· Vabadusristi I liigi 1. järk · Kotkaristi teenetemärgi I klass mõõkadega · Eesti Punase Risti III järgu mälestusmärk · Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärk · Briti Püha Michael' i ja Püha Jüri Ordu aurüütel-komandöri orden (KCMG) · Karutapja ordeni II klass 8 Kasutatud kirjandus Kirjandus: · A. Liim, A. Pajur, S. Vahtre, T. Karjahärm, A. Raudsepp, M. Laar, T. Rosenberg, U. Klaas, T. Lukas 1997. Eesti ajalugu elulugudes. -Tallinn · A.R. Cederberg, H. Koppel, J. Kõpp, A. Saareste, P. Treiberg, F. Tuglas 2001. Eesti biograafiline leksikon.- Tartu · E. Nirk, E. Sõgel 1975. Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Tallinn · http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Martna · http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Pinna · hhttp://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Pitka · http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman Pildid:
sse. 48 E V aastatel 1991-2005 Uue põhiseaduse eselnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 a lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28 juun 1992 a kiideti rahvahäletusel uus põhiseadus heaks.Presidendi-ja parlamendivalimised toimusid 92 a sept. 5 okt 1992 valiti Riigikogus taasiseseisvunud E V esimeseks presidendiks Lennart Meri. Parlamendi tulemusel said Isamaa(koalitsioonivalitsus)koos E Rahvusliku Sõltumatuse Parteiga(ERSP) ja Mõõdukatega. Valitsusjuhiks sai Isamaa liider Mart Laar. 93 a alustas tööd Riigikohus. Kõrgeima võimu kandja rahvas, seadusandlik võimuorgan Riigikogu ja täidesaatev võimuorgan- Vabariigi Valitsus.(selle seadus võeti vastu 1995 a). Majandusreformi põhialuseks oli 1992 a juunis toimunud rahareform, võeti kasutusele kroon. 1995 a jõustus vabakaubandusleping Euroopa Liiduga. 31 aug 1994 a Jeltsini ja Meri kohtumisel alustati võõrvägede väljaviimist
kuigi Esimest ja Teist maailmasõda pole mõtet võrrelda, sest nad toimusid erinevatel arengu etappidel. Maailmasõda on see, kus ei sõdi ainult armee, vaid ka kogu ühiskond ja sõda lõppeb alles siis kui ühel poolel pole enam vahendeid sõdimiseks. 11 Kasutatud kirjandus XX Sajandi ajalugu I osa:1900-1939 Andrei Fjodorov Lähiajalugu I gümnaasiumile Mart Laar, Lauri Vahtre 12 Lähiajalugu XII klass Andres Adamson, Jüri Ant, Marko Mihkelson, Sulev Valdmaa, Einar Värä Uusaeg õpik 8. klassile II osa Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf- Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline Õpilase AJALOO-entsüklopeedia Illustreeritud laste-entsüklopeedia Dorling Kindersley 13
poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega. Lisana ajalehest: Euroopa silmad avanevad Läänes hakatakse lõpuks aru saama, et kommunismil ja fashismil ei ole erilist vahet. Enamgi veel - kommunismiohvrite arv 100 miljonit on fashismiohvrite omast neli korda suurem. tekst: Mart Laar Kui Nürnbergis mõisteti kohut nii natside kui ka natsismi üle, siis kohus kommunismi üle on jäänud pidamata. Vähe sellest. Olles Läänes viinud läbi vahel äärmusteni läinud denatsifitseerimiskampaania, astusid sealsed demokraatiad vastu väiksemalegi katsele Ida- ja Kesk- Euroopas midagi analoogset teostada. Ainsana võttis endiste juhtivate kommunistide tegevust piirava seaduse vastu Tshehhi, langedes selle tagajärjel Euroopa Nõukogu terava kriitika alla.
began in the late 1940s. In 1991, during the attempted hard-line coup against Soviet President Mikhail Gorbachev, Estonia declared its independence from the USSR. In June 1992, Estonia replaced the ruble with its own freely convertible currency, the kroon (EEK). Constitutional law of Estonian Government was admitted on 28th of June by national referendum and it came into force on 3rd of July. Lennart Meri was elected president and Mart Laar, a radical free-market advocate, became prime minister. The last Russian forces were withdrawn from Estonia in August 1994. Estonia joined NATO on 29th March 2004 and the European Union on 1st May 2004. 6 Economy In the years that Estonia was part of the Soviet Union, it provided the USSR(The Union of Soviet Socialist Republics) with gas and oil produced from its large supply of oil shale. It is
SÕJASÜNDMUSED 1941 - 1945 SISUKORD 1. SÕDA SAKSAMAA JA NSV LIIDU VAHEL Teise maailmasõja algul tegutsesid Saksamaa ja NSV Liit üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu ja andis selle nime plaan Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit. NSV Liidu sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt: tugevate õhurünnakute saatl tuli Saksa väed kohe algul sisse piirata ning hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sakslaste hoop tabas Punaarmeed ootamatult. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi, väegrupp Mitte...
○ Suurbritannia ja Iirimaa pole samuti liitunud, kuid osalevad Schengeni koostöös ■ politseitöö, võitlus uimastite vastu ja kaasatus teabesüsteemi SIS loomisse 20. Eesti pärast 1991. aastat. a) rahareform 1992. aastal; ● võeti kasutusele Eesti kroon b) uus põhiseadus, valitsus ja president; ● võeti vastu rahvahääletusel heaks kiidetud uus põhiseadus ● peaminister Mart Laar ● president Lennart Meri ● asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme ○ viisid kiirele turumajanduslikule arengule c) Vene vägede väljaviimine Eestist; ● 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("juulilepped") oma väed Eestist välja d) muud tähtsündmused. ● 1994 september- Estonia katastroof- suur hoop Eesti mainele ● 2004- Eesti liitus Euroopa Liidu ja NATOga
Eriti suure tähtsusega oli eestlastele aga 1866. A. vallaseadus, mis kohalike vallavalitsuste õigusi määratlevalt suurendas. Selline asjaajamise üleminek eestlaste kätte nõudis haridustaseme kasvu ning tõi kaasa koolide võru märgatava tihenemise. Just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvuslikku liikumist algatanud jõud. "Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani" Rahvuslik ärkamisaeg ja venestusaeg M. Laar Tallinn "Koolibri" 1992 2. Eesti rahvusliku liikumise eesmärgid Kui kõnelda eesti rahvusliku liikumise eesmäkidestüldises planis, siis oli selleks kõigepealt uue rahvuse kui kultuurilise terviku väljaarendamine: emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste ning emakeelel etuginevate kultuuriinstutsioonide loomine, rahva silmaringi laiendamine, kutseoskuste jne arendamine, euroopaliku rahvakultuuri loomine talurahvakultuuri asemele.
Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles- Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. Kasutatud kirjandus: 15 http://www.slideshare.net/madlimaria/soda Maailma ajalugu John B Teeple Lähiajalugu I gümnaasiumile Mart Laar , Lauri Vahtre 16
Arnold Rüütel 7 6 20 24 20 77 Marju Lauristin 3 5 11 12 6 37 Ants Paju 1 2 16 3 13 35 Indrek Toome 1 3 10 11 10 35 Tiit Käbin 2 2 13 8 9 34 Mart Laar 2 5 10 8 9 34 Mikk Titma 2 6 8 8 10 34 Villu Jürjo 0 7 8 2 16 33 Teet Kallas 0 1 15 9 7 32 Ivar Raig 0 5 11 6 8 30
3. 20. aprillil 1944 nimetati Alfred Maurer ja Otto Tief Peaministri asetäitjateks ja ministriteks. Pole teada, millal, kui üldse, nad sellistena ametisse astusid. KIRJANDUS · "Prof. Jüri Uluotsa mälestusraamat". Stockholm 1945; selle raamatu ühe artikli taastrükk: Edgar Kant, "Jüri Uluots Tartu Ülikoolis ja eesti teaduses" Akadeemia 1990, nr. 1, lk. 317 · Hannes Walter, "Jüri Uluots 18901945" Looming 1990, nr. 1, lk. 102109 · Mart Laar, "Jüri Uluots aastal 1944" Looming 1990, nr. 4, lk. 527535 9 · Peeter Järvelaid, "Jüri Uluots oma ja meie ajas" Ajalooline Ajakiri 2000, nr. 2, lk. 528 · Herbert Lindmäe, "Professor Jüri Uluotsa poliitiline tegevus Saksa okupatsiooni ajal ja selle riigiõiguslik tähendus" Juridica 2000, nr. 2, lk. 113121; samas lk. 122130 ka: Maia Ruttu, Karmen Visnapuu, "Jüri Uluots (13. 01. 1890 9. 01.
Ereli Laar 10a klass Kaksteist olümplast ehk taevalik perekond 2008. aasta Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud ,et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad.Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Sageli kutsutakse titaane vanemateks jumalateks. Nemad olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad.Nad olid päratu suured ja uskumatult võimsad. Neid on palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam oli Kronos, ladina Saturnus. Tema valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Roomlased ütlesid, et kui Jupiter (kreeka Zeus) troonile astus, põgenes Saturnus I...
· Endised-nõukogude ajal tugev olupoliitika, nõrgaks kohaks minevik. (Arnold Rüütel-teise eseloni mehed. Edgar Savisaar-riikliku plaani komitee esimees, EÕM komandör. Andrus Ansip- Tartu linna komitee osakonna juhataja) · Järjepidevuslased-need, kes said hariduse NSV ajal, kuid neist said iseseisva Eesti Vabariigi pooldajad õiguslikkuse järjepidevuse alusel. Aktiivsed muinsuskaitse komitees. (Mart Laar, Tunne Kelam) · Endised vabadusvõitlejad-NSV Liidu vastased, dissidendid. (Enn Tarto, Lagle Parek, Tiit Madisson) · Väliseestlased-kujunemine, hariduse saamine Lääne maailmas, demokraatliku ühiskonna kogemused, keelte tundmine. Nõrkus- nõukogude pärandi mittetundmine. (Toomas Hendrik Ilves-USAs psühholoogia magister, Mariann Kelam-väliseesti organisatsioonides)
Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused).
· Vene demokraadid, eesotsas B.Jeltsiniga astuvad Augustiputsi vastu välja, andes välja seadused, millega riigipöörde korraldajad kuulutataks kurjategijateks ja kogu Venemaa territooriumil hakkab kehtima vene NFSV presidendi võim · Eesti Komiteega sõlmitud kokkuleppel võttis Ülemnõukogu 20.augustil 1991 vastu ,,Otsuse Eesti Riiklikust Iseseisvusest" · 1992.september toimusid presidendi- ja parlamendivalimised · Esimeseks valitsusjuhiks saab Mart Laar · 1992 võetakse vastu põhiseadus, mis sätestab, et Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas · 1993 kevadel alustas tööd riigikohus · Kõrgeim võimuorgan- Vabariigi valitsus tegutseb vastavalt 1995 vastuvõetud seadusele · 1992. Juunis toimus rahareform · 31.august 1994 lahkuvad viimased vene väed Eestist
Mina arvan, et sain selle teema kohta palju targemaks ning tean nüüd millised olid eluolud meie vanavanematel ja vanematel. Kasutatud materjalid Kirjandus 1. Adamson, A.; Valdmaa, S. Eesti ajalugu. Koolibri, 1999 2. Laur, M.; Pajur, A.;Tammberg, T. Eesti ajalugu II. Avita, 1995 3. Fjodorov, A. XX sajandi ajalugu. Avita, 2002 4. Vahtre, L. Elu-olu viimasel vene ajal. Kirjastuskeskus, 2002 5. Kuutma, R. Wabariigist vabariigini. Varrak, 2009 6. Laar, M. 101 Eesti ajaloo sündmust. Varrak, 2010 Internet 1. http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude_okupatsioon_Eestis 2. http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=2&page=7 3. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/ 4. http://www.kastnaselts.ee/?Ajalugu:Tuntud_inimesed:Nikolai_Karotamm Pildid 1. http://www.kastnaselts.ee/?Ajalugu:Tuntud_inimesed:Nikolai_Karotamm 2. http://kudevita.webs.com/viisnurgavarjus4.htm 3. http://www.estonica
tantsupeod, kus seda kõike esitleti, võimaldasid välja elada oma salajasemaid soove ja tundeid. Eesti rahvas tervikuna ei painutanud oma meelsust kunagi täielikult Nõukogude okupatsiooni alla. Kasutatud kirjandus ,,Eesti ajalugu II" Mati Laur, Ago Pajur, Tõnu Tannberg ,,Eesti ajalugu ärkamisajast tänapäevani" Silvia Õispuu ,,Eesti ajalugu. Kronoloogia" Sulev Vahtre ,,Linnulennul Eesti ajaloost" Mart Laar http://www.esm.ee/kulm-soda/?id=10761&album_id=10781 http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/ http://www.kultuur.elu.ee/ke488_metsavennad.htm
Münt on puhtast hõbedast ja kaalub 28,28 grammi. Esimest korda emiteeris Eesti Pank mitmevärvilise meenemündi. 4. juunil 2004 Otepää kirikus tähistati lipu pühitsemise 120. aastapäeva. Kohal oli emalipp. Jaan Kiivit, Gustav Piir ja Udo Petersoo pühitsesid selle. 4. juunil 2004 pühitseti Viljandi Vanal kalmistul esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauaplats ja mälestuskivi. Kohal viibisid Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste ja Mart Laar, kes sõlmisid lahti Viljandi kunstniku Aate-Heli Õuna kujundatud kivi ümber oleva sinimustvalge lindi. Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe pühitses kivi. 4. juunil 2004 avasid kunstnikud Signe Kivi ja Maile Grünberg Tallinna kesklinnas näituse "Sinimustvalge", kus oli väljas 18-meetrine sinimustvalge. 23. märtsil 2005 võttis riigikogu vastu lipuseaduse parandused, mis hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2006. Nendega jäeti alates 1
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. T...
maal ja ei pea kannatama orjust teise riigi poolt. Eestlast eneseteadvus ja jõu tunnetamine algas „fosforiidisõjast“ ja jõudis välja poliitiliste nõudmisteni Hirvepargis ja vägivallatu laulva revolutsioonini- kus rahvas „laulis end vabaks“. Hüpotees leidis kinnitust: ökoloogilistel nõudmistel võidusaavutamine andis eestlastele julguse esitada ka poliitilisi nõudmisi ja viis lõpuks Eesti iseseisvumiseni. KASUTATUD KIRJANDUS: HEIKI VALK, LAURI VAHTRE , MART LAAR – „Kodu lugu“. AS „Infotrükk“ Tallinn 1992 MATI LUKAS väljaande direktor Teatmik- aastaraamat 2002 „Elu Eestis“. Tunne Kelami Büroo „ Hirvepark 1987“. MTÜ Kultuuriselts Hirvepark 2007. Ruutsoo,R. (2009,august 21). Balti kett1989-kes olid võitjad, kes kaotajad. Õpetajate Leht Varrik,M.(2009). Balti Ketist ajaloolase pilgu läbi. Balti kett 20.Meie Maa.,6. Kruuse,K.(2009, juuli 22)
Väline lojaalsus uuele võimule ei päästnud teda: 1940. aasta juuli lõpul küüditati K. Päts koos perekonnaga Venemaale, kus ta lõputute vintsutuste järel 18. jaanuaril 1956. aastal Kalinini lähedases psühhoneuroloogiahaiglas suri. 9 Kasutatud kirjandus · Ago Pajur, Tõnu Tannberg. EESTI AJALUGU II. Tallinn,2006. · Ago Pajur, Tõnu Tammberg, Lauri Vahtre, Jüri Ant, Mart Laar, Kaido Jaanson, Mart Nutt, Raimo Raag, Sulev Vahtre, Andres Kasekamp. EESTI AJALUGU VI. Tartu, 2005. · Õie Elango, Ants Ruusmann, Karl Siilivask. EESTI MAAST JA RAHVAST: MAAILMASÕJAST MAAILMASÕJANI. Tallinn, 1998. · Hannes Walter. AUSALT JA AVAMEELSELT. Tallinn, 1990. 10
Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidas...
§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi ...
piiratud). Enne I MS elas eesti linnades umbe s5000 juuti. K'ige rohkemjuute oli Tartus (seotud Tartu ülikooliga). 26. Eelärkamisaeg. Estofiilid. Faehlmann ja Õpetatud Eesti Selts. Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg". Rahvusliku ärkamise tingimused Ajaliselt katab eelärkamisaeg 19 sajandi esimest poolt. Viitab ühiskondlikule arengule, mis oli ettevalmistumine eestlaste rahvuslikule liikumisele. Eesti ajalookirjutises suhteliselt uus mõiste, palju kasutanud Mart Laar seda. Estofiilid- need inimesed, kes on muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud. Peamiselt baltiskaslaste hulgast pärievad, kõige mõjukamad olid baltisaksa pastorid. Tegelesid eesti keele arendamisega, samuti eestikeelse kirjavara väljaandmisega. Kolmas suund oli seotud talurahva haridusega. 19 sajandi alguse estofiilide puhul on märkimisväärne nende tähelepanu rahvusele, mis on suht esmakordne. See seotud ka baltiskalslaste endi rahvusliku ärkamisega.
20. august 1991. "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest". EV taastati de facto ja de jure. moodustati Põhiseaduslik Assamblee, mille ülesandeks oli uue Põhiseaduse välja töötamine. esimesena tunnistas EV Island ja teisena NSVL. 1991 septembris astusid Eesti, Läti ja leedu ÜROsse. 3. juuli 1992 jõustus uus Põhiseadus. 20. sept. 1991 presidendi ja Riigikogu valimised. L. Meri. Valitsuskoalitsiooni moodustasid "Isamaa", ERSP, Mõõdukas. Peaminister Mart laar. 1993. okt. kohalike omavalitsuste valimised. 1992 juunis rahareform. 1. jaan 1995 vabakaubandusleping Euroopa Liiduga 1994 aasta juulilepingute alusel lahkusid 31. augustiks 1994 Eestist võõrväed. index.htmlindex.html Copyright © 2000 Brooklyn Duke
palju uusi teadmisi Ida-Saksamaa ajaloost ning seda oli huvitav teha. 2 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_Demokraatlik_Vabariik http://www.ajaloomuuseum.ee/huvasticharlie/index.php?id=10591 http://saksamaa8b.wordpress.com/lahiajalugu/ http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BClm_s%C3%B5da http://et.wikipedia.org/wiki/Berliini_blokaad http://movies.ee/film/836/ Gordon L. Rottman. Berliini müür ja Saksmaa sisepiir 1961-1989. Tallinn, 2010 Mart Laar, Lauri Vahtre. Lähiajalugu II. 2007 Geoffrey Parker. Maailma lühiajalugu. Tallinn, 2007
Mõlemad esindasid kultuuriintelligentsi, kes nõukogude ajal oli olnud rahva südametunnistus. Mõlemal oli ka visioon ühiskonnast ja maailmast. Lõpuks jäime Meri juurde, sest Kross oli oma kandidatuuri suhtes ebakindel. Peale selle kallutas kaalukaussi Meri kasuks tema kogemus, ta oli kaks aastat töötanud välisministrina. Arvestasime ka tema keelteoskust," räägib Kannik. Isamaa valimisliidu noortest koosnenud delegatsioon, sealhulgas tulevane vaba Eesti esimene peaminister Mart Laar, läks Merit paluma oma presidendikandidaadiks. Nagu mitu korda varemgi, otsustas Meri peaaegu kohe väljakutse vastu võtta. Meri tundis, et tema rahvusvahelistest suhetest oleks Eestile tulevikuski abi, nii et otsust teha oli kerge. Alguses paistis, et Rüütel võidab kohe esimeses ringis, aga valimiste lähenedes hakkas ilmuma veel kandidaate. Lisaks Merile ja Rüütlile pretendeerisid presidendiks ka Eesti
number: [ 17, lk.7-8] 4 Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: 1. Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. 2. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) 3. Köide, osa, number. 4. Ilmumiskoht, kirjastus. 5. Ilmumisaasta 6. Lehekülgede arv. Näited: raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-6. Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ... )mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F
Nõo Reaalgümnaasium Ameerika Ühendriigid 1945-1963 Referaat ######### 12a Juhendaja: Ege Lepa Nõos 2012 Sissejuhatus "PEAME EHITAMA UUE, TUNDUVALT PAREMA MAAILMA- SELLISE MAAILMA, KUS ALATI AUSTATAKSE INIMVÄÄRIKUST." President Harry S. Truman, 1945. II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu- kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatlikku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagad...
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
võrdlemisi kirev ning alates 1992. aastast ei ole ühelgi juhul suudetud moodustada ainuparteilist valitsust. Kõik taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valitsused on olnud koalitsioonivalitsused (ka vähemusvalitsused). Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu moodustamisel 2) Kui Riigikogu avaldab umbusaldust Umbusaldused peaministrile Peaminister Aeg Poolthääli Tulemus Mart Laar 15. nov 1993 21 Peaminister jäi ametisse Mart Laar 26. sept 1994 60 Peaminister lahkus ametist Tiit Vähi 10. veebr 1997 45 Peaminister jäi ametisse 3) Riigikogu ei võta vastu eelnõud, mille on valitsus sidunud usaldusküsimusega 4) Peaministri tagasiastumise või surma korral 38 Alates 1992
veel hullem, ainult majandusminister [Edgar] Savisaare kabinetti," teatas Padar. Rohelised, sotsid ja IRL kavandasid reedel ühist pressikonverentsi, kuid idee läks lörri, sest kõik ruttasid oma sõnumit ka eraldi teatama. Esimesena põrutas Strandberg: "Ei tuumaafäärile!" Seejärel nõudis peaminister Andrus Ansipilt tasuvusuuringu avalikustamist sotside aseesimees Eiki Nestor. Lõpuks teatas ka IRLi esimees Mart Laar, et küsib valitsuselt tuumajaama küsimuses selgitust. Eesti Energia pani nende avalduste järel peale vana plaadi ja kordas, et tal pole õigust uuringut täies mahus avalikustada. Elektrifirmaga pole seekord põhjust norida. Ta käitus just nii, nagu riigikontroll paari aasta eest soovitas, ehk riputas üles uuringu lühikokkuvõtte, kuigi riigifirmal pole sellist kohustust. Teine asi on riigiga: tuumajaam oleks suurim välisinvesteering ja seejuures riiklik investeering
aastate algul ühendati Nõukogude Venemaaga Ukraina, Valgevene, Kaukaasia ning Kesk-Aasia riigid. Kui Anschluss nõudis üksikuid inimohvreid, siis Nõukogude Venemaa laienes ohvriterohkelt. Paljud Teise maailmasõja kaudsed tagajärjed ulatuvad tänapäeva. Pole vaja kaugelt otsida meilt näiteks nn pronkssõdur ja selle mahavõtmisega puhkenud massirahutused. Igal aastal leitakse sõjaaegseid pomme ja meremiine, üsna tihti uusi sõjaohvrite haudu. Kasutatud kirjandus 1. Mart Laar, Lauri Vahtre. Lähiajalugu I gümnaasiumile. 2007 15 2. Eesti Päevaleht. Küllo Arjakas. Teine maailmasõda ja tänapäev. 1.09.2007
1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõj...
· ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine; · maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine; · maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine; · raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine; · Eesti maksebilansi koostamine; · oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine; EP nõukogu esimees Mart Laar EP president Ardo Hansson EESTI PANGANDUS Eestis tegutsevad tegevusloa alusel krediidiasutustena AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, Bigbank AS, Marfin Pank Eesti AS, Swedbank AS ja Tallinna Äripank. Lisaks neile tegutsevad välisriigi krediidiasutuse filiaalidena AB Bankas Snoras Eesti filiaal, AS Citadele banka Eesti filiaal, AS UniCredit Bank Eesti filiaal, Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaal, Bank DnB NORD A/S Eesti
periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad 1987-91 Vaimse vabanemise aeg Lähiajaloo piirid: Mart Laar pakub, et alguse võiks lükata 1816/19 aastatesse, sest siis algas vaikselt ärkamisaeg, enamik arvab, et ikka hilisemast ajast. Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945. Tannberg nõustub viimase daatumiga. ALLIKAD JA HISTORIOGRAAFIA: (EA VI, 230237, Tannberg 2013) [L+I] Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti
number: [ 17, lk.7-8] Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta Lehekülgede arv. Näited: a) raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. b) artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-66. c) Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ... )mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid:
Julius Kuperjanovi naine. Võttis koos mehega osa Eesti Vabadussõjast Amalie Toni, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe abistaja Mary Rehe,ka sõdur Märt, 9.jalaväepolgu vabatahtlik. Võttis koos mehe Hendrik Rehega osa Eesti Vabadussõjast. Elfriere Burk, Julie Aman, Julie Burchwardt, Olga Tomson Soomusrong Nr.2 vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas Eva Abram Eesti Vabadussõja vabatahtlik Salme Kesler, kooliõpetajanna, kes aitas Eesti vabadussõjas Eesti sõjaväge Amalie Laar, Eesti ja soome sõjaväelaste abistaja Eesti Vabadussõjas Anna Vares, ka Peeter Ronk, Eesti Vabadussõja vabatahtlik, Eesti Vabadusristi kavaler Salme Bergmann, Eesti Vabadussõja vabatahtlik, Eesti Vabadusristi kavaler Aino (ka Aimo) Mälkönen, Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas. Eesti Vabadusristi kavaler. Kyllikki Pohjala, Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas. Eesti Vabadusristi kavaler. Valborg Hjort, Taani vabatahtlik, halastajaõde Eesti vabadussõjas.
teemad otseselt puudutavad. Pronksiöö kujunes Reformierakonna sooloks IRLi toetajaskonna ärakahmamisel. Hiljutised Tiibeti sündmused aga demonstreerivad, et eestlaslik poliitiline rehepaplus vohab jõudsalt edasi, ajades oma sisepoliitilise kähmluse võrseid kuhu iganes. Kuidas suhtuda Tiibeti teema tõstmisse Reformierakonna poolt, kui selle peamine eesmärk näib olevat ise "pildile saada"? Kas saab teisiti kui imestusega vaadata, kuidas IRLi vapiloom Mart Laar muudab protesti Tiibetis toimuva ülekohtu ja vägivalla vastu kindlakäeliselt kommunismi kuritegelikuks kuulutamise populistlikuks pasunakooriks? Loomulikult pole kommunismi ideede kriminaalseks kuulutamisel midagi pistmist olukorra parandamisega Tiibetis viimase puhul peaks eesmärgiks olema eelkõige dalai laama ja Hiina valitsuse vahelise dialoogi taasalustamine ja selle toetamine. Samas on nii Reformierakond kui IRL hiinlastega äriajamise idee peaarhitektid
Nürnbergi protsessi käigus karistati Saksamaa poolseid sõjakurjategijaid, kuid Nõukogude Liidu poolsed sõjakurjategijad jäid tollal täiesti karistamata. Kasutatud kirjandus · ,,Seitsekümmend suurt lahingut läbi aegade" toimetanud Jeremy Black, kirjastus Koolibri 2006 · ,,Murrangulised lahingud viiskümmendlahingut, mis muutsid ajaloo käiku" Tim Newark, kirjastus Varrak 2002 · ,,Lähiajalugu II Gümnaasiumile" Mart Laar, Lauri Vahtre, kirjastus Avita 2007 · ,,Üldajalugu 1939-1991" Kaido Jaanson, kirjastus Koolibri 1994
jaoks maa läänepoolsesse regiooni muutmise garantiiks. Seetõttu on mitmed ajakirjanduses esinevad poliitikud näinud Eesti astumises Euroopa Liitu võimalust reguleerida suhteid Venemaaga, kelle jaoks Eesti osalemine Euroopa Liidu laienemisprotsessis oleks reaalseks märguandeks, et nii Eesti kui ka kogu Baltikumiga tuleks Venemaal asuda suhtlema teisel alusel kui seni, loobudes nn. lähisvälismaa doktriinist. Samas väidab Mart Laar, et Eesti ei tohiks jätta Euroopale muljet, nagu püüdleks ta Euroopa Liidu liikme staatusesse üksnes Venemaa pärast, vaid pigem rõhutama mõtet, et ,, Euroopa tsivilisatsiooni laienemine oma loomulike piirideni on Euroopale ainsaks võimaluseks püsida konkurentsis ka algaval aastatuhandel." 8 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?
Näiteks Jaapanis sureb lapsi kõige vähem. Samuti on ta maailma kõige ohutumaid riike tänu heale järelvalvele ja panustades rahvastiku turvalisusse. Mulle väga meeldis seda teemat uurida ja sain väga palju uut informatsiooni. Sain teada fakte, mida ma poleks kunagi uskunud. See uurimus tuli mulle väga kasuks ja nüüd ma olen Jaapani poolepealt palju targem. KASUTATUD KIRJANDUS 1. 12. Klassi ajaloo õpik ,,Lähiajalugu II" gümnaasiumile, Mart Laar, Lauri Vahtre, 2007 Avita 2. ,, Maailma teatmeatlas", Dorling Kindersley, Tallinn, 2000, Eesti Entsüklopeediakirjastus 3. ,,Üldajalugu 1939-1991 XII kl", Kaido Jaanson, 1994, Tallinn, Koolibri 4. ,,Jaapan läbi aegade", Olaf- Mihkel Klaassen, 2008, ,,Agro", Tallinn 5. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan_liina.htm 6. http://fi.wikipedia.org/wiki/Hiroshiman_ja_Nagasakin_pommitukset 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan 8. http://et.wikipedia.org/wiki/2011
Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta Lehekülgede arv. Näited: a) raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. b) artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-66. c) Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht … )mälestused (kirja pandud …a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid:
Kui valitsemine on poliitiliste eesmärkide püstitamine ja nende teostamine (poliitiliste otsuste tegemine), kus domineerib loominguline element, siis haldus kujutab endast praktilist tegevust, selle eesmärk on eelkõige täitev-korraldavate ülesannete täitmine. Väga üldiselt võib öelda, et halduse sisuks on plaanipärane ja eesmärgistatud tegevus poliitiliste otsuste elluviimisel. 76. Valitsuse koosseis EV peaministrid 1990-2014 1990-92 E. Savisaar 1992 Tiit Vähi 1992-94 M. Laar 1994-95 Andres Tarand 1995-97 Tiit Vähi 1997-99 Mart Siimann 1999-2002 M. Laar 20 2002-03 Siim Kallas 2003-05 J. Parts 2005-14. A. Ansip 2014-... T.Rõivas Alates 26.märts 2014 peaminister – Taavi Rõivas; haridus- ja teadusminister – Jevgeni Ossinovski; justiitsminister – Andres Anvelt; kaitseminister – Sven Mikser; keskkonnaminister – Mati Raidma; kultuuriminister – Urve Tiidus; majandus- ja taristuminister; – Urve Palo;
Kui valitsemine on poliitiliste eesmärkide püstitamine ja nende teostamine (poliitiliste otsuste tegemine), kus domineerib loominguline element, siis haldus kujutab endast praktilist tegevust, selle eesmärk on eelkõige täitev-korraldavate ülesannete täitmine. Väga üldiselt võib öelda, et halduse sisuks on plaanipärane ja eesmärgistatud tegevus poliitiliste otsuste elluviimisel. 76. Valitsuse koosseis EV peaministrid 1990-2014 1990-92 E. Savisaar 1992 Tiit Vähi 1992-94 M. Laar 1994-95 Andres Tarand 20 1995-97 Tiit Vähi 1997-99 Mart Siimann 1999-2002 M. Laar 2002-03 Siim Kallas 2003-05 J. Parts 2005-14. A. Ansip 2014-... T.Rõivas Alates 26.märts 2014 peaminister Taavi Rõivas; haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski; justiitsminister Andres Anvelt; kaitseminister Sven Mikser; keskkonnaminister Mati Raidma; kultuuriminister Urve Tiidus; majandus- ja taristuminister; Urve Palo;
..) · range rahanduspoliitika · a/ü õiguste kärpimine · maksude alandamine c) Tulemused: · loodi arvukas keskkiht, kes toetas konservatiive · vähenesid sotsiaaltagatised, suurenes varanduslik kihistumine · vähenes tööpuudus ja inflatsioon · majandustõus ja ettevõtete konkurentsivõime kasv d) Levik: · levis ka teistesse Lääne-Euroopa riikidesse · taasiseseisvunud Eestis Mart Laar ,,Thatcheri parim õpilane" 4. Põhja-Iirimaa a) 1922 UK koosseisus: · olukord rahulik 1960ndate lõpuni b) Kriis: · majandusraskused (UK mahajäänuim osa) · katoliiklaste rõhutud seisund (1 miljon protestanti ja 0,5 milj. katoliiklast) võim protestantide käes ka katoliiklastest enamusega linnades (Derry) c) Katoliiklaste võitlus kodanikuõiguste eest: · (protestantliku) politsei vägivald
vastuvõtmist sai Eesti kiiresti tunnustuse mitmetelt lääneriikidelt, kellest esimene oli Island, ja ka Boriss Jeltsini juhitud Venemaalt. Nõukogude Liit tunnustas Balti riikide iseseisvust 6. septembril, varsti pärast seda võeti Eesti, Läti ja Leedu ka ÜRO-sse. 1992. aastal võeti Eestis kasutusele oma rahaühik, Eesti kroon, valiti VII Riigikogu ning president. Presidendiks valiti Lennart Meri, peaministri kohuseid hakkas täitma valimised võitnud valimisliidu Isamaa juht Mart Laar. Eestis asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme, mis viisid kiirele turumajanduslikule arengule, kuid tekitasid ka mitmeid probleeme, mille tõttu kannatasid vaesemad elanikud ning maaelanikkond. 1993. aastal toimusid ka esimesed vabad kohalike omavalitsuste valimised pärast Teist maailmasõda. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele oma väed Eestist välja, sellega lõppes lõplikult ka Eesti okupeerimine. Sama aasta 28
kirikus suur eestikeelne kirikukontsert, mille kavas oli ligemale kakskümmend Pergolesi, Bachi, Händeli, Mozarti, Schuberi, Mendelssohni jt teost59). 1864. aastal olid kohalikud baltisakslased asunud "Palme" seltsi, mis tegutses Esimese maailmasõjani60. Kuigi "Palme" oli näiteks Peterburis elanud riigisakslaste seltsis tunduvalt konservatiivsem, astus selle liikmeks ka eestlasi, kuna neil endil puudus esialgu 55 Pullat 1981: 33, 35 56 Samoilov 1991: 15 57 Samoilov 1991: 15 58 Laar, Saukas, Tedre 1989: 145 59 Samoilov 1991: 18 60 Samoilov 1991: 18 võimalus oma seltsi asutada ja "Palme" andis oma ruume kasutada puht eestlalikeks ettevõtmiseks: olid ju sakslasedki huvitatud oma seltsi liikmeskonna ja seega seltsi tulude suurendamisest. 1870. aastate keskpaiku oli "Palme" seltsi liikmeskonnas nii palju eestlasi, et kujunes omaette eesti osakond "Avitus", millele sakslased 1879. aastal andsid juriidilise tunnistuse61
riigipea ülesandeid. september– Metanoolimürgitusse suri 68 inimest. oktoober 29. oktoober Erastamisagentuur lõpetas oma tegevuse. 31. Julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) mandaat Eestis lõpetati. detsember 2002 Valitsus teatas otsusest lõpetada läbirääkimised Narva Elektrijaamade aktsiate müügi küsimuses USA firmaga NRG Energy. Valitsuskoalitsiooni lagunemise tõttu esitas 8. jaanuar peaminister M. Laar lahkumisavalduse. Keskerakonna ja Reformierakonna sõlmitud koalitsioonilepingu alusel sai uueks peaministriks S. Kallas, kelle juhitud valitsus astus ametisse 28. jaanuaril; välisministriks sai Kristiina Ojuland. Salt Lake City taliolümpiamängudel võitis Andrus Veerpalu murdmaasuusatamise 15 12. veebruar km klassikadistantsil kuldmedali, 24. veebruaril sai ta 50 km suusatamises hõbemedali.
Septembris võeti Eesti koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. *Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991. aasta lõpus ja see kiideti 28. juunil 1992 toimunud rahvahääletusel heaks. Põhiseadus jõustus 3. juulil. *Presidendi ja Riigikogu valimised toimusid 20. septembril 1992. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks sai Lennart Meri. Riigikokku valiti kokku 9 valimisliidu esindajat ja valitsusjuhiks sai Mart Laar. See valitsuskoalitsioon püsis koos 1994 kevadeni. 1993 oktoobris toimusid kohalike omavalitsuste valimised. *Riigikogu valimiste järel lõpetas tegevuse Eesti Kongress ja ka eksiilvalitsus andis oma volitused üle põhiseaduslikult valitud Riigikogule. *1992 lõpus kinnitas Riigikogu ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste. Seega rakendusid tööle seadusandlik võim (Riigikogu), täidesaatev võim (Vabariigi valitsus) ja kohtuvõim (Riigikohus). *1992 juunis viidi läbi rahareform
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
