Termini logistika pikk ajalugu on põhjustanud vaidlusi sõna päritolu üle. Näiteks vanad kreeklased mõistsid kreekakeelse sõna logisticos all mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust, kuid samas Rooma riigist tähendas logistika hoopis toodete jaotust. Terminit logistika kohtab hiljem ka sõjanduses. 9. ja 10. saj ürikutes tähendas termin logistika tagalat, vägede varustamist, mis tulenes arvatavasti prantsuskeelsest sõnast loger, mis tähendas laagrisse jäämist, paigutamist, majutamist. Tänapäevase logistika alguseks loetakse 1950ndaid, mil sõjateaduses ja tööstuses alustati protsesside juhtimist logistika abil. Tsiviilelu valdkonnas võeti logistika kasutusele peale Teist maailmasõda esialgu Ameerikas ja Jaapanis, kust edaspidi see levis Skandinaavia maadesse ja teistesse Euroopa riikidesse. 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA Tänapäevase ärilogistika juured algavad sõjanduslogistikas
*rahu sõlmimine oli võimalik vaid senikaua, kuni Venemaal seda vaja oli. Loodearmee lõpp ja Narva kaitsmine *1919a okt asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. *Punaarmee andis Pulkovo kõrgendikelt vastulöögi ja alustas omakorda pealetungi, millele Loodearmee vastu panna ei suutnud. *demoraliseeritud valged väed valgusid üle Eesti piiri ja Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta. * relvadeta jäetud sõdurid koondati Virumaale laagrisse, kus neist paljud tüüfusesse surid. * väike Eesti pidi hakkama oma piire üsna üksinda suure Venemaa vastu kaitsma. * Venemaa koondas hilissügiseks Narva alla võimsad jõud, mis ületasid Eesti vägesid mitmekordselt. *järgnesid Narva kaitselahingud- vabadussõja kõige raskemad ja ohvriterohkemad. *punaarmee juhtkond saatis aheliku aheliku järel eestlaste positsioonide vastu, kuid tulutult. Eestlaste kaitset ei suudetud murda
hoopis mindi koos retkele. Kõikides oma kirjutistes ülistas mees Livingstone tema paljude isikuomaduste pärast ja oskuses suhelda aafriklastega. Livingstone soovis retke Taborasse, enne uuris piirkonnas geoloogiat, faunat, floorat, õppis njamveesi keelt. Oswell soovis isa koju viia, et saada tal oma asrtiõpinguteks raha, kuid Livingstone loobub järjekordselt. Ta reisis Tanganjika järve äärde 1872.a, kuhu jäi laagrisse. Livingstone oli nõrk ja vaevles rängas valus. 30.aprillil 1873 leiti ta oma voodi juurest surnuna. Rituaalikohaselt kanti surnukeha majast välja tagaseina murtud avausest, mitte uksest. Livingstone mehed nutsid meeletult, karjusid ja tulistasid õhku. Livingstone surnukehast eemaldati sõda ja sisikond, mis paigutati plekk-karpi ja maeti kombekohaselt maha. Surnukeha ise otustati mumifitseerida, painutada põlved rinnale ja paigutada
MATKAMINE NOORSOOTÖÖ OSANA Referaat sportlik-tervistavate ürituste korraldamise metoodikast Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 Matkamine on hea ajaveetmise võimalus nii täiskasvanutele kui ka lastele igas vanuses. Eesti loodus on väga ilus ja avastamisväärt ning matkata võib igal aastaajal. Samuti ei nõua see palju rahalisi vahendeid või väga pikka ettevalmistust. Matkamise positiivse küljena tõstetakse esile tervislikkust, kuna tegeletakse ju füüsilise tegevusega. Samal ajal saame matka käigus väga palju õppida nii iseenda kui ka ümbritseva looduse kohta...........................3 Matkamist saab väga edukalt kasutada ka noorsootö...
lahkumine ja võimalik surm mataks ema meeleheitesse. Noormees mõistis samuti, et jäädes, iga ema heaks tehtud teol oleks ka kindel tulemus. Samas, lahkumiseks ja võtlemiseks iga ettevõetav samm oleks kahtlane ja võiks eesmärki teenimata liiva joosta. Seda mõttes, et tema teele võib sattuda väga palju takistusi, mis takistaksid eesmärgini jõudmist. Näiteks kui ta asub Inglismaa poole teele siis Hispaania kaudu minnes võib ta määramatuks ajaks mõnesse Hispaania laagrisse jääda. Inglismaale jõudes võidakse panna ta hoopis kuhugi kantseleisse kirjatööle. Seega tundis noormees, et valik, millest üks võimalus on kindel täitmaks eesmärki aga teine ebaselge ja igal hetkel oht, et katkeb."(3.lk.35) Ent Sartre leidis, et tunne, mida endale ette kujutatakse, ja tegelik tunne on peaegu eristamatud, sest teguviis ju tekitab tunded, aga teod on ju inimese enda valikute tulemus. Järelikult ei leia inimene ka enda sees midagi kindlat. Nõu küsimine
+ tallinna piiskop, kes kaitses Taani huve. Eestlaste esindus tapeti. Ordu hakkas liikuma Tallinna suunas, suurem lahing toimus Kanaveres Rabas oli palju langejaid mõlemal poolel. 14.veb jõuti 7km kaugusele Tallinnast. Sõjamäe kõrgendikul taandusid eestlased soisele alale, kus oli ordu rüütlitel raskusi. Ei antud alla ja taheti oma liidrite surma eest kättemaksu. Kohe algul langes 3K eestlast. Orduvägi asus Tallinna alla laagrisse, eestlaste vägi ei hüvinud täielikult, kuid oli suures miinuses. Taanlased andsid ordule vabad käed kaitsmaks Tallinnat. Ordumeister ise liikus Läänemaale suurema väega, kus sunniti ülestõusnud taanduma. 18-19 mai jõudsid Rootsi väed Tallinna alla, kuid pöördusid tagasi nähes eestlaste suurt vähemust. Seejärel otsisid eestlased abi Venemaalt, kes hakkasid Pihkvast 5000 mehega Otepääni Tartu piiskopkonda tungima. Sakslased koondusid nüüd Lõuna-Eestisse
vili, olgu küll, et tal üks kergeusklik, närviline, aga siiski ehk sooja südamega naine oma kodust silme ees on seisnud. Juudit - Juuda linnas Petuelis elas lesknaine, kelle nimi oli Juudit. Pärast mehe surma kaotas elu tema silmis kogu veetluse. Siis tungis Kaananisse tohutu suur Nebukadnetsari vägi Olovernese juhtimisel. Kahekümnepäevase piiramise järel lõppes linnas vesi. Siis läks Juudit vaenlase laagrisse ja ta viidi väepealiku telki. Olovernes oli Juuditi ilust vaimustuses. Juudit ütles, et võib avaldada saladuse, kuidas linna vallutada. Neljandal päeval palus väejuht tal pärast pidusööki enda juurde jääda. Rõõmsas naudinguootuses jõi Olovernes liiga palju, heitis asemele ja vajus kohe raskesse unne. Juudit raius tal tema enda mõõgaga pea maha, mähkis selle sääsevõrku ja peitis reisipauna.
Tükike Jaapanit 1. Autor Leo Mõtus sündis Viljandimaal aastal 1965. Viljandis ta elas kuni 18 eluaastani,mil ta kolis koos oma vanematega Tartusse. Leo Mõtus õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat ning peale ülikooli on ta tegelenud peamiselt ettevõtlusega mis on ka tema seniseid sissetulekuallikaid olnud. 21. aastasena ta soetas endale Tallinna äärelinna Laagrisse väikese majakese kus ta elab ka tänaseni. Ta on külastanud paljusid riike ja pannud kirja palju informatsiooni nende riikide kohta , kuid raamatukaante vahele on jõudnud kolme riigi seiklused: ,,Pisike Andorra" , ,,Austri mõnud ja võlud" ja ,,Tükike Jaapanit" , nendest viimast ta peab oma kõige paremaks reisikirjaks. Oma reisikira lõpus ütleb Leo ,et ta naudib reisimist ning tahab tulevikus veel põnevamaid reisikirju kirjutada mis ta tänaseni on kirjutanud. 2. Jaapanlased
abrasiivseid osakesi HÜDRODÜNAAMILISE ÕLITUSE TEOORIA: Võlli põõrlemisel tekib võllitapi ja laagri vahele õlikiil. See õlikiil on paksem ülevaltpoolt, ning õhem altpoolt ja see on seletatav sellega, et surve laagris on allpool suurem, kui seda on laagri üleval poolel ja seetõttu surutaksegi laagris alumises poolest õli välia.Võlli põõrlemisega jooksebki õli laagrist välja, ning seetõttu tuleb laagrisse juhtida koguaeg õli juurde. Õli juhitakse juurde alati laagri vähem koormatud piirkonna kaudu (kas pealt, või ka külgedelt), õli jaoks võidakse laagrite külgedele teha õlitaskud, kust põõrlev võll haarab ta kaasa. Õlikiilu teket võimaldab ka laagrilõtk [σ] st laagri tapi ja võlli kaela vaheline ruum peab võimaldama õlikiilu teket. Sellist õlitusviisi, kus õli antakse surve all laagrisse ja võll ise kannab seda laiali nimetatakse dünaamiliseks õlituseks.
välja. Kui sul on avar vaade, siis võib kompassiga minek võõras kohas päris loov tegevus olla. Sisenesime tihedasse kuusemetsa, mis ümbritses Bucegi ümbrust. Sammusime kummalisel laial rajal, mis paistis olevat rajatud väga hoolega ja väga ammu. Korraga plahvatas- selge, me oleme iidsel kaubateel! Hardusega vaatasime tihedat metsa ja kujutlesime kaubavoore veeremas kaitsva ratsasalga saatel. Õhtu lähenes, läbitud oli juba palju maad. Tekkis erinevaid ettepanekuid: jääda laagrisse niipea kui ojakese leiame või minna pikalt lausa Bucegi püstloodis kaljude alla välja. Teede ristumiskohal läks Neeme kaarti kaasa võttes ojakest otsima, meie kinnitasime keha traditsioonilise sokolaadi ja allikavee kokteiliga. Vihma hakkas tibutama, esimest korda otsisime välja midagi vettpidavat. Adusime matka viiendat reeglit: kui tahate, et kogu aeg on ilus ilm, peab reisisihis ja-viisis valitsema üldine üksmeel.
Partei moraaliapostlina korruptsiooni ja ametiposti kuritarvitamise vastu võideldes võis ta ühtlasi teha kihutustööd okupeeritud Poolas ihunuhtluse kasutuselevõtmiseks. Vapra ja otsustamisalti Esimese maailmasõja ohvitseri ning teda hellitusnimega "mu Hessike" kutsunud Hitleri suhted põhinesid esimese äärmisel truualamlikkusel. Oma poliitilises tegevuses eiratud asetäitja näitas 1941.aastal üles üllatavat otsustusvõimet ning uljust, lennates keset sõda vaenlase laagrisse. Hess oli kuulunud kunagi NSDAP liidrite hulka, ent kujundas juba algusest peale saatuslikuks kujunenud partei fanaatilist ning usaldust äratavat nägu. Tiitel "füürer" oli Hessi vaimusünnitus. Tema enda sageli valesti mõistetud ametinimetus "füüreri asetäitja", mis ei sisaldanud mingit võimufunktsiooni, oli käibel vaid NSDAP ridades. Hitler ei vajanud iseseisva mõtlemisoskusega organisaatorit, vaid sekretäri, kes tüütu parteitöö enda kanda võtaks
Taheti ju vähendada vaenlase ressursse ja kohaliku elanikkonna vaimu. Sõja puhkedes tulid ka kõrgemad maksud ja koormised. Tuli ka küüdi kohustus , mis osutus eriti vihatuks. Talupoegade seas oli aga Ivo Schenkenberg, kes pani kokku talupoegade salga, mis esialgu oli abistaja omaette.Kaitses talupoegi jne.Ivo asus hiljem aga tegema koostööd Rootsiga,sest ta vihkas venelasi. Venelased vihkasid teda ka ja teda taheti väga ära tappa. Tema salk tungis salaja venelaste laagrisse, hävitas püssirohtu jne, käisid närvidele ühesõnaga.1577 mängis Ivo salk aga suurt rolli. 1578-79 algas venelaste taganemine.Edasi aladele Rootsi ja Poola väed, kes tõrjusid venelased täiesti ära.1581 algaski Poola-Rootsi suurem pealetung, kus suruti venelased minema. Suur tähtsus siinkohal rootsi kindral Pontus de la Gardiel, kes tegi venelastega dessandi, mis sundis nad lahkuma. 1582. esimene rahu, nimelt Poola-Venemaa rahu nimega Jam Zapolski.Sellega Venemaa kinnitas,
See oli lopitüdruk, kes ütles talle, et asume teele. Tüdruk ütles Ekkele, et see on eksinud ja üksik isa Uutsö näeb kõike. Ekke uurib kuidas tüdruk teda leidis: Ekke jäljed pidavat samblal olema. Nad läksid laplaste laagri juurde. Isa Uutsö vaatab Ekket, esitab talle igasugu küsimusi (Miks tulid laevalt ära? Miks meelitavad teed sind sihist järjest kõrvale?) Ekke tegi oma koti lahti ja pakkus kõigile rummi ja kompvekki. Uutsö lubab Ekkel laagrisse jääda, sest tal ei olevat paha silm ja Ekke ei tahtvat neile halba. Silmade kohta ütles veel, et haruldased silmad ja ta ei oska neist midagi välja lugeda. XXI Ekke ehitas ka endale telgi. Vana mees Uutsö räägib talle et ta armastaks loodust. Ekke tahab, et Uutsö talle ennustaks, kuid mees ütleb:"See, kes tahab elada homset ei ela tänasele". Hommikul tahab Ekke telgi eest piima võtta (keegi toob talle igal hommikul piima) kuid telgi ees ei ole piima ega ka kaussi.
halvenes iga päevaga. Viini-perioodi lõpetas ta vaeste varjupaiku ja supikööke külastades, teenides elatist tänavakunstnikuna ja juhutöölisena. Alatine ebaõnn muutis ta õelaks kogu maailma vastu. Ta hakkas igal pool nägema vaid ebavõrdsust, vihkamist ja vaenu. Hitler tunnistas, et Viin muutis ta veendunud antisemiidiks. Algpõhjust pole ta nimetanud. Pärast mürgitusest paranemist värvati Hitler sõjavangide laagrisse valvuriks. Järgnev teenistus Reichswehri agitaatorina andis tema tegevusele poliitilise värvingu. Uus Saksa armee oli väikesearvuline, kuid tugev võitlusarmee, milles jälgiti hoolikalt, et marksistlikud meeleolud ei pääseks armee ridadesse. 12.septembril 1919.a. viibis Hitler seoses tööülesannetega Saksa Töölispartei koosolekul, millega ta liitus kõhklusega. Edasist Hitleri tegevust tulebki käsitleda ainult seoses selle partei arenguga, tema tõusude ja mõõnadega.
aktiivne laps. Erki lemmikud lapsepõlvemängud olid "leka"ehk põhjaeesti keeles"kull"ja ka mädamuna, seega jooksumängud. Ujumise õppis Erki ära juba esimeses klassis,sell ajal elas erki Tamlast umbes kilomeetri kaugusel ja seda küll ette ei tulnud et vanemad oleks Erkil keelanud järveäärde minna. Aga kõigepealt õpiise Erki ära veeallujumise. 1978 aastal. läks Erki esimest korda õpilaste töö- ja puhke laagrisse raha teenima ja see raha kulus riiete ja muude otstarbekate asjadele. Tööks oli kõplamine,mis kestis terve juunikuu. Kõplamine polnud just kõige lõbusam töö,eriti väikesele lapsele. Erki mäletab hästi neid viiesajameetriseid kapsavagusi, mida mõnigikord aitasid lõpetada õde ja vend. Erki käis ka majandites marju korjamas. Nõnda kestis see kõik suved kuni koleteistkümnenda eluaastani. Kuni 1983. aastani õppis Erki Võru esimeses 8-kl.
ründas seda. Pärast pikka vastupanu paganad lõpuks põgenesid. Võitjad jagasid omavahel saadud saagi ja võetud vangid ning pöördusid tagasi Liivimaale. Sõjakäik Järvamaale 1212. aasta alguses tungis järjekordne riialaste kogutud sõjavägi Eestimaale. Läti Henriku hinnangul osales selles 8000 meest, neist pooled sakslased, ülejäänud liivlased ja latgalid. Läbi Ugandi liiguti Jogentaganasse, kus sakslased eelmise lahingupaiga juurde laagrisse jäid, samal ajal kui liivlased ja latgalid suundusid naabermaakonda Vaigat rüüstama ja peatusid sealse Somelinde linnuse juures. Järgmisel päeva järgnesid sinna ka sakslased. Pärast kolmepäevast Vaiga laastamist mindi edasi Järvamaale, mida samuti kolm päeva rüüstati. Tagasi Liivimaale suunduti läbi Mõhu ja Nurmekunde maakondade, mille külad pandi põlema, ja üle Võrtsjärve jää. Novgorodi, Pihkva ja Toropetsi vürstide sõjakäik Varbolasse
). · K u n s t (minu sõrendus K. K.) kuulub rahvale, öeldi stagnaajal. NB! Kui kiillauses on juba koma, eraldatakse kiil muust lausest mõttekriipsude või sulgudega. Kõneldakse, et täna ma ei tea, kas see on tõsi olevat olnud paarkümmend kraadi külma. Harjutamiseks Pane kõik puuduvad kirjavahemärgid Eesti keel kirjandus ja ajalugu need on minu lemmikained. Matkajaid ründasid mitmesugused putukad sääsed parmud kihulased. Ratast õlitatakse harva kuid hoolikalt. Laagrisse võtab poiss kaasa nii magamiskoti taskulambi tikud termose kui ka villased sokid. Sõita ei tulnud bussi vaid laevaga. Soe jalavann sinepiplaaster mesi ja mustsõstratee kõik aitavad palavikku alandada. Karu oli suur ja tugev aga rumal. Klassil paraku kaob huvi ekskursioonile minna kohe pärast seda kui hakatakse sõiduraha koguma. Kui oled tunnist puudunud ja palud et keegi tooks sulle oma vihiku siis esimesel korral unustavad kõik selle kindlasti koju
Rakverre, kus Rootsi vägi kogunes ning liikus edasi Narva alla. Karl XII 10500 meest olid vastamisi 30 000-lise Vene väega. Päev enne lahingut lahkus Peeter I oma sõjameeste juurest ja läks tagasi Venemaale. 19.novembril 1700 kell kaks päeval andis Karl XII oma vägedele rünnakukäsu. Rünnakut saatis lumetorm, mis puhus rootslaste seljatagant, venelastele aga vastu. Pealetung algas nii suure hooga, et juba veerand tunni jooksul tungisid rootslased venelaste laagrisse. Karl XII võitles vapralt oma armee esiridades, ta oli eeskujuks seal, kus häda kõige suurem. Vene vägi paisati laiali, mehed põgenesid lahinguväljalt. Püüti pääseda üle Narva jõe, kuid sild murdus liiga suure koorma all ja paljud sõdurid hukkusid. Enamik Vene väejuhte läks Rootsi poolele üle ning öö hakul tunnistasid venelased end võidetuks. Peeter loob uue armee. Pärast seda, kui Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta
Autolukksepa eriala Auto vedava tagasilla remont Lõputöö Koostaja: ..................................................2010 a. ............................................. Juhendaja: ................................................2010 a. .............................................. Sisukord Lk. 1. SISSEJUHATUS 3 2. Vedava tagasilla ehitus 4 3. Kardaan ülekanne 4 4. Paeülekanne ja differentsiaal (tööpõhi5mõte ja ehitus) 5. ...
Eestlaste esindus tapeti relvakokkupõrke käigus. Ordu pealetung: · Lahing Kanavere küla juures rabas, ordu saavutas suurtest kaotustest hoolimata ülekaalu, sellega oli tee Tallinnani vaba. · 7 kilomeetri kaugusel Tallinnast Sõjamäel olid eestlase uuesti kogunenud, eestlased püüdsid taanduda soisele pinnasele, kui see ei aidanud, hukkus 3000 meest · Ordu asus Tallinna lähedale laagrisse, sündmustes hirmutatud taanlased andsid linna kaitsmise neile üle. · Burchard von Dreileben liikus Läänemaale, kus sunniti taanduma Haapsalu piirajad. · Täpselt kokkulepitud ajal jõudsid Rootsi väed Tallinna alla, kahjuks aga olid sündmused arenenud loodetust kiiremini ja abiväed pöördusid koju tagasi. · Mai lõpul tungis 5000 meheline Pihkva vägi Lõuna-Eestisse kuni Otepääni (eestlased olid neil abi
Eestlaste esindus tapeti relvakokkupõrke käigus. Ordu pealetung: · Lahing Kanavere küla juures rabas, ordu saavutas suurtest kaotustest hoolimata ülekaalu, sellega oli tee Tallinnani vaba. · 7 kilomeetri kaugusel Tallinnast Sõjamäel olid eestlase uuesti kogunenud, eestlased püüdsid taanduda soisele pinnasele, kui see ei aidanud, hukkus 3000 meest · Ordu asus Tallinna lähedale laagrisse, sündmustes hirmutatud taanlased andsid linna kaitsmise neile üle. · Burchard von Dreileben liikus Läänemaale, kus sunniti taanduma Haapsalu piirajad. · Täpselt kokkulepitud ajal jõudsid Rootsi väed Tallinna alla, kahjuks aga olid sündmused arenenud loodetust kiiremini ja abiväed pöördusid koju tagasi. · Mai lõpul tungis 5000 meheline Pihkva vägi LõunaEestisse kuni Otepääni (eestlased olid
Isa Aleksander on pärit paljulapselisest perest, päritolult ingerisoomlane, sellest ka soomepärane perekonnanimi Nüganen. Aleksander oli pere nooremate laste hulgas. Talvesõjas läks Ingerimaa sõja käigus Nõukogude Venemaa koosseisu. Kogu selle maa-ala, kus Elmo isa ja isapoolsed sugulased elasid, mehed mobiliseeriti Punaarmeesse. Kõik pered, kelle isad oli Punaarmees, saatsid sakslased koonduslaagrisse. Elmo isa koos vendade-õdede ja emaga sattusid Eestisse, Eredale, hiljem Klooga laagrisse. Aleksander on käinud kolm korda esimeses klassis: Venemaal, Soomes ja Eestis. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14) 1.3 Kooliaastad Esimese gümnaasiumiaasta õppis ta A. Kesleri nimelises 5. Keskkoolis. Enne teist gümnaasiumiaastat kolis Elmo Tallinna. Algul oli plaan minna Riiga elama; Elmo isale pakuti head töökohta. Kuid teda kutsuti ka Tallinna, seega otsustati Eesti kasuks. Õppima läks Elmo Tallinna 37. Keskkooli
Paulus Nõukogude valitsuse poole kirjaliku avaldusega, milles paljastas Teise maailmasõja konkreetseid ja tegelikke vallapäästjaid, peatudes nende poolt okupeeritud territooriumidel korda saadetud metsikustel." Sellist tunnistajat Stalin vajaski ja Paulus ilmus Nürnbergi kohtusaali NKVD laost välja antud mustas ülikonnas, valge särgi ja kikilipsu ning lakknahast kingades. Peale selliste tunnistuste andmist pääses Paulus võllast ja ta viidi tagasi GULAG-i laagrisse. Peale Nürnbergi protsessi korrutasid kommunistlik propaganda, kõik sõjaeksperdid ja ajaloolased- kindralid ning nende järel ka miljonid inimesed, et Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale röövellikult ja ilma sõda kuulutamata. Ja siis loevad needsamad miljonid inimesed marssal Zukovi memuaaridest: "Saksamaa valitsus kuulutas meile sõja." Zukovi memuaarid anti välja sadades keeltes. Kuid millegi pärast keegi lugejaist ei taipa, et
suhtumist muuta ning ei lasknud kellelgi ennast solvate ja halvasti kohelda. Tema esimeseks märklauaks olid Suvalovid. Seepeale hakkasid nood abi otsima suurvürstilt, kuid Katariina suutis ka tema paika panna. · Peeter lasi Venemaale tuua ühe Holsteini väeosa, mis põhjustas aga teatavaid intriige. Vene sõduritele oli selline teguviis vastukarva, veel enam et nemad pidid nende laagrisse ka toitu viima. Peeter ise veetis aega vaid nendega laagris olles ning igapäevaseid rividrille korraldades, hoolimata teiste arvamusest ja nõuannetest. Inglise saadik · 1755-nda aasta suve alguses kohtus Katariina Inglise saadiku Sir Charles Hanbury Williams´iga. Mõlemad olid vaimustunud üksteise rafineeritusest ning intelligentsusest. Neist said aja jooksul head sõbrad ning vestluskaaslased.
parema võitluse kodumaal ja kodumaa piiridel. Koos sakslastega oli ainuke võimalus võidelda eeskujuliku relvastusega Punaarmee vastu. Väljaõpe 17 Leegioni ülemaks määrati augustis 1942 kindralmajor Franz Augsberger, kes oli rahvuselt austerlane. Leegioni formeerimine ja väljaõpe toimus Poolas Debica ja Krakovi lähedal asuvas Waffen-SSi õppelaagris. Laagrit kutsuti saksa keeles Heidelager. Laagrisse saabudes ei olnud eestlastel täpsemat informatsiooni Waffen-SSi nimetuse ja formeeringute kohta. Teadsime, et need üksused olid formeeritud Saksa armee eliitüksustena noortest elujõulistest meestest tugeva löögijõu ja eeskujuliku relvastusega üksusteks. Kõik välismaalastest formeeritud brigaadid ja diviisid olid allutatud Relva-SSile, vastavalt mingile eeskirjale, mis ei lubanud Saksa armees moodustada sõjaväelisi formeeringuid välismaalastest.
Miks ei tekita sama tugevaid tundeid temaga samal ajal hukkunud viieaastane vend ja teised lapsed, kes olid samas paadis ja said samuti hukka? Põhjus on lihtne ja paraku küüniline: Aylan Kurdist tegi meedia postuumselt staari, staaride saatus meid erutab, teised käivad statistika alla. Niisiis, kõigepealt veidi statistikat. Maailmas on umbes 70 miljonit pagulast. Neist enamus asub Aafrika ja Aasia pagulaslaagrites, kuid paljud, eriti Aafrikas, ei julge laagrisse asuda, kuna need ei pruugi olla sugugi turvalised. Euroopaski peaksime mäletama Srebrenica ÜRO turvaala tapatalguid; Darfuris ja Lõuna-Sudaanis juhtuvad sellised asjad regulaarselt; Kongos varjab enamik põgenikke end lihtsalt vihmametsas. Võiks tunduda silmakirjalik muretseda nende pärast, kes elavad halbades, kuid siiski mitte otseselt eluohtlikes tingimustes pagulaslaagrites või ööbivad Budapesti jaamas, samas kui me ei
Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti Vallutati tugevalt kindlustatud Padise klooster, milles olnud 28 munka tapeti ning klooster seejärel põletati Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa (va Tallinna linn) võõrvõimust vabastatud Eestlased valisid välja 4 üldjuhti ehk ,,kuningat" Sooviti vallutada ka Tallinnat ning umbes 10 000-meheline vägi liikus Tallinna alla kuhu asuti laagrisse Paluti abi Turu foogtilt, kes lubas ka tulla Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus toimiti sarnaselt harjulastele 2. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole Teatati ordumeister Dreilebenile, kes uudist kuuldes katkestas sõjaretke pihkva all Vältimaks sõjalist kokkupuudet orduga nõustusid eestlaste neli kuningat koos kolme sõjasulasega minema 4. mail (1343) Paides peetavatele läbirääkimistele
Hymenaios, Leukippos); i. Hyakinthosele õpetas Apollon kettaheitmist. Läänetuule jumal hakkas puhuma tuult ja haaras ketta õhust kinni ning paiskas selle armukadedushoos vastu Hyakinthose kolpa, tappes viimase e. Apollon ja initsiatsioonirituaalid. f. Apollon kui tõvejumal; - teda peeti hädade tõrjujaks ja tervistusjumalaks. Saatis katku Troojat piiravate kreeklaste laagrisse. g. Asklepios. h. Apollon, mantika ja muusika; i. Orpheus; j. Hyperborealased. 21. Artemis. a. Kuju ja funktsioonid. Jahi ja metsloomade jumalanna, Apolloni kaksikõde. Vastutas naiste surma eest b. Leto ja Artemise sünd. Artems sündis Zeusi ja titaan Leto ühte tulemusel. Et Hera Letot karistada ei saaks, muutis Zeus viimase pärast ühtimist põldvutiks. Neid ei võetud aga kuskil vastu, kuna kardeti Hera viha
tema rattakotte nii jaksasime rohkete puhkepausidega veidigi edasi liikuda. Küljetuul oli aga hoopis hull sellega ei suutnud me teel püsida! Näiteks mäkke mineval serpentiinil on aga teeservas kuristik. Kui suutsimegi end kuidagimoodi tasakaalus hoida, olid suureks katsumuseks möödasõitvad autod hetkelises tuulevaakumis kadus hoolikalt säilitatud tasakaal hoobilt. Vastukaaluks kõigile hädadele on aga polaarpäev kunagi pole liiga hilja laagrisse jääda. Valge on kogu aeg ja nii kuulutasime öö välja siis, kui meile parajasti sobis. Taganttuul tuli alati viimseni ära kasutada, olgu kell kui palju tahes. Vaid üks kord läksime kella järgi magama, hommikul pidime siis tõdema, et tuul on vastassuunda pöördunud (mida muuseas juhtus ka päeval korduvalt, ikka nii, et kui meie pöörasime, pööras ka tuul, ja ikka vastu). Maastikuautode maa
See on peaaegu ainuke tõend etruskide olemasolu kohta. Eelviimane kuningas - Marcus Tullius - sõjaväe ja kohtu reformaator. Tarlequinus Superbus - viimane kuningas. Hüüdnimi Uhke. Kukutati rahva poolt 510 eKr. Seda peetakse Vabariigi alguseks. Rahvas ei sallinud viimast kuningat tema julmuse pärast. Etruskide abiga tahtis ta oma võimu uuesti taastada. Etruskide kuninga Porsenna juhtimisel tuli Superbus Rooma linna alla. Gaius Mucius - roomlane, kes läks etruskide laagrisse. Kui Porsenna tahtis talt piinamise läbi Roomlaste sõjaplaane kätte saada, pistis Mucius oma parema käe tulle ja põletas selle ära. Sealt sai ta endale hüüdnime scaevola - vasakukäeline. Kuningate ajajärk oli ülemineks sugukondlikult korralt linnriigile. 10 Rex - rooma kuningate nimetus. Kuningate ajajärk oli sarnane Kreeka Homerose ajajärguga. Kuningas oli valitav amet
tugilaager. Võlliliin väljub laevakerest deidvudseadme kaudu. (Vaata Joon. 9.18. Võlliliin koos deidvudseadmegaga). Deidvudseade. Koosneb deidvudi torust, mis ühe otsaga kinnitub ahterpiigi vaheseina ja teisega ahtertäävi silma. Harilikult vasest puksid hoiavad sõuvõlli ümber koos kahte laagrit. Nende laagrite materjalina kasutati kaua eriti kõva, kuid väga libedat ja vaigust puitu bakauti. Bakautlaager ei tarvita määret, vaid kastab määrdena laagrisse tunginud vett Tänapäeval on haruldaseks muutunud bakaut asendatud muude ainetega, põhiliselt spetaiaalse plastmassiga. 12 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.18
mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. 1917. aastal osales Eesti rahvusväeosade asutamisel ja oli aastatel 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. Valiti 1918 Eesti Päästmise Komitee esimeheks. 1918 vangistati Saksa okupatsioonivõimude poolt ja oli 1918. aasta juulist kuni novembrini vangilaagris Poolas. ,,Saksa sõjavõimude otsuse põhjal saadeti mind ja Lääne maakonna valitsuse esimeest Aleksander Saart tsiviil-sõjavangide laagrisse selle eest, et Aleksander Saare juurest leiti minu kirjutatud protesti projekt, kus öeldud, et Saksa okupatsioonivõimud ei peaks püüdma Eesti Maapäevast mööda minna, vaid kui maa saatust otsustada, siis peaks seda tehtama Eesti Maapäeva kaudu. Kuid see projekt jäi katki, kuna ei lubatud koosolekut teha, et seda välja kuulutada, läbiotsimisel leiti see A. Saare lauasahtlist. Kuu aja pärast suutsid nad vahte ninapidi vedada ning põgeneda
... (koordinaadid), et: hankida topo- graafilist infot, määrata kindlaks vaenlase positsioon ja saada sellest üksik- asjalik ülevaade ning saada infot vaenlase kohta” Räägi seda kaks korda, esimesel korral näita suurt, teisel väikest mudelit. 3. Teostus a. Kavatsus (kuidas kavatseb patrulli läbi viia) b. Lahingukavand (mitu etappi on, mis on mingi etapi eesmärk): I etapp: liikumine VKP-sse II etapp: tegevus VKP-s ja objekti luure III etapp: teekond tagasi laagrisse 25 I etapp: liikumine VKP-sse “Teekond saab olema ... osaline” - anna välja teekonna kaardi osad 1/2/3/4 ... kuni VKP-ni a) Teekond kuni S-shortini/luurekohta ja tegevus, kui: näete vaenlast: avastamata avastatud rünnak varitsus b) VKP luuretegevus, kui: näete vaenlast: avastamata avastatud rünnak varitsus S-short grupp on pöördunud tagasi c) S-shorti grupi/luuregrupi tegevus, kui: näete vaenlast: avastamata avastatud rünnak
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1...
leida. Et Venemaa rahulepingut Türgiga takistada, saatis Louis Varssavisse oma saadikuna markii du Héroni. See mees osutus Patkuli suureks vaenlaseks, kes püüdis Poolat Prantsusmaa poole kallutada, kasutades selleks ka riigikantsler von Beichlingeni, talle kena pensioni Prantsusmaa poolt pakkudes. Lõpuks sai August ka oma väe liikuma, jõudis Riia alla ja alustas linna piiramist. Ka rasked kahurid jõudsid kohale, ent kasu neist polnud ikkagi. Laagrisse jõudis teade, et Taani oli pärast üht kaotust Rootsiga rahu teinud. August oli sellest nii löödud, et tahtis Rootsiga separaatrahu sõlmida, ent Karl XII ei võtnud seda vastu nii tige oli ta oma sugulase peale. Lõpuks oli tsaar Peeter türklastega rahu sõlminud ja alustas marssi Narva suunas. Kuid üsna pea kuulis Euroopa rabavat uudist: Karl XII oli oma väikese ja väsinud väega venelasi Narva all löönud. Sellest kohkunud Patkul
Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia": Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20
Kui ema selle üle imestust avaldas, heideti tema üle vaid nalja. Georg Meri pakkis oma kohvrit sõnagi lausumata. Lipsud, millel olid sildid " Extra Long " ja "Sonderklasse" viskas ta kõrvale, kuid abikaasa nõudel võeti need ikkagi kaasa. Hiljem oli lipsudest abi: kui kohvri lukud üles ütlesid, seoti kohver kinni lipsudega. Üks küüditajatest pistis taskusse ordeni, mille ta oli leidnud kirjutuslauasahtlist. Ka perekonna pildid võeti kaasa. Georg Meri lahutati perest ja saadeti laagrisse. Alice ja lapsed viidi Kirovi oblastisse, kuhu jõudis suurem osa 1941. aastal väljasaadetud eestlastest. Seal oli võimalik kokku saada paljude tuttavatega, näiteks Eesti endise Soome saadiku ja hilisema riigivanema Friedrich Akeli abikaasaga. Tema mees oli tõenäoliselt maha lastud juba Tallinnas. Suurem osa küüditatavaid valiti klassikuuluvuse alusel. Nõukogude venelaste tegevuses puudus aga järjekindlus, niisamuti nagu kaheksa aastat hiljemgi.
Tiimann.7 Suurim probleem pataljoni moodustamisel oli relvade puudus. Ei jätkunud püssegi, kõnelemata muust. Kergeid kuulipildujaid oli ainult 2. Varustuse ja moona kandsid kokku mehed ise ja ümberkaudsed inimesed. Otsiti välja relvad, mis olid peidetud revolutsioonipäevil. Need olid aga tihti roostes või üldse kõlbmatud.8 Samuti oli väga kirju ka salga riietus. Tihti võis jääda mulje, et tegu pole mitte sõjameeste, vaid laagrisse asunud mustlastega. Paljud olid tulnud erariietuses. Juhtus sedagi, et sõtta tuldi pulmariietuses: jalas viigipüksid, kaelas krae ja kaelaside. Nii mõnigi tuli isamaad kaitsma pasteldes, lootes, et ehk Eesti kroonu annab saapad jalga. Et seda kirevat meeskonda vähegi ühtlustada, mõtles Kuperjanov välja partisanide eraldusmärgi. See kujutas endast valgeäärelist musta vappi surnupealuu ja säärekontidega. Seda märki kanti vasakul varrukal
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll mida need arutlused täidavad on olulisus sõjaks ettevalmistamisel (olla kõigeks valmis). 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokkuhoiu vahelise tasakaalu saavutamisel? Tekib küsimus, et kas olla armastatud või kardetud, kuid mõlemat korraga saavutada on raske. Valitseja võib sattuda vaenu alla. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Et hirm on valitseja üks lahutamatu osa ning kasutades hirmu, saab ka edukamalt valitseda. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist? Et selline võim ei kesta kaua. ...
=Juudamaa kardab Jeruusalemma ja seaduselaeka pärast =Juudid kindlustavad linnu, Jeruusalemma võtmelinnaks on Petuulia =Olovernes on pahane, talle antakse nõu juudid rahule jätta, sest Jumal kaitseb neid =Piiramine, Petuulias pole enam vett, selle nimel tapetakse =Rahvas tahab alla anda, oodatakse Jumala abi =Juudit on ilus lesk, rikas, jumalakartlik, tark =Ütleb, et Jumalale ei seata tingimusi =Juudit läheb Olovernese laagrisse, ütleb, et näitab salateed linna, kohtub Olovernesega =Ütleb, et tunnustab Nebukadnetsarit =Juudit joodab O. täis, see saadab ihukaitsjad ära ja jääb magama =Juudit tapab O ja viib ta pea Petuuliasse, pannakse linnamüürile teiba otsa =Juuditi sõnul tuleb rünnata, Petuulia võidab, vaenlane tagane =Juudit elab veel kaua, maetakse tema mehe kõrvale Pilet 16 Moliere'i elu ja looming; Ülevaade Moosese I raamatust 1. Moliere'i elu ja looming
30 pärastlõunal (Eesti aja järgi kell 8.30 hommikul), vahendab AFP Xinhua uudist. Nädalavahetusel olid piirkonnas tugevad vihmasajud. Kuressaare gümnasistid sõidavad Hiinasse keelepraktikale Kuus Kuressaare gümnaasiumi 10. ja 11. klasside õpilast sõidab juunis kaheks nädalaks Hiina Guangxi provintsi sealsesse ülikooli keelepraktikale. Gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik ütles Saarte Häälele, et sõidu Nanningi linnas asuvasse laagrisse korraldab Tallinna ülikooli juures tegutsev Konfutsiuse instituut. «Laagris õpitakse hiina keelt, tegeletakse võitluskunstidega (peamiselt tai chiga) ja kalligraafiaga, õpitakse tundma traditsioonilisi Hiina pille ja käsitöötehnikaid. Lisaks külastatakse templeid, looduskauneid paiku ja palju muud,» rääkis Varik. Kuus noort saarlast viibivad Hiinas 19. juunist 3. juulini. Eesti piimatooted võivad hakata liikuma Hiinasse
Läks kangeks vaidluseks. Hera, Aphrodite ja Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik Trooja kuningapoeg Paris. Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast. Patroklos palus Achilleuselt tema kilpi ja mõõka ning läks tema asemel ise lahingusse. Trooja pärija Hektor tappis Patroklose. Achilleus sai vihasemaks ja kutsus Hektori isiklikult välja ning tappis ta. Trooja kuningas Priamos läks kreeklaste laagrisse ja palus Achilleuselt, et too annaks talle tema poja surnukeha tagasi. Lõpeb matustega.
juhtis Sigismund II August, teiselt poolt oli Fürstenberg ordu vägedega. Toimus kaks maapäeva, kus jõuti selgusele, et sõjal pole perspektiivi ning jõuti ka ordumeistri vahetusele, Galeni asemel sai ordumeistriks senine koadjuutor Fürstenberg. Leiti, et rahu tuleb osta, summaks 60 000 taalrit, aga Sigismund II rahast loobus. Selge oli, et sõda on kohe-kohe puhkemas, Fürstenberg otsustas minna Sigismundi juurde laagrisse, Posvolisse. 5.sept 1557 sõlmitakse rahukokkulepe. Taastati sõjaeelne olukord. Peapiiskop Wilhelm saab oma ameti tagasi, ordu peab leppima, et kui Wilhelm sureb saab Christoph peapiiskopiks. Riia peapiiskopi ala läheb Poola-Leedu kaitse alla. 14.septembril sõlmitakse uus kokkuleppe, tegemist liiduga Ordu ja Poola-Leedu vahel, suunatud Venemaa vastu. Samas oli Poola-Leedul leping Venemaaga, mis kehtis 1562.aastani. 1554.aastal oli sõlmitud rahuleping
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks valmistutakse ka peaga, mõtetega, moraali ülendamisega, suhtumisega, kindlustundega, manipulatsioonide ning ka hirmu sisendamisega alamatele kui vaenlastele. 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokku...
Poisi süda jäi ainult vaiksemaks ja vaiksemaks. Kord ratsutasid nad mööda ühe suguharu laagriplatsist. Keegi ei teinud neist seal väljagi. Nende taha ilmus äkitselt kaks ratsanikku, kes keelasid neil edasi minna, aga kui Alkeemik neile otse silma vaatas, võisid nad edasi minna. Nad läksid üle mäe ja neid ümbritsesid peagi hiiglaslikud liivaluited. 5 min pärast nägi poiss enda ees taas kahte ratsanikku, kes viisid nad lähedal asuvasse sõjaväe laagrisse. Neid peeti spioonideks. Aga Alkeemik ütles, et nad on vaid rändajad. Ja kui küsiti, kes ta sõber on, ütles ta et Alkeemik. Küsiti siis mida nad võõral maal teevad ja Alkeemik ütles, et poiss tahab neile raha kinkida. Ja kuna tal oligi kaasas kott hunniku rahaga olnud, mis ta oli ausalt teeninud, siis ulatas Alkeemik selle pealikule. Siis uurisid kohalikud, kes on alkeemik. Ja Alkeemik vastas, et see on inimene, kes tunneb loodust ja maailma. Ta võiks selle laagri
Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja. Kreeklased teesklesid lahkumist ja ehitasid hiigelsuure puust hobuse, mille sees olid kreeklased. Hobune jäeti linnaväravate ette seisma
Eesti pataljoni liiget, kes hiljem vabastati. Juba 13. oktoobril jõudsid Tallinna tagasi 300 Tallinnast, Harjumaalt ja Läänemaalt mobiliseeritud meest, kes olid augusti lõpus aurikul ,,Helga" viidud Saaremaale kindlustustöödele. Kohalike elanike abiga oli peidetud end metsa ja sobival hetkel mindi Saksa poolele üle. Saaremaa langemise järel olid nad koondatud Kuressaarde, sealt edasi Kuivastu ja Virtsu kaudu Valga sõjavangide laagrisse, kust nad saadeti oma kodukohtadesse. Raskemini läks neil eestlastel, kes sattusid Sõrve lahingutesse, seal hukkus 4050 meest. Mobiliseerituist olid relvad antud ainult saarlastele, kuid needki laskemoonata. See ettevaatus ei olnud asjata. Pärast laskemoona jagamist tuli Punaarmeel oma ,,usaldust" kahetseda, sest saarlased kadusid koos püsside ja laskemoonaga metsa. 4. oktoobril asusid laskemoona saanud saarlased kohati võimu üle võtma ning vangistasid osa punaarmeelasi,
Selle papitüki igast nurgast lõigati välja ruut külje pikkusega 1, 2 dm. Kui suur on järelejäänud papitüki ümbermõõt? Vastus: 28,8 dm ( 4 x 7, 2 = 28,8 ; ümbermõõt ei muutu; tee joonis, siis näed) 268. Kui kaua läbib 400 m pikkune rong 600 m pikkust tunnelit, kui rongi kiirus on 60 km/h? Vastus: 1 min (400 m + 600 m = 1000 m = 1 km; 60 km/h, seega 1 km /min) 269. Lapsed matkasid 12 km ja jäid laagrisse. Kalle märkas, et nuga on kadunud ja läks tagasi seda otsima. Ta leidis noa 2 km kaugusel laagrist. Kui pika tee käis Kalle matkal? Vastus: 16 km ( 12 + 4 = 16 km 2 km pärast leidis noa, kuid pidi laagrisse tagasi ka minema) 270. Tüdrukud korjasid pähkleid. Esimene tüdruk korjas 3 tundi, teine 4 tundi ja kolmas 2 tundi. Koguti üldse 2700 pähklit. Mitu pähklit on õigus saada igal tüdrukul? Vastus: I 900; II 1200 ja III 600
4. pilet Juuditi lugu Nebukadnetsar oli väga vallutus himuline, ta tahtis kõik maad endale vallutada. Alguses üritas ta seda karmi käsuga teha ja pärast hakkas vallutama. Ta kogus omale suure väe ja pani Olovernese väepealikuks. Neid hoiatatakse, et juute nad ei valluta enne kui juudid murravad truudust Jumalale. Nad hakkavad Betuuliat piirama, nad võtavad ära linnalt kaevud. Kahekümne päeva pärast läheb Juudit vaenlase laagrisse ja meenutab neile hoiatust. Samal ajal linnas on inimesed meeleheitlikuks muutunud ja tahavad preestrite pühitsetud vilja sööma hakata. Olovernes kutsub Juuditi pidulikule õhtusöögile. Lõpuks on nad kõik üsnagi joogised ning Olovernes jääb magama. Juudit võtab ta mõõga ja raiub tal pea otsast. Ta paneb selle kotti ja läheb koju tagasi. Nad panevad Olovernese pea linnamüürile ning vaenlased lahkuvad. Juuditist saab austatud kangelane, ta elab saja viie aastaseks. 5
Nii rändab ta mitu ööd-päeva tundras, mil üks hommik kuuleb ta enda ümber sahistamist, ta avab silmad ja näeb hämmastusega lapi tütarlast. Ta käskis Ekkel üles tõusta ja ütles, et nüüd asume teele. Ekke ei saanud aru, et kuidas Lassi teadis, et ma eksinud ja üksik olen. Aga tüdruku isal. Uutsöl on maagilised võimed näha ette. Nüüd enam ei pärinud Ekke midagi ja nad liikusid tüdruku klanni juurde, kuhu olid püstitatud telgid. Õhtuks jõuavad nad laagrisse, Ekke võtab oma koti seljast ja astub suitsusesse kotta. Ta silmab noori naisi, nende lapsi ja vanu mehi. Nüüd hakkavad mehed küsima Ekkelt igasugu küsimusi tema põgenemise kohta, aga Ekke kostab selle peale ainult seda, et ta otsib ennast. Uutsöl kutsub siis ta enda juurde istuma ja ütleb teistele, et Ekke on aus ja et ta ei valeta, nüüd avab Ekke koti ja pakub kõikidele kommi, nad pakuvad talle vastu leent ja rummi, ise silmates tubakat Ekke kotis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
