Suhkur,pritsib läbi pea, muutub kiudaineteks, jääb kinni, kus müüja viib kaussi kus varsti kinni moodustunud maitsevsuhkruvatti tuba. Ja nii, saab kasvatada oma kapitali. 1.3. Osanikud 1.4. Juhatus ja tegevdirektsioon Juhatus: Aleksandra Sazinova 15.11.1986 3 Tegevdirektor: Sten Soo 12.11.1989 Osanikud: Helvi Nikkel 13.11.1989 Müüjad:Edgar Savisaar 16.11.1959 Mart Laar 17.11.1960 2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA ARENGUSUUNAD 2.1. Tootmisharu arengusuunad 2.2. Muutused riigi majanduspoliitikas 4 Seade turule on esindatud peamiselt Ameerika aparaadit, kõige populaarsem seade on ECONO, avatud tarkvara firmade mis said kuldmedali. See on väike - 65h65h40 cm, ja suhteliselt odav - 780 EUR, usaldusväärne ja tõhus: kuni 400 portsjonit tunnis.
1. Millal toimusid ja miks olid olulised Eesti taasiseseisvumisprotsessis: Fosforiidikampaania 1987- Rahvas ei olnud nõus kaevanduste rajamisega ja hakkasid mõskvale vastu Suveräänsusdeklaratsioon 1988- kuulutati, et Eesti seadus on vene omast tähtsam Eestimaa laul 1988- toimus Tallinna lauluväljakul. Üritusele kogunes väidetavalt 300 000 inimest üle kogu Eesti , tuldi esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Balti kett 1989- eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi- Ribbentropi paktile. Iseseisvuse taastamine 1991- Siis võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: 2. Milles avaldus perestroika: Majandus- Ettevõtted said suurem iseseisvus ja arendati erasektorit Avalikustamine- sõnavabaduse suurendamine ja hakati rääkima inimestele asju mis olid vare...
· 1979 TÜ keemia · NLKP, 1988 2. veebr ämma juures · 1992 Yorki ülikool, ärijuhtimine · 1996 raske liiklusavarii · 1998-2004 Tartu linnapea · 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2005- peaminister · 2007 aasta eurooplane (Financial Times) · Abielus, 3 last Isamaa ja Res Publica Liit · Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: Isamaaliit:1995-1998 T. Jürgenson, 1998-2002 M. Laar, 2002-2005 T. Kelam, 2005-2006 T. Lukas; Res Publica: 2001-2002 R. Taagepera, 2002-2005 J. Parts, 2005- 2006 T. Veskimägi; IRL 2007- M. Laar · Juhatuse liikmed veel: E. Ergma, J. Parts, T. Lukas, A. Herkel, E. Nool, H.-V. Seeder, I. Raudne, K.-M. Vaher, L. Vahtre, L.-L. Pakosta, P. Tulviste, M. Kübar, M. Mihkelson, M. 3 Nutt, P. Sibul, S. Kabrits, S. Kiisler, S
Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism 7. Erinevad poliitilised rühmitused Ateena linnriik- rahvakoosoleks (ekleesia) Inglismaa kodusõda- parlament Prantsusmaa revolutsioon- valitsus (direktoorium) Venemaa 1905.a revolutsioon- riigiduuma Eesti esimene legaalne partei- Eesti Rahvameelne Eduerakond 8. Eesti valitsuskabinet al. 2011.a. Peaminister- Andrus Ansip Haridusminister- Jaak Aaviksoo Jutsiitsminister- Kristjan Michal Kaitseminister- Mart Laar Keskkonnaminister- Keit Pentus Kultuuriminister- Rein Lang Majandusminister- Juhan Parts Põllumajandusminister- Helir Valdor Seeder Rahandusminister- Jürgen Ligi Regionaalminister- Siim Valmar Kiisler Siseminister- Ken Marti Vaher Sotsiaalminister- Hanno Pevkur Välisminister- Urmas Paet 9. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised Ülesanded- esindavad rahva huve, mõjutavad poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid, hoiavad ühiskonnas pluralismi
haarab võimu ja teatab, et Gorbatsov on haigestunud, kuid tegelikult oli ta kinni oma Krimmi suvilas. Augustiputs kukub läbi. 20.08.1991 taastati Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel e taastati vana riik. Sept 1991 laguneb NSVL. Eesti võetakse ÜRO liikmeks. 1992 22.06.1992 võetakse vastu Põhiseaduse Assamblee poolt koostatud uus põhiseadus. Toimub rahareform ja esimesed parlamendivalimised. Presidendiks saab Lennart Meri, peaministriks Mart Laar. Inimestele hakati vara tagasi andma, võõrväed viidi välja (1994 lõplikult), suunduti turumajandusele, toimusid mitmed rasked, kuid tulemuslikud reformid.
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused NSV Liidu tasandil: NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud M. Gorbatsovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleav...
domestici: familiares, privati, patrii), põldude (lares rurales) ja ristteede kaitsejumalused lares compitales (nimetus tuleneb ladina sõnast compitum, "risttee"), kelle altarid olid paigutatud maatükkide piiridele ja ristteedele. Neile ohverdati, nende kujukesi hoiti maja siseruumis kapis ning kaunistati pühade ajal lilledega. Kaitsevaimude auks peeti Compitalia-pidustused. Veel lares permarini (meresõidu), lares viales ("tee")... Igal rooma perekonnal oli laar, kes oli esivanema vaim, ja mitu penaati, kodukoldejumalat. Need olid perekonna oma jumalad, mis kuulusid ainult temale, tegelikult oli nende tähtsus perekonnas kõige suurem, sest nemad kaitsesid ja valvasid kogu kodukollet. Neid ei kummardatud kunagi templis, vaid ainult kodus, kus osa toidust iga eine ajal neile ohverdati. Oli olemas ka avalikud laarid ja penaadid, kes tegid linna heaks seda, mida teised tegid kodudes.
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused • NSV Liidu tasandil: • NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. • uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia – 1987.a. • Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. • 23....
tal oma osa Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel · Tunne Kelam- on Eesti poliitik, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. Aastatel 19881995 oli ta Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimees. · Vaino Väljas- on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. · Tiit Made - on Eesti majandusteadlane, ajakirjanik, publitsist ja poliitik. Tiit Made on olnud NLKP liige. · Mart Laar - 19992002 oli ta Eesti peaminister. Alates 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. · Siim Kallas - 20022003 oli ta Eesti peaminister. Siim Kallas Euroopa Komisjoni asepresident · Indrek Toome - ELKNÜ Keskkomitee sekretär ja ELKNÜ Keskkomitee I sekretär. · Lennart Meri- Eesti teine president, 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis · Boris Jeltsin- Nõukogude
IRL kuulub Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP) katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 277 liikmega Euroopa Rahvapartei ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party and European Democrats, EPP-ED). Liikmed ja juhtkond Riigikogu esimees Ene Ergmaa Erakonna esimees Mart Laar Ministrid Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Kaitseminister Jaak Aaviksoo Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Regionaalminister Siim Kiisler Siseminister Marko Pomerants Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam üks kuuest Eesti saadikust Euroopa Parlamendis
jõeteid pidi. Tänu vene kaubateede domineerimisel nihkub maailmakaubandus Rootsimaale (Birka) ja alates aastast 900 Hedebysse. Kaubavahetus kreeklastega on olulisem kauplemine araablastega, neilt saab hõbetat. Normannid vahetasid orje, karusnahki ja väärismetallist ehteid. Viikingite kaubandus hääbub 1050. aasta paiku. Läänemerekaubanduse võtavad üle slaavlased. Kasutatud kirjandus: Hermann Kinder, Werner Hilgemann ´´ Maailama ajalugu``. Avita 2001. Mart Laar, Maria Tilk ´´Ajalugu 5.klassile´´. Avita 1998. Neil Grant ´´ Viikingid ´´. Koolibri 2005.
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid ig...
Presidendi valimised: Arnold Rüütel (Kindel kodu) Lennart Meri (Isamaa) R. Taagepera Lagle Prael (ERSP) I voorus ei saanud ükski kandidaat vajalikku 50% häältest ja II voor toimus riigikogus. Presidendiks sai Lennart Meri. Kuna kõige rohkem hääli parlamenti sai Isamaa, tehti temale ka ülesandeks valitsuse moodustamine. Võimule tulnud valitsus oli koalitsioonivalitsus: Isamaa, ERSP, Mõõdukad. Peaministriks sai Mart Laar. KOV valimised toimusid 1939.a oktoobris. 1992. juunis viidi läbi rahareform. Vene väed pidid Eestist lahkuma 31.augustiks 1994. Venemaa alustas kohe kontrolljoone märkimist. TV lk 62 ül 4 1988. a algus 1988. a lõpp EKP Keskkomitee Karl Vaino Vaino Väljas esimene sekretär ENSV Ülemnõukogu Arnold Rüütel --- Presiidiumi esimees ENSV Ministrite Bruno Saul Indrek Toome
Sänna lahing • 20.-23. märts 1919.a. purustati Vene väeüksus Sännas Võnnu lahing • 19. -23. juuni 1919.a. eestlased võitsid Landeswehri ja vabastasid Võnnu Krasnaja Gorka operatsioon • 13. okt.-9. nov. 1919. a. toimunud Eesti vägede katse Krasnaja Gorka kindluse vallutamiseks Krivasoo lahing • 16. nov.- 30. dets. 1919. a. Punaarmee katse Viru rinde väed ümber piirata Kasutatud kirjandus Laar, M. (2000). Eesti Iseseisvus ja Selle Häving. Avita. Urmas Salo, "Paju lahing: müüt ja tegelikkus" – Ajalooline Ajakiri 2000, nr 3, lk 69–96 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da http ://www.estonica.org/et/Ajalugu/1914-1920_Esimene_maailmas%C3%B5da_ja_ Eesti_iseseisvumine/Esimene_maailmas%C3%B5da / http://www.esm.ee/i-maailmasoda/?id=11062&album_id=11084 http://et.wikipedia.org/wiki/Oktoobrirevolutsioon http://www.esm
Presidentaalsetes süsteemides, nagu näiteks Ameerika Ühendriikides, määrab president valitsuse koosseisu. Parlamentaarses riigis on valitsuse moodustamisel määrav jõuvahekord parlamendis. Valitsus on ametis seni, kuni parlament ei avalda talle umbusaldust. Riigikogu tegevus ja töökorraldus on reguleeritud Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Riigikogu kodukorra seaduses ja Riigikogu töökorra seaduses. Kasutatud kirjandus: 1. www.neti.ee/ President ja Riigikogu/........ 2. Mart Laar, Maria Tilk, Eha Hergauk "Ajalugu 5. klassile" Tallinn 1997
Koolisüsteemi kujunemine 19.sajandil Aleksander I eestvedamisel 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool on kindlasti üks Eesti ajaloo tähtsamaid sündmuseid. Ei kujutaks Eesti arengut ettegi ilma meie eesrindliku kõrgkoolita. Tartus õppisid ja töötasid paljud tippteadlased Euroopast, kes tõid uusi moodsaid mõttevoole meie maale. Tartu ülikool ei jätnud mõjutamata ka Eesti üldist koolisüsteemi. ,,Samuti avaldas vaimuelu elavnemine positiivset mõju eestlaste hariduselule. Tihenes ja tugevnes talurahvakoolide võrk, suurenes eestikeelse kirjavara väljaandmine." (Laar 2010) Milline aga nägi välja tol ajal Eesti koolielu? 19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele. Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid. Kooli mindi juba mõningase lugemisoskusega, kus õpetati lapsi veel laulm...
postimees.ee/170706/esileht/olulised_teemad/torino_2006/ajalugu/209582.php http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Europe_map_spain.png?uselang=et http://www.britannica.com/EBchecked/media/10786/Francisco-Franco-1954 http://airminded.org/wp-content/img/aircraft/sm-81-c1936.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/BT_tank "Sõjad ajalugu kaartidel " Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 192. Tallinn 2005 "Maailma ajalugu" Dorling Kindersley. Lk 324. Varrak 1998 "Lähiajalugu gümnaasiumile I " Mart Laar, Lauri Vahtre. Lk 119-120. Avita 2007 "Lähiajalugu õpik 9. klassile" Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Einar Värä . lk 97. Avita 2004 " Eesti Entsüklopeedia 15 Maailma maad" lk 194-199. Eesti Entsüklopeediakirjastus Tallinn 2007 "Maailma ajalugu esiajast tänapäevani" Herman Kinder, Werner Heilgeman lk 438- 439. Avita 2001 Tänan tähelepanu eest! Tartu 2011
aasta majanduslangusega. Täpset sama joont mööda toimida oleks julge risk, kui mitte rumal. Liiga palju ajaloole toetudes oleks ilmselge viga. See kuidas majanduslangusest välja tulla, ei kuulu siinkohal enam spekuleerimisele. Ilmselgelt pole liiga kiirelt, liiga palju head majanduses kunagi hästi lõppenud. Majanduse areng on aeglane ning spetsiifiline protsess, mida ei anna paari päevaga jälle korda seada. Kuid samas on Mart Laar on öelnud, et oleme varemgi kriisides olnud ja nendest edukalt välja tulnud, eelkõige peaksime lihtsalt leidma lahenduse, mis oleks võimalikult kattev, mis oleks ka võimalikult vähem kahjulik Eesti huvidele, sest kogu nende kärbete eesmärgiks on luua majandusse alus, mis viiks kriisist välja. Raha võrdub õnn, rikkus ja parem elu seega mida muud tahta. Kuid mis enamus inimesi peibutab ongi lihtne raha, kergelt saadud ilma vaeva nägemata.
aastal on olnud Lennart Meri (19922001) ja Arnold Rüütel (20012006). Rüütli ametiaeg lõppes 8. oktoobril 2006. Uueks presidendiks valiti 23. septembril 2006 Toomas Hendrik Ilves. Järgmised korralised presidendivalimised peaksid toimuma aastal 2011.(1) 3.4 Peaministrid Eesti Vabariigi peaministrid alates taasiseseisvumisest on olnud: · Edgar Savisaar (3. aprill 1990 30. jaanuar 1992) · Tiit Vähi (30. jaanuar 1992 21. oktoober 1992) · Mart Laar (21. oktoober 1992 8. november 1994) · Andres Tarand (8. november 1994 17. aprill 1995) · Tiit Vähi (17. aprill 1995 17. märts 1997) · Mart Siimann (17. märts 1997 25. märts 1999) · Mart Laar (25. märts 1999 28. jaanuar 2002) · Siim Kallas (28. jaanuar 2002 10. aprill 2003) · Juhan Parts (10. aprill 2003 13. aprill 2005) · Andrus Ansip (13. aprill 2005 ... )(3) 3.6 Sümbolid ja tähised
Oluline toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses Eesti Reformierakond (1994) · Esimehed: S. Kallas, A. Ansip + Jänes, Kruuse, Lang, Ligi, Paet, Pentus · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 33, Tartu linnavolikogus 17, Europarlamendis 2 kohta. · Maksude alandamine, avatud turumajandus, lauskonkurents Isamaa ja Res Publica Liit (2006) (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: o Isamaaliit: Jürgenson, M. Laar, T. Kelam, T. Lukas o Res Publica: R. Taagepera, J. Parts, T. Veskimägi o IRL M. Laar · Juhatuse liikmed: Ergma, Parts, Lukas, Nool, Vaher, Pakosta, Tulviste, Kelam jpt · Liikmeid üle 9 000 · Riigikogus 23, Europarlamendis 1 koht · Traditsiooniliste (pere)väärtuste kaitse Sotsiaaldemokraatlik Erakond (1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad) · Esimehed: A. Tarand, T. H. Ilves, I. Padar, J. Pihl, S. Mikser + Kreitzberg, Palo, Rüütli, Lauristin,
• Demokraatlik korporatism (rahvusriik) versus vabaturg • Korporatismi tüübid: liberaalne (Šveits, Holland) ja sotsiaalne (Austria, Norra) • Paindlik kohandumine välismõjudele (globaliseerumisele) ja tasakaalustava rahvusliku kompensatsiooni (filtri) rakendamine sõltuvalt konkurentsivõimest 6.3 Erinevate valitsuste majanduspoliitikad • Savisaar – kriisi- ja üleminekuvalitsus, esimesed reformid • Vähi I - rahareform, • Laar I - uusliberaalne turumajandus, omandireform, maksureform (ühtne tulumaksumäär), vabakaubandus • Tarand, Vähi II ja Siimann – sotsiaalne turumajandus (pensioniref.) • Laar II – eelarve tasakaal, ettevõtete tulumaksuvabastus (1999), • Kallas, Parts – EL majandusmudel • Ansip – euro, majanduskriis • Rõivas – peenhäälestamine, stagnatsioon • Ratas I – astmeline tulumaks, aktsiisitõusud 6.4 Eesto majanduspoliitika erisused
Valev Uibopuu "Janu" Ereli Laar ja Sandra Nahkur 12.A klass Valev uibopuu (19.10.1913 18.03.1997) Sündis Võrumaal VanaAntsla vallas metsavahi pojana Õppis Otepää gümnaasiumis. Aastatel 19361943 töötas ajakirjanikuna Valgas ja Tallinnas 1943.a siirdus sõjapõgenikuna Soome ja sealt 1944.a Rootsi. Õppis ja lõpetas 1953.a Stockholmi Eesti Gümnaasiumi Õpingu ja tööaastad 1958.a lõpetas Lundi ülikooli filosoofiateaduskonna. Aastal 1970 sai doktorikraadi soomeugri keeleteaduse alal. Aastatel 19711980 töötas Lundi ülikoolis lektorina On väljastanud erinevaid teoseid: Jutustustest nt "Väravate all" (1936.a) Novellikogusest nt "Linnud puuris" (1946.a) Romaanidest nt "Janu" (1957) Uurimus "Meie ja meie hõimud: peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust" (1984.a) Artiklikogu "Ajavoolu võrendikest: mõtteraamat kirjanduse, keele ja ...
iseseisvusest[1][2]. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid vae...
rahva Näddali-Leht“ (1807). Nagu on paista, siis keskajal polnud haridus kõigile võrreldes uusajaga niivõrd kättesaadav. Liiatigi keskenduti sellele, et just vaimulikud inimesed oleksid iseäranis haritud. Uusajal tekkis ka kõrgemaid koole, kuhu saadi vajadusel õppima minna. Kui keskajal väga suuri ja dünaamilisi muutusi kirjakeeles polnud, siis uusajast on meil tänu trükikunsti tekkele nii mõnedki säilinud ajaloolised allikad kaasa võtta. Kasutatud kirjandus: Laar, M. ja Vahtre, L. Eesti Ajalugu I Gümnaasiumile. Tln.: Maurus Kirjastus OÜ, 2013. Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. Eesti Ajalugu I. Tln.: Avita Kirjastus, 1997. Vahtre, L. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile. Tln.: Ilo Kirjastus, 2004 www.estonica.org http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/kool_i2.htm 3 4
tähtsaima programmiga perestroikaga. Gorbatsovi algatatud perestroika viis oma pöördeliste sündmustega Nõukogude Liidu lagunemiseni. NL lagunemisele aitas kaasa ka Baltimaade iseseisvumine. 10 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Gorbat%C5%A1ov http://et.wikipedia.org/wiki/MRP-AEG http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvarinne http://et.wikipedia.org/wiki/Laulev_revolutsioon M. Laar, L. Vahtre ,,Lähiajalugu gümnaasiumile" A.Adamson, J. Ant, M. Mihkelson, S. Valdmaa, E. Värä ,, Lähiajalugu XII klass" A. Fjodorov ,, XX sajandi ajalugu" 11
aasta lõpuks, millele järgnes üldrahvalik arutelu. 28 juunil 1992 aastal kiideti heaks uus põhiseadus rahvahääletusel. Presidendi valimisel jäi kaks kandidaati ( Arnold Rüütel ja Lennart Meri), kellest valiti Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Parlamendivalimisel sai Riigikokku 9 valimisliidu esindajad nendest suurim Isamaa moodustas koalitsioonivalitsuse koos ERSP ja valimisliiduga Mõõdukad. Valitsusjuhuks sai 32 aastane Isamaa liider Mart Laar. Peale Riigikogu valimisi lõpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus. 1993 aasta kevadel alustas tööd Riigikogu. *Üleminek turumajandusele Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. 1992 aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon ning esimese endise liiduvabariigina eralduti rublatsoonist. Eesti majandus avanes Läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördamatuks protsessiks.
the European Peoples Party, EPP). Isamaa ja Res Publica Liidul on üle 8900 liikme. Sellega oleme suuruselt kolmas erakond Eestis. Riigikogus oleme esindatud 19 saadikuga. Meie erakonda kuulub Riigikogu esimees Ene Ergma. Valitsuses on meie kanda viis ministrikohta. Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub 80 omavalitsusjuhti. Oleme koalitsioonis 76 omavalitsuses. Riigikogu esimees, spiiker Ene Ergma Erakonna esimees Mart Laar SOTSIAALDEMOKRAADID Sotsiaaldemokraatlik Erakond on Eesti erakond. See tekkis 7. veebruaril 2004 Rahvaerakond Mõõdukad ümbernimetamise tulemusel. Erakonna ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia. Karel Rüütli (sündinud 25. detsembril 1978 Tartus) on Eesti poliitik, XI Riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees ning endine Eestimaa Rahvaliidu esimees (2008 - 2010). Erakonna esimees on Sven Mikser, peasekretär Kalvi Kõva. RAHVALIIT
Briti impeerium - laguneb vaikselt, Iiri probleem. USA võim tugevneb, muutus Euroopa võlausaldajaks. Selgelt tugevneb Prantsusmaa. Elsass-Lotring. Tugevneb Jaapan, Itaalia nõrgeneb. Moodsa sõja- ja tööstustehnoloogia kiire areng. Moraalne kahestumine. Kasutatud kirjandus : - http://www.slideshare.net/madlimaria/soda - http://www.hot.ee/laging/Isoda_01.htm - http://www.annaabi.com/materjal-14709-esimene-maailmas%C3%B5ja- puhkemise-p%C3%B5hjused - Lähiajalugu I , Mart Laar ja Lauri Vahtre , AS Bit , 2006-2007 . - http://miksike.ee/docs/referaadid/imaailmasoda.htm
hispaaniasse,säästuka leivavargale tehakse lohe üks-null...koolid,kust peaks tulema tuleviku maksumaksjad on nagu potjomkini külad kommunistide mängummaal...rikkur-ahnurid on endile erakoolid susserdanud ja siit ka klassivahe juba kooli eaast alates....rahakoti paksus määrab tänase elu...olgu see kool või,mis iganes...rahakoti paksus on NLKP ladviku korruptiivselt korraldadatud...ja kannatajteks ongi lapsed eriti maapiirkondades...aitäh kommunist ansip ja komsomolkus laar...pered lõhutud tööd pole,külad virelevad jne...riigikogu varastab omas mahlas nagu polekski midagi valesti...ei huvita KGB-ERGMA 101.hepealist mõlakakarja rahva ja riigi käekäik...kuidas kaarinäss saaks omale coca-cola rahva taskust välja veel kerjata...õudus,mitte riik...seni kuni ei toimu valimised hääli saanute elavas järjekorras ja riigikogu vähemaks muutumisel ei muutu eestis midagi...seni kuni oma kommunistide mõlaklusega juba uroraha riikidele kõiges kapitaalselselt
turumajandusele. Põhiseaduslike institutsioonide taastamine (Riigikogu valimised, presidendivalimised,valisuse moodustamine) Eesti Vabariik rahvusvahelisel areenil (tunnustamine,vastuvõtt ÜRO-sse, välispoliitilised probleemid) Mihhail Gorbatsov Nõukogude Liidu viimane riigipea, perestroikapoliitika looja Boriss Jeltsin Venemaa Föderatsiooni esimene president. Tunne Kelam Eesti Kongressi liige, esimees. Mart Laar Eesti Kongressi liige Lennart Meri Tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Ülo Nugis NSVL Ülemnõukogu liige 19891991, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19901992 saadik ja juhataja, Eesti Kongressi liige 19901992, Eesti Komitee liige 19901992 Lagle Parek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige ning esimees. Oli Eesti Kongressi liige. Arnold Rüütel Edgar Savisaar Isemajandava Eesti liige Karl Vaino Eesti NSV parteijuht
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................2 1. Carmen Kass....................................................................................................3 1.1 Modellina...................................................................................................3 1.2 Meedias......................................................................................................4 1.3 Ühiskondlik tegevus...................................................................................4 1.3.1 Jutt raamatust ,,Kuidas ma ronisin mäe tippu".................................4 2. Analüüs............................................................................................................6 3. Kokkuvõte........................................................................................................7 ...
President Gorbachev was powerless to prevent Estonia to become independent. Rapid international recognition of Estonia as a sovereign state, followed by admission to the United Nations. In June 1992, Estonia got its own currency, the Kroon, and a new post-Soviet constitution. The constitution was first put to the test in September 1992. The legislative elections produced an inconclusive result. Isamaa (Fatherland Alliance) formed a coalition government with two other parties; party leader Mart Laar became premier. Laar is acknowledged as probably the most successful Politian in Estonia, taking much credit for guiding Estonia through major political and economic changes. 3 Culture The culture of Estonia incorporates indigenous heritage, as represented by the country's rare Finno-Ugric national language Estonian and the sauna, with mainstream Nordic and European cultural aspects
suured, et eestlaste arv Eestis pole tänaseni tõusnud sõjaeelsele tasemele. Kui üks agressor – Saksamaa – on oma tegude eest avalikult vabandust palunud, siis teine – Venemaa – keeldub 10 jätkuvalt ajaloolisi fakte tunnustamast, rääkimata tehtud ülekohtu eest vabandamisest. See muudab antud keeruka ajalooperioodi uurimise jätkuvalt aktuaalseks. (M. Laar 2005) Lisad 11 (8. Eesti laskurkorpus) ( 22. Laskurkorpus) Kasutatud kirjandus http://www.efant.ee/std/test.asp?id=276695 http://korpus.rindeleht.ee/2/0/0.html 12 http://kultuur.elu.ee/ Laar, Mart 2005. Eesti Teises maailmasõjas
ka midagi uut võib leida. Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta Lehekülgede arv. Näited: a. (raamat) Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. b. (artikkel ajakirjast) Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-6. c) (artikkel ajalehest) Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http:// www. xxx.ee .kuupäev) Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga). Näit.: Burka, L. P
parlamendi järelvalve see mida parlament teeb parlamendi õigused ja kohustused paneb ametisse valitsuse kontrollib valitsuse tegevust avaldab umbusaldust ministrile( ka peaministrile) võtab vastu seadusi võtab vastu riigieelarve(valitsus koostab) esindab erinevaid ühiskonnas esindatud huve saeadus eelnõu menetlemine skeem lk 108 TÄIDESAATEV VÕIM TÄNAPÄEVA VALITSEMISSÜSTEEMIS Eesti valitsusjuhid alates 1990.a 1990-92 Edgar Savisaar 1992 jan-sept Tiit Vähi 1992 94 Mart Laar 1994 95 Andres Tarand 1995 97 Tiit Vähi 1997 99 Mart Siiman 1999 2002 Mart Laar 2002 2003 Siim Kallas 2003 05 Juhan Parts 2005 07 Andrus Ansip 2007 - .. Andrus Ansip praegune valitsus peaminister Andrus Ansip Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas Justiitsminister Rein Lang Kaitseminister Jaak Aaviksoo Keskkonnaminister - Jaanus Tamkivi Kultuuriminister Laine Jänes Mjndus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
parlamendi juhatuse esimees · Alatised komisjonid (kattuvad ministeeriumide tegevusvaldkondadega) · Ajutised komisjonid 2. Poliitiline struktuur- · Fraktsioonid e saadikute rühmad, aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus. Eesti Keskerakonna fraktsioon- esimees Vilja Savisaar, Reformierakonna frak.- esimees Keit Pentus, Rohelised- Valdur Lahtvee, Rahvaliit- Karel Rüütli, IRL-Mart Laar, Sots- Eiki Nestor. · Koalitsioon (võimul olev) ja opositsioon( pole kaasatud valitsusse) Parlamendi ülesanded: · Algatada, menetleda, vastu võtta seadusi Algatab- parlament ja valitsus. Menetleb- juhtivkomisjon. 2-3 lugemist. · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse- valijate huvide esindamine- lobism. · Järelevalve valitsuse tegevuse üle
1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus- Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb'i seadus. Punktlaeng. Coulomb'i seadus- Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrut...
Ühiskonna valitsemine ja haldamine Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine. Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine). Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piirama...
kordadel esimene autor ja teised näiteks: (Bergman jt 1998) 5.2. Kirjanduse loetelu Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number Ilmumiskoht, kirjastus Ilmumisaasta Lehekülgede arv Näited: a. raamat: Vahtre, L. , Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. b. artikkel ajakirjast: Laar, M. , Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-66. c. artikkel ajalehest: Mihkelson, I. , Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. 5.3. Interneti materjalide loetelu: Loetelus esitatakse järgmised andmed: Autori nimi, Initsiaal Artikli pealkiri Materjalide internetiaadress (algab lühendiga URL) Materjali hankimise kuupäev (sulgudes)
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSED REALISM JA GRUUSIA SÕDA UURIMISTÖÖ Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 2. Realismi tutvustus.................................................................................................................... 2 2.1 Teke ning ajalugu............................................................................................................... 2 2.1 Realismi põhiarusaamad.................................................................................................... 2 Igaüks enda eest, anarhia..................................................................................................... 2 Tugevam jääb ellu.........................................................
päevakorda (üldjuhul isegi samal päeval). Valitsus kukub siis, kui tema vastu on koosseisu enamus (51 häält), samas saab valitsus ametisse, kui Riigikogus on poolthääli rohkem. Kui valitsus kukub, on peaministril võimalus pöörduda presidendi poole, et viimane kuulutaks välja erakorralised valimised. Presidendil on kaks võimalust: kas kuulutab välja või ei kuuluta, kusjuures, ta ei pea oma otsust motiveerima. Senised umbusaldused: 1. Laar 93 rublaskandaal, vastuhääli oli 21 2. Laar 94 Isamaast eraldusid konservatiivid, Riigikogus oli Isamaal vähem toetajaid ja Laar lahkus ametist 61 umbusaldushäälega. 3. Vähi veebruar 97 ajendiks korteriskandaal, Vähi erastas 1993 Tallinna volikogu esimehena ühe korteri oma tütrele, vastuhääli tuli 45, poolthääli 41. Veidi aja pärast lahkus Vähi ise 4. Laar 01 tuli välja märkilaskmisskandaal. Sai 43 vastuhäält
1987-loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, 4 kuuga oli Muinsuskaitse Seltsi liikmeskond kasvanud 10 000-ni. Kuna Eesti lippu oli keelatud näidata, siis meeleavaldajad otsustasid heisata 3 rahvusvärvi eraldi lippudena üksteise kõrvale. Toimusid öölaulupeod ning Eesti lipud toodi välja. Pärast neid öölaulupidusid ei olnud enam tagasiteed. Revolutsioon oli saanud endale nime ja rahvahulkade toetuse. Muinsuskaitse Selts, mida juhtisid Trivimi Velliste ja Mart Laar, pidasid avalikke arutlusi Eesti kultuuri ja ajaloo üle. Eesti Rahvuslik Iseseisvuspartei, mida juhtis Lagle Parek, oli üpris hulljulge. Gorbatsovi üllatas säärane iseseisvuspuhang. Vabadusjanu vaigistamiseks asendas ta vanameelse Eesti kompartei juhi mõõduka kommunisti Vaino Väljasega. Eestisse asustatud venelased aga olid hakanud närviliseks muutuma. 1940. a al oli venelaste % elanikkonnast tõusnud 8%st 40%le, seda peamiselt Nõukogude venestamispoliitika tõttu
VENEMAA REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA Adamson lk 38 45 Laar lk 55-59/66-71 Fjodorov pildid REVOLUTSIOONID 1917. AASTAL Revolutsiooni põhjused: · Kriisi teravnemine: o Sõtta oli astutud halva ettevalmistusega. Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse. o Suured kaotused. o Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv.
JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. ...
Esimeses voorus ei saanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest c. valiti kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel - A.Rüütli ja L.Meri vahel d. 5. oktoobril 1992.aastal valiti taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri e. Riigikokku valiti 9 valimisliitu või erakonna esindajad f. Isamaa moodustas koalitsiooni koos ERSP-ga ja valimisliiduga Mõõdukad g. Valitsusjuhiks sai Mart Laar 3) Pärast valimisi a. tegevuse lõpetas Eesti kongress ja pagulasvalitsus b. riigikogu kinnitas ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste c. järgneval aastal õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja d. 27.mail 1993.aastal pidas Tartus oma esimese istungi Riigikohus e. rakendusid seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim II Üleminek turumajandusele 1) Rahareform a. viidi läbi 1992.aasta juunis b
17) evangeelium - 18) foorum - turuplats, 19) geenius - rõõmusõnum, kodukaitseruum, 20) gladiaator elukutseline võitleja 21) imperaator - võimukandja, (meelelahutuseks), 22) klient vaesem roomlane, kes oli 23) konsul 2 tk, kõrgeim magistraat, patrooni kaitse alla, 24) laar - kodukoldejumal, 25) latifundium orjadega põllusaaduste ,,firma", 26) leegion väeosa, 27) limes Romanum riigipiiri kaitsesüsteem, 28) magistraat - 29) messias Kristus, 30) metseen -
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondla...
Sotsiaalsed liikumised · Piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus · Kujutavad endast rahvusvahelist võrgustikku jne Uued sotsiaalsed liikumised · Killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organistatsioonid · Toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti · Probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemile · Eelistravad otseseid aktsioone · Riigiülesed, vahel ka üleilmse ulatusega IRL- Ene Ergma , Mart Laar EER- Strandberg, Lotman SDE- Sven Mikser Reform- Andrus Ansip Keskerakond- Edgar Savisaar
Sellele aitas kaasa esimesel iseseisvusajal loodud diplomaatilised suhted teiste riikidega. Esimesed tunnustajad olid Island ja Leedu. 1991. aasta lõpuks tunnustas Eestit ligi 100 riiki. 17. septembril võeti Eesti ÜRO liikmeks. Järgmistel aastatel külastasid eestit paljude riikide riigipead. Eesti oli taas leidnud oma koha rahvusvahelisel areenil. Taasiseseisvunud eesti presidentiks valis Riigikogu kirjanik Lennart Meri. Põhiseadusliku valitsuse moodustas Mart Laar. Eesti Ülemnõukogu valitud ENSV kõrgeim riigivõimuorgan. Eesti Komitee Eesti Kongressi täidesaatev võimuorgan. Eesti kongress rahvaalgatuse korras 24. veebruaril 1990 valitud Eesti õigusjärgsete kodanike esinduskogu. Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi, Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Kuigi Eesti kuulutas välja neutraliteedi ning ei tahtnud sõjas osaline olla, nõuti NSV Liiduga vastastikuse abistamise pakti sõlmimist, mille kohaselt võis NL oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
