RESK. 20. augusti õhtul võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. 6. septembril 1991 tunnustas meid ka Nõukogude Liidu Riiginõukogu. 17. septembril võeti Eesti ÜROsse. 1991-2001 Uue põhiseaduse eelnüu valmis Põhiseaduse Assamblees 1991. a lõpuks, 1991. 28. juunil kiideti see heaks. Septembris 92. presidendi- ja parlamendivalimised. Valiti Lennart Meri. Valitsusjuhiks sai Mart Laar. Riigikogu valimiste järel lõpetas Eesti Kogress tegevuse. Rahareform juunis 1992. EEK seoti DEM-iga(saksa mark). 1994. a. Juulis Meri ja Jeltsin kohtusid Moskvas, et kirjutada alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkusid Eestist 31. augustis 1994.
Die Hypothese in der Einführung ist als wahr erwiesen. Es zeigte sich, dass die ausgewählten Lehrer des Deutschen Gymnasiums Kadriorg wirklich unter einer Menge fremder Mächte erdulden hatten, und unter dem psychischen Terror leben mussten. Mit dieser Forschungarbeit hat die Autorin viel Erfahrung bekommen. 26 KASUTATUD MATERJALID 1. Pajur, A. Tannberg, T. Vahtre, L. Ant, J. Laar, M. Jaanson, K. Nutt, M. Raag, R. Vahtre, S. Kasekamp, A. ,,Eesti ajalugu VI, Vabadussõjast taasiseseisvuseni" Tartumaa, 2005, 463 lk. 2. Vahtre, L. ,,Eesti rahva lugu" Harjumaa, 2005, 270 lk. 3. Vahtre, L. ,,Elu-olu viimasel vene ajal: riietus ja mööbel, toit ja tarberiistad, sõiduvahendid, eluase ja muu" Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002, 141 lk. 4. Saksa okupatsioon Eestis. Kättesaadav: http://www.kool.ee/?6096, 5.04.10 5
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Van...
AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik ees...
aasta detsembriputs Eestis oli idanaabri (Nõukogude liidu) poolt organiseeritud ja finantseeritud. Erilise tähelepanu alla on autori poolt kontsentreeritud küsimusele, kas ja kuivõrd hooliti mässulistest pärast selle läbikukkumist. Kas oli vahet suhtumises Venemaalt tulnud mässuliste ja kohalike saatuses? Sissejuhatuses oleks võinud olla lühike ülevaade ka kasutatud kirjandusest. (Sunila nõukogudeaegne, Laaman Eesti-aegne, vahetult sündmusele järgnenud käsitlus ja Laar kaasaegse käsitluse autorina). Uurimistöö lugeja ei pruugi neist autoritest suurt midagi teada. Näiteks, et Sunila on kompartei vaatevinkli esitaja, mistõttu tollel käsitlusel on oma ajastu pitser küljes. Veelgi parem, kui uurimistöö autor oleks andnud üldisema ülevaate sel teemal üldse ilmunud kirjandusest. Aga seda ei saa gümnaasiumi uurimistöö puhul lugeda puuduseks. Sarnane historiograafiline (ilmunud kirjanduse) ülevaade on siiski vältimatu juba järgmises astmes
1991. a 13. jaanuaril toimub relvastatud konflikt Vilniuses. 21. jaanuaril samasugune relvastatud konflikt Riias.(Arvati, et tuleb ka Eestis) 19. aug- Moskva augusti putš 20. aug kuulutab Eesti end iseseisvaks 6. sept NSV Liit tunnustas Eesti, Läti, Leedu iseseisvust. 1992. a 28 juuni Rahvareferendumiga kinnitatatkse Eesti põhiseadus. Sept. 1992. a valiti esmakordselt president, kelleks sai Lennart Meri. Esimese põhiseadusliku valitsuse juhiks sai Mart Laar. 21.-22. juuni 1992. a toimus Eesti rahareform- 1500 rubla eesti anti 150 Eesti krooni. 2. Majandus, majandussüsteemid, inflatsioon, deflatsioon Inimesed ja majandus on omavahel seotud. Tänapäeva ühiskonnas on meil palju soove, mis vajavad täitmist, kuid need soovid muutuvad kiirelt ja sageli. Nende soovide täitmine sõltub majandusressurssidest ja tootmisteguritest (s.o majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnale käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks.
Kõik preestrid olid riigiametnikud. - Kõige kõrgem preester : pontifex maximus - Madalam preester : pontifex - Preester, kes tegeles ennustamisega : augur *Alistatud rahvaste usk jäeti rahule, aga nõuti enda jumalate kummardamise kõrval ka Rooma jumalate kummardamist. · Rooma usule on avaldanud mõju Kreeka ja etruskid · Roomlastele oli omane looduse hingestamine animism *palju jumalusi · nuumen igale asjale omane jõud ja vägi · laar esivanemate hing, maja kaitsevaim. Igas kodus oli esivanemate kuju nurgas, pereisa tegi ohverdusi(toit) · penaad kodukolde jumalus, neid austati iga eine korral, iga eine korral ohverdati veits. Koldesse kallati iga eine korral natuke süüa ja juua. · genius mehe kaitsevaim · juno naise kaitsevaim, soodustas abielu ja lastesünnitamist Peale selle, et olid olemas väiksemad jumalused, kujunes Roomas välja oma jumalate Pantheon.
president. Valimistel osales 67,4% kodanikest, käige rohkem kohti sai Isamaa. Presidendikandidaatideks olid: A. Rüütel (Kindel Kodu); L. Meri (Isamaa), R. Taagepera, L. Parek (ERSP). Esimeses voorus ei saanud ükski kandidaat vajalikku 50% häältest. Teine voor toimus Riigikogus. Presidendiks sai Meri. Kuna kõige rohkem hääli parlamenti oli saanud Isamaa, tehti temale ülesandeks valitsuse moodustamine. Võimule tuli koalitsioonivalitsus (Isamaa, ERSP ja mõõdukad), peaministriks sai M. Laar. Kohalike omavalitsuste valimised toimusid 1993. 1992 viidi läbi rahareform. Vene väed pidid Eestist lahkuma 31. augustiks 1994 Karl Vaino EKP 1. sekretär, püüdis eestlasi venestada ja takistada Eesti iseseisvumist. Pärast Eesti taasiseseisvumist siirdus Moskvasse. Vaino Väljas EKP 1. sekretär, kutsuti Nikaraquast diplomaatiliselt töölt tagasi, et vahetada välja Vaino. EKP rahvusliku tiiva liider, lõpuks pooldas Eesti iseseisvumist E
Kodakondsus. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Riigikokku pääsevad kandideerijad kolmel viisil: I Isikumandaadiga. II Ringkonna mandaadiga. III Üleriigilise kompensaciooni mandaadiga. Riigikogu töö juhtimiseks valitakse riigikogu juhatus. Praegu on riigikogu esimees Toomas Savi, aseesimehed Tunne Väldo Kelam ja Siiri Oviir. Vabariigi valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsusele kuulub täidessatev riigivõim. Peaminister on Mart Laar, välisminister Toomas Hendrik Ilves, rahandusminister Siim Kallas ja siseminister Jüri Mõis. Valitsuse kui terviku asjaajamist korraldab Riigikantselei, mida juhb peaministrile alluv riigisekretär - Aino Lepik von Wires. Maavanema määrab viieks aastaks ametisse Vabariig Valitsus. Lääne-Viru maavanem on Marko Pomerants. Vabariigi president valitakse ametisse viieks aastaks. Kandidaat peab olema vähemalt 40aastane, sünnipärane Eesti kodanik. Lennart Georg Meri on Eesti
o Eesti Reformierakonna fraktsioon o Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon 31 liiget 6 liiget Esimees Keit Pentus Esimees Karel Rüütli 13 o Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon o Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 19 liiget fraktsioon Esimees Mart Laar 10 liiget Esimees Eiki Nestor Parlamendirühmad Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Parlamendirühmade tegevus on suunatud Eesti Vabariigi välispoliitiliste eesmärkide elluviimisele ja Eesti tutvustamisele välismaal. 7. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. lk.110-115 Koalitsioon. Opositsioon.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Kasutatud kirjandus:
1) Aare, J. Päästetud kroon. Tln.: Kirjastus Ilo, 2002. 222 lk.
2) Eesti Panga muuseum. Oma riik, oma raha. Rahareformid Eesti Vabariigis.
2008. 37 lk.
3) Hagelberg, R. Raha meie elus. Tln.: Eesti Pank, 2002. 71 lk.
4) Kelder, J. Eesti rahareform 1992. Tartu.: As Postimees, 1997. 187 lk.
5) Leimus, I. Eesti Vabariigi rahad 1918-1922. Tln.: Kirjastus <
maaelanikkond. 1993. aastal toimusid ka esimesed vabad kohalike omavalitsuste valimised pärast Teist maailmasõda b) uus põhiseadus, valitsus ja president; 1992. aasta suvel hakkas kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud uus põhiseadus ning võeti kasutusele oma rahaühik, Eesti kroon. Sügisel valiti esimene Teise maailmasõja järgne Riigikogu ning president. Presidendiks valiti Lennart Meri, peaministri kohuseid hakkas täitma valimised võitnud valimisliidu Isamaa juht Mart Laar. c) Vene vägede väljaviimine Eestist; 1994 viidi välja viimased vene tankid. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("juulilepped") oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal d) muud tähtsündmused. 28. septembril 1994 hukkus aga Läänemerel parvlaev Estonia, mis oli suureks hoobiks Eesti mainele
võrdsetel alustel Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee. Septembri keskel võeti EV koos teiste Balti riikidega vastu ÜRO-sse. Eesti Vabariik 1991 2008 *Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. 5. oktoobril valiti taasiseseisvunud EV esimeseks presidendiks Lennart Meri. Parlamendivalimiste tulemusel said Riigikokku 9 valimisliidu esindajad. Valitsusjuhiks sai Mart Laar. Riigikogu valimiste järel lõpetas tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus. *1992. aastal vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti demokraatlik vabariik, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Kõrgeim seadusandlik võimuorgan on Riigikogu(101 liiget). Kõrgeim täidesaatev võimuorgan Vabariigi Valitsus. Maakondades teostavad täidesaatvat võimu maavalitsused. Ellu on rakendatud kolmeastmeline kohtusüsteem. Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
htm https://www.google.ee/search?q=teine+maailmas %C3%B5da&espv=2&biw=1366&bih=623&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=vYw4VfScHMuP sgGZ6oCABw&ved=0CAYQ_AUoAQ https://www.google.ee/search?q=teine+maailmas %C3%B5da&espv=2&biw=1366&bih=623&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=vYw4VfScHMuP sgGZ6oCABw&ved=0CAYQ_AUoAQ „Lähiajalugu I Gümnaasiumile“ Koostanud: Mart Laar ja Lauri Vahtre 24
Rooma riigi territooriumile. Germaanlased, kes küll nime järgi olid Rooma liitlased tegutsesid keisritest sõltumatult, 410. vallutas üks germaani väepealik Rooma linna, Lääne- Rooma keisrid kaotasid võimu oma provintside üle. 476. aastal kuulutas germaani soost väepealik Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193- 196 Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1) Nuumen – igale asjale omale jõud ja vägi. 2) Laar – esivanemate hing, igal suguvõsal oma. Kaitsevaim vanas majas. 3) Geenius – igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4) Juno – kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 5) Penaad – kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks.
aegadel ning väldib riigi maksejõuetust ülemaailmse majanduskriisi võimaliku süvenemise korral,» ütles president Ilves, teatas presidendi kantselei. Ilvese sõnul on ka oluline, et valitsuse sellel nädalal saavutatavad kokkulepped oleksid võimalikult paljudele inimestele mõistetavad ning et paratamatud ja valusad eelarvekärped ei lõikaks läbi homse arengu eeldusi. Isamaa ja Res Publica esimehe ja Riigikogu liige Mart Laar, Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja rahandusminister Ivari Padar informeerisid riigipead võimuliidu tegevusest 2009. aasta negatiivse riigieelarve koostamisel. Kärpekäärid nudisid ka erakondade rahapakki 03.02.2009 Postimees Hanneli Rudi Rahandusministri eelmisel nädalal tehtud korraldus sundis lisaks riigiasutustele ka erakondi oma kulutusi piirama.
Narva kaitselahingud Venelased otsustasid Narva iga hinna eest vallutada ning sinna saadeti 160 000 meest ning 200 kahurit. Algasid rahuläbirääkimised, samal ajal ründas Punaarmee, mitmes kohas olid kriitilised olukorrad. Õnneks suudeti tagasi tõrjuda. Viimased rünnakud tehti 1919 aasta lõpus ning 31.dets. lõpetati rünnakud. Tartu rahuläbirääkimised - Lääneriigid nägid nüüd üha enam, et Vene võimu on võimalik kukutada. Eesti kasutas seda kiiresti ära, sest uus laar sõdureid oli Eesti poole liikumas ning eestlased olid juba sõjast väsinud. Tartus alanud läbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Vene omasid Adolf Joffe. Esimeseks etapiks oli rahu sõlmimine, kus lõpetati sõjategevus ning tunnustati vastastikku üksteist ning arutati piiri üle(kõige suuremad vaidlused, alles 31.dets. 1919 anti järele). Kirjutati alla 31.dets. ja see hakkas kehtima 3.jaan. 1920 kell 10.30 hommikul. Edasi arutati majandusprobleeme
Rooma riigi territooriumile. Germaanlased, kes küll nime järgi olid Rooma liitlased tegutsesid keisritest sõltumatult, 410. vallutas üks germaani väepealik Rooma linna, Lääne- Rooma keisrid kaotasid võimu oma provintside üle. 476. aastal kuulutas germaani soost väepealik Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193- 196 Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1) Nuumen igale asjale omale jõud ja vägi. 2) Laar esivanemate hing, igal suguvõsal oma. Kaitsevaim vanas majas. 3) Geenius igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4) Juno kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 5) Penaad kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks.
○ Lennart Meri 29,5 % ○ Rein Taagepera 23, 4 % ○ L.Parek 4,2 % ● Riigikogu valimised ○ Isamaa – 29 ○ Kindel Kodu – 17 ○ Rahvarinne - 15 ○ Mõõdukad – 12 ○ ERSP – 10 ○ Sõltumatud kuningriiklased – 8 ○ Eesti Kodanik – 8 ○ EEE – 1 ( Eesti ettevõtjate Erakond ) ○ Rohelised – 1 ● Tulemus: + ○ Peaministriks sai Mart Laar. ○ Presidendiks valiti Lennart Meri. Peaministrid ● M.Laar 1992 - 1994 ● A.Tarand 1994 - 1995 ● T.Vähi 1995 - 1997 ● M.Siiman 1997 - 1999 ● M.Laar 1999 - 2002 ● S.Kallas 2002 - 2003 ● J.Parts 2003 – 2005 ● A.Ansip (ANZIP) 2005-2014 ● T. Rõivas 2014-2016 ● J.Ratas 2016- Jäägrikriis 1993 ● 1993.a suvel teatas Pullapääl asuv jäägrikompanii oma allumatusest Eesti Vabariigile. Reformid
näiteid väga palju). Võimuvõitluse võimalust välistaks suuresti tõesti just keeld eraomandi ja perekonna loomise suhtes. Kui aga riigis tõesti kõik järgiksid Platoni nimetatud voorusi, teeksid rahulikult ja tublilt oma tööd ning ei 4 segaks teisi, oleks tõesti kõik suurepärane. (Meie riigis aga segab näiteks Mart Laar küll pidevalt teisi, käies alailma igal pool kõiki oma lõputu lobisemisega tüütamas!) Platoni ideaalriigis pidid kõige raskemaid ja kindlasti ka kõige ebapopulaarsemaid töid tegema orjad, kelle arv pidi ilmselt aga vähenema - nimelt võis barbaritest orje saada üksnes sõja käigus, aga sõda oli Platonile vastunäidustatud. Siinkohal meenub aga üks koht Viktor Suvorovi autobiograafilisest raamatust "Vabastaja", kus ta muuhulgas kirjeldab eluolu Nõukogude Armees
Orjaga võis omanik teha mida aga tahtis. Rooma religioon * Riik ja religioon olid omavahel seotud ning preestrid olid riigiametnikud. * Kõrgeim preester oli pntifex maximus. * Madalam preester pontifex. * Ennustamisega tegelev preester augur. * Mõju on avaldanud etruskid ja kreeklased ning seega on algupärast asja raske välja tuua. * Animisnm looduse hingestatus. * nuumen igale asjale omane jõud ja vägi. * laar esivanemate hing, maja kaitsevaim. * penaad kodukolde jumalus. * genius mehe kaitsevaim elujõu, sigivuse sümbol. * juno naise kaitsevaim soodustas abielu ja laste sünnitamist. * Rooma jumalad olid ülevõetud Kreekast, kuid neile anti uued Rooma pärased nimed. * Roomas olid Kreekaga võrreldes tähtsamal kohal Vesta ja Saturnus. * Vestaalid jumalanna vesta preestrid. * Saturnuse auks peeti pidustusi saturnaale (neist võisid osa võtta ka orjad).
lääneriikidelt, kellest esimene oli Island, ja ka Boriss Jeltsini juhitud Venemaalt. Nõukogude Liit tunnustas Balti riikide iseseisvust 6. septembril, varsti pärast seda võeti Eesti, Läti ja Leedu ka ÜRO-sse. 1992. aastal võeti Eestis kasutusele oma rahaühik, Eesti kroon, valiti VII Riigikogu ning president. Presidendiks valiti Lennart Meri, peaministri kohuseid hakkas täitma valimised võitnud valimisliidu Isamaa juht Mart Laar. Eestis asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme, mis viisid kiirele turumajanduslikule arengule, kuid tekitasid ka mitmeid probleeme, mille tõttu kannatasid vaesemad elanikud ning maaelanikkond. 1993. aastal toimusid ka esimesed vabad kohalike omavalitsuste valimised pärast Teist maailmasõda. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele oma väed Eestist välja, sellega lõppes lõplikult ka Eesti okupeerimine.
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
vaenlastega? 4. Mis võimaldas Eestis rääkida relvastatud rahvast? 5. Miks osalesid eestlased Teises maailmasõjas mitme võõrriigi armee koosseisus? Kirjandus Eesti Vabadussõda. Vabadussõja Ajaloo Komitee väljaanne. III kd. Tallinn: Mats, 1996. Eesti vabadusvõitlejad Teises maailmasõjas. Toronto: Võitleja, 1987. Helme, R. 1812. aasta Eestis ja Lätis. Tallinn: Olion, 1990. Laar, M. Emajõgi 1944. Tallinn: Varrak, 2006. Laar, M. Metsavennad. Tallinn: Helmet Raja & Co, 1993. ! Laar, M. Sinimäed 1944. II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis. Tallinn: Varrak, 2006. Limberg, F. Isamaa eest. Eesti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhtkond. Boreas Publishing House, 1980. Michaelis, R. Eestlased Waffen-SS-is. 20. (1. Eesti) SS-relvagrenaderidiviis. Tallinn: Olion, 2001. Pajur, A. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 19181934. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999.
Nende komöödiates on elu peapeale pööratud, nt prostad ja orjad on kõige positiivsemad tegelased. Keiser augustusel oli rikas sõber Maecenas kes toetas andekaid autoreid. Tema roll rooma kultuuris oli nii suur et tema nimest tuleb kultuuri soosija üldnimetus metseen. Usk Jumalad · nuumen-iga looduse asi või olend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu ja seda tähistatti terminiga · laar tähtsaimad maja kaitsevaimud olid need. · Geenius maokujuline vaim,kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. · Janus antropomorfsedne jumal, ta oli uste, piiride nining lõu ja alguse jumal. JUPITER-ZEUS : JUNO HERA : MINERVA ATHENA : NEPTUNUS-POSEIDON: VULCANUS-HEPHAISTOS: MERCURIUS-HERMES : APOLLO-APOLLON: VENUS-APHRODITE : DIANA-ARTEMIS. Vesta Oli kodukolde jumalanna kelle ümara põhipaaniga tempel asus rooma foorumil. Selle
(alati ka see, mis kehtib tegelikult).
Loogiliselt mittevõimalik (võimatu) on see, mis pole võimalik mitte üheski võimalikus
maailmas, tavaliselt öeldakse, et loogiliselt mittevõimalik on see, millest järeldub vastuolu, nt
viisnurkne kolmnurk. Iga väide, mille väärus on tõestatud, on loogiliselt mittevõimalik, iga
tõestatud väide on paratamatult tõene. Kui lause pole paratamatult väär, on ta loogiliselt
võimalik. Lause Mart Laar oli EV peaminister 1999.a. on võimalik, kuid pole paratamatult
tõene.
Kuna lause on mittevõimalik siiss, kui ta on paratamatult väär:
¬p = ¬p, saame ja avaldada teineteise kaudu:
p = ¬¬p;
p = ¬¬p
Iga tõene lause on võimalik, iga paratamatu lause on tõene.
Loogiliselt paratamatu lause on tõene kõikides võimalikes maailmades.
AKSIOLOOGILISED (ik axiological) modaalsed laused (
EV Valitsus President määrab peaministri kandidaadi ja parlament peab talle volitused andma Valitsus astub tagasi kui: · riigikogu uus kooseis · riigikogu avaldab umbusaldust · kui riigikogu ei võta vastu seaduseelnõu, mis on seotud usaldusküsimusega · kui peaminister astub tagasi või sureb Hetkel Eesti valitsuses: Peaminister Ansip Välisminister Paet Kaitseminister Laar Justiitsminister Michael Majandus ja kom. Parts Sotsiaalminister Pevkur Haridusminister Aaviksoo Kultuuriminister Lang Siseminister Vaher Rahandusminister Ligi Keskkonnaminister Pentus Põllumajandusminister Seeder Regionaalminister Kiisler o Bürokraatia Bürokraatia AMETNIKE VÕIM, RANGETE REEGLITE JA HIERARHIA ALUSEL TOIMIV JUHTIMISKORRALDUS. Bürkoraatiat võib võtta ka kui lihtsalt ametnikkonda, kes täidab riigi funktsioone ehk
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
aastal kiideti rahvahääletusel uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. · Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. · 5. oktoobril 1992. aastal valiti Riigikogus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. · Parlamendivalimiste tulemusel said Riigikokku 9 valimisliidu esindajad ning nendest suurim Isamaa moodustas koalitsioonivalitsuse koos ERSP ja valimisliiduga Mõõdukad. Valitsusjuhiks sai Isamaa liider Mart Laar. 21 ÜLDAJALUGU 20. sajandil Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani) Suurriikide liidud 20. sajandi algul Kolmikliit/keskriigid - 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. aastal ühines nendega Itaalia. Liidu rajamise algatajaks oli Saksamaa. Itaalia jäi Esimese maailmasõja puhkedes erapooletuks ja astus 1915. aastal sõtta Antandi poolel. 1914. aastal liitus Türgi, 1915. aastal Bulgaaria.
a ta hõbedane laev Lennuk). Negatiivsed jooned: impulsiivne, julm, rumal, aeglase taibuga. Iseloom maksab talle lõpuks kätte. Teda ei juhi kultuurinormid ega vaimujõud, vaid loodus. 12. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsoni isamaakõnede tsükkel on keskne ärkamisaegne tekst. Moodne rahvustunne leiab aset 19.saj eri Euroopa paigus toimunud protsesside jooksul. Eestis toimunu pole unikaalne, sest mujalgi Euroopas toimus sarnaseid liikumisi. Mart Laar kirjutas ärkamisajast doktoritöö. Aade, et eestlastel on õigus rahvuskultuurile, hakkab levima järjest laiemale pinnale. Mart Laari sõnul jõuab ärkamisaja sõnum rahvani tänu õpetajatele ehk äratajatele. Õpetajad tutvustavad Kreutzwaldi ja Faehlmanni teoseid rahvale. Õpetajad õpetavad inimesi lugema. Rahvusliku sisuga sõnum liigub läbi kirjasõna rahvani. „Kalevipoja“ tekst oli kese ja inspiratsioon 1860–
Infosõjad võivad olla väga intensiivsed ja veretud. See aga ei tähenda, et traditsiooniline sõjapidamise viis niipea kaoks, üha enam toimivad nad käsikäes. http://bhr.balanss.ee/images/stories/yksikkasutus/hacker1.jpgIsamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul peab Eesti looma endale riiklikud struktuurid infosõja pidamiseks, kuna Venemaa vallandas aastal 2009 Gruusia vastu lisaks sõjalisele rünnakule ka ulatusliku küber- ja infosõja. Laar on öelnud, et Eesti peab Gruusia kogemusest õppima ning looma endale viivitamatult riiklikud struktuurid inforünnakute ennetamiseks ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNAVALITSEMINE
Infosõjas ei ole mitte peamine kombineerimine, vaid mida, millal, kus ja kuidas kombineerida. Infosõjad võivad olla väga intensiivsed ja veretud. See aga ei tähenda, et traditsiooniline sõjapidamise viis niipea kaoks, üha enam toimivad nad käsikäes. Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul peab Eesti looma endale riiklikud struktuurid infosõja pidamiseks, kuna Venemaa vallandas aastal 2009 Gruusia vastu lisaks sõjalisele rünnakule ka ulatusliku küber- ja infosõja. Laar on öelnud, et Eesti peab Gruusia kogemusest õppima ning looma endale viivitamatult riiklikud struktuurid inforünnakute ennetamiseks ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE
kombineerida. Infosõjad võivad olla väga intensiivsed ja veretud. See aga ei tähenda, et traditsiooniline sõjapidamise viis niipea kaoks, üha enam toimivad nad käsikäes. http://bhr.balanss.ee/images/stories/yksikkasutus/hacker1.jpgIsamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul peab Eesti looma endale riiklikud struktuurid infosõja pidamiseks, kuna Venemaa vallandas aastal 2009 Gruusia vastu lisaks sõjalisele rünnakule ka ulatusliku küber- ja infosõja. Laar on öelnud, et Eesti peab Gruusia kogemusest õppima ning looma endale viivitamatult riiklikud struktuurid inforünnakute ennetamiseks ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE
pöördsonett vt sonett. pöördumine stilistiline võte. Kirjaniku pöördumine lugeja, teose kangelase, mõne elusa või elutu objekti poole. Näiteks: Laena mulle kannelt, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, muistse põlve pärandusest ihkan laulu ilmutada. (Friedrich Reinhold Kreutzwald.) pööre vt süzee. pühendus teose alguses olev lühike tekst, mis ütleb, kelle või mille mälestusele on teos pühendatud.Näiteks: Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk. Kodu lugu I : Pühendatud vägivalla ohvri sõbra ja mõttekaaslase Tauno Pukk'i mälestusele. või Ramón Gómes de la Serna. El Greco: Tõenduseks oma kirglikust poolehoiust olgu need El Creco altarid pühendatud aulikule senjoora Elena Sansinena de Elizaldele, kirjasõna ja kaunite kunstide soosijale tema avara hinge ja peene vaimu imetluses. RAMON R raamjutustus ka -novell, -romaan; eepiliste teoste kompositsioonivõte.
kontrollile. Eesti sõjalise kaitse strateegia kinnitamine Vastu võetud 28.02.2001 nr 156 «Rahuaja riigikaitse seaduse» (RT I 1995, 18, 240; 1996, 25, 519; 49, 953; 1999, 16, 271; 2000, 28, 167) § 14 lõike 1 punktide 8, 9 ja 13 alusel kinnitada «Eesti sõjalise kaitse strateegia» (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2001. a korraldusega nr 156-k EESTI SÕJALISE KAITSE STRATEEGIA
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
maailmasõjani, Tallinn 1998 Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni, Tartu 2004 väga tõsiseltvõetav raamat. Poliitiline majandusaren nõrgemalt käsitletud, omariiklusperioodi enam ei käsitle. 2 Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre, Tartu 2005 Eesti iseseisvus ja selle häving. Koostaja Mart Laar, Tallinn 2000 Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika. I-IV, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002-2007 Välismaa Georg von Rauch. Balti riikide ajalugu 1918-1940. Tallinn 1995 Michael Garleff. Die baltichen Länder: Estland, Lettland, Litauen vom Mittelalter bis zur Giegnwart; München-Regensburg 2001 Vilho Niitemaa, Kalervo Hovi, Baltian historia, Helsinki 1991 Seppo Zetterberg, Viron historia, Helsinki 2007 Kohustuslikud raamatud: Eesti ajalugu VI Eesti maast ja rahvast
Arvatav fotografeerimise aeg 1930 või 1931. 162 Viljandi Muuseumi fotokogu321 Foto 48. Kaarli Sammaste jazz (1930) Saaremaa Arhiivraamatukogu322 Foto 49. Uuemõisa jazz orkester (21.04.1935). Ees vasakult: Aleksei Koppel, Aleksander Kaldvee, Aleksander Kreek, Mihkel Peel, August Laar, Augustin Kommel ja Juhan Õun, taga: Aleksander Kommel, Herman Oll, Juljus Kirsimäe, Juhan Saar, Steffan Varb 321 VM 10606 322 SMF 3832 : 45 163 J. Maimiku kogust Foto 50. Six Swingers Dancing Palace Glorias (1939). Ees vasakult: Herbert Kulm, Enn Kandvere; taga: Voldemar Tammel, Elmar Kruus, Viktor Ignatjev, Uno Tambre
Stockholm, Eesti Päevaleht Förlag AB 1979 (in Estonian). 4. Soviet Estonia. Land. People. Culture. Tallinn, Valgus Publishers, 1980 5. Toivo Ü. Raun. Estonia and the Estonians. Hoover Institution Press, Stanford University 1987. 6. Eesti Entsüklopeedia, XI kd. Eesti üldosa (The Estonian Encyclopaedia, volume XI. Estonia in general): Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers, 2002 (in Estonian). 7. Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986 – 1991. Tallinn, SE & IS, 1996 (kokkuvõte inglise keeles) The different Estonia; rebirth of Estonian independence 1986 – 1991. Tallinn, SE & IS Publishers, 1996 (summary in English). 8. Toomas Karjahärm, Helle-Mai Luts. Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud. Kirjastus Argo (Publishing House Argo), Tallinn, 2005 Culture 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
