lossid kaitstud ja nad ei rajanud linnuseid Usus neil kindlad jooned puudusid, aga mingisugused jumalannad neil olid, kujutati madudega Kujutavas kunstis olid neil skulptuur-reljeefid ja kujud. Tähtsamateks arhitektuuri saavutusteks kreetalastel lossid(Knossos, Phaistos ja Hagia triada) Lossid: · Suured ja koosnesid paljudest eriilmelistest ruumidest · Alumisel korrusel laoruumid, ülemisel esinduslikumad toad · Eritasapinnalisi ruume ühendasid trepid · Seinad kivist, laed puust · Puust ka allapoole ahenevad sambad, mis olid tavaliselt värvilised · Peasissekäik ei olnud paraadlik, vaid rõhk pandi rohkem värvidele ja vabale vormile · Ruumid paiknesid korrapäratult ümber nelinurkse siseõu · Seinad olid krohvitud ja katsid seinamaalid Kreeta lossid hävitas maavärin, ehitati uuesti üles ja siis hävitas vulkaanipurse, nii näeme neid Pärast vulkaanipurset oli kreeta ühiskond nõrgenenud, kaotasid valdused ahhaialastele, kes
maja. Catal Houyuk Asus suurtel väljadel keset Anatooliat. Varasemad leiud kuuluvad umbes aastasse 7000 e.Kr. Esimene teadaolev küla eksisteeris umbes 6300 5500 a. eKr. Asula koosnes umbes 300 - st majast ning oli nendel aladel üks suurimaid. Linn koosnes ristküliku kujulistest lameda katusega majadest, mis asetsesid külg - külje vastas ning mille vahel puudusid tänavad. Hooned olid ehitatud savitellistest ning kaetud krohviga. Laed olid ehitatud savist, puidust ja roogudest. Seinad olid ehitatud savitellistest ning toestatud massiivsete tammepalkidega. Pearuumi seinad olid kaetud punase krohviga. Valgus pääses tuppa väikeste akende kaudu seina ülaosas. Põrandad olid kaetud lubjaga. Sisenemine majja käis katusel oleva avause kaudu, mis oli mõeldud ka, kui ventilatsiooniava või korsten. Katuste kaudu pääses ka ühest elamust teise. Kuna siseruumides oli vähe valgust ja halb ventilatsioon, siis kasutati katuseid
ol.olevate avade kinniladumine(90mm+120mm+90mm) kipsseinad 13+66+13 mm (uste pealsed osad) Viimistlustööd ol.olevate seinte viimistlemine (gaaskukeroonpaneelid) columbia plokkidest seinte viimistlemine(uued seinad) seinte tasandamine keraamiliste plaatide alla (vanad seinad ja uued col.plokkidest seinad) seinte hüdroisolatsioon (dushiruumid) seinte niiskustõke kipsseinte viimistlemine vahelaepaneelide viimistlemine uued paneelid ja monoliitsed osad vanad olemasolevad kipsplaatidest laed sama,vertikaalsed osad ripplagi K-100 keldri lagi (soojustus 100mm + tsingitud võrk) Ecophon Super G liimitud lakke leiliruumi lagi leiliruumi seinad columbia plokkidest seinte värvimine (pahtelduseta) r/betoon seinte viimistlemine (maht väike -sisaldub col.plokkidest seinte mahus) pvc katete paigaldamine pvc katte paigaldamine (7 mm) keraamiliste plaatide paigaldamine põrandale põranda liist keraamilisest plaadist h=80 mm treppide katmine trepiastmeplaatidega
Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui
Nordnet Eesti AS, Tallinn, 8000 m2 Miiduranna Külmladu OÜ, Harjumaa, 6000 m2 Via3L AS, Harjumaa, 2000 m2 Suurimad tootmise juurde loodud eritemperatuuriga laod: Balbiino AS, Tallinn, 5500 m2 Premia Tallinna Külmhoone AS, Tallinn, 5000 m2 Rakvere Lihakombinaat AS, Rakvere, 2000 m2 Lao suurus ruutmeetrites on siiski vaid üks näitaja, mis annab ainult osalise pildi ladustamisvõimalustest. Kui ei ole teada, kui kõrged on laed ja kas ruumid on riiuldatud või ei ning kuidas on organiseeritud kaupade laosisene paigutus, on lao tegelikku läbilaskevõimet võimatu hinnata. LAOTEENUS Kellele? Kaubanduse ja tööstusega tegelevatele ettevõtetele, kellel on vajadus lao pidamiseks logistilises ketis. Millised on võimalikud laovariandid? Tolliterminal, tolliladu, tollitud kauba ladu, kombineeritud variant eelpoolnimetatutest. Millest koosneb laoteenus?
sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema. Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100...150 mm, selleks et tõsta niiskust kartev puitsein märjast põrandast kõrgemale. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust)
mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja välisseinad, laed, põrandad) ning 4 Puitplaadid Külli Kalbre sisseehitatud mööbliesemete valmistamisel. Mõningaid eriplaate kasutatakse ka betoonivalu vormide (saalungite) tegemiseks. 2. Ristvineer (Plywood) Ristvineeri võidakse toota kas lehtpuu- või okaspuuspoonist või kombineerituna neist
Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima välisõhu loomulik ventilatsioon, kus on tagatud värske välisõhu sissevool ning niiske õhu ja gaaside väljavool ventilatsioonikorstna (või korstnate) kaudu. Laed peavad olema soojustatud, et hakkaks toimima õhu väljavool ventilatsioonikorstnate kaudu. Loomulik ventilatsioon toimib hästi kui ventilatsioonikorstnate läbimõõt on vastavuses ruumi mahuga ning ventilatsioonikorstna seinad on soojustatud. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Rühmasulu mõõtmed sõltuvad hoone suurusest. Ühes sulus soovitatakse pidada kuni 50 utte. Söödasõimed ja sulud ehitatakse nihutatavatena, et oleks tagatud kergem sõnniku väljaviimine
(pealiskingad) ja allikate täiendava tagatise ulatus Keelatud terminalid ja klambrid kõrgepinge vooluringi kontakt Iga keevitus post peab olema mittesüttivad suletud Ma terialami külgedel ja sissepääs asbestist või muid süttivaid lapiga vältimaks juhuslikku kahjustavad teiste töötajate 8 Kasutatud maalida seinad ja laed kabiinidel peab olema piirded Matt valguskiir peegeldus mõju vähendamiseks Võita kiired elektrikaarahjudes. Kaarkeevituskaablid on valguskiirte, heledust, mis võivad põhjustada põletusi kaitsmata silmad kui avatud neile kõik 10 allikas... 15. koos püsivam mõju kaar kiirgus võib kahjustada silma läätse ja täielik nägemise kadu. Ultraviolettkiirgus põhjustab põletusi ja naha (nagu otsese päikesevalguse käes), infrapuna kiirgus võib põhjustada silmade objektiiv clouding
kokkupuutel ei tõuse rohkem kui 140 C üle algtemperatuuri ja temperatuur üheski punktis ei tõuse rohkem kui 180 C üle algtemperatuuri ajavahemiku jooksul ( 60, 30, 15, 0 min) NÄIDE: A30 A-klassi vahesein,ehitatud terasest, nõuetekohaselt jäigastatud. Ehitatud nii, et tõkestaks leeke ja suitsu 1 tund, aga isoleeritud nii, et 30 minuti jooksul ei tõuse temperatuur üle 140 C ja edasi üle 180 C. B-klassi vaheseinad on vaheseinad, mille moodustavad vaheseinad, tekid, laed ja vooderdised. Nad on ehitatud tunnustatud mittesüttivatest materjalidest (aga mitte TERASEST), et nad suudaksid tõkestada LEEKIDE läbipääsu kuni standartse 30. min tulekatse lõpuni. Nende isolatsiooni väärtus on selline, et keskmine temperatuur tulega kokkupuute vastasküljele ei tõuseks rohkem kui 225 C üle algtemperatuuri teatud ajavahemike jooksul (15, 0 min), Isolatsiooniks võib kasutada põlevat materjali <2 mm (vineer) NÄIDE: B0 isolatsiooni väärtus ei vasta nõuetele
7 palli 750 1000 Krohv lõheneb ja variseb tükati keskmiselt tugev maha, seintesse tekivad praod. 8 palli 100 150 Seintesse tekivad laiad lõhed; tugev korstnad, karniisid, mälestussambad varisevad. 9 palli 15 20 Kivihoonete seinad ja laed purustav purunevad, puitehitised deformeeruvad. 10 palli 17 20 Enamik hooneid variseb, 8-9 purustav pinnasesse tekivad kuin meetrilaiused lõhed, raudteerööpad kõverduvad.
Majapidamine Reeglina on keskmise pere aastane elektrikulu 3500-5500kWh piires. Esimene asi, mida teha, et säästa elektrienergiat tuleb vaadata üle kodune majapidamine, ning kui maja on ehitusjärgus, tuleks jälgida, et maja aknad saaksid paigaltatud päikesevalguse trajektori suunas. Kuna päike on tugev soojus- ja valgusallikas, siis tuleks tema poolt pakutav tasuta energia vastu võtta. Maja ehitamisel tuleb soojustada kõik seinad, laed, põrandad, vundament ja katus, et ei tekiks külmasildu, ning katta kogu maja konstruktsioon tuuletõkke plaatidega, et tuul ei puhuks läbi maja. Kehv soojustuse tõttu on küttekulud üüratud. Puudega kütmine, kehvalt soojustatud majas, annab eriti tunda puuvirnadele, aga kehvalt soojustatud maja kütmine elektriga annab väga valusalt tunda, elektriradiaatorid, mis töötavad vahelduvvooluga, on suured energiatarbijad, eriti kui nendega kõetakse suuri ruume
Järgmisel päeval praadisin juba kala ja samuti seda eelnevalt paneerides. Õhtul tükeldasin ja panin juba iseseisvalt rootsi laua ja a la carte hommikussöögi asju välja. Järgmisel päeval tegin juba abiga böfstrooganovi , frikadellisuppi, kus olid frikadellid ise valmistatud. Õppisin kasutama ahju, kus auruga keetsin kartuli ja tatra. Võtsime liha sulama, et see õigeks ajaks ära sulaks ja sellel päeval oli vahe suurpuhastus, kus pestakse köögis kõik seinad, laed, ahjud ja jahutuskapp. Järgmisel päeval valmistasime borsi suppi, pika poisi valmistamine alates hakkliha läbi ajamisest, kuni ahju panemiseni, valmistasin esimest korda sinepikastet, mille põhi on vein. Valmistasin veel riisi makra salatit ja järgmiseks hommikuks ka kuumade võileibade ettevalmistus. Kasutasin esimest korda jahutuskappi ja seal oli vaja kirjutada alati kui kappi panid midagi jahtuma. Maksimaalne aeg oli 2 tundi ja seda kontrollis samuti laeva doktor.
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.K...
Enne kasutamist värv hoolikalt segada. Värvida 1 2 kihti pintsli, värvirulli või pihustiga. Töövahendite puhastamine lakibensiiniga. Kulu 7-12 m2/l sõltuvalt aluspinnast ja värvitoonist. Kuivamine 20oC ja 50% suhtelise õhuniiskuse juures tolmukuiv 4 tundi, ülevärvimiskuiv 18 - 24 tundi. Värvi mitte valada kanalisatsiooni ja loodusesse. Tühi kuiv taara viia prügilasse. Vedelad jäägid ohtlike ainete kogumispunkti. 5. Lateksvärv: Seinad, laed kuivades ruumides. Sobib uue ja varem värvitud krohv-, betoon- ja tellispinna, kipskartongplaadi, värvitava- ja klaaskiudtapeedi, pahteldatud pinna, samuti krunditud puitkiud- ja puitlaastplaadi värvimiseks. Mittetilkuv, hea kattevõimega, värvitud pind on hästi pestav ja kiiresti kuivav, värvitoon ja läige püsivad kaua, nõrk lõhn. Lühike kuivamisaeg võib vahel olla tülikas. Värvimisel tuleb olla kindla käega ja üht kohta mitte liiga kaua võõbata, muidu jõuab värv
või PVC kate). Viimane konstruktsioon on valitud ET-2 0505 PP11-2, mille mõõte on muudetud. 1.4. Siseviimistlus Märjad ruumid on kõik kaetud keraamiliste plaatidega (pesemis-, kuivatus-triikimisruumid, köök, sanitaarsõlm, WCd ja dusiruumid). Ülejäänud ruumide seinad on pahteldatud ja värvitud ning laed on värvitud. Trepikodade seinad on värvitud Epo värviga, laed värvitud. Siseviimistlus on ruumide kaupa ära näidatud järgnevas tabelis: Ruum Põrand Sein Lagi/tala Eesruum (3 tk) PVC Akrüüllateks Värv Elektrikilbiruum PVC Akrüüllateks Värv Tehnikaruum (2tk) PVC Akrüüllateks Värv Esikud (5 tk) PVC Akrüüllateks Värv
3. kõrgrenessanss Algul kunstikeskuseks Firenze, siis Rooma ja hiljem Veneetsia. 16. sajandiks jõuab renessanss ka mujale Euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehituste osatähtsus ja tugineb Vana-Rooma saavutustele. Tuntav on horisontaalsus, levib mansard ja kelp katus. Levib jälle ümarkaar, populaarselt tahutud kividest. Tavaliselt ruudu kujuline sisehoov. Põhikorpus kõrgem kõrval korpustest. Kirikutel kuppelkatus. Sisekujunduses kassett laed. Eraldub maal ja skulptuur arhitektuurist. Areneb kiiresti tahvelmaal. Kunstnikud otsisid ikka ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt. Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast.
kolme niiga. Hauakambrist leiti sarkofaag, roosast graniidist kanoopiline kirst kolme anumaga, osa muumiast, punakast puust vasaku jala sandaal, tükk linast riiet ja väike ränikivist nuga. Püramiiditekstid kui kujunduselement olid selleks ajaks juba suhteliselt fikseeritud, neid leidus mitte ainult hauakambris, vaid ka koridoris. Sissepääs oli jällegi sulgetud kolme suure roosast graniidist plokiga, nagu ka Unase ja Teti püramiidides. Hauakambri ja eesruumi laed on kaunistatud astronoomilise motiiviga - valged tähed mustal taustal. Pepi I püramiidi kõrvalt on tänaseks leitud kuus püramiidi, mille omanikena on identifitseeritud Nebunet, Inenek-Inti, Meritit, Ankh-sn-pepi II ja III, ja prints Hernetjeriket. Pepi II püramiid Pepi II olevat saanud võimule 6-aastaselt. Õpetlaste arvamused tema valitsusaja suhtes lähevad lahku umbes 30 aasta ulatuses, Stadnikov pakub ajavahemikuks 2254 - 2160 a. e. Kr. Tema trooninimi oli 'Ra nimi on kaunis'
aastal tulevase Kadrioru suveresidentsi maa-alaga koos 17. sajandil ehitatud raehärra von Drentelnile kuulunud maja. Keisri tarbeks laiendati väikest ehitust tiibhoonega, mille tulemusena oli hoones esik, köök ja neli tuba. Väike suveresidents oli kasutusel kuni keisri surmani. Järgnevad valitsejad elasid Tallinna külastades valminud Kadrioru lossis ning väike ehitus jäi unustatuna lagunema. 1780-teks aastateks oli hävinud uus tiibhoone ja varisenud vanema osa laed. Hoone taastati keiser Aleksander I korraldusel peale tema külaskäiku 1804. aastal varasemat ilmet muutes. Taastamata jäi tiibhoone, köök ehitati ringi ja selle peale söögitoana tuntud teine korrus, mis varem puudus. Eluruumide arv vähenes ühe võrra. Seejärel on väikest ehitust pidevalt hooldatud ning tänapäeval esindab see hoone ainsana Eesti arhitektuuris 17. sajandi suvemaja ehituslaadi ning on seetõttu ehitusmälestisena eriti väärtuslik.
Paabeli torn . Paabeli torn Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst Ishtari väravad Ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid ( Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossid koosnesid erineva suurusega eriilmelistest ruumidest ja keskel oli siseõu. Losside seinad olid kivist, laed puust. Lossidele olid omapärased allapoole kitsenevad sambad. Egeuse kunst oli rõõmus ja värviküllane kunst, kus kasutati türkiissinist, punas ja kollast. Losside sissekäigus polnud küll nii suured ja uhked nagu Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele anti elu ja toredust vormide mänguga ja värviküllusega. Knossose palees on silmapaistvad seinamaalingud, freskod.
9 4. KESKKONNAMÕJUD Projekteeritud ehitis ei ole keskkonda reostav. Reoveed juhitakse piirkondlikku reoveevõrku. Tahked jäätmed kogutakse prügikasti ja antakse üle sellekohast litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 5. HOONE SISEARHITEKTUUR Siseseinad pahteldada/ krohvida ja värvida. Võib kasutada ka tapeeti. Laed pahteldada ja värvida. Põrandatele paigaldada kas lamineeritud või naturaalne põrandakate. Niisketes ruumides paigaldada hüdroisolatsioon ja keraamiline plaat. Leiliruum vooderda sisevoodrilauaga. Siseustena kasutada täispuituksi. Leiliruumi uksena kasutada kuumakindlat klaasust. 6. EHITUSKONSTRUKTSIOONID 6.1. Kasutatavad normdokumendid Vavariigi Valitsus 27.oktoobri 2004. a määrus nr 315 "Ehitisele ja selle osale estatavad tuleohutusnõuded"
Kaua aastaid arvati, et tarkvara installimine Windowsis on laju lihtsam Linuxi omast ja et Windowsi omad olid omadega tipus täppis. Nüüd enam mitte nii väga. Allalaadimine Linuxis on lihtne, valutu ja keskse süsteemi pealt. 7. Paindlikus vs jäikus Ma alati võrdlen Linuxit(eriti töölauda) Windowsi ruumiga, kus lagi ja põrand on kas liigutatav või mitte. Linuxiga oleks sul justkui ruum, kus saab lage ja põrandat tõsta või langetada vastavalt oma vajadustele. Windowsiga need laed ja põrandad on liikumatud. Sa ei saa kaugemale minna kuni Mircrosoft on sulle heaks arvanud panna. Võtame näiteks sellesama töölaua. VA juhul, kui sa oleksid nõus maksma kolmanda osapoole aplikatsioonide installi eest et alter töölauda saada, Windowsiga oled sa seotud selle sama välimusega mille Microsoft on sulle ideaalnumbritega ära määranud. Linuxiga sa saad teha üsnagi oma soovide lähedase ja vajadusele vastava töölaua. 8
Olles Saksamaal, tutvub Paul ühe kunstniku Max Ernst'iga. Paul on maalihull - talle on see üks luule arvukatest nägudest. Max hakkab ka Galat armastama. Sealjuures Paulile ta niivõrd meeldib, et Paulil pole midagi selle vastu. Ta nagu armastaks ise ka Max'i läbi Gala. Max kolib prantsusmaale nende juurde. Pauli Isa vihastas selle peale, et mingi muidusööja tema majja elama tuleb ning ostab noortele maja. Nad teevad kolmekesi remonti selles majas ning Max maalib kõik seinad ja laed oma sürrealistlikke pilte täis (vannitoa seinale maalis maasika ja uksele palja Gala). Asi areneb nii kaugele, et Paul saab aru, et selline kooselu ei toimi, aga ta armastas Galat ja oma sõpra Maxi nii väga, et otsustab ise põgeneda. Ta ei julge öelda oma parimale sõbrale, et hakka astuma. ,,Gala hoidis kahte meest oma lõa otsas," on öeldud raamatus. Neist kahest mehest otsustus Paul nõrgemaks ning kaob ainult isale jätab kirja, et kasutab veidi raha
Hoonesiseseks liikumiseks on võimalik kasutada treppi ja lifti. Kontoriruumi suurus on 16 m2. Töötajal on kontoris piisavalt liikumisruumi tööülesannete täitmiseks. Liikumisruumi piisavus võib varieeruda vastavalt kliendi (eraklient, äriklient) tööruumidele. Kontoris on töötajal võimalik saavutada sobiv ergonoomiline tööasend. Kontoriruumis asub suur aken, mis tagab loomuliku valguse olemasolu. Büroohoone ja kontoriruumi uksed, aknad, seinad, laed, põrandad, liikumisteed ja väravad on ohutud ja tööohutusalastele nõuetele vastavad. Liikumisteed on tasased ja ilma takistusteta. Kontoriruumi põrand on kaetud vaibaga. Tööruumis on sissepuhkeventilatsioon, väljatõmme puudub. Tööruume köetakse talvisel ajal radiaatoritega. Töötajal on võimalik käia büroohoone ühistualetis, töötajal on võimalik kasutada sooja ja külma vett. Kontoris on võimalik keeta vett. Tööaeg on üldjuhul 8.00-17.00
toetusid paest konsoolide ridadele. Suuremate kandeavade korral kasutati ruumi keskel olevat ematala (ematalasid), mida toetati raidkiviposti(de)ga. Keldri ja ülemise korruse talalaed kaeti reeglina paeplaatidega, pööningul (ülemisel lael) lisaks sellele veel paksu mullakihiga. See oli keskajal nii tule- kui ka pommikindel konstruktsioon. Muudes kohtades olid talalae talad kaetud laudisega. Kangialuste pikkade käikude laed olid reeglina kaetud silinder- või servjoonvõlvidega, mis olid tihti varustatud rauast riputusrõngastega, väiksematel ja vanematel hoonetel kasutati aga ka seal talalagesid. Elamute, samuti ka kõikide muude hoonete fassaadid olid kaetud reeglina heleda lubikrohviga, mis jättis katmata raidkividetailid, nurgakvaadrid ning sageli ka eenduvad kivinukid. Krohvipind oli sealjuures lainetav ja omapärane: ta järgis paemüüri ladumise ebatasasusi ning sageli ka suuremate kivide piirjooni
PUHASTUSTEENINDUS Sisukord MUSTUS........................................................................................................................3 VESI...............................................................................................................................4 TENSIIDID.....................................................................................................................5 PUHASTUSAINED........................................................................................................5 PINDU KAITSVAD AINED............................................................................................7 PUHASTUSMEETODID................................................................................................9 KORISTUSVAHENDID...............................................................................................11 PÕRANDAKATTEMATERJALID JA NENDE HOOLDUS...........................
Võhanu jõe liivakivipaljandid, milledest kõrgeim Viira veskimüür. · Haanja kõrgustik on Eesti kõige "mägisem" ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m ü.m.p. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Viimane on ühtlasi Eesti suurima suhtelise kõrgusega looduslik pinnavorm, mille lagi kerkib jalamil oleva Perajärve pinnalt 88 m kõrgusele. Absoluutkõrguselt järgnevad Kerekunnu (296 m) ja Tsälbamägi (293 m). VÕRU VAATAMISVÄÄRSUSED Fr. R
Kõige arenenum oli tarbekunst, antiikkunsti ei osatud hinnata, palju hävitati. Alles frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas kultuurile tähelepanu pöörama. Oma lossi Aachenis tegi kultuurikeskuseks (säilinud tänaseni). Tol ajal oli eriline raamatumaal ehk miniatuurmaal, initsiaalid. Selle aja ehitised on hävinenud. Katakombid olid kas looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis vahel kulgesid ka linnade all. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Romaani kunst Peale antiikkultuuri kokkuvarisemist läks 500 aastat enne kui euroopa kultuur hakkas üle saama madalseisust. Alates 10.sajandist võib rääkida nn. Romaani kunstist. Nimetus tuli kasutusele 19.sajandil ja tuletati ehituskunstide motiivide nagu ümarkaare ja samba kasutamisest. Romaani stiil on saanud mõjutusi antiik ja varakristlikust kunstist, bütsantsi kunstist ja vähesel määral islami kunstist. Romaani kunst on seotud ristiusu kirikuga
1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept · 5 kabelit, kabelitepärg · Kooriümbriskäik · Silindervõlvid
Ondatrale on meelispaigaks veetaimestikurohked jõed ja järved, mille kõrkjastikku ehitab ta omapärased kuhilpesad või uuristab kallastesse urud. Ondatra on Vooremaale meelitanud ka oma vaenlasi, kelleks on tuhkur, nirk ning kährikkoer. Rebane käib sageli järvekallastel toitumas ning põldudel on näha jooksmas halljänest (Remmel 1978). 5. Inimtegevus Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Reljeefi kõrgemad osad voorte laed ja nõlvad on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega, esimeste alapõldude rajamisest saadik. Intensiivse põllumajandusliku kasutamise tõttu on põllumaaks sobivad maad kaitsealal kultuuristatud, üles on haritud enamik 10 voortevahelistest soodest ja muudetud need kultuurimaadeks (Koppel 1982). Põllumajandus kui majandustegevus eksisteerib Vooremaal tänapäevani tänu üsna viljakatele muldadele.
Triada). Lossid koosnesid paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümbes suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumis, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumise liigendamiseks, vaid eelkõige ruumise liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud selliseid paraadilikke sissekäike nagu idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumisele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millelle oli maalitud ornamente või
Egiptuse kõrgkultuur kestab umbes 3000 aastat. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst Praeguse Kreeka ja Türgi aladel tekkis kultuur umbes 5000 aastat tagasi. Kõige arenenum oli see Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel. Eriti uhked olid suured lossid, mis oma põhiplaanilt olid sedavõrd keerukad, et tekkis müüt labürintidest. Lossides oli eri tasapindadel ohtralt ruume, ladusid, treppe, sambaid. Erilised olid sambad alt ülespoole laienemise poolest. Losside seinad olid kivist, laed puidust. Seintel oli maalinguid ja ornamente. Kogu kunst ja kultuur oli elurõõmus ja loomulik. Keraamika oli värviline ja uhke mustriga, sellel kujutatud stseenid kiidavad meelelisust ja loodust. Suursugustest lossidest ja linnamüüridest on võimsaim Mykene linnamüür, mida kivide suuruse tõttu arvati, et ladusid kükloobid ja samas valminud kuulus Mykene Lõvivärav. Väga kõrgel tasemel oli kullasepakunst. Vana-Kreeka kunst Umbes 600 a. e.m.a
mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja välisseinad, laed, põrandad) ning sisseehitatud mööbliesemete valmistamisel. Mõningaid eriplaate kasutatakse ka betoonivalu vormide (saalungite) tegemiseks. Ristvineer (Plywood) Ristvineeri võidakse toota kas lehtpuu- või okaspuuspoonist või kombineerituna neist mõlemast, liimides üksteisega risti olevaid spoonikihte üksteise peale. Soomes toodetakse ristvineeri kase- ja / või okaspuuspoonist, millel lehtede paksus on 1,4, 2,2 või 2,8 mm
MURRUTUSLAVA selle ees. Kulbaste sügavus on reeglina 1...5 meetrit. Murrutuskulpa areng viib selle lae ehk toetuseta jäänud pangaosa sissevarisemiseni. Kulbaste arengut soodustab murenemine, mida kiirendab mitmesuguste organismide elutegevus. Enamasti tekivad murrutuskulpad lubjakivisse. Põhja- Eesti paekaldast teooriaid on mitu: soome lahes on voolanud ürgneeva, veealuseid orge oli palju.. põhiline on aga et panga jalamid murrutatakse, paelahmakad varisevad, koopad, laed kukuvad alla. kuidas pank kujuneb ? üleval kihid on tugevad lubjakivid, alumised on tavaliselt õrnemad liivakivid, nende all sinisavi. Alumisi kihte on lihtne murrutada, seega ülemine osa variseb alla. Alumistes tekivad murrutuskulpad. Tekivad paelahmakad, broneeritud järsakud. Murrutuskulbas, paekallas variseb, lahtine viiakse minema. Panga või astangu arenguetapid. Panga morfoloogia, sõltuvus kivimist, kihilisusest
mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja välisseinad, laed, põrandad) ning sisseehitatud mööbliesemete valmistamisel. Mõningaid eriplaate kasutatakse ka betoonivalu vormide (saalungite) tegemiseks. Ristvineer (Plywood) Ristvineeri võidakse toota kas lehtpuu- või okaspuuspoonist või kombineerituna neist mõlemast, liimides üksteisega risti olevaid spoonikihte üksteise peale. Soomes toodetakse ristvineeri kase- ja / või okaspuuspoonist, millel lehtede paksus on 1,4, 2,2 või 2,8 mm
(temperatuuride erinevus, tuul, ventilatsioon), nõuded õhutõkkele Piirete õhupidavuse mõõtmise meetodid: BlowerDoor rõhutest; hoone oma ventilatsiooni- seade; vahelduvsurvestamine; rõhulangu meetod; märkegaasi meetod. Õhulekkeid mõõdetakse erinevate õhurõhu erinevuste juures. Õhulekkearv q50 – õhulekke hulk 50Pa õhurõhkude erinevuse juures, mis on jagatud piirde pindalaga m3/(h•m2). [Eramul-välispiirded; korteril- seinad, laed, põrandad]. Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada 1m3/(hm2). Õhuvahetuskordsus n50 – Lekkeõhu hulk 50Pa õhurõhkude erinevuse juures, mis on jagatud sisekubatuuriga. 1/h Laminaarne õhuvool – õhuvool, kus osakestel on vaid voolusuunaline liikumine. Turbulentne õhuvool – õhuvool, kus osakestel lisaks voolusuunalisele liikumisele ka mitte- voolusuunaline liikumine. Osakesed liiguvad korrapäratult.
Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. . Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku 1 läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100..
4.3. Termotöötlemine Termotöödeldud puidu ehk termopuidu valmistamiseks töödeldakse puitu üle 170 °C temperatuuril. Uuritud alates 1920.aastast (Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Kanada). Termotöötlus parandab puidu pehkimis- ja ilmastikukindlust ning soojusisoleerivust ja vähendab puidu niiskuspaisumist. Kõrgel temperatuuril eraldub puidust ka vaik. Termopuidust valmistatud toodete kasutuskohad siseruumides on nt seinad, laed, põrandad, saunad, sisustuselemendid ja mööbel. Välistingimustes kasutatakse termopuitu hoonete fassaadidel, õueala ehitiste juures ning tisleritoodete valmistamisel (uksed, aknad, mööbel). Protsessi etapid: 1) kuumutamine ja kuumkuivatus; 2) termotöötlus veeauru keskkonnas; 3) jahutus. Termopuidu omadused: Tasakaaluniiskus väheneb Biokindlus paraneb, kuid mitte kasutada pinnases ja vees Värvus tumeneb Ilmastikukindlus paraneb
Kuidas jaotatakse piirde konstruktsioonid: 1. D 1,5 - kerged piirde konstruktsioonid 2. 1,5 D 4 - väikese massiivusega konstr. 3. 4 D 7 - keskmise massiivsusega piirded 4. D > 7 - massiivsed piirded Piirete niisksusreziim. Poore täitnud vesi suurendab alati materjali soojus juhtivust. Niiskusest tingituna alaneb sisepinna temp. ja niiskuse kondensatsioon võib põhjustada soojus kao tunduvat suurenemist. Võib sattuda pinnasest. Hoone keldri laed tuleb katta hüdroisolatsiooniga. Satub ruumidest kus on tegemist lahtise veega. Kõige suuremaid ebameeldivusi võib valmistada hüdroskoopne niiskus mis satub ruumidesse õhust. Niiskus levib difusiooni teel. Üheks varjandiks on seda vähendada korraliku ventilatsiooniga või kasutada niiskustõkkeid. Hoonete soojusvarustus süsteemid. 1. Soojus varustus liigitus: - On võimalik kasutada lokaalset ehk kohaliku soojus varustus süsteemi.
Sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Varasematel aastatel on uttede poegimisajad Eestis langenud talvekuudele (detsember, jaanuar, veebruar). Selline poegimisaeg sobib rohkem lammaste pidamisel soojemates lautades. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima õhu loomulik ventilatsioon. Laed peavad olema soojustatud. Ka soojustatud lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Rühmasulu mõõtmed sõltuvad hoone suurusest. Ühes sulus soovitatakse pidada kuni 50 utte. Söödasõimed ja sulud ehitatakse nihutatavatena, et oleks tagatud kergem sõnniku väljaviimine. Vaheaiad on 95-100 cm kõrgused. Lambalautade põrandad peavad olema ehitatud nii, et oleks tagatud vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine allapanusse. Loomadel peab olema kasutada kuiv lamamissala,
2-peatükk- Tulepüsivus ja-tunlikkus ning põlemiskoormus. 3-peatükk- Tulekahju ja selle ohu vältimine 4-peatükk- Evakuatsiooniteed ja- pääsud P.K moodustavad ruume(kõik seinad koos akende ja ustega, -plaatv.-valatakse kogu hoone alla r/betoonist juhul kui on tegu suurte 5 peatükk- Päästetööde tagamine vahelaed, laed, katused) koormuste ja nõrkade ning ebaühtlase tugevusega alustega 6 peatükk- Tuleohutuspaigaldis 7 peatükk- Rakendussätted 2)Seinte liigitus kasutatavate materjalide järgi -looduskivist, -tehiskivist, -puidust,kergbetoon (ühe-ja
Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima loomulik ventilatsioon, kus on tagatud värske välisõhu sissevool ning niiske õhu ja gaaside väljavool ventilatsioonikorstna (või korstnate) kaudu. Laed peavad olema soojustatud, et hakkaks toimima õhu väljavool ventilatsioonikorstnate kaudu. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Rühmasulu mõõtmed sõltuvad hoone suurusest. Ühes sulus soovitatakse pidada kuni 50 utte. Söödasõimed ja sulud ehitatakse nihutatavatena,et oleks tagatud kergem sõnniku väljaviimine. Vaheaiad on 95-100 cm kõrgused. Lambalautade põrandad peavad olema ehitatud nii, et oleks tagatud vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine allapanusse
Lossid olid ka majanduselu keskusteks. Lossid koosnesid paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist ja laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede teostamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud selliseid paraadlikke sissekäike, nagu Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte.
1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2
Külmlautades on hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Külmlautade puhul on sageli kasutusel pidamisviis, kus lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima loomulik ventilatsioon, kus on tagatud värske välisõhu sissevool ning niiske õhu ja gaaside väljavool ventilatsioonikorstna (või korstnate) kaudu. Laed peavad olema soojustatud, et hakkaks toimima õhu väljavool ventilatsioonikorstnate kaudu. Loomulik ventilatsioon toimib hästi kui ventilatsioonikorstnate läbimõõt on vastavuses ruumi mahuga ning ventilatsioonikorstna seinad on soojustatud. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Söödasõimed ja sulud ehitatakse nihutatavatena, et oleks tagatud kergem sõnniku väljaviimine. Lambalautade põrandad peavad olema ehitatud nii, et oleks tagatud vedelate väljaheidete äravool või nende
Külmlautade puhul on lammastele tagatud aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Lammaste aastaringse väljaspidamise puhul peab lammastele kindlustama kergehitise, kuhu loomadel on võimalik varjuda niiske ilma ja tuulega. Sõnnikut koristatakse 1 kord aastas. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Kui poegimisaeg talvekuudel, siis peetakse lambaid soojemates lautades. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Õhu loomulik ventilatsioon, laed soojustatud, valgustatus, restpõrandad. Optimaalseks on 60-75% relatiivset õhuniiskust. Lambaid peetakse rühmasulgudes, ühes sulus kuni 50 utte. Lammaste pidamisel peab olema tagatud pidev juurdepääs joogiveele ja söödasõimele. 35 cm pikkune söödafront. Mahelambakasvatuses peab olema ühe ute kohta tagatud laudas 1,5 m2 põrandapinda lamamiseks ja 2,5 m2 jalutusalal. Ühe talle kohta on nõutav 0,35 m2 põrandapinda laudas ja 0,5 m2 jalutusalal
Mööblieseme pindade klassifikatsioon : Nähtavad pinnad – toote normaalse kasutamise juures nähtavad Nähtavad välispinnad Nähtavad sisepinnad Mittenähtavad pinnad - toote normaalse kasutamise juures mittenähtavad Mittenähtavad välispinnad Mittenähtavad sisepinnad . Eespinnad - pinnad mis moodustavad fassadii Tööpinnad – pinnad mis moodustavad toote juures tööpinnad lauaplaadid kummuti laed köögikapi tööpinnad . PUITTOODETELE ESITATAVAD NÕUDED . Puidust valmistatud toodete konstruktsioonile esitatakse terve rida nõudeid, mis puudutavad : Toodete valmistamist Toodete kasutamist Ultiliseerimist pärast kasutuse lõppu . Funktsionaalsus – toode peab olema mugavalt kasutatav vastavatlt oma kasutusotstarbele . Näide : Tool peab oma mõõtudelt ja kujult võimaldama sellel istuda .
Rippfassaad jätab liikuva mulje, ebatavaliste materjalide kasutamine, sisehoov pidi olema midagi enamat kui liht koht Euroopas esimene maa-alune parkla -> Barcelona katedraal Katuse all kaared, universaalne katus *Casa Vicens 1878 Mauri stiil (ajaloo ja uue kombineerimine, värvide rohke) + gooti konstruktsioon *Palau Güell 1888 *Park Güell (1900 - 1914) Montana Pedalada *Casa Battlo (1905-07)- erilised looklevad rõdud, värviline, lopsakas, mustrid, mitte nii sirged laed PRANTSUSMAA Hector Guimard - Metroo sissepääsud (1899 - 1904) - Kohaliku stiili loomine 1)vaba + rustikaalne + eri materjale kombineeriv 2)filigraanne tellismüür + skulpturaalsed kividetailid 3)ämblikuvõrdulaadne klaas + *Castel Orgeval 1905 - krohv, metall, klaas *Castel Beranger 1894-98 - omapäraselt jaotatud osadeks, ekterjöör traditsionaalne, interjööris on rohkem juugendit näha Tony Garnier - "Tööstuslinn" tuleviku linnad toetuvad tööstusele. Sotsialistlik linn, kus
Valgustus Valgustust ehk valgustustugevust mõõdetakse lukside(1x).tootmisruumides on soovitav üldvalgustus 300-500 (1x).puidupinkidel töötamisel 500-750 lx.täpsematel töödel kohtvalgustus-valgustugevusega kuni 750-1000 lx. Valgustuse liigid · Loomulik valgus · Tehisvalgus · Avariivalgus Töökoht peab antud töötegemiseks peab olema piisavalt valgustatud! Kahjuliku toime ennetamiseks: · Kasutada päevavalgustust · Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust · Valgustus on koridorides,treppidel,kaldteedel · Vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi Tolm Puidutolmu keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus ei tohi ületada 2 mg/ kohta tööpäeava (8h) ja töönädala (40h) jooksul. Kahjulikud mõjud: · Mehaaniline trauma-simade sügelus,pisaravool,laugade punetus · Hingamisteedesse sattudes-krooniline bronhiit kopsutolmus ehk pneumokonioos,bronhiaalastma.
Hoone osi, mis võtavad vastu koormusi(tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne.) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne.). Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik sinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed on piirdekonstruktsiooniks. Hoone vundamendiks nimetatakse maa-aluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni taldmikuks, maapinnast väljaulatuvat osa sokliks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
