täitmisel; 3) rahapesu andmebüroo tegevuse aluseid; 4) kohustatud isikute vastutust nõuete rikkumise korral Rahapesu tõkestamise alased õigusaktid · Juhend rahapesu kahtlusega tehingute tunnuste kohta- Rahapesu andmebüroo juhend · isik taotleb ebatavaliselt suuri limiite, mis ei ole vastavuses selle isiku eeldatava käibega ning sotsiaalse välimusega; · enne laenu või liisinglepingu sõlmimist on oluliselt suurenenud laekumised tavapäraselt madala sissetulekuga või sissetulekuta isiku kontole; · ühele kontole tehtud mitmed sularaha sissemaksed lühikese ajavahemiku jooksul, mis kokkuvõttes moodustavad suure summa; (muud ebaharilikud tehingud pangakontol) · asutusele on saanud teatavaks, et deebet- või krediitkaarti kasutab selleks õigust mitteomav isik Teatamiskohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral · Kui kohustatud isik tuvastab toimingu, mille tunnused
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "FINANTSARVESTUS" ÄRIPLAAN Koostajad: Sten Lepamaa Gert Sarapuu Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: TALLINN 2012 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 4 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 5 4.1.1. Turu k...
käibeandmik, saldoaruanne, bilanss; 7 kassa – sularaha kassa puudub, sularaha toimingud kajastatakse laekumistena; kliendihaldus – kontaktid ja klientide statistika; komplekteerimine – tootmised, artiklid ja retseptid; logistika – laoliikumised ja mahakandmised; müügiarved – artiklite nimekirjad ja statistika, müügiarvete laekumised ja nende statistika, laekumiste hetkeseis k.a klientide lõikes; ostuarved - arvete tasumine ja ostustatistika; üldine – seadistused. Palgaarvestuseks kasutatakse programmi Merit Palk. Kord aastas tehakse ka puhkusereservi ümberarvestuse kanne. Koos juhendajaga sain tutvuda Merit Palk programmiga ning edaspidi oskan ka seda iseseisvalt kasutada. 1.3 Raamatupidamise sise-eeskiri Üks praktika ülesannetest oli raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine.
allapoole. Varimajandus Lätis puudutab ennekõike kaubandust (kuni 30-35%), järgnevad teenused, kalandus ja metsandus Maksude laekumine on 2003-2004 suurenenud. 2004.a. paranes maksude laekumine 14-15% võrreldes 2003.a. 12%-ga. Laekumiste tõusu taga on kindlasti ka ekspeaminister Repse ajal alanud ettevõtete tegevuse hoolikam monitoorimine. Kasvanud on kütuseaktsiisi- ja käibemaksulaekumised. Märgatavalt on suurenenud ka üksikisiku tulumaksu laekumised, kuid Läti ametkondade info kohaselt on ümbrikupalkade maksmine endiset levinud praktika. Alates 01.01.2004. on ettevõtte tulumaks Lätis 15%. Möödunud 2004.a. toimusid diskussioonid ettevõtjate ühenduste ja riigi vahel, kus arutati erinevad maksusoodustusi (ühe variandina kaaluti ka ettevõtte tulumaksu alandamist tasemele 12,5%). Ekspertide hinnangul eelistaksid ettevõtjad madalama tulumaksu asemel võimalusi:
2) Rahaturud vahendeid kasutatakse likviitsuse juhtimiseks. Kui raha liigub säästjalt otse lõpptarbijale, siis on see otse finantseerimine. Sageli kasutatakse aga vahendaja abi, et maandada riske ja sellisel juhul on tegemist kaudfinantseerimisega. Finantseerimisvajadus võib olla: 1) püsiv selline vajadus on mõtekas katta omakapitali või pikaajalise laenu arvelt. Mis tähendabki raha hankimist kapitali turult. 2) hooajaline finantseerimis vajadus tuleneb olukorrast, kui firma laekumised ja väljaminekud ei lange ajaliselt kokku. Sageli võib ajavahe olla väga pikk (Nt. põllumajanduses ja töötlevastööstuses hooajalised). Hooajalisuse põhimõtte võib tekkida majandusvaldkondades, kus tootmisprotsess on väga pikk. 3) erakorraline finantseerimis vajadus tavapraktikas võib see olla seotud ostjatelt laekumata arvetega; valmistoodang jääb realiseerimata (toodetud lattu). Finantsjuhtimise teoora raskemaks problmeemiks on investeerimis projektide e. äriplaanide
Finantsotsuseid tuleb vastu võtta nii, et nendele järgnenud tegevus annaks ettevõtte aktsiate turuhinna tõusu. Igas finantsotsuses on teatud risk, mis lõppkokkuvõttes mõjutab ka aktsiate turuhinda. Finantsinvesteeringute tasuvus: Kasum, mis on aluseks finants- ja investeerimisotsuste vastuvõtmisel, kujutab endast , lihtsalt öeldes investeeringult saadavat tasu. Investeeringu kasum koosneb kahest osast: a) Jooksev tulu intresside, dividendide jne vormis saadavad perioodilised laekumised b) Kasum kapitalilt investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse turuväärtuse ja ta esialgse (ostu)hinna vahel. Ajaperioodi, mille jooksul investeeringu objekt on investeerija käsutuses nimetatakse valdamisperioodiks. Investeeringu tasuvus valdamisperioodi jooksul arvutatakse investeeringu kasumi ja investeeritud summa suhtena: ( jooksev tulu aktsiatelt = saadud dividendid
Kahe ja enam osaniku korral jagunevad osad ja osa väärtus vastavalt osanike kokkuleppele. Tavaliselt on suurema osakapitali sissemakse teinud osanikul rohkem otsustamisõigust ettevõtte käekäigu ja dividendide saamise osas. Ära ei tohiks unustada ka vastutust, mis samuti jaguneb osanike vahel sissemkasete suuruste järgi. OÜ tegevust peab raamatupidamises kajastama tekkepõhiselt (varad ja ka kohustused märgitakse ära nõude tekkimise ajal, reaalsed laekumised võivad toimuda hiljem), OÜ peab igal aastal äriregistrile esitama majandusaastaaruande. Alustaval ettevõtjal on kõige lihtsam hakata kasutama MERIT TARKVARA, mida algversioonina pakutakse tasuta. OÜ plussid * Tegevuse alustamiseks ei ole vaja teha osakapitali sissemakset * Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest ettevõtte varaga * Teenitud tulult ei pea maksma tulu- ega sotsiaalmaksu * Ettevõtja võib töötasu välja võtta dividendidena, mille maksukoorem on vaid 21%
K Raha 2 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Lisades avalikustatakse täiendav informatsioon nõuete kohta omanike, teiste grupi ettevõtete ja muude seotud osapoolte vastu. Bilansis kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumus (üldjuhul võrdne nominaalväärtusega miinus vajadusel allahindlused). Nõuded ostjate vastu Ebatõenäolised laekumised tasumise tähtpäev on möödas, ostajale on kuulutatud pankrot või on likvideerimisel. Nõue on lootusetu kui juhtkonna hinnangul puudub igasugune võimalus nõude rahuldamiseks või kui selle nõude tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisel saadavat tulu. Ebatõenäoliste laekumiste mahakandmise meetodid Otsese mahakandmise Statistiline e ligikaudne meetod meetod e individuaal mahakandmise meetod
Muud ärikulud 672 168 21 KULUD kokku 254 661 712 ÄRIKASUM 97 250 046 Finantstulud ja kulud kokku -2 150 298 22 ARUANDEAASTA KASUM 95 099 748 Konsolideeritud rahavoogude aruanne tuhandetes kroonides 2008 2007 Lisa PÕHITEGEVUSE RAHAVOOD 8 Laekumised klientidelt 622 734 400 442 Hankijatele ja töötajatele tasutud summad -450 722 -247 525 Fondidest saadud tulu ja saadud intressid 2 749 1 927 Makstud intressid -11 329 -7 384 Riigi eelarveline sihtfinantseering 13 000 12 000 176 431 159 460 Rahavood põhitegevusest kokku INVESTEERIMISTE RAHAVOOD
5): (a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük; (b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük; (c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük; (d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük (finantsasutused kajastavad lühiajaliste finantsinvesteeringute ostu ja müüki äritegevuse all); (e) teistele osapooltele antud laenud (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest); (f) antud laenude laekumised (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest); (g) kauplemiseesmärgil soetatud derivatiivide ost ja müük (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks see kuulub põhitegevuse hulka); (h) saadud intressid ja dividendid (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks see on osa äritegevuse rahavoogudest. Alternatiivina on lubatud saadud intresse ja dividende kajastada äritegevuse all ka muudel ettevõtetel. SME IFRS 7.15).
Ostjate eelmise perioodi võlgade laekumine Muud äritulud Intressid Riiklikud toetused 40,000 Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud 112,000 Lühiajalised laenud 28,000 Laekumised kokku 40,000 0 0 140,000 0 0 0 0 0 40,125 40,125 Raha väljaminek (eurot) Investeerimistegevusest Põhivarade soetus kokku Maa 10,000 Hooned 4,000 Hoonete renoveerimine Masinad ja seadmed 25,500
· palgaarvestus; · e-kaubandus; · korteriühistu üüri Profit suureks plussiks on tasuta versiooniuunedused ja telefoni teel nõustamine. Hinnakiri Nagu paljudel, on ka profiti erinevatel moodulitel erinevad hinnad. Näiteks Profit Maxi, mis võimaldab järgmisi tegevusi: Finants, arveldused klientide ja hankijatega, kassa, müügipakkumised, ostu- ja müügitellimused, ostu- ja müügiarved, põhivara, laekumised, tasumised, valuutaarvestus. Pakett võimaldab teha piiramatul arvul kandeid ja arveid, maksab 355 eurot km-ta http://www.intellisoft.ee/profit Ülalpool toodud aadressilt on võimalik alla laadida arvutisse ka Demo versioon, et programmi sobivust katsetada BALANSS+ 1998.a. alustas firma RVSOFT OÜ Windows-põhise tarkvara "BALANSS+" väljatöötamist. Kõik moodulid on integreeritavad, siit leiab endale sobiva paketi nii väike, keskmine ja suur firma
avalduma tema väärtkirjade ja aktsiate kaudu. · Finantsturud on efektiivsed: Efektiivne turg on see, kus kogu olemasolev info ettevõtete kohta väljendub turuhindades · Turuosalised tegutsevad lähtudes isiklikest huvidest : alternatiivkulu, esindamisteooria, ebavõrdne informeeritus, informatsiooni asümeetria, moraalirisk, volitamiskulu · Firmad keskenduvad rahakäibele, eriti lisanduva rahakäibe efektile : rahakäive raha ja ekvivalentide laekumised ja väljamaksed. Lisanduv rahakäive uue ja olemasoleva rahakäibe vahe. · Rahaühiku väärtus on täna suurem kui tulevikus : raha ja ajaväärtuse teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist.
) Table 23 RAHAKÄIVE 1 kuu 2 kuu 3 kuu II II 2009 2010 2011 2012 kvartal poolaa sta aasta kokku ALGSALDO 0 25 9,2 0,9 2,5 18,6 56,2 108,2 127,6 LAEKUMISED 30 40 0 0 0 70 0 0 0 1. Omaka pitali siss e m a k s (kui on lisam ak s e id 2. Laen 104 0 0 0 0 104 0 0 0 3. Laeku min e 56 64 66 200 404 790 1020 1969 3680 müü gist 4
MAJANDUSTEGEVUSEST (EBT) 16 17 18 5.5.2 RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) (koostatakse kulude tulude aruande põhjal + mud väljaminekud, mis on seotud raha liikumisega) 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I. Jääk perioodi algul 0 506,1 1544,2 3226,2 5473,5 1. Sissemakstud põhikapital 2000 2. Laen 3000 3. Laekumised müügist 20808,0 24324,0 27840,0 32356,0 34872,0 II.Rahal.vahend.allikad kokku 25808,0 24324,0 27840,0 31356,0 34872,0 Rahaliste vahend.kasutamine 3.Töötasu 9000 11000 12500 14200 15800 5.Telefon 150 150 170 180 200 6.Muud 1000 1400 1600 1600 1600 7
näiteks üldine käibemaksumäär 20% kauba hinnast) 5. Millal on eelarve tasakaalus? Miks see vajalik on? Siis, kui kulud ja tulud on võrdsed. See on vajalik, et eelarvedefitsiidi korral riik laenu võtma ei peaks ning laenu tagasimaksmisesuutmatusest maksud kõrgeks ei läheks. Samas ka eelarve ülejäägi tõttu need kannatada ei saaks, kellel seda raha vaja oleks. 6. Mis on eelarvedefitsiit? Miks see tekib? Eelarvedefitsiit on olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised. See tekib siis, kui kulud on liiga suured, või kui riigi tuludesse ei laeku raha. Näiteks kui maksumaksja jääb töötuks, siis ei saa ta ka makse maksa ja nii jääb tema arvelt maksuraha laekumata. 7. Miks ja millal võib kujuneda eelarve ülejääk? Kuidas selline olukord lahendatakse? Kui kulud vähenevad, või tulud suurenevad, näiteks siis, kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele, laekub rohkem ka maksuraha.
Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 2.Koormised, lõivud, trahvid jm. tulud 3.Tulud riigiettevõtetest jm-st riigivaradest sh. riigile kuuluvatest aktsiatest jm. väärtpaberitest 4.Sise- ja välislaenud 5.Laenude intressid 6.Rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised 7.Eelarveaasta alguseks olemasolev vahendite jääk. 8.Muud laekumised 48. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). ·Kindlaksmääratud kulu - kulusummat ei ole lubatud ületada ega üle kanda järgmisesse eelarveaastasse; ·Arvestuslik kulu summa on määratud seaduse alusel ja mida võib tulenevalt seadusest eelarveaastal ületada, ületamine kaetakse riigieelarve tulude ülelaekumise või Vabariigi Valitsuse reservi arvel;
Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaa...
Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 4. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2010 2011 2010. aastal laekus riigile makse vähem kui 2009. aastal ja eelarvekulude katteks otsustati suurendada mittemaksulisi tulusid nagu riigivara müük. Tulude taset aitasid hoida ka laekumised ELi tõukefondidest ja CO2 kvoodi müük. Samuti tõsteti käibemaksu ja tarbimismakse. Riigieelarve kogutulud seetõttu ei vähenenud 2010. aastal hakkas Eesti majanduskriisist välja tulema ja selle tõttu suurenes keskmine palk. Sellel aastal riik laene ei võtnud ja rahastas tulusid ületatavaid kulusid reservidest, mille tulemusena lõppes otsa pensionikassa erakorraline reserv ja vaba raha vähenes 483 miljoni euroni. Reserve kasutas riik ka 2011. aastal. Rahandusministeeriumi hinnangul
AUDITEERIMINE Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohuslane on kohustatud arvestama oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teiste isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevuse lõpetamiseks. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest, tuleb selgitada, millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuda ja amortiseerida oma põhivara (probleemideta). 3. Arusaadavuse printsiip raamatupidamisaruanded tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt, kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning...
Kas me alati mõtleme, et iga tarbimisotsus on samaaegselt ka säästmisotsus ja vastupidi? Tarbime täna , home ei saa säästa, säästame täna, homme ei saa tarbida. Erinevad teooriad: · eluaegse tulutsükli mudel · tarbimisfunktsioon (Keynes-I rist) Võõrfinatseerimise allikad: o hoiused o laenud teistelt rahandusasutustelt o välakirjade emiteerimine Hoiuse liigid: Jooksev hoius tavaline arvelduskonto, raha laekumised ja ülekanded, intress on väga madal, tihti ei maksta üldse intressi. Panga jaoks on jooksev hoius väga ebamugav lahend, sest pank ei tea, millal raha välja võetakse jne. Pank ei saa selle rahaga väga arvestada. Pangal on ka üsna suured halduskulud, iga liigitus maksab. Seepärast pank maksab vähe intressi. Suure hoiuse mahu puhul saab pank seda ka lühiajaliselt arvestada välja laenata ja investeerida, aga see pole siiski väga usaldatav.
kasutab seda õiguslike piiranguteta Diskrimineerimine teatud inimgrupi õiguste tagurlik piiramine; näiteks sooline, rassiline, rahvuslik ja religioosne diskrimineerimine Dividend perioodiline tulu, mida makstakse aktsionärile ehk osanikule Eelarve rahaline plaan teatud perioodil (näiteks eelarveaasta või projekti kestvuse jooksul) laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedefitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Elamisluba riigi poolt välja antav tõend, mis seadustab mittekodaniku viibimise riigis kas alaliselt või tähtajaliselt Elukallidus elumaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus
· Peale aruande kinnitamist viiakse dokumendid teise ruumi, kus säilitatakse neid vastavalt vajadusele 7 või rohkem aastat.(Juhul kui leping on pikemaajalisem kui 7 aastat on ette nähtud ka sellega seotud dokumentatsiooni säilitamine kuni lepingu lõpptähtajani.) · Müügiarved: · Müügiarveid koostavad müügimehed nii Tartus kui Tallinnas ise; · Üle ühe päeva sisestab raamatupidaja laekumised programmi, selle protsessi ajal kontrollib ta ka müügiarvete lausendamise õigsust; 8 · Sularaha arvete korral teeb raamatupidaja Tallinna osakonna arvete puhul kassa sissetulekuorderi, Tartu osakonnas tehakse seda samuti ise; · Müügiarved erinevad vastavalt osakondadele üksteisest numeratsiooni alusel: Tartu
· kohustuslik nt autokindlustus · sundkindlustus haigekassa 14. Hoiused Majapidamise probleem: kuidas jaotada oma sissetulekud tarbimise ja säästmise vahel? Kas me alati mõtleme, et iga tarbimisotsus on samaaegselt ka säästmisotsus ja vastupidi? Tarbime täna, homme ei saa säästa, säästame täna, homme ei saa tarbida. Võõrfinantseerimise allikad: hoiused, laenud teistelt finantsasutustelt, väärtpaberite finantseerimine. · Jooksev hoius - tavaline arvelduskonto, raha laekumised ja ülekanded, intress on väga madal, tihti ei maksta üldse intressi. Panga jaoks on jooksev hoius väga ebamugav lahend, sest pank ei tea, millal raha välja võetakse jne. Pank ei saa selle rahaga väga arvestada. Pangal on ka üsna suured halduskulud, iga liigutus maksab. Seepärast pank maksab ka vähe intressi. Suure hoiuse mahu puhul saab pank seda ka lühiajaliselt välja laenata või investeerida, aga see pole siiski väga usaldatav.
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 112 634 40 334 Raha ja raha ekvivalentide muutus -80 654 72 300 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 31 980 112 634 LISA 5 OÜ Ultex Haldus rahavoogude aruanne 2 010 2 009 Rahavood äritegevusest Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 6 140 970 5 625 058 Muud äritegevuse tulude laekumised 0 33 Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -4 095 068 -3 757 448 Väljamaksed töötajatele -1 192 140 -1 062 047 Makstud intressid -101 259 -280 559 Muud rahavood äritegevusest -1 020 312 -785 010 Kokku rahavood äritegevusest -267 809 -2 599 973
kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha 3. makstud palgad 4. makstud tulumaks 5. makstud intressid B. Rahavood investeerimistegevuses mittelikviidsete varade ja teiste raha ekvivalentide alla kuuluvate investeeringute omandamine ja müük. Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil bruto summadena ja esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumised ja väljaminekute kategooriad 1. põhivara ost-müük 2. kinnisvara invest. ost-müük 3. tütar- ja sidusettevõtete ost-müük 4. muud finantseerimise-investeerimisega ost-müük 5. teistele antud ja tagasi saadud laenud C. Rahavood finantseerimistegevuses finantseerimistegevus on tegevus mille tulemuseks on muutused ettevõtte oma- ja laenukapitali koostises
o Idufirma Paytailor- mobiilirakendus võimaldab Välk taksodes tasuda ka mobiiliga. o Idufirma Jobbatical vahendab tehnoloogiatöökohti. On suudetud tööle saata juba 1000 inimest. Popularseim sihtkoht on Malaisia. 14. Eesti riigieelarve Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. o Riigieelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. o Eelarve koostamisel pole veel tegelikud laekumised teada, niisiis on tegemist prognoosi ehk hinnanguga. o Valitsus kogub kokku ministeeriumitelt nende rahasoovid, seejärel teeb vajalikud kärped ja esitab Riigikogule. o Vastuvõtmiseks on vaja 51 parlamendisaadiku toetus. o Eestis algab eelarveaasta 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril. Seda perioodi nimetatakse rahandusaastaks.
Valitsemisrezhiimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks võimude lahusus ja Ch.Montesqieu poolt sõnastatud demokraatliku valitsemise põhiprintsiip, mille järgi seadusandlik, tasakaalustatus täidesaatev ning õigustmõistev tegevus peab olema jagatud erinevate institutsioonide vahel Teema: Ühiskonna majandamine defitsiit(eelarve) (eelarve) puudujääk, mis tähendab et kulud on suuremad kui tulud (riigil põhiliselt laekumised maksudest) deflatsioon ringluses olevate rahatähtede hulga vähendamine hindade üldise taseme alandamiseks ning raha ostuvõime tõstmiseks devalvatsioon rahvusvaluuta kehtiva kursi alandamine välisvaluutade suhtes dumping kauba pakkumine välisturul odavama hinnaga kui siseturul eksport väljavedu, kodumaiste toodete müük välismaale
Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu • Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) • Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites: -maa ostmisele – lisandub märgala taastamine -veereostus – lisakulu -õhusaaste – lisakulu -töötus – palgatasemest madalam tööjõukulu -elekter – hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust 27. Avaliku sektori tasuvusanalüüsi etapid.
Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu · Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) · Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites: -maa ostmisele lisandub märgala taastamine -veereostus lisakulu -õhusaaste lisakulu -töötus palgatasemest madalam tööjõukulu -elekter hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust 27. Avaliku sektori tasuvusanalüüsi etapid.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala ALUSTAVA ETTEVÕTTE FINANTSPLANEERIMINE Ainetöö Kuressaare 2011 SISUKORD Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine SISSEJUHATUS Rahast räägime iga päev. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me töötame selleks, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit, majanduslepingud sõlmitakse rahalises väljanduses. Segi boheemlased peavad vahel nentima, et raha annab neile vabaduse. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa) Erinevatel põhjustel valivad aktiivsemad meie seast raha teenimise võimaluseks oma ettevõtte. Ettevõtte loomisel on eriti olulise tähtsusega finantsprognoosid. Need aitavad hinnata, kas on mõtetki antud ettevõtet luua. Kui ettevõte alu...
Puudujääk – Tegelikult olemas oleva rahasumma või kaubakoguse vahe, mis arvestuste kohaselt peaks olemas olema. Põhivara – Vara, mida eeldatavasti kasutatakse ühest aastast pikema aja jooksul. Püsikulu – Kulu, mis jääb erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodil muutumatuks. R Raamatupidamise põhimõtted – Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted, millest juhindutakse raamatupidamisaruannete koostamisel. Rahavoog – Ettevõtte rahaliste vahendite laekumised ja väljaminekud. Rahavoogude aruanne – Raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi raha tegelikke laekumisi ja väljamakseid. Reinvesteerimine – Investeeringust saadud kasumi investeerimine kas samasse ettevõttesse või samasse riiki. Rentaablusanalüüs – Toodangu mahu või müügikäibe uurimine selgitamaks seoseid firma kulude struktuuri, toodangumahu ja kasumi vahel ja andmaks hinnang firma tegevuse tasuvusele.
avis (5) - spetsiaalse küsimustiku baasil välja töötatud Euroopa Komisjoni arvamus iga EL kandidaatriigi kohta, mis on aluseks liitumisläbirääkimiste alustamiseks. bürokraatia (1,2,3) - ametnike võim CAP (Common Agricultural Policy) (5) - Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika , mis reguleerib tootmist, kaubandust ja hinnakujundust toiduainete turul defitsiit(eelarve)(4) - (eelarve) puudujääk, mis tähendab et kulud on suuremad kui tulud (riigil põhiliselt laekumised maksudest) deflatsioon (4)- ringluses olevate rahatähtede hulga vähendamine hindade üldise taseme alandamiseks ning raha ostuvõime tõstmiseks devalvatsioon(4) - rahvusvaluuta kehtiva kursi alandamine välisvaluutade suhtes demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine
hariduse teemadel; õppekirjanduse koostajad; ettevõtted, mis värbavad kõrgkoolide lõpetajaid. Võttes aluseks E. Jerome McCarthy 4P mudeli, oleme saanud põhjaliku ülevaate esimese P kohta (Product- Toode) ning järgnevalt kirjeldame ka teisi P-sid. Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs Hind (Price) omab väga suurt tähtsust just erakoolide puhul, kuna õppetegevuse aluseks on õppemaksude laekumised. Samas on ka riiklike õppeasutuste jaoks see väga oluline, kuna lisaks tasuta õppele pakutakse ka tasulisi haridusteenuseid. Kõrgkool peaks ennast positsioneerima ennekõike üldkättesaadavana ja pakkuma optimaalset hinna-kvaliteedi suhet. Haridusteenuste ostja on nõus maksma kõrgemat hinda, kui kool suudab pakkuda nn. lisaväärtust: täiendavad teenused, silmatorkavad õppekavad, mis erinevad teiste koolide poolt pakutavatest, teeninduse kvaliteet vms
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine....
Laekumata arved per. algul 80 000 - - - 80 000 I kvartali müügist 70 000 30 000 - - 100 000 II kvartali müügist - 190 000 50 000 - 250 000 III kvartali müügist - - 280 000 120 000 400 000 IV kvartali müügist - - 410000 140 000 550 000 Kokku laekumised 150 000 220 000 740 000 260 000 1 380 000 Plaani aasta lõpuks jääb debitoorse võlana ülesse 60 000. 17 2.TOOTMISPLAAN Soovitav varu moodustab 20% järgmise kvartali müügi kogusest. Plaaniaasta järgmise aasta esimese kvartali müük on 12 000 toodet. I II III IV A I Algjääk, tk 1 000 3 000 4 000 2 000 1 000
liikumisega) I kv II kv III kv IV kv Aasta 2.aasta 3.aasta I. Jääk perioodi algul 0 14,5 28,8 Rahaliste vahendite allikad (sissetulek) 1. Sissemakstud põhikapital 2,6 0 0 2. Laen 0 0 0 3. Laekumised müügist 85,2 85,2 108 II.Rahal.vahend.allikad kokku 87,8 85,2 108 Rahaliste vahend.kasutamine 1.Sisustus ja tehnika 2,5 0 0 2.Tooraine, materjal 0 0 0 3
eurot. Kahe ja enam osaniku korral jagunevad osad ja osa väärtus vastavalt osanike kokkuleppele. Tavaliselt on suurema osakapitali sissemakse teinud osanikul rohkem otsustamisõigust ettevõtte käekäigu ja dividendide saamise osas. Ära ei tohiks unustada ka vastutust, mis samuti jaguneb osanike vahel sissemkasete suuruste järgi. OÜ tegevust peab raamatupidamises kajastama tekkepõhiselt (varad ja ka kohustused märgitakse ära nõude tekkimise ajal, reaalsed laekumised võivad toimuda hiljem), OÜ peab igal aastal äriregistrile esitama majandusaastaaruande. 3. Millest koosneb äriplaan? (3p) 1. Äriidee kokkuvõte - kirjeldatakse, missugust toodet või teenust on kavas hakata pakkuma ning antakse ülevaade oma senisest tegevusest; - tuuakse välja toote või teenuse turustamisvõimalused ja konkurentsieelis. Loe lisaks: äriidee elujõulisuse kontrollimine 2. Loodava ettevõtte ülevaade
eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu. 9 Kui lähtuda sellest sõnastusest ei ole ka kohustusliku kogumispensioni näol tegemist lepinguvabaduse riivega kuna oma olemuselt on tegemist sarnase instrumendiga nagu iga teine füüsilisest isikust residendile kehtestatud maks, mis on loodud tagamaks riigi toimimise kulutused ning sotsiaalsüsteem. Siiski ei ole pensioni II samba näol tegemist maksuga, mille laekumised läheksid riigieelarvesse vaid kogumispensioni maksed tehakse pensionifondi. Pensionifondi näol on tegemist lepingulise investeerimisfondiga.10 Lähtuvalt eeltoodust on pensioni II sambaga liitumisel kohustus astuda kindlustusandjaga lepingulisse suhtesse. Samas ei pea kohustusliku pensionimakset tasuma isikud, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari.11 Nimetatud kategooriasse kuuluvatel isikutel on riik säilitanud valikuvabaduse sõlmida seaduses sätestatud leping või mitte.
Finantseerimisplaan ettevõtte kulude ja investeeringute rahastamise plaan. Kassaplaan ressursijuhtide poolt koostatav rahaliste ressursside saamise (sissetulekud) ja kasutamise (väljaminekud) plaan. On ajalise liigenduse poolest detailsem kui rahavoo plaan. Rahavoo plaan rahakäibe plaan, mis koosneb alljärgnevatest alaplaanidest: · tulude/kulude kassaplaan · finantseerimisplaan · investeeringute kassaplaan Rahavoog laekumised ja väljamaksed teatud perioodis. Eelarve piirmäär summa, mille piires on tootevaldkondade (tootegruppide) vastutajatel õigus planeerida eelarve projekti kulusid ja investeeringuid. Eelarve tasakaal eelarve (rahavoo plaani) sissetulekute ja väljaminekute vaheline tasakaal. Eelarvekäsiraamat on juhendmaterjal eelarveprotsessi korraldamiseks ja sisaldab vastavaid metoodilisi juhiseid (ka eelarvevorme) ning kogu eelarveprotsessi
(nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük.
Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük.
antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali Varad=kohustused+omakapital ehk aktiva=passiva Kasumiaruanne raamatupidamisearuanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit. Kasum=tulukulu Rahavoogude prognoos rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus Põhivalem: Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul väljaminekud perioodi jooksul. Perioodi lõpul ei tohi see olla negatiivne 55. Püsi ja muutuvkulud, tasuvuspunkti leidmine. Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust st. Kui palju ta toodab. Püsikuludeks on ntx rent, küte jne Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid on püsivad tooteühiku kohta. Ntx materjali kulu, energia kulu, tööliste palk jne. Tasuvuspunkt=püsikulud/(hind muutuvkulud) 56
tulumaks, töötaja töötukindlustusmakse ja kogumispensionimakse peetakse kinni töötaja palgast. Töötaja saab mõlemal juhul tulu 11 245 krooni, kuid erisoodustus on talle ebasoodsam, sest erisoodustuse sotsiaalmaks ei kuulu isikustamisele, s.t see ei lähe tulevikus pensioni ega haigushüvitise arvutamisel arvesse ning erisoodustus ise ei mõjuta keskmise palga arvestust. Töötuskindlustuse staaz, kindlustushüvitise suurus, kogumispensionikonto laekumised kõik need töötajale positiivsed aspektid on sõltumatud erisoodustuselt makstud maksudest. Kanded palga maksmisel: D Kinnipeetud tulumaks 2 931 D Sotsiaalmaks 4 620 D Töötuskindlustusmaks 84 K Arveldusarve 7 635 Kanded erisoodustuse maksmisel: D Erisoodustuste kulud 11 245 K Arveldusarve 11 245
omavalitsusüksuste liite. Valla või linnavalitsuse istungid on tavaliselt kinnised, kuid volikogu istungid on avalikud. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale või linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. Valla ja linnavalitsuse olulisemad tuluallikad on: · osa üksikisiku tulumaksust; · maamaks; · riigi toetus; · kohalikud maksud; · laenud; · laekumised teistelt omavalitsustelt; · trahvid; · teenused jne. 1994. aastal kehtestas Riigikogu kohalike maksude seadusega üheksa kohalikku maksu. 2006. aastaks on neist järele jäänud seitse: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks ja lõbustusmaks. Kõige rohkem on kohalikud omavalitsused kehtestanud reklaamimaksu ning teede ja tänavate sulgemise maksu.
juuni 1. august 1. jaanuar 31. mai Tööandja 0,5% 0,3% 1% 1,4% 1,4% Töötaja 1% 0,6% 2% 2,8% 2,8% Kuidas tehakse RIIGIEELARVE Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja plaanitavate kulutuste kohta. Riigieelarve koostamisel ei ole veel tegelikud laekumised teada, seega on tegu prognoosiga. Eelarve peaks olema üldjuhul tasakaalus, st ei tohiks plaanida rohkem kulutusi, kui on raha, mida kulutada. Selles osas on Eesti eelarve üsna eesrindlik. Kui kulutusi on rohkem kui tulusid on eelarvedefitsiit. Seda nimetatakse ka negatiivne riigieelarve (st osa kulusid on plaanis katta laenudega), kui eelarvesse on planeeritud ka väike ülejääk, siis on positiivne eelarve. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsember, seda perioodi
vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Käibekapitali juhtimise juures ongi üheks oluliseks küsimuseks, milline on optimaalne sularaha kogus, mida ettevõte vajab oma igapäevase tegevuse käigus hoidmiseks. Otsused, mis on seotud rahakontojuhtimisega on seoses raha konversiooniperioodiga, kuna maksed ja laekumised ei toimu sünkroonselt. Osa laekumistest ja maksetest toimuvad ebakorrapäraselt, teised on pideva iseloomuga. Krediidimüügi korral võtab raha laekumine aega. Rahakontot juhtides lisaks optimaalse kassaseisu leidmisele pöörama tähelepanu nii varude kui ka debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse juhtimisele. Rakenduslikumaks aspektiks rahakonto juhtimisel on rahaeelarve koostamine. Kui sissetulekud ei kata algarvu siis on vajalik saada välist lisafinantseeringut (nt arvelduskrediit,
Aruandeperioodi laekumisi, mis ei ole välja teenitud, ei kajastata selle perioodi tuluna, vaid näidatakse bilansis kohustusena. See osa laekumisest, mida teenitakse järgmisel perioodil, kantakse tolle perioodi tuludesse: vähendades (debiteerides) kohustust ja suurendades (krediteerides) tulukontot, ülejäänud (teenimata tulu) jääb kohustusena bilanssi. Tulusid ja kulusid võib tulemiarvestuses liigitada mitmeti. Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Ettevõtte majandusaasta tulemi kujunemist kajastab kasumiaruanne
sünnipäevad) ning üldistest teadetest. Lisaks pakuvad visuaalset elamust erinevad interaktiivsed graafikud müügitulemuste, suurklientide, projektide staatuste jms kohta reaalajas. Kiired otsingud aitavad leida konkreetset ettevõtet ning selle nimel klikkides avaneb kliendikaart. Kaardil on kirjeldatud kliendiandmed, temaga seotud tegevused, dokumendid, müügiprojektid, organisatsioonid ja isikud, aadressid, kliendilepingud, laekumised ja saldo. http://www.pacta.ee/ on Kliendihaldussüsteem, mille teeb unikaalseks numbrieristus riistvara mis võimaldab teada saada sissetuleva kõne numbrit enne toru tõstmist. Selline tehnoloogia võimaldab efektiivsemat telefonisuhtlust kuna juba enne toru tõstmist kuvab programm kõik vajaliku kliendiga seotud info ekraanile. Samuti on kliendihaldussüsteemi eeliseks oskus suhelda muu vajamineva riistvaraga: mobiiltelefon, ID-kaardi lugeja ja digitaalkaamera. 4.3
Rahavood investeerimistegevusest Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad: (a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük, (b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük, (c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük, (d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük, (e) teistele osapooltele antud laenud, (f) antud laenude laekumised, (g) saadud intressid ja dividendid, alternatiivina on lubatud saadud intresse ja dividende kajastada äritegevuse all. Rahavood finantseerimistegevusest Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse kõik põhilised finantseerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (mõlemad eraldi): (a) laenude saamine, (b) saadud laenude tagasimaksmine, (c) kapitalirendi