Tundravööndi mullad Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Et mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvalt temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikust, siis on tundravööndis mullateke väga aeglane. Mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane ning selle tüsedus jääb enamasti alla 10 cm. Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nim turvastumiseks. Sellest tulenevalt on tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis võimalik enamasti eristada vaid kaht horisonti. Okasmetsa mullad
päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. 5.2. Kiirgusbilanss Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuus, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass, on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäär vastu annab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, sega tugevam on efektiivne kiirgus. Kiirgusbilanss on maapinnas
imetajate ja lindude liigid. (Kindersley, 1997) Umbes 2 miljonit aastat tagasi oli Maa mitme jääaja haardes, nende vahel olid soohemad jäävaheajad. Esimesed inimesed arenesid arvatavasti välja Aafrikas. Põhja pool küttisid inimesed mammuteid, karvaseid ninasarvikuid ja mõõkhambulisi tiigreid. Umbes 18 000 aastat tagasi katsid jääkilbid suurt osa Põhja-Euroopast ning Põhja-Ameerikast. Mammut suri välja u. 10 000 aastat tagasi, Mammutite külmunud jäänuseid on letid Alaskast ja Siberist. (Kindersley, 1997) Mammut (Mammuthus) Mammut (Mammuthus) on londiliste (Proboscidea) seltsi elevantlaste (Elephantidae) sugukonda kuulunud perekond. Mammutid on tänapäeva elevantide fülogeneetiliselt lähedased sugulased. Traditsiooniliselt on eristatud 11 erinevat mammutiliiki. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia) Sellised võimsad ja kogukad loomad nagu mammutid olid suurepäraselt kohanenud eluga jääaja karmides oludes
Mere pindala on 589 600 km², keskmine sügavus 40-60 meetrit ja suurim sügavus 160 meetrit. Veetemperatuur on suvel 4-12 °C, talvel -1,6...-1,8 °C. Meri külmub talvel kinni, suvel on lõunaosa jäävaba. Looded on nõrgad. Meres on vähe saari. Wrangeli saar on suur, ülejäänud tillukesed. Merre suubub ka vähe jõgesid ja needki on lühikesed. Suurimad neist on Amguema Tsukotkal ning Kuk, Utukok, Kokolik, Noatak ja Kobuk Alaskal. Viimasel jääajal oli suur osa maailma veest külmunud liustikesse ja mandrijäässe ning maailmamere tase 100-120 meetrit tänapäevasest madalam. Tsuktsi meri oli ära kuivanud ning Aasia ja Põhja-Ameerika maismaaühenduses. Seda maismaasilda nimetatakse Beringiaks ning selle kaudu pääsesid ürginimesed Põhja-Ameerikasse. Põhja-Ameerika asustati mitme lainena. Labradori meri Labradori meri on ääremeri Atlandi ookeani loodeosas Põhja-Ameerika rannikul. Piirneb edelas Labradori poolsaarega, loodes Baffini saarega ja kirdes Gröönimaaga
PUITMATERJALID Puit kui toormaterjal on naturaalsetest ainetest kolmandal kohal maailmas süsi ja nafta järel. Maakera pindalast on metsaga kaetud 32%, millest 33% moodustavad okaspuumetsad ning 67% lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikal...
Referaat kirjandusest "JULES VERNE "KAPTEN HATTERASE SEIKLUSED raamat ekspeditsioonist põhjapoolusele : Koostas : Klass : Juhendaja Sisukord sissejuhatus 3 tegelaste iseloomustus 4 sisu 5 kokkuvõte 8 kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Jules Gabriel Verne (8. veebruar 1828 24. märts 1905) oli prantsuse kirjanik, üks ulmekirjanduse pioneere. Jules Verne sündis Nantes'is advokaadi perekonnas esimesena viiest .lapsest ja veetis lapsepõlve oma vanavanemate juures Pärast lütseumi lõpetamist läks ta Pariisi õigusteadust õppima ja 1848. aasta paiku hakkas ta kirjutam...
neid edasi, puhastab palgi mullast ja väikestest kividest, tõstab saagimise tootlikkust kuni 3%, saame täpsemad palgi mõõdud. 33. Millega palke kooritakse Olenevalt puuliigist, kvaliteedist ja palgi diameetrist eristatakse kahte võimalust. Keemiline (peamiselt USA-s), mehaaniline (lõikamine, hõõrumine, surveveega). Rootor-koorimispink – nürid noad (väiksem kadu), kuna koor pehmem kui puit. Probleem kuivanud ja külmunud puiduga (abiks teravad noad, freesid). Ühtlase kvaliteedi ja mõõtmed tagab freesimine (põõrlevad noad, pöörlev palk). 34. Mis on pneumotransport Sellega transporditakse saetööstuses puidu laastu, saepuru, tolmu ja puidukoort. Madal-, kesk- ja kõrgrõhuga transport imeva-, suruva või kombineeritud tegevusega süsteem. Kolm liiki: transportimine torudes materjali hõljuvas olekus; transportimine torudes materjali eelnevalt õhuga küllastades; materjali
troopikas. Seda nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Seal ei esine polaarööd ega polaarpäeva aga kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuur on madal ja vesi on külmunud. Seal ei muutu kliima nii järsult. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Kasvuhooneefekt seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. Hea on see et see on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse
sammalt, vaevakaski ja marju. Vaevakask Väga külmakindel tundrataim, mistõttu Island sobiv kasvupaik. Küllaltki valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab turvastunud happelisi muldi. On kohastunud ka toitainetevaeses mullas kasvama. Kõrgus on 20120 cm, Islandil kääbuskasvuga madala põõsana. Tundra taimedele iseloomulikult juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Külmunud maa puhul on see vajalik. Vaevakase lehed on väikesed ja ümarjad, ümbermõõt kuni 1 cm. Õitseaeg on mais. Loomastik Island on Euroopa tähtsaim vee- ja merelindude pesitsemisala. Islandi põhilise loomastiku moodustavadki linnud. Islandi rannikud on linnurohked, linnuliike umbes 400. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Soolase vee kalu 150 eri liiki. Sisevetes elab rohkelt lõhilasi. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Selgroogseid on maismaal vähe
ümber. Taimed, mis toitusid päikeseenergias, võimaldasid lagundada vee molekule ja toota hapnikku. Ja hapnik täitis õhu. Maa vee tsükkel on pidevalt korduv protsess. Kosed, veeaur, pilved, allikad, vihm, jõed, mered, ookeanid, liustikud. See tsükkel on muutumatu. Maal on alati sama kogus vett. Kõik liigid on Maal joonud sama vett. Vesi on imekspandav aine, üks kõige püsimatum üldse. Voolaval kujul on ta vedel, gaasilisel kujul aur ja tahkena jää. Talvel näitavad Siberis külmunud järvepinnad vees jäätumise hetkel esinevaid jõude. Jää jääb veepinnale ujuma, sest see on veest kergem. See moodustab kaitsva kihi külma eest, et elu saaks selle all jätkuda. Elu mootoriks on seotus. Kõik on üksteisega seotud. Miski pole sõltumatu. Vesi ja õhk on lahutamatud: ühendatud igaveseks ja meie eluks Maal. Pilved moodustuvad ookeanitest ja toovad vett maismaale, kust jõed viiavad selle vee tagasi ookenidesse. Jagamine on kõige alus. Rohelus, mis paistab pilvede vahelt,
Seepärast on põhjavee toitumisel suur oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud põhjavee kvaliteedil. Joonis 3 Netoinfiltratsioon ja põhjavee äravool jõevõrku peegeldavad põhjavee toitumist 6 Joonis 4 Põhjavee toitumise aastasisene jaotus, oktoober 1994 kuni september 1995 Intensiivne infiltratsioon põhjavette toimub kevadel, sügisvihmade ja talviste sulade ajal, enim kui külmunud pinnas sulab ning lumesulavesi imbub läbi pinnakatte ning jõuab maapinnalähedase põhjaveeni. Hiliskevadelsuvel ning talvel võib hoolimata sademetest põhjavee toitumine olla väike (joonis 4), enamik sademeveest suveperioodil aurub, talvel aga jääb lumena külmunud pinnasele. Põhjaveetaseme sesoonse kõikumise muutused ei ületa harilikult 2 m, kuid kõrgustikel ja karstialadel võib amplituud olla suurem. Põhjavesi voolab välja madalamatel aladel, nagu
kuni see hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved.Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid.Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti. Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. -Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks.
puudealune maapind lumekatteta, samal ajal kui lagedal alal jõuab kogu sadanud lumi maapinnale ja lumikatte kujuneb tüsedamaks, kui metsas. Lumi sulab metsas alati tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on metsas jahedam kui lagedal, puude võrad takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, maapinnale. Kohevast lumikattest ja metsamulla omadustest tingituna on metsamuld reeglina vähem külmunud, kui lagedal alal. Lumi on väga väikese soojusjuhtivusega, (ca 10 korda väiksem kui mullal) ja seepärast väldib kohev lumikate maapinna külmumist. Näiteks kui püsiva külma korral (-20...- 25 kraadi) võib maapind külmuda 50-100 cm sügavuseni, siis 20 cm tüseduse, koheva lumikatte olemasolu korral jääb muld lume all külmumata. Sel juhul võib kevadel muld metsas sulada
Peatõukele järgnesid arvukad järeltõuked, neist kõige tugevamad umbes 10 minutit ja pool tundi hiljem. Järeltõukeid registreeriti tundlike seismomeetritega veel novembrikuuski. Ehkki Eesti asub maakera juba sadu miljoneid aastatid tagasi jäigastunud piirkonnas, on ajalooürikud maavärinatest korduvalt pajatanud. Näiteks võib tuua 1670. aasta 1. veebruari maavärinakirjelduse Pärnu kandis. Samal aastal märtsis rebinud maarappumine lõhed külmunud maapinda. Hoopis rohkem on andmeid möödunud sajandist ja käesoleva sajandi esimestest aastakümnetest. Maapind on eriti tugevasti vappunud Loode-Eestis Haapsalu, Vormsi ja Noarootsi kandis. Osmaussaare kandis on maavärinaid täheldatud näiteks 1858, 1869, 1877 ja 1904. aastal. Eriti tugevad tõuked olevat olnud aastal 1877. Eestis ei ole aga maavärinad toimunud mitte ainult loode rajoonides. 28. Jaanuaril 1881. a. oli tugev maavärin näiteks Narva ümbruses
Asteroid number 2099 kannab kuulsa eesti astronoomi Ernst Öpiku nime ,,2099 Opik". Asteroid number 3738 kannab nime ,,3738 Ots" eesti laulja Georg Otsa järgi. Asterid number 1743 kannab nime ,,1743 Schmidt" Eestist pärit ptiku ja astronoomi Bernhard Schmidti järgi. ASTEROIDIDE LIIGITAMINE Värvuse järgi Asreroide liigitatakse nende värvuse järgi, mille abil saab oletada, millest nad koosnevad. 75% asteroide näivad tumedana ja koosnead külmunud gaasidest. 17% asteroide näivad eredaina ning neil arvatakse olevat raud-nikkel tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Ülejäänud asteroidid on pistut vähem eredad ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Mõned asteroidid on koostiselt ka veel erinevad. Asukoha järgi Asteroide saab veel liigitada ka nende asukoha järgi Päikesesüsteemis: 1. Maalähedased asteroidid 2. Peamine asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel 3.Ka Veenuse ja Maa vahel tiirlevad mõned asteroidid 4
Kitzbergi ,,Libahundi" peamised konfliktid "Libahunt" kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget ja käsitleb inimlikke probleeme läbi aegade: massi ja indiviidi vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese nõrkust võidelda oma armastuse eest ning jääda truuks endale, kartmata eristuda teistest. Tammaru perekond leiab ühel päeval oma ukse tagant ära külmunud ja nälginud lapse Tiina, kes on hukatud "nõia" tütar. Sellest hoolimata otsustas Tammaru perekond Tiina enda juurde võtta ja ta ülesse kasvatada. Tiina ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale, kannatlikku saatusega leppimist; tema kirglik loomus ei tunnusta inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Tiina ihkas vabadust. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere - peremehe ja
lähemale kui Marss, Maa või isegi Merkuur. Praegu arvavad enamus teadlased, et asteroidid tekkisid mingi planeedi purunemisel. Komeedid e. sabatähed väga hõredad taevakehad. Täpsemal vaatlusel võib eristada kolme osa: udust ümmargust pead. Selles helendavat tuuma ja pikka heledat moodustist, mida meie nimetame sabaks. Komeedi tuum on väike, mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas, mis koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ja külmunud gaaside segust. Komeedi saba on väga hõre ning teadlased ütlevad, et see on nähtav ,,eimiski". Niisuguse mõõtmetelt tohutu moodustise kogumass on aga kõiges miljondik Maa massist. Astronoomide poolt vaadeldud komeete on 1000 ringis. Silmaga hästi nähtavaid komeete esineb sajandi jooksul paremal juhul ehk kümmekond, binokliga jälgitavaid ehk 50 ringis. Ükski perioodiline komeet pole igavene need kustuvad.
meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood. Raielank tuleb alati puhastada raiejäätmetest ja selleks on viis võimalust: 1) kogumine vallidesse või hunnikutesse; 2) tükeldamine ja laialilaotamine; 3) asetamine puidu kokkuveoteedele; 4) lauspõletamine langil; 5) äravedu langilt. Väljavedamise tähtajad on ka paika pandud. Toores koorimata okaspuit, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta tuleb välja vedada 1. juuniks, kui see puit on raiutud 1. septembrist kuini 30. aprillini
16 viivitamatult sulgeda ballooni ventiil. Et vältida reduktori süttimist, tuleb ballooni ventiil alati avada aeglaselt ning jälgida, et reduktori pinnal ei oleks tolmu ega õli. Külmumine Suure gaasitarbimise korral võib balloonis olev niiskus külmuda ja ummistada kõrgrõhukambri väljavooluavad, seejuures põletisse voolava gaasi hulk väheneb või katkeb hoopis. Eriti kiirelt toimub külmumine, kui õhutemperatuur on 0ºC ümber. Külmunud reduktor sulatatakse lahti puhta kuuma vee või auruga, lahtise tulega ei tohi seda soojendada. Gaasileke Reduktori ekspluateerimisel võib hakata gaas lekkima. Gaasilekke vältimiseks tuleb reduktoreid hoolikalt käsitseda ning jälgida, et reduktorisse ei satuks tolmu ega mustust. Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu. Pea meeles Ebatiheduste ja gaasilekete avastamiseks kaetakse reduktori ühenduskoht seebiveega
Atsetüleenigeneraator peab paiknema tuletöö tegemise kohast või muust lahtise tule allikast, hõõgumiseni kuumutatud detailist, kompressori või ventilaatori õhuvõtukohast vähemalt 10 m kaugusel. Töö lõpetamisel peab kaltsiumkarbiid teisaldatavas atsetüleenigeneraatoris olema täielikult ära tarvitatud. Generaatorist väljavõetav aheraine tuleb paigutada selleks ettenähtud anumasse või punkrisse. Gaaskeevitus- ja gaasleektöö tegemisel on keelatud: 1) soojendada külmunud atsetüleenigeneraatorit või muud keevitusseadme osa lahtise tule, hõõgkuuma eseme või detailiga ja kasutada tööriista, mis võib löömisel tekitada sädemeid; 2) lasta hapnikuballoonil, reduktoril või muul keevitusseadmestiku osal kokku puutuda õliga või sellega läbiimbunud rõiva, kinda või puhastusmaterjaliga; 3) suitsetada ja kasutada lahtist tuld lähemal kui 10 m hapniku- või põlevgaasiballoonist, atsetüleenigeneraatorist või aheraine hoiukohast;
enam ei mänginud, ja vandus ja vandus ja vandus ja vandus ja vandus. Just sel hetkel, kui tema raev oli jõudmas haripunkti, ujus autolaternate valgusesse paduvihmas vaevunähtav kogu teeserval. Õnnetu läbiligunenud kogu, veidralt riides, märjem kui mäger pesumasinas hääletas. ,,Vaene vilets jobu," mõtles Rob McKenna endamisi, saades aru, et tegemist oli kellegagi, kellel oli rohkem õigust tunda end lohku tõmmatuna kui temal endal, ,,peab olema üdini külmunud." Ainult idioot hääletab niisugusel ilgel ööl. Külmud ära, saad märjaks ja lombist läbi sõitvad veoautod pritsivad su täis. Ta raputas mornilt pead, ohkas veel kord ja keeras auto suurema veevälja suunas. ,,Said nüüd aru," mõtles ta sellest läbi kündes. ,,Ikka suisa värdjaid on tee peal liikvel." Tahavaatepeeglisse ilmus paar sekundit hiljem hääletaja läbimärjaks kastetud kuju teepervel. Hetkeks tundis ta end hästi. Hetk või paar hiljem tundis ta end halvasti, et oli
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri SADEMETE REZIIM EESTIS Referaat Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm ........................................................................
Reduktori süttimisel tuleb viivitamatult sulgeda ballooni ventiil. Et vältida reduktori süttimist, tuleb ballooni ventiil alati avada aeglaselt ning jälgida, et reduktori pinnal ei oleks tolmu ega õli. Külmumine Suure gaasitarbimise korral võib balloonis olev niiskus külmuda ja ummistada kõrgrõhukambri väljavooluavad, seejuures põletisse voolava gaasi hulk väheneb või katkeb hoopis. Eriti kiirelt toimub külmumine, kui õhutemperatuur on 0ºC ümber. Külmunud reduktor sulatatakse lahti puhta kuuma vee või auruga, lahtise tulega ei tohi seda soojendada. Gaasileke Reduktori ekspluateerimisel võib hakata gaas lekkima. Gaasilekke vältimiseks tuleb reduktoreid hoolikalt käsitseda ning jälgida, et reduktorisse ei satuks tolmu ega mustust. Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu. Pea meeles Ebatiheduste ja gaasilekete avastamiseks kaetakse reduktori ühenduskoht seebiveega
Norra meri ei külmu tänu põhja-ida suunda liikuvale soojale Norra hoovusele. Triivjääd võib kohata mere põhja - läänepoolses osas. Sügisel ja talvel esinevad tihti tugevad tormid. Maksimaalne tõusu mõõna vahe kuni 2,5 m, pinnavete temperatuur talvel 1,5º C, suvel 7 - 11º C. Soolsus 33 35. Põhjameri Mõõtmed: põhjast lõunasse 420 miili, idast läände 360 miili. Põhjameri on madalaveeline, põhjareljeef ebaühtlane. Vaatamata sellele, et rannikuala on külmunud detsembrist märtsini, ei takista see oluliselt laevaliiklust. Tihti esineb tugevaid torme ja udu. Pinnahoovus on suunatud kellaosutile vastassuunas. Suurim tõusu mõõna vahe on 7,6 m. Temperatuur pinnal talvekuudel + 3 kuni + 8º C, suvel 13 - 17º C. Soolsus 31 - 35. Vahemeri Mõõtmed: idast läände üle 100 miili ja piki meridiaani 840 miili. Vahemeri jaguneb omakorda basseinideks: Türeeni meri; Aadria meri; Joonia meri; Egeuse meri Vahemere põhjareljeef on väga keeruline
Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi
* Halba muna tunneme sellest, et ta jääb ujuma soolvee peale, kuhu 10 osale veele on lisatud 1 osa soola. Vaadates muna vastu valget, näeme tumedaid plekke, aga värsked munad on selged. 17 Munade säilitamine * Toorest muna eristame keedetud munast järgmiselt: paneme ta iseenese ümber keerlema. Keedetud muna keerleb kergesti, keetmata väga vastumeelselt. * Külmunud munad asetatakse üheks päevaks värskesse kaevuvette, millele on lisatud rohkesti soola. * Kanamunad seisavad 67 kuud värsked, kui umbes noaotsatäis kaaliumpermanganaati sulatatakse vees, nii et vesi tumepunase värvuse omandab, ja lastakse värsketel kanamunadel selles vedelikus seista umbes tund aega. Siis võetakse munad välja, kuivatatakse, mähitakse paberisse ja pannakse kuiva kohta. * Munad säilivad paremini jahedas ja pimedas, tömp ots ülalpool.
kosmeetikatoodetes, nad on ravimtee, aga ka loomasööda tooraineks. Marjad on allikaks eeterlike õlide, mahlade, ravimite, spordi- ja tervisejookide, toidu, kosmeetikatoodete ja loomasööda tootmisel. Seemnetest saadakse õli ravimite ja kosmeetikatoodete jaoks ning jäägid kasutatakse loomasöödaks. Meditsiinis kasutatakse ravimina peamiselt vilju, aga ka lehti. Selle tarbeks korjatakse marju hilissügisel ja talvehakul. Neid võib korjata ka talvel, kui marjad on külmunud. Lehti kogutakse augustis ja kuivatatakse tavalisel viisil õhurikkas ja kuivas kohas. Olulise tähtsusega on ka flavonoidid, mida leidub rikkalikult astelpaju marjades. Uuringud on tõestanud nende ühendite manustamise ja südame-veresoonkonna haiguste riski vähenemise vahelist seost. Paljud astelpajumarjades ja -lehtedes leiduvad flavonoidid on mitmekülgse farmakoloogilise toimega ning neist loodetakse abi kapillaartoksikooside, ateroskleroosi,
Üldiselt on kuningkrabi maitse keskmisel magus, eriti kui teda süüa värskena. 6 2.3. Kuningkrabi keetmine Enamasti müüakse kuningkrabi juba keedetud kujul ja enne söömist tuleks seda vaid soovitud viisil soojendada. Enamlevinud moodused selleks on auturamine, keetmine ja küpsetamine - sellisel juhul kulub soojenemiseks vaid 4-8 minutit. Külmunud krabijalgade puhul tuleb need kõigepealt sulatada. Soovitav on seda teha hoides üleöö külmikus. Et kiiremini sulatada, võib seda teha jooksva külma vee all. Meeles tuleb pidada, et kui müüakse elusat kuningkrabi, siis tema esijalad on juba keedetud. Kuumtöötlemise juures on vaja jälgida, et üle ei kuumutaks. Siis muutub krabiliha tuimaks ja maitsetuks. On väga palju retsepte, sealhulgas suppe, pearoogi ja salateid, kus krabiliha kasutatakse. 2.4. Serveerimine
tõepoolest nurgakraadidel, mallil, täisarvudel ja arvutustel sama tähendus ja tähtsus, mis kaasaja ühiskonnas. Autor ei küsi, miks ja kas või millal üldse pidi inimkond leiutama sellised mõisted nagu ring, arv, kolmnurk jmt kiviaja Karjalas (Remmel 2007, 34 jj). Igatahes ei näi siin olevat piisav argument, et geomeetriat oli vaja rõivalõigeteks, ilma milleta poleks suudetud põhjamaises kliimas katta oma keha ja seeläbi oleksid Põhja-Euroopa asustajad lihtsalt surnuks külmunud. Pigem jääb mulje, et kogu arutluse puhul on isiklikud väärtused selle kohta, mis on arenenum, parem ja õigem, viidud kriitikavabalt muinasaja konteksti. Kokkuvõtvalt peab ilmselt tõdema, et erinevate kriteeriumite alusel ei saa M. Remmeli raamatut ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" pidada teaduslikuks uurimustööks, sest nagu ütleb autor juba esimese peatüki esimese paragrahvi pealkirjas, on ta omamoodi hädas aegruumiga,
väetiste ja absorbeerivate ainete valmistamiseks. Madalsooturvast kasutatakse briketi tootmiseks. 6. Millistes tingimustes toimub muldade leostumine ja millistes sooldumine? V: Sooldumine palavas ja kuivas kliimas, aurumine intensiivne. Leostumine niiskes ja sademeterohkes keskkonnas. 7. Kuidas igikelts mõjutab veevarustust? Kus igikelts esineb? V: Aladel, kus on igikelt on veevarustust raske korras hoida, sest pinnas on aastaringi külmunud. Igikeltsa leidub Siberis, Lapimaal,Koola poolsaarel, kõrgmägedes. 8. Mis on pinnasevesi? V: Pinnasevesi - pinnakattes leviv ülavesi või maapinnalähedane põhjavesi. 9. Mis tähtsus on sellel, kui paks on aeratsioonivöö? V: Aeratsioonivööndi, kui loodusliku puhastusfiltri paksusest ja omadustest sõltub suurel määral põhjavee kaitstus reostuse eest. (Aeratsioonivöös nimetatakse pinnaseveest kihi pealispinnast ülevalpool asuvat vööndit, kus kivimite poorid on
- (orbiit võib olla ka lahtine, parabool või hüperbool) - ka Pluutost kaugemal on avastatud hulk asteroide - (kosmilised kiirused 7,9 km/s ja 11.2 km/s) - komeet on väike taevakeha (läbimõõt mõni kilomeeter) - planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad - koosneb tolmust, jääst, kivikestest, külmunud gaasidest - mida lähemal on planeet päikesele, seda suurem on tema kiirus - komeetide orbiidid on väga ekstsentrilised (on teada mõnikümmend perioodilist - planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide suurte komeeti, mida on korduvalt vaadeldud näit. Halley komeet)
Samade mõõtmetega komeet plahvataks küll õhus, kuid tekkiv lööklaine poleks otsekontaktist vähem ohtlik. Kui arvestada, et komeetide keskmine kiirus on 58 km/s potentsiaalselt ohtlike asteroidide 21 km/s vastu, siis näeme, et ründav komeet on samasugusest asteroidist ohtlikum. Asteroidide koostis Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal. S-tüüpi asteroide (ladina keeles Silicium - räni) on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni
molekulide arvuga, siis mida madalam on keskmine molaarmass, seda rohkem molekule lahuses on mis alandavad külmumistäppi. Maisisiirupite korral, mida kõrgem on keskmine molaarmass (näit. 36 DE maisisiirup, molaarmass 543), seda väiksem on tema mõju külmumistäpile võrreldes madala molaarmassiga maisisiirupitega (62 DE maisisiirup, 296). Pehmema tekstuuriga jäätis saadakse, kui külmumistemperatuur on langenud -3...- 4°C ja külmunud on 40-45% veest. Peale friiserdamist toimub puuvilja, pähklitükkide, jt. tükiliste maitselisandite lisamine. 9 10 Katrin Laikoja Jäätise tehnoloogia 6.10. Kalestamine
• aastaajast • puuvõrade liitusest • puuliigist • puistu vanusest Mets avadlab tugevat mõju ka mulla temp, see võib olla kahesugune: 1. talvel on metsamuld soojem ja külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Seda järgm põhjustel: - võrastik takistab soojuse kiirgumist mullas - sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad mulla jahtumist - lumikate on metsa all kohevam 2. metsamuld võib olla enam külmunud kui metsata alal. - lumi on jäänud puude võradesse ja maapind metsas pole lumega kaetud Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri – mõjutab toitainete ringet – võib kahjustada juuri – võib põhjustada vee defitsiiti (transpiratsioon toimub, kuid puude juured vett kätte ei saa) Metsa mõju nii ööpäevasele kui aastasele temperatuurikäigule on stabiliseeriv! 5.3. Mets ja vesi Vee tähtsus puittaimedele:
jäävoolud ja keeled. Mida paksemaks kasvab jääkatte keskosa, seda kaugemale liustikud liiguvad. Nad võivad liikuda veidi ülesmäge ja vahel jõuavad liustikuosad maismaalt mere kohale. On liustikke, mille põhjakihi temperatuur on enamuse aastast null kraadi lähedane. Need liiguvad suhteliselt kiiresti, sisaldavad tohutult sulamisvett ja nende aluspinnas on sulas olekus. Külmade liustike temperatuur on pidevalt väga madal, Antarktises kuni 48 kraadi ja nende aluspõhi on tavaliselt külmunud. Neis on harva sulamisvett ja jää liikumine on väga aeglane. Külma liustiku ja külmunud aluspinna vahelise väga tugeva hõõrdumise tõttu saab kõvasti kannatada aluspõhi, millel liustik edasi nihkub. Liustike liikumiskiirus võib varieeruda suurtes piirides alates 0,25 mm/h kuni 1-2 m/h. Läänemere areng Läänemere areng algas viimase jääaja liustike taandumisega, mil liustikuserva ees kujunesid ulatuslikud jääpaisjärved, kust vesi suundus ookeani suunas. Pärast
3. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi 4. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist
Brüssel lööb selle kena jaotuse segi, kujutades endast prantsuse keelt kõnelevat rahataskut, mis asub flaamlaste territooriumil. Belgia territoorium moodustab poole Inglismaa territooriumist ja Prantsusmaa pinnale võiks Belgiat paigutada 18 korda. -1- ISELOOM Belglase põhiolemus Nelisada aastat tagasi jäädvustas Pieter Bruegel Vanem oma lõuendile kaasmaalase toimekalt ringi askeldamas, kinni külmunud tiigil lustlikult uisutamas või, veinist ja õllest punapõsksena, kõht head-paremat täis üle püksivärvli välja punnitamas ning lustaka talupojatantsu ajal oma mõnusatele naistele otsa koperdades, külapulma tähistamas. Riistvara on muutunud, aga tarkvara, belglase hing, on suuresti samaks jäänud. Belglased teavad, kuidas elust mõnu tunda, aga mõnu tunda saab ainult siis, kui seda toetab asjalik töö. Mine ja tee ausalt ning korraliku tasu eest oma päevatöö ära, pane
saatuse ühtsuse mõistmine. · Liikumine üle lahe oli vähemaks muutunud, oodati uut kevadet. · Taavi töötas nüüd tselluloosivabrikus ning üüris väikest elamist selle läheduses. Aadressi teadis vaid lapsepõlvesõber Selma. · Taavil tuli läbi teha Punaarmeesse värbamise komisjon, protseduur oli lihtne vabastuspaberid sai ta lihtsalt kätte. · Jõuluõhtul vangistatakse inimesi isegi kiriku juures. Taavi leiab koduteel varemetest poolsurnuks külmunud, paljaks röövitud eestlase Evaldi ning viib ta Selma juurde toibuma. · Taavi uni on rahutu, kuid näeb unes rahulikke ja õnnelike jõule koos perega. · Taavi on ärkvel, kuid näeb oma naise ahastavat nägu, see on halb märk ning mees tõuseb võpatades püsti. · Noor Raudoja kohtab mitut sõpra-töökaaslast, kes aga kahjuks nüüd pooldavad Punaarmee tegevust, ilmselt on teinud Nõukogude propaganda oma töö
Holdenit hoiatati tihti ning ta vanemad käisid seal tihti Thurmeriga nõu pidamas. Penceyst lüüakse tihti poisse välja, sest õppeedukus on seal väga kõrge. Holdenil polnud see ainuke kool, kust tedaon välja visatud. Holdenil tuli meelde, et ta pidi veel enne kojusõitu hr. Spenceri juurest läbi käima. Mr. Spencer oli talle lausa kirja saatnud. Seega Holden hakkas liikuma Spencerite poole. Kui ta nende majani jõudis, oli ta täiesti külmunud. Holdeni sõrmed ja kõrvad valutasid külma pärast. Mrs. Spencer tegi ukse lahti ja kutsus Holdeni sisse. Mr. Spenceril oli gripp, kuid ta hakkas juba paranema. Mr. Spencer kutsus ta oma tuppa. Holden nägi, et mr. Spencer on hommikumantlis ja ta rinnakarvad paistavad. Holden jälestas seda, kui keegi vanamees on hommikumantlis ja ta rinnakarvu on näha. Seal toas haises ka gripirohu järele.Ta üritas võimalikult kiirest sealt ära pääseda, kuid mr
enne -10 kuni -15 °C. Nende kasutamine võimaldab betooni külmumistäppi alandada vaid 2- 3 °C võrra. Samaaegselt kiirendaja kasutamisega on otstarbekas vähendada vesitsementsuhet plastifikaatori või superplastifikaatori abil või kasutada lisandit, kus on ühendatud mõlema lisandi, kiirendaja ja superplastifikaatori omadused. Külmumisvastaste lisandite kasutamine ei anna õigust talvise betoneerimise põhireeglite eiramiseks: kasutada ei tohi külmunud täitematerjale ning betooni temperatuuril ei tohi lasta langeda alla +5 °C. Selle tagamiseks tuleb kasutada värskelt valatud betooni adekvaatset soojusisoleerimist, et vältida betoonist eralduva soojuse hajumist keskkonda. Isoleerimise vajaduse määr sõltub betoneeritud konstruktsiooni massiivsusest ja ümbritseva keskkonna tingimustest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Sellisel juhul annavad külmumisvastased lisandid- kiirendajad oodatud tulemusi
kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. Silekaljud on positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid, mille pikkus mõni kuni mõnisada meetrit ja kõrgus 2-3 kuni 20 meetrit. Nad on Skandinaavias rannikualadel olevad laia levikuga väikesaared skäärrannik. Kaljuvoored on ovaalse või pikliku põhiplaaniga positiivsed
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass hooned võivad kasutusel olla vaid pi...
PEDOSFÄÄR Otsene vajadus muldi ja nende omadusi tundma õppida tekkis inimestel umbes 7-8 aastatuhande eest, kui nad jäid paikseks ja tegid algust maaviljelusega. See aitas tõsta muldade viljakust. Mullateadus eraldus geoloogiast 18. sajandil. Mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullateguritest ning näitas, et muld on kujunenud mitmete loodustegurite vastastikuse toime tulemusena. Tänapäeval uurib mullateadus enamat, kui ainult maakasutuslikult hädavajalike mulla omaduste tundmaõppimine, mullaviljakuse küsimused ning muldade kaardistamine. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht. Paljud inimkonda puudutavad globaalprobleemid on seotud mulla ja selle säästlikult kasutamisega (toidutootmine, kõrbestumine, vihmametsade hävimine). Murenemine on kivimite ...
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75%
Tsükkeltoimega segurite kasutamisnõuded. 6. Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimine. 7. Mustsegude täitematerjalide nõuded. 8. Mustsegude ladustamine. 9. Asfaltsegude vedu selleks mittekohantatud veokitega. 10. Asfaltsegude vedu selleks kohantatud veokitega. Kattekihid paigaldatakse siis kui materjal on üle 5 kraadi. Aluskihid kui üle 0kraadi. SMA, PMB üle 10kraadi. Kattekihte tuleb paigaldada kuiva ilmaga, tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada juhul kui alus ei ole märg ning kihtide vaheline nake on tagatud. Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb asfalt ja mustkatte aluskihte kruntida. Krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Krundi soovitatav kulunorm on 0,1-0,2kg/m2. Ühepoolse kaldega teedel alustatakse asfaltsegu paanide laotamist katte madalama ääre poolt arvestamatta laiendusi. Lennuväljade asfaltsegu paanide laotamist alustatakse teljelt.
suurenevad. Männil on piir 150...200 aastat. Üleseisnud puude viimased aastarõngad on väga kitsad ning sügispuidu protsent on väike. · Kasvukoha tingimused Põhjas kasvanud männi puidul on paremad mehaanilised omadused kui lõunas kasvanul. Mida parem mullastik, seda paremad omadused. · Temperatuuri mõju kõrgete temperatuuride mõjul muutub puit hapraks ning väheneb puidu löögiline paindetugevus. Külmunud puidul suureneb survetugevus ja lõhestustugevus , kuid alaneb löögiline paindetugevus. Muutused on seda suuremad, mida suurem on puidu niiskusprotsent. · Aurutamise mõju Rõhu suurenemisel 1,5 atm. alandab 1...2 tunni jooksul mehaanilisi omadusi survetugevuse korral piki kiudu ja paindetugevusel 6 %. Aurutamisel väheneb puidu hügroskoopsus. · Vee mõju pikaajaline puidu vees oleks viib alla tugevusomadused, sest
19. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Kosmosejaama Voyageri pildistatud fotod. Mõõtmetelt on kaaslased võrreldavad Kuuga detailirohke tahke pind, pinnastruktuurilt on väga erinevad. Lähima kaaslase (Io) pind on aktiivne, sealsete vulkaani pursked seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise kaaslase-Europa pind on seevastu sila ja detailivaene( oletatakse et kujutab külmunud ookeani). Sama arvatakse ka Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor" on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikaatreid. 20. Milles koosneb Jupiteri atmosfäär? Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. 21. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet.
võtma vajaduse korral mullaproovid ja tellima analüüsid. (9) Kasvumuld ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 6 Avalikule alale puude istutamise kord (10) Kui kasvumullas puuduvad istikule vajalikud seeneniidistik ja mikroorganismid, tuleb kasvumulda lisada biostimulante. § 7. Istutusaeg Istutustööd võib teha terve aasta v. a ajal, millal kasvupinnas on külmunud. § 8. Istiku transport ja hoiustamine enne istutamist (1) Enne istiku vedu tuleb võra kaitsta ja kokku siduda pehme materjaliga. (2) Mullapalliga ja nõuistikut tohib tõsta vaid juurepallist. (3) Veol ja hoiustamisel tuleb istiku võra kaitsta tuule ja juurepalli kuivamise eest. (4) Kui hangitud taime ei saa maha istutada kohe, võib seda säilitada püstiasendis, võra lahti pakituna, päikese ja tuule eest varjatud kohas kuni kaks nädalat. § 9. Istutuse tegija ja järelevalve
Pinnavee radoonisisaldus on kaduvväike, kuid põhjaveest võib teda kohati tulla ohtlikes kogustes. Inimene ei taju oma meeleorganitega radooni, kuid mõõteriistadega on kontsentratsiooni hõlbus määrata. Vastavalt Eesti Standardile EVS 839:2003 "Sisekliima" peab aasta keskmine radooni sisaldus elu-, puhke- ja tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3. Vanades hoonetes on lubatud ka 400 Bq/m3. Radooni kontsentratsiooni mõõtmisi tuleks teostada talvisel ajal, kuna külmunud maapind on radoonile tõkkeks, mis suurendab omakorda radooni elamusse tungimist. Kordusmõõtmist soovitatakse teostada iga 5-10 aasta tagant. Uusehitiste projekteerimine ja ehitamine radooniohtlikesse piirkondadesse toimub vastavuses Eesti Standardile EVS 840:2003 " Radooniohutu hoone projekteerimine". Mõistesse "radooniohutu hoone" tuleb suhtuda tõsiselt, sest kolmkümmend maja, milles on lubatust kõrgem radooni tase ja
Võimaldab väikest teritusnurka Puudused: Suhteliselt habras . Stelliit kinnitatakse tera alusele järgmiste võtetega : Pealesulatamine käsitsi atsetüleenipõletiga Ühendamine hambatipule elektrokontakt keevitusega Ühendamine plasmakeevitusega . Keevitus toimub kaitsegaasi keskkonnas (Ar + Co) Kasutuskohad : Peamiselt saetööstuses kasutatavad instrumendid , kus lõigatakse pehmet külmunud puitu Stelliidiga kaetakse ainult lõikeinstrumendi hammaste tipud Saekettad Raamsaed Lintsaed . Ülikõvad materjalid Puidu töötlemiseks on välja töötatud sünteetilised ülikõvad materjalid, millel on väga suur kõvadus ja kulumiskindlus Sellised teramaterjale kasutatakse, kui on vaja suure tootlikkusega töödelda selliseid teravanulikke materjale nagu ristvineer puitlaasplaat, MDF-plaat .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
