Faktooring Faktooring sobib ettevõttele, kelle käibevarast moodustavad olulise osa ostjatelt laekuvad arved. Faktooring on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada Teile vajalikul hetkel vaba raha. Nii saate vältida 30-, 60- või 90-päevaseid ooteaegu. Faktooringu eelised Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega; Vabastab ettevõtte käibevahendid; Lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; Suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini; Siseturu ja ekspordi faktooring. Sobib Eesti ettevõtetele, kelle ostjad asuvad Balti riikides. Pakume Teile arvete finantseerimist, haldamist ja kogumist ning ebatõenäoliselt laekuvate arvetega seotud makseriski minimeerimist. Siseturufaktooringut pakutakse Eestis ja Baltikumis tegutsevale ettevõttele Siseturufaktooringu abil saate pakkuda ostjatele pikemaid maksetähtaegu, vältides
Faktooring võimaldab kiiret rahastamist. Avansilise osa arvest kanname Teie arvelduskontole enamasti päeval, mil arve meieni jõuab. Täiendava finantseeringu saamiseks ei ole sobivaid tagatisi. Faktooringu puhul on finantseeringu tagatiseks üldjuhul ostjate laekumata arved. Müügi haldamine ja ostjate kontrollimine ei ole piisavalt tõhus. Faktooringuga kaasnev arvete halduseteenus aitab Teil kokku hoida ressursse, mis kuluvad laekumiste jälgimisele ning pidevale rahavoogude kavandamisele. Faktooringufirma kaasamine kolmanda osapoolena võib parandada ostjate maksedistsipliini. Ostjate maksevõimet on raske hinnata. Maksetähtajaga müük tähendab Teile alati riski, et ostja muutub maksejõuetuks. Krediidikindlustusega faktooring võimaldab välismaiste ostjate makseriski vähendada. Teie omavastutus on üldjuhul 10%. Faktooringuga pakutavad teenused Rahastamine
· finantsanalüüsi ja finantskavandamise eest; · firma varade struktuuri juhtimise eest; · firma finantsstruktuuri juhtimise eest. Finantsjuhi tööülesanded: 1. Ettevõtte varade (aktivate) finantseerimise planeerimine ja juhtimine. 2. Ettevõtte käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja -kontroll. 3. Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. 4. Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll (klientide maksetähtaegade jälgimine, tähtajaliste laekumiste tagamine, aegunud debitoorse võlgnevuse sanktsioneerimine ja elimineerimse tagamine, ettepanekute tegemine klientidele maksetähtaegade ja allahindluse osas). 5. Tooraine ja materjali varude ning kreditoorse võlgnevuse juhtimine, maksete garanteerimine tarnijatele, tooraine soetamise analüüs. 6. Rahavoogude juhtimine ja optimeerimine. 7. Valuutariskide mõjutamine, valuutavoogude juhtimine. 8. Valuuta-, makse- ja laekumisriskide analüüs ja maandamine. 9
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4
Arvutamisel leitakse eelmistel perioodidel laekumatajäänud summade osatähtsus krediitmüügist. b) ostjate arvete lõppjääk, s.t lähtutakse jäägist aasta lõpus. Siit meetodi arendusena võiks lähtuda laekumata arvete koosseisust e koostatakse aegumisprotokoll arvete vanusest... Eeldus: mida vanem arve, seda ebatõenäolisem laekumine. Kulud ebatõen.laekumisest korrigeerimiskanded per. lõpus Ebatõenäolised laekumised (3) Ebatõenäoliste laekumiste ja lootusetute nõuete arvestuse kord määratakse rp. siseeeskirjades Ebatõenäoliseks laekumiseks hinnatud summad kantakse kuludesse ( näit. muud tegevuskulud) ja nõude kontraaktiva kontole (näit. ebatõenäolised laekumised) Kui selgub, et nende summade laekumine on muutunud lootusetuks, kantakse nad bilansist välja Juba kuludesse kantud summa laekumisel vähenda-takse vastavat kulude kontot ja kontraaktiva kontot Debitoorse võla pantimine ja müük
Pangast laenu saamiseks on vaja lisaks korralikule äriplaanile omafinantseeringut ja laenutagatist. Ettevõtluslaenude tagamisel võivad abiks olla ka riiklikud sihtasutused. Käibekapitali laen on mõeldud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks. Arveldukrediit võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinusesse. Sellega on otstarbekas rahanappust leevendada regulaarsete laekumiste vahelisel perioodil. Ettevõte on likviidne, kui suudab oma maksekohustusi õigel ajal täita. Kõge likviidsem vara on raha- see, mis seisab ettevõtte kassas või pangakontol. Kui omanik soovib ettevõtet laiendada, võib ta olemasolevate omanike abil suurendada omakapitali, laiendada omanike ringi, võtta pangast laenu, müüa võlakirju või saada raha riiklikest toetusprogrammidest. Ettevõtte laiendamiseks võivad aksiaseltsid emiteerida aksiaid.
haigused. Uuendusele kaasusid soovimatud nähtused kohanema - kohaseks v sobivaks muutuma, harjuma. Meie keha peab olema võimeline kohanema nii kuuma kui ka külma, nii kuiva kui ka niiske ilmastikuga. Euroopa Liit peab kohanema maailmaturu konkurentsiga. Kuidas inimesed Teie kodukandis kohanesid uute oludega? kohanduma - ennast kohandama. Riigikogu aseesimehe hinnangul peab Euroopa kiiremini kohanduma muutustega maailmamajanduses. Valitsus peab kohanduma riigieelarve laekumiste väiksema kasvuga. Eriti hästi on suutnud tarbijate muutunud harjumustega kohanduda turismitööstus kohastuma - (bioloogias) loodusliku valiku toimel evolutsiooniliselt kohanema (organismide rühma kohta). Viljapuud on kohastunud talvituma madalas temperatuuris. Osa ürgsetest putuktoidulistest kohastus õhueluga. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga, kus ta elas, ja kujunesid välja kolm põhigruppi – negriidid, mongoliidid ja europiidid
juuni Raha laekumine krediitmüügist 567 400 -567 400 juuni Ostjate maksmata arvete mahakandmine -8 900 8 900 30. juuni Ebatõenäoliste laekumiste hinnanguline kulu (2% krediitmüügitulust) -11 200 -11 200 perioodi (01.-30.06.2009) käive 567 400 0 560 000 -576 300 8 900 -11 200 0 560 000 -11 200 0 30.06
Normaalselt tegutsevas firmas peaksid äritegevuse positiivsed rahavood ületama negatiivseid. Kui on tegemist hooajalise tegevusega ja väljaminekud ei lange ühte perioodi, siis on kulu ühes perioodis ja tulu palju hiljem (vili, metsakasvatus) ehk siis negatiivne ületab positiivse. Samasugune olukord uue ettevõtte käivitamisel. 2. Investeerimisest tekkivad rahavood - need on seotud peamiselt põhivarade ja väärtpaberitega. Laekumiste allikaks põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagastumine, väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude kustutamine, väärtpaberite ost. Ettevõtte investeerimise alase tegevuse eesmärk on suurendada tema varade maksumust, mis on kapitalimahukas ning seetõttu investeerimistegevuse tulem on tavaliselt negatiivne. 3
Müügieelarve I II III IV A müügikogus, tk 15 20 30 25 90 ühiku müügihind, kr 2 300 2 300 2 300 2 300 2 300 käve 34 500 46 000 69 000 57 500 207 000 1 1A. Laekumiste eelarve Aruandeaasta lõpuks jäi ostjate poolt tasumata arveid 300 000 kr. väärtuses. Ostude statistika järgi peaks laekuma samas kvartalis 80% müügisummast ja ülejäänud 20% laekub järgmises kvartalis. 1 I II III IV A laekumata arved a.algul 300 000 300 000
aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
Juurdevoolude nüüdisväärtus 3 817 Esialgsed kulud -3 817 9 15% pole selle projekti sisemine rentaablus, kuna sissevoogude praegune puhasväärtus, mis on diskonteeritud 15%-ga olevikku (4356 USD), ei võrdu esialgsete kuludega (3815 USD). Kuidas muuta tulevaste laekumiste nüüdisväärtust väiksemaks? Selleks suurendame diskontomäära. 20%-ga proovides selgub, ei ka seekord jääb nüüdisväärtus (3 958 USD) suuremaks esialgsesetest kuludest (3815 USD) - ometigi, vahe on väiksem kui 15% puhul. Kuna vajame ikkagi suuremat diskontomäära, proovime nüüd 22%-ga, mis osutubki sisemiseks rentaablusmääraks, sest esialgsed kulud võrduvad diskonteeritud tulevaste laekumiste väärtusega
a regressita faktooringu puhul). Ostjate makseriski maandamiseks on võimalik juurde võtta krediidikindlustus. Faktooringu eelised: Kiire rahastamine – võimaldab suurendada müügimahtu Pikemad maksetähtajad ostjatele – ettevõtte konkurentsivõime paraneb Paindlik finantsressurss – faktooring kasvab koos müügimahuga Lisatagatisi reeglina ei nõuta – pank omandab nõudeõiguse laekumata arvetele Pangapoolne ostjate kontroll ja laekumiste jälgimine – distsiplineerib ostjaid. 6 Faktooringu liigid on siseturufaktooring, ekspordifaktooring, maksufaktooring ja regressita faktooring, kogumisfaktooring. Regressita faktooring: Eesti või välismaistele ostjatele väljastatud arvete finantseerimine, mille puhul ostja mittemaksmisel pankroti või pikaajalise maksejõuetuse korral ei teosta pank
Käibekapitali laen käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks Arveldamiskrediit arvelduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinusesse. Arvelduskrediit on otstarbekas kasutada rahanappuse leevendamiseks regulaarsete laekumiste vahelisel perioodil Faktooring selle puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest Investeeringud ja finantsinvesteeringud investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara(masinate, seadmete, hoonete) soetamiseks eesmärgiga saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu finantsinvesteering on säästude paigutamine väärtpaberitesse Äriplaani struktuur tiitelleht sisukord lühikokkuvõte üldised andmed, ettevõtte kirjeldus
Ebaolulised on need kulud, mille summa on konkreetse ettevõtte jaoks ebaoluline. Rahavoogude aruanne Raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase teatud perioodi rahavoogusid ehk raha ja rahalähendite laekumisi ning väljamakseid. Rahavoogude aruanne on kassapõhine. Rühmitatakse rahavood äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest. Rahavood äritegevusest Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad: (a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha, (b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha, (c) makstud palgad, (d) makstud tulumaks, (e) makstud intressid. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit: (a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (nt amortisatsioon), (b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega, (c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja
2012 on sisse kirjutatud omaosalus 1800 eurot 2013 on sisse kirjutatud projekti omaosalus 3200 eurot pluss täiendav müügitulu 3000 eurot mis planeeritakse saada erinevate kampaaniatega ning ka KOV-de omaosalusena 2014 ja 2015 on planeeritud nõustamisteenuse samas mahus pakkumine (seoses sihtgrupi teadvlikkuse tõusu ning teenuse nõudluse suurenemisega), miseeldab täiendavate sihtfinantseeringute leidmist ning samal ajal ka omaosaluse järjepidevat suurendamist Müügi- ja laekumiste prognoos nagu ka kogu projekti eelarve koos bilansi, tulemiaruande ja rahavoogude aruandega on lisatud eraldi exceli failina.
kohta. 3 liiki normatiive(realistliku paani koostamiseks):1.Põhinormatiiv- pikaaj, kasut aasta aastasse;2.Ideaalnormatiiv-baseeruvad parimal võimalikul tegevusel(tootlikkus perfektne);3.Saavutatav normatiiv- b tegevuse tootlikkusel(sagedamini kasutatav). II OSA KASSAPÕHINE EELARVEST.-traditsiooniline. Kulud, tulud ja invest arvest per, milles planeeritakse nende eest raha laekumine/tasumine. E. koostamine ja juhtimine toimub laekumiste ja väljamaksete baasil. TEKKEPÕHINE E.- Tulud, kulud ja invest planeeritakse per, mil nad peaksid tekkima sõltumata sellest, millal nende eest raha laekus/tasuti; sis ka kulud, millega ei kaasne rah väljaminekuid. TOOTEPÕHINE EELARVEST-arvestatakse kulud-tulud iga toote jaoks. E koostatakse lähtuvalt tooteplaanist. PER EELARVEST-staatiline mudel. Jätkuv eelarvest- dünaamiline, orgaaniline mudel. KULUPÕHISE E. e AEGREA MEETOD- vanim. Alus: eelmiste a vastava artikli kulud, tuleva a
Kreeditarve esitatakse juhul, kui on vaja parandada esialgselt esitatud arvet kuna on muutunud tellitud kaupade kogus, kaup polnud kliendile sobilik või arve oli lihtsalt vigaselt koostatud. Kreeditarvele märgitakse täiendav viide, millist arvet sellega parandatakse. Müügitehingud registreeritakse Ostjatega toimuvate arvelduste registris (Müügireskontros). Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb välja tuua, kuidas ja missugustes registrites toimub arvete ja nende laekumiste registreerimine. 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus Tekkepõhise arvestuse üks puudus on see, et bilansis kajastatud debitoorse võla summa ei pruugi reaalselt peegeldada raha tulevast laekumist. Kui tekib kahtlus mingi arve laekumise suhtes, see arve tunnistada ebatõenäoliselt laekuvaks ning kanda kuludesse. Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse individuaalselt. Ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, on alustatud võla sissenõudmist
kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses [11]. 6.1.3.1 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostajtega arvestakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes. Nõudeid arvestatakse analüütiliselt, näiteks: · arveldused ostjatega ja tellijatega; · arveldused aktsionäridega; · arveldused aruandvate isikutega; · arveldused mitmesuguste deebitoridega [7 : 18]. Raamatupidamis sise-eeskirjades määratakse ära järgmised nõuded: · arvete väljastamise kord; · arvete laekumiste jälgimise ja informatsiooni liikumise kord; · arvete ja laekumiste kajastamie pearaamatus; · tasaarveldamiste kord; · nõuete liigitus; · nõuete võrdlemise kord tehigupartneritega; · arvete ebatõenäolisteks ja lootusetuteks kandmise kord; · kontode kasutamine pearaamatus, seoses müügiandmebaasiga; · aruandlus [1 : 119]. 6.1.4 Muud lühiajalised nõuded Raamatupidamis sise-eeskirjades määratakse ära järgmised sätted:
Kelle vajadusi me rahuldame? Milliseid vajadusi me rahuldame? Kuidas me neid vajadusi rahuldame ? ( … ehk millised on meie eristavad kompetentsid?) Strateegiline kontroll on korporatsiooni-, äri- ja funktsionaalse tasandi kontrollsüsteemide ühitamine selleks, et võimaldada juhtidel hinnata firma edukust oma strateegia ellurakendamisel. Kontrolli liigid: • Operatsioonide kontroll (N: kvaliteedi kontroll), • Finantskontroll (N: laekumiste jälgimine), • Struktuurne kontroll, • Strateegiline kontroll. Juhtide poolt kontrolli teostamise järgi võib eristada nelja tasandit: 1. korporatsioonitasandi juhtide poolt teostatav, 2. divisjonitasandi juhtide poolne, 3. funktsionaalse tasandi juhtide poolt läbiviidav ja 4. esmajuhtide poolt tehtav kontroll. Plaanide koostamisele järgneb kontrollprotsess järgmiste etappidena: 1. Standardite määramine – arvuliselt määrata! 2
Viimastel aastatel ka sissevool. 1992 aastal moodustas tulu sissevool jooksevkonto krediitkäivest 0,1%, 2006ndal aastal juba 7,3%. Tulu väljavoolu näitajad on 1.7% ja 10.6%. Jooksevülekannete puhul oli valdavalt välisabina laekunud ülekannetel jooksvakonto käibes küllaltki suur osakaal, mis on aastatega hakanud vähenema. Teatav tõusutrend tekkis taas ühinemisel Euroopa liiduga, tõusu põhjuseks on laekumised Euroopa liidu struktuurifondidest aga ka käibemaksu tagastamise ning muude laekumiste tõttu. Ülekannete analüüsil tuleb arvestada ka kapitalikonto ja finantskonto all olevaid kapitaliülekandeid, kus teiste hulgas kajastatakse Euroopa liidu toetusi Eesti infrastruktuuri arendamiseks. Eriti ulatuslikud olid nimetatud summad 2004-2006 aastal. Jooksva konto puudujäägi peamine põhjus on kogu käsitletaval perioodil olnud kaupade konto. Samuti on sellesse panustanud ka tulukonto, sest tulude väljavool on pidevalt ületanud sissevoolu. Samas on teenuste konto olnud pidevalt
väärtuse kaotusele (omaniku tulu,mitterahaline kulu) põhivarad(materiaalsed) on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt püsikulu kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust rahapoliitika - vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks rahavoog - ettevõtte rahaliste vahendite laekumiste ja väljaminekute vahe rahavoogude aruanne - kajastab ettevõtte rahaliste vahendite laekumisi ja väljaminekuid reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses sisemine kogutoodang, SKT - riigis loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
Hankimine ja realiseerimine · ostu- ja müügitellimuste tegemine ja haldus, · sissetulekute ja väljastuste tegemine kas käsitsi või ostu- ja müügitellimustest; · erinevad sisestuse liigid (n. kauba arvelevõtmine, toomine filiaalist, tagastused jne.); · erinevad väljastuse liigid (n. kaupade väljastus, viimine filiaali, praaki jne.); · arved ja koondarved · kassamüük · veoringide hankimine · kaubatagastuste haldus · laekumiste ja kliendisaldode haldus · kauba laosisese (laoaadressidel) paigutuse haldus Kaubad, Teenused, Kliendid, Hankijad · klientide ja kaupade grupeerimine erinevatel tasemel; · krediidilimiidi ja müügikeelu fikseerimine klientidele; · kaupade partiiarvestus; · lao adresseerimine; Valuutad · kaupade arvelevõtmine erinevates valuutades; · kaupade väljastamine/müümine erinevates valuutades; Hinnakirjad ja hinnakokkulepped · hinnakirjasüsteem
a. seisuga 17-18% SKT-st. Varimajanduse osakaal on küll võrreldes varasemate perioodidega vähenenud, kuid Läti jääb antud näitajaga siiski Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisele tasemest (15-16% SKT-st) allapoole. Varimajandus Lätis puudutab ennekõike kaubandust (kuni 30-35%), järgnevad teenused, kalandus ja metsandus Maksude laekumine on 2003-2004 suurenenud. 2004.a. paranes maksude laekumine 14-15% võrreldes 2003.a. 12%-ga. Laekumiste tõusu taga on kindlasti ka ekspeaminister Repse ajal alanud ettevõtete tegevuse hoolikam monitoorimine. Kasvanud on kütuseaktsiisi- ja käibemaksulaekumised. Märgatavalt on suurenenud ka üksikisiku tulumaksu laekumised, kuid Läti ametkondade info kohaselt on ümbrikupalkade maksmine endiset levinud praktika. Alates 01.01.2004. on ettevõtte tulumaks Lätis 15%. Möödunud 2004.a. toimusid diskussioonid ettevõtjate ühenduste ja riigi vahel, kus arutati
Samuti pole see seotud minimaalse hoiusejäägi nõudega. Kommertspabereid saavad kasutada aga ainult tugevad ja tuntud firmad, kelle krediidikindlus on turule hästi teada. Faktooring Debitoorne võlg koosneb laekumata arvete summast, mis on esitatud ostjale, kuid pole veel laekunud. Suure debitoorse võla haldamine on ettevõttele suhteliselt kallis ja selle all kannatab ettevõtte maksevõime ning võib jääda saamata potensiaalne tulu. Laekumiste kiirendamine on ettevõtte finantstegevuse oluline valdkond, kuna laekumata arve on tasutav krediit teisele ettevõttele. Laekumise kiirendamiseks kasutataksegi faktooringut. Tegemist on laenu ühe alternatiiviga, millega ettevõtted saavad tagada oma lühiajalist finantsvajadust. Faktooringu puhul müüb ettevõte ostjate tasumata arved, mille maksetähtaeg pole veel saabunud kolmandale isikule ehk faktorile. Sõltuvalt seadusandlusest võib faktoriks olla kas
Pikaajalised nõuded ostjate vastu. Sünteetiline arvestus: Müügitehingu tulemusel tekib ettevõttel nõue teise ettevõtte vastu, mis kajastatakse kontol Nõuded Ostjate vastu. Bilansikirjele Nõuded Ostjate vastu alla kuuluvad konotplaani sünteetilistest kontodest on nt nõuded ostjate vastu, nõuded emaettevõtja vastu, ebatõenäoliselt laekuvad arved, nõuded ostjate vastu EL riikides jen Nõuded ostjate vastu analüütiline arvestus toimub laekumiste kohta kõigi ostjate viisi eraldi. Iga analüütiline arvestus peaks võimaldama rühmitada ostjaid nõude pikkuse aja järgi lähtuvalt maksetähtajast. Kasutatavad arvestusregistrid Müügitehingud kajastatakse Ostjatega toimuvate arvelduste registris, kus on välja toodud arve kp, nr ja summa; laekumise kp, nr ja summa; klientide viisi käive ja saldo. Raamatupidamise sise-eeskirjas on soovitatav sätestada, kuidas ja missugustes registrites toimub arvete ja nende laekumiste registreerimine.
Brutomeetod Arve esitamine D Ostjate tasumata arved 1000 K Müügitulu 1000 Ostja kasutas soodustust, tasus pool D Pangakonto 495 D Allahindlus 5 K Ostjate tasumata arved 500 Ülejäänud laekus hiljem makse-soodustuseta D Pangakonto 500 K Ostjate tasumata arved 500 Müügitulu arvutamine Netomeetod Müügitulu 990 + Täiendmüügitulu 5 = Müügitulu kokku 995 Brutomeetod Müügitulu 1000 Allahindlus 5 = Müügitulu kokku 995 Ebatõenäoliste laekumiste arvestus Ostjate debitoorne võlg tekib järelmaksmisega müügi korral. Järelmaksmisega müük tingib suurema müügitulu, kuid ka suurema riski osa rahast ei pruugi laekuda. See tingib ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu. Arvestada tuleks tulude ja kulude õige vastandamise põhimõtet ning konservatiivsuse printsiipi. Alusprintsiibid Tulude ja kulude õige vastandamine: Aruandeperioodi tuludest lahutatakse samade tulude teenimise eesmärgil tehtud kulud. Konservatiivsuse printsiip:
raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides (eeldusel, et fond investeerib finantsvaradesse, mis vastavad raha ekvivalentide mõistele). (SME IFRS 7.2). Rahavood äritegevusest 37. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. (SME IFRS 7.7). 38. Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad, nagu näiteks (SME IFRS 7.4, 7.9): (a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha; (b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha; (c) makstud palgad; (d) makstud tulumaks (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all, SME IFRS 7.17); (e) makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all; SME IFRS 7.15). 39
arvestusmeetodi kasutamisel soovituslikud). Raamatupidamise siseeeskirjade sisukord: · Kontoplaan · Majandustehingute dokumenteerimine Algdokumendid Koonddokumendid · Raamatupidamise registrid · Dokumendikäive · Rahaliste vahendite arvestus · Varade liigendamise kriteeriumid Põhivara Käibevara · Varade ja arvelduste inventeerimine 5 · Kasutatavad lühendid · Ebatõenäoliste laekumiste arvestus · Raamatupidamise dokumentide säilitamine · Aruannete koostamise kord · Andmetöötlemissüsteemide kasutamine · Tulude kajastamine · Kulude kajastamine · Muudatuste sisseviimine · Tekkepõhise raamatupidamisel dokumendile, arvele jne näidata D ja K konto. · Tuleb koostada käibeandmik, päevraamat, pearaamat. · Tulud ja kulud tuleb sulgeda vastukandega. · Parandusmeetodid: kast ümber või miinus märgiga või punasega.
kontrollid. Salasõnu ja kasutajanimesid tuleks regulaarselt muuta. Kõik elektronarvelduse ülekanded peaksid olema krüpteeritud ennetamaks muudatusi. Ohud üldises kontrollis: · info kaotamine, · halb esitus. Tuleks kasutada nii väliseid kui ka siseseid faili tähistusi, et vähendada võimalust kogemata kustutada tähtsaid faile ja kindlustada, et kõige hiljutisem versioon peafailist uuendatakse. Ostude, laekumiste, põhiliste tasumata arvete ja raha väljamaksete failid tuleb dubleerida regulaarselt. Tuleks teha kaks varukoopiat, üks hoiustamiseks kohapeal ja teine väljaspool. Veel on tähtsad ligipääsu kontrollid, salasõnade ja kasutajanimede süsteem seab limiidi töötajate ligipääsule erinevatele failidele. 11 3. KULUDE ARVESTUSTSÜKLI INFORMATSIOONI VAJADUSED JA ANDMEMUDEL
Ettevõte on koolitanud oma töötajaid nt. IMG koolituses ja Mats Soomre koolituses juhtimine ja müügiküsimused, ajahaldamine jne. Samuti on Mats Soomre koolitanud OÜ XXXX-i kliente. 5. Raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus Antud ettevõtte raamatupidamisega tegeleb üks raamatupidaja. Raamatupidaja tegeleb ostuarvete sisestamise kontrolli ning tasumisega, pearaamatupidaja ülesanneteks on palgatabelite arvestus ning laekumiste ja müügiarvete kontroll. Ülejäänud ülesanded jagunevad vastavalt töökoormusele. Ettevõttes kasutatakse majandusarvestuse programmi Hansaworld SBE, võimalik on 6 kasutaja üheaegne programmi kasutamine. Kasutajatel on erinevad õigused vastavalt oma tööülesannetele, kõik õigused k.a paranduste tegemine on raamatupidajal.juhatajal. Palka arvestatakse raamatupidamisprogrammis tehakse vastavalt kanded. Kindl.määr tasu, Puhkusereservi kohta peetakse arvestust exeli tabelis
vahena. Kui projekt näeb ette vananenud seadme asendamise, siis võib esialgne positiivne rahavoog tekkida vana seadme realiseerimisest. 2. Lisandunud rahavoog antud investeerimisprojekti tulemusel tekkiv positiivse rahavoo kasv. Lisandunud rahavoogude summad võivad projekti eluea jooksul muutuda ning neid muudatusi mõõdetakse tavaliselt aastaga. Arvutuskäik: laekumiste rahavoog - ärikulude rahavoog - amortisatsioon = kasum ennem tulumaksu - tulumaksu rahavoog = puhaskasum - amortisatsioon = lisandunud rahavoog Kuna amortisatsioon ei kujuta aruanderperioodi negatiivset rahavoogu ja seda kasutatakse vaid tulumaksuga maksustatava tulu arvestamisel, siis lisandunud rahavoo leidmiseks tuleb puhaskasumile amortisatsioon uuesti liita. Lisandunud rahavoo arvutamisel võetakse arvesse sularaha laekumiste muutumine ja väljaminekute muutumine. 3
vahena. Kui projekt näeb ette vananenud seadme asendamise, siis võib esialgne positiivne rahavoog tekkida vana seadme realiseerimisest. 2. Lisandunud rahavoog antud investeerimisprojekti tulemusel tekkiv positiivse rahavoo kasv. Lisandunud rahavoogude summad võivad projekti eluea jooksul muutuda ning neid muudatusi mõõdetakse tavaliselt aastaga. Arvutuskäik: laekumiste rahavoog - ärikulude rahavoog - amortisatsioon = kasum ennem tulumaksu - tulumaksu rahavoog = puhaskasum - amortisatsioon = lisandunud rahavoog Kuna amortisatsioon ei kujuta aruanderperioodi negatiivset rahavoogu ja seda kasutatakse vaid tulumaksuga maksustatava tulu arvestamisel, siis lisandunud rahavoo leidmiseks tuleb puhaskasumile amortisatsioon uuesti liita. Lisandunud rahavoo arvutamisel võetakse arvesse sularaha laekumiste muutumine ja väljaminekute muutumine. 3
aastal toimunud teravilja müügist 500 . Kassapõhist arvestust kasutava FIE tulu põllumajandussaaduste müügist 2011. aastal on 7 600 (8 000 - 900 + 500). Analoogsel loogikal põhineb ka kulude arvestamine. 2011. aastal ostis FIE sööta 3 200 eest. Ostuarvest tasus samal aastal 2 900 . Samas tasus FIE 2010. aastal tasumata jäänud 100 suuruse söötade ostuarve. 2011. aasta põllumajandussaaduste võõrandmisega seotud kuludena saab FIE kajastada seega 3000 (3 200 300 + 100). Raha laekumiste ja väljamaksetena kajastatakse nii laekumised ja väljamaksed sularahas kui ka laekumised arvelduskonto(de)le ja maksed arvelduskonto(de)lt. Arvestust on vaja pidada ka FIE erikontol (selle olemasolu korral) toimunud tehingute kohta. Kassapõhist arvestust kasutav FIE peab: · korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;
arve alusel. Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arvesaateleht. Müügi kirjendamine Teenuse osutamine: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Teenustulu Kauba müük: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Müügitulu Kauba mahakandmine: (pideva süsteemi korral kajastame kohe aga perioodilise süsteemi korral D Müüdud kauba kulu (Müüdud kauba omamaksumus); K Kaup (varu bilansis) Ebatõenäoliste laekumiste arvestus Ostjate debitoorne võlg tekib järelmaksmisega müügi korral. (vajalikud järelmaksevõimalusega on ostja tähtaeg ja vastavad pangarekvisiidid) Järelmaksmisega müük tingib suurema müügitulu, kuid ka suurema riski osa rahast ei pruugi laekuda. See tingib ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu. Arvestada tuleks tulude ja kulude õige vastandamise põhimõtet ning konservatiivsuse printsiipi. Alusprintsiibid Tulude ja kulude õige vastandamine:
relvastusele. Tulumaksumuutused on neutraalsemad ja võivad anda efekti, efekti niipea kui maksuamet on uued vormid trükkinud. Seetõttu peetakse tulumaksu üldiselt fiskaalse stabilisatsiooni üldistatud vahendiks. Aga i i siin isegi ii esineb i b komplikatsioone. k lik t i Maksupoliitika toimib tõhusalt, kui loodetakse püsivat muutumist. Maksumäärade sage muutmine on halb. Maksumäära ja rahaliste laekumiste seost illustreerib Lafferi kõver. 21 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Kõvera küürukuju aga sisaldab teooriat. Madalate maksumäärade puhul suurendab maksude tõstmine maksutulusid. Peale teatud punkti (t*T*) hakkavad maksutulud maksumäärade edasisel tõstmisel vähenema. vähenema 1
krediidikindlustust. Eelised Puudused · faktooring võimaldab pakkuda ostjatele · Valdav osa lepingutest sõlmitakse pikemat maksetähtaega; regressiõigusega, s.t. faktoril · vabastab ettevõtte käibevahendid; (finantseerijal) on õigus ostja poolt · lihtsustab rahavoo planeerimist ja tasumata jäetud arve oma kliendile laekumiste kogumist; tagasi müüa; · suurendab kontrolli deebitoride üle, · Faktooring on reeglina tavalisest parandades nende maksedistsipliini, pangalaenust kallim; pank teeb krediidianalüüsi; · Kui müügiarve keskmine väärtus on · võimaldab saada finantseerimist madal, ei saa faktooringut kasutada või lisatagatisi seadmata ning paindlikult
Klienditeenindus• Inimeste, teenuste ja pakettide tubadesse määramine • Gruppide nimekirjade sisestamine või importimine failist • Kolimised lahku ja kokku, seal juures arvutatakse summad ümber • Majas elavate inimeste otsingud elanike, tubade või gruppide järgi • Check-outid elanike, tubade või grupi järgi. Arvete haldus • Kõikide arvete väljastamine • Arvete muutmine/annulleerimine • Arvete saatmine e-postiga PDF kujul • Arvete laekumiste jälgimine • Teenuse nimetuse muutmine arvel, kusjuures statistika jääb reaalseks. Aruanded • Põhjalik aruandlus ja aruande generaator • Operatiivaruanded • Statistikaaruanded • Müügiaruanded • Toitlustamise aruanded • Vahetuse aruanded • Kasutaja defineeritavad aruanded. HOTIS Expressi on lihtne juurutada: Süsteem on eesti- ning inglisekeelne; Süsteemi abiinfo on teematundlik;
veebruar Raamatupidaja Koodide ja lühendite kasutamine Algdokumendile või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendile märgitakse dokumendi pearaamatus registreerimise number koos vastava laiendiga. Pearaamatu kirjenditel kasutatavad laiendid on järgmised: 01.xxx Kannete registris sisestatud kanne, kus kaks esimest arvu tähistavad aastat ARVE.xxx Arvete (müügiarvete) registris sisestatud kanded LAEK.xxx Laekumiste registris sisestatud kanded OST.xxx Ostuarvete registris sisestatud kanded TAS.xxx Tasumiste registris sisestatud kanded SIS.xxx Lao sissetulekute registris sisestatud kanne KULU.xxx Kulutuste registris sisestatud kanne PA.xxx Palgaarvestuse registris sisestatud kanne PV.xxx Palga väljamaksete registris sisestatud kanne KSO
Kreeditarve esitatakse juhul, kui on vaja parandada esialgselt esitatud arvet kuna on muutunud tellitud kaupade kogus, kaup polnud kliendile sobilik või arve oli lihtsalt vigaselt koostatud. Kreeditarvele märgitakse täiendav viide, millist arvet sellega parandatakse. Müügitehingud registreeritakse Ostjatega toimuvate arvelduste registris (Müügireskontros). Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb välja tuua, kuidas ja missugustes registrites toimub arvete ja nende laekumiste registreerimine. 4. Ebatõenäoliste laekumiste arvestus. Tekkepõhise arvestuse üks puudus on see, et bilansis kajastatud debitoorse võla summa ei pruugi reaalselt peegeldada raha tulevast laekumist. Kui tekib kahtlus mingi arve laekumise suhtes, see arve tunnistada ebatõenäoliselt laekuvaks ning kanda kuludesse. Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse individuaalselt. Ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, on alustatud võla
käibeandmik, saldoaruanne, bilanss; 7 kassa – sularaha kassa puudub, sularaha toimingud kajastatakse laekumistena; kliendihaldus – kontaktid ja klientide statistika; komplekteerimine – tootmised, artiklid ja retseptid; logistika – laoliikumised ja mahakandmised; müügiarved – artiklite nimekirjad ja statistika, müügiarvete laekumised ja nende statistika, laekumiste hetkeseis k.a klientide lõikes; ostuarved - arvete tasumine ja ostustatistika; üldine – seadistused. Palgaarvestuseks kasutatakse programmi Merit Palk. Kord aastas tehakse ka puhkusereservi ümberarvestuse kanne. Koos juhendajaga sain tutvuda Merit Palk programmiga ning edaspidi oskan ka seda iseseisvalt kasutada. 1.3 Raamatupidamise sise-eeskiri Üks praktika ülesannetest oli raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine.
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 6 Omakapitali muutuste aruanne
· nõudmiseni deposiidid; · tähtajalised deposiidid; · laenud; · võlakirjad; · repo-tehingud (võlakirja müügi- ja tagasiostulepingud); · tuletisväärtpaberid ehk derivatiivid; · aktsiad; · aktsiaoptsioonid. Rahaturu instrumentideks on lühemaajalised (tavaliselt kuni üheaastased, vahetevahel kuni 5-aastased) võlakirjad. Pikemaajalised võlakirjad (tavaliselt üle aasta) kuuluvad kapitalituru instrumentide hulka. rahavoog - ettevõtte rahaliste vahendite laekumiste ja väljaminekute vahe rahavoogude aruanne - kajastab ettevõtte rahaliste vahendite laekumisi ja väljaminekuid rahvuslik kogutoodang, RKT - riigi tootmistegurite poolt teatud perioodil, tavaliselt 1 aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses rahvuslik puhastoodang - sisemine kogutoodang, millest on maha arvatud amortisatsioonikulutused ja puhaseksport rahvusvaheline investeerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja
6 Ettevõtte ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks kasutatakse arvutiprogrammi Hansa World. Programmi võimalustest kasutatakse vaid teenust, mis lubab väljastada müügiarveid. Kui arved on koostatud, siis need saadetakse e-maili teel raamatupidamisteenust pakkuvasse ettevõttesse Tulutee OÜ, kus jätkub tavapärane müügiarvete kajastamine ning laekumiste registreerimine pangas ja ostuarvete kajastamine ning tarnijate ees olevate kohustuste tasumine panga kaudu. Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb Tulutee OÜ üks vastutav isik. 3. Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine Kõike dokumentidega seotut reguleerivad ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad, kust selgub, mis on raamatupidamises dokumendikäive, kuidas neid koostatakse ja säilitatakse. Majandustehingute dokumenteerimine
sumit saab e/v regulaarsest tootmistegevusest ja millised on "erakorralised" ning "muud" tulud ja kulud. RP seadus § 19 on sätestatud 2 aruande skeemi: skeem 1 lähtub kuluelementidest ja skeem 2 kulufunkts. Skeemi valik ei mõjuta e/v puhaskasumit. Rahavoogude aruanne. E/v igapäevane tegevus on seotud rahal. vahendite liikumistega nii sisse kui välja. Rahavoog - raha käive, st. rahaliste vahendite laekumiste ja väljamaksete vahe. Raha- voog on pos., kui laekum. ületavad väljamakseid ja neg., kui väljamaksed ületavad laekum. Tihti juhtub, et e/v on kasumis, kuid tal ei ole võimalust maksta dividende invest.vajaduse või ost- jate võlgade tõttu jne. Põhjus - bilanss ja kasumiaruanne kajast. tegevust tekkepõhiselt. Tegelike ja arvutuslike käivete vahel tekivad vahed ning eelpool nim. dokumendid ei kajasta e/v maksevõi- met
(25. Rahavoogude liigitamine) Puhas rahavoog kujutab endast projektist laekunud ja väljamakstud rahasummade vahe. Rahavood jagunevad: 1) puhas investeering - soetatava vara hind +transport ja paigaldus + täiendav puhas käibekapital + rahavood vananenud vara müügist + maksuefekt vananenud vara müügist 2) lisandunud rahavood - antud investeerimisprojekti tulemusel tekkinud positiivsete rahavoogude kasv lisandunud rahavoog = (R-OC-D)*(1-T)+D R sularaha laekumiste muutumine OC ärikulude muutumine D amortisatsiooni ja muude mittesularahaliste eraldiste muutumine T - tuluamksumäär 3) lõpetav rahavoog likvideerimismaksumus - demontaazi kulud tulumaksu eelne likvideerimismaksumus - tulumaks puhas likvideerimismaksumus + puhta käibekapitali vabanemine lõpetav rahavoog Investeeringu eelarvestus on investeerimisvariantide võrdlemine neist niisuguse
Ostjatega tegelevad töötajad peavad olema ka ise pideva järelevalve all. b) korduvarved tuleks esitada võimalikult varakult. Kui on tegemist pikemaajalise kliendilepinguga, siis võiks esitada arveid varakult, sest pikaajalised kliendid nõustuvad sageli varem tasuma. c) oluline on rakendada tulemustasu süsteem näiteks müügipersonalile, kellele võiks määrata tulemustasu mitte lähetatud kauba alusel, vaid ostjatelt saadud laekumiste alusel. See sunniks müügipersonali otsima krediidivõimelisi ostjaid. Tuleks soosida võimalusel krediidimakseid, kui on tegemist väiksemate summadega, siis tuleks pakkuda ostjatele erinevaid krediidimakse võimalusi, ning kui klient on valinud endale kõige sobivama, siis võib olla suhteliselt kindel, et ta oma kohustused tulevikus täidab.
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ...
allkirjastatult raamatupidamisteenust pakkuvale ettevõttele Euro Accounting OÜ, kus dokumendid süstematiseeritakse ja pannakse kronoloogilises järjekorras kausta, alustades sularahatoimingutest, siis ostu- ning seejärel müügiarved. Pärast seda kajastatakse kõik majandustehingud arvutiprogrammis Hansa World SBE 5.3. Kui kõik majandustehingud kajastatud, siis jätkub programmis tavapärane tasumiste, laekumiste ja muude liikumiste registreerimine kuu pangaväljavõtte alusel. Kausta lisatakse igakuuliselt palgalehed, amortisatsiooniaruanded ja pearaamatu väljavõte. Mapis kõige ees asuvad lepingud . Raamatupidamise korralduslik poolt reguleerib ettevõtte sise-eeskiri: Osaühingu raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivast raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja
Hind peab olema nii palju kõrgem et tagasi teenida ka investeeringute kapitali hind. 37. Mis on faktooring, selle eelised ja puudused? Faktooring - tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused). Sisuliselt ettevõtte varapõhine finantseerimine , kusjuures tagatiseks on debitoorne võlgnevus Eelised: - Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega; - vabastab ettevõtte käibevahendid; - lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; - suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini, pank teeb krediidianalüüsi; - võimaldab saada finantseerimist lisatagatisi seadmata ning paindlikult. - võimaldab pühendada rohkem aega tootmisele, müügitegevusele ja arendusele. - Võimalus saada krediidikindlustust (regressiõiguseta faktooring) Puudused: - Valdav osa lepingutest sõlmitakse regressiõigusega, s.t. faktoril (finantseerijal) on õigus ostja poolt tasumata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
