Trombi organiseerumine trombi läbikasv soone seinast lähtunud sidekoega. Tulemuseks tugevalt veresoone seina külge kinnitunud verevoolu takistav tihke tromb. 2. Aseptiline lagunemine trombi lagunemine proteolüütiliste ensüümide toimel 3. Septiline lagunemine bakterite sattudes trombi areneb põletikuline protsess ja tekivad mädakolded 4. Lubjastumine e. petrifikatsioon lubjasoolade ladestumine trombi 5. Infarkt kiire ummistava trombi ja aeglase kollateraalistiku arengu korral tekib kahjustuse piirkonnas isheemia 6. Emboolia verevool võib rebida trombi küljest lahti tükikesi, mis hakkavad verega edasi liikuma DIC- mitteimmunoloogiline mehhanism, kiirendab trombotsüütide tarbimise kiirenemist, areneb trombotsütopeenia. Disseminated intravascular coagulation- Levinuim veresoonte hüübimine....
· Ilma DH-ta on aju funktsionaalse terviklikkuse säilitamine häiritud Kui asendamatud toitained · Membraane moodustava glütserofosfolipiidi kompleksis on tavaliselt erinevad rasvhapped (pikkus, küllastatus) Rakumembraan Steroidid Heidi Krieger ja Andreas Krieger AAS kasutajal ca 10x suurem risk enneaegseks surmaks (Thiblin 2012, Rootsi krimilabor) - Muutub vasaku vatsakese morfoloogia - Koronaarveresoontes lipiidide ulatuslik ladestumine - AAS mõju käitumisele (Fred Nyberg, 2012, Karolinska U): depressioon, bipolaarsus, agressiivsus, enesetapud etc Neerupealsed · Säsi ad-renaliin (epi-nefriin) fight-or-flight Stardieelne seisund · Koor zona glomerulosa (väline kiht) · Mineralokortikoidid (aldosteroon) zona fasciculata (keskmine) · Glükokortikoidid (kortisool) zona reticularis (sisemine)...
Hemostaas koosneb kahest osast koagulatsioonisüsteemist ehk hüübimissüsteemist ja antikoagulatsioonisüsteemist. (Boon 1993: 170) Koagulatsioonisüsteem Vere hüübimine ehk vere koagulatsioon on keeruline protsess, kus veri muutub geeljaks ja moodustab verehüübe ehk trombi. Vere hüübimisel toimuvad trombotsüütide aktivatsioon, adhesioon ehk kleepumine, agregatsioon ehk kuhjumine, ladestumine vigastuskohale ning fibriini võrgustiku moodustumine. (Zhenyu 2010: 23412343) Koagulatsioon jaotub kaheks etapiks. Esimese etapi ehk primaarse hemostaasi korral toimub veresoone ahenemine ehk vasokonstriktsioon ning trombotsüüdid moodustavad klombi ehk punase trombi vigastatud veresoone seinale. Teine etapp ehk sekundaarne hemostaas toimub paralleelselt esimese etapiga. Teise etapi tulemusel tekib võrreldes esimese etapiga suuremas koguses fibriini,...
Sekundaarses kestas on tselluloosikiud pikemad, koosnedes kuni 15 tuh. glükoosi jäägist. Seestpoolt on rakukest paksem. Paiknemine kudedes ja sisaldus Kõikides taimerakkudes ja kudedes on üks rakukest. Tugev rakukest asub taimeraku membraani peal. Esmane rakukest koosneb pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist. Vanemate rakkude kestad puituvad, toimub ligniini (puitaine) ladestumine . Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO3, SiO2). Joonis 1. rakuehitus Funktsioonid Tugifunktsioon: Annab taimele tugevuse ja kindla kuju. Mitmesuguste teiste ainete ladestumine muudab taime jäigemaks. Ligniini (puitaine) ladestumine muudab rakukestad deformatsioonile vastupidavaks. Sekundaarne rakukest moodustab põhilise osa taime mehaanilisest tugevusest. Funktsioonid Kaitsefunktsioon: Rakukestast pärinevad signaalmolekulid, mis...
Keskmine liivsavi – saab veeretada nööriks, rõngasse keerates nöör kõigepealt praguneb ning siis murdub Kerge liivsavi – saab voolida rõngaks, kuid rõngasse keeramisel nöör murdub Saviliiv – võimaldab endast peos vaid kuulikese veeretada, nööriks voolida ei saa Liiv – tavaliselt ei ole võimalik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali.Mulla orgaanilise teke, lagunemine, ladestumine , bilanss. 10. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. mulla org aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1)õhustatus a)aeroobne lagunemine(kõdumine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid mis rohelistele taimedele toiduks. kiire lagunemine nt: kompostimine b)anaeroobne lagunemine-mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine.aeglane lagunemine. ...
Koostamise eesmärk .............................................................................................. 3 2. Eessõna .................................................................................................................. 3 3. Sissejuhatus ............................................................................................................ 3 4. Diagnostilised kriteeriumid, uuringud ................................................................... 4 4.1. Ebaselge tähendusega monoklonaalne gammopaatia (MGUS) ...................... 4 4.2. Luu üksikplasmatsütoom, luuväline üksikplasmatsütoom ja hulgi üksikplasmotsütoomid. .......................................................................................... 5 4.2.1. Luu üksikplasmatsütoom...
-hüperf korral-türeotoksikoos e -suguorganite norm talitlus Basedowi tõbi -aeglase mõjuga (mitu päeva) -talitluse nõrgenemine lapseeas: kääbuskasv, norm kehaproports. KALTSITONIIN - LANGETAB Ca ja fosfaatide sisaldust häirumine, vaimne alaareng veres KRETINISM -SUURENEB Ca ladestumine luudes -joodi vaegus->struuma e suurenenud - TAKISTAB Cja väljaviimist organismist kilpnääre->hüpofüüsi türeotropiini -osteoporoosi raviks produktsiooni suurenem->kilpn suurene - oluline lastel, rasedatel -Kjodiid hüpofunkts. tekke vältimiseks! AV! KÕRVALKILPNÄÄRMED GLANDULAE PARATHYROIDEAE...
Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse, mis kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH). PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine; ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool)...
Orgaanilistest ainetest on loomses organismis kõige rohkem sahhariide valke V 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed peptiidsidemed V 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õ 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide antikehade teke V 5. DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiid V 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid Õ 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ Õ 8. Kolesterooli, rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk tromboos ateroskleroos V 9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes lülijalgsete toeses ja seente rakukestas. V 10. Inimeste varusahhariid maksas on glütseriin glükogeen. V 11. Lihasraku ehituses olevad valgud – müofibrillid muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid Õ 12. Mõningaid vitamiine sünteesime ise, nagu D-vitamiin (nahas) ja E-vitamiin (soolestikus), on ainult rasvlahustuvad. V 13...