Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. · Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerib . Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades nii viisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta sellise toimega seletubki hüdrotrafo
a) seisva trumli ja liikuvate labadega (vt TV joon 2.2), b) pöörleva trumli ja selles liikuvate labadega 270-Millised on sundsegamisega segistite tüübid segamislabade liikumiskiiruse järgi? a) aeglasekäigulised 30...36 p/min, b) kiirekäigulised e turbulentsed 500...650 p/min. 271-Kuidas liiguvad tööseadme elemendid pärivoolu segisteis? pärivoolu segistid, kui labade ja trumli liikumine on samasuunaline, 272-Kuidas liiguvad vastuvoolu segisti tööseadme elemendid? vastuvoolu segistid, kui labade ja trumli liikumine on vastassuunaline 273-Kuidas liigitatakse seisva trumli ja liikuvate labadega segisteid? tsentraalse pöörleva rootoriga tsentraalselt pöörleva traaversiga (planetaarsed) 274-Millise segamisviisiga on mördisegistid? Mördisegistid on reeglina sundtoimelised segistid , sest mördi komponentide hulka
isegi üle 150 000 pöörde minutis. Turbiini tiivikuga samal teljel on teine tiivik kompressori tiivik, mis hakkab seetõttu samuti pöörlema. See tiivik pöörleb külma poole e. kompressori korpuses, kus toimuv on vastupidine turbiinis aset leidvale. Pildil siseneb õhk kompressorisse paremalt; õhu sisenemise suunast vaadatuna päripäeva pöörlev kompressori tiivik "haukab" õhu oma labade vahele ja seal kiirendub see nagu karusellil iseenda massi mõjul tiiviku ääre suunas. Sealt suunatakse kiiresti liikuv õhk kompressori spiraalsesse korupusesse, kus ta aeglustub järjest avaramasse ruumi liikudes; nii muutub liikumiskiirus staatiliseks rõhuks ülelaaderõhk ehk boost ongi sündinud. Kompressori väljundava on pildil üleval ja suunatud vaatajast eemale.
5) Stopper- piirajad 6) Lõpplülitid 7) Juhtplokid 8) Hüdropump 9) Paisupaak Laba-pöördhüdromootori silindrilises keres asub kahe töölabaga rootor. Töölabad ja kaks kere siseseinale kinnitatud labade liikumise mehaanilist piirajat moodustavad neli õlikambrit: kaks madalsurve ja kaks kõrgsurvekambrit. Rootori rumm on kinnitatud palleri koonusele ja liigub ümber oma telje kahel laagril, alumine on aksiaaltugilaager, mis toetab kogu rooliseadet. Rootori labadele mõjuv roolimasina pumpadelt antav rõhujõud paneb rootori liikuma ja sellega tekitatakse läbi palleri vajalik jõumoment roolilehele. Roolil on ka elektrilised lõpplülitid, mis sulgevad õli solenoidklapi rooli maksimaalselt
Katalüsaator: 15-20 kihti 80 meshlist sõela (Pt + 10%Rh). Temperatuur on ca 800°C. Nitroosgaasid annavad oma soojuse ära jääksoojuse boileris ning seejärel suunatakse nad kompressoriga läbi soojusvaheti taldrikabsorberisse. NOX töödeldakse peaaegu 98-99%-liselt lämmastikhappeks ning seega kaob vajadus jääkgaaside leelispesuks, nagu täielikult õhurõhu all töötavates süsteemides. Energia säästmiseks suunatakse jääkgaasid pärast kolonnist väljumist üle turbiini labade. Kolonnist saadakse 60-62%-line lämmastikahape. Keskkonna probleemidÕhusaaste probleemid tekivad sellest, et on VÄGA KALLIS absorbeerida rohkem kui 97- 98% lahkuvast NO-st. Tavaliselt töödeldakse ülessoojendatud heitgaasi ammoniaagi või vesinikuga, et taandada NO kuni N2. 9. Ammoniumnitraadi ja Nanitraadi tootmine (NH4NO3) See on väga oluline kontsentreeritud lämmastikväetis (33% N). Tootmine on suhteliselt lihtne ja odav. Ammooniumnitraati toodetakse
Ei ole täpselt teada, kes esimesena vaenlase lennukit ründas. Varsti hakkasid piloodid lennukisse kaasa võtma püstoleid ja püsse ning seejärel paigutati lennukitele kuulipildujad. Lennukiinseneride peamine lahendamist vajav probleem oli seotud sellega, kuidas üldse ettepoole tulistada. Sest kuulipilduja ja vastase vahele kippus tihti jääma propeller 1915. aastal leiutas prantslaste testpiloot Roland Garros sünkroon-kuulipilduja, mis võimaldas tulistada pöörleva propelleri labade vahelt ilma neid tabamata. Seejärel lasi Garros 19 päeva jooksul alla 5 vastaste lennukit, mis oli mõistagi ennekuulmatu. Garrose kasutuses olnud lennuk Morane-Saulnier L oli mõeldud kahele inimesele ning see oli 6.9 meetrit pikk. Tiivaulatus oli 11.2 meetrit ning kõrgus 3.9 meetrit. Laetult kaalus masin 680 kg. Kiiruse poolest ei olnud see midagi erilist, sest suutis arendada vaid kiirust kuni 125 km/h. 8 minutiga tõusis lennuk kõigest kilomeetri kõrgusele
3.reaktor -PAIGUTATUD VABAJOOKSU SIDURILE Kikide rataste sisepinnad on labad. Erineva kujuga. Hdrotrafo trattad moodustuvad kestas ringleva li ruumid. Mootori ttamine tidab liruumi liga. Pumpratas paneb oma labadega li prlema. Tekkinud tsentrifugaal ju toimel hakkab li lisaks prlemisele ka ringi kima. Tratastes moodustunud rnga kujulises nsuses ,tnu sellele ringlusele paisatakse li pumpratta labadelt turbiinratta labadele,ning sunnitakse see prlema. Turbiinratta labade kaldest tingituna muudab li vool suunda ja paiskub reaktori labadele. Reaktori labadelt suunatakse li tagasi pumprattale. Reaktor on fikseeritud soovitatud asendile vabajooksu siduri abil. Hrdotrafo lukusti ehitus 1.turbiinratas 2.kest 3.pumpratas 4.reaktor 5.vndevnkete leevendi 6.lukustus rumm 7.veetavvll 8.lukusti kolb 9.hrdekate 10.lukusti juhtklapp 11.kolvi juhtklapp 12.kiirusklapp 13.kiirusklapikolb A. lipumba rhk B. tsentrifugaal klapi rhk C. magistraalrhk krgema kigu sidurilt D
Tabel 2. Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 11 Sergei Dombrovski MM42 2.3.2 Ballerile mõjuv jõumoment Mb= (F×p)× L/2× z× m = z ×p ×H/2× (Rs2 Rb2) × m Mb= 3*450 000*0,5/2*(0,352 0,12)*0,97 = 36 830 Nm p töölabake mõjuv arvestuslik rõhk võetakse 4...5 Mpa; valin 4,5 Mpa P = F× p (ühele töölabale mõjuv jõud) z hüdromootori labade arv - 3 m = 0,94...0,98 mehaaniline kasutegur Vajalik moment Mb= 33 961 Nm < 36 830 Nm Valin standardse pöördtiivik roolimasina firmalt ,, HATLAPA" Tüüp: HVT 200 35 [Tabel 2. ] Balleri diameeter 200 mm 2.3.3 Sobiva pumba valimiseks tuleb leida hüdromootorisse antav vajalik töövedeliku maht (V) roolilehe pööramiseks poordist-poordi ehk nurga 2max võrra. V = z× ×(Rs2 Rb2) H×2max / 3600 [ m3; l]
See asjaolu muudab Avatud lamellpumba ehitus: 1- imitoru, 2- survetoru, 3- pumba kamber, 4- lamellidest labad, 5- lamellitoed Väga õrnade toodete või vaheproduktide (nagu juustukalgend) pumpamiseks on ideaalne kasutada lamell- ehk siiberpumpa. Selles toimub ühikmahu siirdamine läbi pumba korpuse labadest koosneva tööorganiga, mis on paigutatud pumba korpusesse ekstsentriliselt. Labade kinnitus tööorgani raami külge on selline, et võimaldab nende radiaalset liikumist, mistõttu neid nimetatakse lamellideks või siibriteks. Selle tulemusena liibuvad nad pöörlemisel tihedalt vastu pumba korpust ning nende vahele moodustuvad ühikmahtude siirdamiseks vajalikud ruumiosad Voolikpumba ehitus: 1- töökambrina kasutatav elastne voolik, 2- pumba korpus, 3- tugiratas, 4- survetoru, 5- imitoru, 6- kolmnurkne rootor, 7- pumbatav ühikmaht
Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerib . Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades nii viisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta sellise toimega seletubki hüdrotrafo (pöördemomendi muunduri) pöördemomenti suurendav toime.
survebassein, kus toimub osakeste väljasettimine. Turbiinidest on madalrõhujaamades sobivaimateks eelkõige propeller- ja pöördlaba- (e Kaplani), samuti ristvoolu- (Turgo) turbiinid, suurematel võimsustel (üle 50-100 kW) ka Francise turbiinid. Lihtsaimad ja odavaimad on propellerturbiinid. Fikseeritud töölabade tõttu on aga nende kasutegur väga tundlik vooluhulga muutusele. Palju efektiivsemad on pöördlabaturbiinid, mille labade asend on reguleeritav vastavalt vooluhulgale. Francise turbiinid on suhteliselt keerukad. Tänapäeva väikehüdrojaamades on laialt kasutusel standardsed Kaplani tüüpi toruturbiinid, samuti kompaktsed sukelagregaadid. Viimastes on propeller- või Kaplani turbiin, ajam ja generaator komplekteeritud ühtse tervikuna ühises kestas. Mikrojaamades võib kasutada ka reversiivseid pump-turbiine, mis on küll odavad, kuid madala ja vooluhulga muutustele tundliku kasuteguriga.
künakujulised 269-Millised on sundsegamisega segistite tüübid tööseadme elementide liikuvuse järgi? a) seisva trumli ja liikuvate labadega (vt TV joon 2.2), b) pöörleva trumli ja selles liikuvate labadega 270-Millised on sundsegamisega segistite tüübid segamislabade liikumiskiiruse järgi? a) aeglasekäigulised 30...36 p/min, b) kiirekäigulised e turbulentsed 500...650 p/min. 271-Kuidas liiguvad tööseadme elemendid pärivoolu segisteis? labade ja trumli liikumine on samasuunaline 272-Kuidas liiguvad vastuvoolu segisti tööseadme elemendid? labade ja trumli liikumine on vastassuunaline 273-Kuidas liigitatakse seisva trumli ja liikuvate labadega segisteid? tsentraalse pöörleva rootoriga tsentraalselt pöörleva traaversiga (planetaarsed) 274-Millise segamisviisiga on mördisegistid? reeglina sundtoimelised segistid 275-Kuidas liigitatakse mördisegistid segamisvõlli asendi järgi?
servomootori kolvi kepsu külge teleskoopühendusega. Sisemine toru pöörleb koos võlliga. Täävitorus on kolm babiitlaagrit. Täävitoru tihendiks on Cederwall tihend. Laagrite õlitus toimub õliga loomuliku tsirkulatsiooni teel. Gravitatsioonipaak asub neljandal tekil peamasinaruumi kohal korstanašahtis. Sõukruvi: Läbimõõt 5m Labade arv 4 Materjal roostevabateras Kruvi mass 28t Kruvi sisse on paigutatud labade pööramiseks rakis, mis saab liikumise servomootori kolvilt. Labad on rakisele kinnitatud poltidega. Ahtripoolse otsa korpuse sees on kruvi servomootor. Kaas moodustab hülsi, milles liigub kolb. Labade pööramise rakisel on kaitseklapp, et õli suur rõhk ei mõjutaks labade laagreid ega sealt merre ei tungiks. Kui rõhk tõuseb üle maksimumi, siis klapp laseb õli taagasi tagasivoolule sisemise toru välimisele poolele. Avariijuhtimine toimub
· Klassikalised käiturseadmed on aerud ja purjed ning sõurattad. · Viimasel ajal on laienenud hüdro(juga) käiturite kasutatamine ( kiiretes reisilaevades) Fikseeritud sammuga sõukruvi (FSK) iseloomustab kruvipinna moodustaja samm. · Ühe sõukruviga laevadel pöörleb tavaliselt kellaosuti liikumise suunas. Kahe sõukruviga laevadel vasakpoolne vastu kellaosuti liikumise suunda. · Sõukruvi iseloomustavad veel: läbimõõt, sirgestatud labade kogupindala suhe sõukruvi läbimõõduga ketta pindalasse, käigusamm jne. Sõukruvide peamine kahjustaja on kaviatatsioon, mida tekitab labade intensiivne pöörlemine (kõrgsageduslikud rõhulangused, aurustumised, tühikud, täitumised) · Sõukruvi kulumisest, vigastustest või ebakvaliteetsusest tekib ahtri täävtoru vahetus läheduses tugev vibratsioon, selle mõju vähendamiseks tuleb laeva ahtrit SK juures tugevdada.
10. Nimeta hüdrotrafo detailid! Pumbaratas Turbiiniratas Juhtratas ehk reaktor 11. Mis on hüdrotrafo juhtratta ülesanne? Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades niiviisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Pöördemomendi muutuse suurus sõltub hüdrotrafo rataste mõõtmetest ja labade kujust. Turbiiniratta ja pumbaratta pöördemomentide suhet nimetatakse trafoteguriks ja auto liikumahakkamisel on see u. 1,8...2,5. 12. Mida tähendab "hüdrotrafo lülitushetk"? Koormuse vähenedes pumba- ja turbiinirataste pöörlemissageduste erinevus väheneb (veotegur suureneb. Teatud hetkest alates hakkab turbiinirattalt saabuv õli paiskuma vastu juhtratta laba teisele küljele ja tõukama juhtratast turbiinirattaga samas suunas. Vabakäigusidur avaneb ja
Metall keraamilised Need sulamid on suure kulumis kõvaduse ja kulumis kindlusega, kannatades temperatuuri kuni 1000o. Nad koosnevad titaan ja volfram karbiidist, mille side aineks on coobalt. Neid sulameid kasutatakse plaatidena, mis kinnitatakse lõiketera või tööriista külge. Kinnitamiseks kasutatakse kõva joodist. Mitte metallsed materjalid Masina ehituses kasutatakse laialdaselt mittemetallseid materjale. Puit Kasutatakse erinevate labade, kastide ja ka kaunistus materjalidena. Plastmassid on tehis materjalid, mis soojuse ja rõhu mõjul muutuvad plastiliseks. Selletõttu on neid võimalik töödelda soovitud kujuga esemeteks. Kõigi plastide koostisained on sideained: looduslikud enamasti aga ka sünteetilised polümeerid. Peale sideainete on plastmasside kostises lisandeid, mis muudavad plastmasside omadusi vajalikus suunas. Täite ained muudavad plastmassi tugevamaks ja annavad talle eriomadusi
Pidevtranspordivahendiks on erinevad linttransportöörid või tiguajamiga transpordivahendid. linttransportöör, mille abil transporditakse materjali ühel kõrguselt teisele. Kui materjali soovitakse järsu kaldenurga all transportida, varustatakse transportlint labadega, mis takistab materjali tagasi veeremast. Väiksemate kallete puhul on kasutusel labadeta lindid. Labade vajadus on seotud materjali eripäraga (milline on materjali varisemise kaldenurk). Tiguajamiga transportöörid teisaldavad materjali kruvipõhimõttel. Sõltuvalt kruvi pöörlemise suunast liigub materjal ühele või teisele poole. 16. Kus kasutatakse laadurekskavaatorit, milliseid toid on voimalik masinaga teha? Kasutamine tõstetöödel, masinatel on statsionaarselt paigaldatud kahveltõstuk
Vaba grafiidiga malmil on terasega võrreldes järgmised eelised: 1. Hea lõiketöödeldavus (murdelaast) 2. Head antifriktsioon omadused (grafiit vähendab hõõrdetegurit) 3. Head vibratsiooni summutavad omadused 4. Väike tundlikus pindpragudele 5. Head valuomadused 1. Valgemalm (white cast iron) on habras kuid suure kõvaduse ja kulumiskindlusega, mistõttu seda ksutatakse sageli jahvatusseadmete labade jt detailide valmistamiseks. Läbinisti valget malmi saab kasutata kui ei ole löökkoormust. Suurte mehaaniliste koormustega töötavad seadmed kaetakse valgendatud pinnaga malmist (chilled cast iron). Pinnakihil valge malm ja südamikul aga hallmalm. 2. Tempermalm (mallable cast iron) on vaba grafiidiga malm, mis tekib valge malmi termotöötluse, grafiidistava lõõmutuse teel. Sellist malmi ei nimetata
kondenseerumist ressiiveris), tuleb käsitsi või ja silindrisse antav õhu hulk omavahel kindla seaduspärasusega automaatregulaatoritega juhtida jahutusvee hulka õhujahutitele. Gaasiturbiinina kasutatakse turbolaadurites reeglina reaktiivturbiine, kus turbiini labade vahede ristlõige ei ole konstante ja gaasidel on seotud. Peale võimaluse forsseerida st. tõsta ülelaadimisega sama silindrimahuga mootorit võimsust (anda silindrisse rohkem kütust), labade vahel võimalik paisuda. Peamasina töötamisel sõukruvi tunnusjoone järgi fikseeritud
peale toodetud puistevillaks ehk nn liinitooted. Erinevus mainitud rullvillaga seisneb selles et puistevill on peenestatud kujul, on pakitud tugevasse kilekotti kus ta on 5-8 korda (kuni 80%) oma mahust kokku surutud. Kompaktsus võimaldab ka seda et puistevilla-auto võib objektile tuua sõltuvalt tootest ja pakkeliinist isegi kuni 300 m3 puistevilla korraga. Puistevill on ettenähtud spetsiaalse agregaadiga paigaldamiseks. Agregaat lööb villa lahti ja labade abil kohevaks ning kompressoriga vill suunatakse voolikuga soojustatavale pinnale. Kuni 85% soojakadudest läheb üles läbi soojustamata horisontaalpinna, seega on liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea-aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta.
SÄÄRELUUNÄRVI NEUROPAATIA all kannatav haige ei saa varvastel seista, käia ega ka varbaid painutada, ta jalataldade tundlikkus on kadunud. POLÜNEUROPAATIAD (mitmenärvi kahjustus)- Väheneb vastavates kehapiirkondades tundlikkus ja halveneb lihasfunktsioon, esimesena kahjustuvad reeglina labajalad, haiguse süvenedes tekivad ulatuslikumad kahjustused. 6 Esmaseks sümptomiks on sageli jalataldade ja labade ebamugavustunne- ,,vatised jalad,, ja ,,sipelgate jooksmine,, ehk paresteesiad. Kuna närvide kahjustuse tagajärel jäävad ka lihased nõrgaks, esineb raskusi kandadel kõndimisega ning käimisel võib labajala ,, kukkuda,, vastu maad. Lisaks esinebka tundlikkuse alanemine kõigi tundeliikide- puudutus, valu, külm/kuum- osas. Tundehäiretele on iseloomulik sümmeetrilisus mõlemal jäsemel korraga. Kogu NS on tundlik erinevate kahjustuste suhtes. Häireid NS võivad tekitada:
horisontaalsed e künakujulised 269-Millised on sundsegamisega segistite tüübid tööseadme elementide liikuvuse järgi? a) seisva trumli ja liikuvate labadega (vt TV joon 2.2), b) pöörleva trumli ja selles liikuvate labadega 270-Millised on sundsegamisega segistite tüübid segamislabade liikumiskiiruse järgi? a) aeglasekäigulised 30...36 p/min, b) kiirekäigulised e turbulentsed 500...650 p/min. 271-Kuidas liiguvad tööseadme elemendid pärivoolu segisteis? kui labade ja trumli liikumine on samasuunaline 272-Kuidas liiguvad vastuvoolu segisti tööseadme elemendid? kui labade ja trumli liikumine on vastassuunaline 273-Kuidas liigitatakse seisva trumli ja liikuvate labadega segisteid? tsentraalse pöörleva rootoriga tsentraalselt pöörleva traaversiga (planetaarsed) 274-Millise segamisviisiga on mördisegistid? Mördisegistid on reeglina sundtoimelised segistid , sest mördi
ja tasakaalustusseade. 38. Haspel ja selle seadistamine. Terakadude vähendamiseks heedril on asetatud heedrile lõikeseadme kohale haspel. Haspli ülesandeks on suunata lõigatavad kõrred lõikeaparaadi ette. Haspel kujutav endast labadega varustatud trumlitaolist pöörlevat tööorganit. Hasplite liigitamise aluseks on nende konstruktsioon, kusjuures määrav tähtsus on haspli töötavate elementide, labade või rehikute, ehitusel, kinnitusel ja asetusel. Vastavalt sellele eristatakse haspli järgmisi tüüpe: 1) radiaalsete labadega ja 2) kaldlabadega: a) jäiga kinnitusega, b) liigendilise kinnitusega Haspli tööreziimi parameetriteks on pöörlemiskiirus ning asetus lõikeseadme suhtes nii püstkui ka rõhtsihis. Kõik need peavad olema reguleeritavad vastavalt töötingimustele. Seejuures peab haspli pöörlemiskiirus olema sünkroonis kombaini edasiliikumise kiirusega
Sisukord 1. Sissejuhatus Mistahes ehitis, ehitislik konstruktsioon või selle element valmistatakse ehitusmaterjalist. Ehitusmaterjalid on baasiks, millel tugineb ehitustööstus. Meie ümber on palju erinevatest metallidest valmistatud esemeid. Osa neist püsib samasugustena aastasadu, kuid teised tuhmuvad, muudavad oma värvust või lagunevad sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja ...
Umbes 5 Gt aastas lisandub süsinikku atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisest. Netofotosüntees on 60 Gt aastas. 60 Gt/5 Gt = 12 korda. 5. Nimeta taastuvaid energiaallikaid? Analüüsi nende plusse ja miinuseid? Päike - suhteliselt madal kasutegur, masstootmiseks on vaja suurt pinda, fotoelemendid on kallid. + peaaegu puudub KK saastus (ioniseeriv ja soojakiirgus puuduvad) Tuul - kahju linnustikule, kalakoelmutele,tuuliku labade pöörlemisel tekib vibratsioon ja müra + KK säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale, tasuta ressurss, praktiliselt piiramatu eriti mererannikutel, suur produktiivsus. Maasoojus - geotermaalsed allikad - efektiivselt energiatootmiseks sobivad vähesed paigad maailmas, sooja auru ei saa kaugemale kui 30 km transportida. Suurte miinustemperatuuride puhul ei pruugi katta sooja vajadusi + piiramatu, ei vaja töötlemiskulusid, odav 1 Vesi
Ümar- kumera piirjoonega lehetipp. Tömp- ilma teravikuta, enam- vähem lame lehetipp. Pügaldunud- väikese väljalõikega lehetipp. Lehe alus-Ümardunud alusega lehed. Südaja alusega lehed. Kiilja alusega lehed. Laskuva alusega lehel jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele. Varreümbrisel lehel roots puudub ja lehelaba alus ümbritseb taime vart. Varreümbrine leht võib olla tekkinud ka kahe vastaku rootsutu lehe labade liitumisel. Lehe serv-Terveservalise lehe serv on sirgjoone või kaare kujuline. Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega. Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. Hambuline- lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised
Ümar- kumera piirjoonega lehetipp. Tömp- ilma teravikuta, enam- vähem lame lehetipp. Pügaldunud- väikese väljalõikega lehetipp. Lehe alus-Ümardunud alusega lehed. Südaja alusega lehed. Kiilja alusega lehed. Laskuva alusega lehel jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele. Varreümbrisel lehel roots puudub ja lehelaba alus ümbritseb taime vart. Varreümbrine leht võib olla tekkinud ka kahe vastaku rootsutu lehe labade liitumisel. Lehe serv-Terveservalise lehe serv on sirgjoone või kaare kujuline. Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega. Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. Hambuline- lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. Täkiline-
Kui kondensaatorit jahutatakse loodusliku veekogu veega, siis talvel on jahutusvee temperatuur ja sellele vastav küllastusrõhk madalamad kui suvel seega talvel on Rankine'i ringprotsessi kasutegur kõrgem kui suvel. Rankine'i ringprotsessi Ts diagrammil (vt Joonis 5 .37) paikneb punkt 2 (aurujõumasinast väljuv aur) niiske auru piirkonnas, mis on auruturbiini kui enamkasutatava aurujõumasina jaoks väga ebasoovitav, sest põhjustab turbiini labade erosiooni. Et vähendada auru niiskust turbiini viimastes astmetes, selleks kasutatakse auru vaheülekuumendust (vt Joonis 5 .38). Vaheülekuumenduse korral suunatakse turbiini esimestes astmetes küllastuspiiri lähedale paisunud aur tagasi aurugeneraatorisse, mille vaheülekuumendis tõstetakse auru temperatuuri. Auru vaheülekuumendus tõstab ühtlasi protsessi kasutegurit. Sageli kasutatakse mitmekordset vaheülekuumendust, mis võimaldab täiendavat kasuteguri tõusu ning parandab turbiini
baasil pulbrisegude saastumine WC ja Co lisanditega. TiC ja Cr3C2 kermiste baasil kuulide kasutamine on väheefektiivne materjali väikese tiheduse ja tulenevalt väikese kineetilise energia tõttu. Suurema efektiivsusega on kõrgenergeetilised jahvatusseadmed - attriitorid. Attriitor kujutab endast vertikaalset veega jahutatavat anumat. Anumasse asetatakse jahvatuskuulid ja pulbrisegu. Kuulid pannakse liikuma rootorile kinnitatud labade abil (joon.8). Muutes labade arvu, nende pöörlemiskiirust, aga samuti kuulide ja segu suhet saab muuta jahvatamise intensiivsust. Attriitorite puuduseks võrreldes kuulveskitega loetakse ebaühtlast jahvatust. Pulbriosakeste peenendamine saavutatakse jahvatuskehade - kuulide põrkel.üksteise vastu või kuulide kokkupõrkel attriitori labadega. Keemilise koostise tagamiseks jahvatuskuulid valmistatakse samast sulamist, mis peenestatav materjalgi.
ruumalast enda alla ja see tuleb tootlikkuse arvestamisel arvesse võtta. D 2 d 2 D 2 d 2 ) - zs ]bno Q =( - )b , Q = ( - ( m3/ min ), 4 4 4 4 Q = 60 ( D 2 - d 2 ) - zs bn0 ( m3 /h) 4 D- kere diameeter (m) d - rootori diameeter (m) b -rootori laius z- labade arv s- laba paksus. Reguleeritava tootlikkusega siiberpumbad . Kuna pumba tootlikkus on otseselt seotud rootori eksentrilisusega kere suhtes , siis e= D - d muutes rootori eksenrtilisust saame muuta ka pumba tootlikkust . Samuti on eksentrilisuse muutmisega pumba käiku reverseerida . Selliseid pumpasid kasutatakse hüdromootoritena. Reguleeritava siiberpumba ehitus. Pumba keres on mehanism ,mille abil on võimalik pumba staatorit liigutada
seadmine; · (suur)farmide keskkonnamõju hindamine lubade taotlemise protsessis veekeskkonna taluvusvõime selgitamiseks; · täiendav keskkonnanõuete (pinna-ja põhjavee kaitse meetmed) täitmise järelevalve loomakasvatushoonetes; 40. Tuuleenergia ressurss EL-s. Tuuleenergia tootmine EL-s, suuremad tootjad, tootmise dünaamika, suuremad tuulejaamad. Tootmise puhul on vajalik jälgida sobiva tuule olemasolu minimaalne efektiivne tuulekiirus 3-3,5 m/s, tiiviku labade arv ei oma väga suurt tähtsust, levinud on 3 labaga tuulikud. Olulisem on tiiviku pindala liiga väikese puhul tootlikus madal, liiga suur tormituulega võib turbiin puruneda. Kasulikum on ehitada suuremad tuulikud: 17m tuulik toodab 75kW, 126 m tuulik 7500 kW energiat. Kui 2007 aastal saavutas tuuleenergia 5. koha, siis aastaks 2016 oli see 2. kohal suurimatest energiatootmismahtuvustest. 10st suurimast tuulepargist 8 asub USAs. Suurim mere tuulepark asub UK rannikul. 41
vedelikuga täita, nad on väga töökindlad. Need pumbad tekitavad sissevoolutorus hõrenduse, mis võimaldab võtta vett6-7 meetrit madalamalt. Kuid need pumbad on rasked oma ehituselt. Klapid nõuavad pidevat hooldamist ja ei võimalda pumbata tahkete aineosakestega ega prügist vett. Kasutatakse trümmisüsteemides ja puhastuspumpadena tankerite lastisüsteemides, seal kus on vaja suurt imevat võimet. Tsentrifugaalpump teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil. Teokujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas. Sissejooksu-toru siseneb kere tsentrisse, väljavoolutoru on ääres (perifeerias). Kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist perifeeria poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhu all väljavoolutorusse. Tsentris tekkiv hõrendus tagab täiendava vedeliku imemise pumpa. Suurema rõhu saamiseks tehakse tsentrifugaalpump mitmeastmeliseks. Need pumbad on
töösselülitamist vedelikuga täita, nad on väga töökindlad. Need pumbad tekitavad sissevoolutorus hõrenduse, mis võimaldab võtta vett6-7 meetrit madalamalt. Kuid need pumbad on rasked oma ehituselt. Klapid nõuavad pidevat hooldamist ja ei võimalda pumbata tahkete aineosakestega ega prügist vett. Kasutatakse trümmisüsteemides ja puhastuspumpadena tankerite lastisüsteemides, seal kus on vaja suurt imevat võimet. Tsentrifugaalpump teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil. Teokujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas. Sissejooksu-toru siseneb kere tsentrisse, väljavoolutoru on ääres (perifeerias). Kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist perifeeria poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhu all väljavoolutorusse. Tsentris tekkiv hõrendus tagab täiendava vedeliku imemise pumpa. Suurema rõhu saamiseks tehakse tsentrifugaalpump mitmeastmeliseks. Need
töösselülitamist vedelikuga täita, nad on väga töökindlad. Need pumbad tekitavad sissevoolutorus hõrenduse, mis võimaldab võtta vett6-7 meetrit madalamalt. Kuid need pumbad on rasked oma ehituselt. Klapid nõuavad pidevat hooldamist ja ei võimalda pumbata tahkete aineosakestega ega prügist vett. Kasutatakse trümmisüsteemides ja puhastuspumpadena tankerite lastisüsteemides, seal kus on vaja suurt imevat võimet. Tsentrifugaalpump teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil. Teokujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas. Sissejooksu-toru siseneb kere tsentrisse, väljavoolutoru on ääres (perifeerias). Kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist perifeeria poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhu all väljavoolutorusse. Tsentris tekkiv hõrendus tagab täiendava vedeliku imemise pumpa. Suurema rõhu saamiseks tehakse tsentrifugaalpump mitmeastmeliseks. Need
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ....................................
kestas rõngakujulise õõnsuse, milles hakkab ringlema õli. Mootori töötamisel täitub hüdrotrafo õliga. Koos mootori hoorattaga pöörlev pumpratas paneb oma labadega ka õli pöörlema. Tekkinud tsentrifugaaljõu tõttu hakkab õli lisaks pöörlemisele ka ringlema tööratastest moodustunud rõngakujulises õõnsuses. Tänu sellele ringlemisele paisatakse õli pumpratta labadelt turbiinratta labadele ning sunnitakse ka turbiinratast pöörlema. Turbiinratta labade kaldest tingituna muudab õlivool oma suunda ja paiskub vastu juhtratta labasid. Juhtratta labadelt suunatakse õli tagasi pumprattale. Kuna õli ei ole praktiliselt kokkusurutav, siis koos õlivooluga antakse pumprattalt turbiinrattale edasi ka mootori poolt tekitatud pöördemoment 71. Diferentsiaali eesmärk ja tüübid Diferentsiaaliks nim jõuülekandemehhanismi, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil
kasutusel sõukruvi See on efektiivne ja töökindel.Klassikalised käiturseadmed on aerud ja purjed ning sõurattad.Viimasel ajal on laienenud hüdro(juga)käiturite kasutatamine ( kiiretes reisilaevades) Fikseeritud sammuga sõukruvi (FSK) iseloomustab kruvipinna moodustaja samm. Ühe sõukruviga laevadel pöörleb tavaliselt kellaosuti liikumise suunas. Kahe sõukruviga laevadel vasakpoolne vastu kellaosuti liikumise suunda. Sõukruvi iseloomustavad veel: läbimõõt, sirgestatud labade kogupindala suhe sõukruvi läbimõõduga ketta pindalasse, käigusamm jne. Sõukruvi kulumisest, vigastustest või ebakvaliteetsusest tekib ahtri täävtoru vahetus läheduses tugev vibratsioon , se lle mõju vähendamiseks tuleb laeva ahtrit SK juures tugevdada . Floorid ulatuvad tavaliselt tääv i torust kõrgemale. T äävtoru kohal tugevdatakse: kereplaadistust , a hterpiigi vaheseina plaadistust ,
rõhust. Sellele mõjub nii vee potentsiaalne kui kineetiline energia, mis turbiini käivitab. – aktiivturbiinid – asuvad alati õhus ja selle töörattale suunatakse vastavast düüsist väljuv veejuga. Nim ka koppturbiinideks. • Enamlevinud kasutuses on reaktiivturbiinid. Sõltuvalt reaktiivenergia tööratta ehitusest liigitatakse: – pöördlabaturbiinid – radiaal-aksiaalturbiinid • Pöördlabaturbiini tööratas koosneb võllile kinnitatud 4...8 labast, labade asend on turbiini kasuteguri suurendamise nimel reguleeritav võlli sisemuse kaudu. • Pöördlaba turbiini võll on reeglina vertikaalne ja ühendatud elektrigeneraatori rootoriga. Kasutegur on sellel suhteliselt kõrge 94...96 %. Väliskirjanduses nim pöördlabaturbiine kaplanturbiinideks • Radiaal-aksiaalturbiini tööratas koosneb kahele võrule kinnitatud liikumatutest nõgusapinnalistest suhteliselt keerulise kujuga labadest . Nimetatakse ka Francis- turbiinid.
K1 võrdetegur K1 = (1- q4)kV° Signaal kütuse kulult reguleerib õhuventilaatori tööd. Gaasilise kütuse korral võrreldakse rõhulangusi torustikel olevates drosselites. Seega signaalid kütuse- ja õhukulult Vedelkütuste korral võetakse signaal kütuse etteande reguleerimisorgani asendilt. Analoogiliselt tehakse ka tahke kütuse korral, kuid tahke kütuse korral skeemi praktiliselt ei kasutatud. Õhuventilaatori tootlikkust saab reguleerida labade asendi muutmisega, mis ei ole eriti tulus. Parem variant on ventilaatori võimsuse muutmine vastavalt tootlikkusele, mida on kõige otstarbekam muuta ajamimootori pöörete arvuga. Ainuke võimalus asünkroonmootori pöörete arvu muutmiseks on muuta voolu sagedust. Sagedus on kõige raskemini muudetav voolu parameeter, sõltub üheselt generaatori pöörete arvust elektrijaamades. Kõige otstarbekam on kasutada sagedusmuundureid
lahkub silindrist vahetult heitgaasidega. Ülejäänud osa aga dul tekkiva õhuvooluga. Motorolleritel, kus mootor paik- kandub välisõhku läbi silindri ja selle kääne. Mootori nor- neb juhi istme all suletud ruumis, käsutatakse sund-õhkja- maalsete töötingimuste tagamiseks ei tohi silindriseina hutust (joon. 18). Selleks on väntvõlli otsale kinnitatud tii- temperatuur tõusta üle 140 . . . 180 °C ja kääne oma üle vik 2. Viimase pöörlemisel paisatakse õhk labade vahelt 230 . .. 280 °C. tsentrifugaaljõu toimel ümbritsevasse kesta, kust see juhi- Mootori ülekuumenemisel õli vedeldub ja hõõrduvate takse silindrikaane ja silindri jahutusribidele 4 ning 5. pindade õlitus halveneb. See põhjustab detailide kiiremat Samal ajal voolab tekkiva hõrenduse mõjul tiiviku kesk- kulumist ja kaasdetailidevahelise pilu vähenemist, mille messe uut jahedat õhku.
vabastamisega. Suurematel sügavustel ja kivise pinnase korral lastakse ankur peli abil nii sügavale, et lintpiduri vabastamise hetkel ei oleks nad põhjast kaugemal kui 10-15 m. Ankru äraandmine võib toimuda liikumisel nii edasi kui tagasikäiguga, liikudes inertsi mõjul seisatud masinaga edasi või tagasi ning ka triivimisel tuule ja hoovuse poolt kantuna. Peamine on, et laev omaks vähest liikumist põhja suhtes. Vastasel juhul langeb kett ankrule peale, satub labade alla ja ei lase ankrul pinnasesse haakuda.. Tuule ja hoovuse korral antakse esmalt ära tuulepoolne või voolupoolne ankur. Muidu võib juhtuda, et kett murtakse üle vöörtäävi, mis vähendab tema tugevust. Selleks, et ankur hästi haakuks tuleb ketti pikkamööda järele anda nii, et ta läheks vette teatud nurga all vertikaali suhtes. Veidi anne arvestatud ketipikkuse välja jõudmist tuleb lintpidurit veidi peale võtta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
