Tugev vihm tegi tuhast tsemendi, see kattis linna 6-7 meetri paksuselt. Katastroofi üleelanud inimesed ei pööranudki tagasi. Pompeji asukoht ja isegi nimi vajusid unustuse hõlma, räägiti vaid ,,sellest linnast". Tragöödia kulg 1. Sügaval vulkaani all olevas magmas (kuumas vedelas kivimis) lahustunud gaas paiskus kõrgele õhku. Sellega kaasa lennanud kividest oleks võinud ehitada 1000 suurt püramiidi. Tuhapilv andis edasi ka laava tükke ja kive. langes seejärel alla. Vesuuvi ümbruses sadas tennisepalli suuruseid kive. 3. Tuul puhus tuhapilve Pompeji kohale ja kattis kogu linna tuhaga.
.. 1. Millistest osadest koosneb maakera, mille poolest nad üksteisest erinevad ? Vastus:Maakoorest, vahevööst, välistuumast ja sisetuumast. 2. Mis vahe on ookeanilisel ja mandrilisel maakoorel ? Vastus:Mandriline maakoor on palju paksem kui ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor koosneb 3est kivimikihist, ookeaniline maakoor aga 2est kivimikihist. 3. Kuidas kogutakse teadmisi maa siseehituse kohta ? Vastus:Puuritakse auke ja võetakse kivimiproove ja võrreldakse neid laava proovidega. 4. Mis on magma ? Vastus:Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles, tekib kuum vedel kivimass magma. 5. Miks arvatakse, et mandrid on moodustanud kauges minevikus ühtse terviku ? Vastus:Mandrid sobiksid kujult hästi kokku üheks suureks mandriks. 6. Mis on laamad ? Vastus:Laam on litosfääri hiigelplokk. 7.Mis põhjustab laamade liikumist ? Vastus:Aine liikumine vahevöös paneb laamad liikuma. 8. a)Laamad eemalduvad.
d. Third level Saart ümbritsev meri on kalarikas. Fourth level Sisevetes elavad näiteks lõhilased. Fifth level Islandi loodus Islandi pindala on 103 000 km² ning sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad. Click to edit Master text styles Second level Islandi maapind on maailma kõige Third level vulkaanilisem, saarel asub üle 200
Juhendaja: Reet Meerits Gerda Eesmäe KM22 Särevere 2010 Etna vulkaan Etna on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal hakkas Etna kagupoolne kraater taas laavat purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet.3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat.[1]Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad
kuude, eriti Io – vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. KAASLASED Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat – lo, Europa, Ganymadese ja Callisto – avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatroi tasandis ringjoonelistel orbiitidel. LO Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. LO VULKAANID Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha deformeerivad pidevalt Jupiteri gravitatsioonivälja poolt genereeritud loodelised mõjud, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks. EUROPA Europa on planeet Jupiteri üks kuudest. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu
ISLAND GEOLOOGILINE EHITUS Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud PõhjaAmeerika laama ja Euraasia laama piiril. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava ja tuhamassid ning tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi (laamasisene vulkaaniline piirkond) ala kohal. island Islandi pealinn on Reykjavik. Pindala on 103125 ruutkilomeetrit. Riigikeel on islandi keel. Rahvaarv: 318800 Rahaühik: kroon (ISK) Iseseisvus 17.juunil 1944. aastal. Vulkaanid
Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit. Veenuse tasandikel on näha veel mõne kilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Veenusel
ümber Maa. Kuu tagakülg Kuu tekkimine Kuu tekkimisel peetakse kõige tõepärasemaks nn hiiglasliku kokkupõrke teooriat, mis algatati 70ndate keskel ja kujunes välja 1984ndaks. Selle teooria järgi põrkas üle 4,6 miljardi aasta tagasi umbes Marsi suurune keha kokku Maaga (vanimad leitud Kuu kivimid 4,36 miljardit aastat vanemad), selle tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustus Kuu. Esialgu oli Kuu kaetud üleni laava ookeaniga, mille paksuseks oli vähemalt 500 kilomeetrit. Kasutatud kirjandus http://www.aussiemuslims.com/forums/showthread.php?39643-NASA-researchers-Find-Moon-Surface-Cracks http://www.pbase.com/nicksmith/image/96132208 http://www.space.com/14740-footprints-moon.html http://www.thenakedscientists.com/forum/index.php?topic=957.350 http://history.nasa.gov/ap11ann/kippsphotos/apollo.html
vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Kilpvulkaanid Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani.
Magma on hästi liikuv ning voolab rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludega laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. · Kõik ookeani vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa) · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavas ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on kihtvulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline laava tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. · Järsu vulkaanipurske käigus purunevad vulkaanikoonused ja õhku paiskuvad suured gaasipilved. · Plahvatuse käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel
mäeahelikud. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimplokkidega pangamäestikning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinad. Aktiivsed ookeaniääred ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulaavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Vulkaaniline saarkaar ookeanilise laava vahevöösse vajumisel ookeani põhjale, ookeanisüviku kõrvale tekkinud kaarjas, oma tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib mandri äärele kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva. Mandrite triiv mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole juhuslikud. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala
lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. Kihtvulkaanid e stratovulkaanid magma viskoosem, happelisem, ei voola enne tardumist väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Nt: Vesuuv, Kljutsi, Fuji. Kilpvulkaanid (shield) magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Nt: Islandil, Uus-Meremaal, Hawail Purske produktid: Laava karbonaatne laava pimss Gaasid veeaur, CO2, SO2, väävelvesinik jt. Tahked osad vulkaaniline tuhk, liiv, lapillid, pommid (kõigil kindel suurusvahemik) Esinemispiirkond: Laamade lahknemis piirkond Mandri-ja ookeanilise maakoore põrkepiirkond Ook-ja ookeanilise maakoore põrkumine Laamade nihkumise piirkond ,,kuuma täpi" piirkond Tegevuse järgi:
looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri. Massiivseteks jagunemine omakorda : -suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad. Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks.
ehk massiivne struktuur, mida iseloomustab mineraalide ühtlane paigutus. Moondekivimites on kõige levinumaks võõdiline ehk gneisiline tekstuur. Settekivimite kõige levinumaks tekstuuriliseks tunnuseks on nende kihilisus, mis peegeldab settimisprotsessi ebaühtlast iseloomu. 17. Mis on tardkivimid ? Kuidas neid eristatakse ? Taedkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Eristatakse süvakivimid ja purskekivimid. Nende vaheline üleminekulüli on poolsüvakivimid. 18. Mis on batoliit ? Batoliidid on sügaval maakoores tardunud intrusiivsed massiivid, mille alus ulatub sügavale, kunagise magmakoldeni. 19. Mis on tardkivimite süstematiseerimise aluseks ? Tardkivimite süstematiseerimise aluseks on keemiline ja mineraalne koostis. Tard kivimid jagatakse vastavalt Si02 sisaldusele kas happelisteks, keskmisteks,
lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. Kihtvulkaanid e stratovulkaanid magma viskoosem, happelisem, ei voola enne tardumist väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Nt: Vesuuv, Kljutsi, Fuji. Kilpvulkaanid (shield) magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Nt: Islandil, Uus-Meremaal, Hawail Purske produktid: · Laava karbonaatne laava pimss · Gaasid veeaur, CO2, SO2, väävelvesinik jt. · Tahked osad vulkaaniline tuhk, liiv, lapillid, pommid (kõigil kindel suurusvahemik) Esinemispiirkond: · Laamade lahknemis piirkond · Mandri-ja ookeanilise maakoore põrkepiirkond · Ook-ja ookeanilise maakoore põrkumine · Laamade nihkumise piirkond · ,,kuuma täpi" piirkond Tegevuse järgi: · Aktiivsed e tegevvulkaanid pidevalt gaase välja ajavad või perioodiliselt purskavad vulkaanid
poolseim kõrgeim tipp. Purske tüüp ja ajalugu Vesuuv Vesuuv on pliinia tüüpi purse. Purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Teadaolevalt pursanud 33 korda. Vesuuvi purse Viimati purskas Vesuuv aastal 1944. Kõige kuulsam purse Purske tüüp ja ajalugu Etna Etna tekkis 500 000 aastat tagasi. Alguses eraldus laava maakoores olevatest lõhedest. 300 000 aastat peale vulkaani teket väljusid pursked Etna purse vulkaani keskosast. Etna suurim purse toimus aastal 1669. Mõju inimestele Vesuuv Sealne muld on väga viljakas. 600 meetri kõrgusel paikneb vulkanoloogialabora- toorium. Reisijatele on Viinamarjakasvandus kasutada tipu lähedal olev köisraudtee. Vesuuvi peetakse maailma ohtlikuimaks
seiklusi.Nad piinlesid janu käes,üritasid leida maa alt vett,kaotasid üksteist ära,läksid vales suunas .Pärast pikka käimist Sneffelsi vulkaani sisemuses leidsid nad uue avastamata paiga.Seal oli meri,kaljud,neemed ,liivarand .Seal elasid eelajaloolised loomad,taimed isegi inimese moodi olendid.Maakera südant nad siiski avastada ei suutnud ,kuna nad olid jõudnud Itaaliasse tegutsevasse vulkaani, mis hakkas purskama. Mehed olid puust parve peal,ning tuline laava kandis nad vulkaanist välja.. Nende seiklus lõppes õnnelikult ,nad kõik pääsesid eluga ,ning nad said kuulsaks. Nende auks korraldati Hamburgis pidustusi,kus professor Liedenbrock rääkis seiklustest maakera sissemuses. Axel aga abiellus oma armastatud naise Graubeniga. Raamatu peategelasteks on Axel ,kes oli professor Otto Liedenbrocki vennapoeg. Axel ei julenud oma onule vastu hakata.Teda huvitas samuti, nagu ka tema onu Maa ja see ,mis maakoore all peidus on
Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. "Apollo" astronautide poolt Kuul pinnalt kogutud proovid näitasidki, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Tänapäeval arvatakse, et mered on tekkinud kuni miljard aastat hiljem kui basseinid, milles nad asuvad. Seda näitab kraatrite väiksem tihedus nende pinnal ja nooremate basseinide tekkimisele kaasnevate moodustiste puudumine vanematel meredel. Pole siiski selge, kust see laava pärineb. Mõningatel juhtudel on laava välja voolanud basseini servaosas olevatest lõhedest. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega (õigem oleks öelda küll asteroididega) pommitamise käigus. Sellele eelnes 4,0 kuni 4,5 miljardit aastat tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi
Suure soojusmahtuvuse pärast on planeedi pinnast kuni 90 kilomeetri kõrguseni õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine vaid mõni kraad. Saadud piltide põhjal hindavad uurijad Veenuse pinna vanuseks 500 miljonit aastat. Et Veenus, nagu ka teised planeedid, on 4,5 miljardit aastat vana, siis pidi mingi protsess pinna uuesti kujundama. Veenuse pinnareljeef (arvutigraafika automaatjaama Magellan mõõtmiste põhjal). Selleks oli ilmselt laava väljavoolamine massiliste pidevate vulkaanipursete ajal, sest erinevalt Maast ei asu vulkaanid Veenusel rühmiti, vaid katavad planeeti enamvähem ühtlaselt. Kokku võib neid olla mõnesajast tuhandest miljonini. Piltidelt on näha ka kuni tuhandete kilomeetrite pikkusi kanaleid, mida mööda pole aga voolanud vesi, vaid laava. Jälgi vee tegevusest pole üldse märgata, küll aga tuulte poolt tekitatud luiteid.
Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. "Apollo" astronautide poolt Kuul pinnalt kogutud proovid näitasidki, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Tänapäeval arvatakse, et mered on tekkinud kuni miljard aastat hiljem kui basseinid, milles nad asuvad. Seda näitab kraatrite väiksem tihedus nende pinnal ja nooremate basseinide tekkimisele kaasnevate moodustiste puudumine vanematel meredel. Pole siiski selge, kust see laava pärineb. Mõningatel juhtudel on laava välja voolanud basseini servaosas olevatest lõhedest. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega (õigem oleks öelda küll asteroididega) pommitamise käigus. Sellele eelnes 4,0 kuni 4,5 miljardit aastat tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi
Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma Kihtvulkaan- valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud laava ja tuha kihtidest enamasti ookeanilise laama sukeldumispiirkondades Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest kivimitest ja paiknevad tavaliselt laamade lahknemisaladel ning kuuma täpi piirkonnas Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab pidevalt või perioodiliselt- mõne(kümne) aastase vahega Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole inimajaloos pursanud ja mille purskamist tulevikus peetakse ebatõenäoliseks
I. Mandriline maakoor 1. Paksus: 30-70km 2. Vanus: alla 4 miljardi 3. On väiksema tihedusega- kergem 4. Moodustab mandreid ja koosneb nii tard-, sette-, kui ka moondekivimitest II. Ookeaniline maakoor 1. Paksus- 5-10km 2. Vanus: ~200 miljonit aastat 3. On suurema tihedusega 4. On tekkinud basaltse magma tardumisel Kivimite liigitus tekke järgi I. Tardkivimid e magmakivimid 1. Purskekivimid- laava tardumisel Nt. Basalt 2. Süvakivimid- tekivad magma tardumisel nt. Graniit II. Settekivimid On tekkinud murenenud pudedast kivimist või organismidest Nt. Põlevkivi, lubjakivi, liivakivi III. Moondekivimid On tekkinud teistest kivimitest Tingimused: 1. Kõrgem rõhk 2. Kõrgem temp Nt. Graniit-> gneiss Lubjakivi-> marmor Laamtektoonika Teooria põhipunktid I
ega ole mu elu tühja läind (2:98). Ja kaugele noorusera'ale veel tagasi mõtleb mu meel (4:102). Ja mäletan hästi: oli esmaspäev, 27. juuli (3:106). Ei olnud pilvi ega tuuli (3:105). Hõljus õisi hõbedasi (2:114), näe naermas vikerkaar ja vari (2:118). Ma kuulen imelikku viit, mis pole pärit maa päält siit (1:13). Mu süda nagu lendu tungiks ning laiu kaari löövad käed (3:136). Maa lainetab kord nagu laava siin pulbitsend ja üles keend (3:147). Mis on lahti minuga, ei tea (4:123). Jääb kõrvu keele pehme kõla (3:147). Salapärane surin (2:53). Rind rõõmus, elujulge (1:31), rind pakitseb ja ängitseb (1:13). Südames midagi salaja tärkab (4:99). Otsind olen, viimaks nüüd ka leidnud nagu raske loor on igatsus mind köitnud ja ei ole sõnu rohkem. Luba mulle ta mu armsam. Ikka kordan Sulle (1:79)! Mida ma veel hoian,
auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga sillid on kihtsooned, mis sisaldavad samuti tardunud magmat. Vulkaani liik: Vesuuv on kihtvulkaan. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaani läbilõige Laava levik erinevatel aastatel. Purske tüüp: Pliinia-tüüpi purse plahvatuslik ja väga ohtlik purse, saanud nime Vesuuvi purske järgi, mis hävitas Pompei. Need on pursked, mis teevad ajalugu. Purskega kaasneb suur kogus püroklastilist materjali ning purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Jagatakse subpliinia-, pliinia- ja ultrapliinia-tüüpi purseteks. Nimi tuleb sellest, et seda purset kirjeldas Plinius Noorem kahes Tacitusele saadetud kirjas. Pursete ajalugu:
Io on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Iol on avastatud 7 tegutsevat vulkaani. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetrise läbimõõduga vulkaane. Europa on samuti küllaltki hele. Suurkuu pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C. Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad on ekvatoriaalaladest heledamad. Europa pind on ämblikuvõrgutaoliselt kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega" (albeedo 0,45). Pind "kanalite" vahel on väga hele (albeedo 0,7)
kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Osaliselt sarnaneb planeedi pind kivikõrbega. Avastatud on kuni 3 km kõrguseid mägesid, 2 km sügavune , 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Sageli on vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suurem at painduvust. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid
Merkuuri päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid
siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe. Pinnavormid Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenuse pinnalt on kokku leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Veenusel oleva suurima meteoriidikraatri läbimõõt on 280 kilomeetrit. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast
Tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib lõheneda. Tänapäeval paikneb tuntuim aktiivne riftiorg Ida-Aafrikas. Riftistumisest tekkinud rebendlõhedesse on seal tekkinud mitmed sügavad järved, nagu näiteks Tanganjika ja Njassa. Manner-manner divergentsi vööndis on vulkaane ja väikese sügavusega maavärinaid. 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. Kõrge temperatuuriga vedel aluseline laava voolab kiiresti lõõrist eemale ja moodustab laia lameda kilpvulkaani, mille pursked on sagedased, kuid kulgevad enamasti rahulikult. Madalama temperatuuriga viskoosne happeline laava tardub väljumiskoha läheduses ja moodustab kõrge koonilise kihtvulkaani, mille pursked on sageli plahvatuslikud. 6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse.
(Island, Vaikse ookeani tulerõngas). Nad võivad esineda ka kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas (Havai ja IdaAafrika). Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, mis ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater. Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised
Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Noorematel tasandikel on vähem kraatreid. 10. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid.
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate,
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS OOKEANI PÕHJA RELJEEF 1 mandrilava e self mandrilava on mandrite veealune järk ehk madalmeri, mille sügavus ei ole üle 200 meetri.kõik maailmamerest kaevandatavad maavarad paiknevad selfi aladel. 2- mandrinõlv mandrilava järsk üleminek ookeani põhjaks. 3- ookeani põhi (tasase, lainja pinnamoega) moodutab ookeanist kõige suurema osa. 3a süvikud tekkinud ookeanilise laava liikumisel mandrilise alla.Paiknevad valdavalt mandrite lähedal. 3b- vulkaanilised saared/mäed.tekkinud nn kuumapunkti piirkonnas. 4. ookeanite keskmäestike vöönd.Pikkus üle 70 000 km KUUMPUNKT vahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamisekolle.kuumpunkt ei allu laamade liikumisele. VULKANISM Vulkaanide liigitus magma ja maakoore tüübi järgi: 1)KILPVULKAANID magma aluseline ja vedel. Tekivad suure pindalaga madalad vulkaanikuhikud
Io pinna sileduse põhjustavad laavavoolud, mis täidavad pragusid ja uuristusi. Laavavoolude tõttu on Iol ka noorim pind kogu Päikesesüsteemis. Vulkaanilise tegevuse tõttu on Iol täheldatud ka ajutist õhukest atmosfääri. Kokku on Iol leitud üle 80 aktiivse vulkaani. Suurim neist, Loki, on suurem kui Marylandi osariik USA-s ning eraldab rohkem energiat kui kõik Maa vulkaanid kokku. Tuginedes Galileo instrumentidele, on laava temperatuur Iol umbes 650-900 K, mis nii väga ei erinegi Maa vulkaanidest. Kuid Io osades piirkondades on leitud ka laavat, mille temperatuur ulatub kuni 2000 K. Galileo teadlased spekuleerivad selle üle, kas need superkuumad vulkaanid võiksid olla sarnased nendega, mis ilmusid Maale rohkem kui miljardit aastat tagasi. Io vulkanismil on suur mõju Jupiteri magnetosfäärile. Kõik Jupiteri kuud tiirlevad tema magnetvälja ulatuses ning seega mõjutavad seda, kuid Io roll on eriline
maavärinate ja ilma omavahelisest sõltumusest.Järgmiseks laialt levinud väljamõeldiseks on maa avanemine värinate puhul.On rohkesti olnud liikvel jutte tohututest lõhedest,mis neelavad endasse terveid külasid.On teada ,et inimesed ja esemed on tõepoolest kadunud pinnaselõhedesse või viidud kaasa malihete pooltIgal juhul on säärased nähtused äärmiselt haruldased. 7. jaanuaril toimunud pursete tagajärjel jäi enam kui 450 000 Goma elanikku koduta. Nyiragongo vulkaani laava hävitas külasid ja paljusid Goma linna majasid. Teiste tuhandete hoonete hulgas hävis ka Kivu piirkonna adventkoguduse peakorter.
Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud basaltse magma tardumisel; on noorem kui mandriline maakoor. Mandriline maakoor: moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard- , sette- ja moondekivimitest; on vanem. Mineraal: on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla kristallina. Kivim: on mineraalide tsementeerunud kogum. Tardkivimite teke ja jaotus: Süvakivimid-tekivad magma tardumisel (graniit). Purskekivimid-tekivad laava tardumisel (basalt). Settekivimite teke: on tekkinud murenenud pudedest, kivimitest või organismidest (liivakivi, põllukivi, kivisüsi, lubjakivi). Moondekivimite teke: on tekkinud teistest kivimitest teatud tingimustel: kõrge rõhk ja temp (lubjakivimarmor, graniitgneiss, kivisüsigrafiit). Litosfääri liigendus: liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e laamadeks (suured, keskmised ja väikesed laamad). Suuremad laamad? Eesti asub? Euraasia (EESTI), Põhja-Ameerika, Lõuna-
Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Hawaii saared ja Kanaari saared. 8. Vulkaani ehitus 9. Kilp- ja kihtvulkaani erinevus (kuju, magma omadused, esinemine) Kihtvulkaan: rikas ränist ja gaasidest, happeline, laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked, mandritel ja laamade vahevöös (Etna, Vesuuv, Kilimanjaro) Kilpvulkaan: räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus, kõik ookeanide vulkaanid (Kilauea) 10. Vulkaanidega kaasnevad nähtused Laavavoolud, vulkaaniline gaas, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, maavärinad, geisrid, tsunami, kliimamuutus 11. Maavärinate esinemine (Richteri ja Mercalli skaala: mida mõõdetakse, millega mõõdetakse, mõõtühik, skaala) Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
KONTROLLTÖÖ LITOSFÄÄR A 1. Võrrelge ookeanilist ja mandrilist maakoort 3+3p. VÕRDLUSANDMED MANDRILINE OOKEANILINE MAAKOOR MAAKOOR Vanem (4 mlrd) Noorem (180 milj) Vanus kergem raskem Tihedus Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimid 2. Miks tekivad maavärinad? 4p. 1)Laamade erisuunalised liikumised 2)Vulkaanipursked 3)Koobaste varisemine 4)Inimtekkelised (lõhkamistööd) 3. a) Selgitage milliste laamade liikumisega on antud joonisel A ga märgitud kohas tegemist? Märkige laamade liikumise suunad. 1+1p. Laamade liikumine: b) Missugused protsessid sellega kaasnevad? 4p. 1) 2) 3) 4) ...
radioaktiivsete gaasidega jne). Tardkivimid ja setendid ning muud pinnased. Milline on orgaanilise maailma geoloogiline toime ? Mis on moreen, kruus ja liiv? Kuidas on tekkinud mehaanilised ehk purdsetendid? Mis kujul, kus esineb Eestis tardkivimeid ja miks just sellisel? Tardkivim: - tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami – magma – diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Setend: - Setteid ja settekivimeid koos nimetatakse setendiks, kuna nende vahele ei saa tõmmata teravat piiri. Orgaanilise maailma geoloogiline toime: - Orgaanilise maailma toimel kiireneb murenemine, tekivad mullad, kasvavad kinni veekogud, kujunevad turvas, lubjakivid, mitmesugused maagid ja põlevad maavarad. Moreen: mandrijää või jääliustike sete, mis jääb jää sulamisel maha sorteerimata materjalina.
mirjard aastat hiljem, kui seni teadaolevad vanimad basaldid, sette ja moondekivimid.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 11 3.2.Vulkaanide ehitus ja tegevus Kõige tavalisemaks vulkaanitüübiks on koonusekujuline tulemägi, mille tipud on kausjas kraater. Kraatrit ühendab maapõue sügavuses paikneva magmakoldega torujas vulkaanilõõr. Vulkaanipurske puhul lõõri ja kraatri kaudu väljapaisatud sulavedel laava või tahkete purd- osakeste mass, nn püroklastiline materjal, ladestub valdavalt otse vulkaani nõlvadele, kasvatades seda nii kõrgusesse kui ka laiusesse. Nii moodustuvad kihilise ehitusega vulkaanikoonud. Selliseid koonilise ehitusega vulkaane nimetatakse tsentraalseteks ehk koonusvulkaanideks. Nende pealõõrist võib külgedele suunguga kõrvallõõre, mis lõpevad vulkaani nõlvadel parasiitkoonusega. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Manner-manner , tekivad kurdmäestikud Vulkanism protsesside kogum, mis hõlmab 1) magma teket, 2) selle liikumist vahevöös ja maakoores ning 3) selle tungimist maapinnale. Magma kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam Laava maapinnale voolanud magma Vulkaan looduslik lõhe või lõõr, mille kaugu magma välja tuleb Vulkanism on seotud laamadega Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist Magnituud 0 mitteplahvatuslik hawaii-tüüpi purse Magnituud 7-8 - ajaloolise aja võimsaimad pursked Tefra vulkaaniline sete, mis purskab vulkaanist välja Tegevvulkaan pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan - võib tulevikus pursata Kustunud vulkaan arvatakse, et on tegevuse lõpetanud Maavärin 1)tektoonilised 2) vulkaanilised 3) langatusvärin 4) tehnogeensed Eesti 1976 osmussaare maavärin 4,7 magnituudi Gi.ee/geomoodulid MINERAALID
analüüsis jõgede ja järvede vett, korjas erinevaid taimi ja mineraale ning pani kõik oma märkmikusse kirja. Pariisi naastes esitas Lvoisier oma kauditatuuri Akadeemiale ning kuigi ta oli alles 25 aastane, valitigi ta sinna. Akadeemias pidi ta ette valmistama teaduslikke ettekandeid kõikvõimalikel teemadel : ainete erikaal, siidri võltsimine, õli pressimine kapsaseemnetest, tärklise tootmine, mageda vee säilitamine reisilaevadel, plekkide eemaldamine siidilt ja villalt, laava olemus ja temperatuur, suhkru tootmine jne. , jne. Lavoisier seadis Relvapalatis sisse laboratooriumi, mille sisustas kõige uuema ja kallima aparatuuriga ja kus käisid teadusmaailma helgemad pead. Kui Laoisier Relvapalatis oma katsetustega alustas, oli keemia alles keskaegsetes lapskingades. Tollal leidus "keemikuid", kes väitsid, et vett annab "muundada mullaks, mulda rauaks ja rauast saab valmistada kulda. Lavoisier erines tollastest alkeemikutest kasutades
sadestus. Päikesekiirguse osalise varjamise tõttu langes keskmine aastatemperatuur Maa paljudes piirkondades mitme kraadi võrra. Hilisemad pursked on toimunud 1927-1929, 1950-1952 ja 1972-1973.a. Vesuuv, Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan. Kunagi oli tema kõrgus kolme kilomeetrini ulatunud. Tema praegune kõrgus on 1277 m. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mille läbimõõt on 4 km ja mis tekkis 79.a. purskel. Selle purske tagajärjel mattusid vulkaani jalamil tuha ja laava alla Pompeji, Herculaneumi ning Stabiae linn. Viimane purustav purse oli 1944. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ning viinamarjaistandused. Lopsakas roheline taimestik asendub kõrgemal vulkaanilise tuha ja kõrbesarnase keskkonnaga. Umbes 600m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboritoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Kasutatud kirjandus:
Kivimid Liigid ja ringe Kivimitel on kolm liiki: Tardkivimid: Tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (Magma on vulkaani sees, laavaks muutub ta siis, kui ta jõuab maapinnale). Suurem osa maakoorest koosnebki tardkivimitest näiteks graniit ja basalt. Tardkivimitel on kristalliline ehitus ja nad võivad olla ka klaasjad, samuti on tardkivimid väga kõvad/tugevad ja rasked. Settekivimid: Päikesekiirguse ja õhu käes temperatuuri kõikumisel ja vee
on liiga paks ja tihe. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat. 4
moodustab lameda vulkaanikoonuse. Sageli muurab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid (Mauna Loa). Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vavaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn.laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib suure läbimõõduga langatuslik hiidkraater- kaldeera. Lõõmpilv- kuum, gaasidest ja
Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised Kuu-uurijad, vaid tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega. Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim on Palavuse bassein läbimõõduga 1300 km, meenutab vihmade merd kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe km kõrgusele. Nimi Palavus tuleb sellest, et oma "hüplemiste" ajal on Päike seal lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud
Tahke sisetuum 5100-6378km) 3. Maakoore ehitus: Maakoor Vahevöö Tuum 4. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? 5. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 6. Mis suundades liiguvad laamad? Laamade lahknemine (laamad eemalduvad teineteisest,kerkivad magmavoolud, laava voolab välja ja tardub) Näiteks: Põhja-Ameerika laam ja Euraasia laam. Lahknemisest tekivad ookeani keskahelin, vulkaanilised sademed, vurkaanidepursked ja maavärinad. Laamade põrkumine (Ookeani laama sukeldub mandi laama alla, mandri laama serv pressitakse tugeva surve mõjul kõrgeteks mäeahelikuks. Näiteks Lõuna-Ameerika laama. Põrkumisest Mandriline laama Ookeani laama tekivad süvik, kurdmäestik, pursked ja maavärinad.
peaks purskama, kuigi esialgu pole võimalikust purskest veel mingit märki. 3776 meetrine Fuji mägi pole juba kolm sajandit pursanud, kuid 2001 aastal ilmnenud märgid kasvanud aktiivsusest ajendasid valitsust looma komisjoni, et välja töötada evakuatsiooniplaan. Komisjon on juba välja töötanud viisid inimeste mäe lähedusest evakueerimiseks, leidnud võimalikud varjupaigad ja ennustanud laava, tuha, gaaside ja kivide võimaliku liikumistee vulkaanipurske korral. Kuigi pole mingeid märke sellest, et purset on kohe oodata, tuleb siiski välja selgitada, mida sel juhul teha tuleks, kommenteeris üks valitsusametnik kriisiplaani koostamist. Fuji mägi purskas viimati 1707. aastal, kuid valitsus sattus 2000. aastal ärevusse, kuna mäel toimuvate väikeste maavärinate arv kümnekordistus. 3
Raamat andis ka teadmisi juurde, sest see käsitles palju geograafia ainestikku ja pisut ka ajalugu. Mulle meeldib , kui raamtus on palju dialooge ja selles raamatus neid oli. Muidugi oli ka igavaid kohti , kus mindi asjade kirjeldamisega liiga detailseks . Alguses, kui ma seda raamatut lugema hakkasin , tundus see igav. Aga mida rohkem ma loetud sain , seda huvitavamaks läks. Ilmuskumatuid kohti esines ka . See pole võimalik , et tuline laava kannab puust tehtud parve ülesse. Tohutu lainetuse peale jäid alati kõik mehed pardale, mis tundub natuke kummaline väikese parve korral. Professor ja ta kaaslased olid päris vaprad, et üldse julgesid minna vulkaani kraatrisse. Eks see teos olegi rohkem fantastika, kui reaalsus. Vahel on sellist tüüpi kirjandust ka põnev lugeda. Üldmulje on äärmiselt positiivne. Põnevad seigad kaalusid üles igavad olukorrad. Võimaluse korral loen teisigi Jules Verne teoseid. Autorist :
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
