kõige rohkem 15%, edasi väheneb toodang iga kuuga 1% võrra. · laktatsiooni püsivus iseloomustab laktatsiooni dünaamikat pärast päevase piimatoodangu maksimumi saavutamist. Laktatsiooni kestvus ja päevane piimatoodang määravad laktatsiooni kogutoodangu, seetõttu saab kestvuse sobiva valikuga optimeerida pikema ajavahemiku jooksul toodetavat piima kogust. 47. Piimalehmade optimaalne toitumus Toitumus- toitainete ladestamise määr, enamasti rasvkoe ladestumine nahaalusesse sidekoesse ja lihastesse. Kinnisperioodi lõpuks 3,75-4,0 Poegimisjärgselt alaneb 3,0 kuni 3,25 Seemenduse ajal 3,25-3,5 Toitumise hindesse eri füsioloogilise seisundi korral tuleb suhtuda erinevalt. Madal hinne on halb enne poegimist ja seemendusperioodil, kõrge hinne laktatsiooni esimesel poolel- väikese piimajõudluse tunnus. 48. Piimaveiste nuumamine 49. Lihaveiste nuumamine 50. Veiselihatootmine. Veiselihatoomine Eestis.
35 Vitamiin A Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub. On oht väärarengute tekkeks. Parimad allikad on maks (eriti kalamaks ja kalamaksaõli), või, munad, piim. Vitamiin D Soodustab luude mineraliseerumist, aitab kaasa hammaste moodustumisele ja luumurdude paranemisele, on oluline südametegevusele ja närvisüsteemi stabiilsusele. Kui vitamiin D on vähe, võib tekkida luude pehmumine -- lastel rahhiit, täiskasvanutel osteomalaatsia, hammaste lagunemine, lihaste nõrkus, kuulmise nõrgenemine, lühinägelikkus
-umbjärv -läbimisjärv -lähtejärv -suubumisjärv Aeglane veevahetus Kiire veevahetus -vesi uueneb kord mitme aasta jooksul -vesi uueneb aastas kümneid kordi Järvede kuju, suurus ja sügavus muutuvad aja jooksul: -kinnikasvamine -inimtegevus -setete ladestumine -muu Järved toituvad: -vooluveest -põhjaveest -valgveest -sademeist Järve veetase sõltub: -veebilansist ehk juurde- ja äravoolu suhtest -aastaajast (tavaliselt alla 1m) -kliimast (ilmneb pikema ajavahemiku jooksul, võib olla rohkem kui 7m) Parasvöötme järvede soojusrežiimile on iseloomulik veekihtide temperatuuri muutumine aasta-ajati.
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab kõrgemas toitumuses loomal peaaegu kogu lihakeha pinna), 2) lihastevaheline rasv (kihtide või toppidena lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) ja 4)sisemine rasv. Marmorjas veiseliha Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 26. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid);
Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab kõrgemas toitumuses loomal peaaegu kogu lihakeha pinna), 2) lihastevaheline rasv (kihtide või toppidena lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) ja 4)sisemine rasv. Marmorjas veiseliha Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 26. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid);
käi õues. Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuring näitas, et eestlastel esineb luude normaalseks toitumiseks hädavajaliku D-vitamiini puudust aasta läbi. Eriti tõsine on olukord talvel, mil tervelt 73% uuringus osalenutest oli organismis liiga vähe D-vitamiini. Viimaste aastate teadusuuringud on näidanud ka seda, et Dvitamiin on isegi olulisem kui kaltsium. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi ja fosfori imendumiseks. Kui D-vitamiini on vähe, väheneb ka kaltsiumi imendumine ja ladestumine luudesse, samuti luukoe uuenemine. See omakorda viib luukoe kaotusele ja luu mineraalse tiheduse vähenemisele, mille tagajärjel suureneb risk luumurdude tekkeks. Seega tagab just D-vitamiin tervete ja tugevate luude arengu lapse- ja noorukieas ning säilimise täiskasvanuna. Kui D-vitamiini napib, pole korralikust kaltsiumi tarvitamisest peaaegu üldse kasu. Kuidas D-vitamiin mõjub?D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda, mis on vajalik hammaste ja luude tugevnemiseks
kromosoomide komplekt. Telofaasis muutub rakk veelgi piklikumaks ning algab tuumakatete moodustumine. Tulemuseks on 2 geneetiliselt identset tuuma.. Telofaasile järgneb tsütokinees ehk raku tsütoplasma jagunemine ja kahe tütarraku teke (seda põhjustab loomarakus nöördumisvagu). Taimsetel rakkudel liiguvad Golgi kompleksi vesiikulid raku kesktasapinnale ja liituvad rakuplaadiks, mis suureneb ja moodustab 2 iseseisva plasmamembraaniga tütarrakku. Sellele järgneb tselluloosi ladestumine ja rakukesta teke. Meioos on rakujagunemine, kus diploidsest eelasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Enne meioosi toimub interfaas. Meioos I ja II vahel DNA replikatsiooni ei toimu, vaid ainult tuumade ja tuumakeste reformeerumine. Reduktsioonijagunemine (meioos I) algab profaasiga (I), mis on suhteliselt pikk (90% ajast) ja koosneb viiest staadiumist: leptoteen, sügoteen, pahhüteen, diploteen ja diakinees.
Ristõielised on levinud maailma kõigil mandritel, kuid peamiselt mõõduka ja külma kliimaga aladel, Arktikani välja. Liikide arv umbes 3000 (350 perekonda). Eluvormid – peamiselt rohttaimed, harva põõsad. Nad kõik on nii lähedases suguluses, et vahel ei ole selgeid morfoloogilisi piire mitte üksnes liikide, vaid ka perekondade vahel. Tüüpilisel juhul on need vahelduvate, tervete või liigestunud lehtedega, ilma abilehtedeta taimed. Iseloomulik on glükosiidide ladestumine, millest saadakse sinepiõli. Õite ehitus on ühetaoline, õisiku kandelehed puuduvad. Õisik – kobar või pööris. Õied aktinomorfsed, mõlemasugulised, õiekate kaheli. Lahklehine tupp neljast tuppelehest, mis paiknevad kahes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Tolmukaid kuus, neist 4 pikemat tolmukat siseringis, 2 märgatavalt lühemat välisringis
Ristõielised on levinud maailma kõigil mandritel, kuid peamiselt mõõduka ja külma kliimaga aladel, Arktikani välja. Liikide arv umbes 3000 (350 perekonda). Eluvormid peamiselt rohttaimed, harva põõsad. Nad kõik on nii lähedases suguluses, et vahel ei ole selgeid morfoloogilisi piire mitte üksnes liikide, vaid ka perekondade vahel. Tüüpilisel juhul on need vahelduvate, tervete või liigestunud lehtedega, ilma abilehtedeta taimed. Iseloomulik on glükosiidide ladestumine, millest saadakse sinepiõli. Õite ehitus on ühetaoline, õisiku kandelehed puuduvad. Õisik kobar või pööris. Õied aktinomorfsed, mõlemasugulised, õiekate kaheli. Lahklehine tupp neljast tuppelehest, mis paiknevad kahes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Tolmukaid kuus, neist 4 pikemat tolmukat siseringis, 2 märgatavalt lühemat välisringis
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
Ristõielised on levinud maailma kõigil mandritel, kuid peamiselt mõõduka ja külma kliimaga aladel, Arktikani välja. Liikide arv umbes 3000 (350 perekonda). Eluvormid peamiselt rohttaimed, harva põõsad. Nad kõik on nii lähedases suguluses, et vahel ei ole selgeid morfoloogilisi piire mitte üksnes liikide, vaid ka perekondade vahel. Tüüpilisel juhul on need vahelduvate, tervete või liigestunud lehtedega, ilma abilehtedeta taimed. Iseloomulik on glükosiidide ladestumine, millest saadakse sinepiõli. Õite ehitus on ühetaoline, õisiku kandelehed puuduvad. Õisik kobar või pööris. Õied aktinomorfsed, mõlemasugulised, õiekate kaheli. Lahklehine tupp neljast tuppelehest, mis paiknevad kahes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Tolmukaid kuus, neist 4 pikemat tolmukat siseringis, 2 märgatavalt lühemat välisringis
Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab kõrgemas toitumuses loomal peaaegu kogu lihakeha pinna), 2) lihastevaheline rasv (kihtide või toppidena lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) ja 4)sisemine rasv. Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 4.2. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi:
Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi org-mis järgmiselt: 1) nahaalune rasv ( katab kõrgemas toitumuses looma peaaegu kogu lihakeha pinna), 2) lihastevaheline rasv (kihtide või toppidena lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) ja 4) sisemine rasv. Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12-kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad, pullid ja härjad(kastreeritud pullid)
Kolvi põhja pinna temperatuur õliga jahutusel õli poolel ei tohi summaarse takistuse (R), st. vajalik võimsus oleneb laeva kiirusest ja Vastukaalu raadius valitakse vastavalt konstruktiivsetele ületada 2000C. Kõrgema temperatuuri korral algab intensiivne laevale mõjuvast takistusest. kaalutlustele, et see mahuks karterisse ja ei ulatuks õlisse. lakkainete ja nõgi ladestumine jahutuspinnale, mis vähendab Vastukaalude paigutamine parendab ka mootori sisemist soojusjuhtivust ja tõstab termilisi pingeid. Selleks , et laev liiguks ühtlase kiirusega peab sõukruvi tekitama tasakaalustatust, st. vähendab sisemisi võllile mõjuvaid jõude ja Temperatuurist ülemise kompressioonirõnga piirkonnas sõltub laeva takistusega võrdse ja vastupidise suunaga tõukejõu.
TAGAJÄRJED: AAFRIKAS TOIMUB DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS – RAHVAARVU JÄRSK SUURENEMINE JA ÜLERAHVASTATUS: MAARESSURSSIDE JA ELUPAIKADE VÄHENEMINE MULLAVILJAKUSE VÄHENEMINE TOIDUPUUDUS, NÄLJAHÄDAD VEEPUUDUS, EPIDEEMIAD KODUSÕJAD, HÕIMUDE VAHELISED KONFLIKTID ELATUSTASEME LANGUS KEEMILINE REOSTUS: ÜLEVÄETAMINE JA TAIMEKAITSE-MÜRKIDE KASUTAMINE. MULLAELUSTIK VÄHENEB, MÜRGID LÄHEVAD RINGLUSSE RASKEMETALLIDE LADESTUMINE TÖÖSTUSPIIRKONDADE, SUURLINNADE, TEEDE ÜMBRUSES HAPPEVIHMAD- MULLAD HAPESTUVAD JA MULLAELUSTIK VÄHENEB SOOLDUMINE ÜLENIISUTAMISE TÕTTU KUIVADEL JA PÕUASTEL ALADEL FÜÜSIKALINE DEGRADATSIOON: ON MAARESSURSSIDE JA PÕLLUPINNA VÄHENEMINE, SEST: ASULATE, LINNADE LAIENEMINE TEEDEVÕRGU LAIENEMINE KAEVANDUSED, KÄRJÄÄRID UUED TÖÖSTUSPIIRKONNAD pinnase kokkusurumine(tihenemine) raskete masinate poolt; 167
Kuni 40 mV potentsiaalierinevuse tekkimiseni jäävad naatriumi-kaaliumi kanalid suletuks ja uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekkida (refraktaarperiood). Elektromehaaniline ühendus toob kaasa südamelihase raku kokkutõmbumise. Selleks vabaneb aktsioonipotentsiaali tõttu rakusiseste õõnte süsteemist kaltsium, mis voolab rakuplasmasse. Seal seotakse kaltsium müofibrillidega, milles asuvad vaheldumisi üksteisega seotud aktiini ja müosiini filamendid. Kaltsiumi ladestumine toob kaasa molekuliharude ümberpaigutumise, mille tõttu müosiini ja aktiini filamendid nihkuvad üksteisele lähemale. See põhjustab südame lihaskiu lühenemise - kokkutõmbumise, mis kõikide lihasrakkude koosmõjul tekitabki lihasjõu. See protsess kulutab energiat. NB! Kehale mõjuv väline elekter võib neid rakusiseseid elektrilisi protsesse mõjutada ja eluohtlikke olukordi tekitada (→ ptk „Elektrilöök“, → ptk „Südamekloppimine/rütmihäired“).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
