· Pinnatemperatuur:-120 C kuni +15 C · Ööpäev: 4 tundi ja 37 minutit · Aasta pikkus: 687 Maa päeva · Kuude hulk: 2 Marss on roostekarva planeet.Marsi värvuse määrab tema pinda kattev punakas liiv ja tolm.Õhukeses Marsi atmosfääris ei sa hingata, sest see koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Varsti pärast Marsi tekkimist, kui atmosfäär oli paksem, soojem ja niiskem, sadas vihma ja tekkisid jõed. Nüüd on need kuivnud, kuid pinnases võib olla natuke külmunud vett. Põhja- ja lõunapoolusel onjäämütsid veest ja tahkest süsihappegaasist, mida nimetatakse kuivaks jääks. Marsi ekvaatoril on suvepäeval imbes +10 C, kuid öösel on külmem kui mis tahes Maa punktis. Kuid siiski on plaan sinna minna ning keegi, kes praegu elab, võib kunagi jalutada Marsil. Jupiter Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 778,3 miljonit kilomeetrit · Ligikaudne läbimõõt: 142 984 kilomeetrit · Atmosfääri temperatuur: -150 C
Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II 71. Avalda 1mm Hg rõhu põhiühikus 1mm Hg = 133 Pa p=gh Hg=13600kg/m3 g=9,8 N/kg 1Pa=1N/m2 p=F/S 72. Avalda 1mm H2O rõhu põhiühikus =1000 73. Kui suur on Maa atmosfääri mass? Maa raadius on 6400 km S=4 r2 p=760mm Hg p=1at p=F/S =m/V m=? R=6400km=6,4 x 108 cm 74. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? Jõudu, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 75. Mida nimetatakse rõhuks? Füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega 76. Nimetage rõhu põhiühik. 1Pa 77. Kui paks veekiht avaldab raskusjõu tõttu pinnale rõhku 1 Pa? h=p/g 78. Koopiamasina paberi pakendile on kirjutatud 80 g/m2. Kui suurt rõhku avaldab paberileht formaadis A4 raskusjõu tõttu lauale, kui toetub igas punktis vastu lauda? Kui kõrge peaks olema pakk, et rõhk oleks ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga? 80g/m2=0,08kg/m2 0,8N/m2 Vastus: 0,8 Pa 79. Mida nim...
Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 11.Iseloomustada Jupiteri 4 suuremat kaaslast Jupiteril on neli suurt kaaslast, mõõtmetelt võrreldavad Kuuga. Näha on detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise kaaslase, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende jääkiht on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui ka kaaslasi. 12.Milline on Jupiteri atmosfäär Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: tema atmosfäär ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust (mahu järgi 87-90%) ja heeliumist (10-13%)
Enne katsetamist hoiti proovikehi vähemalt 12 tundi normaaltingimustes. Graafikult 1 on näha, et proovikehade survetugevused olid suuremad suurema klassi betoonide puhul. Proovikehade maksimaalsete ja minimaalsete survetugevuste vahe on kõikide betooniklasside puhul peaaegu sama. Kõige suurema tugevusega proovikehade katsete puhul oli näha suuremat tugevuste erinevust. Proovikehade survetugevused langesid peaaegu lineaarselt, sõltuvalt külmumisajast. Põhjuseks, mis varem külmunud betooni survetugevus on madalam, on see, et värske betoon on veega küllastunud, betoonis olev vesi külmub ja paisub. Paisumise tulemusena tekivad kivistunud betoonis sisepinged, mis purustavad tekkinud sidemed veel nõrga tsementkivi ja täitematerjalide vahel.
GEOMOODULID MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Seismiliste lainete kiirus sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbivad. Lainete kiirus muutub, kui ta liigub ühest kivimikihist teise. Sel juhul võib laine murduda või hoopis peegelduda kivimikeha pinnal. Laine, mis levib kõige sügavamate kihtideni, jõuab tagasi pinnakihtideni kui laine mis peegeldub ülemiste kihtide vahelisel pinnal. Laine levimiseks kulunud aeg laineallikas kuni vastuvõtuseadmeni lubab meil arvutada laine peegeldumist esilekutsunud kivimipinna sügavusse. Kõige kiiremini levivad pikilained - kuni 13 km/s. Ristlained on neist aeglasemad kuni 7.3 km/s ja kõige aeglasemad on pinnalained. Lainete saabumisaeg on seotud levikukiirusega, mis ei sõltu maavärina intensiivsusest, vaid läbitava keskkonna tiheduse st, olekust ja elastsetest omadustest - mida kergem on materjali deformeerida, seda aeglasem o...
epideemiaid. Samas plahvatuse tsentris võivad puhkeda meeletud tulekahjud, mille tahm ja suits vähendaksid atmosfääri läbipaistvust ja jahendaksid kliimat. Asteroidi ookeani kukkudes tekiksid meeletud üleujutused ja rannikualad oleks asustusest hetkega puhtaks pühitud. Asteroide liigitatakse nende valguspeegeldusteguri ehk albeedo järgi, mille abil saab oletada asteroidi koostisosi. · C-tüüpi asteroide on kuni 85%. Nad koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsiniku sisaldusega. Suurest süsiniku hulgast tuleneb ka asteroidi tüübi nimetus. C-tüüpi asteroidid on tumedad ja peegeldavad tagasi kõigest 3% valgust. Asuvad enamasti asteroidide vöö kaugemas osas ja osad neist ka Päikesepoolsel asualal. · S-tüüpi asteroide on kuni 17%. Nad koosnevad raud-nikkel-tuumast, mida katavad Kuu pinnaga sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad väga palju räni
märjas mullas, vahel päris madalas vees, eriti allikates. Kollase-punasevöödilise keha ja teravalt lõhnava kollase kehamahlaga sõnniku-uss elab lautade ligidal sõnnikus, kompostis või mädanevas põhus. Enamik vihmausse jahedust ei pelga. Vihmausside mõnusaim aeg algab sügisvihmadega ja kestab maa lõpliku külmumiseni. Talveks taanduvad nad sügavamale või keeravad end mullas sõlme, tühjendavad soole, kattuvad limakapsliga ja jäävad saatuse hoolde. Nii võivad nad ka kergelt külmunud mullas, alajahtunult vastu pidada. Kui kehamahlad jäätuvad , siis tuleb surm. Vihmaussid kasutavad liikumiseks lihaseid, vesiskeletti ja harjaseid. Kehasein koosneb ringlihaste ja pikilihaste kihist, lülid on üksteisest vaheseintega eraldatud ja nende õõned vedelikku, soolikat ja muid siseelundeid täis. Kui pikilihased kokku tõmbuvad, suruvad nad kehalülisid lühemaks ja jämedamaks; ringlihased jälle pikemaks ja peenemaks. Sellised kokkutõmbelained liiguvad vaheldumisi eest tahapoole
järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri või siis vundament on ümbritsetud külmakerekaitsega. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui
lõpuks muldkeha kuivamine (tahenemine suvel). Üheks tähtsamaks asjaks on kapillaartõus, mis on nähtus, millega vesi tõuseb mööda pinnase poore ülespoole. Temperatuuride vahe võib kihtides olla +4 kuni miinuskraadid. Vahe tõttu hakkab vesi ja veeaur liikuma soojemast pinnasest külmumispiiri poole. Näiteks niiskuse ümberpaiknemine mööda pinnaseosakesi, alt tulnud vesi kondenseerub külmemates ülemistes kihtides, külmumata kapillaartõus jõuab külmunud kihti, kasvavad jääkristallid täidavad pinnase poorid ja moodustavad jääläätsed, mis nihutavad pinnaseosakesi ja viivad kerkimiseni – kevadel see vesi sulab nõrgestades pinnase vastupanuvõimet koormusele (tähtis vesi kähku välja saada). Mida paksemad kihid, seda rohkem suureneb külmumissügavus, sest nende raskus tekitab surve poorides olevale veele, mis tõrjub vett minema. Külmumine ja külmakerge – lihtne külmumine tähendab teekonstruktsiooni külmumist ja
tingimusi luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks 3) Kahjustada ja ummistada metsasihte, kraave, sildu ja truupe Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast. Raietööde tulemusel ei tohi raskendada või muutuda võimatuks raisemiku uuendamine ja/või selleks vajalike masinate kasutamine. Raietööd ei tohi suurendada metsas tuleohtu. Raieaeg Parim raieaeg metsas on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvupuhkeperiood. Raie aeg on tähtis: · Õrnade metsamuldade säästmiseks(Rabastuvad sooviku-ja soometsad)- · Et linnustikku-loomastikku tundlikul pesitsus ja poegimisperioodil vähem häirida. · Rauest saadava puidu kvaliteedi seisukohalt.
küllastunud, st immutatav puit peab olema enam-vähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25...28%. Loomulikult ei Puidu kaitseimmutus Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, tule kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitseimmutuseks.tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava immutusaine kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta. Lülipuit on juba looduslikult palju vastupidavam ega vajagi immutust. Puitu viidava immutusaine kogus sõltub: * malts- ja lülipuidu osakaalust immutatavas materjalis kuna lülipuitu immutusaine ei tungi, siis jääb puitu seda vähem immutusainet, mida rohkem
muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. KIIREID NÕLVAPROTSESSE SOODUSTAB: 1) Järsud nõlvad. 2) Erinevate kivimikihtide kallakus nõlva suunas. 3) Pinnase suur niiskuse sisaldus. 4) Vett mitteläbilaskvate setete olemasolu (savi). 5) Nõlva kalde muutumine (maavärinad). AEGLASED NÕLVAPROTSESSID TOIMUVAD SILMALE MÄRKAMATULT VIIKAMINE(solifluktsioon) sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnase. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. NIHKUMINE pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub osakestevahelisi seoseid. Setete paisumisel ja kokkutõmbumisel nihkuvad need mööda nõlva allapoole. AEGLASI NÕLVAPROTSESSE SOODUSTAB: 1) Niiskusega küllastunud pinnas. 2)Igikelts. 3) Jäätumise ja sulamise vaheldumine (lühikese perioodi vältel). INIMTEKKELISED TEGURID NÕLVAPROTSESSIDES: 1) Puude mahavõtmine nõlvadel. 2) Autotee ehitus nõlvadele (vibratsioon)
läheneb ta mõnikord Päikesele, nii et Neptuun on mitmete aastate kestel Päikesesüsteemi kõige kaugem planeet. Oma 248 aasta pikkusel teekonnal ümber Päikese läheneb ja kaugeneb Pluuto Päikesest , nii et lähima ja kaugeima asendi vahe on pikkusel võrdeline Uraani ja Päikese vahemaaga. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Suve saabudes Pluutole aurustub külmunud lämmastik planeedi pinnal ja moodustab ajutise atmosfääri. Talvel aga külmub lämmastik uuesti ning langeb pinnale tagasi. Seega ei saa talve saabudes rääkida ilma halvenemisest, Pluutol kaob ilmastik hoopis. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Pluuto läbimõõt määrati 1980. aastate lõpul, mil Maalt vaadatuna
Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest eemaldunud ja planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Temperatuuri langus aga ei mõjuta atmosfääri. Üks seletus on, et Pluuto pinda kattev jää on võib-olla tumenenud ja püüab seetõttu rohkem päikesevalgust. Asjasse püüab selgust tuua NASA kosmoseaparaat, mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2016. Uurijad loodavad, et Pluuto atmosfäär pole selleks ajaks täielikult külmunud. Osa atmosfäärist võib vabaneda Charoni vastasmõju tõttu ka kosmosesse. Pluuto kaaslased See, et Pluutol on kaaslane, selgus 1978. aastal. Ta tiirleb 19 000 km kaugusel taevakehe keskmest ja tiirlemisperiood on 6 päeva. Kaaslase nimi on Charon. Pluuto läbimõõduks saadi arvutades 4000 km, kuu Charoni läbimõõduks 2000 km ehk poole väiksem. Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut täpsustatud, viimati oli see 11. juulil 2005
arvutustele. Kontrollarvutuse ja ekspertiisi tegemise kulud kannab vedu teostav ettevõtja või loa taotleja. Raskeveose kontrollarvutuse koostajaks ja ekspertiisi tegijaks võib olla tee ja teerajatiste projekteerimise tegevusluba omav juriidiline või füüsiline isik. Töötlemata ümarpuidu vedu eriveona võib lubada, kui Maanteeameti poolt teekonstruktsiooni kihtidesse paigaldatud andurite põhjal on tee konstruktsioon külmunud olekus vähemalt 0,5 m sügavuseni ning tingimusel, et veotee sildade, viaduktide ja truupide kandevõime on vähemalt 52 t, autorongi tegelik mass ei ületa 52 t ning sõidukite tegelikud massid ja sõidukite tegelikud teljekoormused ei ületa sõidukite registrimasse ja sõidukite registriteljekoormusi ning autorongi mõõtmed ei ületa ,,Liiklusseaduse" § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimaid lubatud suurusi. 2.5 Suurim lubatud sõidukiirus
- lisanduvad villid - paranemine 2-3 nädalat,külmatundlikkus kahjustatud alal III ASTE - turse- liikuvus piiratud - verivillid - paranemine aeglane IV ASTE - kahjustus võib ulatuda luukoeni - liikumisvõimetus, ülessulatamisel passiivne liikuvus taastub - autoamputatsiooni kujunemine nädalatega Külmakahjustused tekivad sagedamini sõrmedel või varvastel, näol ja kõrvadel. Nahk muutub valkjaks, varbad ja sõrmed muutuvad külma või valu suhtes tundetuks. 2. Tegutsemisjuhised: Vabastada külmunud kehaosad riietest ja jalanõudest, katta külmunud kehaosa soojalt ja pehmelt, hõõruda külmunud kehaosa, paigutada kannatanu sooja ruumi, anda juua sooja magusat jooki ja kindlustada talle maksimaalne rahu. Kutsu 112! Ära aseta kannatanut ege kahjustunud jäset sooja vette. 3. Külmumiste vältimine Kanna õiget riietust- hoia oma keha soe, hoia käed- jalad soojas, väldi pikaajalist seismist- lamamist otse külmal-märjal maapinnal, kasuta kaitsekreemi. 4. Vaegsoojumus:
• lihasvärinad, • kahvatu, külm nahk 45. Kuidas aidata alajahtunud inimest? Tegutsemisjuhised • Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. • Kata kannatanu soojalt. • Võimalusel eemalda väga ettevaatlikult märjad, külmad riided. • Teadvusel kannatanule anna sooja, magusat jooki. Väldi Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. • Ära liiguta teadvuseta kannatanut, ära anna stabiilset külili asendit. 46. Kuidas aidata külmunud jäsemetega inimest? Kui alajahtumine võib tekkida ka plusskraadide juures, siis külmumine saab toimuda ainult miinuskraadide juures. Tavaliselt toimub see väljaulatuvates kehaosades (nina, kõrvad, põsesarnad, labakäed, labajalad). Külmunud piirkonda soojenda passiivselt oma keha soojusega, ära hõõru külmunud kohta. Konsulteeri arstiga. 47. Mida teha lokaalsete külmakahjustuste korral? (nina, põsesarnad, kõrvalestad) 48. Kuidas tegutseda uppunut päästes?
ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni (vt.joonis3.). Joonis.3. Komeedid Komeedid on väga hõredad taevakehad, millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Komeedi tuum koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ning külmunud gaaside segust. Enamasti on see 21 mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas. Päikesele lähenedes hakkab see kamakas soojenema, tolm ja gaasid hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte mõjul eemale ning sellest moodustub saba, mille pikkus võib olla kuni 100 miljonit kilomeetrit
(häilus) tingimustega metsa all, sest metsa ja lageda ala vahel toimub õhuvahetus. Mets avaldab tugevat mõju ka mulla temperatuurile. Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, st. jahtumist, 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad samuti mulla jahtumist, 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab varem külmunud muld paksu lume all alumistes mullakihtidest tuleva soojuse mõjul üles. Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri - mõjutab toitainete ringet - võib kahjustada juuri - võib põhjustada vee defitsiiti (transpiratsioon toimub, kuid puude juured vett kätte ei saa) 7
ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maanihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi
3. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi 4. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist
Haudmik-jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks huumuseks. Hüdrograaf-jõe vooluhulga ajalise muutumise graafik. Hüdroloogia-teadus veest ja veekogudest ning neis toimuvates protsessidest. Hüdrosfäär-osa Maast, mis on täidetud veega. Igikelts ehk kirsmaa-kestvalt külmunud pindmine maakoore osa. Infiltratsioon-vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. Inversioon-olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise. Jugavool-troposfääri ülakihtides esinevad pikad ja kitsad, väga tugevate tuultega vööndid, mis on põhjustatud suurest temperatuuride kontrastist. Tuul puhub jugavoolus üldsuunas läänest itta, kuid võib moodustada suuri lookeid
Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi
vundamendi kujust ja mõõtmetest. Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnasevee taset on võimalik muuta tehniliste abinõudega (drenaaz, planeerimine). Pinnase poorides leiduva vee tõttu pinnas külmudes tavaliselt paisub, sulamisega kaasneb kahanemine. Aluse külmumine ja sulamine tekitab hoonete ja ehitiste ebaühtlasi deformatsioone, millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub niiskusest, lõimisest (terade suurusest) ja pinnasevee tasemest. Ebasoovitavate deformatsioonide vältimiseks tuleb hooned toetada allapoole pinnas külmumispiiri. Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate kihtide liikumatust üksteise suhtes. Ehitusalusena kasutatav pinnas koosneb skeletist, mille moodustavad mitmesuguse läbimõõduga pinnaseosakesed (terad), ja osakestevahelistest pooridest. Kuivades pinnastes on poorides õhk,
ja lõpuks kiirusega 160 km/h Yungay linna sööstis. 3 Suurim jäitekahju. Kõige suuremat jäitekahju tekitanud torm mällas 1998. a jaanuari esimesel nädalal Ida-Kanadas ja selle naabruses USA-s. 6. jaanuaril alanud lumetorm blokeeris lennujaamad, raudteemagistraalid ja maanteed ning jättis ligi 3 miljonit inimest ligi 40% Quebeci elanikkonnast elektrita. Viie päeva jooksul kattis külmunud vihm elektritraadid 10 cm paksuse jääkihiga, mida liinid ei suutnud kanda. Kümned tuhanded postid kukkusid pikali. Kahjude kogusumma oli miljard Kanada dollarit (650 miljonit USD). Ohvriterohkeim vulkaanipurse. 1815. a hukkus Indoneesias (tookordses Hollandi Ida- Indias) Sumbawa saarel Tambora vulkaani purske tagajärjel 92 000 inimest. Enim tapnud geisripurse. Augustis 1903 hukkus Uus-Meremaal Waimangu geisri äkkpurske ajal neli inimest. Geisrit toitev termaalveesüsteem oli tekkinud 1886
Harilik Mänd Jaa nus Juhani Juhendaja: Kaia Hiie 1.Puuliigi bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2.Puidu omadused 3.Kasvatamiseks võimalikud kasvukohatüübid ja mullad 4.Metsauuendamisviisi valik 5.maapinna ettevalmistamine 6.Külvi ja istutusviisi valik 7.Metsa kultuuri vastuvõtmine 8.Metsakultuuri hooldamine 9.Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus nende vältimine ja tõrje 10.Metsa kultuuri ümberkasvatamine noorendikuks 11.Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12.Harvendusraie 13.Uuendusraie Metsauuendamise ja metsakasvatuse komplekstöö Harilik Mänd 1.Bioloogilised omadused: Suurus : 45-50m,tüveläbimõõt kuni 1,5m. Võra:oleneb palju kasvukeskkonnast.Noorelt tavaliselt koonusjas,üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas,mets kitsa...
selle maht on u.10% suurem kui veel. Jää sulab müüritised ebaühtlaselt ja sellega kaasnevad müüritise erinevad vajumised, kaldumised, pragunemised jms. Talvistes tingimustes tuleb olla eriliselt tähelepanelik müüritööde tegemisel, ehitusmaterjalide säilitamisel ja ladustamisel, töö korraldamisel ja laotud müüritise kaitsmisel. Tellised ei tohi olla märjad, jäätunud või lumised. Vajadusel tuleb neid soojendada. Müürisegus ei tohi olla jäätükke ega külmunud segu osakesi. Müürisegu soojus saadakse kasutades segu valmistamiseks sooja vett või soojendatud liiva või soojendatakse valmis segu. Talvetingimustes tehakse müüritist nii, et müürisegu temperatuur püsiks üle 00C seni, kuni vee jäätumine ei ohusta enam müürisegu ning müürisegu ja kivide vahelist kivinemist. Müürisegude talvised lisaained Tsemendipõhistele toodetele mõeldud talvelisandeid on turul palju. Nende toime põhineb üldiselt vee külmumispunkti allaviimises, sest
Puuviljanidus e. Pomoloogia melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine · Kasvukoha · Eluvormi · Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, m...
Kiirgusbilanss: Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, (näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass), on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus.
deadweight on 15000 kg. Turvast on võimalik transportida merekonteineritega või laeva tekilaadungina. Lahtise turba transportimiseks sobiva laevatüübiks on kuivlasti laev. Ladustamisnõuded Märga turvast võidakse ladustada lageda taeva alla, kuid kuiva mitte. Põhjuseks on turbatolmu levimine. Näiteks Pärnus aastaid probleemiks olnud turbatolmu levimise jõe vasakkaldale ja kesklinna, mida lahendati hiigelladu ehitamisega. Turba teiseldamiseks kasutatakse koppad. Kasutusel on külmunud turba purustuskopp, laadimiskopp, vaakumkogujad. Lähtesadama kirjeldus 5 Kõige turbarikkam on Pärnumaa, mille arvele tuleb peaaegu üks kolmandik kogu turbamassist. Seega lähtesadamaks on valitud Pärnu Sadam. Pärnu sadam asub Eesti edelaosas Pärnu jõe suudmes ning ta on viimastel aastatel kujunenud arvestatavaks regionaalseks sadamaks Edela-ja Lõuna Eestis. Pärnu sadama tagamaaks on
veejuhtivusest. 17. Too näiteid eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette. Saju kestus- kui sajab lõpuks liiga palju siis väheneb imbumine, kuna maapind on küllastunud. Saju intensiivsus- väheneb, kuna vesi imbub tasapisi. Kivimite poorsus- mida poorsemad kivimid seda rohkem imbub. Taimkatte esinemine- mida rohkem taimi seda vähem vett läni pääseb. Nõlva kalle- kui suur kalle siis voolab palju vett ära. Pinnase niiskus- kui on niiske siis vee imbumine suurem, kui külmunud siis väiksem. 18. Selgita põhjavee taseme muutumise põhjuseid. On põhjavee vähenemine ja suurenemine. Suureneb põhjavee tase kui toimub sademetevee infiltratsioon, mõjutab ka soode esinemine ja karstilehtrid ja karstlus. Põhjavesi väheneb auramise, inimtegevuse käigus, taimed võtavad palju vett, allikate äravool. 19. Põhjenda põhjavee kaitse vajalikkust oma kodukohas. Kui vesi imbub maapinda võtab ta kaasa palju reoaineid. Maa sees puhastub pikapeale
Lisa banaan, jogurt ja vanilliekstrakt. Seejärel lisa ¼ kaupa jahu ning sega ühtlaseks tainaks. Vala tainas võiga määritud keeksivormi ja küpseta 170 kraadises ahjus 50-60 minutit kuni banaanileiva keskele torgatut tikk jääb puhtaks. Banaani-mandlipiimajook ( ühele ) 1 banaan 2,5 dl mandlipiima Soovi korral lisaks: 1 tl vanilli (-ekstrakti, -pastat või -suhkrut), 1 tl mett Koori banaan, tükelda ja tõsta vähemalt paariks tunniks või üleöö sügavkülma. Pane külmunud banaanitükid koos mandlipiima ja maitseainetega, kui neid kasutad, blenderisse ja surista jook valmis. Joogi võid valmistada ka saumikseriga. KOKKUVÕTE Sain teada selles referaadis rohkem banaanist. Uurisin banaani ajalugu, selle toiteväärtust, ravimi omadusi ning paljugi veel. Kindlasti proovin ära referaadis kasutatud retsepte.
Ameerikat põhjapoolkeral. Niisiis asus Cook oma laevadel Adventure ja Resolution uuesti suurt lõunamandrit otsima. Seekord uuris ta Antarktise ümbrust, kuid pidi külma kliima tõttu tagasi pöörduma. Seda, kui lähedal oli James Cook teise mandri avastamisele, aitavad meil mõista tema enda kirjutatud laused: ,,Köied kui traat. Purjed kui metallplaadid''. See tähendab, et purjed ja köied olid nii kõvaks külmunud, et neid andis metallplaatide ja traadiga võrrelda. Peale Antarktika jäämassiivide uurimist suundus ta Vaiksesse ookeani. Avastas seal hulgaliselt saari, aga mitte ühtegi suurt mandrit. Kui Cook 1775.a. tagasi Inglismaale jõudis, oli ta esimene inimene, kes tegi tiiru ümber maailma läänest-itta sõites. Samal aastal sai ta Coopley aumedali selle eest, et ta oli tõestanud, et mingit lõunamandrit ei eksisteeri. Autasu hulka kuulus ka kuninglikku õukonda pääsemine.
Tänapäeval saadakse abi ovoskoopidelt. Ovoskoobid on munade läbivalgustamise seadmed, millega avastatakse ebakvaliteetseid mune: vastu valgust paistab, kas muna on viljastatud, kas koores on väikesi pragusid, kas rebu on terve, kas õhuruumi kõrgus on normaalne jm. Munade säilitamine * Toorest muna eristame keedetud munast järgmiselt: paneme ta iseenese ümber keerlema. Keedetud muna keerleb kergesti, keetmata väga vastumeelselt. * Külmunud munad asetatakse üheks päevaks värskesse kaevuvette, millele on lisatud rohkesti soola. * Mune ei või üle kahe nädala külmkapis hoida. Kui aga mähkida iga muna eraldi paberisse ja neid nädalas ümber pöörata, seisavad nad hoopis kauem. Mune võib üsna kaua ka toatemperatuuril hoida, kui nad õhukeselt rasva ja taimeõliga üle määrida. * Kanamunad seisavad 67 kuud värsked, kui umbes noaotsatäis kaaliumpermanganaati sulatatakse vees, nii et vesi tumepunase värvuse
Jägala juga) Põhja-Eestis.8 Harjumaal leidub ka mandrijää tekitatud jääkriime. Jääkriimud on iustiku liikumise suunas paiknevad väikesed, mõne mm sügavused ja kuni paari meetri pikkused vaod. Jääkriimusid tekitasid liustiku alumisse ossa külmunud kivimiosakesed, mis üle aluspinna libisedes seda kriibivad.9 Joonis 4. Moreentasandike tekkimine 6 https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_loodus#Mandrij.C3.A4.C3.A4tekkelised_pinnavormid 7 https://www.taskutark.ee/m/mandrijaa-kujundatud-pinnamood/ 8 http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/4-2-11.htm 9 http://term.eki.ee/termbase/view/6686780/#/concept/view/1058288091/
Veenus, Maa ja Marss.Need on suhteliselt väikesed kivised taevakehad.Peamine tunnus on see, et koosnevad kivist. 8.Millised on hiidplaneedid ja selle rühma tunnused? Marsist kaugemaid planeete nimetatatakse välisplaneetideks.Need on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.Neid kutsutakse ka hiidplaneetideks, sest peale Pluuto on nad kõik siseplaneetidest suuremad.Tunnuseks: koosnevad peamiselt gaasist , sisemus ka külmunud ja vedeldunud gaasidest. 9.Kirjelda igat planeeti 3-4 lausega. Merkuur on Päikesele lähim planeet tiirleb vaid 60 miljoni kilomeetri kaugusel Päikesest.Võrreldes teiste planeetidega on Merkuur väike.Tema läbimõõt on 4878km ligi kolm korda väiksem maa läbimõõdust.Merkuur on Päikesele nii lähedal 58 milj.km, et päeval Planeet on nähtav eha või koidutaevas, paistab valgena ja ei vilgu.Tiirlemisperiood 88 päeva.Merkuuri
Haagised, treilerid. Iseloomustada turul olevate traktorite, autode parameetreid. Traktoreid iseloomustavad põhiparameetrid on: mootori võimsus, veojõud, mass, liikumiskiirus, kütusekulu, mõõtmed jne. Autode parameetrid: kandevõime, tühimass, pöörderaadius, kasti maht, kiirus, võimsus, mõõtmed (pikkus, laius, kõrgus), baas, kliirens. 4. Mullatööde transpordimasinad: skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid. Külmunud pinnaste töötlemiseks kobestid. Skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid joonestage skeemid ja kirjeldage parameetreid. Skreeper töötleb pinnast järjestikku kaevates, teisaldades ja laotades. Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast. Mullatööde kogu tsükkel on skreeperiga tehes majanduslikum ja efektiivsem kui teiste masinatega. Skreepereid kasutatakse mitmesugustel töödel hüdrotehnilises, transpordi- ja tsiviilehituses
hinnatud 63 000 tonni. KOMEEDID Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Komeedid on väga hõredad taevakehad, millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Komeedi tuum koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ning külmunud gaaside segust. Enamasti on see mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas. Päikesele lähenedes hakkab see kamakas soojenema, tolm ja gaasid hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Komeedi peas olev aine on väga hõre, veel hõredam on komeedi saba. 10
külmapõlgavad- taluvad +5...-5oC, Eestis vabas õhus ei kasva. Eespool toodud andmed näitavad eelkõige külmakindlust-taime vastupidavus madalale temperatuurile mida on vajalik teada taime viimisel põhjapoolsemale alale. Taimede kohanemise võimet uut tüüpi kliimaga näitab talvekindlus, mis arvestab kõiki kliimategureid. Eesti kliima olulisteks iseärasusteks on: · varakevadine külm lumeta maapinnaga · talvine järsk temperatuuride muutus · märtsikuine talvepõud külmunud maapinna, lumikatte ja ereda päikesepaistega · varajase kevade korral hilisem järsk temperatuuri langus ja lumi · maikuised tugevad öökülmad Eluea pikkuse järgi jagatakse puittaimed järgmisteks rühmadeks: 1. väga pikaealised - puud >500 aasta (harilik jugapuu, harilik tamm, harilik ebatsuuga), põõsad>100 aasta (viirpuud, sabiina kadakas) 2. pikaealised - puud 200...500 aastat (harilik mänd, harilik kuusk, harilik pärn), põõsad 50..
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset ...
Põhilaager oli nende laagrile signaaliks, saates välja punase raketi, tähendas see, et on halb ilm ja Reinhold võib teha üksinda tippuronimise, kuid kui rakett oli sinine, tähendas see, et ilm on ilus ja üles minnakse meeskonnaga. Õhtul kell 8 lasti õhku punane rakett, Reinhold lahkus varahommikul, ilma varustuseta, jättes Güntheri ja Bauri ette valmistama köisi esimesel 200-l meetril Couloiris. Günther, kes siiani oli alati olnud koos Reinholdiga, oli nüüd jäätud üksinda külmunud köitega. Miski kriipis teda seestpoolt ja ta pillas köied maha ning jooksis oma vennale järele. Günther jõudis Reinholdini, kuid ta oli läinud viimse piirini. Kell oli viis õhtul, kui nad tippu jõudsid ja umbes tunni pärast hakkasid nad taas alla tulema. Günther oli loid ja nõrkemas. Ärevuses Reinhold laskus aina rohkem madalamale. Raskete, heledate tähtede all küündis temperatuur kuni miinus 40 kraadini. Ja ainsaks katteks oli neil väikene tekk. Neil ei olnud ei vett ega toitu
Võib olla tekkinud ühe seal eksisteerinud plahvatamisel- Phaeton. Suurim neist on Ceres (diam. 1000km) väiksemate läbimõõdud 200-300 m. Komeedid ehk sabaga tähed. Taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese mööda väga piklikke orbiite. Mõned neist satuvad Päikese lähedusse ka juhuslikult- mitteperioodilised komeedid. Ülejäänud on perioodilised. Tuntuim on Halley komeet. Periood on 75. a., viimati 1986 a .Komeedid koosnevad tolmuosakestest, kividest, jääst ja külmunud gaasidest. Tal on pea, tuum ja saba. Kui ta satub Päikesele ligemale, siis osa komeedist aurustub, tekib saba, 200-300 mln km pikk. Palja silmaga on nähtud 10 komeeti, binokliga umbes 50. Meteoorid. Väikesed taevakehad, mis satuvad Maa atmosfääri ja põlevad peamiselt 80 km kõrgusel ära. Kui neid on korraga palju, nimet. seda meteoorisajuks. Tav. on see sadu intensiivne augustis, sept.s. Meteoriidid. Kui meteoor atmosfääris ära ei põle, siis seda osa, mis jõuab maapinnale nim
Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid,milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidustruktuurist, et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu. Seejärel lastakseimmutusaine vesilahus immutustanki jasurvestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enamvähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25...28%. Loomulikult ei tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava immutusaine kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta. Lülipuit on juba looduslikult palju vastupidavam ega vajagi immutust. Puitu viidava immutusaine kogus sõltub: * malts- ja lülipuidu osakaalust immutatavas materjalis kuna lülipuitu im-mutusaine ei
Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Metsatee - riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Jalgtee ja jalgrattatee on tee, mis on ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate, nii jalakäijate kui ka jalgratturite või ainult jalgratturite liiklemiseks. Talitee on üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Talitee kasutamise aeg on piiratud. Tee suhtes esitatavad nõuded 1) Tee seisund 2) Tee registreerimine 3) Tee tähistamine 4) Tee kaitsevöönd Tee kaitsevöönd (teeseaduse järgi) Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd.
Reduktori süttimisel tuleb viivitamatult sulgeda ballooni ventiil. Et vältida reduktori süttimist, tuleb ballooni ventiil alati avada aeglaselt ning jälgida, et reduktori pinnal ei oleks tolmu ega õli. Külmumine Suure gaasitarbimise korral võib balloonis olev niiskus külmuda ja ummistada kõrgrõhukambri väljavooluavad, seejuures põletisse voolava gaasi hulk väheneb või katkeb hoopis. Eriti kiirelt toimub külmumine, kui õhutemperatuur on 0ºC ümber. Külmunud reduktor sulatatakse lahti puhta kuuma vee või auruga, lahtise tulega ei tohi seda soojendada. Gaasileke Reduktori ekspluateerimisel võib hakata gaas lekkima. Gaasilekke vältimiseks tuleb reduktoreid hoolikalt käsitseda ning jälgida, et reduktorisse ei satuks tolmu ega mustust. Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu. Ohutustehnika Keevitusaparaati on normaaltingimustes lihtne ja ohutu kasutada. Kui seda aga kasutada
Reduktori süttimisel tuleb viivitamatult sulgeda ballooni ventiil. Et vältida reduktori süttimist, tuleb ballooni ventiil alati avada aeglaselt ning jälgida, et reduktori pinnal ei oleks tolmu ega õli. Külmumine Suure gaasitarbimise korral võib balloonis olev niiskus külmuda ja ummistada kõrgrõhukambri väljavooluavad, seejuures põletisse voolava gaasi hulk väheneb või katkeb hoopis. Eriti kiirelt toimub külmumine, kui õhutemperatuur on 0ºC ümber. Külmunud reduktor sulatatakse lahti puhta kuuma vee või auruga, lahtise tulega ei tohi seda soojendada. Gaasileke Reduktori ekspluateerimisel võib hakata gaas lekkima. Gaasilekke vältimiseks tuleb reduktoreid hoolikalt käsitseda ning jälgida, et reduktorisse ei satuks tolmu ega mustust. Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu. Vasak- ja paremsuunaline keevitamine Vasaksuunaline keevitamine
Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses ilmuvad taevasse kiudpilved. Järkjärgult pilved tihenevad ja laskuvad madalamale, moodustades paksu lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet, mis tekib siis, kui alajahtunud veepiisad langevad külmunud maapinnale ja kohe jäätuvad. Kui soe õhk jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles.
Kui algne radoonikontsentratsioon oli väga suur, ei pruugi vähenemine olla piisav. Tuleb arvestada, et liiga tugev tõmme võib intensiivistada radooni imbumist hoone alt, ning põhjustada ruumides soovitule vastupidise efekti. Radooni taset mõõta on õige aeg kütteperioodil, kuna siis on uksed ja aknad kinni ning ruumi ventileerimisel tõmmatakse ruumidesse suhteliselt rohkem maa-alust õhku, mis on kontaktis pinnasega. Lisaks takistab talvekuudel külmunud maapind hoone ümber radooni väljapääsu atmosfääri. Maja all pinnas ei külmu ning sinna satub ka osa radooni sisaldavast pinnaseõhust hoone ümbrusest. Seetõttu on radooni sisaldus hoones suurim talvisel ajal. Suvel 8 hoitakse aknaid rohkem lahti ja tubadesse tulev välisõhk vähendab ruumides radoonitaset". [5]
väljatöötlused ja nende baasil sündiski automaatjaam Phoenix (fööniks - justkui samanimeline müütiline lind oma tuhast). Kohale jõuab ta selle aasta mais ning laskub Marsi põhjapooluse ligidusse umbes seitsmekümnenda laiuskraadi kanti, kus Marsi ümber tiirlevate automaatjaamade vaatluste põhjal esineb jääd. Phoenixilt oodatakse eelkõige vastust küsimusele, mil viisil on see jää sinna saanud: kas on see külmunud jäänuk kunagisest ookeanist või on see sattunud sinna atmosfäärist või ehk mingil muul moel. Kolmele jalale pole Marsile maandutud enam pärast 1976. aastat, kui sellega said probleemideta hakkama mõlemad Vikingid, mis olid üldse esimesed edukalt Marsile jõudnud automaatjaamad. Nüüd siis üritab Phoenix seda korrata, sest õhupallide abil ei saa ta maanduda suurema massi tõttu. Vikingitega on Fööniksil muidki sarnasusi peale kolme jala,
Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad. Külmumine ja esmaabi Eristatakse kaht peamist külmumisastet. Esimese astme külmumise puhul kaob külmuva koha tundlikkus ning nahk tõmbub valgeks. Esmaabi andmisel tuleb kannatanu toimetada sooja ruumi või vähemalt tuulevaiksesse kohta. Teise astme külmetust iseloomustab villide teke ja ka kudede kärbumine. Sel puhul tuleb külmunud koht sidemesse mähkida ja viimitamatult lähima arsti poole pöörduda. Enesekontrollist - Hea seisundi tunnusteks on hea tuju, söögiisu, kerguse tunne ja sügav uni. Kui tekib loidus, kestev väsimustunne, lünklik uni ja isupuudus, viitavab see tavaliselt ajutisele väsimusele. - Kui hakatakse suusatama, kaotatakse tavaliselt mõned kilogrammid kehakaalust. See näitab seda, et organism vabaneb üleliigsest rasvast ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
