Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. 34. Coulomb'i seadus Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 35.Ohmi seadus Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r).
– laeng, mis võib juhis vabalt liikuda Juht elektriväljas Kui juht satub elektrivälja, siis hakkavad mõjuma Culonilised(ei oska kirjutada) jõud. Vabad laengukandjad hakkavad liikuma jõu suunas ja väli nõrgeneb. Dielektrikud elektriväljas Dielektrikul kuuluvad suurem osa laengukandjaid molekulide koosseisu, seega saavad nad vähe liikuda. Nad saavad liikuda molekuli (aatomi) piires. Sellest tuleneb, et dielektrikud vähendavad laengutevahelist mõju. Dipool Molekul, mille laengud paiknevad välja mõjul ümber. Elektriline mahtuvus Mahtuvus on süsteemi omadustest sõltuv konstant, mis iseloomustab aine laadumise võimet. Mahtuvus sõltub pingest, laengust, pindalast, q S ε 0ε plaatidevahelisest kaugusest ja dielektrilisest läbitavusest. C= = U d 1 1 1
Stabiilses tuumas on prootonite ja neutronite arv võrdne. Elektronide lisandumise või kadumisega aatomis tekivad ioonid. Selline elektronide kandumine põhjustabki erinimeliste laengute tekkimise. Nii nagu ei saa jagada elementaarosakest väiksemateks osadeks, nii ei saa jagada ka elementaarlaengut. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on kogu laeng jääv suurus. Elektrivool Elektrit juhivad need materjalid, millel on piisavalt vabu laengukandjaid. Need laengud võivad liikuda elektrijõudude toimel kogu keha või aine koguse piires. Üldiselt liiguvad nad ringi kaootiliselt, kui aga neile mõjuvad suunatud elektrijõud, siis liiguvad nad kindlas suunas. Elektrivooluks nimetatakse vabade laengute kandjate suunatud liikumist. Mittejuhid ehk dielektrikud ehk isolaatorid vabu laengukandjaid on vähe. Pooljuhid vabu laengukandjaid on vähem kui juhtidel aga rohkem kui mittejuhtidel ehk keskmiselt. Tihti ei ole laengukandjad
I osa : Aatomi ehitus. 1. Millistest osadest koosneb aatom? 2. Nimeta aatomi koostises olevad elementaarosakesed, nende laengud ja massid. · Prooton - laeng + ; mass ligikaudu 1 · Neutron laeng puudub ; mass ligikaudu 1 · Elektron laeng - ; mass ligikaudu 0 3. Milline on aatomituuma laeng, miks? · Tuuma laeng on + kuna prootonid annavad laengu + ja neutronitel laeng puudub. 4. Milline on aatomi laeng, miks? · Aatomi laeng on neutraalne, kuna prootonid annavad + laengu ja elektronid annavad laengu ja neid on sama palju. 5
· 50%-l peetakse tekkepõhjuseks Alzhaimeri tõbe. Algab mäluhäiretega, hiljem võib kaduda ka omandatud informatsioon. Tekivad kõne-, pshüühika- ja kõnehäired, depressioon, passiivsus, soov kogu aeg kuhugi minna, ärevus- ja unhäired Epilepsia · Epilepsia. Epilepsiahoog on krampidega või muude närvisüsteemi talitlushäiretega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud · Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: o Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjutused o Mürgitused o Ainevahetushäired o Peaaju vereringehäired o Ajuhaigused või kasvajad o Peaajutraumad o Kesknärvisüsteemi infektsioonid Sclerosis multiplex · Tavalisem haigestunute vanus jääb 20. 40. Eluaasta vahele, kuid noorimad haigestunud on 13-14-aastased
Ilmastiku ja atmosfääri nähused. Rahe Rahe on sademete liik. Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid jäätükke, millest rahe koosneb, nimetatakse raheteradeks. Rahetera läbimõõt on 0,5–20 sentimeetrit. Suuremad raheterad esinevad koos äikesega. Rahe võib kaasneda pea iga äikesetormiga, sest raheterad langevad enamasti rünksajupilvedest (äikesepilvedest). Vikerkaar Vikerkaar on optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lain epikkustel erinev murdumine j a peegeldumine ligikaudu kera kujulistelt vihmapiiskadelt vih maseinal võivihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Atmosfääris iga veepiisk toimides nagu prisma lahutab valge valguse erineva lainepikkusega komponentideks ja kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, siis ilmubki taevasse vikerkaar. Äike Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus,...
ELEKTER, MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM 1) Elektrostaatika – laeng on paigal, selle ümber elektriväli, mis ajas ei muutu 2) Alalisvool – kiirus konstantne, alalisvoolu ümber magnetväli, mis ajas ei muutu 3) Elektromagnetism – laengud liiguvad kiirendusega, tekivad ajas muutuvad elektri- ja magnetväli, mis on omavahel seotud Tagasiside – nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust Elektromagnetiline induktsiooninähtus – muutuv elektriväli tekitab muutuva elektrivälja Elektromagnetvõnkumised – elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks
11.Loetle termotuumareaktori eeliseid lõhustumisreaktori ees. *Kütuse küllus. Radioaktiivsete jääkide puudumine 10.Tähtedel võib termotuumareaktsioon, mille tulemuses on vesiniku muutumine heeliumiks, kulgeda mitut võimalikku ahelatpidi. Kas energiasaagis sõltub ka konkreetsest ahelast? *Ei sõltu. Tähtis on alg-ja lõpp-tuumade seoseenergia 9.Miks ehitatakse termotuuma- ehk vesinikupomme selle asemel, et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? *Sest vesinikupommi plahvatus ületab sadu kordi tavalise tuumapommi võimsuse 8.Miks ei saa reaktor töötada ilma neelajata *Töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt. Kütuse hulk väheneb. Neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. 7.Nimetaga 2 põhjust, miks ei saa ahelreaktsioon toimuda prootonite toimel. *Suurtes tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustamisel ei saa vabaneda prootoneid *Kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi läheneda uuele tuumale 6.Kuidas muutub tuumareakts...
Osa sellest energiast antakse elektronidele, mis eemalduvad tuumast ja kui nad tulevad tuumale lähemale, siis kiirgubki valgus. Miks nüüd ei kiirga aatomid kindla värvusega valgusi? Kiirgab küll, ainult nüüd pole aatomid isoleeritud, st pole üksteisest sõltumatud. Mida see tähendab? See tähendab, et elektronide energianivood ei ole igas aatomis täpselt sellised nagu nad üksikus, "normaalses" aatomis. Teiste aatomite elektronide laengud nihutavad natuke vaadeldava elektroni kaugust tuumast ja see muudab elektroni energiat. Miks? Sest elektronid on laetud osakesed. Me teame, et kui laetud kehale lähendada teine sama laenguga keha, siis tekib nende vahel tõukejõud ja kehad nihkuvad teineteisest kaugemale. Nii on ka elektronidega aatomis: nende kaugus tuumast muutub teiste aatomite toimel. Kui aga muutub kaugus tuumast, muutub ka elektroni energia. Asja teeb veel keerulisemaks soojusliikumine:
vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Error: Reference source not found). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Langude ülekandmise tulemusena potentsiaalid ühtlustuvad, väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Joonis 2. Voolu tekitamine juhis Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada, s.t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet. Selleks tuleb luua ahela selline osa, kus laengute liikumine toimub elektrostaatilise välja jõudude vastu. Sellesuunaline liikumine on ilmselt võimalik ainult kõrvaljõudude toimel. Laengute ümberpaigutamisel teevad kõrvaljõud tööd A. Suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga, nimetatakse elektromotoorjõuks (emj.).
Kepleri 3 seadus – Iga planeedi tiirlemisperioodi(aasta kestuse ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Planeet, mille orbiidi raadius on 4 korda suurem Maa omast, teeb tiiru ümber päikese 8 aastaga. v – keskmine kiirus ; s-läbitud vahemaa; t-aeg a-keskmine kiirendus, v1-algkiirus, v2-lõppkiirus, t-aeg s-teepikkus, mille konstantse kiirendusega liikuv keha läbib, kui alustab paigalseisust. Liikumishulk – keha kiiruse ja massi korrutis Kui kaks keha põrkuvad, võib liikumishulk küll ühelt kehalt teisele üle kanduda, kuid nende summaarne liikumishulk jääb muutumatuks m-liikuva keha mass; v-kiirus; p-liikumishulk -> isoleeritud süsteemi liikumishulk ei muutu Jõuvektor F – keha massi ja kiirenduse korrutis. F-jõuvektor(Njuuton); m-keha mass; a-kiirendus Newtoni 1 seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt & sirgjooneliselt. Newtoni 2 seadus: Kiirendus o...
Elektrilaengu jäävuse seadus. Vastavalt sellele jaotatakse kõik ained 3. Rühma – dielektrikud, juhid ja pooljuhid. Punktlaeng on laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugust teistest elektrilaenguid omavatest kehadest. Coulombi seadus: Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. F=k*q1q2/r.astmes2. ++ ja -- tõukuvad. +ja- tõmbuvad. Elektrivälja tugevus: Laengud mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Iga laeng muudab ümbritseva ruumi omadusi. tekitab seal elektrivälja. E=f/q(indeksiga p) kus f-jõud q-proovilaeng E=k(q/r2) k-konstant Elektrivälja iseloomustavat suurust E noolega nim elektrivälja tugevuseks antud punktis. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule.Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q) suurusega
Reegel on , et kõik elementaarosakesed on valged. Ka värviteleri ekraan on valge ainult siis, kui kõik värvitäpid helendavad võrdselt. Kuna üks kvark kannab korraga ainult üht värvi, siis peabki elementaarosakeses olema kolm kvarki. Kvark ei saa olla värvitu ning ei saa ka eksisteerida vabana. Antiosakesed Igale fundamentaalosakesele vastab oma antiosake. Need on kõiges täpselt samasuguste omadustega, ainult kõik laengud on vastavalt vastandmärgilised. Elektroni antiosake on positron, mille mass on täpselt samasuur kui elektronil, kuid elektrilaeng on positiivne, absoluutväärtuselt aga elektroni omaga täpselt võrdne. Antikvarkidele omased värvid ei lange kvarkide omadega kokku. Need on 'vastandvärvid'. Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis nad koos 'annihileeruvad'. Antiosake saabki tekkida koos vastava osakesega. Selle kohta on seadus, et kvarkide arv miinus antikvarkide arv on jääv
5. Punktlaeng suurusega 8.0 nC asub koordinaatide alguspunktis. Leida elektrivälja tugevuse vektor punktis, mille koordinaadid on x=1.2 m ja y=-1.6 m. Keskkonna mõju jätta arvestamata. -8,0 * 1, 2 * i + (-8.0)*(-1,6)*j = -11i + 14j N/C 6. Ühesugused kuulid on lükitud ühe ja sama niidi otsa ja riputatud statiivi külge. Mõlema mass on 0.20 g. Kuulidevaheline kaugus on 3.0 cm. Leida niiti pingutav jõud ülemise kuuli kohal ja kuulide vahel, kui kuulidele antakse võrdsed laengud absoluutväärtusega 10 nC: a) laengud on samanimelised, b) laengud on erinimelised. ELEKTROSTAATILISE VÄLJA POTENTSIAAL 7. Kaks punktlaengut paiknevad vaakumis teineteisest 10.0 cm kaugusel. Esimese laengu suurus on +12 nC, teise suurus on 12 nC. Leida elektrostaatilise välja potentsiaal a) punktis, mis paikneb laenguid ühendaval sirgel 4.0 cm kaugusel negatiivsest laengust, b) punktis, mis paikneb sama sirge pikendusel 4.0 cm kaugusel positiivsest laengust
Kui rakendada n-kihile positiivne ja p-kihile negatiivne pinge, siis vastaslaengud tõmbuvad mõlemal kihi otstel (siirdest kaugel) ja suurendavad laenguta ala ehk tekitavad tõkkekihi, mis oma suuruse tõttu ei lase elektrivoolu läbi, sest vastaskihtides olevate laengute tõmbejõud ei ole piisavad selle ületamiseks. Reaalses vastupingestatud pn-siirdes on alati lekkevool, mis eksisteerib sõltumata vastupinge väärtusest. Teatud vastupinge ületamisel pooljuhis läbivad laengud massiliselt siirde vastassuunas ja toimub läbilöök. Selle vastupinge väärtus sõltub pooljuhi valmistamise tehnoloogiast. 19. Milline on pn-siirde tunnusjoon? Lk 93 Vaata tunnusjoon lk 93. 20. Missugune on pn-siirde põhiomadus? Lk 92 Pn-siire on p-juhtivusega ja n-juhtivusega pooljuhtide piirkiht. Ta on tõkkekiht. Takistab elektronide ja aukude difusiooni. 21. Kuidas sõltuvad pn-siirde omadused temperatuurist? Lk 93
Kaugmju- 2 keha mjutavad teineteist kaugelt lbi thjuse.Kaugmju vljade kaudu on ainus kehade vastastikune mju looduses. Gravitatsiooniline kaugmju on silmaga nhtav universumi ehituses, elektromagnetiline kaugmju aga domineerib aatomite ja molekulide vahel, sealhulgas ka siis, kui kehad silmnhtavalt kokku puutuvad. Niisugust nhtust nagu kokkupuutumine ei ole olemas. Kehad ei puutu kunagi tegelikult kokku, maksimaalses lheduses aatomite vlised elektronkihid satuvad lhestikku ja negatiivsed laengud tukuvad ksteise juvljas, takistades kehade edasist lhenemist. Lhimju- 2 keha mjutavad teineteist nhtamatu vahendaja kaudu. Fsikas arvestatakse ainult lhimju(mju kandub mda vlja). Kera elektrivli - Kige lihtsamaks kondensaatoriks on juhtivast materjalist kera. Et laeng koguneb nagunii juhi vlispinnale, vib kera olla ka sest thi. Sellise kera elektrivlja tugevus on sfrilisest pinnast seespool ("juhi sees") null, vljaspool aga samavrne sfri tsentris asuva punktlaengu vljaga
hape happeline H2SO3 H2O + SO2 oksiid + vesi H2CO3 H2O + CO2 Lagunevad mitmed hapnikhapped. Reaktsioonid 9. sool + sool sool + Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2 NaCl elektrolüütide sool 2 KI + Pb(NO3)2 PbI2 + 2 KNO3 lahustes vahetusreaktsioonid 10. alus + sool alus + 2 NaOH + CuSO4 Na2SO4 + Cu(OH)2 (sarnased laengud nö sool vahetavad kohad!) 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 2 Fe(OH)3 + 3 CaSO4 Reaktsioonid tüübist 9. ja 10. toimuvad siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja (lisaks alus+hape vähemalt üks saadustest sadeneb. reaktsioonile) 11. hape + sool hape 2 NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2 HCl
teatatud. Väiksemaid käevigastusi esineb töökohtadel palju rohkem. Kaitsmata käsi ähvardavad olenevalt töö olemusest väga paljud ohud. Lisaks lihtsamatele teguritele nagu mustus, niiskus ja vibratsioon, ohustavad käsi ka lõikehaavad, muljumine, veresoonte ja närvikahjustused, kahjustused liigse kuumuse ja külma tõttu,kemikaalid võivad põhjustada söövitust, ekseeme, vähki ja kahjustada siseorganeid. Elektrostaatilised laengud, radioaktiivne kiirgus ja bioloogilised faktorid võivad samuti vigastusi tekitada. 4 Tööriided Riietu targalt Nägus, vastupidav, läbimõeldud Looduslikud materjalid nagu puuvill, vill ja lina, on pehmed ja mugavad, kuid raskesti hooldatav,ad, taluvad pesu kehvemini, võivad pesus kokku tõmmata, värv kulub kiiremini, kortsub kergemini jne. Sünteetilistel materjalidel (nt polüester, polüamiid jpt) on palju eeliseid
Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus. Elementaarlaengu kandjateks on elektronid. 4. Milline on sõna ,,elektrilaeng" tähendus? Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 5. Defineeri laenguühik 1 C. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. 6. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? Kahte liiki laengud: positiivsed ja negatiivsed. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral aga tõmbejõud. 7. Selgita laengute jäävuse seadust. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Kehade laengute summa jääb muutumatuks. 8. Mida nimetatakse punktlaenguks? Punktlaenguks nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. 9. Sõnasta Coulumbi seadus. (valem)
Elektronide sidumise võime sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest. Reas vasakult paremale elektronegatiivsus suureneb. Rühmas ülevalt alla ja reas paremalt vasakule metallilised omadused suurenevad, mittemetallilised vähenevad. Rühmas ülevalt alla ja reas paremalt vasakule aatomi raadius suureneb. Rühmas ülevalt alla keemilise sideme pikkus suureneb. Harjutamiseks 1)Selgitada aatomi ehitust? Millest koosneb ja laengud? 2)Miks on aatomi enda laeng neutraalne? 3)Selgitada mõisted katioon ja anioon. 4)Teha elementide Br, Ca, Fe, S, elektronvalem, elektronskeem ja ruutskeem. 5) Selgitada ruutskeemi põhimõte, kuidas täitub alanivoo elektronidega? 6) Teha tabel ja kirjutada elementide Kaalium, Broom, Fosfor, Baarium elemendi sümbol, prootonite arv, neutronite arv, tuumalaeng, aatommass, elektronkihtide arv ja elektronide arv väliskihil.
korruse võrra allapoole ja ülemiste korruste surve ja kaal põhjutavad hoone alumise osa kokku varisemise. Vahel võivad ka hoonete lammutamisel asjad halvasti minna. Laialipaiskunud hoonetükid võivad surmata pealtvaatajaist huvilisi. Esinenud on ka juhuseid kus hooned jäid pooleldi püsti. Sellised "terveks jäänud" hooned osad on ebastabiilsed ja nendele lähenemine on eluohtlik. Õhkimise puhul olid varemalt laengud ühendatud elektrijuhtmete abil ning ka väga nõrk vool võis põhjustada enneaegse plahvatuse, samuti võis tekitada äikest läheduses paiknevates elektriliinidest, mobiiltelefonidest või raadiotest. Ohutuskaalutlustel on töödatud välja uus süsteem, mis võimaldab plahvatuse aja millisekundise täpsusega paika panna. Lammutatud hoonetest järelejäänud materjali ja ehitusprahti tekib palju. Nende jäätmete
tekitades seal negatiivse elektrilaengu pisikese ülejäägi. Samas jääb mõlema vesinikuaatomi juures ülekaalu positiivne laeng. Selle kohta öeldakse: H2O on polaarne molekul. Et ka aknaklaasi pind avaldab laengupolaarsust, kleepuvadki veepiisad sellele. Nimelt paigutuvad veemolekulid klaasi pinnal niimoodi, et nende negatiivsed poolused jäävad alati klaasi positiivselt laetud pinna poole. Põhjus on selles, et vastasmärgilised laengud tõmbuvad. Veepiisk püsib klaasil ainult siis, kui ta on küllalt väike. Suuremad piisad langevad raskusjõu mõjul ala, sest viimane on veepiisast ja klaasi vahelisest tõmbejõust suurem. Põhimõtteliselt võiks ju vett kasutada ka liimainena. Pisikesi paberitükke õnnestub ajutiselt mingile pinnale kinnitada ka veega. Ometi pole vesi hea liim. Paber kukub seinalt niipea, kui vesi on aurunud ja “liim” otsekui õhku haihtunud. Veest veidi paremini liimib sülg
oksiid + vesi H2CO3 H2O + CO2 Lagunevad mitmed hapnikhapped. Reaktsioonid 9. sool + sool sool + Na2SO4 + BaCl2 BaSO4↓ + 2 NaCl elektrolüütide sool 2 KI + Pb(NO3)2 PbI2↓ + 2 KNO3 lahustes – vahetusreaktsioonid 10. alus + sool alus + 2 NaOH + CuSO4 Na2SO4 + Cu(OH)2↓ (sarnased laengud nö sool 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 2 Fe(OH)3↓ + 3 vahetavad kohad!) CaSO4 Reaktsioonid tüübist 9. ja 10. toimuvad siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja (lisaks alus+hape vähemalt üks saadustest sadeneb. reaktsioonile) 11. hape + sool hape + 2 NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2 HCl↑
Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10m. Aatomi tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15m. Enamus aatomimassist on koondunud tuuma (99,95%). Elemendi järjenumber keemilisteelementide tabelis on sama suur kui tuumalaeng. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on posit elementaarlaenguga tuumaosake. Neutron on laenguta tuumaosake Prooton ja neutron on ligikaudu sama massiga. Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed aga vastasmärgilised. Tuumas olevate prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tuumajõud, mis hoiavadki tuuma koos. Tuumajõud elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. Seoseenergia näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev
loovutanud Näide: koostame valemi, kus oksiidi moodustavad vesinik (H) ja hapnik (O) -H asub I rühmas, seega saab ta loovutada 1 elektroni ja tema oksüdatsiooniaste on I -kirjutame elementide sümbolid (oksiidi valemis on O teisel kohal) ja märgime nende peale oksüdatsiooniastmed: I -II H O ! kõigi ühendis olevate elementide oksüdatsiooniastmete summa peab olema 0, positiivsed ja negatiivsed laengud tuleb võrdsustada -selleks kasutatakse elemendi sümboli järele-alla kirjutatavaid indekseid, mis näitavad elemendi osakeste arvu selles ühendis - näiteks on ühendis H2SO4 2vesinikku, 1 väävlit ja 4 hapnikku -indeksite saamiseks kirjutame elementide oksüdatsiooniastmed ,,risti" ja ilma märgita elementide sümbolite taha-alla (indeksit 1 ei kirjutata) -seega: I -II I -II H O H2O
nägemine, surma põhjuseks on enamasti hingamise seiskumine. Vastumürgina tuleks kiiresti juua etanooli, sest ta toimib maksas inhibiitorina ja selle tulemusel jääb metanool lagundamata ning väljub neerude kaudu kehast. Metanooli kütuseelement 2CH 3 OH +3 O3 4 H 2 O+2 CO2 Keemilise kütuseelementi tööpõhimõte seisneb selles, et vesiniku või vesinikku sisaldavat ainet (vesi, metanool jne.) juhitakse anoodist läbi membraani ja/või elektrolüüdi, mis laseb läbi vaid positiivsed laengud (H+). Negatiivsed ioonid või elektronid juhitakse läbi alalisvooluahela, toites vahetult elektriseadmeid. Katoodi juures saavad kokku vesinik (H+) ja O2 ¿ hapnik ( , mis ühinevad veeks. Metanooli kasutades on lisaks produktiks süsihappegaas. Metanooli kasutamisel on miinuseks see, et osa metanoolist liigub läbi membraani katoodi poole ning selle võrra langeb kütuseelemendi efektiivsus. Samuti on
KT 5 KORDAMINE 1. Milline on tuuma koostis: osakeste nimetused, laengud ja nende tähised? Prooton Z = 1 , Neutron N = neutraalne osake, laeng puudub 2. Mis on massiarv ja isotoop? Massiarv (A) on nukleonide koguarv. (Prootonid+neutronid) Isotoop- keemilise elemendi tuumad, milles prootonite arv on jääv, kuid neutronite arv võib muutuda. 3. Mis jõud on tuumajõud ja tuumajõu eripära? Tuumajõud tuumaosakeste vahel mõjub üks neljast vastastikmõju liigist. See on tugev vastasmõju, mis hoiab tuuma koos. Arvuliselt suur, kuid väikese mõjuraadiusega. 4
Li2O + H2O 2LiOH Ammoniaak (gaas) + vesi Na2O + H2O 2NaOH ammooniumhüdroksiid ehk Al Cl3 + 3Li OH Al (OH)3 + 3Li Cl K2O + H2O 2KOH ammoniaakhüdraat Sool + leelis hüdroksiid + sool jne. Rb2O + H2O 2RbOH Cs2O + H2O 2CsOH LAENGUD JA SADENEV AINE MÄRGITAKSE CaO + H2O Ca(OH)2 SrO + H2O Sr(OH)2 ALATI VÕRRANDIS VASTAVALT! BaO + H2O Ba(OH)2 Soola ja leelise vahelisel reaktsiooni toimumisel on 2 Saadakse IA ja IIA (alates Ca-st ka) tingimust, mis peavad olema täidetud samaaegselt:
tulevate laetud osakeste teekonda,koondades neid pooluse lähedale.Laetud osakesed pommitades õhu molekule ergastavad neid,mille tagajärjel need hakkavad kiirgama,tekitades valguse mida nim virmalisteks.(jon12) 3)Vooluga juhi magnetväl ja selle suuna reegel Kui juhtme alla asetada magnetväli ja lasta juhisr voolu läbi,siis magnetnõel pöördub voolusuunaga risti.Siit järeldub,et magnetvälja tekitajaks on vool e laengute tekitamine.Magnetvälja tekitajaks on liikuvad laengud!Magnetväli tekib seega iga vooluga juhi ümber.(jon5)(jon6) Kui vooluga juhtme ümber asetada magnetnõel,siis on see erinevates punktides erineva summaga.Sirgjuhtme magnetvälja suund ümber juhi on määratav kruvireegliga-Kui kruvi kulgevliikumine ühtib voolu suunaga,siis kruvi pea pöörlemise suund ühtib magnetvälja suunaga. Magnetvälja jõujooned Kogu magnetvälja näitlikuks kujutamiseks kasutatakse magnetvälja jüujooni.Jõujoone puutuja
Värvilaeng on kvarke ja gluuoneid iseloomustav kvantarv, mis on sarnane (natuke!) elektrilaenguga. Kolme liiki - punane, sinine ja roheline. Igale värvile vastab tema antivärvilaeng - antipunane, antisinine ja antiroheline. Elementaarosakese koosseisus peab olema korraga kõik kolm värvilaengut. Kuna punane , roheline ja sinine annavad kokku valge värvuse, öeldakse, et kõik elementaarosakesed on valged. 4.Nimeta antiosakesed /elektron,prooton,neutron/ See on osakene, mille kõik laengud on vastupidise märgiga. Antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne. Näiteks elektroni antiosakene on positron, selle mass on võrdne elektroni massiga ja laeng ka , ainult pluss märgiga. Antiprooton, antineutron.5.Mida kujutavad endast vaheosakesed,kus nad esinevad? Vaheosakesed on fundamentaalse jõu vahendajad. W+- ja Z0 osakesed ( vahebosonid) on nõrga vastastikmõju kvandid. Vaheosakesed vahendavad vastastikmõju fermionide (poolearvulise spinniga osakeste) vahel. 6
Rätikus on peened kiud, kui jää sulab, peenetes kiudes vesi ronib üles poole ja vähehaaval pudeli pinnast aurab. Kui vedelik aurab on vaja selleks soojust, soojus võetakse ümbritsevast keskkonnast. Kui ühele poole jääb pudel siis üks osa energiast võetakse pudelist. Kapillaarsus. Elektrostaatika 10. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? Kahte liiki laengud: positiivsed ja negatiivsed. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral aga tõmbejõud.
väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse ruuduga. Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja – laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga, mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. 2. suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nimetatatkse emj. E=A/q (V) 3. Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n-pooljuhid(elektronjuhtivus) p-pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks
vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega φ1 ja φ2 ( joonis 1 ).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mōjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Joonis 1. Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada, s.t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet.Selleks tuleb luua ahela selline osa,kus laengute liikumine toimub elektrostaatilise välja jōudude vastu. Sellesuunaline liikumine on ilmselt vōimalik ainult kōrvaljōudude toimel. Laengute ümberpaigutamisel teevad kōrvaljōud tööd A .Suurust,mis on vōrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kōrvaljōudude tööga,nimetatakse elektromotoorjōuks ε (emj.). Ak ε= q Emj
millel on vähem soojendatavat massi. Trummel jõuab seega kiiremini töötamistemperatuurini. Kui paber liigub trumlite vahel aeglasemalt, siis on tooneri sulatamiseks kauem aega ja printer võib töötada madalamal temperatuuril. Kui printimine on valmis, siis neutraalse laenguga pehme plastmassist tera teeb puhtaks fotoretseptori kõigest ülejäänud toonerist, mis viiakse jääktooneri mahutisse. Elektrilahenduslamp eemaldab lõpuks fotoretseptorist ülejäänud laengud. KASUTATUD ALLIKAD: http://www.cs.tlu.ee/osakond/opilaste_tood/seminari_ja_proseminari_tood/2003_sugis /Runno_Allikivi/Runno_Allikivi_Seminari_Too.pdf http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/printer.html http://rando-arvuti.blogspot.com/2009/12/printerid.html http://et.wikipedia.org/wiki/Laserprinter http://et.wikipedia.org/wiki/Tindiprinter
Vee molekul Vee (H2O) molekulis tekib polaarne kovalentne side. Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse ning kaks üksiksidemetega seotud vesiniku aatomit positiivsed laengud. Ühised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tõmmatud. Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Inimene koosneb paljust süsinikust ehk süsinikvõrest ja mille vahel on vesi.
Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suurus iseloomustab ka näiteks muutuva elektrilaenguga keha elektrilaengu muutu ja mingit pinda läbivate osakeste elektrilaengute summat. Ka sel juhul võib elektrilaengu väärtuseks osutuda 0.
2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip el. väjale. Kaasaegne ettekujutus väljast on: Vastastikmõju toimib läbi ruumis leviva välja. Elektrivälja olemasolu selgub jõust, mis mõjub välja paigutatud laengule. Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut. Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik.
2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip el. väjale. Kaasaegne ettekujutus väljast on: Vastastikmõju toimib läbi ruumis leviva välja. Elektrivälja olemasolu selgub jõust, mis mõjub välja paigutatud laengule. Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut. Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik.
p;V muutuvad Isobaariline protsess p= const T1/T2 = V1/V2 T;V muutuvad Isokooriline protsess V = const T1/T2 = p1/p2 T;p muutuvad ELEKTROMAGNETISM · Elektrilaengu jäävuse seadus: suletud süsteemis laengute allgebraline summa on jääv. g1 +q2 +....qn = const Katsed näitavad, et samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. · Coulombi seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnast, milles laengud paiknevad. · Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale (1N/C) Fc E= , milles E elektrivälja tugevusega q F jõud (N)
tsinkplaadi, mis olid omavahel traadiga ühendatud. Traadis tekkis vool. See kujutas endast algelist elektripatareid, misjärel sai hakata uurima liikuvaid laenguid – elektrivoolu. Elektrivoolu käivitavaks jõuks on aga pinge, mille ühik volt vihjab Alessandro Voltale. Hans Christian Ørsted (1977-1851) - 1820. aastal pani tähele, et vooluga juhtme kohale paigutatud kompassinõel pöördus juhtmega risti. Siit sai järeldada, et liikuvad laengud tekitavad magnetvälja. Ørstedi katse: sirgvoolu ümber on magnetväli, mille väljajooned on kontsentrilised ringid. Magnetvälja suuna määrab parema käe kruvi reegel. 1820 Ørsted avastab elektrivoolu mõju magnetnõelale Michael Faradayd (1791-1861) - elektri- ja magnetnähtused ühendamine. Välja mõiste. Faraday hüpotees oli, et kaugmõju toimib välja – gravitatsioonivälja ja elaktrivälja – vahendusel ja välja saab kirjeldada väljajoontega. Faraday näitas
4. Mis määravad aine oleku ja ülemineku ühest olekust teise? Aatomid, keemilised sidemed ja molekulide struktuur määravad aine oleku. Olekute üleminek ühest teise määrab temperatuur ja rõhk. Kokkuvõttes määravad selle molekulaarjõud. 5. Mis hoiavad aatomeid molekulides? Keemilised sidemed. 6. Miks molekulid omavahel tõmbuvad? Selgita vee molekulide näitel. Vee molekuli kuju tingib molekuli polaarsuse ehk erinimelise laengu molekuli eri otstes. Erinimelised laengud tõmbuvad ja seetõttu tõmbuvad ka vee molekulid omavahel. 7. Mida nimetatakse aine faasiks? Aine faas on aine kogus, mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega. 8. Kuidas on seotud tahkumine ja sulamissoojus? Aine sulatamiseks kuluv soojushulk ehk sulamissoojus on võrdeline sama aine tahkumisel eralduva energiaga. 9. Mõisted SUBLIMEERUMINE – tahke aine gaasiliseks muutumine, ilma vahepealse veeldumiseta. Nt tahke süsinikdioksiid ehk kuiv jää sublimeerub atmosfäärirõhu
Tootmise seisukohast võib eristada looduslikke ja sünteesmaterjale. Isoleermaterjalide polarisatsioon ja dielektriline läbitavus Isoleermaterjalide üheks olulisemaks omaduseks on võime elektriväljas polariseeruda, mis seisneb aatomite või molekulide positiivsete ja negatiivsete laengukeskmete nihkumises või polaarsete molekulide (dipoolide) orienteerumises välja sihis. Polariseerumise tulemusena tekivad isoleermaterjali vastaspindadel erinimelised laengud (joon. 2). Joon. 2. Dielektriku polariseerumine elektriväljas Rakendatud elektrivälja sihis dielektriku väljaga ristioleva pinna ühiku läbi nihkunud laengu hulka iseloomustab nn. elektrinihe ehk elektriline induktsioon D, mida mõõdetakse kulonites ruutmeetri kohta [C/m2]. Antud keskkonda (isoleermaterjali) iseloomustab dielektriline läbitavus £ a - elektrinihke D suhe seda esilekutsuva elektrivälja tugevus E [V/m] £a - D/E, mille ühikuks on: C'm Fm
Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks E', mis on vastupidine välise väljaga E 0. Keskkonna dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus E homogeenses dielektrikus väiksem väljatugevusest E 0 vaakumis = Evak/Edil >1 3)Juhid ja kondensaatorid Juhid, juht välises elektriväljas, elektriväli juhi sees (+joonis) Juhtideks nimetatakse kehi, milles laengud võivad elektrivälja mõjul vabalt liikuda Elektronkatte väliskihi elektronid on nõrgalt seotud aatomituumaga, nendel on palju energiat, mille arvel nad moodustuvadki juhi sees nn. elektrongaasi Enamik metalle/ Hape ja soola vesilahused / Hõõggaasid ja teised ained / Inimese keha Juhi sees on elektrivälja tugevus null (elektronide külluse tõttu) Elektrostaatiline ekraneerimine (+selgius ja rakenduste näited)
Vooluring on suletud kontuur, millesse kuulub vooluallikas. Autoelektroonikas on selleks vooluallikaks auto aku ja võimsamate (tavaliselt ka kallimate) süsteemide puhul ka lisaakud. Väga lihtne on voolu iseloomustada hüdrodünaamilist analoogiat kasutades. Oletame, et juhtmed on torud ning pump on vooluallikas. Mööda torusid liigub vesi ning jõuab pumbani. Pump liigutab vee endast läbi, et vesi saaks mööda toru jälle ringiga pumbani tagasi jõuda. Analoogiliselt liiguvad laengud mööda juhtmeid. Elektrivool- elektrilaengute suunatud liikumine. Elektrivoolu suunadeks on kokkuleppeliselt loetud positiivsete laengute liikumist. Tegelikkuses selgus, et metallides on liikuvateks laengukandjateks väliskihi elektronid. Positiivn e laeng on aga kindlalt seotud metallidega moodustades kristallvõrke. Teisiti on olukord elektrolüütides(aluste, soolade ja hapete lahustes) seal kandub elektrivool edasi kahesuunaliselt
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 14.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses Töö eesmärk: Töövahendid: Ühisemitteriga lülituses transistori Transistor, toiteallikas, potentsiomeetrid, tunnusjoonte määramine ja ampermeetrid, voltmeetrid. nende kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Transistor on kolme väljastusega täielikult tüüritav pooljuhtseadis. Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme bipolaartransistori (edaspidi transistor) ehitust ja tööpõhimõtet. Transistoridest on enamlevin...
Nüüd on müügile tulnud staatilise elektri eemaldaja, mille abil saab riided ja keha liigsetest elektronidest puhtaks. Nendest elektronidest saab lahti ainult siis, kui nad kokku puutuvad positiivse laenguga. Too seade põhimõtteliselt seda teebki, et elimineerib elektrone positiivse laengu abil. Kui seadme metalset osa laetud esemega kokku viia, näeme selle peal oleval LCD- ekraanil naeratavat nägu. Viimane annab teada, et laengud on läinud. Hind on selle 9.99 USA dollarit Äike Mis on äike? Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel.Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit.
sõltu vastuvool siirdele rakendatud vastupingest. Päripingestatud p-n siire Kui ühendada p-n-siire vastupidise polaarsusega pingeallikaga, siis on ka esinevad nähtused vastupidised võrreldes eelmisega juhtumiga. Sel juhul on välise pingeallika poolt tekitatud elektriväli suunatud vastu p-n-siirde elektriväljale ja siirdes mõjuv elektriväli hakkab vähenema, muutub nulliks ja siis muudab koguni suunda. Samal ajal liiguvad enamuslaengukandjad siirde suunas, kuni laengud siirdes kaovad koos potentsiaali-barjääri kadumisega. Sellises olukorras hakkavad enamuslaengukandjad soodustatult läbima siiret ja kogu vooluringi läbib tugev vool. Selliselt pingestatud siirde olukorda nimetatakse ava- ehk pärisuunareziimiks ja esinevat voolu ava- ehk pärivooluks. Seega näeme, et p-n-siirdel on ventiili omadus juhtida voolu ühes suunas, p-n-siire ongi sellest omadusest tulenevalt pooljuhtdioodide põhiosaks
kilomeetrit sekundis ümber tuuma. Väär ! 10.Vale Valida õige vastus 1. Milline laeng on aatomituumal? 1. Positiivne. 18 2. Negatiivne. 3. Normaalsetes tingimustes ei oma elektrilaengut. 2. Milline suhe on normaalsetes tingimustes aatomituuma laengutel ja elektronidel? 1. Aatomituum omab positiivset laengut. 2. Aatomituumal ja elektronidell on võrdsed laengud. 3. Aatomituum omab negatiivset laengut. 4. Elektronid omavad negatiivset laengut. 5. Elektronid omavad positiivset laengut. 3. Mida kujutab endast elektron? 1. Väikseim positiivse laenguga osake. 2. Väikseim osake, millel on antud aine omadused. 3. Väikseim negatiivse laenguga osake. 4. Suurim negatiivse laenguga osake. 5. Suurim positiivse laenguga osake. SAADA VASTUSED Kordamine Vasta küsimustele 1. Mis on aatom? 2. Millest aatom koosneb
Seda energia suhe: uuribki elekrostaatika. On positiivne ja negatiivne elektrilaeng. (Väikseim positiivse laengu kandja on prooton ja väikseim negatiivse laengu kandja on elektron.) Samamärgilised laengud sellest valemist saame tuletada mõjutavad teineteist tõukejõududega, erimärgiliste laengute vahel on ülalpool oleva valemi tõmbejõud. Q1 = soojemalt reservuaarilt võetud soojus Q = külmemale reservuaarile antud Elektrilaengu jäävuse seadus: isoleeritud süsteemis on igasuguse soojus
Koguvoolu Kõik kinnise joonega ümbritsetud seaduse üldistus pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest sellel joonel Elektromagnetilise Elektrivälja tugevuse tsirkulatsioon induktsiooni piki suletud kontuuri on võrdeline seaduse üldistus seda kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega Üldistatud Gaussi Kõik kinnise pinna sees paiknevad teoreem laengud võtavad osa elektrivälja tekitamisest selle pinnal Looduses vabu magnetilisi laenguid ei ole, magnetvälja jõujooned on kinnised 25)Soojusmasin.Kasutegur.Carnot' tsükkel Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt soojushulga q1, muudab osa sellest mehhaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa q2 ära külmemale kehale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
