Monetaarsed varad ja kohustused on raha ning sellised varad ja kohustused, mida arveldatakse varem kindlaksmääratud summas rahas. Näideteks monetaarsetest varadest ja kohustustest on: Raha; Nõuded (sh. nõuded ostjatele, antud laenud, viitlaekumised), mille eest tasutakse rahas; Võlakohustused (võlad tarnijatele, laenukohustused, võlakirjad, viitvõlad)... Välisvaluutaarveldused 2011 (1) · Arveldused läbi välisvaluutakonto Laekumised ja maksed kajastatakse arvestatuna EUR-sse, tehingupäeval kehtiva EKP valuutakursiga. Valuutakursi muutused kantakse kasumiaruandesse muude ärikuludena või tuludena (vt euroveeb) Bilansi koostamisel hinnatakse välisvaluutakonto bilansipäeval kehtiva EKP valuutakursi alusel ja sellest kursivahest tekkivad muutused näidatakse kasumiaruandes kas muu ärituluna või kuluna. Välisvaluutaarveldused 2011 (2) · Välisvaluutaarveldused läbi EUR arvelduskonto
võrra. Siit kindlasti märkimisväärne mõju ka jaemüüginumbrite nõrkusele. Eesti majandusmudelile on iseloomulik suur sõltuvus kaudsetest ehk teisisõnu tarbimisest laekuvatest maksudest. See on headel aegadel läbi tarbimisbuumi eelarvet priskelt kosutanud. Samas on tarbimise jahenemisel efekt vastupidine. Maksulaekumisi vaadates on näha, et selle aasta kolme esimese kuu jooksul on kõige halvemas seisus käibe- ja aktsiisimaksude laekumised. Aasta alguse aktsiiside kergitamine on küll jaanuari laekumisi oluliselt kergitanud, kuid veebruaris ja märtsis on laekumised olnud eelmise aastaga võrreldes üle 20% väiksemad. Käibemaksu on esimese kvartali jooksul laekunud ligi 8% vähem. Et aktsiisi- ja käibemaks annavad kokku ligi 40% riigieelarve tuludest, on tarbimise jätkuv jahtumine veelgi valusamalt tulupoolele koormaks. Eesti senised majanduskasvu mootorid on nõrgenenud ja samade mootorite taaskäivitamine ning
Ühishüvis-sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotakse ilma turu vahenduseta(tasuta) ning mida 3.Riigieelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvata tulude ja tehtavate kulude kohta. tarbib enamik ühiskonnaliikemed. 4.Otsene maks-smida maksumaksja maksab riigile oma tulult.Otsesteks maksudeks on Eestis füüsilise Eelarvedefitsiit-olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised ja juriidilise isiku tulumaks ning maamaks.(maamaks-laekub omavalitsuse eelarvesse.Maamaksu tasub Rahandusaasta- tulud ka kulutused on just selleks ajaks planeeritud.1-jan-31.dets. iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast.Füüsilise isiku tulumaksu peab inimene Lisaeelarve-seal näidatakse samuti ära tulud ja kulud.mille arvelt rohkem raha laekus ja ning millele tasuma kogu oma sissetulekult-palgalt, honorarilt, loteriivõidult
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , ha...
Laekunud tütarettevõtjate müügist 8 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 9 Laekunud sidusettevõtjate müügist 9 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist Antud laenud Antud laenude tagasimaksed Laekunud intressid Laekunud dividendid Muud väljamaksed investeerimistegevusest Muud laekumised investeerimistegevusest Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Saadud laenude tagasimaksed Arvelduskrediidi saldo muutus Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Makstud intressid Laekumised sihtfinantseerimisest 29 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest Laekunud omaaktsiate või -osade tagasiostmisest Makstud dividendid Makstud ettevõtte tulumaks Muud laekumised finantseerimistegevusest
Kasutusrendi kajastamine Rendileandja kajastav kasuturendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis tavakorras, analoogiliselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Kajastatakse lineaarselt, kui mõni muu meetod pole objektiivsem. Rentniku aruannetes kajastatakse lineaarse kuluna välja arvatud juhul, kui mõni muu meetod on objektiivsem. Müügi ja tagasirenditehingud Kapitalirendi tingimustel kajastatakse tagasirenti kui finantseerimistehingut, perioodilised laekumised kajastatakse intressikuluna. Kasutusrendi tingimustel tagasirent kajastatakse ostumüügitehinguna, kusjuures kasum/kahjum kajastatakse kohe, kui müügihind pole madalam õiglasest väärtusest ning vahe ei kaeta madalamate intressimääradega tulevikus või kui müügihind pole kõrgem kui vara õiglane väärtus. Tänud tähelepanu eest!
November Detsember Müügitulu 200,000 220,000 Sularaha laekumine 40% 80,000 88,000 Nõuete (arvete) laekumine 30% 36,000 Nõuete (arvete) laekumine 70% Kokku laekumised 80,000 124,000 Kulud Materjali kulu 66,000 84,000 Materjali ees tasumine 66,000 Tööjõukulu/palgakulu 80,000 88,000 Palga väljamaksmine (kinnipidamisteta) 80,000 88,000 Müügi- ja juhtimiskulud 8,000 8,800
ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügikulu 20. Tootmiskulude kandmine lõpetamata toodangu alla 21. tulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 22. kulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 23.
1 peatükk. § 9. Tollikontrolli teostamine (2) Sularaha kontrollimisel kohaldab toll kauba tollikontrolli eeskirju. Käesolevas seaduses kasutatakse sularaha mõistet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889 /2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta artikli 2 punkti 2 tähenduses. 4.5 Seadused, mis sätestavad volitusnormid: Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri. 1.peatükk. § 1. Riigieelarve kassaline teenindamine (3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega. 4.2 Seadused, mis panevad õigussubjektile kohustused: Likluseeskiri. 1. peatükk. § 13. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. 4
Proportsionaalne tulumaks-e ühetaoline tulumaks; üksikisiku tulumaks (või ettevõtte tulumaks), mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest Lisaeelarve-kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele,siis laekub rohkem maksuraga Monopol-tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte Riigilõiv-riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike- ja registritoimingute eest Eelarvedefitsiit-olukord,kus eelarve kulud on suuremad kui tulud e laekumised Sihtotstarbeline maks-sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult otstarbekaks asjaks Progresseeruv tulumaks-ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem, kus maksumäära suurus kasvab vastavalt brutotulu suuruse kasvamisele
Välismõju majandustegevuse mõju molmandatele isikutele Erahüvis kaup teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt Ühishüvis sotsiaalset väärtust omav kaup, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid Eelarve rahaline plaan teatud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta Eelarvedefitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulst Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta Maksusüsteem maksustamise põhimõtted Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt ühesuguse maksumääraga Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse
vastandavad ennast valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. Koalitsioon – erakondade ajutime liit. Koalitsioonivalitsus on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Fraktsioon – Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liit, kus sünnivad olulised kollektiivsed seisukohad. Kohaliku omavalitsuse tuluallikad: osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, laekumised teistelt omavalitsustelt, trahvid, riigilõivud, kaupade ja teenuste müük jne. Eesti kohtusüsteem: I aste. Maa-ja halduskohus = Maakohtud arutavad küiki tsiviil-ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja inikute vastu. II aste. Ringkonnakohus = Esimese astme kohtu otsuse saab siia edasi kaevata apellatsiooni käigus. Otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste
Kui need on arvatavalt teada, hakatakse raha jagama erinevatele ministeeriumitele, ministeeriumid omakorda jagavad oma allasutustele. Riigi tuludest peab jaguma kõigile neile, kes saavad lastetoetusi, pensione, riigiasutustest palka. Samuti peab jaguma ka raha erinevate asutuste majanduskuludeks. Kuna eelarve koostataksese arvatavate tulude kohta, siis maksude laekudes võib selguda, et eelarvesse oli planeeritud laekumisi rohkem, kui reaalselt neid on, koostab riik lisaeelarve, et viia laekumised ja väljaminekud tasakaalu. Seda on vaja selleks, et aasta lõpus oleks võimalik samuti väljamakseid sooritada. Vastasel juhul oleks aasta lõpus valus avastus, et raha on otsas, ning näiteks inimesed jääks palgata, lastetoetused ja pensionid väljamaksmata. Oma eelarve võiks teha ka iga õpilane, et vanemate taskurahast jaguks koguks kuuks, ning ei peaks olema osa kuust ilma rahata või vanematelt kogu aeg juurde painama.
Korteri Üürimine Leping Roman Gorban Artjom Dmitrijev MM12 Soovitatav on alati sõlmida kirjalik üürileping, sest ehkki seadus võimaldab üürilepingut sõlmida ka suuliselt, on vaidluste korral poolte tahet ja kokkuleppeid parem tõendada. Leping peab olema kooskõlas seadusega • kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine; • kui üürileping on sõlmitud tähtajalisena, siis seaduse kohaselt ei saa sellist lepingut ilma mõjuva põhjuseta üles öelda; • üürnikul on õigus eluruumi kasutada sõltumata sellest, kes on asja omanik; • lepingu ilma põhjuseta lõpetamine on üürniku õigustega vastuolus. Lepingu sisu osas on aga mitmeid asjaolusid, mida peab arvesse võtma. • Eluruumi üürilepingu sõlmimisel tuleb tähele panna, et võlaõigusseadus sätestab mitmeid piiranguid, mida ei või lepingus kokku leppida või mis on tühised algusest peale, kui need ...
Valitsus ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusük...
Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud lühiajalised nõuded Nõuded omanike, teiste grupi ettevõtete ja seotud osapoolte vastu Ettemaksed teenuste eest
2002 nii väike- kui kasutajasõbralik, lihtne Finants ja kassa, müügipakkumised, - 355 + km suurettevõtetele kasutada, olematud tellimused ja -arved, ostutellimused ülalpidamiskulud ja -arved, laekumised, tasumised ja maksekorralduste eksport, koopiate tegemine, põhivara arvestus, valuutaarvestus, tasuta
6 · Palgaline on osades omavalitsustes vaid volikogu esimehe amet · Tähtsaimaks ülesandeks on vallavanema või linnapea ametisse nimetamine, kes komplekteerib oma meeskonna · Reguleerib omavalitsuse rahade kasutamist Põhilised tuluartiklid: 1. Osa üksikisiku tulumaksust 2. Maamaks 3. Riigitoetus 4. Kohalikud maksud(nt müügi-, paadi-,reklaami- jt maksud) 5. Laenud (teistelt omavalitsustelt) 6. Laekumised teistel omavalitsustelt 7. Projektipõhised laekumised Peamised kuluartiklid: 1. Hariduskulud 2. Sotsiaalhoolekanne (nt toetused) 3. Valitsemiskulutused (ruumide rent, ametiautod jne) Ombudsman sõltumatu lepitaja, kelle eesmärk on lahendada kodaniku ja riigiametniku vahelisi konflikte ning kontrollida, kas ametnik tegutseb seaduste kohaselt. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. 7
2012- kulud 6,6 milj, tulud 6,1 milj. Tähtsus: raha jagadakse nendese valdkondadesse, kus seda vaja on ja keegi ei jää ilma ega saa liiga palju, saab jälgida kulude ja tulude vahekorda, tasakaalustamine väldib riigi pankrotti minekut ja paneb riigi erinevad süsteemid toimima. Eelarvel on kaks poolt: · - kuludepool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest. · - tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. jaguneb: maksu pol, kulutus pol, tasakaalustus pol, laenu pol 9. Kes võivad maksusid kehtestada? kohalikud omavalitsused ja riik/ riigikogu, 10. Eesti Pank (aeg, seletus, eestvedaja, ülesanded). raha väärtuse säilitamie , riigi majanduskasu soodustamine
Eelarveaasta algab 1.01-31.12-periood rahandusaasta,kuna tuled ja kulud on just selleks perioodiks planeeritud Eelarve koostamise põhimõtteid nim. eelarvepoliitikaks.Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast:maksu-ja kulupoliitika Maksupoliitika-riigi tulupoliitka,mis määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika-tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada Eelarvedefitsiit-olukord,kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele,siis laekub rohkem maksuraha- niisuguses olukorras koostab valitsus lisaeelarve. Majanduslik aspekt-pakub rohkem ühishüviseid,maksta enam toetusi abivajajatele Sotsiaalne aspekt-maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada. Kohalikud maksud eestis: isikumaks,kohalik(täiendav)tulumaks,müügimaks,paadimaks,mootorsõidukimaks,looma-
Riigikontroll · Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus · Ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused oma maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. · Kontrollib avaliku sektori tulemuslikku, säästlikku, tõhusat, mõjusat ja õigusepärast rahakasutust · Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul viieks aastaks. · Riigikontrollil on õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. · Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Riigi bürokraatia kontrollimise võimalused Formaalsed Mitteformaalsed Poliitiline järelvalve Ametkondlik järelvalve parlamendisaadikute kontroll ministr...
50% töötaja palgast. Iga kuu lõpus tehakse ettevõttes tööaja kava ning vastavalt sellele ka tasustatakse. Puhkuse saab vastavalt seadusele (palgasummad: kalendripäevade arv* puhkusepäevad). Ka haigusleht kajastatakse vastavalt seadusele ( 1-3. haiguspäev ei tasustata. Tööandja maksab 4.-8. päev, 70% keskmisest palgast). Arveldusi klientide ja tarnijatega jälgitakse raamatupidamisprogrammi ,,Merit" abil. Programmis on kõik laekumised ilusti näha. Loomulikult tuleb kõik ostuarved kokku korjata ja need enne kuu lõppu programmi sisestada. Programm näitab ära ka võlgnevused. Ettevõte on käibemaksukohustuslane. Ettevõttes ei tehta erisoodustusi, kingitusi ega muud sellist, mis tekitab lisamaksustamist. Maksuametile peab iga kuu 20. kuupäevaks esitama käibedeklaratsiooni (KMD), 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD). 10. kuupäevaks peavad olema ka maksud riigile makstud. Aruanne peab olema valmis 1
Lembit Kruuse) Maavalitsuse ülesanded: - korraldada ja koordineerida riiklikku haldust - käsutada riigi vara - korraldada ühistransporti, kultuuri, haridust ja tervishoidu - planeerida regiooni arengut Kohalik omavalitsus: - kohaliku halduse üksused on vald ja linn - esindusorganiks volikogu - kohalikku täitevõimu teostab linna- või vallavalitsus - oma eelarve kohaliku omavalitsuse tuluallikad: - osa üksikisiku tulumaksust - maamaks - riigi toetus - kohalikud maksud - laenud - laekumised teistelt omavalitsustelt - trahvid ja riigilõivud - kaupade ja teenuste müük kohaliku omavalitsuse ülesanded: - korraldab sotsiaalabi ja teenuseid - korraldab elamu- ja kommunaalmajandust - korraldab heaolukorda ja keskkonna planeerimist - organiseerib ühistransporti - korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Avalik haldus - riigivõimu otsuste igapäevane täideviimine
· määruste ja otsuste vastuvõtmine · Volikogu valib linnapea/vallavanema · kes juhib valla/linna valitsuse tööd. Valitsus: valmistab ette volikogu istungid lahendab kohaliku elu jooksvaid küsimusi esindab valda või linna kohtus annab määrusi (üldküsimused) ja korraldusi (üksikküsimused) · Eelarve: · Tulud maksudest tulumaks, maamaks millest osa jääb kohaliku eelarve käsutusse. · Lisaks kohalikud maksud. · Lisaks laenud, laekumised teistelt omavalitsustelt, trahvid, teenused jne. Täiendatakse riigieelarvest ehituseks, remondiks, õpetajate, arstide palkadeks, jne · 1994. aastal kehtestas riigikogu kohalike maksude seadusega 9 kohalikku maksu. Praeguseks on järele jäänud 7: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks ja lõbustusmaks. Kõige rohkem on kohalikud omavalitsused kehtestanud reklaamimaksu
Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu, riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Erakonnad saavad kandidaadid üles seada 12. Valimisringkonnas. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. Soome-Eduskund(200 liiget), Rootsi-Rikstag(349), Läti-Saeima(100), Venemaa-Riigiduum(450),nSuurbritannis 2- kojaline Inglise parlament. USA-kongress(2-kojaline). 1920-I Riigikogu. Praegu on 12. Riigikogu. Riigikogu ülesanded: menetleda ja vastu võtta seadusi § 65. Kinnitab riigieelarve, ratifitseerib välislepinguid. Korraldab rahvahääletusi, kontrollib täidesaatvat võimu. Kokku on 11 alatist komisjoni- komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid, kontrollivad oma valdkonna piires täidesaatvat riigivõimu. (keskkonnakomisjon; r...
Kokku 182 964 182 964 203 964 203 964 203 964 Tooraine 2013 2014 2015 2016 2017 4 811 5 811 10 611 15 612 22 102 Rahakäive 2013 Tabel 5 2013 Jan Feb Mar Apr May PÕHITEGEVUS Sissetulekud Laekumised 0 0 1851 7 947 7 947 Kokku 0 0 1851 7 947 7 947 Väljaminekud Maksed tarnijale 0 0 0 0 0 Palgakulude väljamakse -15247 -15247 -15247 -15247 -15247 Kokku -15247 -15247 -15247 -15247 -15247 Rahajäägi muutus põhitegevuses -15247 -15247 -13396 -7 300 -7 300
(vt.Tab 1). 1. Müügiplaan I kv II kv III kv IV kv Aasta müügi kogus tk 20 000 35 000 40 000 15 000 110 000 müügi hind kr/tk 14 14 14 14 14 käive kokku kr. 280 000 490 000 560 000 210 000 1 540 000 Laekumiste all mõistame raha sissevoolu ettevõttesse. Esmased laekumised kasumile suunatud ettevõtetes tekivad omaniku poolt tehtud sissemaksetest 5 põhikapitali. Enamasti ei ole omaniku poolt tehtud raha sissemaksed ettevõttesse piisavad ja lisaks tuleb võtta laenu, mille tulemuseks on laekumised laenutegevusest. Majandustegevuse alustamisest alates on oluline osa rahade laekumisest seotud klientidele müüdud toodete või osutatud teenuste eest esitatud arvete laekumisega
HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSSSTEEMID 1) KSUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab- riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirmrad, niteks Phja-Koera ja kunagi oli NSVL. 2) TURUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija nudmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja nudluse tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse...
(6p) Rootsi aeg oli periood, millal Liivimaa kuulus Rootsi valduste hulka. Talupoegadele positiivsed muutused seati sisse vakuraaamatud, talude kasutamise päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale, keelati karistamisõigus. Negatiivseteks muudatusteks olid talupoegade muutmine sunnimaisteks pärisorjadeks ning rasked kohustused mõisa ülevalhoidmiseks. Aadlike jaoks oli positiivseks küljeks talupoegade mõisnikule kuuluvus ja piisavalt suured maksude laekumised ning negatiivseks oli reduktsioon ning kohustus maksta riigile makse maa rentimise eest ja igalt tööjõuliselt talupojalt. 4. Iseloomustage Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.(2p) Maa jagati kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kõrgemaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner, kes tegutses koos teiste ametnikega ning kohalike küsimuste lahendamisega ja aadli õiguste kaitsmisega tegelesid rüütelkonnad. 5
56 Eelarvedefitsiit- summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid 57 Assingeerimine- teatud otstarbeks summade kindlaksmääramine 58 Eelarvele esitatud nõuded- ühtsus , täielikkus, reaalsus,avalikkus 59 Eelarve tasakaalustamise võimlused- kulude vähendamine maksude suurendamine, riigilaenude, võlapaberite väljaandmine, et saada kodanikelt , lisavaheneid, varade müük , paberraha emissioon 60 Riigieelarve tululiigid- laekumised maksudest koormised, lõivud, trahvid jm, tulud tulud riigiettevõtetest- ja asutustest, riigivaradest ning ka riigile kuuluvatest aktsiatest jm, väärtpaberitest sise- ja välislaenud riigi poolt antud ja tagastatud laenuja saadud intressid eelarveaasta alguses olemasolevate vahendite jääk
, intressid ja dividendid. Tulude ja kulude vahe annab meile kasumi või kahjumi. Brutokasum miinus tulumaks on puhaskasum, millest makstakse välja dividendid. Rahavoogude aruanne - kajastatakse raha tegelik liikumine. Rahaks loetakse ettevõtte kassas olevat raha, pangakontodel olev raha ning pangahoiused. Raha ekvivalentidena käsitletakse kõrge likviidsusega varasid. Saab kiiresti rahaks vahetada ilma oluliste täiendavate kuludeta. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised või väljamkased ehk vastavalt positiivsed ja negatiivsed. Rahavoogude aruande võib koostada minevikuliste, antud perioodi ning prognoositavate rahavoogude kohta. Kuna kasumiaruanne ei kajasta reaalseid rahavoogusid, võib ettevõttel olla oluline kasumijääk, kuid see ei tähenda, et tal on raha. Kui soetatakse põhivara, siis tekib ettevõttel negatiivne rahavoog. Kasumiaruandele see aga mõju ei avalda. Osta ja kulutusi katta saab ainult reaalse rahaga
Kinnisvarainvesteeringute müük 0 709 708 Tütarettevõtete soetamine, neto 0 1 rahavoog Tütarettevõtete müük, neto rahavoog 0 -615 10 Sidusettevõtete soetamine 0 -2 -383 Antud laenud -213 -549 -5 166 Antud laenude laekumised 1 745 177 1 911 Saadud intressid 204 258 953 Saadud dividendid 4 4 4 Netorahavoog 2 022 638 -3 450 investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 1 925 6 642 21 937
seotud kursiga ( Saksa marga suhtes); · Eesti ilmselt on ainuke maa, kus keskpangal on seadusega keelatud devalveerimine ( vääringu kursi alandamine). 8.5. FISKAALPOLIITIKA Valitsuse ja parlamendi pädevuses on e e l a r v e - ja m a k s u p o l i i t i k a ( fiskaalpoliitika). Valitsus koostab ja parlament kinnitab igaks eelarveaastaks riigieelarve. Eelarve k u l u d e p o o l e l on püütud täpselt välja arvestada kõik riiklikud väljaminekud. T u l u d e p o o l ( laekumised riigieelarvesse) on palju oletuslikum. Konkreetne eelarvesummade jaotus sõltub sellest, milline on parlamendienamuse ja valitsuse poliitiline kurss. Oluline on ka asjaolu, kas eelarve on tasakaalus - kas kulude- ja tuludepool kattuvad. Nagu öeldud, moodustub riigieelarve tuludepool peamiselt maksudest. Maksupoliitikas on aga võimalikud päris paljud variandid, mis olenevad valitsuse ja parlamendi poliitilisest kursist. 1. K õ r g e d või m a d a l a d maksud. 2
raha. Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt nn keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. Peamiselt saab riik tulu maksudest. Eelarvel on kaks poolt: Kuludepool kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest Tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetakse aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. Eelarve- ja maksupoliitika ehk fiskaalpoliitika ei kuulu mitte panga, vaid valitsuse pädevusse. Peamised maksusüsteemid: Progressiivne keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega Proportsionaalne kehtib ühtne maksumäär. Nii on ka Eestis! Maksud laekuvad:
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Äriplaan DG restoran ja kohvik Darja Grigorjeva Valga 2009 Sissejuhatus : 1. Äriidee tutvustus lk3 1.2 Ärinimi, adress 1.3 Äriplaani esitaja andmed 2. Toode/ Teenused lk4 3. Tootmine/ Seadmed lk5-6 3.1 Tootmine 3.2 Seadmed 4. Personal lk7 5. Finantsprognosid lk8-9 5.1 Finanseerimine 2 1.Äriidee tutvustus Äriidee tuli sellest, et ise väga armastan hea söök. Niisiis,otsustasin, et rajan oma söögikoht ja sellega söögi valmistada! Lisaks pakkume ööbimist, sauna kasutamist, ruumide rentimine võimalust, bowling, tenis. 1.2 Ärinimi, aadress OÜ Dg restoran ja kohvik Sooru 16 Valgamaa 56706496 1.3 Äriplaani esitaja nimi, aadress...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAAR Äriplaan Rändur restoran ja kohvik Nadezda Vassiljeva Tallinn 2012 Sissejuhatus : 1. Äriidee tutvustus lk3 1.2 Ärinimi, adress 1.3 Äriplaani esitaja andmed 2. Toode/ Teenused lk4 3. Tootmine/ Seadmed lk5-6 3.1 Tootmine 3.2 Seadmed 4. Personal lk7 5. Finantsprognosid lk8-9 5.1 Finanseerimine 2 1.Äriidee tutvustus Äriidee tuli sellest, et ise väga armastan hea söök. Niisiis,otsustasin, et rajan oma söögikoht ja sellega söögi valmistada! Lisaks pakkume ööbimist, sauna kasutamist, ruumide rentimine võimalust, bowling, tenis. 1.2 Ärinimi, aadress OÜ Rändur restoran ja kohvik Pelguranna 23 Tallinn 58281499 1.3 Ä...
Kõik saabunud arved kontrollib ja viseerib juhataja ning seejärel edastab need raamatupidajale. Majandustehingute kajastamiseks kasutatakse raamatupidamise tarkvara Standard Books. Müügiarved sisestatakse raamatupidamisprogrammi Standard Books kasutatdes moodlit müügireskonto, registrid arved. Müügiarvete laekumine kajastatakse samas moodulis registris laekumised (vt Sele X). Tähtis on alati märkida õige pangakonto kuhu laekumine tekib ja kuupäev. Müügiarve (vt Sele x) sisetsamiseks tuleb valida müügireskontro, müügiarved ja koosta uus. Uuele müügiarvele märgib programm ise järjekorra numbri, lisada tuleb ettevõtte nimi kellele arve koostatakse, kuupäev, arve number, tasumistingimus, bilansi konto ja summa.
Aruanne koostatakse kassapõhiselt ja seega on see ainuke aruanne mis näitab raha tegelikku liikumist. Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid. Raha ekvivalentideks on lühiajalised väga kõrge likviidsusega investeeringuid. Neid saab kiiresti realiseerida ja mille väärtuse risk on 4 madal. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised (positiivne rahavoog) ja väljamaksed (negatiivne rahavoog). Rahavoogude aruanne kajastab kõiki aruande perioodil toimunud reaalseid rahaliikumisi. Sageli koostatakse rahavoogude aruanne prognoosina, sest ettevõte peab tuleviku väljamaksed tagama ressurssidega. Kasumiaruanne ei iseloomusta reaalse raha liikumist, sest kasum võib tekkida ka arvestuslikult ehk virtuaalselt. Rahavoogude aruannet kasutatakse firmasiseselt finantsotsuste tegemisel,
seega brutokasum võrdub netokasumina. Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. 14.02.2013 5 Rahavoogude aruanne Aruanne koostatakse kassapõhiselt ja seega on see ainuke aruanne mis näitab raha tegelikku liikumist. Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid. Raha ekvivalentideks on lühiajalised väga kõrge likviidsusega investeeringuid. Neid saab kiiresti realiseerida ja mille väärtuse risk on madal. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised (positiivne rahavoog) ja väljamaksed (negatiivne rahavoog). Rahavoogude aruanne kajastab kõiki aruande perioodil toimunud reaalseid rahaliikumisi. Sageli koostatakse rahavoogude aruanne prognoosina, sest ettevõte peab tuleviku väljamaksed tagama ressurssidega. Kasumiaruanne ei iseloomusta reaalse raha liikumist, sest kasum võib tekkida ka arvestuslikult ehk virtuaalselt. Rahavoogude aruannet kasutatakse firmasiseselt finantsotsuste tegemisel,
Väljavõtted finantsaruannetest Nelson Lewis Rahakäibearuanne (statement of cash flows) 01.01 - 31.12.2007 $ Põhitegevus (Operating activities) Laekumised (Receipts): ostjatelt (from customers) 100 000 Maksed (Payments): tarnijatele (To suppliers) -406 000 põhitegevus kokku (Net cash flow from operating activities) -306 000 Investeerimistegevus (investing activities) mat
eelarveaastasse ülekantavad kulud; 2) riigieelarves selleks ettenähtud vahendid; 3) riigivara erastamisest saadud tulu vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seadusele; 4) tulu riigivara võõrandamisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti; 5) riigieelarvesse Eesti Panga kasumist tehtud eraldised; 6) stabiliseerimisreservi haldamisel saadud tulu, mida ei võetud kasutusele; 7) muud laekumised. 16.03.2010 19 Stabiliseerimisreservi nõukogu Nõukogu koosneb järgmistest liikmetest: 1) rahandusminister - esimees; 2) Eesti Panga president; 3) neli Riigikogu poolt nimetatud liiget. Nõukogu pädevus ja ülesanded on: 1) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine stabiliseerimisreservi täiendamise kohta; 2) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine Vabariigi Valitsuse poolt
põllumajandussaaduste müügist 2011. aastal on 7 600 (8 000 - 900 + 500). Analoogsel loogikal põhineb ka kulude arvestamine. 2011. aastal ostis FIE sööta 3 200 eest. Ostuarvest tasus samal aastal 2 900 . Samas tasus FIE 2010. aastal tasumata jäänud 100 suuruse söötade ostuarve. 2011. aasta põllumajandussaaduste võõrandmisega seotud kuludena saab FIE kajastada seega 3000 (3 200 300 + 100). Raha laekumiste ja väljamaksetena kajastatakse nii laekumised ja väljamaksed sularahas kui ka laekumised arvelduskonto(de)le ja maksed arvelduskonto(de)lt. Arvestust on vaja pidada ka FIE erikontol (selle olemasolu korral) toimunud tehingute kohta. Kassapõhist arvestust kasutav FIE peab: · korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; · dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
On teada, et üle 6 millioni võõramaalase käis Iirimaal 2010. aastal. See näitab, et 2009. aastast on turistide arv kahanenud 12, 9% võrra. Arvatavasti on arv kahanenud kuna oli halb ilm enamasti aasta alguses ja lõpus ja ka vulkaanide tuhk tungis Iirimaale. Turismi- ja majutussektor on ikka veel juhtiv sissetuleku osa. Need sektorid tagavad Iirimaal pea 180 000 töökohta ja aidates luua välisvaluutas 2, 7 billionit eurot tulu. Kui sellele lisada veel vedajate laekumised ja sealhulgas veel piiriüleste külaliste laekumised tõuseb tulu 3, 4 billioni euroni. Eeldatav kulu turismi peale Iirimaal oli 2010 aastal 1, 3 billionit eurot. Eestist saab Tartust sõita Dublinisse ja Tallinnast nii Dublinisse kui ka Düssendorfi. Kõige populaarsemad vaatamisväärsused: 1) Brú na Bóinne - Suurim ja üks olulisematest eelajaloolistest megaliitsetest ehitistest koosnev paik. See koosneb Neoliitsetest haudadest, kividest ja teistest
5 *pikaajaline krediit *nõudmiseni ja tähtajata krediit 3. Tagatiseta olemasolu *tagatisega krediit *tagatiseta krediit 4. Tagasimakse järgi *osamaksetena tagasimakse *kogu summa korraga 4. Laenude lühikirjeldused Ettevõtluslaen Ettevõtted vajavad lühiajalist laenu, et jooksavaid kohustusi täita. Nagu näiteks materjali ja tooraine ostmiseks ja ka palkade maksmiseks. Tihti ei pruugi laekumised ja väljaminekud oma vahel ajaliselt ühtida. Ettevõttelaenu andmisel lähtub pank sellest, milleks ettevõte laenu vajab ja ettevõtte reputasoonist. Pank vaatab ka üldfinantsseisundit ja pangakonto keskmist käivet. Ettevõttelaenu tagastatavus ja tähtajalisus oleneb üldjuhul varade käibe kestusest. Arvelduslaen Lühiajalinelaen, mis on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga deebetisse e. miinusesse
Maanteekaubavedudel kasutatavate transpordivahendite ja seadmete soetamine Jae- ja hulgikaubandusettevõtjate käibevahendite finantseerimine Kinnisvara arendamise projektid müügi ja väljarentimise eesmärgil. Kui kinnisvara arendamine toimub oma, sh tütar- ja sidusettevõtete kinnisvaraarendusega mitteseotud 13 tegevuse tarbeks, on lubatud osa pindadest välja rentida tingimusel, et rendi laekumised, välja arvatud tütar- ja sidusettevõtetelt, ei ületa 30% laenutaotleja aastakäibest Ekspordiga seotud tegevusele, mis on otseselt seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, kui käenduse väljastamisega antakse riigiabi Laenutaotleja otseste või kaudsete omanike hulgas on madala maksumääraga piirkondades registreeritud firmasid.
võimalik eraldi välja tuua. Lihtsustatud lisandunud rahavoog (LRV) e. antud investeerimisprojekti tulemusel tekkinud positiivsete rahavoogude kasv leitakse, kui investeeringu realiseerimise tulemusena saadud rahalistest laekumistest (IL) lahutatakse laekumistega otseselt seotud kulutused (K) ja tulumaks (TM) (kui see on kehtestatud). LRV = IL K TM (6) Algandmed: Investeeringu teostamise tulemusena tekkivad täiendavad laekumised IL 25000 Täiendavate laekumistega seotud täiendavad väljaminekud K 10000 Tulumaks TM 1500 Lihtsustatud lisandunud rahavoo arvutus: 25 000 - 10 000 - 1 500 Lihtsustatud lisandunud rahavoog = 13 500 Investeerimise tulemusena prognoositava detailsema rahavoo annab eelarvepõhine rahavoo arvutus. Eelarvepõhisel rahavoo arvutamisel lähtutakse lisandunud rahavoo arvutamisel ärikasumi EBITDA (EBITDA earnings before interests, taxes, depreciation and amortization) näitajast (vt peatükk 1.3
Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Müügitulu arvestust
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ...
b) internetipank, telefonipank c)sularahaautomaadid d) krediitkaardid VÄÄRTPABERID JA VÄÄRTPABERITURUD Majanduses tegutseb suur hulk ettevõtteid ja muid instutsioone ning üksikisikuid. Igaühel on oma eelarve.Ühtedel on raha rohkem kui nad kulutavad , neid kutsutakse säästjateks. Teistel on kulutused suuremad kui laekumised, neid kutsutakse laenajateks. Seega saaksid säästjad aidata laenajaid oma ideede elluviimisel. Oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist ettevõtete tegevuses, kellel on vaja lisaraha. Seda ülesannet täidab finantsturg ehk väärtpaberiturg. Finantsturg jaguneb: a) rahaturg- kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni 1 aasta
Maksebilanss Selle kaudu saab hinnata riigi sisse- ja väljaveo positsioonid. Riigi majanduslik tegevus impordi ja ekspordi valdkonnas. Import on võlg, eksport on eestipoolne laenuandmine teistele riikidele. Väliskaubandusbilanss ei tähenda ainult kaupu, vaid kajastab ka raha. Oma olemuselt on raha ka ju kaup. Investeeringud, mis välismaalt sisse tulevad, on ka sisuliselt import. Raha ainuke erinevus muudest kaupadest on tema likviidsus. Eesti majanduslik seis on selline, et oleme huvitatud olnud peale taasiseseisvumisest välisinvestorite siia meelitamisest. Peale taasiseseisvumist ei olnud meil erilisi rikkusi . Seepärast taheti ka väliskapitali massiliselt siia. See on aga nii positiivse kui negatiivse küljega.. mida rohkem me seda siia sisse hangime, seda suuremaks kasvab meie võlg. Eesti väliskaubanduse bilanss ei ole kahjuks tasakaalus, me ei suuda nii palju välja viia, kui sisse tuuakse. Me oleme kogua...