Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega.
Saar asub mandritevahelises liitekohas. Läbi kogu Islandi jookseb rifivöönd, s.o paralleelsed lõhed maapinnas. Ameerika ja Euraasia laam kaugenevad üksteisest mitu sentimeetrit aastas ja just seetõttu on maa siin nii rahutu. Maa kõige kuumemas, s.t. vulkaaniliselt kõige aktiivsemas piirkonnas on mäed vahvalt kirjud valge, roheline, must, pruun, kollane... Kui vaid ilma on (mida juhtub üliharva), on tegemist fantastilise värvidemänguga. On selgelt näha, kuidas laava on voolanud ja jahtudes tardunud (oleks vaid siis, kui koolis geograafiat õppisin, seda kõike oma silmaga näinud!). Seal, kus vulkaanid on pursanud umbes kümme aastat tagasi, on laava veel soe ja kohati roosakaspunast värvi. Fantastilised on keevad vee-, väävli- ja mudaaugud. Mõni näeb välja nagu üle keev teekann, tekitades ka sarnast heli. Mudaaugud krooksuvad mõnusalt, tekib vaid tahtmine tuld katla all vähemaks keerata üle poti serva lendavad pritsmed on ebaesteetilised
Magmatilgad hakkavad otsima teed maa seest maapinnale, hakkavad liikuma ja kokku koonduma magmakambriteks. 20. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid. Kristalli suuruse järgi -jämedakristalliline - kristallide pikimõõde 5 mm; -keskmisekristalliline - - kristallide pikimõõde - 2-5 mm; -peenekristalliline - - kristallide pikimõõde - 0.1-2 mm; -peitkristalliline - - kristallide pikimõõde - alla 0.1 mm (s.o silmaga nähtamatu) Väga kiirel laava tardumisel tekib kristallide asemel osaliselt või täielikult amorfne klaasjas mass - vulkaaniline klaas. Struktuuri järgi: soon- ja purskekivimites esinevad sageli ka pegmatiitse, mandelkivi ja püroklastilise struktuuri tüübid. Pegmatiitne struktuur kujuneb mineraalide kasvu katalüüsivate lenduvate ühendite poolest rikka, nn. jääkmagma kristalliseerumisel mineraalide suuremôôtmeliste (üle 2 cm) indiviidide kogumis.
Nt. Yellowstone rahvuspark USAs 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: Vulkaanid purskavad samasugust laavat, nagu see millest nad tekkinud on! Vulkaanid tekivad laamade äärealadele. V.a kuumad täpid(suvalises kohas paiknevad vulkaanid). a. kihtvulkaanid, ehk stratovulkaanid tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites. Vulkaan on tekkinud räni- ja gaasiderikkast halvasti voolavast magmast. Vulkaan on küllaltki terav ja ehitus on vahelduv tardunud laava ja tuha kihtidest. Sageli murrab tugeva purske korral magma end maapinnale ka kesklõõrist hargnevate lõhede kaudu, moodustades vulkaani nõlvale parasiitseid šlakikoonuseid. b. kilpvulkaanid, tekivad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese vikoossusega aluselisest ehk basaltsest magmast. Magma on hästi voolav ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Vulkaani ehitus on vahelduv tardunud laava kihtidest. c. lõhevulkaanid tekivad ookanilaamade lahknemisel ookeanide põhjast
tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit. Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. 10. Marss on Maast 2 korda väiksem punakas planeet, mis on teleskoobist hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55 60 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja
kujunes välja aastaks 1984. Selle järgi põrkas üle 4,6 miljardi aasta tagasi umbes Marsi suurune keha kokku Maaga. (Vanimad leitud Kuu kivimid on 4,36 miljardit aastat vanad, seega vanemad kui Maa vanimad kivimid). Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. See hüpotees seletab muuhulgas ära Maa pöörlemiskiiruse ja selle, miks on Maal suurem tuum kui Kuul. Esialgu oli Kuu üleni kaetud laava ookeniga, mille paksus oli vähemalt 500 kilomeetrit. Viimasel ajal on saadud huvitavaid andmeid veest või õigemini küll jääst Kuul. 1994. a. Kuu ümber tiirutanud ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aegaajalt langevatest komeedituumadest.
rahulikul voolamisel maapinnale, valgudes pikkade laavavooludena laiali ning ehitades lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnenud lõhesid mööda. Niiviisi tekivad parasiitsed slakikoonused. Kihtvulkaan-vulkaanitüüp, mis tekib suure viskoossusega andesiitse ja eriti graniitse magma voolamisel maapinnale. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli lõõris, moodustades laavakorke, mis kriitilise rõhupiiri ületamise korral suurte gaasipilvede ning kivimitükkidena õhku paiskuvad. Vulkaane esineb: · subduktsioonivööndis, · laamade lahknemisaladel, · kuuma täpi piirkonnas. Vulkaanide seisundid: · kustunud-inimajaloo vältel mitte pursanud
Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Rõngaste raadiused on vahemikus 92 000 km - 122 500 km (nn. halo), tihedama osa raadius on ca 128 940 km, laius 6400 km ja paksus 1 km. Kahe välimise nn. Gossameri rõnga kaugused Jupiteri keskpunktist jäävad 181 000 ja 221 000 km vahele. Rõngad avastati 1979 aastal kosmoseaparaadi Voyager 1 tehtud piltidelt, olulise panuse nende struktuuri uurimisel
Kuu tagumist külge nim. Kuu tagaküljeks. Kuu tekkimisel peetakse kõige tõepärasemaks nn hiiglasliku kokkupõrke teooriat, mille alguse 70ndate keskel ja kujunes välja 1984ndaks. Selle teooria järgi põrkas üle 4,6 miljardi aasta tagasi umbes Marsi suurune keha kokku Maaga (vanimad leitud Kuu kivimid 4,36 miljardit aastat vanemad), selle tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustus Kuu. Esialgu oli Kuu kaetud üleni laava ookeaniga, mille paksuseks oli vähemalt 500 kilomeetrit. 2. Reljeef Põhivärvus Kuul on tumehall, leidub ka rohekaid ja pruunikaid toone. Kuu pinnal olevaid tumedaid laike nimetatakse meredeks ja heledamaid piirkondi mandriteks. Mered on põhiliselt madalad suhteliselt tasased alad, kus on kaatreid, pragusid ja valle; vett neis ei ole. Mandrid on rohkem liigestunud pinnamoega ja kõrgemad(suhteline mägede kõrgus kuni 9 km-ni), seal esineb ka rohkem kaatreid
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised Kuuuurijad, vaid tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega. Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrkel meteoriitidega. Kraatreid ümbritevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes neli miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300 km, meenutab Vihmade merd Kuul. Nimetus ,,Palavuse bassein" 4 tuleneb sellest, et oma ,,hüplemiste" ajal on Päike lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud kokkupõrge meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained
Saksamaalt Hansalinnade kaubanduse aegadel.Sadama ääres asub nüüd Sjominjasafn Islands, Islandi Meremuuseum.Kohe selle kõrval asub Byggdasafn Hafnarfjardar, Linnamuuseum, kus hoiustatakse kultuurilisi ja ajaloolisi järeletehtud esemeid.Need 2 hoonet ja romantiline A.Hanseni Restoran moodustavad 19.sajandi majadest efektse koosmõju.Hafnarnorg on artistiline ja kuluturiline keskus, mida tihti kasutatakse näitusteks. Mingil hetkel peaksid linnakülastajad tegema sõidu ümber Hellisgerdi laava pargi,ümber rohelise pinna veidral laava maa-alal, mida võib kergesti etekujutada haldjate ja trollide koduna.Hafnarfjördurile meeldib ennast kirjeldada kui oma kuningriigi pealinna. Sudurnes, Islandi edelapoolne poolsaar, tuntud ka kui Reykjanes, on rahvusvahelise Keflaviki lennujaama asukohaks.See on riigi osaks, mida suurem osa uutest saabujatest esimesena näevad, ning paljud neist saavad soki osalisteks
lamedad, mahult suuremad. Tuntud Hawaii saarestiku moodustav kilpvulkaan. (2)kihtvulkaan koonuselise kujuga pinnavorm. Maar vulkaani plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Madal, lai, täidetud veega. Kaldeera vulkaani kokkuvarisemise tagajärjel tekkinud pinnavorm, mille põhja võib tekkida järv. 31. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tefra, lapill, vulkaanilsed pommid ja plokid). Laava vedelal kujul väljavoolanud aine. Magma ja sellest moodustunud tardkivimid. Püroklastiline materjal: enamasti basaltse või andesiitse koostisega. Tefra plahvatusliku vulkaanipurske käigus vulkaanist välja paisatud materjal, lasub maapinnal pudena settena. Lapill püroklastiline osake, läbimõõduga 2...64 mm (moodustab vulkaanilise tuhapilve). Vulkaanilised pommid vulkaanist väljapaiskunud tahke
Seal õnnestus tal meestega maale minna ja ühe sõbra villani jõuda. Koidikul ajasid pimsskivi- ja tuhasadu ning värisev maa seltskonnale rannale tagasi. Paraku tegid kõrged lained mere kaudu põgenemise võimatuks. Väävliauru ahmides kukkus Plinius surnult maha. Oletatakse, et kas ta lämbus või sai südamerabanduse. Plahvatuslik purse tekitas kaldeera, millest osa on näha ka tänapäeval. Arvatakse, et purske ägeduse põhjuseks oli sajandite pikkune puhkepaus, sest tardunud laava oli tulemäe lõõri täielikult ummistanud. Selleks ajaks rappus maa ka teisel pool lahte juba nii tugevasti, et 17-aastane Plinius Noorem lahkus emaga koos villast. Nad ühinesid rahvahulkadega, kes üritasid linnast paaniliselt põgeneda. Vulkaani kohal “kõrgus ähvardavalt õudne must pilv. Välkudena läbisid pilve tulekeeled ja ta väändus nagu madu. Ühtäkki paiskusid temast välja kõrged tulevihud, mis olid välkudest vägevamad.“ See õudus kestis mõnda aega. Tuhka sadas nii
tuleriidal, pärast surnu tuhastamist maeti põrm siia. Kui selle paiga ümber oli tekkinud juba linn, matmine lõpetati, sest roomlastel puudus tava matta oma surnuid linna piiridesse. Samuti olid roomlased head teede-ehitajad ja sildade konstrueerijad. Tänavad oli sillutatud suurte kiviplaatidega, majades oli veevärk, keskküte ja kanalisatsioon. Kõige paremini on säilinud tolleaegsed linnad ja ehitised Pompejis. See linn mattus 79 a m.a.j. Vesuuvi vulkaanipurskest tulnud laava ja tuha alla ning konserveerusid mitmeteks sajanditeks peaaegu tervetena laava sisse. Alles 18. sajandil alustati selle linna väljakaevamist. Üks kuulsamaid Rooma arhitekte oli APOLLODOROS Damaskusest. ROOMA SKULPTUURIKUNST Algul domineerisid roomlaste skulptuuris kreeka meistrid. Rooma meistrid matkisid kreeklasi ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid ka oma jumalaid Kreeka eeskujude järgi kujutama
neoonist ja argoonist koosnev gaas äärmiselt hõre. Atmosfääri kogurõhk on umbes 2×10 9 millibaari. Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km. Kaaslased puuduvad. Pind sarnaneb Kuu pinnaga (teravate piirjoontega erinevate vanusega kraatrid ja mäeahelikud). Pinda katab tolm. Laamtektoonika puudub. Astangud ja tasandikud. Mõnes kohas täidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava. Meenutavad Kuu meresid. Koostis on 6070% ulatuses metalle ja 30% ulatuses silikaate. Sisemuses domineerib suur rauast tuum. Keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179° C). Päeval on keskmine pinnatemp 623° K, öösel 193° K. Elu võimalikkus puudub. Veenuse mass on 4.869e24 kg. Keskmine tihedus on 5,25 g/cm3. Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), veel on lämmastikku, vingugaasi, süsinikdioksiidi ja veeauru. Atmosfäär on 100 korda tihedam kui Maal
( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus , P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia ) Veenusel on suur hulk meteoriidikraatreid ja ka vulkaanid. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnalt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära.. Meteoriidikraatrid on sageli parvedena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud.
o Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. o Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. o Murrang rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. o Subduktsioon ookeanilise laama vajumine vahevöösse. o Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimimeist koosnev vedel mass. o Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. o Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstr. o Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. o Tardkivim (nii maakoores kui maapinnal) magmast tardunud kivimid. o Settekivim kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel.
Suurim kunstivaramu on Faunimajas, nime saanud leitud tantsiva fauni kuju järgi. Hassose lahingu mosaiik. Vettiuste maja tuntud omanike nime järgi. Maja friisina kujutatud spordisündmusi(kaarikute võidusõit) ja igapäeva elu. Elutoas mütoloogilised stseenid (madu Heraklest kägistamas) Tahvelmaalikunst populaarseimad olid portreed. Säilinud ainult Egiptuses. Enkaustitehnika(värvimuld kuuma vaha sisse) Pompeij Asub Vesuuvi nõlval Itaalias. 79. a jäi vulkaanipurske tagajärjel laava ja tuha kihi alla. Alates 1860test toimuvad regulaarsed väljakaevamised. Linna 200 000 elanikest ei jõudnud põgeneda 20 000 (suur osa orjad). Seintel on säilinud palju freskosid ja põrandatel mosaiike. Leitud on mööblit, nõusid. Väljakaevatud foorum, turuhoone, Jupiteri tempel, termid, elamud ja poed ning Rooma vanim amfiteater(80 eKr ja 20 000 inimest mahutav) Ristiusu mõju kunstile Ristiusk õõnestas oma äärmiselt monoteismiga antiikaja ühiskonda.
rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim on vulkaan Mauna Loa. Kihtvulkaanid koosnevad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
vulkaani: Theia ja Rhea. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja ta on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Marsi suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit läbimõõdus ja kõrgus 20 kilomeetrit ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad
3. Mis on astenosfäär? Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev osaliselt ülessulanud kivimitest kiht. 4. Mis on vahevöö? osalt tahke, osalt poolsulanud kivimmassist koosnev kest maakoore ja tuuma vahel 5. Mis on D" kiht? Vahevöö sügavaim kiht. Temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult 6. Mis on Maa tuum? Maa sisemine osa; seda ümbritseb vahevöö 7. Mis on magma? Maa sügavuses tekkinud tulikuum kivimite sulam 8. Mis on laava? vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud magma. 9. Mis on püroklastiline vool? kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv 10. Mis on tefra? vulkaanist väljapaiskunud materjal Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Atlandi ookeani keskosas/keskmäestikus on laamade lahknemispiirkond, seal tekib maakoort juurde,
selle kohale vulkaanide aheliku (nt vai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis omakorda põhjustab mandriliste laamade lõhkumist.. Havai saared (kagus on nooremad saared)-tekib koguaeg juurde. 4. Vulkaanid tekivad kui laamade kokkupuutealadel või kuuma täpi piirkonnas pääseb magma kivimitevahelistest lõhedest pinnale. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan- Tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ning kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Kihtvulkaanid on enamasti suhteliselt pikaealised. Kilpvulkaan- Enamasti ookeanite keskaladel tekkiv lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist laavavooludest. Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab pidevalt või mõnekümneaastase vahega. Kustunud vulkaan- Vulkaan, mis pole inimajaloos tegutsenud.
Magma tardub sageli juba lõõris, moodustades laavakorke,mille alla kuhjuvad järjest sureneva rõhu all kuumad gaasid ning selle tagajärjel toimub plahvatuslik vulkaanipurse(vlukaanikoonused purunevad, õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuha ja laavatilkade segu). KIPLPVULKAANID on suhteliselt lamedad, sest kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat(räni- ning gaasidevaest magmat), mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam ning seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda kilpvulkaani. Kõige suuremad vulkaanid. 7. Teab maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi; TEKKEPÕHJUSED: 1) Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged. 2) Vulkaanipursked. 3) Koobaste varisemine.4) Inimtekkelised e tehnogeensed(veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused).
ookeani lõunaosa o süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas o kurdmäestik on mäestik. Mis on tekkinud kurrutuse käigus. o vulkaaniline saar on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. o kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. o Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. o laava on( vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.) Maapinnale jõudnud magma. o Kihtvulkaan on vulkaan. Mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustate kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o aktiivne vulkaan on pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsev vulkaan.
kaugusel. Kuu Kui Kuu tiirleb ümber Maa, valjustab Päike selle eri osi. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa täpselt sama ajaga, kui ühe pöörde ümber oma telje, mis võimaldab tal näidata meile ainult ühte oma külge. Kõik oli vaikne, kui Apollo 11 maanudus Kuule. Seal ei ole atmosfääri, mis kannaks helisid edasi. Kuu pind on kaetud kraatritega, mille põhjustasid pärast Kuu tekkimist sellele kukkunud meteoriidid. Mõned neist purustasid Kuu koore ja laava nõrgus pinnale. Need on Maalt nähtavad tumedad >mered<. Maa külgetõmbejõud hoiab Kuu orbiidil tiirlemas, kuid Kuu eemaldub meist 4 cm aastas.Kuu külgetõmbejõud mõjutab Maa ookeane, põhjustades tõusu ja mõõna, ning aeglustab Maa pöörlemist tuhandike sekundi võrra sajandis. Marss Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest:227,9 miljonit kilomeetrit · Läbimõõt:6 787 kilomeetrit · Pinnatemperatuur:-120 C kuni +15 C · Ööpäev: 4 tundi ja 37 minutit
Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Subduktsioon ookeanilise laama vajumine vahevöösse. Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimimeist koosnev vedel mass. Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstr. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Tardkivim (nii maakoores kui maapinnal) magmast tardunud kivimid. Settekivim kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel.
· teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega kivimitest ja nende kasutusvõimalustest; · iseloomustab jooniste ja temaatiliste kaartide abil Eesti geoloogilist ehitust; · tunneb ära graniidi, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, savi, liiva, kruusa ja moreeni; · teab Eestis leiduvaid maavarasid nende kasutamisvõimalusi ja kasutamisega seonduvaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Mõisted: maakoor, vahevöö, tuum, laam, magma, laava, aluspõhi, pinnakate, rändrahn, sete, settekivim, tardkivim, moondekivim, paljand, kivistis ehk fossiil, karjäär, kaevandus; PINNAMOOD · kirjeldab kaardi joonise või pildi abil maismaa pinnamoodi ja pinnavorme: mäestikud, mäed,künkad, nõod, orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); · kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik;
maavärinad. Mandiline ja mandiline põrkuvad- Euraasia ja India. Tekib mäestik, maavärinad. Vulkaanid jaotused: seiskunud(saint Helena) Aktiivsed(Vesuuw, Kourpetist) Kustunud (Kilimamdzaza). Ehitus kuju:kilpvulkaanid(Mauna Loa) Kihtvulkaan(koonus)(Vesuw) Lõõrvulkaan( Hawai). Kaasnähtused- suits, lõõmpilved-tuhk, mudavoolud, maavärinad, kuumavee allikad, kuum gaasijuga. Kasulikkus- viljakas maa, kuumaveeallikad, hõbe, vask, kuld. Kaitsemeetodid- räbukooriku pommitamine, laava kõrvale juhtimine, külmaveejugadega jahutamine. Etteennustamine- pinnase temp. Sogane vesi, loomade käitumine, kerged maavärinad, miks purskavad?- lamade põrkumine, lahknemine. Maavärinad põhjused- laamade liikumine( lahknemine, pukslevad laamad, O+O, Man+O, man+man), vulkaanipurske eel, pinged maakoores, veehoidlad. Tsunaami- rannaläheduses merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Seismograaf- magnituudid. Alla 3 mag-1 pall 3-5 mag- 2-5 palli. 10-12 mag-10-12 palli
vulkaani: Theia ja Rhea. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja ta on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Marsi suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit läbimõõdus ja kõrgus 20 kilomeetrit ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad
merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Pinnavormid tekke järgi: kosmogeensed – meteoriidikraater (lihtkraater – meteoriidi põrkumise tulemusena tekkinud süvik, kaasnevad kivimite kurrutused ja praod sügavamates kihtides; komplekskraater – koosneb mitmest kraatrist) endogeensed – Maa siseenergia mõjul tekkinud pinnavormid. Vulkaanilised (vulkaanid, laavaväljad) – oleneb, kuidas laava mööda maapinda laiali valgub, kuidas toimub tardumine (vulkaanikoonused võivad ulatuda ka mitme tuhande meetri kõrgusele), vulkaanidega kaasnevad ka mitmed tuhaväljad. Tektogeensed (tektoonilised) – konkreetsed praod, mis on tekkinud maapinda seoses maakoore liikumisega eksogeensed – Maa välisenergia mõjul tekkinud pinnavormid glastiaalsed – mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus
neid mandrite ja ookeanide kokkupuute aladel, eriti Vaikse ookeani ümbruses (370 tegevvulkaani ehk "Vaikse ookeani tulerõngas"). Mantli pluumid (kuuma ja kergema mantli aine vood) kerkivad tuuma/mantli vahelisest kihist (2800-2900 km sügavuselt) ning ülamantli ja alusmantli piirilt. Vulkaanid on koonuse- või kuplitaolised kuhikud, mis seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ning mida mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid: gaasid, laava, vulkaaniline tuhk ja tahkete kivimite tükid. Kuhikud kujunevad lõõrist väljapaiskuva laava ja tahke aine kuhjumise tulemusel. Vulkaanikraater lehterjas nõgu. Vulkaanilõõr ühendab vulkaani magmakoldegaParasiitkraater - vulkaani nõlvadel esinevad lisakoonused Kaldeera suur järskude, paljudes kohtades astmeliste veergudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas (neg. pinnavorm)
paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse "parketiks" ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e regioonid, kõrgusega 2-4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid võrreldes vulkaanikraatritega on neid vähem. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid
toimuvad, et oleks võimalik kosmose laevade projekteerijatel kasutada teaduslike uuringute tulemusi tulevaste kosmoseuurijate kaitsmiseks. Päris negatiivset hoiakut aga kuu-uurijatel Maa magnetvälja suhtes arendama hakata küll ei tasu - mine tea, äkki üks päev meil seda enam ei ole? Tänasel päeval on Maa magnetväli umbes 10% nõrgem, kui see oli 1845. aasta, mil Carl Friedrich Gauss hakkas esimesena arvet pidama tema tugevuse kohta. Tuginedes tardunud laava uurimistele üle maailma on pakutud, et Maa magnetväli vahetab oma pooluseid intervalliga, mis ulatub kümnetest tuhandetest kuni mitmete miljonite aastateni (keskmiselt 250 tuhat aastat). Viimane selline sündmus, antud nimega Brunhes-Matuyama reversal, leidis teoorias aset 780 tuhat aastat tagasi. Kui osa vedelast rauast tardub sisetuuma külge vabanevad kergemad metallid ning seda soojusenergia arvelt - toimub jahtumine, mis põhjustab lisa elektrivoo. Sammuti
See fakt viis George Wetherilli mõttele, et Merkuur oli kunagi kaks korda suurem kui praegu, katastroofilised kokkupõrked hööveldasid selle lihtsalt tunduvalt väiksemaks. (3) Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega kraatrid. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus välja voolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300km meenutab vihmade merd Kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe meetri kõrgusele. Nimetus ,,Palavuse bassein" tuleneb sellest, et oma ,,hüplemiste" ajal on päike seal lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud
Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Käesolevas referaadis uurin kuidas virmalised tekivad, kus nad tekivad, millseid erinevaid kujusid ja värve nad moodustavad ning kas neid esineb ka mujal planeetidel. 4 Virmaliste teke 19 sajandi alguses usuti, et maakera on õõnes, ning mõlemal poolusel on auk. Arvati, et virmalised tekivad nendest aukudest paistva Maa laava kumana. Nüüd teame juba, et virmalised tekivad Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal. Virmaliste tekkes osalevad Päike, päikesetuuled, planeetidevaheline magnetväli, Maa magnetväli ja magnetosfäär ning Maa atmosfäär ja ionosfäär. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Üle 3500 tuvastamata planeedikandidaadi, millest 292 asuvad oma tähe elamiskõlblikus tsoonis ning 2100 binaartähesüsteemi. [4] 2010. aasta jaanuaris avastas Kepler esimesed 5 eksoplaneeti. Nimeks on neil Kepler 4b, 5b, 6b, 7b ja 8b. Teine nimi oli neile kõigile Kuumad Jupiterid oma kõrge temperatuuri ja massi poolest. Temperatuur on neil planeetidel umbes 1500-1900 Kelvinit. See on kuumem kui laava, nii et need planeedid tunnistati elamiskõlbmatuks. [5] 2013. aasta jaanuaris avastati uus Maa-sarnane planeet Kepler-69c, mis on oma tähe Kepler-69 elukõlblikkus tsoonis ja on öeldud, et see on põhiline kandidaat, kust elu leida võiks. Aprillis avaldati järgmine avastus. Leiti veel 2 Maa-sarnast eksoplaneeti Kepler-62e, Kepler-62. Need 2 eksoplaneeti on oma tähe Kepler-62 elamiskõlblikkus tsoonis. Need kaks
sarnanevad Kuu meredega. Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised Kuu- uurijad, vaid tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega. Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim on Palavuse bassein läbimõõduga 1300 km, meenutab vihmade merd kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe km kõrgusele. Nimi Palavus tuleb sellest, et oma "hüplemiste" ajal on Päike seal lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud kokkupõrge
7 Kivimid ja Kuu pind Kuu meredes on basaldid, mis koosnevad põhiliselt: pürkoseenist, plagioklassist, ilmeniidist ja oliviinist. Need kivimid sisaldavad rohkesti rauda, titaani ja haruldasi muldmetalle (EE, 7.köide, lk 245). Kuu kivimid on võrreldavad Maa aluseliste magmakivimitega. Vanimad kivimid paiknevad Kuu mandrilisel alal. Merede kivimid on Kuu pinnale väljunud ja tardunud laava. Kivimite tekke ajal pommitasid Kuud asteroidi tüüpi kehad. Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmu kihiga. Tegelikult asetseb Kuu pinnal regoliidikiht, mille paksus võib olla mõnest sentimeetrist mõne meetrini. See meenutab märga liiva. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva osakeste voo poolt. Regoliit sisaldab põrke käigus tekkinud klaasjaid osakesi. Kõik pinnal seni
süsteemiga. Seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Kõige rohkem pakub huvi Beta piirkond, mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja ta on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult
Nii lahknemise kui sukeldumise ehk subduktsiooniga kaasneb vulkaaniline aktiivsus. Vulkaanide tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Maismaal on nad esindatud Islandil, mis asetsebki Atlandi ookeani keskahelikul. Lõhevulkaanide pursked ei ole tänapäeval maapinnal kuigi tavalised, kuid geoloogilises ajas on peamiselt basaltseist laavavooludest moodustunud hiiglaslikud magmaprovintsid, mis on peamiselt lõhevulkaanide vulkanismi tagajärg.
Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad seejuures rohkem tumepruunikad, ekvatoriaalalad heledamad. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal seitse tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid täielikult kogu kaaslase reljeefi. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja Maa-taolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid-nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 km ja vulkaanikoonuste läbimõõt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetrise läbimõõduga vulkaane. Kraatrite sügavus ulatub mõnesajast meetrist kahe kilomeetrini, koonuste kõrgused on tublisti väiksemad. Vulkaanide tõttu on Io üpris tasase reljeefiga. Suurkuu värvuse määravad väävlirikkad, heleoranzid tasandikud, kuid on ka valgeid ja pruune piirkondi
ISLAND Saare iseloomustus Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahelisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, mis on üldiselt asustamata. Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaa rannikuni 702 km ja Sotimaani on 1233 km. Islandist läänes paikneva Põhja-Ameerikas asuva Kanada asustatud alad jäävad saareriigist 4491 km kaugusele. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis kuulub aastast 2008 Unesco Maailmapärandi nimistusse. Islandi pindala on 103 000 km². Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%, karjamaad 20%, laavaga on kaetud 11% maast ja jääliustikega 12%, järved moodustavad 3% ning ülejäänud osal laiub tühermaa. Suurim ulatus läänest itt...
Seega, kui läbilõikes on tegemist tugevalt kallutatud/ümberpööratud kihtidega, siis on see toimunud peale nende kihtide moodustumist ja kivistumist. (4)põiksete suhete meetod - horisontaal-lasuvuses kihte (ka kallutatud läbilõigetes) lõikavad murrangud, intrusioonid (nt daik'id) on nooremad kui vastavad ümbriskivimid. Raskem on määrata samuti horisontaal-lasuvusega sille ja laavavoole/katteid, kuid siin on võimalik jälgida mitmeid magma või laava kuumusest põhjustatud sekundaarseid muutusi ümbriskivimites. (5)suletise meetod - mingis settekihis leiduvad kivimite tükid(fragmendid) ja/või suletised on vanemad kui vaadeldav settekiht. Selliselt on võimalik määrata samuti intrusioonide ja neid ümbritsevate settekivimite vanuselisi suhteid. Nt. kuna laiguti Soomes säilinud Proteorozoikumi ealised Jotniumi liivakivid sisaldavad rabakivi plutoonidest erodeeritud
Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, a...
hämmastav geoloogiline nähtus. Tegemist on lainja maastikuga, kus maa sees paiknevad kontrastsed värvikihid. Kohalikud kutsuvad seda ``Seitsme Värvi Maaks``, ning kõige rabavamad on need toonid just päikesetõusu ajal. Arvatakse, et see looduslik fenomen on põhjustatud ebaühtlaselt jahtunud laava murendumisest ilmastiku poolt, mille tagajärjel tekkiski kuumaastik. Kohapeal müüakse ka klaastorukestesse pandud Värvilist maad. Veidral kombel eralduvad segiraputatud Värvilise maa osakesed mõne päeva jooksul üksteisest ning taastub algne kihistumus. Selleks, et näha, kuidas lähedalasuv Chamareli kosk kõrgelt kaljupangalt Riviere du Capi langeb, on rajatud mitu vaateplatvormi. See on Mauritiuse kõrgeim kosk
GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...
Merealune vulkanism,ning põhilised kiht- ja kilpvulkaanid Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani.Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.Tuntud on see kilpvulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale
Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid täielikult kogu kaaslase reljeefi. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 kilomeetrit. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 kilomeetrit, kuid on ka paarisajakilomeetrise läbimõõduga vulkaane. Kraatrite sügavus ulatub mõnesajast meetrist kahe kilomeetrini, koonuste kõrgused on tublisti väiksemad. Vulkaanide tõttu on Io üpris tasase reljeefiga. Suurkuu värvuse määravad