Elanikkond Ülikkond, talupojad, Lihtrahvas (vabad maaharijad, Ülikud, nende segaverelised kaupmehed, palgasulased, orjad käsitöölised), orjad järglased, hõimude pealikud, lihtrahvas Mis oli Inimeste ohverdamine, kakao, Alepõllundus, puuvill, part Laamad ja kartulid eurooplastele mais, tubakas, kalkun uudiseks? Usund Tuhandeid jumalusi, inimeste Maailma loojaks taevajumal, Maailma loojaks taevajumal, ohverdamine, sõja -, päikese -, inimohvrid, peajumalaks päikesekultus vihmajumalad vihmajumal Kultuur Kõrgelt arenenud vaimukultuur, Haridus vaid preestritele, Haridussüsteem arvestas riigi kutse ja eliitkoolid, filosoofia
Näide: Himaalaja mäestik 5. Vulkaanid Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: 4 · laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) · mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis nn kuumad täpid). Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning väikese viskoossusega hästi liikuvast märgatavalt suurema viskoossusega, basaltsest magmast
Maa siseehituse põhijooni, maakoor ja selle ehitus. maakoor: 3-75km maakoor koosneb ränirikkatest ühenditest vahevööst eraldab teda moho ookeaniline maakoor (54%, ränivaene, suurema tihedusega, kui mandriline, õhem, ) +mandriline(40%, setteline pealiskord+kristalne aluskord+gabroidse koostisega kivimikiht)+üleminekuline(6%, mandrilised rifitvööndid) vahevöö: kuni 2900 km sügavusele vahevöö: astenosfäär(poolvedel, ujuvad litosfääri laamad, )+süvavahevöö tuum: 2900km - 6400 km sügavusel tuuma ümbritseb vahevöö vedel välistuum(Fe+Ni, genereerib maa magnetvälja)+tahke sisetuum(pm sama kuum kui päike) 3.Laamtektoonika. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Kirjeldab laamade (litosfääri liikuvate fragmentide) liikumist + jõude, mis laamad liikuma panevad.
elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Kuidas liiguvad laamad? Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. Ookeaniliste laamade põrkumine: · ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) · Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine:
ja korrastama losse, templeid, teid ja niisutussüsteeme. Töötati suurte gruppidena ning rütmilise laulu saatel. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele. Abielud olid kohustuslikud ja riigil oli õigus alamate elukutset määrata. Andide tsiv saavutas haripunkti inkade võimu ajal. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoi eest hea kaubavahetus ja postiteenindus. Koormaloomadena laamad + inimesest koormakandjad, kiirteated = jooksvad kullerid. RATASVEOKEID ANDIDE ELANIKUD EI TUNDNUD. Inkade riigi allutasid 1532-1528 hispaanlased. Kaasa aitasid vastuolud inkade seas (kodusõda poolvendadest trooninõudjate vahel). Kõrgkultuur hävitati, kuid ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval. IV. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD. Geogr ja looduslikud olud, varane ühiskond : Semiidi keeli kõnelev, rändkarjakasvatusega tegelev
Geograafilised nimetused: orkaan - Atlandi ookeanil (Ameerika rannikul), taifuun - Vaiksel ookeanil (Aasia rannikul), troopiline tsüklon - lõunapoolkeral, India ookeanil. Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Ookeaniliste laamade eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam
Sisetuum 5100-6370 13,3 Raud, nikkel -3500 tahke Litosfaär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär - vahevöö ülaosas ookeanide all -50 km, mandrite all -200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfaäri laamad. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem)
a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise tegevuse piirkondades. Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid). Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik).
Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik). Kurdpangasmäestik tekib, kui kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (nt Altai, Vogeesid). Vulkaanid Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivide ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Kihtvulkaan koonusekujuline tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast laavavoolud on lühikesed ja harvad, laava tardub kiiresti
inimpsühholoogias. 3. Maavärinatest põhjustatud kahjude kompenseerimiseks on arenenud riikides loodud kindlustussüsteemid ja riiklikud abifondid; arengumaad võivad loota teatud ulatuses 'rahvusvahelisele abile'. 187. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Pinged tekivad tektooniliste jõudude toimel, maasisese ainese ümberpaiknemisel konvektsiooni tõttu. Pinged kuhjuvad kui laamad liiguvad teineteise suhtes, lõpuks annavad kivimid jõududele järele, tekivad haprad deformatsioonid ning vabaneb pingestumisel salvestunud energia. 188. Vulkaanilised maavärinad 4-5% kõigist maavärinatest, põhjuseks magma surumine magmakambrisse, kust ta suure rõhu tõttu lõpuks välja purskub. 189. Ülisügavate maavärinate (subduktsioonivööndis) oletatav tekkepõhjus? Tingitud kristallsturktuuride kollapseerumisest ja nende asendumisel tihedama pakindusega . 190
liptosfäärilaama. Liptosfääri pealmispind on väga ebatasane, seal esineb kõrgeid mööstike ning suuri tasandike ja sügavaid orge. Kõike seda koos nimetatakse pinnamoeks ehk reljeefiks. Kõige võimsamad maapinna reljeefi kujutavad protsessid saavad energiat planeedi sisemusest ja toimuvad liptosfääri laamade piiridel. Laam on maakoore ja vahevöö ülemise osa (kliptosfääri) hiigel pangas. Laamade liikumist ja ehitust käsitleb laamtektoonika. Laamad tekkisid kui tuli tulikuumja poolvedel kivimass ehk magma kerrkis sügavamatest kihtidest kõrgemale. Selle tulemusena rebenes kogu liptosfäär, sealhulgas maakoor, ning lagunes laamadeks. Pinnavormide ning neid vormistavate kivimite tekke ja arengu kõige üldisem seletus on magma vertikaalne rinkkäik vahevööst maakoorde ja sealt tagasi vahevööse. Selle rinkäigu kestelt maa sisemusest pinnale kerkiv kuum
2) Kividega surnuks viskamine (nt abielurikkumisel) 3) Põletati elusalt 4) Koopaõudus (pealikutele maa-alune koobas päiksetõusust tõusuni, kubises madudest ja skorpionitest) Aclia Huasi (päikeseneitside majad) pidid valmistama peenkäsitööd, valmistama toite, Kui neitsil armuke tekkinud, siis põletati mõlemad elusalt. Peruu on kartuli kodumaa (papa - ketsua keeles). Ainukesed loomad, keda võidi tarvitada ka veoloomadena, olid laamad ja alpaka, andsid villa, liha piima. Sõnniku segamine saviga andis ehitusmaterjali. (Sõnnikut kas küttena.) Metallidest tuntud kuld, vask, hõbe. Inkad olid suutelised ehitama hiiglasuuri rajatisi, lihtrahvas elas õlgedest onnis, olid ka kividest kindlused. Inkade müürid ehitatud tugevalt, elavad ka maavärinad üle! Inkade arhitektid lõid ilma sideaineta templeid ja kindlusi, tohutul hulgal tööjõudu. Religioon
2) ,,Tandzur" sisaldab ,,Kandzuri" kommentaare, laulet, luulet Hiina kirjandus o Hiina kaanon ,,Dacangjing" = ,,Suur pühakirjade kogu" o Koosneb 1662st tekstist o Suur osa Thervaada pühakirjadest VADZARJAANA: · ,,Teemantsõiduk" · Käsitletakse koos mahajaana õpetusega · Kehastutakse mitu korda uuesti laamad · Lastest loobumine · Shingon (jaapanis) · Tiibeti budism: - Antrad pühad sildid Aitavad hädade vastu - Viitab virgumisele - Kalliskivi - Palveveskid, palvelipud (kehakeel) - Olulisel kohal on: Pildid Mandala maailmamudelid (kõik on siin maailmas on muutuv, teed valmis, siis viskad minema) - Om mani padme hum - Aitab hädade vastu kui korrata seda - Mõjutavad väge
tegelevad geoloogid. lahknevad ehk tõukeservad Tõukeservad paiknevad ookeanide keskmäestike alal, mis esinevad kõigis ookeanides, moodustades ligikaudu 70 000 km pikkuse ühtse veealuse mäestikusüsteemi. Keskmäestiku telje osas on maakoores sügav (kuni 2000 m) lõhang ehk rift. kokkukulgevad ehk põrkeservad Laamade kokkupõrkel muljutakse maakoor kurdudeks (ookeani süvikute kohal, nt mis ümbritseb Vaikset ookeani). liuguvad ehk liugeservad.külgnevad laamad nihkuvad üksteise suhtes erakordselt suurte horisontaal amplituutidega (San Andrease nihe Kalifornias). Kaasnevad maavärinad. 4. Tektoonilised liikumised (kõikuv-, kurrutus- ja murranguliikumised). Maakoore kõikuvliikumised haaravad ulatuslikke maakoore piirkondi. On väga aeglased vertikaalsed vajumis- ja kerkimisliikumised. Tahkes kehas esineb kolme liiki deformatsiooni: plastiline deformatsioon (keha paindub või muudab vormi), elastne deformatsioon (pinge tulemusena
Enamiku ajast ollakse püsiasundustes, mis võivad kohta vahetada isegi nädala-paari tagant. Mõnedes on tugev pealikuvõim. On näha sotsiaalset ebavõrdsust. Sugulusside- med on tähtsad (veritasu). 32 6.1.3 Karjanduskultuurid Etnilised grupid, kes toidavad end peamiselt või ainult karjakasvatussaadustest. Elavad Savannide, rohumaade, kõrbe- või mägialadel. • Kitsed, lambad, veised. — P-Am, Eur • Kaamelid ja laamad — Aafrikas ja Aasias • jakid — sise- ja kesk aasia kõrgmägedes • hobused — Aasias neid ka süüakse (liha ja kumõss) • põhjapõdrad — arktilises tundravööndis Vähesel määral võivad nad kasutada ka kaubanduse teel saadud põllumajandus- saadusi. Näiteks Ida-Aafrikas elavad masaid (on eranditult toitunud veiste piimast ja verest). Nomaadid e rändkarjakasvatajad liiguvad regulaarselt ühest kohast teise vee ja loomatoidu otsinguil.
Esimene piirkond, kus arenes välja kõrgkultuur oli Mehhiko kiltmaa, teine Yukatani poolsaar. ~7000 eKr jõuti põlluharimiseni. Kodustati ainult koer. Et Mehhikos põldu harida tuli rajada niisutuskanaleid. Yukatanis tuli rajada kuivenduskanaleid; sealolevad põllud olid osaliselt kunstpõllud (ujuvad põllud või ujuvad aiad ümbritsevate kanalite tõttu). Lõuna-Ameerika Esimene kõrgkultuur Andide piirkonnas. ~6500 eKr jõuti põlluharimiseni. Kodustatud loomad olid koerad ja laamad (alpakad ja vikunjad). Selleks, et seal põldu harida oli vaja niisutuskanaleid. Põlde rajati ka mäekülgedele, kõige kõrgemal olid karjamaad. Toimus nn vertikaalne majandus. Peamised toiduained oli mais ja oad. Lisaks kasvatati veel kartulit, tsillit, tomatit, kõrvitsat, kakaod, tubakat, puuvilla. Tehnoloogiliselt arengult olid kõik tsivilisatsioonid kiviaja (neoliitikumi) tasemel. Religioonil oli keskne roll kõigis kõrgkultuurides. Ühendas eri alade inimesi,
suuri muutusi ei toimu. Maalihked võivad tekitada majanduslikku kahju- kui lihete teele jäävad elamud, teed või muud infrastruktuuri üksused. Samuti võivad tekitada üleujutusi, kui orus oleva jõe tee blokeeritakse maalihke tagajärel. Jne. MÕISTED: Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel.
Sahara karjakasvatajad kasutasid metsikuid teravilju, võisid ise kasvatada sorgot. Ümmarguse põhjaga savinõud, poleeritud kiviriistad. Jaht vibu ja noolega. U 3500 eKr hakkas Sahara aegamisi kuivama ja järved kadusid, karjakasvatajad liikusid lõuna poole savannipiirkondadesse. 61 Ameerika Kõige olulisem kultuurtaim oli mais, juurviljadest maniokk. Koduloomad: laamad, kalkunid, merisead. Toidutootmine sai alguse tänu muutusele ökoloogilises kohastumuses. Maisi kultuuristamine toimus Mehhiko alal u 7000 aastat tagasi. Vanimaid ja kindlamaid tõendid Tehuacani orust. Mais arenes algmaisi ja sugulasvilja teosinte ristamisest. Tehuacani orus kaevas Richard MacNeish. Üks kaevamiskoht oli Coxcatláni koobas. Seal 28 asustuskihti, neist vanim 10 000 a eKr. Varasemad Tehuacani inimesed olid kütid- korilased. Küttimine oli peamine
---- 20 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ((Foto: Prantsusmaal Alpides Mont Blanci massiivis asuv teravatipuline Aiguilles de ChamoniH.)) ((Kaart: Euroopa loodusgeograafilised piirkonnad: vanad mäestikud, (Kaledoonia kurutus), tasandikud, keskmäestikud (Hertsüünia kurrutus), noored mäestikud (Alpi kurrutus).)) Geoloogiliselt asub Euroopa suurel Euraasia laamal. Üksteise suhtes liikuvad ja põrkuvad mandrilised laamad kergitavad kivimeid ja pressivad sageli kurdudena ülespoole. Laamade lahknemise korral maakoor rebeneb ning neis paigus tekivad maavärinad ja vulkaanid. Sellised piirkonnad on näiteks Islandi saar ja Vahemere piirkond. Eesti asub laamade piiridest kaugel ja need loodusnähtused seda piirkonda ei ähvarda. Euroopa on pinnamoelt ehk reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned rannikualad Kaspia mere ümbruses ja Põhjamere
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
