Seejärel olid kosmonautide kasutuses plastikkotid ning maailmakuulsad kosmoselendurid nagu Buzz Aldrin või Neil Armstrong pidid saama hakkama enda külge liimitavate fekaalkotikestega, mistõttu mikrogravitatsiooni tingimustes võis asi minna üsna aeganõudvaks ja räpaseks. Uriini jaoks olid mõeldud voolikulaadsed seadeldised, mis ülejäägi kindlasse vaakumruumi juhtisid. 1986. aastal ehitatud Nõukogude Liidu kosmosejaamas Mir olevas tualetis juhiti jääk välja, avakosmosesse. Külmunud suurel kiirusel liikuv uriin aga kahjustas suuresti kosmosejaama päikesepaneele, mistõttu ülejääkide välja juhtimine pole kuigi mõistlik tegevus. Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) klosetisüsteem Tänapäevaks on asjalood kosmosetualettides paranenud ja antud protsess pole enam nii aeganõudev ega keeruline. Siiski on selleks vaja astronaute Maa peal eelnevalt treenida. Rahvusvahelise kosmosejaama tualetis on kahe erineva häda jaoks kaks erinevat lahendust.
Vagumuse lääneveer on üsna järsk. Vagumuse põhjas on mitu paarikümne meetri sügavust lohku. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist 0,5 meetrini. Keskmine õhutemperatuur juulis on üle 17°C ning veebruaris alla 7°C. Sademeid langeb keskmiselt 575 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Peipsi parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril (mõõdukalt külm talv ning jahe suvi). Talvel on järv külmunud keskmiselt 114 päeva jooksul. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 5060cm. Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini , madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid (tavaliselt alla 1,5 meetri) Suuri taimekogumikke leidub saarte varjus, eelkõige järve
Metaanhüdraat - kas oht keskkonnale või tuleviku kütus? Metaanhüdraat ehk põlev jää on jääsarnane kristalliline aine, mida leidub ookeani sügavustes. See koosneb jääst ja kergestisüttivast gaasist metaanist. Metaan moodustub muda sees elavate mikroobide elutegevuse käigus. Need mikroobid lagundavad ookeani põhja vajunud orgaanilist ainet. Metaan ühineb peaaegu külmunud veega, misjärel moodustuvad metaanhüdraadi kristallid. Need kristallid on nagu imetilluksed jääpuurid, mis metaani enda sees hoiavad. Et kristallid saaksid moodustuda, peab vee temperatuur olema külmumispunktist veidi kõrgem ning mere sügavus peab olema vähemalt 500 meetrit. Kui need tingimused on täidetud, hakkavad metaanhüdraadi kristallid kasvama, moodustades kobrutavat lumetaolist ollust. Kui seda ainet tuua vee pinnale ning see põlema süüdata, põleb
on 5-15 kilomeetrit laiad ja kuni sada meetrit kõrged. Tumedamad alad on kaetud kraatritega, mille sügavus pole kuskil üle kilomeetri. Kuni 5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid meenutavad kaussi, 5-35 kilomeetrised on lamedad, tihti tsentraalmäega nagu Kuul. Suuremad kraatrid on samuti lamedad, kuid tsentraalse lohuga. Selliseid kraatreid Kuult ei leia, küll aga Marsilt, sest lohuga kraater tekib meteoriidi kukkumisel jäässe. Ganymedese heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane, mille kõrgus on kuni 2,5 kilomeetrit ja laius kuni 250 kilomeetrit. Suurkuu reljeef on pooluste lähedal kaetud õhukeste polaarmütsikestega. Need on jäägid külmunud ja lendunud atmosfäärist. "Galileo" leidis Ganymedesel ka magnetvälja, mis on ainus teadaolev planeetide kaaslastel ja tugevam kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. Callisto on kõige tumedam Jupiteri suurkuudest, ta albeedo on vaid 0,2. Tume pind neelab
Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks.
See on täiesti ebahumaanne, et inimesed otsivad sööki prügikastist, kerjavad ja paluvad almust, on alandlikud ja hoiavad teistest eemale ning peavad äraelamiseks kannatama vastikusi ja rõvedust. Need indiviidid, keda keegi tunda ei taha, elavad tõepoolest ebaloomulikes oludes. Inimesed, kellel on olemas kodu, koht, kuhu õhtuti tulla ja kus end turvaliselt tunda, ei oska kunagi ennast seada selle inimese olukorda, kes õhtuks püüab vähemalt soojema ulualuse leida kui taevaalune ja külmunud maa. Iga vana mahajäetud maja, tuulevaikne nurgaalune sobib, peaasi, et hommikuks ei ole külm varbaid ja sõrmi ära võtnud. Tõsiasi on, et inimesed satuvad ebainimlikesse oludesse seetõttu, et nad on olnud kas olukorra ohvrid või ise süüdlased. Suutmatus toime tulla või lihtsalt elu hammasrataste vahele jäämine lükkab inimese olukorda, kust ise on aga väga raske välja pääseda. Täiskasvanu, kellel pole
Tegutse nii: · ära hõõru või masseeri kahjustatud kohta · soojenda seda kohta järkjärgult kasuta kehasoojust, sooja kätt või sooja vett, väldi otsest kuumutamist, mille tagajärjeks oleks naha põletus · kui kahjustatud koht on üles soojendatud, siis ära seda uuesti külmeta, kuna nüüd on see koht veelgi tundlikum ja kaitsetum külma suhtes Külmakahjustus väga tõsine seisund, kus nii nahk kui ka nahaalused koed on külmunud. Tugeva külma korral tekivad rakkudes jääkristallid, mis purustavad rakumembraanid ning rakud hukkuvad halvemal juhul järgneb gangreen. Tundemärgid: · nahk on valge, hiljem hallikaskollane või hallikassinine ja nagu oleks kaetud vahaga · nahk on katsudes kõva · kahjustatud koht on tundetu · võimalikud villid naha pinnal Tegutse nii: · tugev külmakahjustus võib lõppeda amputatsiooniga, mine kohe haiglasse
=meteoorid · Öpik- üks kuulsamaid astronaute. · asteroidid nummerdatakse, siis pannakse nimi (avastajal õigus nimele) (Öpik, Georg Ots, Estonia asteroidid) Plutiinod e. väikesed pluutod e. pluutokesed · Neptuuni orbiidi läheduses olevad väiksed objektid · Üldnimetus- Neptuuni tagused objektid (NTO) · Esimene 1996, 500 km läbimõõt, üks suuremaid · Nüüd on neid üle 300 · Külmunud jääpallid Meteoorkehad · väikeste mõõtmetega tahked kehad (liiva-,kruusatera,kivi-,rauatükk, kamakas) · võivad sattuda Maa atmosfääri · päritolu: 1) komeetide lagunemisel (-jäänused) 2) väga väikeste mõõtmetega asteroidid 3) lahti pääsenud kuu pinnast või lähimate planeetide pinnast · Maa atmosfääri jõudes süttib, aurustub- võib tekkida meteoor. Meie näeme helendavat jutti- ,,langevat tähte".
paksuks väheliikuvaks jääkatteks mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Mandriliustik. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud.
külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine tem- peratuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi. Nii tekib igikelts ehk kirsmaa - igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab. Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhumass. Öö- päeva keskmine temperatuur tõuseb 10-15 soojakraadini. Suvi on tundras lühike, taimede kasvuks soodne periood kestab vaid umbes kaks kuud. Sademeid tuleb aastas 150-400 mm (vähem kui Eestis), kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust. Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väike, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale
Kõrk, etteantult pettunud õrnemas soos, pidades sõbraks puid, õhku ja taevast, poeb metsaonni leitnant Glahn: sügise ruske südamik asendab südame küpsust. Tööhobune, esindamata eesel, astub vaguralt vagu ? meelemuutuseta üksluises vihmasajus. KÜLMAKERKED Igas ajas on palju uksi. Vaimusilmaski ei avata kõiki. Unustus hõlmab iga kivi, kviitungit, geeni. Unustusse mattuvad aiad, unustus imbub taevasse, merre, unustus sööbib unustussegi. Üha pikenevat tee ? kuhu küll? Jalge all külmunud muld lindude varbajälgedega. Malletu maine mannetab ülemaise. Kui igavene jõuad olla sinagi, muld! Mammon trügib sulle teejuhiks, suretab surmagi. ALANDATUD JA SOLVATUD Retoorilisi reveransse. Tõeteesklust, tolmu ja demagoogiat. Rahalugemist rekki. Meediapila, parlamendiparinaid. Valitsuse valskust. Sotsiaalne redel läbi saetud. Inimene numbriks nullitud, tähenduseta, orjaks arvatud, koos toaga müüdud tagaselja ? leplikud leibkonnad tõstetud telki.Edasi globalismi võidule!
Ka isa oli järelikult vaba mees. Isa oli loominguliselt andekas, mängis pilli, joonistas hästi, juhatas kirikukoori, poepidaja. Need anded avaldusid ka lastel. Antoni kaks vanemat venda olid andekas kunstnik ja teine ajakirjanik. Kodused olud olid üsna ranged. Sai küll koolis käia, pidi ta samas aotama isa poepidamises. On hiljem kibestumusega öelnud, et tal ei olnudki õiget lapsepõlve. Ei saanud isegi koolitööd teha, sest tint oli potis külmunud. Vaatamata sellele sai gümnaasiumihariduse. Enne seda huvitas teda ka teater. Grimeeris end vanemaks, et saada teatris käia (koolis oli seadus, et ilma saatjata ei või omapäi etendustel käia). Ka kodus esitasid lapsed etüüde. Isal läks äris kehvasti, laostus. Tol ajal pandi võlglased võlavanglasse. Et sellest pääseda, putkas isa Moskvasse, kus vanemad vennad juba ees olid. Peagi suundus ka ema nooremate lastega Moskvasse. Tsehhov jäi viimaseks gümnaasiumiaastaks Taganrogi
Ülimalt raskete tingimuste, karmi talve ning Hatterase kinnisideede tõttu puhkeb mäss, mis päädib priki püssirohukambri plahvatuse ning laeva hävimisega. Hatteras koos paari kaaslasega jätkab teekonda pooluse suunas. Uus- Ameerika saare rannikult leiavad nad Ameerika Ühendriikide laeva vraki ning talvituvad sellel saarel. Karmides oludes ellujäämine õnnestub neil peamiselt tänu doktor Clawbonny geniaalsusele, kes suudab süüdata tuld jääst läätse abil, valmistada tahkeks külmunud elavhõbedast püssikuuli ning tõrjuda jääkarude rünnakud musta püssirohu kaugjuhitava plahvatusega. Talve lõppedes muutub saart ümbritsev meri jäävabaks ning ekspeditsioon poolusele jätkub laevavrakist ehitatud luubis. Pärast mitmeid katsumusi jõutakse poolusel asuvale saarele, mille keskel kõrgub tegevvulkaan. Kuna pooluse täpne asukoht ühtib vulkaani kraatri omaga, ronib Hatteras kraatri servale ning peaaegu hukkub. Tema kaaslased päästavad ta, kuid
· Enamike asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele · On kujult ebakorrapärased · Valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite · Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni · Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi · Umbes 160 asteroidi trajektoor võib lõikuda Maa orbiidiga C-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega · Asuvad asteroidide vöö kaugemas osas · Peegeldavad 3% valgusest S-TÜÜPI ASTEROIDID · Nendel arvatakse olevat raud-nikkel tuum · Sisaldavad palju räni · Peegeldavad tagasi 15% valgusest M-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad puhtast rauast ja niklist · Peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust Komeedid · Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline' · Sabatähed
niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Polaaralade naabruses, kõrgmäestikes, Euraasia mandri siseosas Siberist Tiibeti mägismaani ning Põhja-Ameerikas Alaska poolsaarel ja Kanada arktilises saarestikus on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Lühikese suve jooksul sulab vaid maapinna õhuke pindmine kiht. Sellist igikülmunud pinnast nimetatakse igikeltsaks. Sellest haaratud territoorium-kirsmaa- võtab enda alla ligi 25% maismaast. TAIMED Okaspuud ei karda külma, nad tulevad toime lühikese suve ja vähese niisuksega. Levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Taiga okaspuudel on
SOVETID MÄNGISID LOODUSEGA SUPERVILI · Agronoom Trofim Denissovits Lõssenko lubas 1930. aastatel lõpetada nälja Nõukogude liidus. · Mattes seemned lumehange, aretas ta talinisu, mida võis külvata sügisel ja mis jäi maapinda kogu talveks. · Pikem kasvuperiood tõi suurema saagi. · Lõssenko arvas, et koristatud talinisu seemned on külmas kasvamise ära õppinud. · Järgmine saak ikaldus, sest seemned hävisid külmunud maapinnas. SUPERSOLDAT · Stalin soovis omale armeed, kes ei esitaks küsimusi. · 1925. aastal võttis Stalin ühendust Leningradi Teaduste Akadeemia bioloogi ja kunstliku seemendamise eksperdi Ilja Ivanovits Ivanoviga. · 1926. aastal ekspeditsioon Lääne- Aafrikasse. (3 ebaõnnestunud katset, 15 ahviga NSVLi) · 1929. aastal suri ainus ellujäänud ahv orangutan Tarzan. · Katsed peatati ja 1930. a saadeti Ivanov
Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub
V: Vesinikplaneet vedel vesinik; tiirlemisperiood on ligi 12 aastat; ööpäev lühike; palju kaaslasi (kuude arv suur); Jupiteril on rõngas ümber. 2. Kuidas Jupiter pöörleb? V: Pöörleb vööndite kaupa. Ekvaator pöörleb kõige kiiremini. Aastaaegade vaheldumist ei ole. 3. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? V: Io - aktiivse pinnaga, 11 vulkaani Euroopa- kõige siledam taevakeha, külmunud ookean, jääkihiga Ganymedes- Päikesesüsttemi kõige suurem kuu, tumeda pinnaga, suured kraatrid, külmunud vulkaanid, poolustel polaarmütsikesed Callisto kõige tumaedama pinnaga, kõrge pinna temperatuuriga, koosneb jääst ja veest, pind kaetud kraatritega, särab kui kalliskivi 4. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? V: Vesiniku atmosfäär, vedel pind läheb sujuvalt üle gaasiliseks atmosfääriks. Saturn 1. Kirjeldage Saturni välisilmet.
Seepärast on põhjavee toitumisel suur oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud põhjavee kvaliteedil. 3 Joonis 3 Netoinfiltratsioon ja põhjavee äravool jõevõrku peegeldavad põhjavee toitumist Joonis 4 Põhjavee toitumise aastasisene jaotus, oktoober 1994 kuni september 1995 Intensiivne infiltratsioon põhjavette toimub kevadel, sügisvihmade ja talviste sulade ajal, enim kui külmunud pinnas sulab ning lumesulavesi imbub läbi pinnakatte ning jõuab maapinnalähedase põhjaveeni. Hiliskevadelsuvel ning talvel võib 4 hoolimata sademetest põhjavee toitumine olla väike (joonis 4), enamik sademeveest suveperioodil aurub, talvel aga jääb lumena külmunud pinnasele. Põhjavee keemiline koostis Sademete osa põhjavee koostise kujunemisel
liikumine. Raskusjõu mõjul nihkub pind. Inimene võib ka esile kutsuda. Aeglased nõlvaprotsessid: 1. Voolamine e. Solifuktsioon pinnas nihkub aeglaselt allapoole mööda nõlva välisteguri toimel, hõõrudes aluspinna kivimeid. Liigub õhuke peamine kiht. Esineb nõlvadel, kus pole kinnitatavat osa. Taimestik 2 .Nihkumine- välistegurid põhjustajaks(temp. Kõikumised) osakeste vaheline vesi paisub, tekivad praod -> nihutatakse pinnast edasi mööda nõlva. Igikelts- aastaringselt külmunud. Igikeltsa aladel. 4. Pedosfäär Maakoore pindmine kiht, kus toimuvad mullatekke protsessid ning kus reguleeritakse biosfääri aineringet. Valdavalt muld. Tähtsus: 1. maismaalise biosfääri kujunemise alus. 2. paljudele elusorganismidele elukeskkonnaks. 3. inimesele toidu kasvatamise aluseks. Mulla koostis: Elus osa Eluta osa (Ainelised komponendid) 4% mulla koostisest
Keijo oli juba väga külmas tsoonis, vaid mõned sammud tipust puudu. Kuid ta keha paistis olevat jääs. Silmad ei seletanud enam. Mida suuremaks häda läks, seda rohkem hakkas ta mõtlema oma sõprade peale, kes temast maha jäid ja kui väga ta oma tüdrukut Peti Piiat ikkagi armastab. Ta tahtis koju, kuid ta oli selleks liiga väsinud ja tal oli liiga külm. Ümberringi ei märganud ta ühtegi hingelist, kellelt abi paluda. Keefiripoisi silmad oleks täitunud pisaratega, aga ta sisu oli külmunud, Ta suutis mõelda ainult oma sõpradele ja Piiale. Vaikselt heitis ta pikali ja sulges silmad. Järsku nägi ta pimestavat valgust ja miski suur ja soe haaras ta külmast kehast. See suur asi oli peremehe käsi, kes märkas, et Keefiripoiss oli vale koha peale sattunud ja asetas Keijo õigele, alt neljandale riiulile, kus oli ta kodu. Peti Piia oli peale Keijo lahkumist nutnud kibedaid pisaraid ja terve nende hubane korrus oli nukrust täis, kõik Keijo sõbrad olid kurvad
Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Asteroidide koostis C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. S-tüüpi asteroide on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni. M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Asteroidide asukoht Asteroide, mille periheel (ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese
Mullaprofiil ehk läbilõige ( 1m kaevamisel): 1) Leetunud muld- huumuskiht, siis väljauhtekiht, siis sisseuhtekiht, siis lähtekivim. Näiteks männimetsas. 2) Must muld- ainult huumuskiht terve meetri ulatuses (kõrrelised annavad palju huumust). Näiteks rohtlas. 3) Gleimuld- seda tekitab liigniiskus, tekib eriti jõelammidel. Mullas on hapnikuvaegus, sinakashallid savilaigud. Esineb palju tundras, sest seal esineb igikelts, maapind talvel külmunud, suvel sulab ainult peamine kiht, niiskus jääb igikeltsa peale, peamistesse kihtidesse. Mullaprofiil: huumus, väljauhtekiht, ja allpool on lähtekivimis savilaigud. 4) Ferraliitmuld- esineb porsunud piirkondades, vihmametsades. Need on puna- ja kollamullad. Seal on hästi kiire ainevahetus, soe niiske, kiire lagundamine.
endale pudel uimastavat kraami ostavad. Eesti sotsiaalkaitse süsteem aga ei jõua kõigi abivajajateni.Probleeme tuleks ennetada, kergendada ja kõrvaldada. Aga kõik suured asjad algavad väikestest, niiet tee sinagi mõni heategu. Vaata näiteks oma kapis ringi ja otsi riideid mida sa ei kanna. Anneta need heategevusele. Sinu riietest võib kellelegi palju kasu olla ja võibolla järgminekord on külmunud kodutu Tuukri tänaval olemata. Tänan tähelepanu eest !
kaslasele omaselt pisikese südame tõttu pole tal jaksu saaki jälitada. Ilvest võib nimetada patoloogiliseks kütiks, kes ei suuda isegi täis kõhuga lähedale sattunud saaklooma ründamata jätta. Vaatamata sellele, et ilvese toiduvajadus on kõigest 1-1,5 kg liha päeva kohta, võib ta ühel öösel murda mitu looma. Ilves eelistab värsket liha, mistõttu võib ta tabatud saagi juurde vaid mõned korrad tagasi pöörduda. Kuna ilves ei suuda süüa näiteks külmunud liha, siis talvel murtud kitsest piisab kõigest üheks söömakorraks. Ülejääk jääb juba teistele. Oma käitumisega ongi ilves teiste loomade ja raipetoiduliste lindude abiline, kelle tabatud saagist paljud osa saavad. VAENLASED Ilvese suurim vaenlane on inimene. Võib juhtuda, et toitumisel tähelepanu kaotanud ilves langeb ka hundi saagiks, kuid see on ülimalt harv juhus. Üldiselt võib öelda, et ilves on metsas üks neist loomadest, kes on toiduahela tipus ning
aastal jõuab vähene lumi sulada .esineb rannikualadel. 7.inimtegevus :arktikas:puudub Antarktikas:polaarjaamad Probeelmid: 8.tundlad asuvad ainult põhja-jäämerd ümbritevad maismaa aladel . jää ja külmakõrbetest lõunas. Kliima: temp. Kõikumine suur , talvel kuni -50kraadi , suvel kuni +20 kraadi Sademed:langevad peamiselt alla uduvihmana , sageli esinevad tuisud , samuti esineb ka igikelts- kestvalt külmunud maapind Veestik- puudub 9.inimtegevus:karjakasvatus , kalapüük , sisemaadel põtrade kasvatus Probeemid:prügi , reostus , nafta ja maagaasid ,, pinnaste lõhkumine masinatega (kuna nafta , maavara maapõues) 10.parasvöötme metsad paiknevad AINULT põhjapoollkeral tundratest ja metsatundratest lõunapool Kliima: suvel üle +20 kraadi m talvel -20kraadi Sademed:üle 750mm aastas Tuulevaikne sest on tihe taimkate 11.taigaks (heletaige: männid , lehised)(tumetaiga:nulg , kuused) Leetmullad 12
Kollane meri on ühenduses ka jõgedega..Kollase mere piirkonnas sajab suhteliselt palju,ja vesi ei jõua ära aurata nii kiiresti,kui juurde sajab. Kollase mere ümbruses sajab aastas umbes 500 mm ja aasta keskmine temperatuur umber 10-15 kraadi,seetõttu ,ei jõua vesi nii kiiresti ära aurata kui seda juurde sajab,ning selle pärast on ka promilli sisladus vees väiksem kui ookeanis. 7.Vee temperatuur ja jääolud Kollase mere loode osa on novembrist märtsini kinni külmunud, sest temperatuur on seal sellel ajal alla null kraadi.Lõuna osa on ei külmu ,sest sinna liigub seo hoovus,mis ei lase veel külmuda.Aga loode osa ehk bo hai laht on ümbritsetud maaga ,mis tõttu ,ei jõua sinna eriti palju sooja vett ja temperatuur langeb alla 0 kraadi.Ida-Hiina merest liigub sooja vett ,aga Korea väina kaudu tuleb külma vett ,nii et on tasakaalus. 8.Vee liikumine Suviti puhuvad Kollasel merel nõrgad kagutuuled, talvel külmad loodetuuled. Juulist oktoobrini
Tarkuseteri lastelt:) Tegelt ikka jumala head;) 1. Ekstreemsused on need, mis inimese küljes ripuvad. 2. Tüdrukud ei saa seistes pissida, kuna neil pole kuskilt kinni hoida. 3. Kui beebid veel väga väikesed on, siis nad on ema kõhus. Nii ei saa neid ära varastada. 4. Minu ema on väga ilus. On kohe näha, et ta kunagi noor oli. 5. Talvel kanad ei mune, sest neil on muna-auk kinni külmunud. 6. Suleliste hulka kuuluvad kõik sulgedega elusolendid - kanad, haned, pardid, linnud ja indiaanlased. 7. Magamise ajal on hea aken lahti hoida, sest hingamine on tervislik. 8. Minul pole köhasiirupit vaja, ma oskan ka ilma selleta köhida. 9. Ükskord ma olin nii haige, et mul oli 40 kilo palavikku. 10. Snitsli tegemisel tuleb kõigepealt liha surnuks kloppida. 11. Kõige parema meelega söön ma riisipudingit õunakompostiga. 12
Siis tuli talle meelde, et Alladinil oli lendav vaip, laenaks seda, jõuaks ehk kiiremini pärale. Mõeldud tehtud. Paarikümne minuti pärast oli ta draakoni hingeõhust haisva koopa ees. Kass sammus sisse ja mida ta nägi: draakonil oli nii külm hakanud, et oligi Saabastega kassi saapad pihta pannud! Kass püüdis alguses pugeda: ,,Kenasti sülgav ilus draakon, kas sa annaksid palun mu saapad tagasi?" Kuna aga draakoni süda oli külmunud, siis ta ei võtnud seda palvet kuulda. Siis kass püüdis teda küünistada, aga murdis küüned ära. Draakon naeris ja ütles: ,, Kui sa tood mulle põrgust veidi sooja, siis saad oma saapad tagasi, mitte enne. Kass ohkas. Kuhu teda veel saadetakse, enne kui ta oma ilusad saapad tagasi saab. Tuli põrgusse minna. Kass kaevas ja kaevas, kuni kaevas piisavalt sügava augu, et põrguni jõuda. Kohe, kui ta viimast käpatõmmet tegi, lõi sooja õhku talle näkku. Saabastega kass laskus alla.
maismaa. Tundra ulatus sõltub hoovustest ja maailmamerest. Tundra on saanud oma nime sõnast tunturi mis soomekeeles tähendab kõrget metsatut ala. (geograafia.mgm.ee/wp- content/.../03/LÜHIKONSPEKT-TUNDRA.doc) 1.1Kliima Talvel on külm ja pikk, keskmine õhutemperatuur ulatub -34 kaadini. Esimene lumi tuleb maha juba septembris ja sulab alles mai-juunis. Sademeid on vähe ja seetõttu on lumekiht õhuke ja maapind kõvasti külmunud. Suved on lühikesed ja soojakraadid ei ulatu tavaliselt üle 10 kraadi. Sajab palju uduvihma ja on kõva tuul. Päevad on küll pikad, kuid kuna päike käib madalalt siis soojendab see maapinda vähe. ( http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrakliima.htm) Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väike, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale. Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. (miksike
Ema Filareta Pühtitsa kloostrist ütles, et varem juhtus ainult väga põuasel aastal, et suvel allikas vett vähemaks jäi. Kuid nüüd on juba 15 aastat igal suvel allikas vett tunduvalt vähem ning see teeb kloostrile muret. Geoloogiakeskuse arvates võib püha allika kuivamisel olla teinegi põhjus – erakordselt põuane 2006. aasta. On aastaid, mil sademeid näib küllaldaselt olevat, kuid need ei toida allikat. Kui mõnel aastal on pinnas tugevasti läbi külmunud, ei suuda rohke lume sulamisel tekkiv vesi sügavale maapinda imenduda, vaid aurustub pinnal. Kuigi Kuremäe allikas saab toitu neljast lasundikihist, mille veerikkus sõltub omakorda maha sadanud sademete hulgast, mõjutavad suvevihmad seda vähe. Kokkuvõte Klooster tegutseb tänapäevani ja on isemajandav. Seda juhib kloostriülem. Nunnad kannavad seal klassikaliseid nunnavorme. Inimeste jaoks on seal kindlad alad, kus nad viibida tohivad.
2. gaaskeevituse tööseadmed 3. perforaatori ehitus ja tööpõhimõte 1)Pmneumoratasrullid- rataste paigutus telgedel võib olla kahesugune: ridaasetusega või malelauaasetusega. Need on head, kuna rattakummide tõttu on pind kauem koormuseall. Hammasrullid-toetuspind on kuni 4..5% silindri pinnast mille moodustavad nukkide tipud. Kasutatakse nii sidusate ja tükiliste pinnaste tihendamiseks kuni 0,5 m sügavuselt. võrerullid-Annavad häid tulemusi kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste puhul, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm. langetavateraskustega rullid- on lööktoimega masinad, mis tihendavad pinnast langevate koormuste energia arvel ja rulli raskusjõu staatilisel toimel pneumortasrull+vibratsioon. silerullid, segmentrullid, silevibrorullid, hammasvibrorull 2)Gaaskeevitamise olemus.Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja
31. Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22. Juuni paiku kuni 24 tundi ööpäevas, ei ole seal soojem kui lõunapoolsematel laiustel? Kõik vastuse variandid: 1. Päikeseenergia jaotub põhjalaiustel suuremale pinnale. 2. Põhjalaiustel peegeldatakse osa päikeseenergiast lume ja jää poolt.3. põhjalaiustel peegeldab suurenenud pilvkate. 4. Päikeseenergia kulub selleks, et sulatada külmunud maapinda. 32. Missuguse pilveliigi korral loodad sa näha halo cirrostratus 33. Kuidas nimetatakse madalaimat temperatuuri, mille võib saavutada aurustades vett õhku juurde märja termomeetri temperatuur 34. Jäälilled tekivad pigem aknaklaasi siseküljele, sest toas on õhuniiskus kõrgem kui väljas 35. Kui õhutemperatuur kasvab, siis küllastatud veeauru rõhk kasvab 36. Kui erinevus õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel kasvab, siis suhteline niiskus
MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbistavad. Sõltub ka sellest kuidas laine mõnes kivimi kehas murdub või peegeldub. Oleneb ka kivimite paksusest ja kujust, mida paksem seda kauem läheb kiirel selle läbimiseks aega. Mis on Moho piir? Moho piir on piir, maakoore ja vahevöö vahel, mida mööda lained kõige kiiremini levisid. Kes oli Mohorovicic? Ta oli Jugoslaavia päritolu seismoloog, kes avastas 1909a. et seismiliste lainete lühim teekond ei ole alati kõige kiirem. Ta avastas, et kiired läbivad hoopis tihedamaid kivimeid, mida mööda nad kiiremini levida suudavad. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? See arvutatakse tänu S-kiirtele mis ei levi läbi vedelike ning tänu millele saab välja arvutada maapinna ja välistuuma vahelise kauguse. Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Seda saadakse teada, tänu sellele et P-lained murduvad erinevate vööndite juur...
Kondensatsioon on auru üleminek vedelikuks või tahkeks aineks. Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis tavaliselt sademete hulka kuuluvaks ka härmatist, kastet, halla ning vedelta ja tahket kirmet. Veevaru jääs ja lumes näitab, kui palju vett tekib, jää või lume sulamisel. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Üldiselt nimetatakse äravooluks vee voolamist mööda maapinda või pinnases. See võib ollavastavalt pindmine (sademete äravool), maasisene ehk vaheäravool või põhjavee äravool. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast allalangemist suubub pinnaveekogusse, nim. otseäravooluks. Nagu on teada, siis inimene vajab eluks magedatvett. Kuid mageveevarud vähenevad aasta-aastalt. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on
veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti . Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu.
· pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt, liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid; · tuleb jälgida, et elektrijuhtmestik oleks kahjustamata ning elektrilise kodutehnika kasutamine turvaline; · tulekahju avastamisel võimalikult varases staadiumis on suureks abiks paigaldatud suitsuandurid; · kütte ja soojendusseadmeid (pliidid, ahjud, katlad, soojapuhurid) ei tohi jätta järelevalveta; · mitte sulatada külmunud torustikku lahtise tulega. Külmaperioodil tuleb erilise tähelepanu alla võtta ka tuleohutus katlamajades. Katelde rikete tõttu võivad jääda suured hoonete kompleksid kütteta, millel külmaperioodil võivad olla väga tõsised tagajärjed. Selliste juhtumite vältimiseks soovitame: · hooldada katlaid ja küttesüsteeme ettenähtud ajal, kuna maksimaalsetel koormustel töötavad kütteseadmed eeldavad ideaalset korrasolekut;
suhtes ,,külili". Ka on tema orbiit kaldu, võrreldes planeetide orbiitidega, nii et aeg- ajalt tõuseb ta kõrgele planeetide kohale, siis aga sukeldub alla. Erikujulise orbiidi tõttu, ei olegi Pluuto kogu aeg Päikesele planeetidest kaugemal. Mõnikord läheneb ta Päikesele, nii et Neptuun on mitmeid aastaid Päikesest kaugemal. Teleskoobid näitavad, et Pluuto on osaliselt kivist, osaliselt jääst, aga ükski kosmosesond pole seda lähemalt uurinud. Kui Pluutol on suvi, aurustub külmunud lämmastik planeedi pinnal ja moodustab ajutise atmosfääri. Talvel külmub lämmastik uuesti ja langeb pinnale tagasi. Seega ei saa talve saabudes rääkida ilma halvenemisest Pluutol ilmastik kaob hoopis.
Kõige soojema kuu ööpäevane keskmine temperatuur võib tundras tõusta juba isegi +15° C-ni. Taimede heaks kasvuks on suveaeg siiski liiga lühike, keskmiselt kaks kuud. Sademeid tuleb tundras 150-400 mm/a, kuid madala temperatuuri tõttu on auramine väike ja pinnas liigniiske. Selle tõttu on tundrates palju järvi ja soid. Tundraalade soostumist soodustab veel igikeltsa esinemine tundravööndis. Kui suve jooksul õhuke pinnasekiht üles sulab, ei lase sügavamalt külmunud pinnas vett sügavamale ja ala hakkabki soostuma. 3.Taimestik Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud. Lühikese suve tõttu peavad tundras kasvavad õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida
jaanuaril 1911 ja olid valmis kelgureisiks lõunapoolusele. Scott ja meeskond asusid teele koerarakenditega, ponidega ja mootorsõidukitega 1.novembril 1911.aastal. Mootorsõidukitest ja ponidest loobuti mõne päeva jooksul. Sel ajal kui nad ületasid Beardmore Glacieri oli Amundsen jõudnud lõunapoolusele (4.jaanuar 1912). Scotti meeskond jõudis lõunapoolusele 18.jaanuaril 1912. Nad olid väga pettunud leides sealt lehvimas Amundseni Norra lipu. Scott ja tema meeskond olid külmunud, kurnatud, pettunud ja nad kannatasid skorbuudi all, mille nad olid saanud esimeselt reisilt. 17.veebruaril, üks meeskonnaliige, meremees Edgar Evan suri. Teised ekspeditsiooni liikmed olid valmis surema, 11.märtsil 1912. aastal seadsid nad üles oma viimase laagri, mis asus ainult 11 miili kaugusel hoidlast, kus nad oleksid saanud toiduvarusid ja muud vajalikku. Märatsev lumetorm takistas neil jõudmast hoidlasse ja järelejäänud meeskonnaliikmed surid selles laagripaigas
Aastal 1801 avastas Giuseppe Piazzi nõrga tähe, mida ühelgi tähekaardil polnud, ning jõudis järeldusele, et tegu on planeediga. Siiski avaldas ta vaatlustulemused ettevaatliku oletusega, et tegu on komeediga. Aasta lõpus avastati objekt uuesti ning see sai nimeks Ceres. KOOSTIS Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. CTÜÜPI ASTEROIDE on 75% 85% koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega asuvad asteroivöö kaugemas osas, kuid neid on ka Päikesepoolsel asualal. STÜÜPI ASTEROIDE on 13% 17% nendel arvatakse olevat raudnikkeltuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid sisaldavad ka palju räni nimetatakse veel kiviasteroidideks asuvad rohkem asteroidide vöö päikesepoolses osas. MTÜÜPI ASTEROIDID koosnevad puhtast rauast ja niklist peegeldavad valgust hästi ASTEROIDIDE ASUKOHT
Kiviõli 1. Keskkool Päikesesüsteemi väikekehad referaat Koostas: Kevin Tammearu Kiviõli 2009 PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete. ASTEROIDID Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Asteroidi nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tähesarnast. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: · tekkinud algsest udukogust või e...
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 27 varaklassitsism 1770-1800 28 kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir see on eriti Vana- Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja...
MERI Maailmaeri 97% Siseveekogud 3% liustikud 75% põhjavesi 24% ülejäänud 1 Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toim...
kohale paksude õielehtede mahlakus ja õite tugev mõrkjas lõhn. Heitlehised või igihaljad? Lehtpuud võivad olla heitlehised, langetades oma lehed teatud aastaaegadel, või igihaljad, mis säilitavad lehestiku aasta ringi. Külmematel laiuskraadidel langevad lehed sügisel. See hoiab ära külmakahjustused ja talvine valgusevaegus tähendab, et ka fotosüntees on vähene. Lehtede varustamine veega on samuti keeruline, sest puud ei saa vett külmunud pinnasest kätte. Sooja kliimaga aladel langetavad puud oma lehed kuiva aastaaja saabudes, et ära hoida suurt veekadu. 4 Talvega kaasnevad muudatused Enne sügist lehtede langemist leiab aset hulk muudatusi. Klorofüll ja teised kasulikud ained lagunevad ning liiguvad tagasi puusse. Jääkained, nt parkained, liiguvad lehtedesse. Seejärel moodustub leherootsu alusele korgikiht ning lõpuks kukub leht ära. See jätab oksale armi. Tugevad
väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem.. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa.
)Loveleight – võngutavad maapinda horisontaalselt. Nõlvaprotsesside jagunemine. Nende tekkepõhjused ja tagajärjedNõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.Jagunevad : 1.) varisemine – kivid veerevad vabalt alla 2.)libisemine – suure kivimid liiguvad allapoole. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. 3.)voolamine - sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnasel.Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. 4.)nihkumine – aeglane liikumine.Silmaga pole pole protsess nähtav, nähtav on ainult tagajärg. nihkumise tagajärjed avalduvad nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Nõlvad võivad olla sirged, nõgusad, kumerad, astmelised.
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 1) varaklassitsism 1770-1800 2) kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir – see on eriti Vana-Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal ampiirstiil Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamis...
EKSAMIPILETID Pilet 1 1.Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks Krohvitööde teostamiseks on vajalik minimaalne temp. +5 kraadi. Ruum valmistatakse ette krohvimistöödeks, kaetakse uksed, aknad ja plekkdetailid. Krohvimisele minev objekt tuleb müürseppadelt, monteerijatelt või puuseppadelt vastu võtta, selleks on vaja kontrollida: 1) seinte, postide, ukse- ja aknaraamide vertikaalsust. 2) lagede ja talade horisontaalsust 3) seinte ja lagede tasapinnalisust Uued pinnad: aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega. Kui vaja, pind niisutatakse, et tagada parem nakkuvus. Pinnad looditakse ja paigaldatakse majakad ehk krohviribad. Remonditavad pinnad: kui all on vanad email- või õlivärvid, siis pind karestatakse kraapkiviga. Kantakse pintsli või harjaga peale nake (nt Betokontakt Knauf sarjast). Töövahendid, seadmed ja tooted peavad olema paigaldatud selliselt, et oleksid tagatud ohutus ja käepärasus. Olenevalt pinnast on tarvi...
Suurim neist, Olympus Mons, on 27 km kõrgune ja selle diameeter on 600 km. Teised suurimad vulkaanid on Arsia Mons, Ascraeus Mons, Pavonis Mons. Kliima Marsil ilmnevad suhtelislt suured temperatuuri kõikumised. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Marsil leidub ka pilvi, mis koonevad külmunud CO2 osakestest. Üks huvitav nähtus Marsil on kindlasti ka tolmu tormid, mis võivad katta mitmetuhande km suuruseid alasid.Harva esineb ka selliseid torme, mis katavad kogu plaeneedi. Sellised tormid leiavad kõige tihedamini ase, kui Marss on päikesele kõige lähedamal, kuna siis, on atmosfäär kõige kuumem. Atmosfäär Marsi atmosfääris sisaldub vaid 0.13% hapnikku. Peamiseks Marsi atmosfääri koostisosaks on CO2, mida on atmosfääris 95
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
