Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"k rbestumine" - 61 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Kõrbestumine - essee

Toimub muldade hävinemine. Kuivad alad moodustavad kolmandiku maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast ­ 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima oludes kuivade alade niigi väga tundlik pinnas vaesestub ja ala muutub elamiskõlbmatuks. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas ­ peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimasoojenemise põhjused ja tagajärg

Kliimasoojenemine: põhjused ja tagajärg ,,Meid on niivõrd kaua ja kohutavalt hirmutatud, et enam ei olegi õudne," kirjutas üks loodusajakirja lugeja Interneti-foorumis. Globaalsest soojenemisest kõneldakse ja kirjutatakse palju, pea iga päev luuakse uusi hüpoteese ning dementeeritakse vanu. Mitmed arvamuse avaldamised ja artiklid on üksteisega vastuolus ning tekitavad mõtete virvarre, mis on otseseks põhjuseks inimeste apaatia tekkele keskkonna suhtes. Järgnevalt üritan süstematiseerida pea kõigile kättesaadavat informatsiooni, luues selgema ettekujutuse globaalse soojenemise olemusest, põhjustest, tagajärgedest ning muudatustest, mida on võimalik realiseerida. Esmalt tuleks defineerida ülemaailmset soojenemist kui mõistet. Nimelt on see järkjärguline protsess, mille käigus Maa atmosfääri ja maailmamere keskmine aastane temperatuur kasvab ning mida enamjaolt põhjustab kasvuhoonegaaside kontse...

Kirjandus
112 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Atacama kõrb

Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili . Suurus Atacama kõrb on 966 km pikk ja ta ruumala on 400 000 km2 . Pool kõrbest ehk 181 000 km2 ,asetseb Tsiilis. Kõrbe lääne osas on madalad mäed , kuid idas kerkivad Andid . Kliima Atacama on maailma kõige kuivem kõrb,olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg. Esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad .Keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm.Sest korra aastas sajab natuke ,kuid järgmised 10 aastat on praktiliselt sajuta. Kuivuse põhjuseks on külm Peruu hoovus ,mis tekitab kõrgrõhuala. Niisked õhumassid ei pääse ligi Andide ja Tsiili rannikumäestiku tõttu . Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi . Loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pedosfäär

Mulla koostis. Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast.(joon ). Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. 2.Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline Keemiline · toimub temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumisel ja kokkutõmbusel; · keemilised elemendid reageerivad; · kivimite keemiline koostis ei muutu; · muutub kivimite keemiline koostis: · vajalik temperatuuri kõikumine; · vajalik kõrge temperatuur, palav kliima; · vajalik vee j...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kõrb ja kõrbestumine

Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid...................................................................................................................................3 Sahara kõrb...

Aerofotogeodeesia /...
36 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muldkate

Muldkate on maakoore pindmine kith, milles mikroobid, seened ja taimed tekivad ja muunduvad orgaanilist ainet Leetumine ­ orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine ­ mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine ­ pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele,...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Erosioon ja kõrbestumine

Erosioon Selgitus, hetkeolukord ­ erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne Igal aastal kantakse erosiooni tagajärjel umbes 25 miljonitt tonni mulda. Eesti tingimustes on looduslik (inimese kaasabita tekkiv) erosioon väga väike. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav. Põhjused ­ seda tingivad mitmed abiootilised tegurid: paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosiooni korral liigutab tuul mulda edasi, seal kus on ilma taimkatteta alad ning kasvatakse monokultuure. Inimtegevus ­ metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. Tagajärjed ­ erosiooni tõttu hävib igal aastal üle 25 miljoni tonni mulda. Vee-erosiooni puhul kaob mulla viljakus...

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Toidupuudus, muldade hävimine, maavarade kasutamine

Globaalprobleemid Toidupuudus, muldade hävimine, maavarade kasutamine KOOSTAS: (NIMI) Globaalprobleem Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Nälg Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus - õigete toitainete e normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis Aastatel 2000-2002 elas toidupuuduses 852 miljonit inimest Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Mõne Hiina külas asuva Li Po söögikord: ~20g riisi (parematel päevadel ka killuke kala) Toidupuuduse levik Aafrikas (eriti idaosa, Etioopia, Eritrea, Somaalia) Ladina-Ameerikas Lõuna- ja Ida-Aasias Venemaal teatud...

Ökoloogia
80 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Mullastiku hävinemine

Mullastiku hävinemine Karoliine Haidak Põlva 2009 Looduslikud põhjused Erosioon vee tõttu Erosioon tuule tõttu Hapestumine Üleujutused Maalihked www.bioneer.ee/.../004/t2_acid_rain_woo ds1.jpg Inimtegevuse tagajärjed Erosioon vee Raskemetallid tõttu Füüsiline Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2. Inimtegevus- taimkatte hävitamine (nt. põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/.../deforestation10.html Erosioon t...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Referaat - kõrbestumine

A Tallinn 2010 Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Kuivad alad moodustavad suure osa maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast ­ 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõisteid

Agenda 21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi poolt 1992.a Rio de Janeiros 2. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- 157 riiki allkirjastasid 1992.aastal (sealhulgas Eesti) Rio de Janeiros. Lepingu eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine. 3. Eesti Keskkonnastrateegia 2010- suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste(liikide, elupaikade, maastike, teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. valmis 2005.a. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajaliku ressursside tagamine nii, et ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesi...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
39
doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

klass Kai Mänd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju tal...

Bioloogia
2075 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mõtle globaalselt - tegutse lokaalselt

Kaua aega tagasi oli inimese mõju keskkonnale peaaegu tühine. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli piisav, et korvata korilusest ja küttimisest loodusele tekkinud kahju. Kui algselt oli loomulik iive tasakaalus, siis nüüdisajal on inimpopulatsiooni astmeline kasv seda muutnud ning ökosüsteemid ei ole enam võimelised ise taastuma. Meid ümbritev keskkond on loomult isereguleeruv, kuid viimastel aastakümnetel on selle üle võimust hakanud võtma globaalprobleemid, mille tõttu on loodusel täielik õigus näidata meile näpuga ja heita süüdistav pilk. Kas ja miks on üldse tähtis muretseda maailma saatuse üle? Tihti arvame, et endalgi on muresid piisavalt ning lihtne oleks seda küsimust ignoreerida. Meile loetakse pidevalt peale sõnu, kuidas ja mille pärast peaksime tegutsema parema tuleviku nimel. Õpetusi tule...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kõrbestumine

Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Miks tekivad kõrbed? Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine....

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pedosfäär(mulla tekkimine,murenemine jne)

Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%)­ kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) ­ huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murene...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine

Globaalprobleemide hulka võib lugeda nälga, rahvastiku kasvu, kuid ka ökoloogilisi globaalprobleeme: metsade kadu, erosiooni, kõrbestumist, eutrofeerumist, bioinvasiooni ning veekogude, õhu ja pinnase reostumist. Metsade üleraie on üks suurimaid globaalprobleeme üldse, hetkel katavad metsad ligi 30% maismaast. Mets on inimesele mitmeti vajalik. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja näiteks ka mööbli ja paberi valmistamiseks. Mets on üks peamiseid energiaallikaid ja üks suurimaid maailma hapnikuga varustajaid. Metsade pindala kiire vähenemine võib põhjustada mitmeid teisigi globaalprobleeme näiteks erosiooni ja kõrbestumist. Metsi hävitatakse eelkõige seetõttu, et saada endale põllumaad. Arengumaades on see p...

Ökoloogia
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine Maailmas on väga palju erinevaid probleeme, mis puudutavad nii meie elusid kui ka meid übritsevat loodust. Paljudega neist saaks võidelda üsna hästi ja efektiivselt kui oleks tahtmist, tesistega tuleb lihtsalt leppida, sest hetkel pole olemas paremat varianti, mis oleks meile lihtsam või, mis reostaks loodust vähem. Metsade kadu on praegu suur probleem, eriti seal, kus asuvad vihmametsad. Puid võetakse maha, et saada juurde põllupinda või selleks, et laiendada linna. Aga samal ajal ei mõelda, et sellega kaovad metsade ökosüsteemid ja lisaks avatakse tee paljude uutele probleemidele. Üks variant, et sellega võidelda oleks see, et hakatakse uusi puid istutama, aga see ei ole vist väga reaalne, sest puid just selleks maha võetakse, et nende all olev maa vabaks saada. Praegu sellepärast ongi raske selle probleemiga võidelda, kuna maailm vajab järjest rohkem toi...

Ökoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elu Maa peal

Inimesed 200 000 aasta eest. Suutsime lõhkuda tasakaalu, mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud tro...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Kliimamuutuste tagajärjed

Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad · hõlmavad 1/3 maakerast. Looduslikud kõrbed on levinud · seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Kõrbestumine algab tavaliselt · põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Kõrbestumiseni on viinud troopiliste · vihmametsade raied mäestikes ja kliimaliste vööndite ülemineku- aladel. TORM! Torm on suure kiiruse ja jõuga tuul, · atmosfäärinähtus. Meteoroloogias nimetatakse tormiks · 20,8...24,4 m/s puhuvaid tuuli. KLIIMA SOOJENEMINE! Kliima soojenemine on tekitatud · meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides · süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates · atmosfääri kasvuhoone gaase. TAGAJÄRJRED! Ülemaailmse...

Bioloogia
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun