Asukohaks on Brüssel Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, mille 317 liiget on kohalike ja regionaalsete võimuorganite esindajad, kes on määratud liikmesriikide poolt. Asutatud Maastrichti lepinguga. Istungid toimuvad Brüsselis. Regioonide Komitee annab kohalikele ja regionaalametnikele võimaluse Euroopa Liidu tasandi küsimuste arutamiseks. Baaslepingute kohaselt peavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu küsima Regioonide Komiteelt arvamust selliste uute seisukohtade puhul, millel on regioonipõhine või kohalik mõõde. Regioonide Komitee saab avaldada arvamusi ka omal initsiatiivil Euroopa Ombudsmani institutsioon loodi 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa ombudsman uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, näiteks Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende kohta ettekandeid.
Majanduskriisi mõjud ühiskonnale on tegelikult väga lai mõiste. See puudutab nii meid ise, meie ümber olevaid inimesi kui ka meie riiki ja kõike sellega seonduvat. Seda loetelu saaks pikendada veel ja veel. Kuid millised siis on need peamised probleemid, mis ei lase meil elada täisväärtuslikku ja probleemideta elu? Üheks peamiseks probleemiks pean mina tööpuudust ning vähest palka. Selle taha võib paigutada sadu teisi probleeme. Kui aga küsima hakata inimestel, et mis muudaks teie elu paremaks siis kindlasti paljud ütleksid, et kõrgem palk. Selle kõige tulemusena suureneb meie riigis näljahäda. Peale selle langeb ka meie riigi haridustase, sest noortel puudub raha mille eest saaks õppida ja end harida. Lisaks sellele nõuavad enamus firmad eelkogemustega töölisi. Jumala eest, kust peaks saama üks haritud inimene kogemused, kui ta on lõpetanud kooli ning tahab minna tööle
Peale seda rohkem teda Anastasie juures vastu ei võeta. Proua de Beauseant juhatab Rastignaci isa Goriot' teise tütre juurde (Delphine). Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Oma elu rahastamiseks ta mängib õnnemänge, kus tal algul veab. Rastignac suhtleb üha enam Delphinega ning hakkas isa Goriot'ga ka aina paremini läbi saama. Isa Goriot ja Delphine ostavad Rastignacile korteri. Vahepeal on Anastasie müünud maha oma meh perekonna juveelid ning ta läheb oma isalt raha küsima, kuid isal pole talle raha anda. Goriot näeb, et tema tütar on sellepärast väga õnnetu ning ta saab rabanduse. Isa Goriot haigus süveneb ning ta hakkab surema. Rastignac ja tema tudengist sõber hoolitsevad tema eest. Isa Goriot tahab, et enne tema surma tuleksid tema tütred teda vaatama, kuid mõlemad leiavad mingi vabanduse(Delphine tunneb end halvasti ning Anastasie tülitseb mehega). Nüüd alles Goriot taipab, et tema tütred tegelikult ei armasta teda
kes kuulus kõrgklassi, sest see tagas tütartele tulutoova tuleviku. Nii tegi ka Honore de Balzac ühes kuulsamas teoses peategelane Isa Goriot. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja ta elas pansioni parimas toas. Võlakirjad tagavad mehe sissetulekud. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid nende mehed keelduvad oma naistele kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima. Kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda. Ta müüb kõik, mis talle tulu toob: võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Goriot ei pannud seda pahaks, kuna on ise väga õnnelik, nähes tütarde õnne. Tütred kasutavad oma heatahtliku isa ära selleks, et neil hea oleks. Nad ei hoolinud isast enam siis, kui tal raha polnud. Laupäeva õhtupoolikul oma kümnekonna kotiga koju jõudes, sain aru, et meie väikses maailmas on kõik müüdav
Üks vastamata kõne on see, kui keegi on teile helistanud ja te pole saanud mingil põhjusel sellele kõnele vastata ning pärast seda tuleb teie telefoni ekraanile kiri ,,üks vastamata kõne". Mida te esimese asjana mõtlete kui te näete sellist kirja oma telefoni ekraanil? Minu enda esimeseks mõtteks on alati, kes see olla võis ja mispärast ta mulle helistas. Tavaliselt on mul uudishimu väga suur, et ma pean tagasi helistama ja küsima millest ta minuga rääkida tahtis. Kuid ma arvan, et ei ole põhjust koheselt tagasi helistada sellepärast, et kui see kõne oleks olnud tähtis siis oleks see inimene rohkem kui ühe korra helistanud, kuid kui see oleks olnud niisama loba jutt näiteks, et ,,Tsau, mis sa täna tegid ?" või, et ,,Mis värvi sinu koerakutsikas oligi?" , siis vaevalt oleks see inimene helistanud rohkem kui ühe korra ja pole mõttet oma telefoni arvet sellistele
Ta tundis, et kui ta nüüd põgeneks, siis ta ei oleks päriselt õnnelik, tundes, et ta on reetnud neid inimesi, kes oleks Orani jäänud. 3. 3)Isa Paneloux arvas, et Jumal karistab neid katkuga, sest inimesed ei olnud piisavalt kirikus käinud ja Jumalale näidanud, et nad teda austavad. Ta ütles, et inimesed suhtuvad Jumalasse valesti. Nad teavad, mis on patt, kuid ei hoidu neid tegemast. Nad teevad pattu ja siis kui viitsivad, lähevad armu ja halastust küsima. Kuid Jumala juures peab olema kogu aeg, tihti peab käima kirikus, siis on see alles tõeline asutus Jumala vastu. Kahjuks ei ole raamatus mainitud kas inimesed tõesti nii palju pattu tegid või kas linn oli räpane, aga kindlasti oli katkul mingi põhjus, miks ta levima hakkas. Midagi ei juhtu ilma põhjuseta. 4. 4)Rieux püüdis olukorda kõigest väest parandada. Kuid õige pea oli ta ükskõikne ja automaatselt diagnoosis patsientidele katku
tagasitulek antud ettevõttesse ning järgmine kord ta toob kaasa ka uusi potensiaalseid kliente ( kuna tema räägib firmast head, teised tulevad juba sellepärast, et saada sellele tõestust). Välisklienti motiveerib kindlasti veel korraliku ja kvaliteetse kauba/teenuse saamine ning sellega kaasnevad juhised ja õpetused. Kliendi ootus võib veel olla see, et teenindaja ei käiks talle närvidele ( pean silmas, et ei tule juurde ja ei hakka küsima:" kas saan aidata? ,, jne) kuna see ei pruugi kliendile meeldida. Minule isiklikult sellised teenindajad ei meeldi, ma kõnnin sellises situatsioonis poest otsemat teedpidi välja. Kui kliendil on küsimusi või mure, siis ta otsib ise teenindaja. Ning mis on veel väga inetu läbi väliskliendi silmade on see, toon oma näite siin juures: käisin poes, tahtsin osta vitriinist süüa, kuid selle taga teenindav klienditeenindaja seisis minu poole seljaga ja jutustas kolleegiga
Keegi ei vasta mehele. Ta hakkab juba kurjaks saama. Noormehel saab kõrini ja hakkab vemblaga puu tüve virutama. Siis kui puu maha kukub, avastab noormees juurte alt suure rahapoti, kus see hõberaha on. Mees hakkab puu ees vabandama, et teda löönud oli. Ta hakkas koos rahapotiga kodu poole sammuma. Tee peal kohtas ta kirikuõpetajat. Kirikuõpetaja uurib rahapoti kohta. Noormees räägib loo ära. Kirikuõpetaja, kes teda kui lolli tunneb hakkab noormehelt raha küsima. Küsib mehelt enda tarveks, küsib naise tarveks ning küsib tütarde tarveks. Noormees annab raha. Kirikuõpetajal ei saa küllalt, mis tõttu küsib ta ka oma pojale raha. Noormees saab vihaseks ning hakkab kirikuõpetajaga õiendama. Ta teab, et kirikuõpetajal poega pole. ,,Oota, ma näitan sulle petise palka!" Üteldes annab ta kirikuõpetajale rahapotiga vopsu pähe, nii et pott katki lõhkeb ja kirikuõpetaja surnult maha langeb. Õhtul koju jõudes, on vennad imestunud
Pintle-pöörde telg pitch samm pitching- laeva pikki õtsumine Pivoting point- laeva pöörepüst telge ümber power- võimsus primer- grunt värv Proceed- sõidab, liikub properties- seadmed propulsion-jõu seade Rated capacities-arvutuslik arvutuvus rear end- tagumine ääre recommend- savitama Record- registreerima reduce- vähendama remain- küsima jaama Requirements- nõuded resistance- vastus pidevus revolution- pööre Rivet-need rolling-küll kõtsumine rudder stock- rolli baller Safety-ohutus sagging- üle paine sample- üle paine Sample-proov sandblast- liiva prits seatrial- merel katsetamine Seaworthy- mere kõlbu shaft- võll shape- kuju
Eesti kodaniku vabadusi reguleerib põhiseadus. Küsimusele: ,,Miks tahab ühiskonnad vabaks saada" vastab Ülle Madise: ,,Inimesel on lootus leida heaolu ja õiglust. Kui pole vabadust, pole õigust luuletada, reisida, otsustada, rääkida, kirjutada raamatut, nii nagu inimene ise tahab, selle nimel on inimene valmis võitlema." Selle seisukohaga olen täiesti nõus, tean, et kui oli Nõukogude võim, siis mu vanaisa ei saanud isegi kalal käia, pidi igal hommikul piirivalve käest luba küsima ja tihti ei lastud merele, mu vanaema ja vanaisa ei saanud väljaspool Nõukogude Liitu kunagi reisida, kui tuli Eesti aeg, siis nad said esimest korda lääneriiki Itaaliasse ja Portugali reisile minna. Samuti ei tohtinud Nõukogude ajal avalikult jõule pidada. Ülle Madise arvab, et vabadus eeldab vastutusvõimelist inimest, ta räägib ,,Filosoofid on öelnud, et tavaline inimene peab elama reglementeeritud elu. Kui piiravat reegilit pole ,siis inimene kipub endale ja teistele liiga tegema
oleks. Mis prahist edasi saab, ei huvita kedagi. Kord juba põõsasse visatuna ei ole prügil enam omanikku, ja omanikul prügi. Keskkond ei saa puhtamaks enne, kui inimesed selle suunas mõtlema hakkavad. Igal pool vedelevatest prügihunnikutest veelgi tähtsusetumana võib tunduda kommipaberite mahaloopimine ja autoaknast prahi väljaviskamine. Aga just need pisiasjad ja nende toimumise "loomulikkus" näitavad mõtlemise saastatust. Kord tuli meie juurde üks autojuht tikke küsima. Ta oli tühja toosi asemel kogemata täis toosi aknast välja visanud. Oleks ta veidi ka keskkonnale mõelnud, poleks probleemi tekkinudki. Kädva karjäär, kus varem ujumas sai käia, on nüüd klaasikilde täis loobitud. Üks osalistest on minu sõber, ja ta ei leia, et oleks midagi valesti teinud. Kuid selline prügi ei riiva mitte ainult silma, vaid on tõsiseks ohuks tervisele. Seda on ka patareid, mida ei tohi tavaprügiga segada. Need on ohtlikud jäätmed, mis tuleks kogumispunkti viia
3) Kas M-iga töölepingu sõlmimisel järgiti alaealistega töölepingu sõlmimisele ettenähtud töölepingu seaduses sätestatud nõudeid? Võrdle kaasuses väljatoodud asjaolusid seaduses sätestatuga ja loo seoseid, näidates, kas kirjeldatud juhtumis on toimitud õigesti või mitte ja kui mitte, siis mida tehti valesti? M-i üks tööülesanne oli alkohoolsete jookide serveerimine mis on seaduse järgi keelatud, kui ta pole veel täisealine AS § 47 lg 5. N pidi küsima M-i lapsevanema käest luba, et tema laps saaks tööle asuda TLS § 8 lg 7. M- il oli suur koormus ning seetõttu ei võtnud koolist ta aktiivselt osa. Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. 4) Kas alaealiste töötamisele ettenähtud piirangutest on kaasuses esitatud asjaolusid arvestades kinni peetud? Põhjenda oma seisukohta. Too välja
relvi. Orjastatud pärismaalased olid riigi omandus ja moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata. Peale nende oli veel teisi, kes olid isiklikult vabad, harisid oma maad ja maksid spartalastele maksu. Spartalased ise elasid Sparta linnas. Nad ei teinud mingisugust kehalist tööd, see oli nende arvates häbistav. Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30 liikmest; peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vanad. Teised tähtsa asutise moodustas endast kolleegium, mis koosnes 5 efoorist - erilisest valitud ametiisikuist. Nad valiti üheks aastaks. Pärastpoole said efoorid väga suure võimu. Nad võisid võtta vastutusele koguni kuningaid
,,Sõltumatus ja pühendumine suhtes" Selleks, et suhe toimiks peaks endalt kõigepealt küsima kas selles suhtes on sul endal ka arenguruumi, kas sa suudad pühenduda suhtele, jäädes temaga olles isendaks. Kui tead, et sõltumatus ja pühendumine on suhtes olemas, võid kindel ola, et suhe jääb kestma pikalt ja veel kauemgi. Usun, et kui koos olemisest tekib täielik sõltuvus, siis see alguses olnud õnnetunne vahetub peatselt ahistatuse ja täieliku vabaduse puudumisega. Iga inimene vajab oma hingamisruumi.
jõesuus kasvanud Wikland on aastakümneid elanud Rootsis Stockholmi lähistel. Ta lahkus Eestist 14-aastasena ning arvas, et ei näe kodumaad enam kunagi. Läks aga teisiti ja viimasel ajal on tema kontaktid Eestiga aina tihenenud. Eestis sündinud Ilon Wiklandi tuntakse eelkõige Astrid Lindgreni raamatute illustreerijana, ent juba 1995. aastast on ta ka raamatuid kirjutanud, mõistagi neid ise illustreerides. Winklandi karjäär algas juhuslikult. Ta läks kirjastusse tööd küsima aastal (1954) ja Astridil oli saanud valmis just oma raamat ,,Mio, mu Mio" ja tal lasti teha sellele proovi töö. Need sobisid ja nüüd on tal kogu aeg tööd olnud. Kõik need mõnusad tegelased Lindgreni arvukate teoste lehekülgedelt -- meisterdetektiivi auväärse tiitli vääriliseks arvatud Kalle Blomkvist, röövlitütar Ronja, vennad Lõvisüdamed, värvikad ja armsad Bullerby lapsed jpt. -- on lugejale aidanud lähedale tuua just Ilon Wikland oma illustratsioonide kaudu
Arvustus käib inglise realismi suurimaks esindajaks Charles Dickens´i teose ,,Oliver Twist" kohta. Teose tegelasteks on loomulikult Oliver, Sikes, Fagin, Kaval Vigurivänt, Nancy, Rose Maylet ja vanaisa. Oliver on 11 aastane orb. Ta kasvab üles vaestemajas vaesuses ja viletsuses. Ta ema suri ja siis pandi ta sinna. Sel ajal kui lapsed nälgivad, naudivad lastekodu ülevaatajad rikkalikke lõunaid. Ühel päeval, sai Oliveri sõbral söök otsa ja Oliver läks juurde küsima. Kõik vaatasid ümberringi, et mis nüüd edasi saab. Seda ei tohtinud teha. Oliver sai pahandada. Ja tema koos tolle sõbraga visati kartsu. Kuna Oliver pole mingi papist poiss ja julgeb oma õiguste eest seista, otsustab vaestemaja omanik ta edaspidiste probleemide vältimiseks surnumatjale abimeheks müüa. Aga kuna surnumatja ütles halvasti Oliveri ema kohta. Kannatamata välja ebaõiglast kohtlemist ja uus töökoht pole ka
Viskan klapid nurka ja tõusen voodist püsti. Sirutan ennast ja panen püksid jalga, särki üles ei leia. Võtan paar lonksu mahla. Kurat, halvaks läinud. Kallan tossud liivast tühjaks ja lähen korterist välja. Koputan naabri uksele. Noh, tule juba! Naabrimees teeb siseukse lahti ja vaatab mind uksesilmast. Karjun talle: ,,Mis sa vahid! Tee uks lahti!" Teeb siis ukse lahti ja küsib minu käest: ,,Mis teie siin nii vara teete?" Annan lollile küsimusele sama lolli vastuse: ,,Tulin kella küsima." Paus. ,,Kurat, mis sa arvad mis ma teen? Mida sa ehitad siin kell üheksa hommikul? Muhku kerjad või? Hambad pigistavad või?" Naabrimees ehmub ja hakkab mulle midagi vastu kokutama. Löön ukse talle näkku kinni ja lähen enda korterisse tagasi. Võtan külmkapist saia ja juustu ning teen endale paar võileiba. Panen teleka käima ja söön natuke. Kuulen mobiili helisemist. Otsin jope taskust mobiili. ,,Hallo?" Vastust ei tule. ,,Kes on?" küsin juba vihasemalt. ,,Volli olen
Maria oli üheteistkümneaastane tüdruk, kui ta armus esimest korda. Esimesel koolipäeval avastas Maria, et ta pole teel üksi, temaga koos kõndis poiss, kes elas naabruses. Nad ei vahetanud eales ainsatki sõna, ent ajapikku hakkas Maria tähele panema, et tema jaoks oli päeva kõige meeldivam osa need hetked seal tolmusel teel, janu, väsimus, keskpäevane päike, poiss, kes kõndis kiiresti, nii et Maria pidi kõvasti pingutama, et sammu pidada. Kord, kui poiss temalt pastakat küsima läks, Maria ehmus ja jooksis poisi eest. Hiljem ta kahetses seda ja lubas, et hakkab ise poisiga rääkima. Kuid siis oli juba hilja, ta oli ära kolinud. Möödus kolm aastat. Kui Maria oli viieteistkümneaastaseks saanud, armus ta noormehesse, keda kohtas kannatusnädala protsessiooni ajal. Ta märkas, et samamoodi nagu esimese poisiga, seostus armastus pigem inimese eemal- kui kohalolekuga. Maria esimene suudlus oli just viieteistkümneaastaselt. Suudlus, millest oli ta unistanud. Kuid
Vahepeal Notre Dame'i ees puhates sai Robert kahe Jaapani turistiga tuttavaks, kes pakkusid talle abi võimalusega ühe öö nende hotellitoas veeta. Kuna aga juba järgmisel päeval pidid nad oma kodumaale naasma, tuli Robertil jälle suurde linna üksi jääda. Robert palus endale natuke raha jätta, et ta saaks pisut toitu osta. Lähedal asuvas õdusas kohvikus kõhtu täis süües, mõtles ta, mida teha edasi. Kelner Louis märkas Roberti murelikku ja mõtlikku ilmet ning läks küsima, mis tal mureks. Kuna Robert prantsuse keelest midagi aru ei saanud, proovis ta inglise keeles talle seletada, mis oli juhtunud. Kelner Louis sai põhimõttest aru ning pakkus talle, et poiss võib tema juures niikaua ööbida, kuni too oma asjad korda saab. Robert otsustas selle võimaluse ära kasutada, sest ta ei kujutanud ette kus ta muidu oleks järgmised ööd veetnud. Nüüd sai Robert natuke vabamalt hingata. Ta lubas Louisile, et tuleb tema tööpäeva
tähtsaks ja ta korrutas endale seda tihti. Varsti jäi kojamees kahjuks haigeks, ning ei olnud seda, kes raha sisse tooks. Neil läks elu raskeks ja Jaan püüdis leida endale jooksupoisi tööd. Tal see ei õnnestunud, sest 12-aastaseid lapsi ei tahetud tööle veel võtta. Siis aga sai kojanaine oma sõbralt head nõu, et läheks küsiks lastekaitse osakonnalt vaeslapse ülalpidamise eest tasu. Niisiis läksidki Jaan ja kojanaine lastekaitse osakonnalt tasu küsima, kuid neil see ei õnnestunud. Osakonna juhataja tahtis hoopis Jaani panna lastekodusse. Sellist varianti ei osanud kumbki arvata. Niisiis Jaan läkski lastekodusse, kuid enne seda ta jättis üliõpilasele teate, et läks. Kui Jaan kohale oli jõudnud, siis ta vaatas aias ringi. See aed oli hästi puhas. Varsti, kui ta oli natuke ringi vaadanud, tuli lastekodu juhataja temaga rääkima. Jaanile ta eriti ei meeldinud. Nad läksid juhatajaga sisse ja Jaani saatis tema tuppa härra Jõgis.
Lilja aga uskus sinisilmselt kõike, mida Andrei talle rääkis. Rootsi jõudes oli väga vale tegu see, et Lilja oma passi sellele mehele andis. Kuid samas tal poleks olnud ka mingit võimalust passi talle mitte anda. Kui Lilja poleks andnud, siis oleks mees ise vägisis selle passi võtnud. Lilja isiksus sai Rootsis olles kõvasti viga ja ta tundis, et tal pole siin ilmas enam midagi teha ja, et temast ei hooli mitte keegi. Samas ei julenud Lilja ka kellegi poole abi küsima minna, sest kupeldaja oli teda ähvardanud, et kui ta politseisse läheb siis ta saadetakse kodumaale tagasi ja mehe sõbrad otsivad ta Eestis ülesse ja tapavad nagunii ära. See tõttu ei julenudki Lilja politseisse minna. Tema arvates oli tema ainukeseks lahenduseks enesetapp. Ta tahtis saada rahu ning lahti saada muredest ja probleemidest. Ta tahtis saada Volodja juurde taevasse, kes oli end tablettidega ära tapnud, ku Lilja oli ära sõitnud. Minu arvates on see film väga õpetlik
Prantsuse keel SÕNA TÄHENDUS 1 Mais Aga 2 Et Ja 3 La me´re Ema 4 La te`te Pea 5 La caise Tool 6 Re´pe´ter Kordama 7 Regarder Vaatama 8 Demander Küsima 9 Aussi Kes, samuti 10 Jamais de la viel Ei iial elus SÕNA TÄHENDUS 1 La porte Uks 2 Bonn Hea ( n ) 3 Beau Ilus ( m ) 4 Le dos Selg 5 Le chapeau Müts 6 Qui est? Kes on 7 La freur Lill 8 La peur Hirm
Järgmisel päeval tuli Karl jälle Niklase juurde. Nad läksid Thomase arvuti taha ning Karl tahtis tema CD-ROMi laenata. Kuigi Niklas ei lubanud, võttis Karl selle ikkagi. Kui Niklas seda järgmisel päeval tagasi küsis, tegi Karl näo, nagu ta ei teaks, millest Niklas räägib. Varsti hakkas keegi Niklase koju tihedalt helistama. See keegi ei öelnud ühtki sõna. Niklas läks Karli juurde CD-ROMi tagasi küsima, aga Karl lasi talle pisargaasi näkku. Niklas jooksis minema. Thomas läks kõnede ning küüliku pärast politseisse. Ta esitas süüdistuse. Niklas läks uuesti Karli juurde. Karl varitses teda ning viskas oksa rattakodaratesse. Niklas kukkus ning Karl tuli põõsastest noaga välja. Niklas jooksis minema. Thomas sai CD-ROMi kohta teada ning ta läks koos Niklasega Karli juurde. Karl valetas, et ta oli CD-ROMi Niklase käest saja marga eest ära ostnud
ära.Berdil oli Louisega ka midagi kuid , nad leppisid siis ka ära , raamatu lõpul olid Nadja ja Bert mõlemad õnnelikult koos.Berdil oli ka vanaema , kes Berdile pinda käis . Vanaema leidis omale uue mehe ehk (vanaisa),ema siiss ütles vanaemale ma tahan seda tüüpi naha kelle sa omale leidnud oled , siis vanaema solvus . Ema ja vanaema leppisid hiljem ära. 3 Ükskord bert oleks saanud Nadja juurde nädalavahetusel ööseks , aga Bert pidi küsima oma vanematelt luba. Vanemad vastasid kindlalt ei . Nad sõidavad hoopis Bollnäsi onutütardele Malinile ja Desurele külla.Bert oli väga vihane ja kägises vastu , et ta ei taha. Isa väitis et ta oli mitu nädalat tagasi juba öelnud , et nad soidavad tädi Tora juurde , kes saab see aasta komkümmend.Bert röökis vanemate peale , ema utles et ta rahuneks maha.Lõpuks pidi Bert ikkagi minema neile külla.Bert tuli sealt tagasi ja nii enamvähem raamat lõppeski.Raamat
tõsist opositsiooni ja nende vastu astus välja kuulsamaid Ateena filosoofe Sokrates. Sokrates mõistis sofistlikud konksuga küsimused hukka, sest need ei õpetanud olemuse kohta midagi. Parimaks filosofeerimisvormiks pidas ta dialoogi. Ta leidis, et täisverelise ja tõelise elu aluseks on teadmised. Tee süvateadmisteni algab näilise teadmise paljastamisest, mitteteadmise teadvustamisest. Arusaam ,,ma tean, et ma midagi ei tea" sunnib pidevalt mõtlema, küsima, vastama, lahendama ja hoiab üleval huvi ümbritseva elu vastu. Sokratese enesekindlat käitumist peetike väljakutsuvaks ja filosoof mõisteti surma. Sokratese õpilane Platon asutas filosoofiakooli Akadeemia. Oma teosed pani ta kirja dialoogina filosoofide mõttevahetustena. Platon leidis, et tähtsaim on ideede õpetus. Nagu kõik muu, pidi ka riigikorraldus Platoni meelst põhinema voorusel. Järelikult võisid riiki
olid sees tabletid mis nägid välja samasugused kui une tabletid mis olid talle määratud Dr Quimperi poolt, kes oli öelnud talle, et tal pole neid enam vaja. Need kinnitati olevat mürgitatud ja Harold sureb. Ükshaaval, Josiah varanduse pärijad on kõrvaldatud. Lucy korraldab pärastlõunase tee külastuse Rutherford Halli kuna Miss Marple ning Mrs McGillicuddy on ka kutsutud. Ta on juhendatud Miss Marplei poolt küsima luba vetsu kasutada kohe kui nad saabuvad, aga pole öeldud miks. Miss Marple oli söömas kalapasteedi saia kuni ta hakkas lämbuma. See paistis kui tal oleks kalaluu kurgus kinni. Dr Quimper liigub, et teda aidata. Sel hetkel, Mrs McGillicuddy siseneb ruumi, näeb doktori käsi Miss Marplei kaelal ning karjub "aga see on tema - tema on see mees rongil!" Miss Marple järeldas õigesti, et tema sõber tunneks ära õige mõrvari kui ta näeks teda samasuguses poosis.
inimsoole. Ka see on omamoodi andestamine. Andestamise all ei mõtle ma seda, et inimkond võib valimatult käituda ja seejuures silmakirjalikult väita, et kõik on karistamatult lubatud. Loodus ei tegele karistamisega. Kõik meie destruktiivsed liigutused andestatakse. Esimene andestuse märk on kohanemine, kuid selleks võib kuluda palju aega. Kui inimkond suudaks endale aru anda ja oma tegemisi kriitilise pilguga analüüsida ning tegevusplaani piirata, ei peaks me küsima üksteiselt, kas loodus andestab vigu või mitte, sest siis ei olekski midagi andestada ning maailm oleks palju tervem, õnnelikum ja puhtam paik. ,,Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu."
Vanapagan andis kratile elu ning vastutasuks tuli anda oma hing. Selle kinnituseks tuli tilgutada vanapagana hingederaamatusse kolm tilka verd. Kuid ka vanapagan ei jäänud tüssamisest ilma. Kratt vedas kokku kõike seda kraami mida palusid, kuid mitte midagi rohkemat. Puukidest oli raamatus märksa vähem juttu, kuid tean seda, et nad vedasid kohale piima. Rehepapp Sander on selline mees, kelle juurde võib alati minna küsima, kui on mingi mure, või on vaja haigusest lahti saada. Ta on tark, kaval ja ka natuke omakasupüüdlik. Eestlane pettis ka loodust. Näiteks kui taheti varandust peita, viidi see sohu ning pandi virvatuluke seda valvama. Peteti ka haiguseid, külmkingi, tonte ning kodukäijaid. Samuti käidi ka libahunti jooksmas, et saaks kodus natuke liha süüa. Tegevus toimub 19. sajandi Eestis. Tegelastest Peategelane
Sparta ühiskonna- ja riigikorraldusest? Sparta riigi ühiskond ja riigikorraldus erines teise riikide omast suuresti. Ehhki tänapäval Sparta riik enam ei eksisteeri, tegi see riik oma range eeskirjade ja seadustega paljudele teistele silmad ette. Kuid millised olid need positiivsed ja negatiivsed jooned, mida võis leida Sparta ühiskonnakorraldusest? Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30-st liikmest, peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vana. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased. Ma arvan, et selline süsteem tuli kasuks Spartale, sest viimane oli tihti sõjas teiste riikidega ning kuna korraga
Loodus on ettearvamatu ja me ei tea iial, mis juhtuda võib. Inimestese suutmatus ja tahtejõu puudumine. Kõik on tegelikult inimeste endi kätes. Oleks naiivne loota, et keegi teine teeb musta töö ära. Pigem ollakse olukorraga leppinud ja ei viitsita või ei taheta vastu hakata. See kasvatab inimestes viha ja kibestumust ja aitab kaasa uute sõdade ja konfliktide tekkele. ,,Kas me ei peaks, pärast pidevat sõjapidamist kõigil nendel aastatuhandetel, endalt küsima, kas tervel inimsool on mõni konstruktsiooniviga, et me alati muutume vägivaldseteks. Kas me oleme agressioonide tõttu määratud allakäigule? Me kõik tahame rahu. Kas siis ei ole mingit võimalust end muuta, enne kui on liiga hilja? Et me suudaksime õppida vägivallast loobuma. Püüda saada uutmoodi inimesteks, väga lihtne. Aga kuidas see peaks sündima ja kust me peaksime sellisel juhul alustama? Ma arvan, et me peaksime alustama vundamendist. Lastest. Te olete andnud lastekirjanikule
Teodeontoloogilsed teooriad näevad iga tegu kui unikaalset eetilist olukorda ja usuvad, et meie ise peame igas olukorras otsustama, mis on õige ja väär, lähtudes oma südametunnistusest. · Siinkohal aga kohe esimene asi oleks see, et kõik inimesed on ju erinevad, seega ka moraalinormid ja südametunnistused on erinevad. Kõiki ei saa üheselt võtta. On kaht tüüpi teodeontoloogilist eetikat: intuitsionism ja detsiosinism. Esimesed usuvad, et me peame igas olukorras küsima nõu oma südametunnistuselt, teised, keda kutsutakse ka eksistentsialistideks, ususvad, et mingit moraalselt õiget vastust polegi olemas, kuni meie ise ei otsusta, mis on õige ja mis on väär. Selle määrab otsus. Sellisel seisukohal oli eksistentsialist J-P Sartre. Teodeontoloogiline eetika väljendub näiteks Durhami piiskopi Joseph Butleri kuulsates moraalijutlustes: Kui ükskõik milline lihtne aus mees enne mingi teo ettevõtmist endalt küsib: kas see, mis
Ta ei saa iialgi luua normaalset perekonda, ega tunda rõõmu oma karjäärist. Ta ei saa kunagi kogeda tõelist armastust ega saa olla kunagi tõeliselt õnnelik. Kui sa tahad narkootikumide kasutamisest lahti saada, tuleks sul lihtsalt leida mingi huviala mis sulle meeldib, ja mis su mõtted meelemürkidest eemale viiks .Paljudes koolides on olemas sellised inimesed, kes saavad sind aidata ja sulle nõu anda. Ära häbene neilt nõu küsima, see on ju ikkagi sinu elu. Ma tahaksin teile kõigile südamele panna, et te oleksite teie ise, ärge laske teistel inimestel ennast halvale teele juhtida. See on ikkagi teie endi elu. Ärge rikkuge oma elu ära. Kui te teete seda praegu, siis võib selle all kannatada kogu ühiskiond . Elage oma elu hästi, et hiljem ei oleks midagi kahetseda Tänan!!
Mina haridusliku erivajaduse õpilase õpetajana. Haridus on meie eluteel väga määrava rolliga. Juba imikueast me talletame endale mällu eluks vajalikke termineid ja mida vanemaks,seda rohkem me elult õpime. Sageli aga ei ole lapsed kõik ühesugused. See tuleneb sellest, et osad lapsed sünnivad siia maailma puudega. Nende haridustee, aga sisaldab väga erinevaid etappe ja takistusi. Ka nende õpetamine pole kerge ja on suhteliselt aega nõudev ja sageli ka väga raske. Aga kuidas siis õpetada erivajadusega lapsi? Tänapäeval üha sagedamini suunatakse puudegalapsi tavakooli. Et puudegalaps saaks õppida tavakoolis ja tuleks seal edukalt toime, siis me peaksime esmalt talle selgeks tegema kuidas asjad tavakoolis toimuvad. Samuti tuleks kaasõpilastele selgeks teha, et puudega last tuleks samasugusena võtta nagu teisi kaasõpilasi. Samuti peaks õpetaja tedma lapse seisundist, et mis puudega on täpsemalt tegemist ja kuidas vajadu...
Ta helistas Jannisele, kuid tema eitas seda. Järgmisel päeval tuli Karl jälle Niklase juurde. Nad läksid Thomase arvuti taha ning Karl tahtis tema CD-ROMi laenata. Kuigi Niklas ei lubanud, võttis Karl selle ikkagi. Kui Niklas seda järgmisel päeval tagasi küsis, tegi Karl näo, nagu ta ei teaks, millest Niklas räägib. Varsti hakkas keegi Niklase koju tihedalt helistama. See keegi ei öelnud ühtki sõna. Niklas läks Karli juurde CD-ROMi tagasi küsima, aga Karl lasi talle pisargaasi näkku. Niklas jooksis minema. Thomas läks kõnede ning küüliku pärast politseisse. Ta esitas süüdistuse. Niklas läks uuesti Karli juurde. Karl varitses teda ning viskas oksa rattakodaratesse. Niklas kukkus ning Karl tuli põõsastest noaga välja. Niklas jooksis minema. Thomas sai CD-ROMi kohta teada ning ta läks koos Niklasega Karli juurde. Karl valetas, et ta oli CD-ROMi Niklase käest saja marga eest ära ostnud. Thomas uskus Karli.
Usk on kadunud, maailma tunnetamiseks võib olla üheseid vaatepunkte. Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides, sest tähistamine osutub suutmatuks. Maailm ei ole avastatav ega korrastamisele alluv.Maailm on määratlematu ja osaduslik. Postmodernism paneb inimese paljude võimaluste ette, idealiseerides ja põlastades neid võimalusi üheaegselt. Kõiges valitseb, pooltõsidus, mis sunnib kahtlema ja küsima. Postmodernismi iseloomustab selgete eetiliste taotluste puudumine. Kultuuri ja eetika vaimne pool kängub, samal ajal kui teadus ja tehnika on kõrgel tasemel ja arenevad. Eetika on suunatud kasulikkusele, pole hinge-eetikat. Tehnika ei ole veel saanud vaimukultuuri arengu vahendiks. Meil puudub näiteks Interneti-eetika. Postmodernistliku inimese mõtte-ja tegevussfääri iseloomustavad suhtelisus ja anarhia ning selle sallimine. Omaseks on saanud mäng kui reaalsusest eraldumise võimalus
tagasitulek antud ettevõttesse ning järgmine kord ta toob kaasa ka uusi potensiaalseid kliente ( kuna tema räägib firmast head, teised tulevad juba sellepärast, et saada sellele tõestust). Välisklienti motiveerib kindlasti veel korraliku ja kvaliteetse kauba/teenuse saamine ning sellega kaasnevad juhised ja õpetused. Kliendi ootus võib veel olla see, et teenindaja ei käiks talle närvidele ( pean silmas, et ei tule juurde ja ei hakka küsima:" kas saan aidata? ,, jne) kuna see ei pruugi kliendile meeldida. Minule isiklikult sellised teenindajad ei meeldi, ma kõnnin sellises situatsioonis poest otsemat teedpidi välja. Kui kliendil on küsimusi või mure, siis ta otsib ise teenindaja. Ning mis on veel väga inetu läbi väliskliendi silmade on see, toon oma näite siin juures: käisin poes, tahtsin osta vitriinist süüa, kuid selle taga teenindav klienditeenindaja seisis minu poole seljaga ja jutustas kolleegiga
ARVUSTUS Noorsooromaan ,,Kirjaklambritest vöö" Mare Sabolotny ilmumisaasta 2011 (paberraamatu ilmumisaasta 2007) Kirjastus: Tänapäev eesti keeles, e-raamat Eesti Digiraamatute Keskus OÜ Raamatu valisin autori pärast, Mare Sabolotny kirjutas oma debüütteose "Kirjaklambritest vöö" lõpuni 15-aastaselt. Eriti meeldis mulle autori ütlus: ,,Raamatu ilmumisest olid kõik õpetajad positiivselt sokeeritud, eriti jahmunud olevat olnud eesti keele õpetaja, kes ei suutnud uskuda, et nii kehvade kirjandite autor raamatuid kirjutab". Raamatu algus oli kohe köitev, mõne leheküljega sai nii mõndagi teada peategelase kohta. Peategelaseks on 16 aastane tüdruk Kati, kes ei saa iseendaga hästi läbi. Ta hilines pidevalt kooli,suitsetas, jõi ja tarvitas isegi narkootikume. Elas Tallinnas, tuli Eestisse elama kuus aastat tagasi. Eelnevalt elas Inglismaal, isa inglane ja ema eestlane. Katil oli noorem õde Kersti. Vanemad olid väga omapärased, võib isegi ...
Kuid ei. Pakendid on kahjulikud lindudele ja mereloomadele, mis võib lõppeda nende surmaga. Lianika Silla ja Külliki Kullama Globaliseerumise üks suuremaid miinuseid on AIDS. Inimesed liiguvad pidevalt ringi ning kohatakse erinevaid inimesi. Võidakse arvata, et noormees või neiu on puhas, tal ei ole mingeid haigusi, siis PEAB igaks-juhuks vastaspoolelt üle küsima. Juhul kui vastassugupool ka ei tea, et ta on haige, sel juhul on nad endas kindlad, et nendega ei juhtu mitte kunagi mitte midagi halba ning see see halb ongi. Globaliseerumisel kaotab Eesti riik inimesi. Inimesed rändavad riigist välja. Üldjuhul küll Soome, kuid on ka pesesid, kes lähevad lõplikult ja kaugemale elama, sest seal on alati parem, kus meid ei ole. On ka inimesi, kes tulevad peale paari aastat tagasi, kui on rasket raha teeninud, kuid on ka palju neid,
1.4. Sõit SEBE bussiga Sõitsin SEBE bussiga Haljalast koju. Ostsin endale pileti ja küsisin(nagu ka Taisto bussijuhi käest), kas ma saaksin Sauste peatuses maha minna. Pidin minema väikest venda hoidma, aga bussijuht keeldus. Kuid hiljem sain siiski sinna peatusesse, kuhu mul vaja oli. Minu kui kliendi vajadusi ei arvestatud. Kuna Saustes on siiski nõudepeatus, ei tahetud mind seal maha lasta. Kui ma läksin Sauste peatuse juures uuesti küsima, siis tegi bussijuht suitsu ja ütles, et mulle pole see ettenähtud. See oli juba suur ehmatus, et bussis tehti suitsu. Sellega ei arvestatud, et bussis on ka teisi reisijaid. Ma oskasin ainult nii palju öelda, et bussis pole ettenähtud ka suitsetada. Selle peale ta sai veel vihasemaks, aga vähemalt ma sain õiges kohas maha. Üldiselt esmamulje bussist oli hea buss oli korras, ilus ja puhas. Bussi astudes mind teretati
Angry at what sb does-vihane Angry with sb about sth-vihane Angry with sb for doing sth-vihane Annoyed with sb about sth-häiritud (in)answer to-vastus Anxious about sth-murelik Apologise to sb for sth-vabandama Appeal to/against-meeldima Apply(to sb)for sth-kandideerima Approve of-heaks kiitma Argue with sb about sth-vaidlema Arrest sb for sth-arreteerima Arrive at(a small place)-saabuma Arrive in(a town)-saabuma Ashamed of-häbenema Ask for-küsima midagi Ask sb a question-küsimust kelleltki küsima Astonished at/by-hämmingus Attend to-osa võtma (un)aware of-teadlik Bad at-paha milleski Bad to sb- kellelegi paha olema Base on-põhinema Beg for-anuma Begin with-algama Believe in-uskuma Belong to-kuuluma Benefit from-kasu saama Bet on-kihla vedama Beware of-eemale hoidma (put the) blame on sb-süüd kellegi peale ajama Blame sb for sth-süüdistama kedagi milleski Blame sth on sb-süüdistama.. Boast about/of-uhkustama Bored with/of-tüdinenud Borrow sth from sb-laenama
Balti kett oli 1989 aastal Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus. Kunagi koolitöö käigus tegin intervjuu Eha Looritsaga, kes rääkis oma mälestustest seoses sellega. Kirjutan siia kokkuvõtva jutu sellest intervjuust ja tema mälestustest. Läksime Mõniste sovhoosi. Mina töötasin sel ajal Mõniste keskuses. Sovhoosi buss valmistus minema Balti ketile. See toimus 23. augustil 1989. Selleks, et saaksin Balti ketile minna, pidin luba küsima ülemuste käest ja leidma endale asendaja. Kõik töölised sovhoosis jätsid oma töö pooleli. Töö tehti järgi, paljud töötasid öösel või pühapäeval. Meie eesmärgiks oli minna Viljandimaale Lilli asulasse. Autosid tuli igalt poolt. Mina võtsin Balti ketile kaasa vana lipu, mis oli minuga sama vana. Autode akendest lehvisid lipud välja. Tunne oli pidulik ja pühalik. Seda on sõnadesse väga raske panna. Inimesed seisid ketis, lipud hoiti püsti, küünlad põlesid auto akendel
inimene on iseenda kellalööja". Suitsetajad, alkohoolikud, narkomaanid jms inimesed on sõltuvuses harjumusest, mis tunduvalt nende eluiga lühendab. Samuti prostituudid, kes tihti AIDSi põevad, ja pätid, kes kuritöö eest trellide taha pannakse. Selle põhjal tundubki nagu inimkonna loomuses oleks vaid hävitada end ja kõike enda ümber. Ajalugu näitab, et kui inimene midagi vajab, siis peab ta selle ka saama ükskõik mis hinna eest. Ometigi peaks inimesed endilt küsima, kas see hind liiga kõrge ei ole. Nii nagu ütleb vanasõnagi, et ei ole arukas saagida oksa millel ise istud, peaks ka inimkond vaatama kriitilise pilguga oma tegude üle ja enesehävituse lõpetama.
USA. Venemaa kodusõda sai alguse sellest, et tõrjutud parteid ja ühiskonnakihid ei olnud rahul kommunistide (e. Bolsevike) võimulolekuga. Sammuti ei meeldinud teistele riikidele kommunismi levik maailmas (nt. Prantsusmaa, Inglismaa ja USA). 1918. aasta kevadel saatsid eelnevalt mainitud riigid oma väed Venemaala, algas Venemaa kodusõda. 3. Nõukogude Liit sai alguse 1917. aastal Bolsevike võimule tulekuga. ( peate õpsi käest küsima, sest seal on palju aastaarve Nõukogude pasa kohta) Sinna kuulusid Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Taga-Kaukaasia. 4. Venemaa välispoliitiline idee oli maailmarevolutsiooni idee. Punaarmee võiduga kodusõjas, jäi Venemaale mulje, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nii hakkas Venemaa 1920. aastate esimesel poolel nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama mässuliikumisi teistes riikides. Revolutsiooni püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja teistes riikides
4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on ajateenistuses Töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus Enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta. Töötajat esindama valinud töötajad või ametiühing peavad andma arvamuse kümne tööpäeva jooksul selle küsimisest. Tööandja peab töötajate arvamust mõistlikul määral arvestama. Tööandja peab põhjendama töötajate arvamuse arvestamata jätmist.
Nii nagu narkootikumide kasutamine kahjustab organismi näiteks mõjutab närvisüsteemi ja põhjustab üldist kurnatust, suudab sama teha ka ohutuks peetav Internet. Kui Internetis pidevalt meelt lahutama harjunud inimesel tekib näiteks probleem, et Internet on ära või arvuti on katki, siis muutub ta närviliseks, nagu narkomaan, kes uut doosi ootab. Internetisõltlased saavad tihti vihaseks ka väliste segajate peale, näiteks kui pereliige tuleb mõne probleemi kohta abi küsima või lihtsalt sööma kutsuma, siis samal ajal mingit kommentaari kirjutav või online-mängu mängiv sõltlane võib küsija peale päris vihaseks saada ja karjuma hakata, kuigi selleks pole mingit mõistlikku põhjust. Ka D.Vaarik tõi eespoolmainitud artiklis välja selle, et virtuaalmaailmade tõttu nõrgenevad inimeste juba pikemat aega hõrenenud perekondlikud sidemed veelgi. See mõjub neile aga emotsionaalselt halvasti ja süvendab stressi
Uksest sisenedes võis esijalgu näha ukse peal lahtioleku aegade kohta informatsiooni , mis oli kättesaadav . Vastuvõtt Art Caffe's oli meeldiv , sest klienditeenindaja naeratas koheselt kui sisenesime ja soovis " Head päeva ! " tal oli meiega silmside ning lisas ka veel ,et menüü tuuakse lauda meile , mis oli üsna meeldiv , need kõik asjad toimusid esimesest sekundist. Klienditeenindaja tõi menüüd ( 09:57 ja lasi meil neid uurida kuni 10 : 05-ni ja seejärel tuli küsima , mis on meie sooviks ja kirjutas need asjad kõik ülesse ) Tellimuse vastuvõtt , sellega sai klienditeenindaja suurepäraselt hakkama , sest nagu juba mainitud sai kirjutas ta kõik väga täpselt ülesse ja küsis hiljem üle , kas said õigesti kõik asjad kirja , seetähendas ,et klienditeenindaja tundis suurepäraselt oma tooteid , kus juures me veel küsisime ühe kana toote kohta , kui palju on ühes koguses neid koibi ja ta ütles sellepeale " 6-8 tk
7. REEGLIMÄNG – Mäng kus on kindlad reeglid ja täpne mängu käik. Eeldab teatud sotsiaalset küpsust. Osaleb vähemalt kaks mängijat, on seotud konkreetse esemega. Olemas peavad olema mänguasjad, esemed, mängureeglid, mänguvõimed ja valmisolek, mängija isiksus tervikuna. 4. Mäng ja õppimine – joonis lapse õppimine. Mäng ja valdkonnad: MINA JA KESKKOND Last suunatakse läbi mängu märkama, kogema ja maailma uurima, küsimusi küsima, ming ise vastuseid leidma KEEL JA KÕNE õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult. MUUSIKA Pillimäng. Seostatakse kuulamine, pillimäng, muusikalisrütmiline liikumine,mängud ja tantsud. MATEMAATIKA seostatakse mäng vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga. KUNST teemasse sisseelamiseks kasutatakse mängu LIIKIMINE Liikumismängud. Peab liikumisel ja mängimisel kinni ohutusreeglitest, mängureeglitest. Joonis.
keegi meilt küsis kas me tahame siia tulla, siin olla. Maailm kus ma elan, tundub mulle ikkagi võõras. Camus- omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger- - inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. Kas filosoofial kui niisuguse on mingi igavene, ajatu loomus, olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Ajalooline fakt, et
kuninganna oli kutsunud enda jaoks huvitavad ja humoorikad inimesed kokku, et nad pajataksid loo mis teisi kõige enam võiksid lõbustada, Tegemist oli väga homoorikate, aga samas ka teravate ja õpetlike lugudega. Igas palas oli mõtteid inimloomusest, näiteks minu esimes loetud novellis oli peategelasteks juut ning Egiptuse sultan. Saladin(sultan) oli küll väga vahva mees, kuid oma loomuses oli ta priiskav, ning oli suurejoonelisi kulutusi tehes, kogu oma vara ära raisanud, abi läks ta küsima juudi juurde, kuid teadis,et too poleks vanal tahtel seda teinud, sest oli kitsi ja pidas sultanit mitteusaldusväärseks. See lugu lõppes kül Saladinile raha laenamisega, kuid mitte tänu kavalusele või vägivallale, vaid aususe ja headusesele. Teine lugu mida lugesin keskendus mungale, kes rasket karistust väärivasse pattu oli langenud, ning pääses karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heitis
Doktoril polnud sellist hingesugulast ning valis kaalutlemata esimese võimaluse tegemaks järgmist sammu, milleks osutus ,,põrgu". Vähemalt sai enesele sõbra, kellega vahetada mõtteid. Ma arvan, et minagi ei tegelekas praegu spordiga, kui mu ema ja treener poleks mind inspireerinud. Mäletan selgelt, kuidas hommikuti,kui kooli läksin küsis ema järjepidevalt, et kas ikka võtsin treeningule minekuks riided kaasa. Minu treener Jaan tuli koolis väga tihti küsima, et kas ma treenima täna lähen või viivuks selgitas mulle, kuidas sport võiks kaasa aidata minu kärjäärile. Loomulikult hakkasid mul silmad särama, kui kuulsin, et on võimalik saada olümpiavõitjaks, aga see oli ka ühel tingimusel, kui pühendan end järjest enam spordile. Väikse lapsena ei taibanud, kui palju on minu karjäärile kaasa aidanud mind ümbritsev keskkond. Paljud inimesed loodavad, et minust saab kord samasugune sportlane nagu Gerd Kanter. Minu jaoks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
