Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Intstituut Sotsioloogia suund Haridus kui parema tuleviku alustala Essee Juhendaja Oliver Laas Tallinn 2016 Inimese loomuses on olemas instinkt õppimiseks ja enda harimiseks. Juba varajases eas algab meie haridustee eelkoolis ja jätkub edasi põhikoolis, mis viib meid edasi gümnaasiumisse või kutsekooli ja ehk pärast seda ka ülikooli. Õppimisel ei ole piire, kui välja arvata kulutused ,mis selle omandamiseks kuluvad. Haridus tagab meile kindlustunde ja konkurentsivõime ,et
TÕRVA GÜMNAASIUM Referaat EL SALVADOR Majandus Autor: Kristin Laas Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 Majandus............................................................................................... ....4 Majanduse arengu näitajad.......................................................................5 SKT näitajad ................................
Algselt kutsuti Tapat Tapsiks ning enamus pärimuste järgi sai Tapa oma nime lahingute ja langenutega, kuid sellel puudub ajalooline tõepõhi. Veel seostatakse Tapa nime Tapa majanduselus suure osatähtusega olnud liha- ja vortsitööstustel ning seetõttu kutsuti alevikku pikka aega vorstilinnaks. Raudteejaam Tapa linna ajaloolane Harri Allandi mainis kord oma kõnes, et Tapa linn sai oma elu raudteelt. Kõigest 147 aastat tagasi laius praeguse Tapa kohal põline laas, kus polnud peale huntide ja rebaste mitte kedagi, kuid seoses Paldiski-Peterburi rongiliini ehitamisega raiuti kuusemetsa lai siht ja 1870. aastal toimus Balti jaama pidulik avamine. 1875. aastal alustati Tapa-Tartu harutee rajamist ning kõigest aasta hiljem väljus rong Tallinnast läbi Tapa Tartusse. Pärast seda sai Tapast kiiresti kasvav raudteeasula. Raudteelistele rajati elamuid, võõrastemaju, apteek, kool, kõrts, hobupostijaam ja väiketööstuseid
Organismide koostis kontrolltöö (küsimused ja vastused) (11.klass) 1) Valkude ülesanded ja näited. - ensümaatiline funktsioon – inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. - ehituslik funktsioon – ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. - transportfunktsioon – hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõikidesse kudedesse. - retseptorfunktsioon – keele limaskesta retseprotvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. - regulatoorne funktsioon – nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. - kaitsefunktsioon – organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustunud veres antikehad, mis seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. - liikumisfunktsioon – nt algloomade viburite ja ripsmete liikumine. - energeetiline funktsioon – valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotses...
SISUKORD SISSEJUHATUS Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. ...
GREASE Muusikal kahes vaatuses Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa) Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Adrienne Abjörn (Rootsi) Helikujundaja Andreas Lönnquist Osades Getter Jaani või Meribel Müürsepp, Uku Suviste või Priit Strandberg, Piret Krumm (Eesti Draamateater) või Meribel Müürsepp, Karol Kuntsel, Lauri Pesur või Dmitri Kurilov, Taavi Paomets või Fredi Pärs, Silver Laas või Karl-Erik Tamme, Maarius Pärn või Siim Kornel, Indrek Ventmann, Anett Schneider, Katrin- Merili Poom, Kaia Oidekivi, Kethi Uibomägi, Kristiina Renser, Ruudo Vaher, Raahel Pilpak, Madis Mäeorg jt. Lavastuses osaleb Tantsu- ja laulukool WAF Muusikal Grease Kuivõrd Grease on viimasel aastakümnel siin Eestis suht populaarseks muutunud ja oleme lastega filmigi korduvalt vaadanud, siis oli suhteliselt selge, et läheme uut lavastust Tartus vaatama
Tabelis 3 on välja toodud Eesti ja Saksamaa internetti kasutanud isikute osatähtsus 1674-aastaste seas protsentuaalselt. Tabel 3. Saksamaa Eesti 0 5 10 15 20 25 30 35 40 Internetti kasutanud isikute osatähtsus 1674-aastaste seas 12 KASUTATUD ALLIKAD EE. (2007). Saksamaa rahvastik. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saksamaa_rahvastik Kuddo A. & Laas K. (2007). Rahvuskoosseis Eestis. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rahvuskoosseis_eestis Ots A. (2014). Sündimustrendi muutused Eestis. https://blog.stat.ee/tag/sundimus/ Statistikaamet. (2017). Tööjõus osalemise määr viimase 20 aasta kõrgeim. https://www.stat.ee/pressiteade-2017-087 Välisministeerium. (2016). Majandus. http://vm.ee/et/majandus-13 Statistikaamet. (2017). Majanduskasv kiirenes II kvartalis veelgi. https://www.stat.ee/pressiteade-2017-093 Välisministeerium. (2017)
rühmatöö. 4.1 Tagasiside kooli lehelt: Reedel, 26.veebruaril toimus ajalooõhtu, selle korraldasid 11. klassi õpilased praktilise tööna. Ajalooõhtul osalesid 6.a ja 6.b klassi õpilased. Sellel üritusel olid põnevad mängud ja küsimused. Üks toredam mäng oli liikumismäng, kuid huvitav oli ka Kahoot. Saime süüa õpetaja Eve Tilga tehtud õunakooki ja Birgit Pinka ema tehtud kringlit. Ajalooõhtu korraldasid väga toredad tüdrukud: Birgit Pinka, Eneli Uusmets ja Kristin Laas. Saime korrata oma ajalooteadmisi ja meil oli väga lõbus. Jutu autorid on 6A klassi õpilased Violetta ja Loretta Pohlasal KOKKUVÕTE Lootsime, et kuna teeme töö kolmekesi, siis on ülesandeid lihtsam täita ja omavahel jagada, aga ühele meelele jõudmine võttis siiski rohkem aega. 13 Pika peale saime kõigega valmis, kokkuvõttes jäime oma tehtud tööga rahule. Kõik meie üritusega püstitatud eesmärgid said täidetud. Õppisime
Väetist ei pea kasutama palju, sest sellel asub huumusrikas kiht. Boniteedi määramine LP - 48 lähtehindepunkti LPg - 41 lähtehindepunkti Enamlevinud mulla osatähtsus Näivleetunud mullad (LP) hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Kasutatud materjalid 1. Asi, E., Kõlli, R., Laas, E. Põllumaade metsastamine. 2004. Keskkonnaministeerium Tartu. 2. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, (viimati külastatud 29.04.2011) 3. Penu, P., Eesti muldadest talunikele. Kättesaadav: http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf, (viimati külastatud 29.04.2011)
TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs LAAS Leek-aatomabsorptsioonspektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli määrata Zn kontsentratsioon erinevates Zn sisaldavates vesilahustes leek-aatomabsorptsioonispektroskoopilisel meetodil. 2 Töö käik Aatomabsorptsioonispektroskoopilise meetodiga mõõtsime Zn standardlahusest (1000 mg/ml) valmistatud kaliibrimislahuste absorptsioonid. Kaliibrimislahused olid
Enne järgmise funktsioonide kasutamist tuleb andmed eelnevalt sorteerida: Selekteeri A5:B13 -> Data->Sort-> Kasutatavad andmed LOOKUP(E5:E28;$A$5:$B$13) Linn Maks Nimi Linn Maks Paide 190 Sinivee Võru 150,00 kr SORTEERIMINE Puhja 100 Elevant Võru 150,00 kr Tabeli sorteerimiseks: Pärnu 250 Laas Viljandi 220,00 kr selekteeri vajalikud lah Rakvere 210 Vaher Tartu 300,00 kr omavahelises sõltuvus Tallinn 310 Usin Tartu 300,00 kr Data-Sort-Sort by:Linn Tapa 120 Tare Tartu 300,00 kr või AZ nupp nupurealt
maastikurajoonimise p6hiyksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat kui ka k6rgemat j2rku yksustest. Iga maastik on m6ne temast suurema ja keerulisema taksonoomilise yksuse (nt. maastikurajooni, maastikuprovintsi, fyysilisgeograafilise maa, maastikusoondi jt.) koostisosa. 3.looduslik-majanduslik territoriaalne systeem, milles on vastastikuses seoses puhtlooduslikud osised ja mitmesugused inimtegevuse tulemused (k6lvikud, asulad, teed jne.) 4.peisaaz, mingi ala v2lisilme, v2rvide ja vormide laas vaatev2lja piires (kasut. kunstis ja igap2evases k6nepruugis). Eristatakse loodusmaastikke, poollooduslike maastikke, kultuurmaastikke, tehismaastikke. Inimtegevusest m6jutatud on p6llumajandusmaastikud, toostusmaastikud, puhkemaastikud jne. Eesti peamised looduslikud maastikutyybid (E.Varepi j2rgi, 1970) 1.paelavamaastik 2.pae-ja moreentasandike maastik 3.lainjas moreenmaastik 4.kynklik moreenmaastik 5.vooremaastik 6.metsarohkete k6rgustike maastik 7.m6hnastike maastik 8.sandurimaastik 9
--- kingi tahaks omale võtta ei! Siiski pühad tulevad Siis kui õues sajab lund ja pärast uurida seda ka ja kuusel küünlad säravad magab karu talveund --- --- sest et karu, sest et karu Jõulumeest on saatnud edu Juba valge vaip on maas talvemõnust ei saa aru tema põdral nelivedu valged majad, valge laas --- saani peal on nahkne tool helbeid täis on aknaklaas Vaata vaata jõulumees ABS ja rallirool vaata! vaata mind ja sõbrakest --- ära ainult akent pühi, sulle täna laulan ma Jõuluvanal habe ees seal on kirjas: "Häid pühi" sulle püüan tantsida ise paksu mantli sees ---
(,,Sest kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes"- innustas selle mõttega alustatud ettevõtmisi lõpuni viia) ning üleüldse hindas ta oma poegi kõrgelt. Ta ei mõtle kaugemale tänasest päevast. Kogu oma kodu kehvuse juures kinnitab korduvalt, et ta on oma eluga rahul. Turja Laasi oli väga jutukas, elutark, paljude kogemustega. Püüdis leida kõiges midagi head. · Pereliikmed: *Isa Turja Laas. *Ema, kes oli tagasihoidlik, heasüdamlik, hoolitses alati eelkõige teiste vajaduste eest. Ta ei kurtnud kunagi ning ei tahtnud kellelegi tüliks olla. Suri vanadusse, oma haigusega kedagi teist segamata. *Tütar Marie läks mehele ja sai palju lapsi. *Vanem poeg Arno, tal ei olnud kõige parem iseloom, ta ihkas vabadust ja ei tahtnud kodukohta jääda, sellepärast ta ka teose alguses lahkus maailmamerele tööle, perele vahel
deklaratsioon. KMD Lahter 1 (18% määraga maksustav käive) Lahter 2 (5% määraga maksustav käive) Lahter 3 (0% määraga maksustav käive) Lahter 3.1 (kauba ühendusesisene käive) Lahter 3.2 (kauba eksport) Lahter 4 (käibemaks) Lahter 5 (sisendkäibemaks) Lahter 5.1 (impordilt tasutud käibemaks) Lahter 6 (kauba ühendusesisene soetamine) Lahter 12 (tasumisele kuuluv käibemaks) Lahter 13 (enammakstud käibemaks) 16. AS LAAS lähetas kauba OÜ le kinnas 27.02.07, käibe toimumise koht eesti. OÜ Kinnas sai kauba kätte 28.02.07 ning arve väljastati kauba eest 04.03.07, tasutakse 15. 04.07. Arve vastab KMS tulenevatele nõuetele ja kaup soetati maksustava käibe tarvis. Antud juhul tekin sisendkäibemaksu maharvamise õigus · Veebruarukuu käibedeklaratsioonil · Märtsikuu käibedeklaratsioonil · Hetkel, mil arve tasutakse st aprillikuu käibedeklaratsioonil 1
Maja keskele (kahe sissepääsu vahele) on pandud kaunistuseks seinte sisse sambad. Lisaks ilustavad maja seinu erineva kuju ja suurusega aknad. Hoone on tumedates tuhmides toonides: katus punane ja seinad sinised, aga aknaid ja kaunistavaid elemente raamivad valge värv. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202 kino „Sõprus“, Vana-Posti 8 Arhitekt: Friedrich Wendach (projekti autor). Tema tööd jätkas: Ilmar Laas, Peeter Tarvas ning August Volberg. Ehitati märtsipommitamisel hävinud hoone asemel (1953-1955) Tegu on Tallinna vanima repertuaarkinoga. Hoone fassaad on lahendatud Klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormidega. Kino on kahe korruselline ja tema sissepääsu kaunistavad poolsambad. Hoone ees otsas on kolm ornamenti, millele on kraveeritud erinevad sümbolid peale. Uksi, sambaid ja katuse äärt ilustavad mustrid või kujutised. Hoone on sümeertiline ja meenutab vanu rooma ehitisi.
28.juunil 1919. See oli pigem diktaa,sest maailm oli ilmselgelt häälestatud Saksamaa vastu. Tingimused kujunesid üsna karmiks: 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku on Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale,Põhja-Schleswing Taanile,Saarimaa jäi 15 aastaks rahvasteliidu Haldusesse,mõned piirkonnad liideti Belgiaga; Posen (Poznan), osa Pommerist ja Sileesiast läksid laas loodud Poola kooseisu,Hultschin (Clucin) anti Tsehhoslovakkiale,Memel ( Klaipeda) Leedule ning Danzing (Gdansk) muutus rahvasteliidu kaitse all olevaks vabalinnaks. 2) Lubatud oli vaid 100 000 vabatahtlikest koosnev sõjavägi ( Reichswehr ) ,kellest ohvitsere võis olla vaid 400. Keelatud olid tankid ja lennukid . Laevastikus vähendadtilaevade arvu,järele jäi 6 soomuslaeva,6 ristlejat ning 24 miinilaeva. Keelati ehitada allveelaevu.
ei kannata lepa lõhna ning muutub lõhna peale uimaseks.Lepapuu juurtel elutsevad õhu lämmastiku siduvad mügar bakterid. Toiduahel Lepa õietolmu söövad mesilased - mesilasi söövad linnud- linde söövad rebased rebaseid söövad ilvesed ja ilveseid küttivad inimesed. Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hlepp.htm · Ajakiri Eesti loodus aasta 2004 nr 3 · Dendroloogia Endel Laas 1987 · Eneke 2 1983 · Ene 5 1990 · Puud ja inimesed Ants Viires 1975 · Eesti Entsüklopeedia 5
MARGUS Argo Tamm Lõpetanud Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia dzässmuusika osakonna laulu erialal. Aastast 2008 õpetab pop-jazz-teooriat, -klaverit ja ansamblimängu Viljandi Muusikakoolis. Väike MARGUS Gulliver Kenn Pai või Otto Reisser PERENAINE Liivika Hanstin PEREMEES Riho Rosberg VANAEMA Kaire Vilgats LINNSPES Taavi Tõnisson HULL-JASS Silver Laas TIINA ema Triinu Taul Rahvas Andres Roosileht, Ingrid Isotamm, Mihkl Tikerpalu, Alice Kirsipuu, Jevgeni Moiseenko, Toomas Kreen, Reet Loderaud ja Anti Kobin. Hundid Jeanette Täht, Angelika Kusanova, Keisy Põldsam, Sandra Steinberg, Aleksei Troitski, Igor Kudrin, Vahur Agar ja Ahti Kiili. Muusika I vaatlus Jääkülmas öös Tule poole Vaikseks jäänud väljadel Ostke asju Olla ja jääda Lilled juustes Asjatu võitlus Pidu hakkab Sajatus II vaatlus Tulevik algab siin
Tänapäevaks on Tallinnas välja kujunenud 4 trammiliini: Kopli-Ülemiste, Kopli-Kadriorg, Tondi-Ülemiste ja Tondi- Kadriorg. Rööpme laius on praegu 1067 mm, ning tramme kokku on 89. Trammiliinide kogupikkus Tallinas ulatub lausa 39.kilomeetrini. 2015. aastal võeti Tallinnas kasutusele uued kauaoodatud trammid. Lennundus Lennundus 1918 - 1938 Esimene Eestis sündinud lendur oli Theodor Wilhelm Franz Meybaum Pärnust. Teine oli Georg Linno ja kolmas Karl Laas. Esimese mootorlennu Eestimaa taevas sooritas 1912. aastal vene õhusõitja Sergei Utotshkin. 1918. aasta novembris moodustati esimene Eesti lennupoolrood. 1922 - Dvigatel ehitab Eesti lennuseltsile reisilennukeid. Lennukisse mahtus kuus reisijat. Dvigatel tegi kuus lennukit. Lennundus 1939 - 1958 2. mail 1934 - Tallinna Ülemiste tsiviillennuvälja avamine. 20. septembril 1936 - Tallinna lennujaama ametlik AGO asutamine. avamine Ülemistel. 1939
(Mart Port, Malle Meelak, Irina Raud, Oleg Zemtsugov) ja 1980. aastate alguses Pärnu Mai (nüüd Ranna) rajoon (Paul Aarmann, Maimu Palm). Estonia taastamise ja laiendamise projekt (1945) Alar Kotli Teaduste Akadeemia instituudi hoone Tallinnas (1953) Enn Kaar Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi hoone, Tallinnas Gonsiori 29 (1950) Peeter Tarvas ja H. Karro Elamu Tallinna vanalinnas Kullassepa ja Niguliste nurgal (1953) I. Laas Raudteelaste haigla Tallinnas Eha tänaval (1946) Nikolai Kusmin Elamud Tallinnas Vase tänaval (19461050) Boris Tsernov Kalevi jahtklubi Tallinnas Pirital (1949) Peeter Tarvas Keila kultuurimaja (1956) Arnold Matteus Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikum (1953) H. Serlin Kohtla-Järve Võidu pst (Keskallee, 1956) Lengorstroiprojekti arhitektid Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline puhkekodu (19541061) Nikolai Kusmin ja Manivald Noor
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Teedeehitus TE13 Laas Õun AS TEEDE REV-2 Praktika aruanne Juhendaja: Indrek Trei, objektijuht Paide 2011 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................. 3 1 PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS................................................................... 4 1.1 Firmast..........................................
Haljastu majandamine Haljastusplaan Võilille 9 Koostaja: Juhendaja: Eino Laas Tartu 2015 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1.Asukoht ja ehituslikud näitajad............................................................................3 2.Projekti lahendus................................................................................................. 3 3.Puittaimede koosseis.......................................................................................
" 199 5,87 % 31 763 6 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 5 Vene Erakond Eestis (VEE) 199 2,03 % 9 825 - Vene Erakond Eestis (VEE) 9 200 0,20 % 990 - Vene Erakond Eestis (VEE) 3 200 0,20 % 1 084 - Vene Erakond Eestis (VEE) 7 Libertas Eesti Erakond (LE) 01.02.2001 - 02.03.2009 Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei (EDP) 29.11.1994 - 01.02.2001 Eesti Sinine Erakond (ESE) Jaan Laas Neeme Kuningas 00.00.1996 - ... 29.11.1994 - 00.00.1996 logod: [ www.libertas.ee ] konservatiivne Asutatud 29.11.1994 Tallinnas. 29.11.1994-01.02.2001 kandis nime Eesti Sinine Erakond (ESE). 14.10.2000 ühineb Sinise Erakonnaga Arenguparteiga (AP), kuid ühinemine siiski ei õnnestunud. Järgnevalt lähevad kaks erakonda oma vahel tüllli Eesti Demokraatliku Partei nime pärast, mida mõlemad omale soovivad. 21.07
SÜNDMUS- JA KOOSOLEKUKORRALDUS
Traditsioonilised kultuuriga seonduvad üritused Eestis
Pärnu 2011
Koostasid: TÜ Pärnu kolledzi 2. kursuse üliõpilased Liivi Hiienurm
Pungad on kuni 4 mm pikkused värvuselt oranžid ja soomustega (Johnson, Moore 2004). Hariliku äädikapuu lehed on kuni 40 cm pikkused, 11-31 piklikmunaja ja jämedahambulise servaga lehekesega (Roht 2007). Lehed on pealt tumerohelised ja paljad ning alt heledamad ja noorena karvased. Vanematel puudel on ainult leherood karvased (Laas 1987; Roht 2007). Sügisel värvuvad lehed punaseks ja on väga dekoratiivsed (vt. Joonis 1, Laas 1987). Harilik äädikapuu õitseb juunis-juulis. Õied on rohekaskollased ja paiknevad 10-20 cm pikkustes pööristes. Õied on kahekojalised ning enamik aiapuid on emastaimed (Johnson, Moore 2004). Ka viljad paiknevad pööristes (Roht 2007). Hariliku äädikapuu viljad on kuni 0,4 cm pikkused luuviljad, mis on kaetud punakate karvadega. Viljad on hapuka maitsega ning ei ole mürgised. Viljad valmivad septembris ja püsivad puul kuni kevadeni (Laas 1987)
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM TOMATITAIMEDE KONKURENTS Uurimistöö bioloogias Autor: Truumaa Anette 12.A klass Juhendaja: Järv Leili Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1 KONKURENTS.............................................................................................................4 1.1 Ressursid ja ressursikonkurents...............................................................................5 1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents.................................................................6 2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND.................
PÄRNU RAEKÜLA KOOL Märt Laas Äriplaan OÜ KiirKuller Juhendaja: Kristi Suppi PÄRNU 2011 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................................ 2 1. KOKKUVÕTE................................................................................................................ 3 1.1 Ettevõtte nimi.............................................................................................................3 1.2 Tegevusala................................................................................................................. 3 1.3 Ettevõtlusvorm...........................................................................................................3 1.5 Töötajad..................................................................................................................... 3 ...
1. Eesti mullastik. 2011. Eesti entsüklopeedia. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik 2. Muldade väliuurimine. 2013. Koostajad: A.Astover, E. Reintam, E. Leedu,R. Kõlli. Tartu. 70 lk. 3. Mullateadus. 2012. Koostaja: A.Astover. Tartu. 486 lk. 4. Penu, P. Eesti muldadest põllumehele. 2006. Põllumajandusuuringute keskus. http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 5. Põllumaade metsastamine. 2004. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu. 83 lk. 10
Vana Andres lubas Indrekul minna kirjutaja juurde tööle. Andres sõimas paljusid könnideks. Kui ta Eedil pea lõhki lõi ja see nutma ei hakanud, ei olnud Eedi enam könn. (Pearu: Joosep, Karla, Riia, Jüri) Ants jäi karjas magama ja sai isa käest peksa. Ants oli kõva konnakoorija. Rava Kustas sõi elusalt vähke. Indrek tuli kirjutajaga suvel vähki püüdma. Kirjutaja püügiriist jäi kännu taha jõkke kinni ja ta käis südaööl neid ära toomas. Vargamäe kohal oli kunagi laas? Pearu tahtis jälle ujutama hakata. Noor Andres läks tammesid lõhkuma, Ants oli kaasas. Indrek läks linna kooli. Küsis isaltki selle jaoks raha, laenuks andis ka Mai, kes palus Indrekul raamatute ümberjutustusi kirjutada ning need Juhanile saata. Noor Andres pidi kroonuteenistusse minema. Kassiaru Maali on nukker, kuna Andres ei tahtnudki enam tema meest maha lüüa, kui kroonust tagasi tuleb. Vana ütleb:" Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus
- International Journal of Pavement Engineering Vol 10. No 1. 3. Töökirjelduste infosüsteem. [WWW] http://www.eesti.ee/portaal/!this.query_view_tookirjeldus?tookirjeldusId=1292 4. Matve, H. (2004). Eesti sillaehitus, Tln: Tallinna Tehnikaülikool 170 lk. 5. Masso, T. Ehitusfüüsika. Ehituskonstruktori käsiraamat. Tallinn 2010 6. Soojusõpetus. Tahke keha soojuspaisumise uurimine. Laboratoorne töö nr. 2. Tallinna Ülikool. 7. Laas, T. (2009).Soojusõpetuse lühikonspekt. Tallinna Ülikool. 8. Roberto Crocetti, Bo Edlund (2003). Fatigue Performance of Modular Bridge Expansion Joints. - Journal of Performance of Consructed Facilities. 9. Sang-Hoon Kim, Masanobu Shinozuka (2003). Effects of Seismically Induced Pounding at Expansion Joints of Concrete Bridges. - Journal of Engineering Mechanics. 10. Trelleborg Bridge Expansion Joints. [WWW] http://www.trelleborg
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Troopide (kujundite) uurimine lingvistiliste meetodite abil Tekstiretoorika (neoretoorika, kognitiivne retoorika jne)- teksti uurimine, üldine tekstiteooria, täpis- ja loodusteaduste keelte retoorilisus Kõlakujundid "Eufoonia"- ilukõne, kõlakujundlikkus/ hääliku, ühendi esiletungimine, koondumine, esilenihkumine "kakofoonia"- kole, inetu, kõle Alliteratsioon- kaashäälikute kordumine Assonants- täishäälikute kordumine Mets oli helde, laas oli lahke, Mets oli helde andemaie, Laas oli lahke lubamaie... (K. Merilaas. Laul ühe jalaga härjast) Koit mu rinda raius Õhetava haava, Üle laante laius Vere aurav laava (H. Talvik. Hommik) Onomatopöa (helijäljendus) ...röökiva öö pöörastes pööristes visklevate ja väänlevate välkude virvavalguses sünnivad laulud. (A.Alliksaar. Laul lauldest) Vääretümoloogia-tähenduse samastamine kõla sarnasuse või kokkulangemise põhjal Iga maja ei ole majakas,
TEEMA LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina, Gert Laas, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor …………………………………………………………………………………………………………
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte Vastused arvatavatele küsimustele: 1)Eespere= (Vargamäe) Andres Paas= Mäe= Väljamäe Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres
FUNKTSIOONID http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-20 AVERAGE, SUM, PRODUCT, MAX, MIN Aritmeetiline Suurim Väiksem Lihtsamad funktsioonid keskmine Summa Korrutis number number 5 5 5 5 2 5 5 4 2 3 4.1 41 750000 5 2 5 3 4 5 4 2 3 4 4 4 3.8 38 460800 5 2 5 5 5 5 3 5 5 2 5 5 4.5 45 2343750 5 2 5 5 5 4 4 5 5 4 4 4 4.5 45 3200000 5 4 5 4 3 5 4 5 4 3 4 4 4.1 41 1152000 5 3 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 ...
kodukohas osa võtta erinevatest kultuuri- ja spordiüritustest. Lisaks selle vähenevad ka muud hüved ja võimalused. Kui omavalitsusel ei ole piisavalt raha, siis ei ei ole tal ka võimalik investeerida piisavalt kultuuri ja spordi arendamisse, sest ka teised valdkonnad tahavad saada oma osa. Samas, kui omavalitsusel on raha vähe, saab seda juurde taotleda läbi erinevate toetusprojektide. Kõige kauem ametis olnud vallavanem Eestis, Laekvere vallavanem Aarne Laas on öelnud, et vallal pole üldse raha, kõik on projektidega tehtud. Tänu erinevatele toetustele saavad paljud omavalitsused vajalikud asjatoimetused küll tehtud, kuid Euroopa Liidu toetused tõstatavad järgmise problemaatilise küsimuse - Euroopa rahaga tehakse, aga mis saab edasi? (Väikevalda ... 2011) Paljude omavalitsuste suureks probleemiks on tööpuudus, mis omakorda põhjustab palju selliseid probleeme nagu elanike vähenemine ja vananemine (Väikevalda ... 2011).
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Vapramäe loodusrada Praktikatöö õppeaines Metsahoid ja puhkemetsandus Juhendaja Kalektor Eino Laas Tartu 2014 Looduse õpperaja kirjeldus Raja asukoht, maa-alade kaitstus ja maastikutüübid. Kirjeldatavaks rajaks sai valitud Vapramäe õpperada kuna see on üks minu lemmikradasid minu kodukoha lähedal. Vapramägi asub Tartumaal enamus Vapramäest jääb Nõo valda väike serv jääb Elva linna maale. Vapramäe rada algab Tartu-Valga maantee äärest, kus maantee ületab Elva jõge. Rada asub kaitstaval maal (kaitse all 1959 aastatst alates)
,,seemned", kes on esimesed uurimuses osalejad. ,,Seemned" nimetavad uurimise tingimustele vastavaid uusi liikmeid. Leitud isikud nimetavad järgmised uuritavad ja need omakorda nimetavad järgmised sobivate tunnustega inimesed. Selline ahelprotsess jätkub seni, kuni uurimuse metoodikas kavandatud valimi suurus on saavutatud. (Salganik & Heckathorn 2004:196). Tabel 9 Näide lumepallivalimi kasutamisest Soo ja Laas (2009:18) uurisid naistevastast vägivalda paarisuhetes ja töökohal. Valimi moodustamise kriteeriumid olid järgmised: naise täisealisus (vanem kui 18 eluaastat), erinevate vanusgruppide esindatus (1830, 3145, üle 45aastased), eelpool kirjeldatud vägivalla kogemuse olemasolu (kogemused hõlmaksid vaimset, füüsilist, seksuaalset ja/või
AKNAST VÄLJA VAATAS KARM MÕTLESIN, ET MINA OLLA NÕNDA KOLE KÜLL EI TAHAKS PEATUSES MA VÄLJUSIN KA TEMA TULI TROLLIST MAHA SEAL MEHELE SIIS TORMAS SÜLLE 15 16 VÄIKE TÜDRUK, KLEIDIS HALLIS KÄED LÕI KAELA ÜMBER TALLE RÕÕMSALT HÜÜDES: ISSI, KALLIS! EIKEEGI “SEIS! KES SEAL ON?” “EI KEEGI.” VASTASIN. JA MA EI VALETANUD. HUNDID HUNT OSTIS MOTOROLLERI - MÜRAST KAJAS METS JA LAAS TA HÜÜDIS ULJALT: VALLERIII!! JA PÕHJA LENDAS GAAS ÜLES MÄKKE, ALLA MÄEST, MÖÖDA NIITU, LÄBI VÕSA KIMAS RATAS KÕIGEST VÄEST, KUID METSARAHVAS TÕSTIS KISA PÕDRAL OLI MÕRU MEEL - HUNT TA VÄLJA SÕITIS TEELT SIILIPAPA HÄDAVAEVU KIHUTAJA EEST SAI KAEVU KÄNNUL REINUVADER HALAS HUNT OLI ÜLE SÕITNUD JALAST KARUMAMMA PEENRAMAAL TA KROSSISÕITU HARRASTAS HUNT LIIKLUST RIKKUS ROLLERIL, ET PALJUD MURDSID KONDID EI PUUTUND TEDA POLLERID - KA NEMAD OLID HUNDID LAPS JA VARI
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest
Isa kopsis ja P-R jooksis tuppa, oli ta ju ilma soojate riieteta õue tulnud. Kolmsada grammi koort- oli üksi saadetud poodi esimest korda. Oli õnnelik ja õhevil. Kartis natuke koeri, näitas Jürile ikka, et läheb poodi. Kordas koguaeg lauasai ja 300 g koort, üks onu tuli järgi ja siis läks ka poodi. Poes läks meelest ära mitu grammi koort, onu tuletas meelde. Autovänt. Isa käis ikka Pille_riiniga emal vastas, nr 22 bussile. Täna läks üksi, tutvus poisiga, kelle nimi oli Mart Laas ja kellel oli kõver suur raudnael, mida nimetas autovändaks. Mängisid, et sõitisid autoga, autovändaga käivitas ja suretas autot. Ema tuli ja läksid koju. Pille-Riin ärkas hommikul ja märkas, et toas on natuke teisiti. Siis tuli talle meelde, et on maal. Oli rõõmus. Pille-Riin pani selga on õuntega kleidi. Mängis kausi juures kuhu oli külma pandud piim. Nägi enda peegelpilti, piim läks ümber. Nuttis. Tädi Juuli lohutas. Isa ja ema sõitsid linna tagasi
Tolly poja Ernst Magnuse (1789-1871) ja ta abikaasa Leocadie (1807-1852) matusepaik. See on ainus Euroopas asuv väejuhile ehitatud mausoleum. Vallapalu Rannu vallamaja lähedal on võidutule altar. Kaugemal Palupää metsas asub II Maailmasõjas hukkunute ühishaud mälestussambaga. Surnuaed rajati Vallapallu 1775. aasta paiku. Maakivist kabel ehitati 1880. aastatel. Siia on maetud luuletaja Jakob Tamme vanemad Mai ja Aadu, "Vanemuise" seltsi asutajaliige Jüri Laas, Treffneri gümnaasiumi asutaja Fritz Taubel, köster-kooliõpetaja Jakob Pehrna jt. kultuuritegelasi. 27. augustil 1931 avati kalmistul Vabadussõjas hukkunute mälestussammas, mis 1949. a. lõhuti. Aastast 1976 seisab mälestusmärgi asukohas Ole Ehelaiu skulptuur "Rannu Ema". Rannu uusapostlik kirik Apostliku-õigeusu kirik ehitati aastail 1899-1901 ja õnnistati 5. mail 1905 Jeesuse Jeruusalemma mineku auks. Õigeusu koguduse tegevus lõpetati aastal 1961, hoonet kasutati kolhoosi laona
Laiemalt levis hammashäälikute ja alveolaaride (t, s, n, l, r) peenendus. Muutus toimus enne vokaali kadu sõna lõpust, arvatavasti 13. sajandil. 9. Eesti keele ajaloolised häälikukaod. Häälikukaod sõna seest 1500 AD Häälikukaod sõna alguses – aferees Vokaalide afereesi eesti keeles tavaliselt ei esine, siiski ep ole > pole jms Tavaline sõnaalgulise konsonantühendite lihtsustamine: *strand >> rand, *gramata >> raamat, murretes klaas >> laas, kleit >> leit; Sõnaalgulise h kadu: (h)omme, (h)irmus. Murdeti on labiaalvokaali eest kadunud v: *vokk > okk. Üksikutes sõnades j: *jutle- > *jütle- > *ütle-. 4 10. Lõpukadu eesti keele ajaloos. 1500 AD Apokoop e lõpukadu: üldkeeleteaduses igasugune häälikukadu sõna lõpust; eesti keeleteaduses sõnalõpulise vokaali kadu: (a) 2-silbilistes pika esisilbiga vormidest,
20 KASUTATUD ALLIKAD [1] Loov Eesti. [Online]. http://www.looveesti.ee/alusta-ettevotlusega/asjaajamine.html [2] EAS. [Online]. http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega- alustamine/asjaajamine/leping [3] Justiitsministeerium. (2013, November) Eesti.ee. [Online]. https://www.eesti.ee/est/teemad/oigusabi/lepingutega_seonduvad_kusimused/mis_on_leping [4] Meelis Masso, Paavo Koch, Ivar Tammemäe, Heli Laas, and Jaan Kurvet, Lepingute Sõlmimine. Tallinn: Pandekt OÜ, 2009. [5] Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigi Nuuma, and Enno Oidermaa, Õigusõpetus. Tallinn: Külim, 2007. [6] Riigiteataja. (2014) [Online]. https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014103 (RT I,13.03.2014, 103) 21 LISAD 22
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming „Väikese printsi“ lähivaatlus 1900–1944 Elu: Pärit Lyonist. Peres viis last. Isa kandis krahvi tiitlit, kuid väärtust polnud. Töötas kindlustusinspektorina. Ema tegeles maalimisega, sealt ka E. huvi ja anne. Saatuslikuks said lennundus ja kirjandus. Temast sai lendur: rahu =>postivedu, sõda =>lahingulendur. Õppis põhjalikult arhitektuuri. Võttis osa Hispaania kodusõjast ja oli II ms luurelendur. Ühel lennul jääb kadunuks. Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. „Lendur“, „Lõunapost“, „Öine lend“ – sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast. „Inimeste maa“ – „Väikese Printsi“ kõrval tuntuim. Kõrgelt tunnustatud: Prantsuse Kirjandusakadeemia Grand Prix. Terviku moodustavad üksikud pildikesed lenduri tööst, mõttemaailmast. Teos on sügava filosoofilise alltekstiga. Erilist tähelepanu pöör...
Tera teritusnurga poolest Varre pikkuse kuju ja varretamisnurga poolest . Kirve varretamisnurk sõltuvalt tüübist : Raiumiskirves 850 Tahumis kirves 75…800 Lõhkumiskirves 900 Kirvevars valmistatakse lehtpuust (kask, vaher, saar) Vars kinnitatakse kiiluga . Liimeister ehk laastunuga Kasutatakse ümmarguste, õõnsate ja nõgusate pindade töötlemiseks . Liimeistriga võetakse kumerpinnalt suurem laas, seejärel pink silutakse höövliga . Koorimisraud . Kasutatakse palkide koorimisel . Puidu lõikamine Puidu lõikamine on kiilukujulise lõiketera surumine puitu, mille juures puidu pinnalt eraldub osa materjalist ehk laast Lõikamise eesmärgiks on töödeldavale materjalile : Ettenähtud kuju andmine Ettenähtud mõõtmete andmine Vajaliku pinnasileduse saavutamine . Puidu käsitsi lõikamise viisid on :
ettevõtjana ... · võimaluse tunnetamine ja ettenägelikkus; Kasutatud soomõiste tegevus rõhutab, et primaarne on tegevuse · uuenduslikkus (kõigis tuntud aspektides). iseloom (st suunitlus ehk eesmärk) ning et tegevuse subjekt (st ettevõtlusega tegeleja isik) on teisejärguline. ... Ettevõtlus on elamise viis (Anu Laas 2001) Seega: · peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegeleda (ehk tulu saada) ka muud NB! Ettevõtjaks ei peeta üksnes investorit (st isikut, kes subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused jm; paigutab oma raha mingisse ettevõttesse, vajalik on ka · igasugune ettevõtjate tegevus ei pruugi olla ettevõtlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
