a) loodusvarad b) põllumajandustoodang (inimese tööd pole olnud nende (inimese töö nende materjalide tekitamisel) tekitamisel) siin pole võimalik midagi kiiresti neil on küllaltki kindel hind muuta (viljakasvatus) otsesidemed tootja ja tarbija otsesidemed tootja ja töötleja vahel vahel hinda mõjutab transport, tootmis- hinda mõjutab transport kulud, ladustamine II Toodetud materjalid ühe tootja lõpptoodang on teise tootja tooraine (algmaterjal) hind ja tarnimine on väga olulised tarnete kogused suured (kuna säilivad kaua); ladustamine, säilitamine III Seadmed ja materjalid põhitootmisega seotud (ketrusmasinad). Toodetakse eesmärgil, et keegi saaks nendega midagi edasi toota levinud otsekontaktid ettevõtete vahel (üks tellib seadme, teine valmistab) masstoodangu puhul vahendajad
11.02.2018 Keskkonnaprobleemid Eestis Keskkonnaprobleemide põhjused · põlevkivi kaevandamine ning põletamine; · inimpopulatsiooni suurenemine; · liigne metsade raie; · inimkonna soovide suurenemine; · õhusaastumine saasteallikatest (transport); · tehnoloogiline areng; · veereostus; · looduslikud protsessid. 1 2 Keskkonnaprobleemid Eestis Energeetika ...
5 Turunduse olemus ja juhtimise vajalikkus. Turundus majanduslanguse tingimustes. Tehingulisteks funktsioonideks on ost ja müük. Ost sisaldab alternatiivsete toodete ostmist ja nende väärtuste võrdlemist. Müük hõlmab toodete müümist ja reklaamimist. Logistiliste funktsioonide hulka kuulub toodete ladustamine ja transportmine. Abistavateks funktsioonideks on toodete finantseerimine, riskikandmine, turuinfo kogumine, standardite koostamine, toodete hindamine vastavalt standarditele jm. Need turunduse funktsioonid soodustavad vahetust, aitavad ületada lõhet tootjate ja tarbijate vahel. Turueralduse ületamisega loob turundus teatud kasu või väärtuse vahetuses osalejatele. (Marketing. Ann Vihalem lk. 14-15) Näide: AS SEBE Eesti-sisestel kaugbussiliinidel alates 5
nt teeme kirde saia kukliteks laiendatudkaup.:) lõigati viiludeks aga korraga on tal laiendatud kauba tunnused. Arenguvõimaline kaup: kaup koos võimalustega ka tulevikus lisada talle uusi teenuseid täiendavaid hüvesid. KAUBA LIIGID *LÄHTUDES TURUST tarbekaubad tööstuslikud kaubad PAKEND Pakendidisain on olulised järgmised kriteeriumis: täratuntavus, eristuvus funktsionaalsus(et sisu oleks värske, ei voolaks välja, eipudiseks laiali käepärasus,sobivus(avamine, kandmine, ladustamine ilu(kuju, värv, lõhn, materjal,puuteomadused( ökonoomsus(et tootmiskulud oleksid ratsionaalsed) ökoloogilisus/loodussäästlikkus pakend kui väärtus Pakend võib olla ka reklaamiargumendiks, võib olla USP(unique selling proposition) alusteks. Pakendile võib lisada kleepsude näol kõikvõimalikku infot alates logost lõpetades..... Kaupu saab liigitada ka lähtudes tarbimisemäärast ja käegakatsutavusest Lähtudes ostukäitumisest *esmatarbekaup *valikkaup *luksuskaup
Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 10) Miks tuleb vältida suboptimeerimist logistikas? Lk 76 Püüdes saavutada maksimaalseid tulemusi eraldi igas logistika tegevusvaldkonnas, vähendab see tegelikult logistika tõhusust tervikuna, sest parimad lahendused allüksuste, allsüsteemide või allkulude tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama. 11) Logistika integreerimise 4 astet lk 76-78 1. aste – Logistika vastutusalaon valmistoodangu ladustamine, lähetamine ja transpordi korraldamine. Süsteemi tööpõhimõtteks on vahetu reageerimine jaotusvaldkonna nõudluse igapäevasele kõikumisele. 2. aste - Logistika vastutusalaon kaubavoogude liikumise korraldamine tootmisliini lõpust kliendini. Kõige tähtsam on logistikakulude kokkuhoid, mitte klienditeenindus. 3. aste – Logistikasüsteem kontrollib ettevõtte materiaalset voogu, alates
Tsementi toodetakse kuiva- või märja menetluse järgi. Kuiva menetlust kasutatakse peamiselt siis kui tooraineks on lubimergel, märga aga kahe tooraine puhul. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt: Tooraine kaevandamine segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine) toorsegu põletamine klinkri saamiseks klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks tsemendi ladustamine ja pakkimine. Toormaterjali ettevalmistus märja menetluse puhul toimub järgmiselt. Lubjakivi purustatakse killustikuks, segatakse savi ja veega ja jahvatatakse kuulveskis pastataoliseks massiks- lobriks. Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. Lobri suunatakse lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida
TOORAINE peab andma vajaliku keemilise koostise, looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab kõik vajalikud koostisosad, aga enamikel juhtudel kasutatakse kaht toorainet: KALTSIITKIVIM mida võetakse 75-78% ja HARILIK SAVI mida võetakse 22- 25%. TOOTMINE: toormaterjali ettevalmistamine · Märg meetod Toorainete kaevandamine toorainete purustamine toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine lobri põletamine klinkri saamiseks klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Kuiv meetod Toorainete kaevandamine (savi ja lubjakivi karjäärides)toorainete purustamine toorainete kuivatamine toorainete jahvatamine homogeniseerimine toorsegu korrigeerimine toorsegu kuivatamine ja põletamine klikri jahvatamine ja kipsi lisamine tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Peale nimetatud meetodite kasutatakse ka kombineeritud menetlust. Meetodite valik sõltub tooraine omadustest, kütusest jne. Tsemendi põletamine toimub pöördahjus 1400 kraadi juures
...................................................... 29 3.4. Vineeri töötlemine.............................................................................................................. 31 3.4.1. Vineeri mõõtu saagimine.............................................................................................31 3.4.2. Vineeri lihvimine......................................................................................................... 32 3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine................................................................................... 33 4.Vineeri hinna kujundamine..................................................................35 4.1. Materjalide maksumuse arvutus kulu 1 m vineeri tootmiseks............................................35 4.2. Töömahukuse arvutus 1m3 vineeri tootmiseks.................................................................. 35 4.3. Tootevtööliste töötasu arvutus 1 m vineeri tootmiseks.....................
1) Geograafiline tegur- hea geograafilise asendiga riigil veokulud madalamad. 2) Majanduslik- intensiivse majandusliku tegevusega piirkonnas transpordivajadus suur. 3) Poliitiline- suhted teiste riikidega. VEDUDEKS KASUTATAVA TERRITOORIUMI JÄRGI JAOTATAKSE KAUBAVEDUSID: 1) Rahvusvahelisteks ehk riikidevahelisteks vedudeks- jaotatakse omakorda eksport- ja importvedudeks ning transiitvedudeks. 2) Riigisisesteks vedudeks ehk kodumaavedudeks KAUPADE AJUTINE LADUSTAMINE ON LUBATUD 3 TÜÜPI KOHTADES: 1) ajutise ladustamise koha loaga kaetud kohad. 2) tolli poolt heakskiidetud kohad. 3) tolli poolt määratud kohad. AJUTINE LADUSTAMINE PEAB LÕPPEMA 90 PÄEVA JOOKSUL ALATES KAUPADE ESITAMISEST. Kaubavedude käigus transporditakse lähtekohast sihtkohta kaubapartiide ühikuid, mida on võimalik peale- ja maha laadimisel ükshaaval, muudest ühikutest sõltumatult käsitseda. Terminali saabuvad ja sealt väljuvad ühel ajal nii jaotus, kogumis kui ka põhiveod.
...................................................... 29 3.4. Vineeri töötlemine.............................................................................................................. 31 3.4.1. Vineeri mõõtu saagimine.............................................................................................31 3.4.2. Vineeri lihvimine......................................................................................................... 32 3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine................................................................................... 33 4.Vineeri hinna kujundamine..................................................................35 4.1. Materjalide maksumuse arvutus kulu 1 m vineeri tootmiseks............................................35 4.2. Töömahukuse arvutus 1m3 vineeri tootmiseks.................................................................. 35 4.3. Tootevtööliste töötasu arvutus 1 m vineeri tootmiseks.....................
-partner Ülesanne 6 Tuleb kontrollida ainult sõnadest arusaamist, selleks võib paluda õpilastel mõned laused emakeelde tõlkida. Ülesanne 7 Vastused. 1 c, 2 b, 3 b, 4 c, 5 a Mõnele küsimusele sobib kaks vastust: üks tekstist lähtuvalt, teine õpilase elukogemusest lähtuvalt. Teisel juhul paluge õpilasel oma valikut argumenteerida. Ülesanne 10 Vastused. a) tollivormistusega seotud toimingute korraldamine b) tollile kauba saatedokumentide esitamine c) kauba ladustamine d) tolliprotseduuri rakendamine e) vastava tollideklaratsiooni esitamine f) deklaratsiooni 3) eksemplari saamine g) tollideklaratsiooni vormistamine h) tollikontrolli läbimine i) eriloa nõudmine j) impordimaksude tasumine. 3. teema. LOGISTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTAMINE Teema eesmärgiks on hea logistikaettevõtte tunnuste tundmaõppimine ja oma logistikafirma reklaamimine. Teema läbimiseks kulub 8–10 õppetundi, sõltuvalt õppijate keeletasemest. Ülesanne 4
planeerimisdokumendiga. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on otsustaja kohustatud analüüsima käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 1) põllu, metsa ja kalamajandus; 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine; 6) keemiatööstus; 7) toiduainetööstus; 8) tselluloosi, paberi, puidu või tekstiilitööstus või nahaparkimine; 9) kummitööstus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 11) jäätmemajandus või reovee käitlus; 12) turismimajandus; 13) pinnatöötlus või viimistlus orgaaniliste lahustite abil; 14) vineeri või puitkiudplaatide tootmine;
strateegilise planeerimisdokumendiga. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on otsustaja kohustatud analüüsima käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus; 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine; 6) keemiatööstus; 7) toiduainetööstus; 8) tselluloosi-, paberi-, puidu- või tekstiilitööstus või nahaparkimine; 9) kummitööstus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 11) jäätmemajandus või reovee käitlus; 12) turismimajandus; 13) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; 14) vineeri või puitkiudplaatide tootmine;
kontseptsioon: firma peab saavutama oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahul-damise kaudu, ilma et halveneks ühiskonna kui terviku hea-olu. 4. Turunduse ülesanded ( lõhede ja vastuolude ületamine, tarbijamugavuste loomine) ja funktsioonid. Turunduse ülesandeks on ületada tootmise ja tarbimise vahel eksisteerivad vastuolud ja lõhed ning luua tarbijate jaoks järgmisi kasulikkusi: vormikasu, kohakasu, ajakasu ja omandikasu. Funktsioonid: ostmine, müümine, transporti-mine, ladustamine, standardiseerimine, sorteerimine, finantseerimine, riski võtmine, info vahetamine 5. Turunduse juhtimise protsess (turuvõimaluste analüüs, sihtturu valik, turunduskompleksi kujundamine, turundusplaani elluviimine ja kontroll). Turunduse juhtimine on sihtotsijatega soodsate vahetuste sisseseadmiseks, alalhoidmiseks ja laiendamiseks mõeldud vahendite ja võtete analüüs, planeerimine, elluviimine ja kontroll lõppeesmärgiga saada kasumit, suurendada läbimüüki ja turuosa
utiliseerimismaksumus. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud)- Otsekulud ehk erikulud: nt : kontaktvõrgu hooldamise kulud. Kaudkulud ehk liitkulud, näide: eesti raudtee reisiplatvormide hoolduskulu eeldusel,et neid kasutavad ka edelaraudtee kui ka elektriraudtee. Ühis- ehk üldkulud, näide: raudtee-ettevõtja infotehnoloogiakulud 5. Logistikakulud Logistikakulud-– kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel- Mida kiirem transport, seda väiksem varude kulu ja seda suurem transpordikulu. Mida paremini teenindatakse kliente, seda suuremaks lähevad transpordi- ja käitluskulud ning alternatiivkulu väheneb. Mida kiiremini varud käibivad, seda rohkeb raha kulub, kuid alternatiivikulu puudub. Mida rohkem ladusid, seda suurem varude kulu, aga väiksem transpordikulu.
Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajandus PM41 Äriplaan Juhhu Karli OÜ Urmo Reinhold Särevere 2016 1. Äriplaani kokkuvõte Minu ettevõte – Juhhu Karli OÜ- on loodud 2016.a. aprillis. Omandivorm on osaühing, omanik olen 100% mina ise. Esimese aasta lõpuks on omakapitali kokku 395873€. Mul on olemas vastav haridus ja ka praktilised kogemused. Minu ettevõte tegeleb maheteravilja kasvatamisega. Ettevõttel on olemas 60 ha põllumaad. Viie aasta pärast on mul põllumaad 100 -1000 hektarit ja tahan ehitada suurema kuivati ja lao. Siis saan ka palgata tööjõudu. Esimesed neli aastat müün oma toodangu lepingu alusel Tartu Mill-le ja plaan on tulevikus läbi Kevili turustada välismaale. Projekti maksumus on 300000€, suur osa sellest on mul masinate, seadmete ja hoonete näol olemas. Tootmise alustamiseks vajalike ressursside (diiselkütus, teraviljaseeme, tootmiskulud) soetamiseks võtan 2...
tehnoloogia mõõdab palgi diameetri tema varju järgi, ning vastavate andurite abil saadakse informatsioon läbimõõdu, pikkuse, mahu, koonilisuse ja elliptilisuse kohta. Mida rohkematesse jämedusklassidesse palgid sorteerida, seda enam suurendatakse saematerjali väljatulekut. 31. Lõppladudes tehtavad tööd? Lõikamine ja saagimine, saepalkide mõõtmine ja sorteerimine, metalli detektoriga kontrollitakse metallitükkide olemasolu puidus, koorimine, palkide mõõtmine ja kvaliteet, ladustamine 32. Milleks palke kooritakse? See võimaldab edaspidi tekkivaid jäätmeid kasutada kui pooltoodet ning töödelda neid edasi, puhastab palgi mullast ja väikestest kividest, tõstab saagimise tootlikkust kuni 3%, saame täpsemad palgi mõõdud. 33. Millega palke kooritakse Olenevalt puuliigist, kvaliteedist ja palgi diameetrist eristatakse kahte võimalust. Keemiline (peamiselt USA-s), mehaaniline (lõikamine, hõõrumine, surveveega).
Seedimine, imendumine ja toitained õpilase lisamaterjal Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Lisaks seedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine (maks), jääkainete eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe
MAJANDUS 1)Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad,kapital ja inimressursid. 2)Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel usuvad mõlemad,et saavad selles kasu. 3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu a)isik,kes ostab kauplusest jäätist b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi,telefoni või krediitkaarti. 4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika. 5)Üksikute,perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika. 6)Majandusteadlased ütlevad,et nappus on suheline mõiste.See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad. 7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid. 8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kauplu...
Polümeerid koosnevad üksikutest molekulidest, mida kutsutakse monomeerideks Termoplaste kuumutades muutuvad nad pehmeks ja painduvaks. Termoplaste saab taaskasutada Termoplastid ei kannata väga kuumust. Sellepärast ei saa neid kasutada kohtades kus on kõrge temperatuur Termoplastid on tundlikud lahuste suhtes Termoplaste kasutatakse laialdaselt. Näiteks tarbekaubad, masinaosad, meditsiiniline varustus, pakendamine ja ladustamine. Termoplaste kasutatakse ka vaakumvormimisel Termoplaste kasutatakse tootjate poolt sest neid on kerge vormida. Termoplastid on tugevad, kerged ning neid on odav toota ja osta. Termoplastilisi komponente on võrdlemisi lihtne toota suurtes kogustes ja suure täpsusega. Kuna termoplastid on kerged, eelistavad insenerid just neid metallide ees Termoreaktiivsed plastid (inglise k. ,,thermoset") on polümeerid, kus kahe komponendi (2K)
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Dokumendihaldus ja infotöötlus Magnus Kolk EV - 1 Kursus Päevane Tanel uusküla IT - 1 Kursus Päevane HINNA KUJUNDAMISE ETAPID HINNAKUJUNDUSMEETODID Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 HINNA KUJUNDAMISE ETAPID........................................................................................ 4 1.1 Hinnaeesmärgid................................................................................................................ 5 1.1.1 Kasumile orienteeritud eesmärgid..............................................................................5 1.1.2 Kogusele (müügile) orienteeritud eesmärgid.......................................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau PUIDU TULEKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS 4 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks 4 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega 5 2.3. Kapillaarimmutus 5 2.4. Difusioonimmutus 6 2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SISSEJUHATUS Üheks puidu, kui konstruktsioonmater...
· lahjad kibesnastoikad · Kanged kibenastoikad · Harilikud viinad( ka mittenaturaalsel teel valmistatud dzinn, viski, rumm ja maitseaineteda vürtsitaud konjakijoogid, mida ei ole vaatides laagerdatud · Alkoholi käitlemise etapid: · Tootmine( s.o valmistamine, töötlemine, villimine ehk pakendamine) · import · eksport · müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teistele( mittejaemüük) · müügiks pakkumine ja müük tarbijale( jaemüük) · hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine · Siider · valmistamisel on kasutatud õunamahla · kääritatkse kas osaliselt või täielikult · võib lisada piiratud koguses pirnimahla, vett, suhkrutooteid, karboniseerida, maitsestada · tegelik alkohol · kangendamine ei ole lubatud ·b c VEIN On kuus etappi · Viinamarjade korjamine ja sorteerimine · Pressimine või purustamine · Fermenteerimine ehk kääritamine · Laagerdamine ehk
·Jäätmetekke vältimine. ·Jäätmetekke vähendamine (tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine). ·Jäätmete korduskasutamine (sama eseme uuesti kasutamine endisel eesmärgil). ·Jäätmete taaskasutamine (materjali ja aine kasutamine uue toote tegemiseks või muuks kasutuseks, sh. energia saamiseks). ·Jäätmete lõplik kõrvaldamine (segajäätmete põletamine põletustehastes või jäätmete ladustamine prügilas). Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Levinuimad jäätmete kõrvaldamise toiminguid on jäätmete ladestamine prügilatesse või jäätmete põletamine.See on aga kõige viimane käitlusviis ja seda peaks nii palju kui võimalik vältima.
väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril. Alkoholi käitlemine: valmistamine, töötlemine ja villimine ehk pakendamine (tootmine); import; eksport; müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (hulgimüük); müügiks pakkumine või müük tarbijale (jaemüük); hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil. võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil. kui alkohoolse joogi tarbijapakendi käsitsemine nõuab erilist kasutusoskust, siis peab see olema varustatud eestikeelse kasutusjuhendiga. Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud: 1) kaupluses; 2) toitlustusettevõttes; 3) majutusettevõttes; 4) etendusasutuse, rahvamaja või muuseumi ruumides või
Tellingute ja töölavade laudisel peab seina ja materjali vahele jääma vähemalt 0,6m laiune kaitsepiirdega läbikäik Voodri ja karniisielementide ajutisi kinniteid ei tohi ära võtta enne mördi kivinemist. Pärast tööd tuleb töökoht korrastada. Lülitada välja elekter ja valgustus. Korrastama tellingud(praht, tööriistad, ehituspraht). Sulgema tellingud kõrvalistele isikutele. 2.Materjalide ohutu ladustamine Ehitusmaterjal, mille ladustamist väljas ei ole tulenevalt tootja ettekirjutustest, materjali omadustest vms ette nähtud, tuleb ladustada ehitise siseruumides. Ehitusmaterjali, mida ladustatakse väljas ja mis võib kahjustuda ilmastikuolude tõttu, tuleb kaitsta katta kinni, tagada selle tuulutus jms. Ehitusmaterjali ladustamise kohale tuleb tagada juurdepääs. Ehitusmaterjali ladustamise kohas peavad olema vabad juurdepääsuteed. 3.Töötamispiirkonnad ja liikumisteed
NÕUDED PRÜGIKASTIDELE …kaas peab peal olema……(avatud prügikast laseb bakteritel vabalt levida ja meelitab ligi kahjureid) ENESEKONTROLLI NÄIDISPLAAN sisaldab järgmisi andmeid: Tootekirjelduse koostamine Toote tarbijarühmade selgitamine Tehnoloogilise skeemi koostamine ja kinnitamine Tootmisprotsessi etappide kontroll, korrigeeriv tegevus ja registreerimine 4.1 tooraine ostmine 4.2 tooraine vastuvõtmine 4.3 tooraine ladustamine ja säilitamine 4.4 tooraine ettevalmistamine 4.5 toiduvalmistamisprotsess: Toidu kuumtöötlemine Toidu jahutamine Täidiste või katete lisamine Toidu säilitamine või müügiks väljapanemine Toidu taaskuumutamine Toidu müümine või jaotamine või serveerimine Veo ja veovahendi vastavuse kontrollimine toiduhügieeni üldeeskirja nõuetele Puhastamine ja desinfitseerimine Jäätmete kogumine ja äravedamine
arendamine 33. otsuste tegemise kord 38. testimine 39. teenindamine 40. Turundusega seotud personal 45. Turustamine 41. töökohtade arv 46. turustuskanali valik 42. olemasolev personal 47. kanali hindamine ja koordineerimine 43. personali turundusalane koolitus 48. transport 44. võimalused enesetäiendamiseks 49. ladustamine 50. kaubavarude kontrollimine 51. Infosüsteem 56. Kommunikatsioon 52. ettevõtte üldine infosüsteem 57. isiklik müük ja müügi juhtimine 53. turunduse infosüsteem 58. reklaam 54. info allikad 59. müügi edendamise meetmed 55. info kättesaadavus 60. suhtekorraldus 61. 62. Hind
inspection policy Teatised notices Kauba inspection of goods inspekteerimine Abi osutamine rendering assistance Hinnatrepp Maailmaturu hind Müügihind Müüja omahind Tootja hulgihind Tootja omahind Ladustamine Konteiner Käibemaks VAT Transport Prahiraha Aktsiisimaks Laadimine Speditor Komisjoni, vahendustasud Kindlustus Stividor Maksegarantiid Tollimaksud Sisseveotoll Reklaam Fikseerida maksete ahela osas Hind Price hinna suurus, valuuta Pricing, currency of price Hinna liik püsihind, type firm price, sliding muutuv hind price
b) rakkude üldarvu vähenemine 4. Organite tasandil a) organite mahtuvuse vähenemine (südames vähem verd, maos vähem toitu) b) organite töövõime langus 5. Organism tervikuna a) meeleelundite talitluse nõrgenemine b) operatiivmälu nõrgenemine Organismi loomulikud võtted vananemise pidurdamiseks 1. DNA vigade otsimine, tuvastamine, kõrvaldamine 2. Sisekeskkonna individuaalsuse säilitamine (biobarjäärid, regulaatorsüsteemid) 3. Jääkainete ladustamine 4. Kehavõõraste ühendamine lagundamine maksaensüümide poolt 5. Sisekeskkonna aktiivkaitse (antikehad, õgirakud) 6. Antioksüdantne kaitse (vitamiinid, sidrunhape, kusihape, glutatioon GSH) 7. Rakkude kudede pidev uuenemine Inimese enda võimalused vananemise pidurdamiseks 1. Ainevahetuse minimaliseerimine, tuleb elada poolnäljas ja külmas (elada temperatuuril 12-14 kraadi, põhiainevahetus viia 21...25kcal/kg/ööpäevas viia 17...18- ni)
NOAROOTSI GÜMNAASIUM ... TEE TOORAINEST KEEMIATÖÖSTUSENI JA SELLE HINNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: Ülle Rääli Pürksi 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 1.Keemiatööstus.....................................................................................................4,5 1.1Keemiatööstus.........................................................................................4 1.2 Keemiatehnoloogia............................................................................................. ........................................4 1.3 Tooraine........................................
41. Bituumenstabiliseerimine 42. Vahtbituumeinga stabiliseerimine 43. Pindamistööde projekteermis etapid 44. Iseloomusta 1kordset ja 1 ½ - kordset pindamist 45. Iseloomustada 2-kordset ja ¼ -kordset pindamist 46. Iseloomustada 2 ½ kordset pindamist 47. Sideaine valamine pindamisel 48. Killustiku puistamine pindamisel 49. Pindamiskihi rullimine ja lahtise killustiku eemaldamine 50. Objekti tähistamine ja liikluse reguleermine pindamistöödel 51. Mustsegude valmistamine ja ladustamine 52. Asfaltsegude vedu. 53. Asfaltsegude laotamise tempertatuurid, kihtide paksused. 54. Asfaltsegude laotamisel piki-ja põikvuukide tegemine. 55. Põik ja pikivuukide rullimine 56. Teerulli liikumissuuna valik, manööverdamine teerulliga asfaltsegu rullimisel. 57. Liiga kõrge ja madala rullimistemperatuuri tunnused 58. Eriti jäiga asfaltsegu tihendamine 59. Erinevused vibrorulliga rullimisel 60. Pneumorulliga rullimise iseärasused
efektiivne tegutsemine nõudluse järsu suurenemise või languse korral; riskide vähendamine, mis tulenevad nõudluse muutumisest; uutele turgudele juurdepääsu võimalus, kohalike eripärade parem tundmine. 13. Jaotuslogistika ülesanded ja põhitegevused Jaotuslogistika ülesanne on juhtida mitmeid logistika osategevusi pärast toote valmimist selle jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Osategevused: ladustamine, pakkimine, vedu, toodete käitlemine, info töötlemine, sihtturu jaoks ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine. Jaotuskanali valimine, jaotuse ulatuse kindlaksmääramine, jaotuskanali strateegia valimine ja juhtimine. 14. Jaotuslogistikat mõjutavad tegurid Transpordikulud, ladustamiskulud, kaubavarude suurus(kaupadesse investeeritud raha), teenindustase tarbija suurus(kaupade kättesaadavus-kogus ja sortiment), kaupade riknemine, moraalne vananemine 15
Ettevõtte äriplaani aluseks ühe juhtiva kolmanda osapoole logistikateenuse pakkujana on tarneahela kõigi funktsioonide juhtimine lähtuvalt klientide spetsiifilistest soovidest ning samuti pakkudes teenuseid alates toormaterjalide hankimisest kuni valmiskauba jaotuseni. Transpordi- ja logistikasektor hõlmab globaalselt väga suurt hulka erinevaid teenusepakkujaid ning katab kõikvõimalikud transpordimeetodid – õhk, maa, meri ja raudtee ja samuti seotud teenused, näiteks ladustamine, pakkimine, markeerimine, lastimine. Globaliseerumine ja teenuste allhanked tekitasid logistikasektoris käesoleva sajandi alguses suure, üle 10-protsendilise kasumi kasvu aasta kohta. 2008. aasta majanduskriisi tõttu sai majanduskasv tugeva tagasilöögi ja logistikaettevõtted pidid äkitselt vastu astuma väljakutsetele, mille olid tekitanud valitsuste meetmed päästmaks majandust riigiti. Tänu tehnoloogia kiirele arengule
Osategevused: 1. Nõudluse prognoosimine 2. Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7. Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8. Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi-fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infoteh...
Kuiva menetlust kasutatakse peamiselt siis kui tooraineks on lubimergel, märga aga kahe tooraine puhul. · Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt: · tooraine kaevandamine segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine) toorsegu põletamine klinkri saamiseks klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Toormaterjali ettevalmistus märja menetluse puhul toimub järgmiselt. Lubjakivi purustatakse killustikuks, segatakse savi ja veega ja jahvatatakse kuulveskis pastataoliseks massiks- lobriks. Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. Lobri suunatakse lobribasseini, kus
Viieteistkümne mehe kohta oli üks hobuvanker, mida vedas kaks kuni neli hobust. Nii liikus 17. sajandil 120 000 mehest koosneva armeega rännakutel kaasa kuni 8 000 10 000 hobuvankrit, mida vedasid 20 000 30 000 hobust. Kuna pikka aega kestva rännaku tarvis ei jõutud nagunii kogu toidumoona kaasa vedada, toitus sõjavägi lisaks ka peatuspunktides hangitud toiduainetest. Suur osa toidust hangiti kohapeal kas siis sellepärast, et pikaajaline toidu ladustamine ja säilitamine polnud võimalik või siis oli vajaliku moona kogus liiga suur. Pikemaaegsemal laagrissejäämisel ähvardas sõjaväge nälg. Ellujäämiseks pidi olema pidevas liikumises. Alles raudtee kasuuselevõtuga sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistikasõltuvusest ja oli võimalik keskenduda strateegilistele eesmärkidele. Tänu tõsistele väljakutsetele, mis olid seotud kümnete tuhandete sõdalaste ellujäämisega, arenes pikkamööda väejuhtide logistiline mõtlemine
Tuumaelektrijaamadel on suur töökogemus peaaegu 7200 reaktoriaasta kohta. Vastavalt kogemustele on kasutatud muudatusi jaamade töös ja nende juhtimises, et saavutada suurem turvalisus. Nagu iga teine energiaallikas, genereerib ka tuumajõud jäätmeid, mis tuleb õieti ladustada. Madala ja keskmise tasemega radioaktiivsete jäätmete turvalise ladustamise tehnoloogia on heal tasemel IAEA liikmesmaades. Kõrgradioaktiivsete jäätmete (kulutatud kütus) pikaajaline ladustamine kindlates tingimustes on tehniliselt täiustatud, kuid seisab vastamisi poliitiliste takistustega, millest valitsused peavad jagu saama. Paljud maad töötavad pakiliselt selle kallal, et leida kohti või konstrueerida ja komplekteerida kõrgradioaktiivsete jäätmete ladustamise rajatisi. Taolised sügavad maaalused rajatised on kõrgeima keskkonna, geoloogilise ja inimturvalisuse standardiga. Ollakse teadlikud vastutusest, kollektiivselt investeeritakse
Vana-Liivimaa valitsejate omavahelised suhted 13-16 saj Pärast jüriöö ületõusu suurenes hüppeliselt ordu tähtsus Vana-Liivimaal. Sellepärast, et ostis Taani maad, oli kõige suurem maavaldaja ja ordu oli sisuliselt ülestõusus maha surujaks. Pidevalt ordu ja piiskopkondade vahel vastuolud. Tartu piiskopkonnaga kõige suuremad tülid, vahel ka otsitud tülid.Kõige selle tulemusena toimus juba 13 saj peale pärast muistse vabadusvõitluse lõppu siinsetel aladel kodusõjad. Kodusõdade käigus talupojad olid need,kes kannatasid. Rüüstamine,põletamine,tapmine kodusõdade käigus. Mingisugust võimu siiski omavahel paika panna ei suudetud. Ordu ja tartu piiskopi vahel rõivastustüli 19 saj lõpul. Võeti erinevat värvi rüü, mis oli ordus. Sellega ta näitas, et ei ole sama organisatsioon, mis ordu. Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal. Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, ses...
a määruses nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu /2/. Viidatud määrus käsitleb eelkõige erineva tootmistegevusega seonduvaid tegevusi nagu energeetika, mäendus ja geoloogia, metallide tootmine ja töötlemine, maavaradest toodete valmistamine, keemiatööstus, toiduainetetööstus, tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus, põllu-, metsamajandus ja kalandus, jäätmekäitlus, kütuse ja keemia ladustamine, infrastruktuuri ehitamine ning turismi, puhke ja virgestusalade rajamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §5 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas, seada ohtu kultuuripärandi, inimese tervise, heaolu või vara. /3:15/ Ametlikud nimekirjad ei saa hõlmata kõiki juhtumeid, mille puhul oleks keskkonnamõju vaja hinnata. Seetõttu ei saa sellest,
piirkond. Need regioonid on eriti probleemiderohked tiheda laevaliikluse ja suletusest tuleneva vähese veevahetuse tõttu. 30.Nimetage laevajäätmete kategooriad. Plastik, kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja oakkematerjal; ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal; paber, kaltsud, klaas, pudelid, keraamika, metall jms; lastijäätmed, peenestatud prügi, paber, klaas; toidujäätmed; tuhastatud jäätmed. 31.Nimetage jäätmete käitlemise meetodeid laevas. kogumine, ladustamine, töötlemine, teisaldamine. 32.Nimetage tingimused, millal ja milliseid jäätmeid võib heita üle parda. Merre heitmiseks on keelatud: plastik ja tooted sellest, plastiku tuhk jms; lähemal kui 25 miili kaldast ujuma jääv rimu; lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed, paber, klaas jms; Läänemerel: lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed 33.Mis on ,,Garbage Record Book"? Milleks kasutatakse ja kuidas? Jäätmekäitlemise päevik
kogukuludega. Tootmislogistika üldeesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (kapital, tööjõud, aeg) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogstika põhilised osategevused: materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine, vedu/transport, sihtturule ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine, info töötlemine. Jaotuslogistika tegevuste abil sidustatakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks. Integreeritud logistika on logistika ahelas toimuvate funktsioonide osaeesmärkide ja tegevuste võimalikult ulatuslik sidustamine, mille eesmärk on logistikaahela kui terviku juhtimine, et saavutada toote väärtuseline kasulikkus tarbijale
Tööpäeva jooksul on vaja anda jalgadele ja seljale puhkamise võimalus: istuda ja pikutada. 2. Sundasendid ja raskuste tõstmine Sundasendid on probleemiks peamiselt kassatöötajatele.Sundasendist tingitud ülekoormuse vältimiseks on ergonoomiline kehaasend ja töökoha hea kujundus. Töötajate vähesuse tõttu kuulub tööülesannete hulka lisaks ostjatele teendindamisele ka kauba vastuvõtt, ümberpaigutamine, taara ja kaubapakendite voltimine ja ladustamine. 3. Emotsionaalne ülekoormus Müüja on eelkõige suhtleja. Müüjale tuleb kasuks hea teeninduspsühholoogia tundmine, kuna päevast päeva tuleb suhelda eri vanuses, eri haridustasemega, eri soovide ja tujudega inimestega. Mida spetsiifilisem ja keerulisem kn toodang, mida müüja müüb, seda rohkem on tal vaja teadmisi kauba heaks tutvustamiseks. Väheste teadmistega töötaja tunneb end pidevalt ebakindlalt
Aroomiühendid Jagatakse kahte rühma: 1) Need, mis annavad maitset 2) Need, mis annavad lõhna Lõhn kindlatest lenduvatest ühenditest ninaõõnsuses asuva haistmiselundi kaudu haistmismeele tajutud väärtus. Aroom on lõhn heas tähenduses. Neli tähtsat maitseaistingut: 1) Hapu 2) Magus 3) Kibe 4) Soolane Glutamaat stimuleerib viiendat põhiaistingut/-maitset, milleks on umami. Ortonasaalne tabamine Retronasaalne tabamine Lõhnade eristamise võimetus on seotud: 1) anosmia ehk haistmisvõimetus (lõhnataju puudub) 2) ageusia (maitsmismeel puudub) Aroomiühendite keemiline olemus toiduahelates Siia kuuluvad: 1) Alifaatsed ühendid (ei sisalda tsüklilist struktuurielementi) 2) Alitsüklilised ühendid (tsüklilised ühendid, mis ei sisalda aromaatset tsüklit) 3) Aromaatsed ühendid (sisaldavad molekulis vähemalt ühe benseeni tsükli) 4) Hetereotsüklilised ühendid (tsüklilised orgaanilised...
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) Types of Environmental Assessment Environmental Assessment (EA) Environmental Assessment (EA) Environmental EnvironmentalImpact ImpactAssessment Assessment(EIA) (EIA) Projects Strategic StrategicEnvironmental EnvironmentalAssessment Assessment(SEA) (SEA) Policies, plans and programmes Mis on KSH? • Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH) on otsustust toetav protsess, mida võib ja saab rakendada paindlikult otsustuse tsüklis, täpsustades ja ühtlustades erinevaid mõisteid ja arusaamu otsustuspro...
Viieteistkümne mehe kohta oli üks hobuvanker, mida vedas kaks kuni neli hobust. Nii liikus 17. sajandil 120 000 mehest koosneva armeega rännakutel kaasa kuni 8 000 10 000 hobuvankrit, mida vedasid 20 000 30 000 hobust. Kuna pikka aega kestva rännaku tarvis ei jõutud nagunii kogu toidumoona kaasa vedada, toitus sõjavägi lisaks ka peatuspunktides hangitud toiduainetest. Suur osa toidust hangiti kohapeal kas siis sellepärast, et pikaajaline toidu ladustamine ja säilitamine polnud võimalik või siis oli vajaliku moona kogus liiga suur. Pikemaaegsemal laagrissejäämisel ähvardas sõjaväge nälg. Ellujäämiseks pidi olema pidevas liikumises. Alles raudtee kasuuselevõtuga sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistikasõltuvusest ja oli võimalik keskenduda strateegilistele eesmärkidele. Tänu tõsistele väljakutsetele, mis olid seotud kümnete tuhandete sõdalaste ellujäämisega, arenes pikkamööda väejuhtide logistiline mõtlemine
Ressursside olemasolu. (Käsitleda vaid selles osas, mis on oluline antud ettevõttele). Vesi – lähtekoht ja kvaliteet. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas piisab ka tegevuse laiendamiseks? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda (kui palju)? Kanalisatsioon, jäätmemajandus – kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine, kuidas korraldatakse reovete ja tootmisjääkide puhastamine, ladustamine? Elekter – kas elektrienergia on kättesaadav antud asukohas? Kas tuleb teha lisainvesteeringuid elektrienergiaga paremaks varustamiseks? Tööjõud – tööpuuduse tase, tööjõu hariduslik tase. Ametiühingute tegevuse aktiivsus (streigid), palgaskaala. Transport – asend peamiste maanteede, raudteede ja sadamate suhtes. Kommunikatsioonid – sidekommunikatsioonide kättesaadavus.
Ribosoomid - koosnevad RNA-st ja valgust. Viivad läbi valgusünteesi; Mida rohkem valke konkreetne rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on. Endoplasmaatiline retiikulum - membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi; osaleb metabolismis, st süntees ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid; biomelementide ladustamine, osaleb valkude sünteesis, ehitab rakumembraane. Golgi kompleks - rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edastamine. Sünteesitud valkude õmbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine; rakumembraani ja rakukesta moodustamine. Mitokondrid - energiakandjad. Eakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia
konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja ladusi? Ladusi on vaja kauba säilitamiseks ja hoidmiseks, kui tootmine on pidev aga tarbimine hooajaline. Või kui tootmine on hooajaline aga müük pidev. 6. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? Kauba omanik PRIVAATLAOS on kauba omanik ja ta on võimeline omama terviklikku kontrolli oma kaua üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
