Riigieelarvetuludest moodustab ca 92% maksutulud, seega on need peamisteks tuluallikateks. Selleks, et tagada süsteemi stabiilsus, peab suurendama veelgi maksuhaldurite töö efektiivsust ja maksude kogumisele tehtavaid kulutusi. Seadusandluse Euroopa Liiduga ühtlustamine toob vaadeldaval alal kaasa suurema tähelepanu kaudsetele maksudele ja eriti aktsiisimaksudele. See toob kaasa põhimõttelisi ja lihtsustavaid muudatusi maksukogumisel: spetsiaalsete ladude loomine aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade jaoks, vastava seadusandluse vastuvõtmise ja rakendamise. Seetõttu võib prognoosida, et eelolev periood toob kaasa mootorikütuse, tubakaaktsiisi ja alkoholiaktsiisi tõusu. Maksud tööjõule (enamus tulumaksust, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse) moodustavad ligi poole Eesti maksutuludest. Eesti maksukoormust loetakse madalaks (kuni 37% SKP-st), samuti kuuluvad siia gruppi Jaanap, USA, Sveits, kesmine maksukoormus on 37 50 % SKP-
32. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust. Tolliteenused / kauba kokku- ja laialivedu / ladustamisteenused / veoste markeerimine / projektide ekspedeerimine / treilerite, konteinerite ja kaubaaluste väljarentimine. 33.Miks kasutatakse ladusid ? Transpordikulude kokkuhoid / tootmiskulude kokkuhoid / hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine / tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks / sesoonse nõudluse puhul varude loomine müügiperioodiks. 34. Loetle ladude tüüpe. Üldotstarbeline kaubandusladu / külmutusladu / tolliladu / omandiladu / spetsiaalladu / puistekaupade ladu. 35. Milliseid tegevusi teostatakse laos ? Veoautode, treilerite, konteinerite jms. vastuvõtt ja tühjakslaadimine / kaupade paigutamine hoiukohtadele / ladustamine / siirdamine / komplekteerimine / järelkontroll. 36. Nimeta komplekteerimistehnoloogiaid. Üks komplekteerija komplekteerib ühte tellimust korraga / üks komplekteerib korraga mitme
vahel. Veosevoolud arengumaadest kõrgeltarenenud riikidesse: naftavoolud Hommikumaadest Euroopasse ja Ida-Aasiasse, söe ja maakide vool Austraaliast Jaapanisse, istandussaaduste ja mõnede maakide vool Kariibiast ja Ladina-Ameerika riikidest Põhja-Ameerikasse. Analüüsi SKP-d ja inimeste ostujõudu tabelis antud andmete alusel? Mõisted – Transiit – teenus, mida ostetakse teiste riikide läbivedude liiklusteede, sadamate, ladude, sise ja territoriaalsete ning tegemise näol. Mugavuslipp – mõned riigid maksustavad laevafirmad sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele (Malta). Merevoorimees – teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid. Rotterdam – suurim sadam Reini jõe ääres. USA ja Jaapan on suured veoteenuse ostjad. Nokra ja Kreeka on suured veoteenuse pakkujad.
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Sadamate areng Eestis Referaat Juhendaja: Rein Albri Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Parvlaevasadamad.............................................................................................. 4 1.1. Roomassaare sadam Saaremaal..................................................................4 1.2. Ringsu sadam............................................................................................... 5 2. Tallinna sadam.................................................................................
põlevpakendis seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja muud tehnikat; 2) teha tule- ja plahvatusohtlikku tööd väljaspool spetsiaalselt selleks otstarbeks seadistatud kohta; 3) ladustada põlevainet ja -materjali elektriõhuliini alla ja lähemale kui masti poolteistkordse kõrguse kaugusele sellest; 4) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsiooni; 5) tankida mootorsõidukeid hoiu-, hooldus- ja remondikohas ning ladude territooriumil; 6) põletada kulu ilma tuletöö loata. 3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele 1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud.
............................................................................................. 13 2.8 Vertikaalplaneerimine ja vee ärajuhtimine...............................................................................13 2.9 Ehitusplatsi ja muud piirded, platsi valgustus, valve, ohutushoid............................................14 2.10 Keskkonnakaitse.....................................................................................................................14 2.11 Ladude vajadus ja paigutus.....................................................................................................14 2.12 Ajutise veevarustuse arvutus.................................................................................................. 15 2.12.1 Tootmisvee vajaduse arvutus.......................................................................................... 15 2.12.2 Veekulu majanduslikeks vajadusteks ............................................................
· Tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks · Erinevatelt tarnijatelt erineval ajal sisseostetud materjalide koondamine ühte kohta · Ettevõtte klienditeeninduse taseme tagamine · Tootjate ja klientide vaheliste ajaliste ja ruumiliste erinevuste ületamine · Tarnevaru loomine planeeritud või ettenägematute tootmisseisakute puhuks · Sesoonse nõudluse puhul varude loomine müügiperioodiks 34. Loetle ladude tüüpe. (vähemalt 5 tüüpi) · Üldotstarbeline kaubandusladu · Külmutusladu · Tolliladu · Omandiladu · Spetsiaalladu · Puistekaupade ladu · Jaotuskeskus · Terminal-, sorteerimis- või ümberlaadimisladu · Komponendilaod · Cash & Carry laod 35. Milliseid tegevusi teostatakse laos? (vähemalt 5) · Veoautode, treilerite, konteinerite jms vastuvõtt ja tühjakslaadimine · Kaupade paigutamine hoiukohtadele · Ladustamine
seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja muud tehnikat; 2) teha tule- ja plahvatusohtlikku tööd väljaspool spetsiaalselt selleks otstarbeks seadistatud kohta; 3) ladustada põlevainet ja -materjali elektriõhuliini alla ja lähemale kui masti poolteistkordse kõrguse kaugusele sellest; 4) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsiooni; 5) tankida mootorsõidukeid hoiu-, hooldus- ja remondikohas ning ladude territooriumil; 6) põletada kulu ilma tuletöö loata. 3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele (1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. (2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega.
Ruumide plaani koos seadmete paigutuse ning vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga Andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta Reguleeritava temperatuuri ja/või õhu suhtelise niiskusega ruumide vastava reguleeritava parameetri arvväärtused Käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem Andmed projekteeritud ning planeeritava või tegeliku tootmis- või töötlemisvõimsuse kohta Andmed käitlemisettevõtte ladude mahutavuse ja eeldatava toodangu mahu kohta Käitlemisettevõttes kasutatava vee nõuetekohasust tõendav vee analüüsi katseprotokollid Puhastamis- ja desinfitseerimisplaan Kahjuritõrjeplaan Jäätmete kogumise, äravedamise ja kahjustamise plaan Töötajate toiduhügieenikoolituse kava Andmed toidutoorme ja toidu veoks kasutatavate veokite kohta ning veokite puhastamise korraldamise kirjeldus. Kasutatud kirjandus: www
Aastatel 14751478 tegeles keegi Bartolomeu Dias kauplemisega Lissaboni ja Itaalia vahel, kuid pole teada, kas tegemist oli sama isikuga. Aastal 1481 saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule (Guineasse). Sel ekspeditsioonil rajati Elminasse ([Ghana]]) kaubanduse tugipunkt. Dias oli kuninga õukonna rüütel (escudeiro; see on teada João de Barrosi sõnade järgi, nagu ka see, et ta oli recebedor do Armazém da Guiné) ja kuninglike ladude järelevaataja. Arvatakse, et ta oli sõjalaeva (nau) "São Cristovão" tüürimees (patrão), sest 1486 sai keegi Bartolomeu Dias kuningas João II-lt oma tulevaste teenete eest 6000 real branco't. Otsides mereteed Aasiasse, olid Portugali ekspeditsioonid Henrique Meresõitja ajast (15. sajandi alguses) saadik uurinud Aafrika läänerannikut. 10. oktoobril 1486 määras Portugali kuningas João II Diasi rangelt salajase ülesandega juhiks ekspeditsioonile, mis pidi
Teine allotroop on trihapnik O ehk osoon. · Väävel · Väävel on suhteliselt aktiivne. Oksüdeerijana käitub väävle metallide ja endas vähemaktiivsete mittemetallidega. · Sulfiidid. Divesiniksulfiid H S mis on mürgine ja ebameeldiva haisuga. Divesiniksulfiidhape mis tekkib gaasilise H S juhtimisel vette on väga nõrk ja ebapüsiv hape. Vääveldioksiid SO on terava lõhnaga värvusetu mürgine gaas mida kasutatakse näiteks keldrite, ladude jt hoidlate desinfitseerimisel. Selle lahustumisel vees moodustub väävlishape H SO mis on ebapüsiv. Väävelhape H SO on värvuseta, lõhnata, vest ligi 2x raske õlitaoline vedelik ning ta on tugev hape. Väävelhapet kasutatakse paljude ainete kuivatamiseks kuna ta neelab endasse niiskust. Väävelhappe soolasid nimetatakse sulfaatideks. Tuntumad neis on vaskvitriol ja raudvitriol mida kasutatakse taimekaitses. Veel on tuntud naatriumtiosulfaat Na S O (fotograafias
registreerimine mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, kus laevafirmade sissetulekuid maksustatakse väga madalalt Merevoorimees- teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid Transiit (transiitveod ehk transiiditeenus)- ühe riigi kaubavedu läbi teise riigi kolmandasse riiki ja makstakse sellele teisele riigil (nt: kasutatakse maanteid, ohuruumi jne) / teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude, sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol (nt Holland, kes vahendab suurt osa Mandri-Euroopa kaupu maailmas) Suured veoteenuste pakkuja riigid (2 tk): 1. holland (vahendab suurt osa Mandri-Euroopa kaupa) 2. eesti (venemaa poolt tuleb kaupa) 3. taani Suured veoteenuste ostja riigid (2 tk): 1. saksamaa 2. pransusmaa 3. ungari 8
LOGISTIKA ALUSED Logistika missioon tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õigel ajal õiges seisundis õiges koguses õiges kohas õiglase hinnaga, et kindlustada kliendi rahulolu ja ettevõttele maksimaalne kasum. Õiglane hind on siis, kui kaup ära ostetakse! Logistika: 1) Rakenduslik tegevus, millesse on haaratud transport, laomajandus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus. 2) Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö. 3) Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse. 4) Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus. Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood ...
............................... 32 60.MIS VAHE ON TREILERIL JA AUTORONGIL?...................................... 32 61.MIS ON VEOSÕLM (HUB)?.............................................................. 32 62.KES ON EKSPEDEERIJA?................................................................. 32 63.VÄHEMALT 5 EKPEDEERIMISTEENUST?........................................... 33 64.LADUDE PÕHIFUNKTSIOONID?....................................................... 33 65.NIMETA ÜLDKASUTATAVATE LADUDE TÜÜPE (VÄHEMAL 5)?..............33 66.LAOKULUD?.................................................................................. 34 67.LAO TULEMUSLIKKUSE NÄITAJAD................................................... 34 68.MIKS KASUTATAKSE LADUSID (VÄHEMALT 5 PÕHJUST)?...................34 69.MILLISEID TEGEVUSI TEOSTATAKSE LAOS (VÄHEMALT 5)?................34 70.LADUSTAMISE VÕIMALUSED.......................................................... 35 71.KAUBA PAIGUTUSVIISID................
Gaasiline H2S, divesiniksulfiidhape kui ka sulfiidid on tugevad redutseerijad. Divesiniksulfiid põleb õhus sinaka leegiga: 2H2S (g) + 3O2 (g) 2SO2 (g) + 2H2O (g) SO2 vääveldikoksiid ehk väävel(IV)oksiid SO2 tekib väävli ja sulfiidide põletamisel või sulfitite reageerimisel tugevate hapetega: S + O2 SO2 Na2SO3 + H2SO4 Na2SO4 + SO2 + H2O SO2 on terava lõhnaga värvuseta mürgine gaas, mida mürgisuse tõttu kasutatakse keldrite, ladude jt hoidlate desinfitseerimiseks (mikroorganismide hävitamiseks). Põhiosa vääveldioksiidist kulub väävelhappe tootmiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka pleegitamisvahendina tekstiili- ja paberitööstuses, sest ta lagundab paljusid värvaineid. SO2 on happeline oksiid, kuna tema reageerimisel veega tekib väävlishape. Leelistega annab ta sulfiteid 2NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O Koostanud: Janno Puks
olemas piisav üldhariduslik ettevalmistus ja matemaatilised võimed. Kõikjal tundub nappivat inimesi, kes on valmis tegema laotööd ja kes omavad piisavalt vajalikke võimeid. Lisaks oodatakse laotöötajalt loomulikult ka tõstukiga töötamise ja arvuti kasutamise oskust. Kui kindla regiooni teenindamiseks vajati varem näiteks sada laokompleksi, siis käesoleval ajal saadakse hakkama mitu korda väiksema ladude arvuga. See on saanud võimalikuks tänu maantee- ja õhutranspordi veoaegade olulisele lühenemisele. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku naljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Logistika areng viimasel aastakümnel on liikunud pidevalt tarneaegade lühenemise suunas. Ladudele tähendab see ringlemissageduse kasvu ja kaupade kiiret liikumist. Suur osa lattu saabuvast kaubast väljastatakse juba saabumise või sellele
SISSEJUHATUS Maailmas on erinevaid arusaamu eetikast ja elupõhilistest küsimustest. Juba ammustest aegadest on inimesed üritanud luua kindlad reeglid ja piirangud, mis muudaksid ühiskonna turvalisemaks ja üksteisele mõistetavamaks. Üks sellistest filosoofiat ning eetikat käsitlev uskumus on just konfutsianism, mille alged pärinevad Hiinast. Just sellest hakkabki juttu referaadis. Referaat on jaotatud mitmeks osaks, kuid see pole teemade kaupa rühmitatud ega oma kronoloogilist järjekorda. Esialgu on lühitutvustus, hiljem hakkab täpsemad jooned konfutsianismist ja selle põhilisest loojast, mis määravadki ära konfutsianismi olemuse ja selle ülesande. Referaat põhineb suuremalt osalt teaduslikest raamatutest ning kuna teksti sõnad ja järjekord on hästi olulised teksti põhimõtte mõistmiseks, on info sõnastus muudetud või kohandatud vähesel määral. Referaadi põhiülesandeks on konfutsianismi ning selle sisu tutvustamine, mis annaks lugejale p...
Vöötkoodid on oluline osa tänapäeva äris, tõstes märkimisväärselt töö efektiivsust. Samas on trükikvaliteet vöötkoodide juures üks olulisemaid kriteeriume. Vöötkoodide trükkimine erineb märkimisväärselt tavadokumentidest. Prinditööd on tihti pikad, toonerikulu suur ning trükikvaliteet oluline näitaja. Seetõttu pead olema 100% kindel oma vöötkoode trükkivatel seadmetel samas üritades hoida kulud võimalikult madalad. EELISED: · Lihtsustab ning tõhustab ladude ja jaemüügiga tegelevate osakondade tööd, hoides samal ajal trükikulud madalal. · Kasutades saatedokumentidel masinloetavaid fonte (nagu OCR-A, OCR-B) aitab see säästa raha. PCL BARCODE FLASH OMADUSED · Kyocera PCL Barcode Flash lisab Kyocera printeritele PCL vöötkoodi printimise funktsiooni. · Tarkvara tarnitakse Compact Flash kaardil, mida sab kasutada kõigi Kyocera printerite ja MFP-dega.
komplekteerimiseks ja ühitamiseks.Jaotuskeskusel on kiirem laoringlus kui hoiulaol. Tavaliselt jaotuskeskused teenindavad suuremaid geograafilisi priikondi kui hoiulaod. 6 43. Mis vahe on jaotuskeskusel ja ristlaadimiskeskusel? Ristlaadimiskeskus on jaotuskeskuse edasiarendus. Ladu keskendub ainult kaupade vastuvõtule ja lähetamisele, loobudes hoiundamisest ja tellimuste komplekteerimistest. 44. Nimeta üldkasutatavate ladude tüüpe (6). 1) Üldotstarbeline kaubandusladu 2) Külmladu 3) Tolliladu 4) Omandiladu 5) Erikaupade ladu 6) Puistekaupade ladu 45. Nimeta laos teostatavaid toiminguid. 1) Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti- ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll, vajalike märgiste ja dokumentide lisamine) 2) Hoiukohtadele paigutamine 3) Hoiundamine 4) Aktiivkohtade täiendamine 5) Komplekteerimine 6) Sortimine, ühitamine, pakkimine
Tal on iseloomulik mädamuna hais. H2S vette juhtimisel tekib väga nõrk ja ebapüsiv hape H2S(vedel!). Dissotsieerub kahes astmes, HSmiinusega ja Skahemiinusega. Sulfiidide hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Sulfiidid on tugevad redutseerijad. Väävli põlemisel tekib terava lõhnaga värvusetu mürgine gaas, vääveldioksiid SO2. Ta on kergem kui õhk ja seetõttu tekitab happesademeid oksüdeerudes SO3-ks ja edasi kokkupuutel veega H2SO4- ks. Seda kasutatakse keldrite, ladude jt. hoidlate desinfitseerimiseks (ta hävitab mikroorganisme. Happeline oksiid, lahustub hästi moodustades väävlishappe H2SO3. Väävlishape on keskmise tugevusega, ebapüsiv , laguneb kergesti veeks ja SO2. Astmeline Dissotsiatsioon. Saadakse sool+hape, samuti särdamisel, kasutatakse palju väävelhappe tootmiseks, samuti pleegitamisel (tekstiili-paberitööstuses) ja fotograafias. Väävelhape H2SO4 on värvuseta, lõhnata, veest ligi 2x raskem vedelik
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Helen Sildnik SÕJANDUSLOGISTIKA JA LOGISTIKA AJALUGU Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Mõdriku 2015 1 SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng..................................................................................
toodete fotode ja lühitutvuste ülespanek ning muude jooksvate uudiste kajastamine kodulehel. Tootejuhte on kaks: kangaste tootejuht ja pudukaupade tootejuht (pitsid, pärlid, nööbid, muud õmblustarvikud). Nad suhtlevad tarnijatega, tellivad tooteid, kujundavad hindu, vastavad klientide päringutele ja muudele küsimustele. Kunstnik ehk disainer, kujundab kaupluste sisustust ja vaateaknaid Haldusdirektor tegeleb maja funktsioonide korrashoiu korraldusega, kauba logistika kaupluste ja ladude vahel. Turundusspetsialist tegeleb reklaamiküsimustega. Finantsdirektor tegeleb Baltikumi piirkonnajuhtimise, eelarve koostamise, finants- ja muu tegevuse analüüsiga. Raamatupidamisosakonna eesmärgiks on ettevõtte ja selle tütarettevõtete/filiaalide raamatupidamise korraldamine nii, et oleks tagatud aktuaalse, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine, lähtudes kehtivast seadusandlusest ja raamatupidamise heast tavast ning järgides kutse-eetika nõudeid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Helen Sildnik SÕJANDUSLOGISTIKA JA LOGISTIKA AJALUGU Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Mõdriku 2015 1 SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng..................................................................................
Tootmisettevõttes on varudeks toore, materjal, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttes on varudeks kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ning arvestust peetakse sissetuleva ja väljamineva kauba osas. Varude arvestus peab tagama varude: ·täieliku ja õigeaegse arvelevõtmise; ·sissetuleku, väljamineku ja ettevõtte sisese ümberpaigutamise õige ning õigeaegse dokumenteerimise; ·registreerimise nendehoiukohtade (nt. ladude, riiulite) järgi, vajadusel ka vastutavate isikute järgi; ·puutumatuse ja süstemaatilise kontrolli nende kasutamise üle ettenähtud otstarbel; ·kohta täpsete andmete saamise olemasolevate varade väärtuste jääkide kohta. 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis Varude bilansikirjetele avatakse üks või mitu sünteetilist kontot. Näiteks põllumajandusettevõttes võib bilansikirjele Valmistoodang avada kontod
kulukas tagasi pöörata. Need on väga tähtsad kogu organisatsiooni jaoks ja peaksid peegeldama ettevõtte ja selle turundusstrateegiaid. Nende otsuste mõju ulatub kaugele üle organisatsiooni piiride ja mõjutab suuremal või vähemal määral nii ahela üla- kui ka allvoo liikmete toiminguid ja protsesse. Otsused hõlmavad tarneahela ülesehitust tarnijate arv ja asukohad, tootmisüksuste arv ja asukohad, jaotuskeskuste arv ja asukohad, ladude ja klientide paiknemine jne. Strateegiaotsustega leitakse ka vastused küsimustele MIDA JA KUI PALJU TOOTA. Neid otsuseid langetavad tippjuhid, kasutades seejuures konsultantide abi. 2.Taktikalised otsused. Taktikalised otsused tarneahelas kannavad endas strateegia sõnumit. Keskendutakse meetmete valimisele, mis teenivad kulude vähendamist, parimate tegutsemispraktikate arendamist, ostmist strateegiliselt eelistatud tarnijatelt, logistikapartneri valikut, samuti ka laotegutsemiskulude
· Vajatakse mänguruumi hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks olukordadeks · Hooajanõudlus · Vajaliku klienditeenindustaseme tagamine (nt tootevalik, tarneaeg) · Traditsioonide ja valede hoiakute tõttu ettevõtted on sageli liiga konservatiivsed, ollakse endiselt tootmisele orienteeritud ja ,,heal ettevõtjal peab alati kaup laos olema" hoiakuga 32. Nimeta üldkasutatavate ladude tüüpe (vähemal5)? Üldotstarbeline kaubandusladu Külmladu Tolliladu Omandiladu Erikaupade ladu Puistekaupade ladu 33. Milliseid tegevusi teostatakse laos (vähemalt 5)? Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll, vajalike märgiste ja dokumentide lisamine) Hoiukohtadele paigutamine Hoiundamine Aktiivkohtade täiendamine Komplekteerimine Sortimine, ühitamine, pakkimine
Vajatakse mänguruumi – hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks olukordadeks Hooajanõudlus Vajaliku klienditeenindustaseme tagamine (nt tootevalik, tarneaeg) Traditsioonide ja valede hoiakute tõttu – ettevõtted on sageli liiga konservatiivsed, ollakse endiselt tootmisele orienteeritud ja „heal ettevõtjal peab alati kaup laos olema“ hoiakuga 32.Nimeta üldkasutatavate ladude tüüpe (vähemal5)? Üldotstarbeline kaubandusladu Külmladu Tolliladu Omandiladu Erikaupade ladu Puistekaupade ladu 33.Milliseid tegevusi teostatakse laos (vähemalt 5)? Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti- ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll, vajalike märgiste ja dokumentide lisamine) Hoiukohtadele paigutamine Hoiundamine Aktiivkohtade täiendamine Komplekteerimine
Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. · Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi haldamist, ladustamist, autopargi korrashoiu, materjalikäsitlust, tellimuste täitmist, varude haldamine, tarnete ja nõudluse planeerimine ning koostöö partneritega · Logistika puhul on oluliseks järgnevad komponendid. Ettevõtte ja ladude asukoha valik, ostmine/hankimine, infovahetus, kauba- ja materjalikäsitlus, klienditeenindus, laondud, müügijärgne teenindus, nõudluse prognoosimine, pakkimine, tagastuse, jäätmete ja praagi käsitlemine, tellimuste töötlemine, transport ja varude haldamine. Logistika eesmärgid · Logistika traditsioonilised eesmärgid on: kuluefektiivsus (majanduslik tõhusus), klienditeeninduse kvaliteet, paindlikus. Logistika olulisus
(jälgida ametijuhendi koostamine). remonditööde puhul, kus töö maht ja töö keerukus ei ole enne kindlustaks ratsionaalse transpordiskeemi, mis saadakse 1)süvendi põhjasilumine ja vajadusel liivapadja rajamine Ametijuhendi koostamisel on vaja arvestada, et juhend töö alustamist selge. On ilmne, et skeem ei anna tellijale montaazimasinate, teede ja ladude paigutamisega 10)et kulud vahetult enne vundamendi taldmike; 2)vaialused:- rammimine- koostatakse inimesele, mitte funktsiooniline täpselt määrata töö hinnakindlust, kuid võimaldab alustada töid projekti väga ajutistele hoonetele ja rajatistele oleksid minimaalsed. vaiapeadelõikamine- rostvärgi alus puhastamine- raketise hindamise kriteerium ja näitajad fikseerida peale varases staadiumis
44. Loetle põhimõtted, mida tuleks jälgida ehitustöödel. Tuleb jälgida: 1)seotust teiste ehituskavandi osadega 2)kalenderplaanile vastavat ehituskestust 3)valitud ehitustehnoloogiat 4)ohutustehnika norme 5)tuleohutuse norme 6)looduskaitse norme 7)ehitusprotsessi rahuldamist vee, elektri, sooja ja sidega 8)et ajutised hooned, rajatised ja seadmed ei jääks rajatava ehitise alla 9)et ehitusplatsi korraldus kindlustaks ratsionaalse transpordiskeemi, mis saadakse montaazimasinate, teede ja ladude paigutamisega 10)et kulud ajutistele hoonetele ja rajatistele oleksid minimaalsed. 45. Hoone siseste santehnika ja elektritöödele vahetult järgnevad tööd. Enne elektri- ja saantehniliste tööde algust täidetakse (suletakse, klaasitakse) avad, tehakse süvised, vaod ja augud, krohvitakse radiaatoritagused ja kapitagused Saantehnilised tööd tehakse kahes järgus: 1)monteeritakse torud ja seadmed haardealade kaupa järgides montaazitööde rütmi.
majanduslikku ratsionaalsust ja soosivad krediidi andmist. 1. Kauplused, mis pakkusid luksuskaupu, olid seimesed, mis pakkusid elegantset meelelahutust. Kõigepealt hakkasid nad eristuma püüdma teineteisest, siis muutusid üha rohkem anonüümseks (ostja ja müüa suhe). Wolfgang Schivelbusch (1988) Disenchanted Night: The Industrialization of Light in the Ninenteeth Century Kuni 17 sajandini olid poed ainult ladude eesruumid. Lihtsust kompenseeris suur plakat. Kuid siis avastati, et see segab liiklust - kadunud ajastu. Kauplustest said kooskäimiskohad kõrgseltskonna (ehk õukonna) jaoks. Seepärast hakati neid dekoreerima - kuni selleni, et koogipood, mille sisutamiseks maksi 300 naela, samal ajal kui kogu kaup maksis kokku 20 naela. 6 Eriti rõhuti peeglitele, klaasile ja küünaldele. 18 sajandi alguses hakati eraldi välja arendama
Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinna ehk megalopolis Ülelinnastumine maalt saabuvad tööotsijad, kellel pole kuskil elada ja asuvad elama slummidesse Linnade laienemine ja sisestruktuur Kesklinn ärila, ülekaalus kaubandus ja kontoripinnad Üleminekupiirkond agul, segahoonestus,soositud elamispiirkond Vana tööstuspiirkond 19.20 saj tööstus või ladude piirkond Madala maksumusega elurajoonid Kõrge maksumusega elurajoonid Uuskeskus Uus tootmise piirkond Uus(raske) tööstuspiirkond Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid Eeslinn, vaid eliidi elumajad Regeneratsiooniala endises agulis Keskkonnaprobleemid linnades puhastusseadmed, transport, küttematerjaalid, ehitusstiilid, jäätmekäitlus, inimeste põhjustatud reostus, 16:07
.....................114 2 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3
.......................114 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 3 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja?
Kogumistõstukid Kogumine kujutab endast aeganõudvat ja sageli kalleimat etappi materjalide käsitsemisel ladudes. Kogumistõstukeid kasutatakse koguplatvormikoormate väiksemateks tellimusjaotisteks kogumisel ja neid võib üldjoontes jaotada madal-, kesk- ja kõrgkogujateks. Korralikud töövahendid tagavad kogumistöö efektiivsuse. Rocla laiast kogumistõstukite valikust leiate ergonoomilised ja võimekad kogumistõstukid igasuguste ladude tarvis. Lükandmastiga tõstukid Humanic tõukurtõstukite mitmekülgne mudelivalik on välja töötatud klientide nõudlike vajaduste, kasutajasõbralikkuse ja arukate lahenduste alusel. Humanic tootepere edumeelsed tehnilised lahendused ja rikkalik uute omaduste pakkumine loovad parimad eeldused esmaklassilise juhitavuse ning koorma kindla käsitsemise tagamiseks. 8 Kitsa koridori tõstukid
et ehkki õhuveo maksumus ületab märkimisväärselt muude veoliikide maksumuse, on see paljudel juhtudel kõiki logistikakulusid arvesse võttes siiski odavam veovariant- lühike kohaletoimetamise aeg võimaldab vähendada säilitus- ja laokulusid. Kulude kompromiss- Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. Kui ladude arv suureneb, siis vähenevad jaotusveo kulud, kuna laod või jaotuskeskused paiknevad klientidele lähemal. Muud kulud seevastu kasvavad. Seega satuvad erinevad logistikakulud omavahel vastuollu. Ladude optimaalne arv/ kulude kompromiss on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. Püüdlused vähendada varudega seotud kulusid on peamiseks põhjuseks, miks jaotust on viimase paarikümne aasta jooksul ulatuslikult tsentraliseeritud, nii et
Tema haud on ainus peaaegu puutumatuna säilinud. Suri 1325eKr. Haud koosneb 4 kambrist. Mitu kirstu üksteise sees. Tutanhamoni kuldmask, lillepärg kaelas, mille pani talle tema abikaasa. Karnaki ja Luxori templikompleksid Püloonid tohutud väravehitised mis viivad hüpostüülsaalidesse. Mitu paari püloone. Luxoris pikad uhked sammassaalid, tänapäeval otse linna ääres ja Niiluse kaldal Saladuslik ruumiplaan. Ramesseum- Vaarao RamsesII 19 ja 20 dünastia. Suure ladude kompleksiga religioosne linnamõõtu ehitis. Ramsest kujutavad hiiglaslikud figuurid Ramses kujutatud Osirisena. Elas üle 90 aasta vanaks Abu Simbeli templite kompleks Niiluse ülemjooksul. Kaljusse raiutud Sudani piiril. Oli 19. sajandil liivasse mattunud. Imaline astronoomiline efekt 2 päeval aastal valgustab päike telje lõpus olevaid jumala kujusid. 20. sajandil Assuani pais- tempel uppus veealla. Kalju lõigati blokkideks lahti ja
Eristatakse tooraine- ja materjaliladusid, pooltoodete ladusid ja valmistoodangu ladusid. Laomajandusel on ettevõttes järgmised ülesanded: · koguselise ja ajalise tasakaalu kindlustamine; · tootmis- või varustusprotsessis tekkivate häirete tasandamine; · majandusliku otstarbekuse silmaspidamine: tõusvate varumishindade korral on otstarbekas kaupa ajutiselt mitte osta. Kauba tellimiskogus ei lähtu sel juhul perioodi vajadusest, vaid ladude mahutavusest või finantsvõimalustest. · Tootmisprotsessi koostisosa: materjalid tuleb kuivatamiseks (puit) või laa-gerdamiseks (veinid) jne. lattu paigutada, enne kui neid saab töödelda või turustada. Seda liiki ladusid nimetatakse tootmisladudeks. Varustuse, laomajanduse ja transpordi vahel on järgmine põhiseos: kõik varutud toorained ja kaubad tuleb ettevõttesse transportida ja sealt ajutiselt lattu paigutada.
Turusituatsiooni muutumine sundis leidma võimalusi ja teid, vähendamaks tootmiskulusid, suurendamaks töö tootlikkust ning vähendamaks kulusid jaotussüsteemis. Logistilisi kulusid arvutades leiti, et need on võrreldes tootmise omahinnaga väga suured. 11 Tekkis vajadus hakata lahendama mitme alternatiiviga optimeerimisülesandeid, nagu transpordiliigi valik, tootmise ja ladude paiknemine, optimaalne veomarsruut, suure sortimendiga varude juhtimine, tarbimise prognoosimine jne. 1970-ndate alguseks olid formuleeritud ärilogistika põhiprintsiibid ja osa lääne ettevõtteid hakkas neid edukalt praktikasse juurutama. Katsed juurutada firmade äritegevuses logistika põhimõtteid põrkusid paraku tihti keskastme ja tippjuhtide vastuseisule eelkõige nende konservatiivsuse tõttu.
Tartu murre, Otepää murrak Referaat Tartu 2007 1. Sisukord 2. Sissejuhatus...............................................................................3 3. Tartu murre...............................................................................4 4. Tartu murde erijooned..................................................................7 5. Otepää murrak............................................................................8 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks.....................................................10 6.1 Otepää murdetekst.................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...............................................................................15 8. Kasutatud kirjandus...........................................
Laos pidi kõiki tooteid olema piisavalt ja ladu kliendile võimalikult lähedal. Elati lattu tootmise aega. Jaotusfirmade turundusstrateegiad loodi lükkamise põhimõttel. See tähendab, et tooteid tuli müüa suurte partiidena, täita kliendi kõik laod, et kliendil tekiks kohustus müüa. Olulised märksõnad: ladudes rokneb ja vananeb ohtrasti tooteid; ostetakse suurte partiidena ja harva; põhilised on müügiprognoosid; kehtib põhimõte: kasuta madalaimat t/km hinda. Dramaatiline ladude arvu kasv põhjustas laovarude, tellimis- ja transpordikulude kasvu ja rakendas nõudluse prognoosi. 1960.aastal oli Soomes 320 ladu. 1987 aastaks oli nende arv langenud 32-ni. 90-ndate lõpuks oli ladusid 10. Põhimõte ,,teha kõike ise" hakkas murenema alles 70-ndate keskel, kui allhanke tähtsus firma hankestrateegias tugevnes. Ka vedusid hakati tellima transpordifirmadelt. Alles 80-ndatel mõistsid tootmisettevõtted, et info- ja materjalivoo eraldatuse tõttu ei saada piisavat ülevaadet
tulemuste täpsemaks muutumine tänu kliendi müügiinfo omamisele; kliendi poolt tekitatud tellimisvigade vähenemine; tarnija näeb vajadust toote järele enne, kui toode temalt tellitakse; laoseisu selgus aitab esmatähtsat tuvastada ja tarneauke vähendada; reservvarude vähenemine; kliendi kaotamise risk väheneb, sest VMI rakendamine seob kliendi ressursse ja sellest tulenevalt on kliendil kulukam tarnijat vahetada; tekib võimalus kaupu kliendi ladude vahel vahetada, kui peaks tekkima selleks vajadus Hankija (kliendi) eeldatavad kasud: Parem varustatus; tarneaukude esinemine väheneb; varude tase langeb; tehingueelsed kulud (vt loeng 3) vähenevad, sest nad lähevad üle tarnijale; teenindustase tõuseb tänu sellele, et õige toode on õiges kohas ning klient saab täielikult pühenduda parima teenuse pakkumisele; kaob tooterisk, ehk pole vaja muretseda, et tarnija sunnib peale mittemüüvat kaupa; tarneaeg väheneb.
SELETUSKIRI MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS Ülesanne 1. Varianttabeli koostamine Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn-operatsioonides. Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn- operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit : Qeiotsev = Qeif .t × (1 - ) , (1) Qeilaov = Qeif .t × kus Qeiotsev kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn- operatsioonides otsevariandi (nt v...
süsteemides). Kohalikud veod- kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele. Kõige kasulikum on ekspressvedu, mis annab suure eelise autotranspordile. Kaugveod- keskmine kaugus on suurem kui 500km ja neis saab autotranspordi kõrval kasutada ka teisi transpordiliike. Eriti oluline on kaugvedudes praegu raudteetransport. Selline roll on Läänemerel, Põhjamerel ja Vahemerel. Transiitteenus- teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude ja sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol. Mugavuslipp- mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenenud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavad oma laevu viia selliste mugavate lippude alla. Positiivne kaubandusbilanss- riik veab kaupu rohkem välja kui sisse.
miseks ning töö tootlikkuse suurendamiseks. Kui hakati arvutama logistikakulusid, leiti, et need on võrreldes tootmise omahinnaga väga suured. Tekkis vajadus hakata lahendama mitme alternatiiviga optimeerimisülesandeid, nagu transpordiliigi valik, tootmise ja ladude paiknemine, optimaalne 1 Logistika ülesanded ja missioon 11 veomarsruut, varude juhtimine, tarbimise (nõudluse) prognoosimine jne. 1970. aastate alguseks olid formuleeritud ärilogistika põhitõed ja läänemaailma ettevõtted hakkasid neid praktikas kasu-
4. Ruumide plaani koos seadmete paigutuse ning vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga 5. Andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta 6. Reguleeritava temperatuuri ja/või õhu suhtelise niiskusega ruumide vastava reguleeritava parameetri arvväärtused 7. Käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem 8. Andmed projekteeritud ning planeeritava või tegeliku tootmis- või töötlemisvõimsuse kohta 9. Andmed käitlemisettevõtte ladude mahutavuse ja eeldatava toodangu mahu kohta 10. Käitlemisettevõttes kasutatava vee nõuetekohasust tõendav vee analüüsi katseprotokollid 11. Puhastamis- ja desinfitseerimisplaan 12. Kahjuritõrjeplaan 13. Jäätmete kogumise, äravedamise ja kahjustamise plaan 14. Töötajate toiduhügieenikoolituse kava 15. Andmed toidutoorme ja toidu veoks kasutatavate veokite kohta ning veokite puhastamise korraldamise kirjeldus.
Tavaliselt koosnevad raadiokiibid (RFID tag) antennist ja ränikiibist, kuid juba on välja tuldud ka esimeste üleni plastikust prototüüpidega. RFID tehnoloogiat kasutatakse järgmistes valdkondades: Konteinerite, kastide, saadetiste ja sõidukite jälgimine (Container and vehicle tracking) Vara haldus - (Asset management) Varuosade jälgimine (Repair parts tracking) Oluliste esemete jälgimine (Sensitive items inventory control) Ladude haldus ja inventar Tööstuses tootmiskontroll (Manufacturing production control) Tarneahela efektiivsemaks muutmine (Supply chain management) Postipakkide turvalisus ja klassidesse jaotamine (Cargo security and classification) Personali jälgimine (Personnel locating and tracking) Personali ligipääsu tagamine (Personnel locating and tracking) Pagasi jälgimine (Baggage tracking)
- PUMBAJAAMADE EHITUS - SILDADE EHITUS - JÄRVEDE LÄBISTUSED - RAUD- JA MAANTEEDE ALLA LÄBIVIIKUDE EHITUS KIRJELDATUD KAKS VOOLU ON VAJA SIDUDA ÜHEKS KOMPLEKSVOOLUKS 5.7. MONTAAZ RATASTELT SUURED DETAILID TUUAKSE PLATSILE TUNNGRAAFIKU ALUSEL JA TÕSTETAKSE TRANSPORDIVAHENDILT OTSE EHITUSKEHASSE ILMA VAHELADUSTAMISETA VÄIKEDETAILID LADUSTATAKSE EELNEVALT KRAANA TÖÖTSOONI 57 1) HOIAME KOKKU LADUDE EHITAMISE , PEALE- JA MAHALAADIMISTÖÖDE NING HOIDMISKULUDE ARVEL 2) TÕUSEB TÖÖVILJAKUS TEHASEKONVEIERI PEALESUNNITUD RÜTMI TÕTTU VAJALIK SPETSIAALNE EHITUSKORRALDUSE KAVAND: 1) MONTAAZIPLAAN KORRUSTE KAUPA (DETAILIDE MONTAAZIJÄRJEKORD) 2) MONTAAZI TUNNIGRAAFIKUD VAHETUSTE KAUPA: · KUUPÄEV · VALMISTAJATEHAS · REISI NUMBER · DETAILI NUMBER · DETAILI MARK · DETAILIDE ARV REISIL · DETAILIDE MASS
transportida. Toode peab olema hästi teisaldatav. 2. Turustamisega seotud otsused kuidas kaubad efektiivselt ja ohutult kohale toimetada, kasutatavate transpordiliikide valik ja selle kulud. 3. Sisseostuotsused arvestatakse mitte ainult hangetega seotud tegureid ( hind, kvaliteet), vaid ka seda, kuidas ja mis kuludega see kohale toimetatakse. Kohaletoimetamise kulud. 4. Asukoha valikuga seotud otsused ettevõtete, ladude, kontorite, kaubandusüksuste ja muude ärirajatiste asukohtade määramisel arvestatakse alati ka transpordi kättesaadavust (kulusid ja sobivust). 5. Hinnaotsused tootja või hulgimüüja määrab oma kaupadele hinna, arvestades seda, et tema kaup oleks hinna poolest konkurentsivõimeline ka sihtturul, peale seda kui kauba hinnale on lisandunud transpordikulud sihtturule toimetamiseks. Transpordi tähtsus
Tekib meeskonnatöö. riüksusi. 23 Palju kasutatakse allhankeid kindlatelt partne teenused - majanduse osa, mis tegeleb mitteaine- ritelt. 110 liste hüvede valmistamise ja üleandmisega nen transiitteenu s - teenus, mida osutatakse teiste de tarbijale, nt. pangandus, olmeteenindus jne. riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, 56,124 ladude, sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi tehnoloogia - viis, kuidas ja milliste tööprotses kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise side abiga antud majandus teatavaid hüvesid näol. 135 valmistab. 10,15,16 tugitootm ine - tootmiskorraldus, mis võimaldab terminal - bussi-, raudtee- või lennujaam, sadam, toota suurtes kogustes, ühendades mass- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
