***1.7 Pinnase nihketugevus Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe deformatsioonimoodulit elastsusmoodulist, tähistatakse esimest E0-ga. Pinnas Graafikutelt ei ole selgelt väljaloetav näiteks s100. pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis võib käituda ka elastse materjalina. Korduval koormamisel muutub jääva 1.6.1.3 Teised kokkusurutavuse määramise laboratoorsed meetodid teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. deformatsiooni osa iga tsükliga järjest väiksemaks ja lõpuks taastub koormise Pinnase kokkusurutavuse määramiseks kasutatakse lisaks ödomeeterteimile Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse vähenemisel kogu deformatsioon
täidavad keskmiselt kümnest uuest tootest vaid kolm neile pandud kasumi ja käibe ootused. Seetõttu on vajalik uuenduste põhjalik läbimõtlemine ja perspektiivitute ideede võimalikult varane kõrvaleheitmine, et vähendada nendega seotud kulutusi. Ideaaljuhul tuleks vähendada nii hea idee tagasilükkamise kui ka ebasobiva idee arendamise tõenäosust. Toote evitusprotsessi võib jagada järgmisteks etappideks: ideede otsing ja genereerimine (turu-uuringud, laboratoorsed katsetused, ajurünnakud jne). Kaasatakse ettevõtte töötajaid, tarbijaid ja väliseksperte. Tuleb kasutada ka varustajate ja turustajate teadmisi; idee valik. Erinevate ideede hindamisel arvestatakse nende sobivust ettevõtte arengukavadega ning mõeldakse läbi iga idee tugevad ja nõrgad küljed. Heidetakse kõrvale ideed, mis ilmselt ei sobi (ideede valikukriteeriumid on toodud tabelis 6.4.); kontseptsiooni kujundamine ja katsetamine
III 2-mikroglobuliin > 5500 mg/l 29 kuud -12- Prognostilised faktorid Faktor Tähendus ----------------------------------------------------------------------------------------- Kliinilised Vanus Noorem - soodne Üldseisund Halb - ebasoodne Rutiinsed laboratoorsed testid 2-mikroglobuliin Kõrge - ebasoodne Seerumi albumiin Madal - ebasoodne Seerumi kreatiniin Kõrge - ebasoodne LDH Kõrge - ebasoodne CRV Kõrge - ebasoodne Hemoglobiin Madal - ebasoodne
Usa 40:10 000, inglismaa 16,8 : 10 000. 60%-70% pervasiivsete arengu häiretega jäävad raske puudega ja ei saavuta kunagi iseseiva sotsiaalse toimetuleku taset. Fenotüüp. Sotsiaalne defitsiit, kõne- ja kommunikatsioonihäire ning stereotüüpne ja rigiidne käitumine. Autismispektri häirete uurimine. 1) diagnostiline hindamine üldine meditsiiniline ja neuroloogiline hinnang, - psühholoogiline hinnang, - kõne ja keele/kommunikatsiooni hinnang, - motoorsed oskused ja areng. 2) laboratoorsed testid geneetilised testid, metaboolsed testid, neurovisualisatsioon, EEG uuring. Etiopatogenees. Geneetilised faktorid, viirusinfektsioonid, biokeemilised ajupatoloogiad. Tähelepanu tuleb pöörata: · Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemise oskus · Sundliigutused kiigutamine, pidurdamatus, peaga raputamine, sõrmede (läbi) sorimine · hirmu tekkimine ümbruse muutmisel · Mitte
Kordamisküsimused 1. Põhjendage, miks on vaja küsida ja koguda sportlaselt ka subjektiivseid hinnanguid. Vastus: Tagamaks ülevaade sportlase organismi reageeringutest erinevatele treeningukoormustele. 2. Miks on sportlasel ja treeneril vaja jälgida, millises intensiivsustsoonis treenitakse? Vastus: Tagamaks sportlase töövõime optimaalne areng, vältides samal ajal ületreeningut. 3. Millised on spordimeditsiinilises terviseuuringus olulisemad hinnatavad laboratoorsed parameetrid? Vastus: Hemogramm, ferritiin, C-reaktiivne valk, aminotransferaasid (ASAT, ALAT), lihasekahjustuse näitajad (kreatiini kinaas), elektrolüüdid, neerutalitluse näitajad jne. 4. Missugune laboratoorne näitaja peegeldab organismi rauavarusid? Vastus: Seerumi ferritiin näitajad. 5. Mis võib põhjustada C-reaktiivse valgu sisalduse suurenemist? Vastus: Põletikuliste protsesside, traumade ja müokardiinfarkti korral. Väga tugev ühekordne kehaline pingutus. 6
3. Vererõhu mõõtmine Vererõhku mõõdetakse rasedal alati mõlemalt käelt! Oluline on ära märkida raseda tavapärane, raseduseelne vererõhk - sellest on abi rasedusaegsete võimalike vererõhu- probleemide hindamisel. 4. Raseda kehakaalu, pikkuse ja vaagna mõõtmine Vaagna mõõtmisel hinnatakse 4 mõõtu, millest oli juttu eespool ( vt. ptk."Naise vaagen"). Distantia spinarum Distantia cristarum Distantia trochanterica Conjugata externa 5. Laboratoorsed uuringud raseduse ajal · kliiniline veri, veresuhkur · uriin · uuringud süüfilisele, HIV-le, gonorröale, klamüdioosile (soovitatavalt ka mükoplasmoosile) · veregrupp, reesusfaktor, antikehade esinemine · emakakaela onkotsütoloogiline uuring (PAP-uuring) · uuring B-hepatiidile 6. Vajadusel terapeudi konsultatsioon Kindlasti peaksid terapeudi konsultatsioonil käima kroonilisi haigusi põdevad rasedad. Raseduse kulu jälgimine esimesel kahel trimestril
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) .................................................................................................................
antakse edasi Õppimise eelsoodumus - sensitiivne periood ehk kriitiline periood, kus ollakse bioloogiliselt valmis uue oskuse omandamiseks (ollakse eriti tundlik) Kiindumussuhte loomuline Etoloogiline metodoloogia - kasutatakse loomulikku vaatlust organismi elukeskkonnas; tuuakse sisse laboratoorsed katsed, protsessid; näide: liigiomast käitumist ei saa vaadelda loomaaias, vaid seal, kus on tema õige elukeskkond; laboratoorne uurimus - kuidas välja selekteerida kaasasündinud ja omandatud oskused - depilatsiooni katsed ehk jäetakse midagi ära ja siis vaadeldakse looma käitumist; kohanemiskäitumine ja ellujäämine - kohanemine olulisem kui ellujäämine Inimesed õpivad kogemustest.
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat"
eksperimentaalse ja kontrollgrupi võrdlemine. Reaalsetes tingimustes võib eksperimente korraldada mõnes organisatsioonis, jälgides teatud muutujate mõju tegevusele. Eksperimenteerimise põhimõtteid saab rakendada ka korrektse ülesehitusega treeninguprogrammides. Eksperimendi kui andmekogumise meetodi korral on väga oluline, et osalejad ei hakkaks oodatavaid tulemusi etendama. Sotsiaalse soovitavuse efekt võib vähendada eksperimendi tulemuste väärtust. 6) laboratoorsed eksperimendid. Laboratoorsetes eksperimentides püütakse varieerida või välistada väliskeskkonna mõju tulemustele. Laboratoorsete eksperimentide jaoks on aga raske leida sobivaid katseisikuid, sest tegeliku juhtimisega tegelevate inimeste aeg on väga piiratud. Raskusi võib olla ka katseisikute motiveerimisega; 7) eriuurimused. Eriuurimustes kirjeldatakse teatud kindla muutuja ja väljundi või tulemuse vahelist seost. Eriuurimustes kombineeritakse mitmesuguseid uurimisvõtteid
ta olema peaks. Isegi täiskasvanuna on meil tihti raskusi õigemini reageerima õppimisega isegi siis, kui mõistame, et meie reaktsioonid on kohatud · Pole selge, miks meil on raske seda uskumust ümber õppida ja ratsionaalsemaga asendada. Oletatakse, et kogemuslik süsteem ei tööta loogikaseaduste kohaselt ja muutus nõuab midagi enamat kui lihtsalt oma probleemi allika mõistmist · Laboratoorsed uuringud näitasid,et ülesannetes tehtud vigadele osutamise korral tekkis mittekonstruktiivsetel mõtlejatel rohkem negatiivseid mõtteid ja negatiivseid emotsioone kui konstruktiivsetel mõtlejatel. Ka stressi füsioloogilised näitajad olid neil teistest kõrgemad Konstruktiivselt mõtlema õppimine · Epsteini arvates seisneb mittekonstruktiivsete mõtlejate panus oma stressi suurendamisse väliste stressorite puudumise korral
antibiootikumide suhtes multiresistentsete suurenenud virulentsusega mikroobitüvedega. Patsiendi immunoloogilisest seisundist oleneb, kas tekib HI või mitte. Hospitaalinfektsiooniks loetakse: · haavainfektsioonid, mis ilmnevad 30 päeva jooksul pärast operatsiooni; · implantaadi infektsioonid, mis ilmnevad 1 aasta jooksul pärast operatsiooni. Hospitaalinfektsiooni olemasolu määravad: 1. Kliinilised (t°, infiltraat, turse, punetus, valu jms.) uuringud; 2. Laboratoorsed ( leukotsütoos, C- reaktiivse valgu kvantitatiivne tõus) uuringud; 3. Mikrobioloogilised uuringud (haigustekitajate isoleerimine, antigeeni või antikehade sisalduse määramine, mikroskoopilisi vaatlusi vms); 4. Diagnostilised (röntgen ülesvõte, ultraheli, kompuutertomograaf, magnetresonants, endoskoopia, biopsia, nõelaspiratsioon vms) uuringud 5. Arsti diagnoositud infektsioonid otsese vaatluse põhjal operatsiooni, endoskoopilise protseduuri vms ajal
välja kujunenud infoprotsesside ergonoomika, mis baseerub esmajoones kognitiivsel (tunnetus-) psühholoogial. Kirjanduses leiab palju infot kognitiivse psühholoogia kohta. Kognitiivne psühholoogia on psühholoogia suund, mis käsitleb teadvuses peegelduvat tõelisuse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises. Ta on tihedas seoses infotöötluse psühholoogiaga ja tehisintellektiga. Kognitiivse psühholoogia laboratoorsed uuringud annavad oluliselt materjali kognitiivse ergonoomika jaoks (vt Best, 1998). Kognitiivne ergonoomika optimeerib tunnetustegevust, sealhulgas probleemide lahendamist. Kognitiivne ergonoomika on uus teadusharu, mis sisuliselt eksisteerib alates 90. aastatest ning on eelkõige kognitiivse psühholoogia praktiline rakendus. Samas käsitleb kognitiivne ergonoomika teiste teaduste valdkondi. Näiteks tungib ökonoomikasse, et vähendada kulutusi probleemide lahendamisel ja otsuste langetamisel
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ............................
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
Kontrollitud vs. automaatsed protsessid Schneider & Shiffrin (1977): Tegevuslibastused - Tahtmatult sooritatud tegevus. Tähelepanu häirumisest “mõtted eemal” Päeviku uurimustest: 1. 40% säilitamise vead 2. 20% testimise vead 3. 18% subrutiinsed vead (järjekorra segiajamine, osa ärajätmine) 4. 11% eristamise vead 5. 5% programmi koostamise vead laboratoorsed uuringud – frontaalsagara roll tähelapanus ja tegevuses Tegevuslibastuse teooriad I. Reason (1992) & Sellen, Norman (1992): kaks töörežiimi 1. Automaatne režiim – sooritust kontrollib kõige tugevam skeem. Kiire. Jäik. 2. Teadliku kontrolli režiim – sooritust kontrollib tsentraalne protsessor/tähelepanu süsteem. Veakindlam. Paindlikum. Aeglane. II
Nt kuigi paavst oli 1300. a asja keelanud, kirjutas 1315. a keegi Itaalias töö, milles kommenteerib Galenost samal aastal toimunud kahe lahkamise valguses. (Samas toonane skolastika, nt, käsitledes Galenost kui absoluutset autoriteeti, pani seega küsimuse alla laipade lahkamise mõttekuse üleüldse...!) 19. SAJAND oli teaduse ja meditsiini kiire arengu sajand. Asjad olid omavahel seotud. Teaduses arenesid laboratoorsed meetodid, eksperimentaalne lähenemine. Arenema hakkas tormiliselt kirurgia (arstidelt hakati nõudma teadmisi kirurgias, ülikoolides hakatakse kirurgiale spetsialiseeruma) see eeldas läbimurret kolme teguri rakendamisel: · kunstlik veretustamine (vt Pare eespool, keskaja peatükis) · (üld)anesteesia, · antiseptika/aseptika (mikrobioloogia) Anesteesia puhul on tegemist äärmiselt praktilise küsimusega nii arstile kui (potentsiaalsele) patsiendile
k Pa Joo nis 4 .19 K on sd olidatsio on i- m oo du li sõltuv us pin gest Edasisel koormise tõusul hakkab Cv jällegi vähehaaval tõusma. 4.1.3 Teised kokkusurutavuse määramise laboratoorsed meetodid Pinnase kokkusurutavuse määramiseks kasutatakse ödomeeterteimi kõrval veel kolmtelgse surve seadet või selle lihtsamat erijuhtu, üheteljelist survet. Mõlemat kasutatakse eeskätt pinnase tugevusparameetrite määramiseks. Seepärast on nende seadmete konstruktsiooni kirjeldatud põhjalikumalt osas 5. Kolmtelgse survega teimimisel koormatakse hermeetilises kambris olev pinnaseproov esmalt igakülgse survega r, suurendades kambrirõhu soovitava tasemeni
Immunotehnoloogia võimaldab nö teha erinevaid antikehasid, milla kasutamine meditsiinis on ilmselgelt olulisel kohal. Rekombinantsete, polüklonaalsete, monoklonaalsete antikehade valmistamine ja kasutamine ravieesmärkidel on laialt levinud, kuid siiski on tegemist valdkonnaga, mis vajab veel uurimist, kasvõi juba seetõttu, et in vitro läbiviidud katsed antikehade võimest nõrgestada antigeene ei tähenda seda, et need samad antikehad oleksid kompetentsed in vivo. Senised laboratoorsed testid ja nende teadvustatud rakendamine ravis, profülaktikas on aga väga efektiivsed. Mõned näited monoklonaalsete antikehade kasutamise kohta kaasaegses meditsiinis: Immunosupressiivsed monoklonaalsed antikehad sihtmärk-valkude funktsiooni blokeerimine- kasvufaktorid, tsütokiinid (TNF- , IFN- , IL-12, IL-2) ja nende retseptorid pinnamarkerite, retseptorite vastu (CD4, CD52, CD11) lümfotsüütide huku indutseerimine in vivo
mõõtmine nt O2 mis iseloomustavad rakkude Mikrobioloogilised tarbimise CO2 arvukust ja metaboolset analüüsid eritamise, ATP aktiivsust. Standardid pole tootmise jms kaudu universaalsed. Kuivmassi või Tundlikum kui kogulämmastiku Laboratoorsed analüüsid märgmassi mõõtmine ja koguvalgu mõõtmine Bakterite kasvukõver Suletud süsteemis toimub kasv teatud seaduspärasuste järgi, mida saab väljendada graafiliselt. Lag-kasvufaas. Kohe värske söötme inokuleerimise järel bakterid ei hakka kasvama vaid kohanevad uue keskkonnaga. Kuigi rakud ei jagune, võib toimuda rakkude mahu suurenemine, valkude, RNA ja DNA süntees ja metaboolne aktiivsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
