Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.02.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010. ja bilanss seisuga 31.01.2011 Firma tegeleb suveniiride müügi ja konsultatsiooniteenuste osutamisega. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuule järgneva kuu neljandal tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ametipalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Firmas toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 01.02. saadi bürootarvete arve summas 154 EUR 2.) 03.02. tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 3.) 04.02.arveldusarvelt kantakse üle töötajatele jaanuarikuu töötasud 4.) 07.02. väljastatakse kliendile konsultatsiooniteenuste osutamise arve 200 EUR, milline tasutakse sularahas kassasse 5.) 09.02. väljastatakse kliendile suveniiride müügiarve 600 toodet hinnaga 15 EUR/tk 6.) 10.02. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7...
NPVB = -IO + CFtB (PVIFAk,4), kus PVIFAk,4 = NPVA + IO / CFtB, kus CFtB - B rahavood Nüüdisv - tulev. tekkiv rahav. arvutusl. olevikuväärtus. Tulev.v - ol. liitintr. I raha väärtus tulev. ( EBIT - I )( 1 - T ) ( EBIT - I emit . ) * (1 - T ) = ( EBIT - Ilaen ) * (1 - T ) EPS = N N emit . N laen EPSemit. = EPSlaen Iemit. Ilaen Nemit. Nlaen EBIT - ärikasum enne intresse ja makse T tulumaksumäär EBIT (1-T) - ärikasum pärast makse N aktsiate arv I makstud intressid LIS = L*I, kus Ajääk = N - Aväh ( EBIT - I emit . ) = ( EBIT - Ilaen )
Essee Oma tähelepanekud Eesti keele suhtes Kuidas eesti keel tekkis? Eesti keele areng, fakte eesti keele kohta ja palju muud huvitavat eesti keele kohta, mida olen aja möödudes kõrva taha pannud. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Kui suur võis eesti keele kõnelejate hulk tema tekkeajal olla, ei osata täpselt öelda, kuid esimesed hinnangud eestlaste arvuks arvati olevat 250 000- 300 000 hulka, ning seda enne Liivi sõja algust. See keel iseenesest kuulub Uurali keelkonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Arvan, et keelt ei saa olla ilma kõnelejateta ja seetõttu on eesti keele olukord olnud sageli kriitiline. Teadagi on Eesti rahvaarv ajaloos langenud mitmel korral nii palju, et keel oleks võinud välja surra. Keele jaoks pole tähtis mis rahvusest inimesed seda kõnelevad, vaid, kui suur on keel...
Materjaalne põhivara kokku 565 643 Immateriaalne põhivara Patent 39 333 Immateriaalne põhivara kokku 39 333 Põhivara kokku 604 976 AKTIVA KOKKU 1 050 305 PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused Lühiajaline laen 35 000 Võlad tarnijatele 3 400 Maksuvõlad 110 340 Palgavõlad 12 699 Muud lühiajalised võlad 1 000 Kapitali rendi lühiajaline kohustus 15 090 Lühiajalised kohustused kokku 177 529 Pikaajalised kohustused
Võrkplaneerimise ülesande koostamine ja lahendamine Koostan võrkgraafiku tööde koordineerimiseks seoses ajalehekioski ehitamise ja avamisega. Tööde tegemise aluseks on projekt, milles sisalduvad ajalehekioski avamiseks vajalikud sündmused ning neid ühendavad tööd. Sündmused: 0 – idee avada ajalehekiosk 1 – välja valitud koht 2 – partneriga kohavalik läbi arutatud 3 – krundi ostmiseks pangast laen saadud 4 – ehitamiseks krunt ostetud 5 – ajalehekioski projekt koostatud 6 – ajalehekioski projekt kooskõlastatud, ehitus- ja tegevusluba saadud 7 – kioski ehitamiseks ja haljastamiseks töömehed palgatud 8 – ajalehekiosk ehitatud 9 – kioski ümbrus korrastatud ja haljastatud 10 – klienditeenindajad palgatud 11 – vajalik kaup hangitud 12 – töötajad välja koolitatud 13 – ajalehekiosk sisustatud ja kaup välja pandud 14 – ajalehekioski avamise kohta reklaam tehtud
spaa tuleb sulle koju kätte ning see on palju mugavam, kui ise liikuda. Ettevõtte peakontor asub Tallinna kesklinnas, kus toimub ka tööjaotus. Ettevõte pöörab suurt rõhku kvaliteedile ja mugavusele, et inimestel oleks hea ja nauditav saada spaa teenuseid kodus, kontoris või firma üritustel. Samuti pakub firma oma pikaajalistele klientidele tulevikus soodustusi teatud teenuste pealt. Firma stardikuludeks on 30 000, millest 15 000 moodustab laen ja teine 15 000 pärandus. Laenu võtmist põhjustab asjaolu, et firma vajab oma turustamiseks ja vahendite jaoks raha. 15 000 laen on pikaajaline stardilaen, mis võetakse täismahus välja enne firma asutamist. Laen saab tagasi makstud esimese aasta lõpuks. Esimesel aastal on firmas 10 töötajat ja omanik ning lisaks ka ostetakse sisse raamatupidamise teenust, sest pole mõtet võtta endale tööle täiskohaga inimest, kui saab kasutada ka lihtsalt teenust
Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega
Kuna selleks, et plaan ellu viia, on vaja 495 580 krooni, võtakse 150 000 krooni laenu SEB 7 OÜ Mustvee Kurk 8 pangast. Alloleval tabelis 3. on toodud osaühingu algbilanss. Tabel 3. Algbilanss (EEK) Aktiva Passiva Raha 395 040 Lühiajaline laen 150 000 Põhivara 100 540 Osakapital 345 580 Kokku 495 580 Kokku 495 580 Laenu võtakse 1 aastaks, intressiga 12 %, tagatisena on kinnisvara, tagasi makstakse 12 500 krooni iga kuu ja 1 500 krooni intressi ka makstakse välja iga kuu. Raha tuleb vajalikute vahendite soetamiseks, asutamiskuludeks ja esialgsteks tegevuskuludeks.
HALOGEENIDE MÕISTED 1)polaarne kovalentne side moodustub erinevate mittemetallide vahel ühiste elektronpaaride abil. 2)halogeeniühend orgaaniline ühend, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega 3)osalaeng - väiksem elektroni laengust. Väga väike laen 4)elektrofiil on OSAKE, millel on tühi orbital ja/või + laeng 5)elektrofiilne tsenter on AATOM , millel on tühi orbital ja/või + laeng 6)elektrofiilne asendusreaktsioon nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiil asendub teisega. 7)nukleofiil on OSAKE, millel on vaba elektronpaar või/ja laeng 8)nukleofiilne tsenter on AATOM, millel on vaba elektronpaar ja/või laeng 9)nukleofiilne asendureaktsioon elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiil asendub teisega.
Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks
arvelduskonto saldoga deebetisse ("miinusesse"). Üldjuhul ei piirata arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega. Loomulikult ei anta krediiti piiramatult. Tavaliselt kehtestatakse limiit - mille suurus sõltub konto käibest - 30-60% viimaste kuude keskmisest käibest. Arvelduslaenu ei anta piiramatu tähtajaga. Tavaliselt on tähtaeg kuni üks aasta. Laenu lõppedes peab klient miinussaldo likvideerima ning tasuma intresside laenu kasutamise eest. Käibekapitali laen on peamiselt hooajaliseks finantseerimiseks või ettevõtte kiireks laiendamiseks mõeldud laen, mida antakse kindlaks tähtajaks ja otstarbeks. Laenu eesmärk on aidata ettevõte üle ajavahemikust, kui tootmiseks on vaja teha kulutusi, valmistoodangu müügist aga ei laeku veel midagi Pikaajalised finantseerimise allikad on järgmised.Reinvesteerimine on levinud kapitali allikas. Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval
aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i teha väljamakseid ega ülekandeid. Tähtajaline hoius isiku ühepoolne materiaalselt kinnitatud kohustus Kahe perpeuiteedi vahe on annuiteet. PV= C/i- C/i(1+i) t (Time Deposit)- raha paigutatakse panka teatud tagastada laen, int. ja viivised, muud rahalised nõuded tähtajaks. Pikema ajaga suurem intress, juurde- ja tähtaegadel ja summas, mis on määratud laenuvõtja väljamakseid ei tee. Jagatakse mitme tunnuse järgi: poolt aktsepteeritud kohustusega, kui seda ei suuda teha a)tähtaeg; b)erin. valuutad; c)erin. kliendid. Säästu- laenuvõtja ise. Kui käendaja on võlgniku kohustused obligatsioonid- Eestis pole
Piiks-piiks ja raha tuleb Laenu saamise võimalused ja tingimused 7. Lepingust taganemine laenusaaja poolt ja laenusumma ennetähtaegne tagastamine 1. Laenusaaja kinnitused 8. Lepingu täitmise tagamine ja poolte vastutus 2. Laenutaotluse esitamine ja laenulepingu sõlmimine 9. Lepingu erakorraline ülesütlemine 3. Arvelduste kord 10. Isikuandmete töötlemine ja konfidentsiaalsus 4. Laenusumma tagasimaksmise tähtaja pikendamine 11. Lõppsätted 5. Sooduslaenu eritingimused 6. Laenusaaja muud kohustused ja õigused Laen Soovin laenata 100 eurot üheks aast...
31. dets 18 Tekkep. intressikulu arvest.& maksm. 31. dets 18 Võlakirjavõla tasumine Käive (31.12.2008 - 31.12.2018) Netokäive (31.12.2008 - 31.12.2018) 31. dets 18 Jääk (31.12.2018) ? 10 aasta intressikulu: 0 ehk sissetulevad ja väljaminevad rahavood: saadud laen võlakirjade emissioonist 200 000 laekunud preemia võlakirjade emissioonist 14 000 makstud intressimaksed (10 * 16 000) -160 000 tagastatud laen võlakirjade emissioonist -200 000 Raha 10 aasta netokäive: -146 000 KOHUSTISED / LIABILITIES + Lühaj
Täiendava finantskohustuste igakuise makse leidmiseks lahutame igakuiste finantskohustuste summast kaks praeguse hetke finantskohustust (autoliising ja tarbimislaenu makse). 540-250-100=190€ Vastus: Täiendava finantskohustuse igakuine makse ei tohiks ületada 190€ kuus. b) Kui suureks kujuneks sellisel juhul maksimaalne laenusumma mida taotleja saaks võtta pangast kui laenu tähtajaks oleks 10 aastat ning laen tagastatakse kuiste maksetega? Arvestage kindlasti, et tegemist on annuiteetlaenuga. Andmed: CF=190€ r=6% t=10 (aastat) CF 1 190 1 PVA= r 1− ( 1+( r 12 ) t ) ( = 6% 12 1− (1+
1.10 000 eurot investeeriti kolmeks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Kui suureks kasvab raha väärtus kolmanda aasta lõpuks? Kasutan ülesande lahendamiseks järgnevat valemit: K=k(1+i)n Arvutus: k = 10 000 i= 0,1 n=3 K= 10 000 (1+ 0,1)3 = 13 310 Eur Vastus: Investeeritud 10 000 Euro väärtus on kolmanda aasta lõpuks 13 310 Eurot. 2. Viie aasta pärast vajame 12 782 eurot. Kui palju peab täna raha sellise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intressimäär on 6%? Kasutan järgmist valemit: K=k(1+i)n K= 12 782 i = 0,06 n=5 12782 = k(1+0,06)5 12782=1,34 k k = = 9539 Eur Vastus: Deposiitarvele peab hoiustama 9539 Eurot, et 5 aasta pärast oleks deposiitarvel 12782 eurot 3.Kümne aasta pärast on ettevõttel vaja 1 miljon eurot. On otsustatud teha raha kogumiseks annuiteetmakseid. Milline peab olema annuiteetmakse suurus, et selline raha 10 aasta pärast kontol 10%-lise intressimäära puhul. Eeldame, et pank arvestab intresse igal ...
Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Kokku 60000 Käibevara kokku 487417 Põhivara Muu materiaalne põhivara 67867 Kokku 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 199646 Võlad ja ettemaksed Võlad Eesti tarnijatele 7494 Kokku 7494 Kohustused kokku 207140 Omakapital Kohustuslik reservkapital 4000 Aruande aasta kasum 27916 aktsiakapital 40000 Eelmiste perioodide jaot.kasum 276229 Kokku 348145 Passiva kokku 555285
põhisummale kaks korda aastas. Kui palju teenime neljanda aasta lõpuks? 100(1+0,08/2)8=136,86€ Vastus: Neljanda aasta lõpuks teenime 136,86 eurot. 4. Investeerime 20 000 eurot 6 aastaks 10%-ga panka. Intress liidetakse põhisummale kord kvartalis. Kui palju teenime kuuenda aasta lõpuks? 20 000(1+0,1/4)24=36 174,52€ Vastus: Kuuenda aasta lõpuks teenime 36 174,52 eurot. 5. Laenan pangast 100 000 eurot korteri ostuks tähtajaga 4 aastat intressimääraga 6%. See laen tuleb tagastada võrdsetes osades 4 aasta jooksul. Tagasimaksed toimuvad aasta lõpus. Koosta endale tagasimakse graafik. Aastane Intress Põhiosa Põhiosa jääk makse 28 859,15 6000,00 22 859,15 77 140,85 28 859,15 4 628,45 24 230,70 52 910,15 28 859,15 3 174,61 25 684,54 27 225,61 28 859,15 1 633,54 27 225,61 0,00 100 000x6%=6 000
maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. Vastavalt liikmesriikide vajadustele, on loodud mitmeid erinevate tingimuste ja tagasimakse põhimõtetega krediidiliine (sh praktiliselt intressita laenud kõige vaesematele riikidele), kuid eelkõige laenatakse kolme krediidiliini raames: - Tugilaen (SBA)lühiajaliste maksebilansiraskustega riikidele. - Pikema perioodi laen (EFF) tõsisemate ja pikaajalisemate maksebilansiprobleemidega riikidele, EFFiga kaasnevates programmides on struktuuripoliitikal eriti oluline roll. - Suure lühiajalise finantseerimisvajaku katmiseks mõeldud laen, on tunduvalt kallim ja lühiajalisem laen. Eesmärk on aidata riiki, kellel tekib äkiline suuremahuline finantseerimisvajadus usalduse kaotuse puhul, mis avaldab
25. Võlakirjad ja laenud. Võlakiri - Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Laen - raha, mille laenamise eest tuleb maksta mingi ajavahemiku vältel mingi osa summast. Laenuprotsenti võib vaadata ka kui raha kasutamise renti. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. 26. Emissiooni mõiste ja liigid. Emissioon ehk väljalaskmine on majanduses raha ja väärtpaberite (võlakirjade, aktsiate) ringlusse laskmine. 27. Äriühingute kapitalinõuded. Kapitali suurendamine ja vähendamine. - 29. Tehingute tegemine, keelatud ja erinõudega tehingud. - 30. Maksejõuetusega seonduvad probleemid. Maksejõuetuse mõiste.
Antud juhul vahetasid Hageja ja Kostja 28. jaanuaril 2012.a tahteavaldusi allkirjastades laenulepingu, kus on selgelt määratletud kõik laenulepingu olulised tingimused. 2.3 VÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ei ole täitnud laenulepingu punktis 2 tulenevat kohustust tagastada kokkulepitud tähtajaks Hagejale laen ning Kostja ei ole ka asunud lepingut täitma vaatamata laenulepingus kokkulepitud võimalusele tasuda Hagejale laen ositi. Kostja oma 15. oktoobril 2012.a. vastuses ülesütlemise avaldusele tunnistas lepingu rikkumist. Kostja selline käitumine annab Hagejale põhjuse eeldada, et ka edaspidi ei täida Kostja omi kohustusi ning täiendava tähtaja andmine kohustuse täitmiseks oli VÕS § 196 lg (2) § 116 lg (4) tulenevalt mittevajalik. 2
Sissejuhatus Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Mina valisin makromajanduslikuks uurimisobjektiks eraisikutele antud laenude käive ja jääki aastatel 2000-2009. Laen on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Laenude võtmist mõjutavad põhiliselt intressimäärad. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingil
10) Milliseid aktsiaid ettevõtted emiteerivad? 1) Lihtaktsia-annab õiguse hääletada üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva raha jaotamisel 2)Eelisaktsia- hääletusõigus puudub, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumi saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel 11)Kuidas nim aktsiatelt teenitavat tulu? Dividend 12)Mis on võlakiri? Väärtpaber, millel on kirjas laenuvõtja kohustus maksta laen pärast laenutähtaja möödumist tagasit intressidega 13)Kuidas nim võlakirjadelt teenitavat tulu? Intress 14) Mis on omakapital? Omakapital- Omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha. Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud taotluseta 15)Mis on võõrkapital? Võõrkapital- Laenud ja võlakirjad. Võõrkapital on kindla tagasimaksmis tähtajaga ja hinnaga. 16)Miks ei või ettevõttes kasutada liiga palju võõrkapitali?
maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. Pere eelarve kajastab pere sissetulekuid ja väljaminekuid. Pere eelarve ehk kiir-, tarbimis- ja väikelaen. Saab sissetulekute põhjal ning summa on sõltub ka olemasolevatest kohustustest. Eluasemelaen ehk kodulaen on laen, mida võetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või olemasoleva eluaseme renoveerimiseks. Laenu tagatiseks on tavaliselt ostetav või renoveeritav kinnisvara. Riikliku õppelaenu põhieesmärgiks on hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmine. Selleks võib olla
Sissemakset aktsiakapitali tagastada ei saa (kui pole tegemist aktsiaseltsi-poolse omaaktsiate tagasiostuga), seda keelab ÄS § 274 Sissemakse tagastamise ja intressi arvestamise keeld Aktsionärile ei või tagastada tema poolt tehtud sissemakset ega maksta sissemakselt intressi. Sissemakse tagastamiseks ei loeta ostuhinna tasumist aktsiaseltsi poolt omaaktsiate tagasiostmisel. Võõrkapitalikaasamine: Laen javõlakirjade emissioon; Investor kaasamine. Saneerimise põhiolemus on ettevõtte vastuolevate nõuete ümberkujundamine – abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Pankrotimenetlus eeesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine kas ettevõtte likvideerimise ja varade realiseerimise või ettevõtte tervendamise teel.
Aja- ja kultuurilooline taust Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused 18. sajandi lõpus. 1816. aastal Eestimaal ja 1819. aastal Liivimaal Isiklikult vaba, pärisnimi; puudus liikumisvabadus, maa mõisniku omandis Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele ...
Haldjad Kirjandus 12.klass Ketlyn Päästel Eesti mütoloogia Eesti mütoloogia- Eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks Vähe andmeid- hakati koguma alles 19.sajandil Mütoloogilisteks olenditeks peetakse näiteks libahunte, koerakoonlaseid, haldjaid jne… Kes on haldjas? «Haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan saksa keeles halten (= hoidma, kaitsma) Rahva animistlikus rahvausundis mingi looduseseme, nähtuse või ehitisega seotud ja seda hooldav üleloomulik olend. Reeglina on haldjad seotud kindla kohaga nn võimupiirkonnaga Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud Näiteks järvehaldjad, metshaldjad, majahaldjad… Järvehaldjas Haldjate olemusest
Mingid sõnad on ette antud. Toimub see 28.10.11 Võõrkapitali kasutamine. Kasutatakse finantsvõimenduse terminit. See on lisaks enda finantsile võetakse juurde mingi ports võõrvahendeid ja läbi selle loodetakse kasu juurde saada. Finantsvõimenduse läbi on väga palju asju üles ehitatud. Suurema kapitali toel loodetakse saada suuremat kasumit. Selle nimel ollakse valmis ka osa kasumit nende võõrvahendite tagasimaksmiseks andma. Võõrvahendid lisaks pangalaenule mõni muu laen. Näiteks omanikulaen. Firmal on nagu kaks rahakotti. Üks on omaniku raha ja teine on firma raha. Kui firma raha on otsas siis laenad oma raha firmale. Saaks panna oma raha ka osakapitali, aga sealt on seda pärast jube raske kätte saada. Palju lihtsam on laenata firmale oma raha ja siis on seda lihtsam pärast jälle kätte saada.s Selleks, et teada saada, palju on võõrvahendeid on võlakordaja Võlakordaja = kohustused / koguvara
Ärge jääge ootama probleemide süvenemist, vaid otsige abi kohe kui tekivad raskused. Pöörduge laenuandja (pank, laenuühistu, eraisik vm) poole, et kokku leppida laenupuhkus või jõukohane maksegraafik. Nõu ja abi saab ka võlanõustajatelt. Võlanõustamine koosneb neljast osast: finants-juriidilisest, psühhosotsiaalsest, elulis-praktilisest ja pedagoogilis-preventiivsest nõustamisest. Võlanõustajalt saate abi järgmiste murede puhul: üürivõlg, telefonivõlg, laen eraisikult või pangalt, liising, järelmaks, maksuvõlg, trahvid, viivised, elatisraha võlg, krediitkaardi võlg, eluasemelaen, õppelaen, käendus. Kasulik on küsida nõu ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, kellelt saate vajalikku teavet sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest. Head nõu võib saada ka internetilehtedelt, mis aitaksid toime tulla uue olukorraga.
Paar-Das Paar;-e Karjäär-die Laufbahn,-en Tööline-Der Arbeiter,- Lõpetamine-der Abschluss,-e Pulm-die Hochzeit,-en Filiaal-die Filiale,-n (suurem)pidu, püha-die Braut;-e Partner-der Partner,- Pidu, pidustus-die Feier,-n Koostöö-die Kooperation,-en Sepp-der Scmied,-e Eraelu-das Privatleben Väljaõpe,õpetus-die Lehre,-n Abielu-die Ehe,-n Kokk-der Koch,-e Elulugu-der Lebenslauf,-e Pension-die Rente,-n Juhatama-leiten Kasvatamine-die Erziehung (õppeasutust)lõpetama-absolvieren Vanadekodu-das Altenheim,-e Valima-wählen Saatma(kaaslaseks olema)-begleiten Kulgema-verlaufen Armuma-sich verlieben (töökohta)taotlema-sich bewerben Kinkima-schenken Pädev, vastutav-zuständig Selgeks õppima-erlernen Rahul-zufrieden Alustama-anfangen=beginnen ...
halvendaks nende rahalist seisu veelgi. Seaduse järgi on igal inimesel võimalik omandada põhiharidus tasuta, kuid ülikooli haridust juhul kui õpilase õppe tulemused on piisavalt head. Lastel,kellel ei ole nii head tulemused pavad paraku leppima mõne kutsekooli haridusega või võtma pangast laenu. Kuid sellelgi on omad ohud, kui sa võtad pangast laenu pead sa selle seadusekohasel tagasi maksma. Iseseisva elu alustamine on kõigile alguses raske ja omakorda mingisugune laen raskendaks seda veelgi. Inimene võib sattuda veelgi suurtematesse võlgadesse ja tema elu ei pruugi nii minna nagu ta seda ette kujutanud on.
Break even kulud tasa tegema Broke; be broke rahatu Come by läbi tulema Come into tulnud Credentials isikutunnistus Debt; be in dept võlgades olema Deposit hoius Donate annetama Flip open kiiresti avama Fraud rahaline pettus Genuine ehtne Get by toime tulema Have access to juurdepääs Hijacking kaaperdamine Impulse; on the impulse impulss, tõuge Ingenious geniaalne Law enforcement agency õiguskaitseorgan Loan; get a loan laen, laenu saama Malicious - kuritahtlik Masquerade as sb teesklema, maskeeruma On the run jooksus Outline visandama Savings account hoiukonto Scheme kava, skeem Sentence sb to karistama Sociology sotsioloogia Spend money on sth raha kulutama Warrant order, volitus White-collar kontoriametnik Willingly meeleldi Sunk uputama Failure ebaedu Enjoyment nauding Mirror peegeldama Trouble probleem Continued success jätkuv edu
RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Kaubeldakse toodetega, tehnoloogiaga, informatsiooniga ja kapitaliga. Kapital - oma raha paigutamine kuskile mujale (investeerimine) Riigi ekspordipoliitika: Ülesanne on soodustada tootmist ekspordiks, sest tagab kodumaiste ettevõtete tootmismahud tagab tööhõive, elatustaseme tõusu Vahendid - maksutoetused, ekspordikrediidid, ekspordigarantiid, ekspordi vabatsoonid, võimalikele konkurentidele piirangud. Garantii - tagatis Krediit - laen Vabatsoon - ettevõtlus maksud kas on väga väikesed või siis puuduvad (nt. Hong Kong) Väliskaubanduslikud kitsendused: Otsesed: Tollimaks - sisseveetavalt kaubalt võetavat maksu või lõivu. Kvoot - koguseline piirang Embargo - kõige karmim piirang. Kasutatakse teise riigi vastase surveabinõuna kui ka oma tööstuse kaitseks väliskonkurentide vastu (pigem alati poliitiline) (mõjub majandusele väga rängalt) Embargot võib olla:
samamoodi ka osades teistes Euroopa riikides. Ilmselt on ostuhullus see, mis sunnib inimesi võtma laenu, et ikka edasi tarbida saaks. Enamasti on noored pered laenu võtjateks, et osta endale maja, mööblit, soetada auto või kulutada raha isegi väiksemate asjade jaoks, nagu näiteks arvutid, muusikakeskused jm taoline tehnika. Pole ka harva juhus, et laenatud raha mängitakse kasiinos maha, lootes võita suuri summasid, et maksta tagasi laen ja elada võidetud raha eest hästi. Võetakse laenu ka siis, kui eelmine laen on tagasi maksmata. Kõige kiireim ja lihtsaim viis on selleks SMS laen. Inimesed ei tea piisavalt sellega kaasnevatest tingimustest, millest reklaamides ei ole üldse juttu. Tarbijakaitseamet koostöös MTV ja reklaamiagentuuriga Rakett käivitasid jõulukuul kampaania, mille raames kutsutakse tarbijaid seoses jõulueelse ostuhullusega arukalt tarbima.
Üldjuhul ei tohi krediidilimiidi kasutusel pangakonto pidevalt miinusesse jääda vaid arvelduslaen antakse kokkulepitud ajaks, mille saabudes tuleb arvelduskonto saldo muuta positiivseks ja tasuda arvelduskrediidi intressid. Käibekapitalilaen Selle laenu arvelt finantseeritakse täiendavalt käibekapitali ehk käibesse suunatud kapitali. See on kapitali osa, mida kasutatakse reaalsel kujul ühes tootmistsüklis, näiteks tooraine, kütus, töötasu. Laen antakse kindlaks otstarbeks ja tähtajaks. Käibekapitalilaen on tavaliselt iselikvideeruv st et tagasimaksmine toimub valmistoodangumüügist laekuva raha arvelt. Pank võib rakendada laenu andmisel nõuet, et kliendi arvelduskontol oleks alati teatud rahasumma (kompensatsioonisaldo), mis tavaliselt on kuni 20% laenusummast. Kommertspaberid Tegemist on lühiajaliste maksekohustustega, mida müüakse turul lühiajaliste võlavekslite eest. Laenu pikkus on tavaliselt kuni 6 kuud
1220 Nõuded osanike vastu Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1221 Nõuded sots.ameti vastu-lisapuhkuspäevad Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1222 Pangalt laekumata intress Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1224 Tasaarveldused Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1226 Nõuded aruandvate isikute vastu Aktiva 122601 Aruandev isik /nimi/ Aktiva Muud lühiajalised nõuded 122602 Aruandev isik /nimi/ Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1227 Antud lühiajalised laenud Aktiva 122701 Antud lüh. laen /nimi/ Aktiva Muud lühiajalised nõuded 123 Ettemaksed teenuste eest Aktiva 1231 Ettemakstud kindlustus Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1232 Ettemakstud perioodika, telefonikataloogid Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1233 Ettemakstud rent Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1234 Ettemakstud töölähetuskulu Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1235 Ettemakstud kasutusrendi 1.sissemakse Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1239 Muud ettemakstud kulud Aktiva Ettemaksed teenuste eest 13 Varud Aktiva
- puudub emotsionaalne seotus Ohud: kliendi soovide mittetundmine, moonutatud info, kliendi ja esindaja erinevad eesmärgid Jälgida, et: - välditaks „soovmõtlemist“ - lähenetaks probleemidele „lahtiste silmadega“ - kokkulepe põhineks objektiivsetele alustele - jäädaks professionaalseks, korrektseks ja eetiliseks - ei eeldataks midagi! Kahtluse korral tuleb üle küsida 9. Kiirlaen ja sms - laen. Ohud kiirlaenu võtmisel. Kiirlaenud on erilised seetõttu, et taotlemiseks on vaja vaid isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite ning mõne minutiga laekub laenusumma kliendi kontole. Kuna enamus kiirlaenude pakkujatest ei kvalifitseeru krediidiasutusena, pole tarbijakaitse huvides kiirlaenude turgu Eestis reguleeritud. Hetkel reguleerimisel! SMS-laen on tavaliselt lühiajaline kiirlaen, kus algselt tuleb ennast laenuandja
hetkel; · kulud kantakse kasumiprognoosidesse kulu tekkimise hetkel, rahavoogudesse raha tegeliku väljamineku hetkel; · kulumit rahavoogude prognoosides ei ole, sest see ei too kaasa raha liikumist; · rahavoogude prognoosides kajastatakse investeeringuid põhivarasse ning laenu laekumist ja tagasimaksmist, mida kasumiaruandes ei kajastata. 31. Lühiajaline finantseerimine: käibekapitali laen, arvelduskrediit ning faktooring. Käibekapitali laen on lühiajaline laen (kuni aasta) mis on mõeldud käibekapitali rahastamiseks näiteks hooajalisusest tingitud ajutise rahapuuduse leevendamiseks, samuti suurtellimuse täitmisest tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse rahastamiseks või mõne muu lühiajalise iseloomuga investeeringu tegemiseks. Raha tagasimaksmise allikaks on ennekõike debitoorse võlgnevuse laekumine
AS Rent Firma AS Rent tegeleks igasuguste esemete, teenuste, masinate ja pindade rentimisega. Seesugune firma vajaks loomulikult suurt algkapitali, kuid paari aastaga oleks juba oodata ka märgatavat tulu. Alustuseks oleks tegevusala põhiliselt auto- ja tarbeesemete rent. Loomulikult oleks firmale vaja asupaika, töötajaid ja renditavaid tooteid. Selleks kõigeks tuleks suur laen võtta ja osaliselt saaks ka riigilt ettevõtte alustuseks algkapitali. Firma asuks kusagil Tallinna lähiümbruses, soodsamate maa hindadega kohas. Autode rent kujutaks endast põhiliselt sõiduatuode renti, kuid mitte paariks päevaks, nagu seda enamus pakuvad, vaid vajadusel aastaiks. Sellest tulenevalt oleks pikaajalise rendi hind vähemalt poole soodsam kui teistel pakkujatel. Hooldama peaks klient rendi ajal masinat aga ise ja tagastamisel peaks arvetama ka loomulikku kulumist
Taf hakkas ringi sõitma M6´ega ja ei pidanud enam tõõl käima. Aga läks mõni aasta mõõda ja Tif oli ennast väga suurtesse jamadesse suutnud mässida. Temas oli saanud narkar ja tal olid tohutud võlad, et vältida vanglasse minekut pidi ta võõrutus ravile minema ja oma venna juurde elama asuma. Tuf võttis Tifi hea meelega oma juurde elama. Tif saigi oma jamadest lahti. Aga läks jälle paar aastat mõõda ja tuli ,,MaSu". Tufi naine jättis tema maha , ta lasti tõõlt lahti ja laen jäi kõik tema õlgadele kuna ta oli juua täis peaga kirjutanud ühele dokumendile alla. Nii ei suutnugi Tif ja Tuf enam omadega hakkama ja nad tõsteti korterist välja. Nii nad läksitki Tafi juurde varjualust paluma, aga Taf kelle naine oli just surnud ja ta oli hiiglasliku varanduse pärinud võttis oma vennad lahkelt vastu. Nii siis elasitki vennad Põrsad jälle koos ja võtsid omale uued ja noored naised
mingit muud asja. 5 Kasutatud kirjandus http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_2/Kasik.pdf 6 Lisad Lisa 1. Murdesõnad toona, rehkendama, möllima, meldima, lännik, elik, sääl, pääl, on villand. 7 Lisa 2. Inglise sõnade laen eesti keelde bed and breakfast 'hommikueinega maiustus', brunch 'hiline hommikusöök, hommikueine ja lõuna asemel', burn out 'läbipõlemine' drink, link, tabloid, teller, tester, poster, server diiler, friik, meil, fänn, luuser. Selles rühmas on rohkesti verbe: haipima, jämmima, logima, klikkima, surfama, soppama, tsekkama girlfriend tüdruksõber, fast food kiirtoit, junk food rämpstoit, junk mail
Muinasaja kombed tänapäeval Muistsel maarahval olid omad kombed, kuidas valitseda maad, mõista kohut, sõlmida lepinguid, jagada ja pärida vara. Neid iidse tavaõiguse jälgi kanname me endaga tänases päevas edasi, eelkõige just oma keeles ja kommetes. Tuues näidet tänapäevast, võib võtta aluseks nt kihlveod. Need on levinud kogu maailmas ning tegelikult olid kihlveod olemas juba muinasajal. "Kihlad" tähendasidki maarahva õiguses eelkõige lepingut. Kihlumise, st muistse lepingu läbi, toimus näiteks abiellumine. Kõige tähtsamad haldusüksused, kihelkonnad, tekkisid külakondade vabatahtliku ühinemise tagajärjel. Nagu me näeme ka toodud kihlveonäites tuli selleks, et olulised lepingud ehk kihlad kehtiksid, need millegagi tagada. Nii, nagu me teeme abiellumisel pulmakingitusi täna, tagati ka muistne kihlumine andidega. Kingitusi tehti üksteisele, aga ei unustatud ühtlasi, et oleme looduse osa, ja and jäeti ka ohvrikivile. ...
(EL sees tollimakse pole) Kvoot väliskaubanduse mahuline piirang Börs ülemaailmne finantsturg Rahaturg kaubeldakse kõikvõimalike riikide valuutadega Väärtpaberiturg kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega Väärtpaber ehk aktsia suures koguses välja lastud, vabalt võõrandatav finantsõigusi ja kohustusi tõendav dokument Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) eesmärgiks ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. Loodi 26. juuni 1945 San Frransiscos, 194 liikmesriiki, peasekretär Ban Ki- moon. Eesti liitus 17. septembril 1991.
Ülekurssi võib kasutada: 1)aktsiaseltsi kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvel; 2) aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Aktsia väljalaskmisel peab märkija tasuma selle väljalaskehinna täielikult. 25. Võlakirjad ja laenud. Lihtne definitsioon ütleb, et võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi ehk kokkulepitud tasu laenu kasutamise eest. Erinevalt aktsiatest ei kaasne võlakirja ostuga osalust selle emitendis (ettevõtete võlakirjade puhul). Veel üks oluline erisus aktsiatega võrreldes rakendub ettevõtete võlakirjade puhul ettevõtte pankroti korral. Nimelt rahuldatakse esmalt võlausaldajate, seejärel eelisaktsiate omanike ning kõige viimases järjekorras lihtaktsiate omanike nõuded. Seega
nädal 2.nädal 3.nädal 4.nädal 5.nädal Rent 2000 2000 Materjal, 7000 7000 kaup Muud kulud 250 250 250 250 PALK: 7000 9250 16 250 Käibekapitali laen käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks Arveldamiskrediit arvelduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinusesse. Arvelduskrediit on otstarbekas kasutada rahanappuse leevendamiseks regulaarsete laekumiste vahelisel perioodil Faktooring
Intress tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel oma vara kasutada. Dividend ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja. Laenamine Intressimäär näitab mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Laenugraafik Käendaja isik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda ei suuda teha laenaja ise. Hüpoteek pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen. Liising vara tagatisel antav laen, mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt: Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisinguperioodi lõpuks. Järelmaks võimalda samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta.
kui palju teenib) Odavamalt tootma ja võimalikult kallimalt müüma ning selle vahe. Muutuv- ja püsikulude (absoluutsummas ja ühiku kohta) käitumine tegevusmahu muutumisel (kui tegevus maht muutub siis ei pruugi muutuda kasum) Efektiivse ja nominaalse intressimäära vaheline erinevus (Effektiivne intress- ettevõttele soodsam, nominaalne intress on maksimum millest rohke ei saa maksta ei suuda enam ära majandada, laen ei tasu ära) Mõistete tegevusvõimendus ja finantsvõimendus sisu : Tegevusvõimendus Tegevusvõimendus on seotud püsikuludega. Müügikäibe muutudes üks osa kuludest püsikulud jäävad samale tasemele ning seetõttu muutub kasum kiiremini kui müügikäive. Kasumi ennakmuutumist uuribki tegevusvõimendus. Kasumi varieerumises väljendub ettevõtte äririsk. Järelikult on tegevusvõimendus üheks äririski mõjutavaks teguriks
raamatupidamiskohustlaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel.) Omakapital- (netovara) Üll: firmal on järgnevaid varasid ja varade moodustamise allikaid: Materjal laos 5000.- 3) a Arvelduskonto pangas 1000.- 1) a Aktsiakapital 26000.- 2) P Ostjate debitoorne võlgnevus 10 000.- 2) A Lühiajaline laen 10000.- 1) P Põhivara 20000.- 4) A Aktiva Passiva 1000 10000 10000 26000 5000 20000 Kokku 36000 Kokku 36000 Aktivakonto Deebet Kreedit 1.algjääk 1000 2.suurenemine (+) 3.vähenemine (-) 500
8 352 673 17 634 111 871 129 505 9 240 802 12 040 117 464 129 505 10 123 338 6 167 123 338 129 505 Kokku 295 046 1 000 000 1 295 046 FIKSEERITUD PÕHIOSAGA LAEN Fikseeritud põhiosa tasumise puhul tuleb iga-aastaselt tasuda võrdne osa laenu põhiosast. Samas kahaneb makstav intressisumma. Antud näite puhul tasub laenuvõtja iga-aastaselt laenu põhiosa 100 000 ning intressisumma taandub algselt 50 000-lt 5 000-ni. Intressisumma vähenemise põhjuseks on iga põhiosa makse tagajärjel vähenev laenujääk. Selle tulemusena on fikseeritud põhiosa puhul igas perioodil tehtav kogumakse samuti kahanev.
VEKSEL Referaat Veksel Mis on veksel? Veksel on vromikohane võlakohustus väärtpaber, mille võlgnik annab võlausaldajale viimaselt laenu saamisel. Veksli valdajal on õigus vekslil märgitud tähtajal nõuda võlgnikult sisse vekslile kirjutatud võlasumma veksli nimiväärtus ehk nominaalväärtus.Veksliga tehtud laen on tavaliselt lühiajalisem ja ta erineb teistest laenudest sellepoolest, et laenuintress makstakse laenu võtmisel ette ära. Intresside arvutamise aluseks on veksli nimiväärtus. Seega saab võlgnik laenu võtmisel oma kasutusse vähem raha, kui on veksli nimiväärtus. Veksli eest tasumisel peab ta aga maksma veksli nimiväärtuse. Näide 1. Olgu veksli nimiväärtus 1000 krooni tähtajaga 3 kuud lihtintressimäärajaga 8% aastas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
