Olles oma maa ja rahva patrioot, pühendus Yeats iiri rahvusliku teatri loomisele. Tema energilisest tegevusest sai alguse iiri rahvuslik teater Abbey Teater. 1922-1928 oli ta Iiri Vabariigi senati liige. 1923 aastal pälvis ta oma kõrgetasemelise ja uudse loomingu eest kõrgeima rahvusvahelise kirjanduspreemia Nobeli Preemia. 2. Looming Yeatsi loomingus on romantismile omane muinasaja temaatika seotud sümbolistliku kujundlikkusega. Hilisem looming oli laadilt selline, kus jõulises loomingus põimuvad isiklikud ja poliitilised pettumused müstiliste nägemustega. Värss- ja proosanäidendites on rahvusromantika asendunud isikuPärase sümbolismiga. Ta õppis kunstikoolis nagu ta vend, aga üha rohkem hakkasid teda huvitama iiri rahvapärimused ja legendid. Hiljem asus ta hoolega neid ka koguma ja uurima.
peegeldab ühiskonna ebakohti ja inimloomuse pahesid(Päts). Eepika- kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi. Jutustatakse juba toimunud asju, autor sekkub harva, kirjutatakse värsivormis. Anekdoot- lühike ajaviitejutt, mis ei vasta tavaliselt tõele. Nad on lühikesed, vaimukad ja üllatava lõpuga. Lüürika- luletused on lihtsad ja tundesügavad. Lüürikat iseloomustab kujundlikkus ja vahetu elamlikkus. Haiku- loodusluuletus, kolme reaga 5,7,5. Uudis- lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Esitatud sündmuste toimumise järjekorras, ei sisalda seisukohti ja hinnanguid. Intervjuu e. usutlus- tehakse kui tahetakse teadasaada kellegi seisukohta millegi kohta. Intervjuud juhib ajakirjanik oma küsimustega. Seiklus- üks vanemaid proosaliike. Põhineb huvitaval sündmustikul, iseloomulik on juhtumuste ja imede kuhjumine kangelase ümber. Ajalooline- põhineb ajaloolisel ainestikul, millega käiakse vabalt ringi. Tegelased
Uudis Ajalehes on uudislood, arvamuslood, info, reklaam. Uudis on laadilt jutustav tekst. Uudise eesmärk on teate (uudise) edastamine faktide kaudu. Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma, mis aitab inimestel nende probleeme mõistupäraselt lahendada. Uudis on materjal, mis lahutab meelt. Uudis jaguneb · Kõva uudis sõda, poliitika, välissuhted, majandus, riigikaitse. Teemad on tähtsad paljudele inimestele · Pehme uudis kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk, kuritegevus jne
Modernism Modernism- (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on 19.sajandi ja 20.sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus.*Eelkõige 20.saj esimese poole kirjanduses * Sai alguse Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernismi periodiseerimine 1) PERIOOD- uus romantism (sümbolism) 2) PERIOOD- avangardism (futurism, kubism, varane ekspressionism) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas: *tööstus revulutsioon Euroopas ja urbaniseerumine *teaduse ja tehnika areng-radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid *Freudi psühhoanalüüs *Einsteini relatiivsusteooria *Nietzhe üliinimese teooria *naisliikumine *kiriku lahutamine riigist Modernsus-periood, aja järk Modernism-kultuurilised tekstid, liikumine/suund Futurism Futurismi loetakse varaseimaks modernistlikuks vooluks 20.sajandil. *Itaalias 1909,F.F M...
märtrite lood, samuti mitmed legendid. Üldjoontes jaguneb keskaegne kirjandus kahte suurde perioodi: 1) sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemine 2) arenenud feodalisimi kirjandus. Esimese kestus ei olnu ühtlande, üldiselt loetakse lõpuks 10. sajandit Selle perioodi väärtuslikemaiks kirjanduslikeks mälestusteks on rahvuseeposed. Säilinud on neid põhiliselt ääremaadel kuhu romanisatsioon nii palju ei ulatunud. Järgenva perioodi kirjandus laadilt ning arengult palju keerulisem. Esineb 13. sajandi alguseni. Esines kolme haruna: rahvuslikud sangarlaulud, feodalistlik rüütliromaan ja lüürika, klerikaalne kirjandus. Kõigi kolme haru elemendid sageli põimusid. Rahvuslikus kangelaseeposes leiab tugevaid rüütlikirjanduse sugemeid. Samuti leidub teistes harudes ka vaimuliku kirjanduse elemente. Varaseim ning võimsaim on rahvuskirjandus. Klerikaalne kirjandus on rahvuskirjandusest noorem, aga kuna seda viljeleb vaimulikkond, kujuneb
selle järgi millal nad toimivad · Enne juhtumit, ennetus kontrollerid nende ülesandeks on ennetada jutumast näiteks lukustades automaatselt uksi · Juhtumi ajal, liikumis andurid need saavad aru kui keegi liigub toas ja nad saavad aru kui tegemist on koduloomaga · Pärast juhtumit, parandavad kontrollerid nende ülesanne on piiratud ulatuses tekitatud kahju korrastada et järgnev töö mööduks lihtsamalt Neid saab samuti liigitada veel nende laadilt näiteks: · Füüsilised kontrollerid : aiad, ukdsed, lukud ja tulekustutid · Menetlussätte kontrollerid : insitendile rageeriv potsess, juhtumi järelvalve · Tehnilised kontrollerid : administraatori äratundmine, seadmete reguleerimine, viiruste programmid, tulemüürid · Õiguse ja relatiivsed kontrollerid : ülesandeks on eraldada eraelu teistest Kokkuvõtte Tänu selle referaadi koostamisele sain ma palju informatsiooni valveautomaatika kohta
Siuru avaldas üle 30 raamatu, ühisväljaannetena kolm albumit ja 1928. aastal koguteos ,,Sõna". Siuruga tõusis luule populaarsus. Tegutsemisaja alguses oli Siuru ühtehoidev, aga eristuma hakkas boheemlaslik ,,vasaktiib"- Gailit ja Visnapuu. Nad leidsid, et teised, eriti Under ja Adson, on liiga alalhoidlikud ja ning väikekodanlikud. Visnapuud häiris Siuru nn ,,lilleluule". Siuru looming oli juba laadilt selline, mis saab valitseda vaid lühikest aega. M. Under Rühmituskaaslaste poolt Siuru printsessiks hüütud. Gailit nimetab ,,Noor-Eesti puhkema läinud õieks". Tema tähtsaim, siurulikum ja esimene luulekogu ,,Sonetid" Underi luules elad ja kõneleb armastav naine: tundeline, avameelne ning ümbritsemale ilule vastvõtlik. Kajastuvad eri ajaloojärgud ning poeetilised stiiilid; annab edasi inimese siseilma keerukust, tundeid ja varjatud tunge
Eesti keeles on Yeatsi värsse ilmunud valikkogus "Luulet". William Butler Yeatsi rahvusvaheliseltki tuntud maaliportree tegi Tartu kunstnik Lola Liivat. Kuulus kirjanik suri 73aastaselt Prantsusmaal, kuid on maetud oma lapsepõlvemaale Sligos. Looming Varasem luulelooming. Töötles prerafaeliitilikus ja sümbolistlikus vaimus iiri folkloori. · "Oisini rännakud" (1889) · "Tuul pilliroos" (1899) Hilisem looming on laadilt selline, kus jõulises loomingus põimuvad isiklikud ja poliitilised pettumused müstiliste nägemustega. · "Vastutused" (1914) · "Torn" (1928) · "Keerdtrepp" (1933) Värss- ja proosanäidendid. Neis on rahvusromantika asendunud isikupärase sümbolismiga. · "Krahvinna Cathleen" (1982) · "Cathleeni Houlihan" (1902) · "Deirdre" (1907) · "Neli tantsudraamat" (mõjustatud jaapani no-teatrist, 1921) · "Purgatoorium" (1938) · "Leemepott" (1904)
Modernism on 19. saj. ja 20. saj. uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis,esteetiline ja elutunnetuslik liikumine,vastandumine looduslikule ja loomulikule,eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges.Dekadendid on langusmeeleolude poeedid,nt. Charles Baudelaire. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool.Impressionism kujutas kunstis hetkemeeleoludest tekkinud muljeid,meeleoluvarjundeid,ning mõjutas selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt. Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse- olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusi...
Futurism (ld k tulevik) 20 saj alguses Itaalias.(1909 maniseft) Kujunemist mõjutas Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Algataja oli itallane Filippo Marinetti. Tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Laadilt agressiivne, ründav, poliitiliselt äärmuslik. Futuristid on kogu vana vaimse maailma vastu. Eesmärk oli kirjanduse toomine tänapäeva. Uued teemad : tööstus,hulkurlus, masinakultus,linnaülistus, patriotism,sõja ja vägivalla ülistamine(sõda kui puhastaja). F-stid harrastasid kärarikast enesereklaami. Tõdemusi kuulutati avalikel esinemistel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed. F
Maaliteostena loob ta natuuri järgi hoolikaid, viimase võimaluseni detailirikkaid akvarelle, mis kujutavad maastikke, loomi, taimi jne. Sama tehnikat kasutab ta ka selle perioodi portreedes ja altaripiltides ,,Autoportree", ,,Tarkade kummardamine". Loomingu teisel perioodil reisib ta Veneetsiasse, kust saab tugevaid loomingulisi impulsse, mis mõjuvad ta kunstile uuendavalt ja värskelt. Järgnevad teosed Itaalia mõjudega, kuid laadilt jääb see talle võõraks. Periood 1511-1520 on väga viljakas graafika osas. Lõpetab ,,Suure passiooni" puulõiked, seeria Maaria elust. ,,Suure passiooni" kõrval loob sama seeria väiksemas formaadis, nn ,,Väikese passiooni". Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Hieronymus oma kojas" ja ,,Melanhoolia". Need teosed on sügavad, mõtteküllased, väga ilmekad, tehniliselt täiuslikud, eriti meisterlik on valguse ja õhu kujutamine. (,,Melanhooliat"
värskete ja pastoossete pintslilöökidega. Vastandina kevadepoeetidele Corot`le ja Daubigny`le eelistas Diaz kujutada suve, veel rohkem aga sügist oma dekoratiivse värviküllusega. Tema eelistatumad motiivid on metsatihnikud, mille sumedat hämarust läbistavad heledad päikesekiired. Neid maastikke elustavad kirjudes rõivastes figuurid, mis mõnikord pildi üleni täidavad. Diazile läheneb oma laadilt Adolphe Monticelli (18241886). Silmapaistavamaid Barbizoni koolkonna maalijaid on veel Constant Troyon (18101865), kes sptsialiseerus loomade maalimisele. Tema piltidel näeb lehmi ja härgi toonirikkalt ja värskelt maalitud maastike foonil. Troyon arendab moodsamas vaimus edasi hollandi meistrite Potteri ja Adriaen van de Velde laadi. Tema maalid on formaadilt tihti kaunis suured
Visnapuu õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat. Tartus kujunes Visnapuu loominguliseks isiksuseks, kuna sukeldus Tartu kultuuri- ja kunstiellu. Tartu perioodil püüdis Visnapuu aktiivsena organiseerida uut kirjanduslikku rühmitust. Ka huvitus Visnapuu Tartu ajajärgul vene kultuurist (futurism, akmeism) ja idamaade religioonist. 1913.aastal andis koos Marie Heibergi, Richard Rohti ja Reinhold Vellneriga välja albumi "Moment I", mis oli laadilt sümbolistlik ja impressionistlik. Albumi kaanel oli vaas krüsanteemidega, millest sai alguse Visnapuu komme kanda nööpaugus valget krüsanteemiõit. Albumit kritiseeriti kõvasti, eriti Noor-Eesti liikmete poolt. 1914. aastal ilmus "Roheline Moment", mille nimi tuli rohelisest paberist, millele teos oli trükitud. Jätkates traditsiooni, oli ka see albumi sümbolistlikku laadi ja epateeriv. 1917. aastal kandideeris Visnapuu Tallinnas ilmuva ajalehe "Teataja" toimetaja kohale
minevikku, vastandub romantismile, ületab realismi üheplaanilisust Dekadents- mandumine; vihjamine elu mõttetusele, surmale, ratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on Impressionism- paralleelne nähtus sümbolismiga Sümbolism- tunnete peitmine vihjetesse- metafooridesse ja varjunditesse Futurism- 20saj algus Itaalias, eesmärk- teha kõike teistmoodi kui eelmine, eitas traditsioonilist kirjandust ja keelekasutust, laadilt agressiivne, imetleti töölisklassi, tunded tagaplaanil, eksperimenteeriti lausetega, kirjavahemärke eitati, hääbus 1920- ndal // Majakovski, Visnapuu, Kivikas Kubism- Prantsusmaal 20s algul maalikunstis, kirjandusvoolu ei kujunenud; luuletused geomeetriliste kujunditena; tegevust kujutati nii, nagu see oli üles ehitatud // Apollinaire, Barbarus, Suuman Ekspressionism- "väljendus"; 19s kujutavas kunstis, impressionismi vastand;
Ta kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Isokrates Isokrates Ateenast oli sofistide Protagorase ja Gorgiase õpilane. Poliitiliselt vaadetelt oli ta Demosthenese vastane, kuna esindas Makedooia-meelsete parteid. Ta kõne ,,Panegyrikos" järgi kujunes pangeüürikast Kreekas üldmõiste, mis tähendas tervituskõnet pidulikel kokkutulekutel. Et need kõned olid oma laadilt ülistuskõned, hakati Rooma keisriigi ajal panegüürikaks nimetama kõiki kiidukõnesid. 4.saj lõpul eKr tekkis kreeka filosoofias suund, mida nim skeptitsismiks. Skeptikute koolkonna algatas Pyrrhon, kes pani oma filosoofiale aluse ajal, mis ta teenis Aleksander Suure vägedes ning käis Indias. Seal märkas ta, et inimeste veendumused on erinevad ning ei saa kuidagi öelda, et ühel rahval oleksid need õigemad kui teistel. Vastukaaluks kõigele,
BAROKK HISPAANIAS 17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Kunstis ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised . Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. MAALIKUNST Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike. Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREED, muud žanrid jäid
(sõna algustähe kordus ehk algriim) Kaashääliku kordust nim. alliteratsiooniks, täishääliku kordusr assonatsiks. Regivärsilised rahvalaulud jagunevad teemade ja eesmärkide järgi: töö-, orjus-, pulma-, kiige-, laste-, tähtpäeva-, mängulaulud jt. Riimiline rahvalaul kujunes välja 18. saj. Värsid on koondatud lõppriimi alusel salmideks. Tähtsamad liigid on küla-, töö- ja sõjalaulud. AJAKIRJANDUS Uudis See on lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. Avalik kiri Avalikud kirjad ei ole mõeldud ühele kindlale lugejale, vaid on kirjutatud paljudele. Intervjuu Intervjuu ehk usutlus Reportaaz Jutustab-kirjeldav ajakirjanduszanr, Selle eesmärk on jutustada mingist sündmusest. Arvustus Arvustus ehk retsensioon Koomiks Tõemeelne humoristlik või seikluslik, napi teksti või tekstita jutustav pildirida.
Referaat Betti Alver Sisukord .............................................................................................................................................4 Betti Alveri looming............................................................................................................ 5 Äkki ilm läks sulale............................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus 3 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase pereko...
Kõri, huuled, keel, häälepaelad. 18. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Näited. · Huulte järgi labiaalsed häälikud: ü, ö, o, u · Keeletõusu astme järgi madalad (ä, a), keskkõrged (õ, e) või kõrged (i, u, ü) · Keele liikumise järgi eesvokaalid (i, e, ä) ja tagavokaalid (õ, a) 19. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Näited. Diftong on 2 teineteisest laadilt erinevat vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Pearõhulises silbis on eesti keeles 36 diftongi: 26 diftongi omasõnades või vanades laenudes, 10 diftongi võõrsõnades). Väljaspool pearõhulist silpi on ainult ai, ei, ui. Diftong saab olla kas II või III vältes. · Tekkimise järgi: algupärased ja hilistekkelised · Hääldamise kõrguse suuna järgi: tõusvad (ai, õi, au, äi, oi), langevad (ea, oa, ao) ja kesksuunalised (eo). 20
[y] – labiaalne kõrge eesvokaal [ɪ] – illabiaalne vaegkõrge eesvokaal [ʏ] – labiaalne vaegkõrge eesvokaal [ɐ] – vaegmadal keskvokaal [ɜ] – illabiaalne keskmadal keskvokaal [ɞ] – labiaalne keskmadal keskvokaal [ɘ] – illabiaalne keskkõrge keskvokaal [ɵ] – labiaalne keskkõrge keskvokaal [ɨ] – illabiaalne kõrge keskvokaal [ʉ] – labiaalne kõrge keskvokaal [ə] – neutraalvokaal, keel jõudeolekus Monoftong – 2 laadilt samasugused vokaalid. Lühikesed ja pikad on tavalisemad. Kolm vokaali pikkust on harva esinevad (nt eesti keel: kalu-kaalu-kaa:lu). Diftong – 2 laadilt erinevat vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Võivad olla lühikesed ja pikad. Pika sees veel kaks erinevad eesti keeles, lühikesed eesti keeles puuduvad. Eesti keeles 36 pikka diftongi, millest 26 oma- ja 10 võõrdiftongi (võõrdiftongide puhul kaheldav, kas ikka on diftongid või lihtsalt vokaalijärjendid).
nagu enamik Betti Alveri poeeme. Selles on väikekodanlik tüüp, kelle juhtmõtteks on: "Miks ei tohi õilis härra vahel toimida kui suli". Konkreetsemalt jätkub väikekodanliku mentaliteedi, veel enam aga ametliku ideoloogia pilamine poeemis "Pirnipuu". Legendilaadiline romantiline poeem "Pähklikoor" väljendab luuletaja elu- ja kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu järele. 1939. aastal alustatud poeem "Mõrane peegel" jäi lõpetamata. Laadilt on teos realistlik, rahvapärane ja samas vaimukas, kuid vähimagi ülepingutusega jutustus. Teos köidab suurepäraste värssportreede, situatsioonikirjelduste ning sundimatu musta huumoriga. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, sest koos teiste haritlastega üliõpilaseltsist ,,Veljestost" arreteeriti 1945 mais Heiti Talvik, kes 1947 vangistuses kustus. 1947. jaanuaris suri ka Betti ema, 1948. veebruaris isa. 1956. aasta sai pöördeliseks Betti Alveri elus
Teema- teose käsitletav nähtuste ring. Tegelane- teose sündmustiku kandja või selles osaleja. Temaatika- kirjandusteoses käsitletavad teemad, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Tragöödia- kurbmäng Trohheus- värsimõõt. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rühulisest ja rõhuta silbist. Ulmekirjandus- teaduslik-fantastiline kirjandus. Uudis- üks ajakirjanduse põhizanr. Lõhike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Uuem ravhalaul- rahvalaulu liik, mida iseloomustab lõppriim ja värsside türgmitumine salmideks. Vaatus- draamateose suurim koostisosa Valm- õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutava inimesi. Vanasõna- lõhike, tervilik, piltklik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta ( töö, lastekasvatamine, õppimine, kodu, ilm jm) Vanasõnades on võetud kokku paljude
Hispaania ehk kastiilia keel on üks laialdaseimalt räägitud Romaani keel. See on Hispaania ametlik riigikeel ning seda räägib emakeelena enamik elanikkonnast. Järgnev hispaania keele häälikusüsteemi ülevaade on tehtud artikli Martķnez-Celdrįn, Eugenio; Fernįndez-Planas, Ana Ma.; Carrera-Sabaté Josefina 2003. Castilian Spanish – Journal of the International Phonetic Association: Volume 33, 255–299 põhjal. Artiklis on vaatluse alla võetud formaalne hispaania keel, mida räägitakse haritud keskealiste inimeste poolt Kesk-Hispaanias. 1. Konsonandid Selle keele sulghäälikud on /p/, /b/, /t/, /d/, /k/ ja /g/. Foneemid /p/ ja /b/ on hääldatud bilabiaalselt ehk kahe huulega, /t/ ning /d/ on dentaalid ehk hammashäälikud ja /k/ ja /g/ velaarid, pehme suulae häälikud (/k/ häälduse alla läheb ka häälik /c/ näiteks sõnas ´kasa casa ‘maja’). Selles keeles on kolm nasaali ehk ninahäälikut: /m/, /n/ ja /ɲ/. Foneemid /m/ ja /n/ on hääldatud vastavalt...
3 VISNAPUU JA KIRJANDUS Tartus kujunes Visnapuu loominguliseks isiksuseks, kuna sukeldus Tartu kultuuri- ja kunstiellu. Tartu perioodil püüdis Visnapuu aktiivsena organiseerida uut kirjanduslikku rühmitust. Ka huvitus ta Tartu ajajärgul vene kultuurist ja idamaade religioonist. 1913. aastal andis koos Marie Heibergi, Richard Rohti ja Reinhold Vellneriga välja albumi "Moment I", mis oli laadilt sümbolistlik ja impressionistlik. Albumi kaanel oli vaas krüsanteemidega, millest sai alguse Visnapuu komme kanda nööpaugus valget krüsanteemiõit. Albumit kritiseeriti kõvasti, eriti Noor-Eesti liikmete poolt. 1914. aastal ilmus "Roheline Moment", mille nimi tuli rohelisest paberist, millele teos oli trükitud. Jätkates traditsiooni, oli ka see album sümbolistlikku laadi ja epateeriv*. 1917. aastal kandideeris Visnapuu Tallinnas ilmuva ajalehe "Teataja" toimetaja kohale
kummardus armuliku kuninga ees. ,,Tartuffe" paistab silma omapärase ülesehitusega: nimitegelane ise ilmub lavale alles 3. vaatuse alguses, mil tema olemus on publikule juba ammu selge. See võte võimendab veelgi Tartuffe'i teeseldud vagatsemise, näilise kasinuse ja alandlikkuse ning tema saamahimu kontrastist tekkivat koomilist efekti. Samuti viib absurdini Orgoni silmade avanemisega viivitamine. Siiski erines ,,Tartuffe" oma nalja laadilt Molière'i eelnenud teostest: selle koomikas polnud enam varasemat rõõmsameelsust. Sügav elutruudus lähendas näidendit satiirile. Ja kuigi teos naeruvääristas otseselt ainult võltsusklikke ja silmakirjateenreid, hakati autorit süüdistama usule endale kallaletungimises. Komöödia pidavat usku kahjustama, sest õige ja vale usu vahelist piiri polevat lihtsal inimesel sugugi nii kerge näha, kui teos eeldab. Kirikuringkondade survel keelas kuningas lavastuse ära
kompositsioonis. Haarav võimas realism ja sulav mahlakas maalitehnika. Tuntuim teos on Portinari altar (1475 tellis selle itaalia kaupmees Tommaso Portinar). See on suure tähtsusega teos, on eeskuju andnud ka itaalia meistritele, kes käisid seda imetlemas; itaallasi huvitas eelkõige suurepärane maalitehnika. DIRK BOUTS vanem (1415-1475) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, Bouts on dramaatiline, kuid ilma rahutuseta. Laadilt paiguti kaunis abitu ja kohmakas, figuurid puised, tardunud liigutustega. Huvutav on tema töödes hele ja elav värvilisus, toonide rikkalikkus, maastiku ja õhuperspektiivi meisterlik käsitlus. Figuurid ja maastik sulavad üheks orgaaniliseks tervikuks. Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. HANS MEMLING (u. 1433-1493) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane.
figuurikäsitluses kui ka kompositsioonis. Haarav võimas realism ja sulav mahlakas maalitehnika. Tuntuim teos on Portinari altar (1475 tellis selle itaalia kaupmees Tommaso Portinar). See on suure tähtsusega teos, on eeskuju andnud ka itaalia meistritele, kes käisid seda imetlemas; itaallasi huvitas eelkõige suurepärane maalitehnika. DIRK BOUTS vanem (1415-1475) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, Bouts on dramaatiline, kuid ilma rahutuseta. Laadilt paiguti kaunis abitu ja kohmakas, figuurid puised, tardunud liigutustega. Huvutav on tema töödes hele ja elav värvilisus, toonide rikkalikkus, maastiku ja õhuperspektiivi meisterlik käsitlus. Figuurid ja maastik sulavad üheks orgaaniliseks tervikuks. Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. HANS MEMLING (u. 1433-1493) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane.
George Gordon Byron (1788- 1824) Byronit peetakse romantismi üheks eredaimaks täheks, kui mitte geeniuseks. Byron sündis Londonis aga tema ema juured viivad Sotimaale tema isa oli laeva kapten John Byron. 10 aastaselt sai Byron oma vanaisalt lordi tiitli ja valdused. Ise on ta öelnud et ta tundis end aristokraatlikus seltskonnas nagu võõrkeha. Byron sündis puudega, ta nimelt lonkas pisut, kuid ta tegi tööd ja hiljem oli ta väga tubli ratsutaja ja ujuja. Õppis ta Harrow'i poistekoolis, edasi Cambridge Ülikoolis humanitaar teadusi. Tundis väga hästi Ladina ja Kreeka keelt. Ülikooli aastatesse kuuluvad esimesed luule katsetused. 1807 ilmub luulekogu ,,Jõude tunnid". Kuna Byron oli luuletaja väga avameelne oma muljetega nooruse armuelumuljetes siis kriitikute seal avaldas suure pahameele. Byron vastas kriitikute teravate pilgetele, oma uue poeemiga ,,Inglise Bardid ja S...
,,Raha-auk"Kriminaalsündmustikuga jutustus ,,Uurimisel" lõpetab varasema loomingu perioodi. 6 Teine loomingu periood Teisel loominguperioodil valis Tammsaare ainestiku linnamiljööst,peamiselt üliõpilaste ja boheemlike haritlaste ringkondadest.Keskseks tõusis naise saatuse jälgimine.Tema teostesse tekkis mänglev dialoog.Haritlasnoortest kajastavad jutustused ,,Pikad sammud","Noored hinged","Üle piiri"Viimane on laadilt realistlikum ja peategelaseks on naine,kes suudab ületada kodanlikud eelarvamused.Ta on teinud seda ühelt poolt avameelsusega,mis ülestas selle aegsete kõlblusnormide piirid ja sokeeris avalikku arvamust.Tuberkuloosi tõttu Kaukaasias veedetud aeg andis inspiratsiooni kunstmuinasjuttude ja miniatuuride loomiseks.Kaukaasia reisi muljetel on kirjutatud jutustus ,,Varjundid".Veel on tal ilmunud sellel perioonil jutustus ,,Kärbes"-irooniline sümbolnovell.
määravaks. Rida ebaõnnestumisi põhjustab 1879.-1880. aasta talvel järjekordse, eelmisest sügavama vaimse kriisi, millest väljumiseks otsis Vincent abi joonistamisest. Kunstile pühendas van Gogh 1880.aastal, siit algas erakordselt lühike, vaid kümme aastat kestnud kunstnikukarjäär. 1881.-1883. aastani elas van Gogh Haagis, kus tema esialgseks patrooniks on kauge sugulane, kunstnik, maastikumaalja ja animalist Anton Mauve. Sel perioodil valmisid ta esimesed õlimaalid. Laadilt on need maastikumaalid ja zanrimaalid sünged, maalitud heletumeda põhimõttel pruunides toonides. Hiljem tõi Vincent juba iseseisvaid kompositsioone. " Mida kaugemale ma jõuan, seda enam tunnen, et figuure joonistada on hea." Kirjutas Vincent vennale 1881.aastal." Kaudselt tuleb see kasuks ka maastiku maalimisel. Kui joonistad palju nii, nagu oleks see elusolend aga tegelikult see ju nii ongi -, sünnib kõik ümbritsev nagu iseenesest." 1883
Vladimir Majakovski Vladimir Majakovski sündis Gruusias, kolmest lapsest viimasena.Ta isa töötas metsavahina. Vanemad olid Ukraina päritolu. Kuigi Majakovski rääkis gruusia keelt koolis ja sõpradega, räägiti kodus vaid vene keelt. 14-aastasena võttis Majakovski osa Kutaisi linnas toimuvatest sotsialistlikest meeleavaldustest. Pärast isa äkilist ning enneaegset surma aastal 1906, kolis perekond laste parema hariduse nimel Moskvasse. Moskvas ilmutas Majakovski huvi marksistliku kirjanduse vastu ning võttis osa vene sotsiaaldemokraatliku töölispartei tegevusest, hiljem sai temast bolshevik. 1908. aastal vabastati Majakovski koolik...
nõudvaid teemasid. 5. Austriasse jõudis suhteliselt juugend hilja ja (väheste tähelepanuväärsete eranditega) piirdus selle mõju pea täienisti Viiniga. Samas on nimetatud Viini ka Euroopa modernismi keskpunktiks. Mõned uurijad on öelnud, et Euroopa modernism saavutas oma puhtaima ja kõige koondatuma väljenduse just Viinis XIX-XX sajandi vahetusel. Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil (1897 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900. Wagneri "Majoolikamaja" (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest. Oma kavandites Kujutavate Kunstide Akadeemia
Vokaalide hääldamisel tuleks jälgida kõri, huulte ja keele liikumist. 19. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! 1) keele keskjoone kõrgeima punkti asukoht: häälduskoha ees ja tagapoolsus. 2) keeleselja tõusuaste (kõrge, keskkõrge, madal) 3) huulte asend: labiaalsus (ümardatud) ja illabiaalsus (ümardamata) 20. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! Diftong kaks teineteisest laadilt erinevat vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Pearõhulises silbis on eesti keeles 36 diftongi (esimeseks osaks kõik 9 vokaali, teiseks 5 vokaali: a, e, i, o, u), 26 diftongi omasõnades või vanemates laensõnades, 10 diftongi esineb vaid võõrsõnades). Väljaspool pearõhulist silpi esineb ainult 3 diftongi: ai, ei, ui. Eesti keeles pole triftonge. 21. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü
· Nt. Marinetti kirjutas oode oma autole · Hoiduti lüürilistest teemadest · Kaasnes kiirus, tempo, pidev liikumine · Luule minategelane on linlane, kes on kogu aeg liikumises ja kes on sedavõrd juurtetu, et koduks on kogu maailm. · Tehnika, kiiruste, tempo, liikumise, pilvelõhkujate, hiigellinnade (kino, raudbetooni) ülistamine · ,,Pilvelõhkujate kõrguselt vaatame nende väiksusele" · Laadilt agressiivne, ründav, nihilistlik (kõige eitamine) · Ebatavalise, julge, ootamatu kunsti ülistamine · Raev vana vaimse, akadeemilise vastu: maha kuuvalgus, EI vanale kirjandusele, muuseumidele, keelele, akadeemilisusele. · Kristliku headuseidee väljaarenemine · Jõukultus, ka vägivalla ja sõja õigustamine · Näiteid ja nõuandeid keelele: · Hävitada traditsiooniline lause, kasutada palju tegevusnimesid
Maaliteostena loob ta natuuri järgi hoolikaid, viimase võimaluseni detailirikkaid akvarelle, mis kujutavad maastikke, loomi, taimi jne. Sama tehnikat kasutab ta ka selle perioodi portreedes ja altaripiltides. ,,Autoportree" (1500), ,,Tarkade kummardamine" (1504). Loomingu teisel perioodil reisib ta Veneetsiasse, kust saab tugevaid loomingulisi impulsse, mis mõjuvad ta kunstile uuendavalt ja värskelt. Järgnevad teosed Itaalia mõjudega, kuid laadilt jääb see talle võõraks. Periood 1511-1520 on väga viljakas graafika osas. Lõpetab ,,Suure passiooni ,, puulõiked, seeria Maaria elust. ,,Suure passiooni" kõrval loob sama seeria väiksemas formaadis, nn ,,Väikese passiooni" (1511). Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat" (1513), ,,Hieronymus oma kojas" (1514) ja ,,Melanhoolia" (1514). Need teosed on sügavad, mõtteküllased, väga ilmekad, tehniliselt täiuslikud, eriti meisterlik on valguse ja
Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. 54. Tegelaskoomika - koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel. 55. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. 56. Uudis - üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. 57. probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. 58. Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi (rebane - kaval, eesel - rumal, hunt - ahne, jänes -arg inimene jne). 59
Esindaja: iiri luuletaja W.B. Yeatsi (1865-1939) ja soome luuletaja E. Leino (1878-1926). Avangardism Futurism Tekkis 20.sajandi algul Itaalias, selle kujunemist mõjutas saksa filosoof F. Nietzsche (1844-1900) üliinmese teooria. Futurismi algataja ja peamine teoreetik on itaallane F.T Marinetti (1876-1944), kes avaldas mitu futurismi manifesti. Futurism kui tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandusest ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu (muuseumid, raamatukogud). Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemel looma uut, toimekamat, mis kajastaks ajastule iseloomulikku: kiirust, dünaamilisust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks.
kirjaga ning selgitus ja viited on kirja pandud alati eraldi lõiguna väiksema kirjaga vt joonist allpool). Joonis 1. Arvutikasutaja sõnastiku neljanda trüki kasutusjuhend Arusaamatuks jääb, miks on lühend vrd kasutusjuhendis (vt joonis 1) lahti seletatud kui „vastand“. Vastand on „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ järgi vastandlik või vastupidine asi, inimene, nähtus, tegevus vm., miski v. keegi oma omadustelt, laadilt teisest täiesti erinev. Seletava sõnaraamatu veebiversioonis on näidetena toodud „Paigalseis ja edasiminek on vastandid. Hommik on õhtule vastand.“ Võib-olla on tegemist näpuveaga kasutusjuhendis. Siiski on samasugune juba ka kolmanda trüki kasutusjuhend. Esimeses trükis oli teiste tähiste hulgas kasutusel üks omanäoline nool, mille seletuseks oli „Viide sugulasterminile, nt vastandile: „võrdle““. Osadel juhtudel on arvutisõnastikus vrd lühendiga omavahel seotud
5. Austria Arhitektide juugendlikud ehitised. Kirjelda neid. Juugendi rakendajaks arhitektuuris oli Otto Wagner (1841 1918). Wagner alustas historitsistlikus stiilis ehitistega laenates elemente renessansist, barokist, rokokoost ja isegi Louis XVI stiilist. Oma isikliku stiili arenedes, suundus Wagner lihtsuse ja geomeetria poole. Tema juhtmõtteks sai : "Ebapraktiline ei saa olla ilus." Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil (1897 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900. Wagneri "Majoolikamaja" (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest Otto Wagner metroo jaamahoone Karslplatzil
vaim, Köha, Kakluste vaim jne). Kogu see eemaletõukav seltskond on pandud hoiatama poisikesi, kes kipuvad suitsu tegema. o Jõulunäidendites "Jõuluvana kodu" (1924, 1929) ja "Jõulu ootel" (1925) äratab tähelepanu huumor, eriti situatsiooni- ja kõnekoomika, mis põhineb rahvalikult loomulikul keelel. o Näidendid on määratud noorematele koolilastele etendamiseks ning on oma laadilt õpetlik-lõbustavad, omamata tõsisemat kunstitaotlust. o Omaaegse lastenäidendi üldpildis mõjus J. Oro eriti laste omavaheliste suhete kujutajana elavalt ning tõetruult. · J. Oro mitmekesine ja mahukas looming ootab veel uusväljaandeid ning detailsemat uurimist..... Kasutatud kirjandus: 3. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Oengo (04.04.2011, 11:00)
ä madal eesvokaal, illabiaal, primaarne ü kõrge eesvokaal, labiaal, sekundaarne ö keskkõrge eesvokaal, labiaal, sekundaarne o keskkõrge tagavokaal, labiaal, primaarne u kõrge tagavokaal, labiaal, primaarne a madal tagavokaal, illabiaal, primaarne õ keskkõrge tagavokaal, illabiaal, sekundaarne. Vokaalid moodustavad monoftonge ja diftonge. Monoftong üks või kaks sama laadiga vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Diftong kaks teineteise järel asetsevat, laadilt erinevat vokaali moodustavad silbi tuuma (laud, sai). Eesti keeles saavad pearõhulises silbis esineda kõik 9 vokaali, väljaspool pearõhulist silpi ainult 5: a, e, i o, u. Pearõhulises silnis esinevad kõik 36 diftongi, väljaspool pearõhulist silpi ainult kolm (ai, ei, ui: aastaid, raamatuid). Diftonge kirjeldatakse keele liikumise alusel. Diftongide liigitus: - kõrgenevad diftongid (keel libiseb ülespoole, diftongi teine komponent on kõrgem kui
mida iseloomustab loomade, erinevate nähtuste · lõppriim häälikute jne tekkimist kokkukõla värsside lõpus · kohamuistend on seotud · värsside rühmitumine mingi kindla kohaga salmideks Ka kunstmuistendid Faehlmann ,,Emajõe sünd". Ajakirjanduszanrid: UUDIS üks ajakirjanduse põhizanr: REPORTAAZ - üks ajakirjanduse · lühike, laadilt jutustav tekst põhizanr: · eesmärgiks teate (uudise) edastamine · jutustav kirjeldav tekstiliik UUDISE ÜLESEHITUS: jutustatakse mingist sündmusest, Sündmused on esitatud tähtsuse järjekorras. kirjeldatakse sellega seonduvat ning Uudisel on 3 osa: vahendatakse taustandmeid · täpne, tabav pealkiri, mis äratab · stiililt asjalik, kasutatakse publitsistlikku
iseloomustab lüürikat luulevorm ning see, et ta on mahult lühem. Mõiste „lüürika“ tähendas algselt lüürika keelpilli lüüra saatel esitatavat luulet. Vanimas luuletused pärinevad 3000aasta tagant. Keskajal oli luule keeleks ladina keel, sest... Sisu järgi võib luulet liigitatda mõtte-, tunde- ja võitlusluuleks. Mõtteluules on esikohal aated ja filosoodilised mõtisklused, tundeluule eleegia. Võitlusluule eesmärk on ühendada rahvast võisluses vabaduse ja ideede eest. Laadilt jaguneb luule lüüriliseks, eepiliseks ja lüroeepiliseks. Eepiline ja lüüriline luule erinevad selle poolest, et lüüriline luule on mahult lühem ja sellel puudub enamasti jutustav alge. Lüroeepika źanrid on ballaad ja legend. Lüürika źanrid on... Luuletuse peamised tunnused on rütm, riim ja vorm. Värss on luuletuse rida..., stroof on salm. Värsimõõt tähendab rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Luuletusele
sai andeka noorukina hea hariduse ning see järgi lasti ta vabaks. Oma väga lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada kuus komöödiat, mis kõik on ka tänapäevani säilinud. Erinevalt Plautusest püüdis ta orienteerida oma komöödiad veidi arenenumale maitsele ning anda ka oma töödele originaalide peenemaid varjundeid. Tema komöödiates ei ole jämekoomilisi nalju, esikohal on karakterid ning komöödiad lähenevad oma laadilt humoorikale olmedraamale. Terentius loobus oma proloogides sisu refereerimisest ning kaustas neid selle asemel oma esteetiliste vaadete tutvustamiseks ning kriitikutega polemiseerimiseks. Plautusest eristab teda ka see, et lüürilised värsid on taandunud kõnevärsi eest ning laule pea aegu üldse ei olegi. Mitte alati ei saatnud teda edu: komöödia ,,Ämm" kukkus kahel korral läbi, sest publik lihtsalt jooksis minema nähes köietantsijaid ning gladiaatoreid nähes, ning
tähtsam kui päralejõudmine. Iirimaa James Joyce - ütles end kirikust lahti, et juba varakult tõde otsida vabaduse altari ees. Tema novellides ei toimu õigupoolest midagi, oma tegelasi kujutab ta irooniaga.Suurromaan "Ulysses". Konservatiivsetes ringkondades tekitas see sedamaid pahameeletormi, raamatuid hävitati. Kirjandusmaailm tunnustas "Ulysses" kui romaanikunsti üht kõige pöörangulisemat ilmingut. "Ulysseus" meenutab laadilt ja ülesehituselt klassikalist kujumemisromaani. Autor ei püüa end näidata kõiketeadjana, vaid annab edasi seda osa, mis on püsinud ja ärkab peategelase alateadvuses. Joyce sidus oma romaani peategelased "Odüsseia" müüdikangelastega, kuid kui "Odüsseia" tegevus kestis aastaid, siis "Ulysseus" ei ületa ühte ööpäeva. Igapäevane kaasajategevus müüdistub. Sündmusi olevikus katkestavad lugematud kõrvalepõiked. Nii julgeid eksperimente keele,stiili ja
Sotsiaalsed vastuolud olid teravad. 16. sajandil tekkis Hispaanias poliitiline ja majanduslik kriis. Humanistlik liikumine tekkis Hispaanias 16. sajandil. Humanismi peakoldeks kujunes 1508. aastal asutatud Alcala de Henarese ülikool Madridi lähedal. Vaba mõtte levikusse suhtusid vanulikult nii absolutism kui aristokraatia, kirik ja puudus tugev kodanlus. Hispaanias ei levinud humanism filosoofilise õpetusena vaid rahvaliku impulsiivse tungina. Hispaania kirjandus on laadilt mehelik, kujunduselt konkreetsust taotlev ja toetub keskaegsele rahvuslikule traditsioonile. Usulise temaatika rohkuse mõju näol ilmneb kiriku tohutu mõju. Draamas tekkis eriline vaimu zanr auto sacramental- piibli lugusid või pühakute elusid käsitlev lühinäidend. Hispaania renessanss ulatub 15. sajandi kolmandast veerandist 17. sajandi esimeste kümnenditeni. Kirjanduses esineb olustikuline, kohati satiiriline element. Seda suunda taotleb loomingus Juan
otseseid analoogiad ei leia me kusagilt. Suuta nõukogulikku süsteemi suruda midagi värsket ja ilusat oli juba iseenesest saavutus, mida ei pidanud häbenema. Ta istutas arhitektuurivorme sama armastuse ja harmooniatajuga nagu aednik, kes ta hariduselt õieti oligi, haljastaja. Suurem osa Pormeistri loomingust oli ja on jäänud sõjajärgse modernismi tippteosteks. Aastal 2000 autasustati Valve Pormeistrit 200 000 kroonise elutööpreemiaga. 1978 Audru söökla-haldushoone orgaaniliselt laadilt neomodernismi, viimase puhul isegi neofunktsionalismi siirdunud arhitektoonika. Et arhitekt läbi kogu oma aktiivse loome-ea oli pidevas arengus, kinnitagu aga 1984. aastal valminud Põllumajandusakadeemia õppehoone Tartus Tähtveres, kus tollal aktualiseerunud postmodernismile, pealispinnalisele ajalooga flirtimisele, reageeris Pormeister väärika, ent modernismist igavikulisse vormikeelde suunduva metafüüsilise silindrite ja tahukate kompositsiooniga. Seda võluvat hoonet on
kaugus): kõrgus IPA: kõrge (close), keskkõrge (closemid), keskmadal (openmid), madal (open) Ameerika traditsioon: kõrge (high), keskkõrge (mid), madal (low) Huulte asend: labiaalsus ümardatud/labiaalsed (rounded) ümardamata/illabiaalsed (unrounded) 20. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! Vokaalid moodustavad diftonge (kr di `kaks', phthongos `heli, häälik') kahe teineteise järel asetseva laadilt erineva vokaali järjend, mis kuulub ühte silpi. Pearõhulises silbis on eesti keeles 36 diftongi: esimeseks osiseks kõik 9 vokaali teiseks 5 vokaali: a, e, i, o, u (ä-, ü-, ö-, õ-lõpulised murretes) 26 diftongi omasõnades või vanemates laensõnades 18 esinevad vältevahelduses, nii Q2-s kui Q3-s (i-, e-, u-lõpulised); need saavad esineda ka 1-silbilistes sõnades 8 tekib laadivahelduse tulemusel, ainult Q3-s: öe, öa, õa, oa, eo, äo, õo, ao 10 diftongi esineb vaid võõrsõnades
Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli itaallane Filippo Tommaso Marinetti (1844 1900), kes avaldas mitu futurismi manifesti, esimene ilmus 1909 Pariisi ajalehes Le Figaro. Teatraalses ja tundeküllases stiilis ülistas ta moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. See tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav, nihilistlik, poliitiliselt äärmuslik. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu. Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemele looma uut, mis kajastaks ajasutule iseloomulikku: kiirust, dünaamilistust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Futuristide eesmärgiks oli kirjanduse toomine tänavale, senise madala kõrgemale tõstmine. Nad püüdelsid ka
suunas, hakkavad moonutused suurenema. Koonilisi konformseid projektsioon nimetatakse ka Lamberti projektsioonideks, sest nende põhialused töötas 18 sajandil välja prantsuse päritoluga saksa matemaatik Jean Henri Lambert. Koonilist konformset projektsiooni (Lambert-EST ehk L-EST) kasutatakse Eesti topograafiliste kaartide koostamisel 1:20 000 (Eesti Põhikaart) ja suuremas mõõtkavas. Kaardiprojektsioonid Kaardiprojektsioonid toovad endaga kaasa moonutusi Moonutuste laadilt eristatakse projektsioone järgmiselt: Konformsed projektsioonid - õigenurksed projektsioonid Ekvivalentsed projektsioonid - õigepindsed projektsioonid Konventsionaalsed projektsioonid - sobedad projektsioonid Projektsioonidest tulenevad moonutused jäetakse arvestamata ainult väikeseid alasi kaardistades. Üle 100 km2 piirkonna kaardistamisel tuleb aga juba koordinaatsüsteemidele ja projektsioonidele tähelepanu pöörata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
