· Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. · Nad ilmuvad enamasti ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab"sabatäheks" · · · · . Komeedi füüsiline loomus · Väike, mõnekilomeetrise läbimõõduga tuum on komeediainus tahke osa. · Tuuma on koondunud kogu komeedi mass. · Komeedi tuum koosneb arvatavasti tolmuosakestest, aine tahkete osakeste ja külmunud gaaside,- süsihappegaasi,ammoniaagi,metaani- segust.Päikesele lähenemisel komeedi tuum soojeneb ja gaasid ning tolm hakkavad tuumast eralduma, tekitades tuuma ümber gaaskesta,mis koos tuumaga moodustavadki komeedi pea. · Hele komeet See kui hele komeet meile taevast paistab sõltub kolmest asjast: · komeedi suurusest, täpsemalt temast välja paiskuva aine hulgast. Mida rohkem ainet komeet välja purskab, seda heledam ta on;
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling.
KAITSE SILMI: kanna päikeseprille vajadusel. KAITSE KAASLAST: - jälgi külmumise tundemärke katmata nahal-kahvatu - küsi jalgade, käte, kõrvade, näo tuimuse kohta ja soojendamise vajaduse kohta - ära luba magada otse maapinnal, transpordivahendite läheduses, suletud ruumis lahtise tulega. KÜLMANÄPISTUSE SÜMTOMID. Külmanäpistuse sümptomid on valutamine, kihelus, torkiv tunne, külmus ja tuimus. Tavaliselt muutub nahk punaseks, hiljem helehalliks ja siis valkjaks. Külmunud ihu ülessoojendamine on lihtsam. Inimesed peaksid tundma oma jalgu ja varbaid. Varbaid tuleb saapaninas liigutada, et lihtsalt aru saada, et lihtsalt aru saada, et need tuntavad oleks. Külmanäpistuse parimaks kaitsevahendiks on "sõbrasüsteem". Sõbrad peaksid üksteist jälgima ning kui ilmneb külmanäpistus, siis vastastikku abistama. Kohene tegevusabinõu võib külmanäpistuse peatada, kui külm on põski näpistanud, katke need soojade kätega, kuni valu lakkab
ja troposfäär. Maa koor koosneb suurtest plaatidest, mida nimetatakse laamadeks, ja need ujuvad sulakivimitest vahevööl. Üle 70% Maa pinnast on kaetud veega. Maa pöörleb ümber oma kujuteldava telje. Aastaajad on tingitud telje kaldest. Marss Marsi värvuse määrab tema pinda kattev punakas liiv ja tolm. Õhukeses Marsi atmosfääris ei sa hingata, sest see koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Varasemad jõed on kuivanud, kuid pinnases võib leiduda külmunud vett. Põhja- ja lõunapoolusel on jäämütsid veest ja tahkest süsihappegaasist, mida nimetatakse kuivaks jääks. 7. Millised tunnused on kõikidel hiidplaneetidel? Kirjelda kõiki hiidplaneete eraldi 2-3 lausega. Hiidplaneetide hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Põhiliselt gaasidest (heelium, vesinik, kuid ammoniaak, metaan). Pöörlevad kiiresti, on suure lapikusega. Iseloomulik on suur mass ja mõõtmed, ent väike tihedus. Jupiter
puhastatud puitpinnale mitte madalamal temperatuuril kui +5 C. Võimalik on töötlemiseks kasutada ka sissekastmist ning survetöötlust autoklaavis. Pintsli või pihustiga töödeldes kantakse töödeldavale pinnale 2-3 kihti MP FRi 40-60- minutilise intervalliga. Töödeldud ja kuivanud pinda on 24 tunni pärast võimalik värvida või töödelda teiste materjalidega. 4-5 päeva pärast on vahendit puidust võimatu välja pesta. Mitte töödelda külmunud puitu! Külmunud toode on pärast sulamist kasutuskõlblik. Enne kasutamist segada. Ladustamine ja transport Toodet säilitatakse ja transporditakse tootja poolt hermeetiliselt suletud polümeertünnides, toiduainetest eraldi. Külmumise ja ülessulamise järel jäävad toote omadused muutumatuks. Garantiiaeg 36 kuud. 4. KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_tehnoloogia/Puidu_immutamine.pdf · http://stud.sisekaitse.ee/Luht/parendamine/puitkonstruktsiooni_tulekaitse_parendamin
Arvatakse isegi ,et Pluuto on kunagi olnud Neptuuni kaaslane. Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel , olles piirivööndiks Maa -tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Arvatakse , et asteroidid tekkisid seak tiirlenud planeedi (Phaetoni) purunemisel. Komeedid ehk sabatähed on väga hõredad taevakehad , milles võib eristada udust ümmargust pead, selles helenduvat tuuma ja pikka heledat saba. Komeedi tuum on tolmuosakest , kivikestest , jääst ja külmunud gaaside segust koosnev mõnekümnekilomeetrise läbimõõduga kamakas . Päikesele lähenedes need eralduvad ja moodustavad komeedi pea . Osa kergemat gaasilis ainet paisatakse eemale , moodustades saba. Meteoorid on kivi või raua tükid , mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad . Suuremad , mis ei jõua ära põleda langevad meteoriitidena Maale.
asetada topsidesse, jahutada ja sügavkülmutada. Säilivusaeg 12 kuud. Topsid täita ühesuuruste puhastatud, pestud ja nõrutatud marjadega (parem, kui marjad on korjatud kuival päikesepaistelisel päeval ja mullaga saastamata, siis ei ole ka pesemist vaja) ning peale valada jahtunud suhkrusiirup (1 liitri vee kohta võtta 400-500g suhkrut). Säilivusaeg 6 kuud. Kuivkülmutamiseks asetada täiesti kuivad maasikad ühekordse kihina vahatatud pappalustele ja tõsta sügavkülmutusse. Külmunud marjad pakkida väiksematesse kileottidesse ja need omakorda suurematesse plastikkarpidesse. Säilivusaeg 4 kuud. Minu kodused meetodid Minu kodus sügavkülmutatakse mustikaid, mustsõstraid, punasõstraid, valgesõstraid, õunu, pirne, astelpajuvilju, maasikaid, kirsse ning tikreid. Kuna meil on palju marju ning puuvilju, ei mahu need ühte sügavkülma ära. Lisaks on meil veel külmkirst. Marjad paneme sügavkülma kohe peale korjamist ja puhastamist, kirssidel me
ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri; olema püsivad (mittelibisevad). Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel 8.1.13 Põrandad K.Kenk 2
Sampanja vahuvein, mida valm. Prantsusmaa Champagne´i piirkonnas kasvatatud viinamarjadesy sampanjameetodil..Meetod tähendab, et veini teistkordne käärimine toimub paksuseinalistes pudelites, mitte muus taaras. Käärimisel tekib süsihappegaas, mis surutakse veini sisse, Pudeleid aeg-ajalt loksutatakse(tantsitatakse), et saada sade pudeli seintelt lahti. Käärimise lõppedes külmutatakse pudeli kael ja eemaldatatkse külmunud sade.aaaaaaAvatud pudelisse lisatakse suhkrulahus, seejärel suletakse pudel naturaalkorgiga. Tavaliselt laagerdama vähemalt 1 aasta. Olenevalt suhkrusialdusest liigitatakse Eriti kuiv-brut- alla 2& suhkrut Kuiv- 1,5...2,5%, poolkuiv 2,,,4%; poolmagus- 4...6%; magus üle 6% suhkrut Veinijoogid lisatud mahlu,mineraalvett jt. Vedelikke. Tuntuim on Sangria Valmistamise piirkonna alusel liigitatakse Vana Maailma veivid Euroopa, Põhja-Aafrika, lähis-Ida, Kesk-Aasia
Pluuto 2008/2009 õ.a Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astroonomia kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluutost kaugemal asuv kääbusplaneet on kreeka tülijumalanna järgi Eris. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse kor...
· Sest lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. · 2.Millest sõltub peamiselt tundravööndi ulatus? · Maailmamere- ja hoovuste mõjust. · 3.Miks on tundravööndis sageli maapind liigniiske, olgugi et sademeid on suhteliselt vähe? · Madala temperatuuri tõttu. · 4.Kirjlda lühidalt talve tundras! · Pikk, pakaseline, pooluse suunast puhuvad tuuled, tuisk, halb nähtavus. · 5.Missugust maakoore osa nimetatakse igikeltsaks ehk kirsmaaks? · Kestvalt külmunud pindmist osa. · 6.Millest oleneb igikeltsa paksus? · *talvisest õhutemperatuurist. · *lumikatte paksusest. · *kivimite lõhelisusest. · 7.Kus asub inertne kiht? · Teguskihi all. · 8.Millest oleneb teguskihi sulamise sügavus? · Pinnase soojusjuhtivusest, mehaanilisest koostisest ja taimkattest. · 9.Kuidas tekivad hüdrolakoliidid? · Põhjavee külmumisel kaasneva paisumise tagajärjel. · 10.Missugust loodusnähtust nim. solifluktsiooniks?
1570 Taani kuninga vend hertsog Magnus andis Ivan IV-le ustavusvande Sai Liivimaa kuninga tiitli ja Põltsamaale lossi ja Ivan IV onupoja tütre Maria 1570 7 kuud veneväed piirasid Tallinnat 1577 7 nädalat vene väed piirasid Tallinnat 6) Sõja lõpp Poola kuningas Stefan Batroy ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti Rootsi väejuht Pontus de la Gordie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja-Eestit Poola võim Liivimaal 1582 Jam Zapolski rahu 1583 Tartus jesuiitide gümnaasium 1585 Tartus tõlkide seminar Rootsi võim Eestimaal Eestimaa hertsogkond 7 linnuselääni > mõisaläänid Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj 1583 Pljussa rahu Eestlaste olukord Rootsis pärisorjust polnud, meie alal Rootsi võim seda ei kaotanud
Taimestik Ainult ¼ Islandi pindalast on kaetud taimestikuga. Õiget metsa Islandil pole kunagi laialdaselt kasvanud. Kasvavad: arktiliste alade lilled, rohttaimed; sammal; vaevakask; marjad; harilik trüaas. Loodusvarad Kalad, geotermaalenergia, vesi. Pinnamood Keskmine kõrgus merepinnast on 500m. Kõrgeim mäetipp Islandil on Hvannadalshnjúkur (2119m üle merepinna). Pinnamoe kaart Muld Islandil on tekkinud igikelts, maapind on sügavalt külmunud. Seal on tundramullad. Pinnast lõhub talvine pakane. Muld on toitainetevaene ja väga õrn tallamisel. Arengutase SKT ühe inimese kohta on Islandis ligikaudu 28 356 (2010). SKT osatähtsus majandussektorite kaupa: Primaarne sektor 5,5%, Sekundaarne sektor 24,7%, Tertsiaarne sektor 69,9% (2010). Inimarengu indeks on üle 0,8. Tööpuudus on ainult 4%. Keskmine eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4 need
Sellega kokku põrgates võib laev puruneda. Pealegi valitsevad jäämägede esinemisaladel tihti udud, mida põhjustab külma jää ja soojema vee kokkupuutumine, ning ohtu ei pruugi lähedaltki märgata. Õnneks on moodsatel laevadel seadmed - radarid, mis ka udus jäämägede eest hoiatavad. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Kuigi kivimid murenevad polaaraladel kiiresti, on mulla teke väga aeglane. Huumus tekib ju taimejäänustest. Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvutingimused on seal rasked. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all
edasikandmiseks järgmisele vaalule kasutati pikki teibaid. Põletamisel oli tuleoht suur. Mälestustes kirjeldatakse, kuidas tulise tuha sees põlesid ära viisud ja pastlad, kuigi neid kasteti pidevalt vette, samuti said kannatada takused ja linased riided. Tuhaga väetatud maa andis esialgu hea saagi. Mõne aastaga saagikus langes ja siis jäi maa karjamaaks. Kõige varem sai hakata kündma vana sööti, mille kündmiseks sobivaim aeg oli siis, kui maa oli pealt natuke sulanud. Külmunud mätas oli rabe ja teda oli kergem künda. 19.sajandil tulid kasutusele spetsiaalselt kohandatud lõikeadrad, millega oli tugevat mätast kergem künda. Põllu kündmiseks oli Lõuna-Eestis laialdaselt kasutusel harkader, mille asemele tuli hilisemal ajal hõlmader. Harkader jäi kasutusele kartuliharimisel. Harkader Hõlmader Äkked
a. Lilla põdramokk Sätestatud on seene püsielupaikade kaitse Liiva-Putla Saare maakonnas Pihtla vallas ja Kandla Saare maakonnas Kärla vallas. (Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, § 2, lõige 4) Püsielupaiga valitsejaks on kohalik keskkonnateenistus, seal on lubatud inimeste viibimine, marjade korjamine, kalapüük ja jahipidamine. Sõidukiga võib seal teedel sõita, puitu võib transportida külmunud pinnaselt ja valitseja nõusolekul võib ka hooldada olemasolevaid maaparandussüsteeme. (Sama seaduse § 4, lõige 3) Õnneks see seen süüa ei sünni ja on ka veidi eemaletõukava välimusega. b. Tammepässik Selle seene ohutegurid on metsahooldustööd, metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine ja lageraied. Elutseb vanades lehtmetsades, parkides, aedades ja õuedel. (Eesti Punane Raamat). Kuulub II kategooria kaitsealuste seeneliikide hulka. II
Talvisel ajal on külma autoga sõitmine ohtlik, keskkonda saastav, automootorile ja -akule kurnav ning sõitjatele ka ebameeldiv. Seda kõike saab vältida eelsoojendussüsteemi abil. Eelsoojendussüsteemid jagunevad laias laastus kaheks: autovälise ja -sisese energiaga töötavad soojendid. Mõlema abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta ning jääkraapimise ja jäätunud aknad unustada. Eelsoojendatud mootor kulub käivitusmomendil tunduvalt vähem, kasutab vähem kütust ja eraldab vähem kahjulikke heitgaase. Elektril töötav sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Defa WarmUP või Calix) Elektrilise soojendussüsteemi ühteaegu pluss ja miinus on vajadus autovälise vooluvõrgu järele, kuhu kütteelement ühenduskaablite abil ühendatakse. Soojenduselement paigaldatakse mootoriplokki, kus see soojendab üles jahutusvedeliku või osal mudelitel ka karteris oleva õli. Seega mitte just parim lahendus korterelamu viienda k...
Orcus (läbimõõt 1600...1800 km) ja 2003 UB3 (läbimõõt 2500...3200), mis on nüüdseks samuti kääbusplaneetide hulka arvatud. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna (läbimõõt 1700 km). Asteroidide koostis Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi kolme gruppi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. 1.C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal. 2. S-tüüpi asteroide (ladina keeles Silicium räni) on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need
Külmakerked Külmakerkeks nimetatakse pinnase mahu suurenemist külmumisel. Pinnase maht suureneb seda enam , mida rohkem on pinnase külmuvas osas vett. Vesi paisub külmumisel , enamik teisi aineid kahanevad. Külmakerkel on tohutu jõud ehitise all külmunud pinnas tõstab üles kogu ehitise. Hästi vett siduvad pinnased (savi,savi-liiv ja peeneliivapinnased) annavad suuremaid kerkeid. Pinnased, mille poorsus on väike (kaljupinnased), külmakerkeid ei anna koredad pinnased, kus skelett koosneb suhteliselt suurtest oskestest(jäme purd- ja jämedamast liivast pinnased) , ei suuda vett siduda. Vesi valgub neist läbi ja poorid jäävad tühjaks. Sellised pinnased ei anna samuti külmakerkeid. Tehisalused
Hiina on maailmas suuruselt teine kalade eksportija. Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Suur metsade maharaiumine on tekitanud probleeme loomadele – eriti pandadele ja tiigritele, kellel ei jätku eluruumi ning kohati on tegu ka üleraidega. Pinnamood on nii suures riigis nagu Hiina erinev – on mägesid (Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Viimasel on tihti probleemiks üleujutused, samas kui Tiibeti mägismaal on tänu külmunud pinnasele ja kõrgele mäestikule erakordselt raske üldse mingit elu alustada. Seepärast elavadki seal peamiselt erakud ja Tiibeti mungad. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Asustus ongi kõige tihedam Hiina Ida-ja lõunarannikul, kus on pinnamood ja teised tingimused elamiseks soodsad.
Ootamatult saabuvad peole ka poola sõdurid, kes nõuavad, et Sussanin juhataks neile teed Moskvasse, kuid Sussanin keeldub. Siis proovivad nad teda kullaga ära osta – Sussanin teeskleb, et on nõus, tegelikult aga plaanib poolakad paksu metsa ära eksitada. Tema kasupoeg ja Antonida peigmees koguvad oma salga, et minna Sussaninit päästma. Neljanda vaatuse sündmused toimuvad tuisusel ööl metsas. Sussanin on kogu poolakate salga juhatanud paksu metsa, mehed on külmunud ja näljased ning hakkavad Sussaninit pettuses kahtlustama. Kui metsast enam väljapääsu pole, avaldab Sussanin tõe: „Tõin teid siia, kus isegi hall hunt ei käi...kus on vaid hirm ja surm.“ Raevunud poolakad tapavad Sussanini, olles ise samuti surmale määratud. Epiloog: vene rahvas tähistab Moskvas Punasel väljakul sõja võitu ning mälestab langenuid. Nendega ühinevad Antonida, Vanja ja Sobinin. Muusikalised jooned:
ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontaga maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa ,,üksi härgi ja lehmi neli tuhat, arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange." Linnus jäi tookord vallutamata, kuid 1216. aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks hiiepaigaks. Tori kandist pärit kirjanik Andres Saal on sellest salarajast rääkinud ka oma rahvusromantilises romaanis ,,Vambola."
D U S www.aslo.org krüogeensed M A A T E A D U S www.earthscienceworld.org krüogeensed M Solifluktsioon maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal A A T E A D U S earthscienceworld.org biogeensed ehk elutekkelised M soo A
vajalik mullale. Selle tegevuse käigus pääseb hapnik mulda ja see on omakorda kasulik taimedele. Mullamuti tiinus kestab 40 päeva ja pojad sünnivad enamasti maikuus. Vastsündinud pojad on abitud, täiesti pimedad ja karvadeta. Mullamutid saavad suguküpseks umbes kümne kuuselt. 6 MULLAELUSTIK TALVEL Talvel mullas elu seisab ja enamus mullaloomi puhkavad. Sellel külmal ajal on pealmine mullakiht külmunud ja pealmises mullakihis elu seiskub. Enamik mullaorganisme on ka puhkeolekus. Kui enamik organisme on puhkeolekus, siis ka bakterid, seened, pisikesed ussid, lestad, vetikad, hooghärnalised jm. mikroorganismid on sunnitud saama osa puhkeolekust. Sügavamas kihis tegutseb mullamutt. Paljud putukad elavad talve üle nukkudena. Mõned maapeal tegutsevad loomad poevad talveks peitu. Näiteks hiired ja uruhiired, nad ei ela talve üle nii nagu karu, et sööb sügisel endale
Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine...
Ivo Shenkenberg Eestlastel seostub Schenkenbergi ni me ga es malt Ivo Schenkenberg, kui Liivi s õja aegse Tallinna sõjasalga juht ja e eskätt Grigori Kro manovi poolt Eduard Bornh öhe jutustuse " V ürst Gabriel ehk Pirita kloostri vii mased päevad " ainete järgi lavastatud kultusfil mist "Vii mne reliikvia ", mille järgi on Ivo tuntud,kui kaabakas.Fil mis on teda kujutatud ebalojaalsena ja v äga suure kunstilise vabaduse ga. Vähe mtuntud on tõsiasi,et Ivo isa oli Tallinna m ündi m eister Christopher Shenkenberg,kes tegi Tallinna linnale ja siinsetele maahärradele m ünte,vahe mikus 1528-1566,mil ta suri.Mündi meistriks pidi saama ka tema poeg Ivo.Seni oli Ivo töödanud o ma isa sellina ehk õpipoisina. Ivo Shenkenberg juhtis Vene-Liivi sõjas Vene vägede vastu sõdinud Eesti väesalka. 1576. aastal hõivasid Liivi maale tunginud Vene väed Pärnust p...
Asteroidid - väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt orbiitidel ümber Päikese 27.mis on langev täht meteoorid väiksem ringilendav praht, mis Maa atmosfääri sattudes ära põleb ( nn. "langevad tähed" ) 28.mis on meteoriit suurem meteoor, mis ei jõua atmosfääris ära põleda ja osa temast jõuab maapinnale 29.mis on komeet Komeet on väike taevakeha, mis koosneb tolmust, jääst, kivikestest ja külmunud gaasist. 30.kui suur on päike, tema pinnatemp ja keemiline koostis päikese läbimõõt on 1,4 mln km (109 Maa läbimõõtu) pinnatemperatuur on 5800 K Keemiline koostis - 90% vesinik ( H), 9% heeliumi (He), 1% raskemad elemendid. 31.mis on päikese ja tähtede energiaallikas Päikese ja tähtede energiaallikaks on 10 astmel 7 kraadil algav termotuumareatsioon (H => He paisub). 32.mida näitab tähesuurus, absoluutne tähesuurus, absoluutne heledus
tiivalt kontrollitakse nurga vertikaalsust. *Horisontaalvööde siseküljele kinnitatakse umbes 300 mm sammuga püstribid. Laeraketis Püsttoestus *Plaadiraketise vertikaaltugede alla paigaldatakse vajaduse korral alusplangud. Kui plaadiraketis toetatakse betoonplaadile,võib aluslattidena kasutada laudu. Kui raketis toetatakse maapinnale ja täitekruusale,kasutatakse tugevaid prusse või plankusid. Raketist ei tohi toetada külmunud pinnasele. *Püstitatakse osa puidust, alumiiniumist või terasest püsttugedest ning kinnitatakse kald- ja horisontaaltoed. Page 4 of 12 Tallinna Ehituskool *Puittoed peavad olema õige kõrgusega. Vajaduse korral saetakse neid lühemaks. *Püstitatakse tugijalgadega teras- või alumiiniumtoed või tugitornid. *Korrigeeritakse terastugede ja majakate kõrgust. Kõrguse võib õigeks seada ka eelvalmistusetapil.
Masin on varustatud Atähe kujulise tööorganiga, mis on baasmasina külge kinnitatud tõukeraamiga ning on juhitav hüdrosilindritega. Tavaliselt roomiktraktorid. Võsalõ täitur on kahepoolne teradega hõlm, millega masin lõikab taimemassi maha ning lükkab kõrvale. Ette on pandud kiil, mis kaitseb eesmisi lõiketeri ja lõhetab puitu. Hõlm kinnitatakse raami külge kahel vedruamortisaatoril. Maastikul ei tohiks olla suuri kive. Parim on külmunud pinnas. Buldoosrid: laastamiseks kivistel aladel või rohkem võsastunud ja kännud. Parim tulem talvel. Lükatakse laastatud mass valli või hunnikutesse. Aktiivtööorganiga metsalõikur: töötab saagimise põhimõttel. Rippseadmena ükskoppekskavaatoril nt MTP-13. MTP-43- paigaldatakse diiselelektriajamiga roomikekskavaatorile( saab võtta kuni 25cm puid maha) keskmine või jäme võsa ning peenmetsaks. Võsareha: mahalõigatud võsa koguja
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...
Jupiteri atmosfääris valdab püsiv tugev tuul ja tormid (ka Suure Punase Laigu juures), mistõttu on tal ka paks pilvekiht ning atmosfäär on tihe, mis koosneb ligi 86% vesinikust. Vähemuse moodustavad heelium, ammoniaak. Jupiteril on ka tumedad ähmased rõngad, mis arvatavasti koosnevad väga väikese kivise materjali terasest. Jupiteril on kokku 16 kaaslast. Neist 4 suurt ja 9 väiksemad. Europa pind on sile ja ühtlane ning meenutab külmunud ehk jääs ookeani. Seal võivad toimuda ka veealused vulkaanipursked. Europa asub suurematest kaaslastest kaugemail ja seepärast on Jupiteri temperatuuri mõju nõrgem, seepärast ongi kogu oletatav ookean pealt kaetud õhukese jääga, kuid alt siiski piisavas liikumises. Meteoriidi langemine jääle tekitab pikki sirgeid praegusi. 5. Iseloomusta, kas asteroide, komeete, metoore + meteoriite V: Metoore ehk rahva keeles langevaid tähti võib näha igal öösel selge taevaga.
Pärast selle teada saamist, läks Niika marju korjama. Oli hilissügis ja korjamise ajal hakkas lund sadama. Korraga miski krabises ta lähedal, kütt haaras püssi ja kogemata lasi maha oma lemmikkaru. Ta võttis karu südame ja viis selle tuppa, see hõõgus soojalt ja ei jätnud löömist. Niika võttis südame kaissu ja uinus, loom tähendas talle väga palju. Selle aasta lõpus koju minnes, märkas ta inimest, kes oli veidikene enne küla maha kukkunud ja külmunud. Kui Niika tema juurde jõudis sai ta aru, et see oli Nganassaan. Ta jätkas küti elu, kuid Emilit ja oma last ei näinud ta enam kunagi. Gauk, kes oli enne Laima mees, lahkus ka külast, kuna sai parema töö. Niika abiellus Laimaga ja nad said mitu last (pojad Anson ja Igar ning tütar Anna). Selles peatükis selgub, et Niikal oli trükimasin ja selle raamatu kirjutaski ta suvel külas olles.
kokkupuutumine, ning ohtu ei pruugi lähedaltki märgata. Õnneks on moodsatel laevadel seadmed - radarid, mis ka udus jäämägede eest hoiatavad. 4 Külmakõrb Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Kuigi kivimid murenevad polaaraladel kiiresti, on mulla teke väga aeglane. Huumus tekib ju taimejäänustest. Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvutingimused on seal rasked. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Polaaralad Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää
Raskusjõu mõjul hakkab liustik liikuma. Selleks, et toimuks liikumine laugel nõlval, peab jää paksus olema 6065 m, kuid kallakul piisab nihkumiseks vaid mõnemeetrisest paksusest jääst. Jää on plastiline ja liigub kihti. Mida paksem on jää, seda kiiremini jõuavad edasi temast väljapressitud liustikukeeled ja seda kaugemale need ulatuvad. Sooja põhjakihiga liustik saab kiiremini hoo sisse kui tugevasti külmunud liustik. Jääaeg Eestis Kui lugeda jäävaheajaks praegusest soojemat aega, on selle põhjal Eestis viimasel aastamiljonil olnud väheamlt 7 jääaega, kuigi kindlaid tõendeid on ainult 3'st ja neid kutsutakse Sangaste, Ugandi ja Järva jääajaks. Eesti pinnavormid Iga uus pealetungiv liustik hävitas varasemad pinnavormid või kujundas neid tundmatuseni ümber. Liustikukünde tulemusena tasandus varasem pinnamood,
1. Kuhu Robert Waltson reisis ja kuidas ta seal Victor Frankensteiniga kohtus? Miks Frankenstwein seal viibis ja mis seisundis ta oli? Robet Waltson reisis Põhjavaba avastusreisile. Ta soovis leida arktilist mereteed nendele maadele, kuhu sõitmiseks kulus muidu palju aega ja soovis lahendada ka magneti saladust. Meres triivivalt jääpangalt päästis ta inimese, kes oli seal ühe koera ja kelguga. Ta oli väga halvas seisundis.Tema käed ja jalad olid peaaegu külmunud ja tema keha oli vinsutustest väga kurnatud. 2. Miks tekkis Victoril huvi teaduse vastu ja kuidas ülikoolis temasse algul suhtuti, miks see muutus? Teda huvitas loodusteadus. Ta leidis noorena ühes võõrastemajas viibides ühe vana teadlase raamatu, milles räägiti tarkade kivist ja elueleksiirist ja see hakkas teda väga huvitama. Need teooriad olid juba ammu teadlaste poolt ümber lükatud ja kuna tema nendest asjadest ja
3. Kuumaõhupuhur Kuumaõhupuhur on elektritööriist, kus kütteelement soojendab ventilaatori poolt väljapuhutava õhujoa. Täiuslikumatel mudelitel on töötemperatuuri sujuva reguleerimise ning küttekeha väljalülitamise võimalus. Õhujoa suunamiseks või hajutamiseks kasutatakse erinevaid puhuri otsikuid ehk düüse (Joonis 2-6). Puhurist väljuva kuuma õhujoa abil saab teha tuleohutult värvide ja pahtlite kiirkuivatamist, külmunud veetorude ülessulatamist, roostetanud ühenduste lahtivõtmist, jootmistöid, plastmasside painutamist ja keevitamist. Puhurit saab kasutada nii horisontaal- kui ka vertikaalasendis. Joonis 7. Plastiktoru painutamine. Ohutusjuhised: 1. Ära puuduta kuumaõhupuhuri düüsi käega, kuna düüs kuumeneb tugevalt. 2. Jälgi, et toitejuhe ei puutuks kokku kuumenenud düüsiga. 3. Aseta töötamise puhkepausidel kuumaõhupuhur tootjafirma poolt ettenähtud asendisse. 4
kuumarabanduse korral ei ole abi palaviku alandavatest ravimintest. Kuumarabandus Teadvus võib muutuda häguseks, tekib kuiv punetav nahk ja seisund võib muutuda eluohtlikuks. Laps tuleb kuumaallikast eemale viia, pealmised riided ära võtta, veega märjaks teha ning tuult lehvitada. Anda juua toasooja või veidi jahedamat vett, kui teadvus kaob, kutsuda 112. Külmumine Sügaval külmumisel võivad tekkida villid, koed on justkui kivist või puust, külmunud piirkond muutub külmaks, veretuks, kahvatuks ja tuimaks. Külmunud jäset ei tohi hõõruda ega asetada sooja vette, tugeva valu korral panna peale Burn- Shield geeli ja vajadusel kutsuda 112. Alajahtumine Teadvus muutub häguseks, nahk hallikaks, kahvatusk, sinakaks ning laps muutub loiuks. Tuleb anda juua sooja jooki ja katta soojalt kinni aga mitte panna sooja vette. Alajahtumisel võivad näida kannatanud surnuna ka kogenud päästjatele aga isikut ei saa pidada surnuks enne kui ta ei
Tegelikult ei vaja vundamentide jm välisperimeetri soojustusplaadid täiendavat kaitset niiskuse eest. Kui on vajalik hüdroisolatsiooni vm niiskustõkke kasutamine, siis tuleb see paigaldada (näit. kleepida) vahetult vastu vundamenti või soklit vms ning alles seejärel paigaldada XPS või EPS soojustusplaadid. [3] Vundamenti oleks kõige parem soojustada kevadest sügiseni. Talvel on see töö juba raskem, sest pinnas on külmunud. Koos vundamendi soojustamisega oleks arukas ära teha ka hüdro- isolatsioonitööd ja radoonikaitse, kui seda on vaja. [6] Isoleerimata vundament jääb talvel külmaks, mistõttu hoone põrandad võivad olla külmad. Samuti võib esineda külmakerkeid, kui vundament pole piisavalt sügavale rajatud või kui pinnases puudub külmakerkeisolatsioon. Kui paigaldamata on jäänud ka hüdro-isolatsioon, siis niiskub vundament külmaga ja laguneb. [6]
LOODUSKALENDER Jaanuar Talveperioodil on enamik siselahtedest külmunud. Seetõttu on jaanuarikuu sobilik tutvumiseks Loode-Eesti rannikuga. Tugevate tuulte tõttu ei jäätu siin meri ka suuremate külmadega. Loode-Eesti rannikumeri on kümnete tuhandete veelindude talvitumisala. Peamisteks asukateks on aulid. Sageli võib uhkete pikkade sabasulgedega auliisandaid jälgida edvistamas oma kaasade ees. Siia koonduvad ka punase konksus nokaga jääkosklad, kes jäisesse vette sukeldudes väiksemaid kalu jahivad
viibides. · D-vitamiin ei hävi kulinaarsel töötlemisel · Et seda hästi omandataks ja et see organismile soodsalt mõjuks, peab olema organismis piisavalt valke, rasvhappeid, kaltsiumi, A ja C- ning B-rühma vitamiine sisaldavaid toiduaineid. · Kõige paremini omastatakse D-vitamiini jogurtitest , rõõsast koorest, koorevõist ning teistest rasva sisaldavatest toiduainetest ja poolpehmeks keedetud munadest. · Ärge sulatade külmunud kala vees, muidu uhute vitamiini sellest välja. Keetes asetage kala keevasse vette, praadides aga kuumale pannile. Keedetud kalast aitavad D vitamiini omastada hapukoorekaste ja poola kaste. Poola kastme retsept : Sulatage pannil 5 spl koorevõid, pange sellesse peenestatud kõvaks keedetud muna, hakitud peterselli, 2 spl kalapuljongit, 1 tl sidrunimahla ja maitse järgi soola ning laske keema. Kaste sobib keedetud koha, ahvena ja tursa juurde.
informatsiooni meie naabrist Maale. Senini ei ole veel ühtki missiooni tehtud, et Marsi pinnase proove maale tagasi saata ning üks marsi Phobose kuu missioon(Fobos-Grunt) ebaõnnestus toomaks proove maale. Mars Odyssey orbiter sisenes Mars orbit in 2001.[1] Odyssey's gamma kiirguse spektomeeter tuvastas suures koguses vesinikku, mis arvatavasti tuleb Marsi poolustel olevast külmunud veest. 2003. aastal saatis ESA(euroopa kosmoseagentuur) kulguri Beatle 2, mis kaotas ühenduse maaga kohe pärast maandumist. 2004. teatas ESA, et kosmosesondid avatasid Marsi atmosfääris metaani ning 2004. Aastal avastati seal virmalised. SLAID 7 2004. aastal Marsile lastud kulgurid Spirit ja Opportunity suurimaks avastuseks oli tõestus, et kunagi leidus marsil vett vedelal kujul, just nagu Maal. Põhjus, miks need kulgurid kestsid oodatust kauem, oli
okasmetsad 8A klass Krista Karing Helena Pass Hendrika Öpik SISSEJUHATUS Click icon to add picture SISSEJUHATUS Kõige suurem loodusvöönd; Enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; Suved on soojad vihmased ja niisked; Taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. LEVIK Click icon to add picture Click icon to add picture LEVIK Okasmetsad laiuvad katkemata ribana PõhjaAmeerikas ja Euraasias : Põhja Ameerikas Alaskalt Labradorini, Euraasias Norra rannikult Ohhoota mereni. Kuni Angara ja Leena jõeni on ülekaalus kuuse ja männimetsad, Leena jõest ja idas valdavalt lehisemetsad. Okasmetsad lausalist levikut katkestavad kõrgemad mäestikud, nagu Kaljumäestik, Skandinaavia ja Uurali mäestik. Okasmets on kõige laiemalt levinud loodusvöönd. Ka meie asume okasmetsalises loodusvö...
langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus. Erinevad liigid taluvad külma ja kuuma erinevalt ning seetõttu on parasvöötme metsades piirkonniti ka erinevad domineerivad liigid. Polaaraladel ei kasva üldse puid, sest seal on liiga külm ja vesi on külmunud jääks. 3. Troopikas on palav kogu aasta vältel. Seal kasvab palju puuliike. Troopikast lõuna poole on vähe parasvöötme metsi, sest lõunapoolkeral on palju vähem maismaad. Põhjapolaarjoonest lõuna poole laiuvad suured igihaljad metsad. Seal domineerivad liigid, mis suudavad üle elada talvi (mänd, nulg ja kuusk). Okasmetsavöönd on maakeral kõige suurema pindalaga loodusvöönd. Siberis
August Gailiti novell ,,Libahunt" Analüüs Lühikokkuvõte: Enrik elab metsade, soode ja rabade taga Urgvee külas oma isaga, keda ta põlastab. Ta isa käib alatihti külas vanal ja pimedal külanõial Ullal. Ulla kahvatu tütar Hundva on Enrikule silma jäänud ning Enrik soovib talle armastust avaldada. Enriku ettepanekud põgeneda rusuvast ja masendunud Urgveest, lükkas Hundva ükskõikselt tagasi. Ühel hommikul süüdistas Kristjuhan Enriku julmas veretöös tema väeti hobuse tapmises. Enrikut hakati kutsuma libahundiks. Pühaviha täis, arvas Enrik, et hobuse tappis Ulla, kuid nõia poole jõudes on kodus vaid Hundva. Hundva huuled olid verised ning Enrikut tabas tohutu pettumus, avastades, et libahunt oli hoopis Hunva. Mõniaeg hiljem teatas isa, et abiellub Hundvaga. Enrik jooksis minema, kuid saabus tuisk ja torm ning ta oli sunnitud külla tagasi pöörduma. Külas peeti Hundva ja Enr...
Metsateed või kasutada igaüks juhul, kui riigimetsa majandamis korraldav isiku või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. Tänav Tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandadud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks Jalgtee ja jalgrattatee Jalgtee ja jalgrattatee on tee, mis on ehitatud või kohandatud kas või ainult jalgratturite liiklemiseks. Talitee Talitee on üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandru ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks.talitee kasutamise aeg on piiratud . Talitee rajamise Teed, teede klassid Maantee klass on maantee tehnilist taste iseloomustav tunnus, mis määratakse eeldatava liiklussageduse alusel jam is määrab maantee projekteerimiseks vajalike tee põhiparameetrite piirväärtused Maantee klassid on : 1. Kiirtee 2. I KLASSI MAANTEE 3. II klassi maantee
3 Sesoonne ja päevane käik: Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22. juuni paiku kuni 24 tundi ööpäevas, ei ole seal soojem kui lõunapoolsematel laiustel? Päikeseenergia jaotub põhjalaiustel suuremale pinnale, põhjalaiustel peegeldatakse osa päikeseenergiast lume ja jää poolt, põhjalaiustel peegeldab suurenenud pilvkate päikeseenergiat, päikeseenergia kulub selleks, et sulatada külmunud maapinda. Maa telg on 23.5 kraadi kaldu Maa orbiidi tasandi suhtes. Kui see kalle tõuseks 40 kraadi, mis muutuks kesklaiustel? Soojemad suved ja külmemad talved kui praegu. Ehkki polaaralad kiirgavad ära enam energiat, kui nad insolatsiooni kaudu aasta jooksul saavad, ei muutu nad iga aastaga oluliselt jahedamaks. Miks? Soojus kandub atmosfääri ja ookanite tsirkulatsiooniga Kui kõik muu oleks sama, siis madalaim õhutemperatuur talveööl oleks:
päikesevalgust ja niiskust. Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus. Kus millised puud kasvavad Kõige suuremaid ja tavalisemaid puuliike metsas nimetatakse domineerivateks liikideks. Erinevad liigid taluvad külma ja kuuma erinevalt ning seetõttu on parasvöötme metsades piirkonniti ka erinevad domineerivad liigid. Polaaraladel ei kasva üldse puid, sest seal on liiga külm ja vesi on külmunud jääks. Troopikas on palav kogu aasta vältel. Seal kasvab palju puuliike. Troopikast lõuna poole on vähe parasvöötme metsi, sest Maa lõunapoolkeral on palju vähem maismaad. Põhjapolaarjoonest lõuna poole laiuvad suured igihaljad metsad. Seal domineerivad liigid, mis suudavad üle elada talvi (mänd, nulg ja kuusk). Heitlehelised puud, näiteks pöök, tamm ja vaher kasvavad kõige paremini seal, kus suved on soojad ja talved mitte liiga külmad
Järskrannik järsult süganeva merepõhjaga rannik. Väin maailmamere erinevaid osi ühendav ja maismaad lahutav merekitsus. Delta jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Allikas koht, kus põhjavesi voolab maapinnale Geiser perioodilise pursketsükliga kuuma vee ja auru allikas, mis paikneb geotermiliselr aktiivses piirkonnas. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. (muudab mulla viljakaks) Igikelts kestvalt külmunud maakoore ülemine osa. Rahvaarv- mingi riigi või muu piiritletud terrotooriumi elanike arv, selle riigi elanike absoluut arv. Rahvastiku tihedus mingi kindla maaala ja rahvaaru jagatis selle pindalaga. Näitab, mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi ühe pindalaühiku kohta. Vähemusrahvus sotsioloogia järgi rahvusgrupp mingis riigis ning seda ühte rahvust on riigis allapoole selle riigi rahvaarvust.
liivadel, kõige vähem sulavad üles aga turvasmullad. Kuna auramine on väike ja igikelts ei lase veel ära imbuda, siis muld on ka suvel pidevalt liigniiske. Et mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikust, siis on tundravööndis mullateke väga aeglane. Mineraalsete orgaaniliste horisontide (A, AT) väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane ning selle tüsedus jääb enamasti alla 10 cm. Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. Hapniku puudumisel on mikroorganismid sunnitud kasutama orgaanilise aine hapendamiseks (oksüdeerimiseks) mineraalides olevaid rauaühendeid. Selle toimel muutuvad mulla mineraalhorisondid sinakashalliks. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Pideva liigniiskuse s.t soostumisega
kihtides, mis toimub alumiste soojemate 3.Lagunemiskeskkonna niiskus: kuiv-seeneline Väävlist esineb mullas mineraalsete ühenditena mullakihtide soojusenergia arvelt. Kui aga lagunemine, parasniiske-aeroobsed bakterid, ainult -10%, peamine osa temast on esindatud lumikate on õhuke, siis on muld rohkem märg-anaeroobsed bakterid, 4.Temperatuur-tõus orgaaniliste ühenditena. külmunud ja siis selle sulamisele peab kaasa 10C võrra suurendab lagunemiskiirust 2-3 korda. Toitereziimi parandasime ül on: 1.Luua mullas aitama päikeseenergia. Opt 20-35C, 5.Mullareaktsioon(happesus): soodsas tingimused toiteelementide happelises keskkonnas-seeneline lag, leelilises- akumuleerimiseks ning omastamiseks taimede bakteriaalne lag, 6.CaCO3 sisaldus-liiga poolt, 2.Täiendada vastavalt vajadusele toitainete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
