejõud ei saa aga kuidagi tekkida. Alalisvool. Esineb suunatud ja soojusliikumine. Elektrivoolu korral on voolutugevus suurus, mis näitab ajaühikus juhtme ristlõiget läbinud laengu hulka. See on seda suurem, mida suurem on laengukandjate triivikiirus. Voolu tekkimise tingimused: peavad olema elektriväli ja vabad laengukandjad. Voolutugevus oleneb E-vektori suurusest, sest mida tugevam
osakeste summarne elektrilaeng on alati 0. Elektiseerimine pole laengute tekitamine, vaid erinimeliste laengute teineteisest eraldamine. + + - - + - Katsed näitavad, et elektriseeritud kehad kas tõmbavad teineteise poole või tõukuvad teineteisest eemale. Nende katsete alusel tuldi järeldusele, et on olemas kaht liiki elektrilaenguid. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. 3.1.2. Coulomb`i seadus. Katseliselt on kindlaks tehtud, et 2 kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga ning sõltub keskkonnast, milles asetsevad laengud. Punktlaeng on tinglik mõiste. Punktlaengu korral võetakse arvesse ainult
Murphy täiendus: Te ei saa sellest mängust väljuda. 32.Coulumbi seadus vaakumis.Elektrilaengu jäävuse seadus. Coulombi seadus. Kaks punktlaengut vaakumis mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende vahekauguste ruuduga. Kehade vastastikusel hõõrdumisel läheb osa elektrone ühest kehast teise üle. Järelikult elektrone juurde saanud keha omandab negatiivse, elektrone ära andnud keha positiivse laengu. Tekkinud laengud on alati võrdsed, kuid vastandmärgilised, seega nende kehade summaarne laeng ei muutu. Elektrilaengu jäävuse seadus. Suletud süsteemis paiknevate elektrilaengute algebraline summa on jääv. Algebraline summa tähendab seda, et laenguid tuleb liita märki arvestades. Elektriväli. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis
neutron neutraalne aatomituum positiivne prooton positiivne elektron negatiivne Tuumaosakesed on prootonid ja neutronid. Aatomituumale annavad laengud prootonid. Elektronkatte moodustavad elektronid. Tuumalaeng = aatomnumber = elektronide arv = prootonite arv. Katioon on positiivne ja anioon on negatiivne. 3. molekulmassi arvutamine C2H6 Mr(C2H6)=2 C+6 1=2 12+6 1=30 Mr (Ba(NO3)2)=Ba+2 (N+O 3)=137+28+96=261 4. liitaine protsendiline koostis CaO Mr(Ca+O)=40+16=56 hapnikusisaldus: 5
Elektroforees on sisuliselt kromatograafia edasiarendus. Tänapäeval kasutame üldjuhul sellised plaat-elektroforeesi masinaid, et saaks korraga palju prove üksteise kõrvale kanda, siis põhimõtteliselt võime ka kolonni rakendada elektrivälja. /vaadata meetodi kohta sekveneerimise juures/. Kõik nukleiinhapped on alati negatiivse laenguga, seega liiguvad alati +elektroodi poole. Valgu molekulidel võivad olla erinevad laengud, sest erinevatel aminohapetel on erinevad laengud, mis annavadki erineva iseloomu, on olemas selliseid aminohappejääke, mis annavad negatiivseid ja positiivseid laenguid ja ka neutraalseid. Tahtes valgumolekule elktroforeetiliselt üksteisest lahutada, siis tehes foreesi, siis negatiivse summarse laenguga valgud hakkavad separeeruma, kui neutraalsed ennast ei liiguta ja positiivsed liiguvad läbi puhvri elektroodi poole ja me kaotame nad. Seepärast valkude analüüsimisel kasutatakse sellist nippi: kõik
väike, ning see loetakse nulliks Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea- de, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd. Allika üks klemm saab pluss- potentsiaali ja teine miinuspotentsiaali. Kui allika klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas. Laengute ümberpaiknemi- ne allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil. Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude
Max kasuteguriks loetakse ka elektrivälja asetatud juhis. Nt elektrivälja asetatud metallkeha kaheks osaks isoleeritud süsteemis, kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: jaotada, siis mõlemal osal elektrilaeng. Need laengud on suuruselt = ja j,süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Konservatiivsete j hulka hõõrdejõud, soojuskaod jne. märgilt vastupidised. kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli/staatiline elektriväli ja elastsusj Soojusmasinas olev aine: (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema t
2) tolmu- ja õhusegude liikumisel (pneumotransport) 3) materjalide töötlemisel segistites 4) riidematerjalide lõikamisel 5) ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel 6) dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik tsisterni sees liigub. Põhjustajad: 1) korrosiooniproduktid 2) hapendumis- ja laguproduktid 3) puhastusagregaatide jäägid 4) sihilikult manustatud lisandid (näiteks tetraetüülplii etüleeritud bensiinis). Elektrilaengute kogunemine: negatiivsed laengud võivad koguneda näiteks vedeliku pinnale, positiivsed toru seintele. On võimalik elektrilahendus, mis võib süüdata vedelikke, gaase. Potentsiaalide vahed: 3600 V - bensiini voolamisel terastorus 9000 V - atsetooni väljavoolamisel balloonist 80000 V - nahast ülekanderihmade puhul. Sädelahendus: 3000 V - süütab gaase 5000 V - süütab tolmusid. Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu: 1) maandamine 2) õhuniiskuse tõstmine (üle 70%) 1) antistaatiliste segude kasutamine
PEHME VESI- vesi, mis sisaldab vähe või ei sisalda üldse kaltsium- ja magneesiumühendeid. PERIOOD- perioodilisustabeli horisontaalne rida, mille moodustavad samasuguse elektronkihtide arvuga elemendid. pH- suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. pH SKAALA- lahuse aluselisuse/happelisuse skaala. PROOTON- positiivse laenguga tuuma osake. POLAARNE AINE- polaarsetest molekulidest koosnev aine, mille molekuli osadel on erinimelised laengud. POLAARNE SIDE (kov. polaarne keemiline side)- keemiline side, milles aatomeid siduv ühineelektronipaar one enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalengud. POLÜMEER- ühe või mitme monomeeri molekulide liitumisel tekkinud suure molekulmassiga aine. POOLMETALL (metalloid)- lihtaine, millel on nii metallidele kui ka mittemetallidele iseloomulikud omadsed. 8
Vooton on oma antiosakesega aga täiesti identne. 57. Paari teke ja annihilatsioon Kui vaakumile anda piisavalt energiat, siis tekib osake ja tema antiosake. Kui osake oma antiosakesega aga kokku põrkab, siis vabaneb gamma kvant energiana ning osake ja antiosake annihileeruvad. 58. Kvargid Kvargid on subatomaarsed osakesed, milles koosnevad prootonid ja neutronid ning paljud teised osakesed. Kvarkide perekondi on kokku kolm, neil on murrulised laengud: Kvark Laeng u ehk up 2/3 d ehk down -1/3 c ehk charm 2/3 s ehk strange -1/3 t ehk top 2/3 b ehk bottom -1/3
vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Joonis 9). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Joonis 10. Voolu tekkimine juhis Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada, s.t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet.Selleks tuleb luua ahela selline osa,kus laengute liikumine toimub elektrostaatilise välja jõudude vastu. Sellesuunaline liikumine on ilmselt võimalik ainult kõrvaljõudude toimel. 11 Laengute ümberpaigutamisel teevad kõrvaljõud tööd A . Suurust, mis on võrdne positiivse
Ri=roo=RL vaadeldav ning sel juhul edastatakse liinist kaduteta tarbijale. Peale sobitatud reziimi on liini võimalik veel kaks piirreziimi see on avatud liini kus puudub ja lühise reziim kus liini lõpus on lühis. Impulside kujud Kui meil on tegemist sobitatud liiniga nii et signaali allika sisetakistus ja liini lainetakistus on võrdsed siis jaguneb sisend pinge kahe võrdse takistuse vahel ning liinis hakkab levima pinge ½ Usis sisuliselt levivad liinis laengud ja taolises olukorras on pinge ja vool faasis. Teatud ajavahemiku mõõdudes jõuavad laengud liini lõppu. Kuna meil on tegemist avatud liiniga siis ei ole laengutel midagi muud teha kui tulla tagasi selle tulemusena vool liinis muutub nulliks mis on ka loogiline kuna laengutel ei ole kuhugile minna, liini lõppu jõudnud ja tagasi põõrdunud laengunud tõstavad liinis pinge kahekordseks. Siirdeprotsess lõppeb kui laengud on jõudnud liini lõppu ja sealt tagasi algusesse
Selle protsessi tulemusena on see, et membraanis tekivad augud ning augud kannavad positiivse + laengu. Kuna meie DNA on negatiivse laenguga, siis erinimelised laengud tõmbuvad ja DNA ilmub bakteri sees. Transfoneetimise põhimõtte on paljuneda konstrukti. Bakteri sees plasmiidid paljunevad tuhandeid- miljoneid korda ja mutatsiooni
20 4.2.4 Elektromehaaniline süüde LK. 21 4.2.4-1 Elavhõbeda süüde LK. 21 4.2.4-2 Kolmejutmeline süüde LK. 21 4.2.4-3 Raadiodetonaatorid LK. 21 4.3. VIITSÜÜTED LK. 22 4.3.1 Aegsütikud ja aegsüütenöörid LK. 22 4.3.2 Kellsüüted LK. 23 4.3.3 Keemilised aegsüüted LK. 23 4.4. LÕHKELAENGU PAKKIMINE LK. 24 4.4.1 Paberpakend LK. 24 4.4.2 Metallpakend LK. 24 4.4.3 Klaaspakend LK. 25 4.4.4 Plastpakend LK. 26 4.5. LÕHKEAINETE KASUTAMISE KÕRGKULTUUR LK. 26 4.5.1 Vormitud (disainitud) laengud LK. 26 4.5.2 Torulaengud LK. 27 4.5.3 Tibatillukesed laengud, mis suurt mürtsu teevad LK. 27 4.5.4 Elektripirnipommid LK. 27 4.5.5 Raamatpommid LK. 28 4.5.6 Telefonpommid LK. 28 5.0. SPETSLAENGUD VISKERELVADELE JA MÜRSKUDELE LK. 28 5.1. SPETSLASKEMOONPRIMITIIVSETELE VISKERELVADELE LK. 28 5.1.1 Vibu- ja ammunooled LK. 28 5.1.2 Puhkpüssi laengud LK. 29 5.1.3 Lingude ja kadade laskemoon LK. 29 5.2. ERILASKEMOON TULIRELVADELE LK. 29 5.2.1 Püstolite laskemoon LK. 29 5.2
Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümneko...
magnetväljas kui positiivselt laetud osakesed. Kiirguse läbitungimisvõime on on väike, kuid kiirguse mõju on tugev kiirgusallika läheduses. - lagunemisel tekib uus element, kus ematuum erineb tütartuumast kahe "aatominumbri" võrra Z XA Z -2 Y A -4 + 88 Ra 226 86 Rn 222 + 2 He 4 + - lagunemisel tekib uus nukliid, kiirguse osakesed en elektronid , mis kalduvad magnetväljas kui negatiivsed laengud. Antud juhul jääb tütartuuma nukleonide koguarv samaks, mis ematuumalgi, kuid ühe võrra on suurenenud prootonite arv .Järelikult on üks lähtetuuma neutronitest muutunud prootoniks. Selle protsessi käigus tekib lisaks elektronile veel üks osake - antineutriino - väike neutron. Kui aga prooton muundub neutroniks, paiskub välja muundumisel neutriino e + . Neutriino kujutab endast neutraalset, peaaegu ilma massita, valguse kiirusega liikuvat osakest, mida on äärmiselt raske avastada
Elementaarosake struktuurita või struktuuriga mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikalistes protsessides kui jagamatu tervik. Elementaarosakesed ei koosne teistest tuntud osakestest. Elementaarosakesi iseloomustavad: 1. Mass 2. Elektrilaeng 3. Spinn (iseloomustab osakese pöörlemist) 4. Eluiga Elementaarosakesed jaotatakse: 1. Leptonid 2. Mesonid 3. Barüonid Mõisted: Antiosakesed massid võrdsed, laengud vastupidised (elektron positron). Avastati 1928.a. inglise füüsiku Paul Diraci poolt. Kvargid kõik mesonid, barüonid ja resonantsosakesed koosnevad kvarkidest ja antikvar- kidest, kusjuures iga osake moodustab erineva kvarkide kombinatsiooni. Avastati 1963.a. M. Gell-Manni ja G. Zweigi poolt. Olulisemad elementaarosakesed: 1. Elektron J. Thomson 1897.a. 2. Prooton E. Rutherford 1919.a. 3. Neutron J. Chadwick 1932.a. 4. Meson 5. Neutroni -lagunemisel eralduv neutriino 6
Elementaar-laenguks e nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust: 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootoni laeng on +e , elektronil e. Elementaarosakesed on väikseimad aine ja välja osakesed. Neist eristatakse fundamentaalosakesi, mida peetakse jagamatuteks (ilma sisestruktuurita) osakesteks. Fundamentaalosakesed jagunevad mateeriaosakesteks (aine algosakesed) ja vaheosakesteks (vastastikmõjusid vahendavad osakesed). Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosakene. See on osakene, mille laengud on vastupidise märgiga. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m keha mass, v keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist tingitud energia on potentsiaalne energia. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus m keha mass, g raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi
Tihti on trauma põhjuseks väärkohtlemine, kukkumine, autoõnnetused ja mängu käigus juhtunud õnnetused. Ajutraumad võivad olla kas aju sisesed või välised. Suur osa traumadest ei vaja õnneks arstide sekkumist ning saavad lahenduse muul viisil, teine osa saab abi ja lahenduse arstide sekkumise läbi, kas külastustena või statsionaarselt haiglas olemisega. Kahjuks üks osa kannatanuid ka hukkub. (Smart, 2012, lk-d 242-243) Haigushood Haigushood on ebanormaalsed elektrilised laengud ajus. Avastatud on enam kui 150 erinevat haigushoogu, kuid sageli on põhjus täpsustamata. Esineb selliseid haigushooge, millega ei kaasne lisaks erivajadusi või kognitiivseid häireid, kuid on ka neid, mis toovad kaasa lisa hulga erivajadusi. Vastupanuna haigushoogudele, kasutatakse erinevaid medikamente, mis tagaks isiku turvalisuse. Ravi võib olla keeruline, sest haigushood tekivad enamasti episooditi ning ettearvamatult ning võivad olla eluohtlikud. (Smart, 2012, lk 244)
Elektrostaatilise interaktsiooni puhul on meil standardolekuks kaks teineteisest lõpmata kaugel olevat laengut. Kahe teineteisest kaugusel r(m) asetseva laengu vahelise elektrostaatilise interaktsiooni energia U on võrdne energiaga, mis kulub või eraldub laengute viimisel lõpmatust kaugusest kaugusesse r. U= k D-1q1q2r -1 26. Kas Na + ja Cl -liikumisel teineteisele lähemale kulub või eraldub energiat? Kuna laengud on vastasmärgilised, siis on mõjuv jõud negatiivne ning toimub tõmbumine. Negatiivne jõud viitab energia eraldumisele. 27. Millest sõltub elektrostaatilise interaktsiooni tugevus? Elektrostaatilise interaktsiooni tugevus sõltub ainult laengute vahelisest kaugusest. Laengute vaheline jõud ei ole suunaline, pole oluline kuidas nad paiknevad. 28. Ligikaudu mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks C-C side) lõhkumiseks
enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkidest. Prootoni laeng on positiivne, neutron on elektriliselt neutraalne, elektroni laeng negatiivne. Absoluutväärtuselt on prootoni ja elektroni laengud võrdsed. Prootoni mass on umbes 1836 korda suurem kui elektroni mass. Neutroni mass on lähedane prootoni massile. NB! Tuuma mass ei võrdu teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summaga, kuna tuuma tekkel muundub osa massist energiaks massidefekt. Prootonite arvu (Np) tuumas nimetatakse aatomi tuumalaenguks (Z) või ka järjenumbriks: Np = Z = järjenumber perioodilisussüsteemis Prootonite ja neutronite koguarvu tuumas nimetatakse massiarvuks (A). NB! A = Np + Nn . tuuma mass.
· Induktsiooni elektromotoorjõud: suurus ja suund. Juhtme liikumise tõttu magnetväljas või mingil muul põhjusel kontuuri läbiva magnetvoo muutumine kutsub esile elektromotoorjõu, mille suurus on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Põhjuseks on Lorentz'i jõud. Kui liigutame magnetväljas juhti, milles on vabu laenguid, sunnib see laetud osakesi liikuma vastavalt juhtme liikumise suunale. Kui juht (juhe) on seejuures liikumissuunaga risti, kogunevad positiivsed laengud juhtme ühte, negatiivsed aga teise otsa. Juhtmes tekib elekriväli, mille suund on vastupidine Lorentzi jõu suunale. Kui siis laengute liikumine lõpeb - laetud osakesele mõjuvad jõud on tasakaalus. Võib üelda ka nii: juhtme otste vahel on tekkinud potentsiaalide vahe Leitud valemile saab anda üsnagi universaalse kuju. Selleks teisendame tuletise märgi taha jäävat korrutist: See potentsiaalide vahe tekib mitteelektriliste jõudude mõjul ja teda võib käsitleda kui
· Induktsiooni elektromotoorjõud: suurus ja suund. Juhtme liikumise tõttu magnetväljas või mingil muul põhjusel kontuuri läbiva magnetvoo muutumine kutsub esile elektromotoorjõu, mille suurus on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Põhjuseks on Lorentz'i jõud. Kui liigutame magnetväljas juhti, milles on vabu laenguid, sunnib see laetud osakesi liikuma vastavalt juhtme liikumise suunale. Kui juht (juhe) on seejuures liikumissuunaga risti, kogunevad positiivsed laengud juhtme ühte, negatiivsed aga teise otsa. Juhtmes tekib elekriväli, mille suund on vastupidine Lorentzi jõu suunale. Kui siis laengute liikumine lõpeb - laetud osakesele mõjuvad jõud on tasakaalus. Võib üelda ka nii: juhtme otste vahel on tekkinud potentsiaalide vahe Leitud valemile saab anda üsnagi universaalse kuju. Selleks teisendame tuletise märgi taha jäävat korrutist: See potentsiaalide vahe tekib mitteelektriliste jõudude mõjul ja teda võib käsitleda kui
Sõltuvalt keskkonna pH-st käituvad aminohapped prootoni doonoritena (lahus on nõrk -hape) või prootoni aksteptoritena (lahus on nõrk -alus). Füsioloogilise pH (7-7,4) juures on aminorühm protoneeritud ja karboksüülrühm karboksülaataniooni vormis. (need on laenguga, st molekulid on bipolaarsed ioonid) Isoeletriline punkt - pH väärtus, mille juures ta on elektriliselt neutraalne, s.t. anioonsed ja katioonsete laengud on võrdsed. pI juures aminohape elektriväljas ei liigu. Aminohapped on optiliselt aktiivsed polariseeritud valguse tasapinna pööramine. Molekulid on asümmeetrilised. Omavad (k)hiraalset tsentrit, v.a glütsiin (Gly). L- ja D-isomeersus. Lahustuvad polaarsetes lahustites (vees, etanoolis), ei lahustu apolaarsetes lahustites (benseen jt).Kõrge sulamistemperatuur kristallstruktuuri lõhkumiseks. Klassifikatsioon: * Proteinogeensed aminohapped valkude ehitusüksused
energiata kandja valkude abil. Nii lähevad organisimi suhkuralkohole, osa ravimeid, osa aminohappeid, (kiirus sõltub vabade kandjate hulk) vajab energiat. Aktiivtransport-ainete liikumine madalamalt konsentratsioonilt kõrgemale valkude ülekandel nt Na viimine rakust välja või K viimine rakku. membraani sopistumine võimaldab haarata rakku tahkeid ja vedelaid osakesi (fago-ja pinotsütoos) võimaldab liikuda laengud + impulsside edastamine nt närvirakud membraanid tagavad õiged rakkude vahelised seosed, tagavad kudede terviklikkuse membraanides on ensüümkompleksid, millega tagatakse aine transport läbi membraani ning samaaegne muundamine membraanides paiknevad ka pigmendid nt kloroplastid, mitokondrid Sisemembraanistik · sileda ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- membraansed torud, plaadid ja põied, mis on omavahel ühendatud
, pinge ja voolu efektiivväärtused. Algfaasiks- nim. elektrilist nurka , mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni(teljestiku 0 punkt). Algfaaside vahet = 1- 2 nim. kahe siinussuuruse vaheliseks faasinihkeks. ÜLESANNE: E=1,5V U=1,3V R=2.6 r=? I=E /r+R r=E/I r r=E*R /U -R r= 1,5*2,6 / 1,3 -2,6 = 0,4 8.1 Elektrienergia allikad(alalisvoolu), klemmpinge, elektromotoorjõud, sisetakistus Elektrienergia allikas- on seade, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd. Allika üks klemm saab plusspotensiaali ja teine miinuspotensiaali. Keemilised vooluallikad: 1)ühekordselt kasutatavad (kivelemendid)) 2)korduvalt kasutatavad: (akud(akumulaatorid)) Klemmpinge- U: toiteallika klemmpinge. Kui juhtmete ja ampermeetri takistus on tühiselt väike, näitab toiteallika klemmidega ühendatud voltmeeter sama suurt pinget. Elektromotoorjõud- E on kõrvaliste jõudude poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta. Emj
Seda tuntakse Doppleri efektina. Heliallika lahenemisel on vastuvoetava heli sagedus suurem kui heliallikast kiirgunud heli sagedus. Heliallika kaugenemisel on vastuvoetava heli sagedus vaiksem. Helide jagunemine: ? toon harmooniline laine; ? kola mitme harmoonilise laine summa; ? mura paljude erinevate ja muutuvate sagedustega helide summa. ELEKTER Elektrilaeng on fuusikaline suurus, mis naitab, kuivord keha osaleb elektromagnetilises vastasmojus. Kahte liiki laengud: positiivsed ja negatiivsed. SI susteemis on laenguuhikuks 1C (kulon). Vahima laenguga osakesed on prooton ja elektron Laetud kehade vahel mojuvad elektrilised joud: ? samanimeliselt laetud kehad toukuvad; ? erinimeliselt laetud kehad tombuvad. Vali on mateeria vorm, mille vahendusel uks keha mojutab teist. Valja olemasolu tahendab jou tekkimise voimalikkust. Elektrivali on elektriliselt laetud keha poolt tekitatud jouvali.
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö teg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
