Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"külmal" - 348 õppematerjali

thumbnail
11
docx

Sigrid Undset

Mõne päeva pärast ta aga suutis need mõtted peast välja heita ja rõõmu tunda pulmadest. Laulatuse ajal, kui noorpaar teineteise kõrval põlvitamas, nägi Kristiina Elinet. Eline oli justkui veeretanud kõik kivid, mille alla Kristiina ta nii püüdlikult matnud oli. Ta tuli ja ütles, et see pole veel läbi, Kristiina ja Erlend saavad oma karistuse, mida nad väärivad. Kristiina tundis, nagu nad põlvitaksid külmal kivil. Kristiina palus püha Olavit, et tema laps olest patust puhas, et kogu karistus langeks Kristiinale, ainult mitte tema lapsele. Seepeale ütles Eline, et ka tema lapsed pole milleski süüdi, kuid siiski nad peavad kannatama. Kui laulatus läbi sai ja Kristiina koos Erlendiga aukohal istus, tajus ta kõike oma ümber nagu palavikuhaige viirastust. Hiljem Erlendiga pisut privaatsust saades ütles Kristiina, et ta on lihtsalt väsinud. Lõpuks oligi magamamineku aeg...

Soome kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Doris Kareva eluloo kokkuvõte

Täis saladusi on ta buduaar. Siin avaned, kuid end ei anna kätte. Me vahel pole muud kui vikerkaar. Üks daam ei kerja. Tal on kõike küllalt, ka siis, kui tahaks valust oiata. Et olla daam, ma vaikima pean üllalt. Kui plahvatan, siis ette hoiatan. Su mindud tee Su mindud tee jäi minu sisse see tume mets ja jahtund maa ma tulen taas su sammudesse ja ma ei tea mis minust saab Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid....

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Mis on veeringe?

Veeringes on kondensatsioon oluline seetõttu, et ta põhjustab pilvede tekkimist. Nendest võivad langeda sademed, millega vesi jõuab Maa pinnale tagasi. Kondensatsioon on aurumise vastandnähtus. Kondensatsioon põhjustab ka udu ning sinu prilliklaaside uduseks muutumist, kui lähed soojal niiskel päeval jahedast toast välja, aga ka veetilkade nõrgumist mööda joogiklaasi välispinda ja aknaklaaside sisepinnale ilmuvat vett külmal päeval. Kondensatsioon õhus Kuigi pilvi ei ole kristallselges sinitaevas näha, on vesi seal veeauruna ja silmale nähtamatute pisipiiskadena olemas. Vihmapiisad tekivad pilvedes siis, kui veeaur koguneb õhus olevatele tolmu-, soola- ja suitsukübemetele. Kui need piisad liituvad ja suuremaks kasvavad, võivad nad sademeid tekitada. Miks on kõrgemal olev õhk külmem? Pilved tekivad atmosfääris seetõttu, et veeauru sisaldav õhk tõuseb kõrgemale ja jahtub....

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
64
pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 2...

Jäätmekäitlus
39 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Geograafia kordamine atmosfääri kohta

3. Atmosfääri ehitus Atmosfäär jaguneb vastavalt õhutemperatuuri vertikaalsuunalistele muutustele kihtideks. · Troposfäär- kõige alumine kiht, mis ulatub aluspinnast keskmiselt 11 km kõrguseni. Troposfääri kõrgus oleneb geograafiliselt laiusest ning aastaajast. Kõige kõrgem on see ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Seda põhjustab kesktõrjejõud, mis on tingitud maakera pöörlemisest ning mida on kõige rohkem troopilistel aladel, kuhu kuhjatakse tänu sellele ka rohkem õhku. Õhu hõrenemise tõttu langeb ka temperatuur, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Troposfääris paikneb valdav osa õhkkõnna massist, siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed,...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat Soojuspumbad

See on põhimõtteliselt sama protsess, mis toimub külmikute juures. Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja õhk ­ õhk soojuspumpasid saabki külmal aastaajal kasutada kütmiseks ja suvel jahutamiseks. 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus Enamlevinud soojuspumpade põhjal võib nad jagada 3 gruppi: 1. Õhk ­ õhk soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja ühest või mitmest siseseadmest. 2. Õhk ­ vesi soojuspumbad...

Maja soojustus
35 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tööohutusnõuded ettevõttele

Vältima peab heleduste suuri erinevusi töötaja liikumisel ühest ruumist või ruumiosast teisse ning valgusallikast lähtuva valgusvoo värelust. 7. Temperatuur ­ tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv tööülesannete täitmiseks. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga. Külmal aastaajal peab rakendama meetmeid töökohtade kaitseks klaasitud aknapindadest kiirgava külma eest, soojal aastaajal aga otsese päikesekiirguse eest. 8. Elektriohutuse nõuded ­ mitte kasutada rikkis elektriseadet vaid teata sellest oma vahetule juhile. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid. Elektipersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma ettenähtud tähtajal. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid...

Töökeskkond
40 allalaadimist
thumbnail
2
docx

KÕDUSÕNNIK

Lisaks tuleb arvesse võtta, millist allapanu on loomadel kasutatud, kuidas on sõnnikut eelnevalt hoitud ja selle kasutamise aega. Kõige väärtuslikumaks peetakse traditsioonilise lauda sõnnikut ­ sellist, nagu oli maal vanaema juures, kus peeti koos erinevaid loomi ja allapanuks kasutati põhku. Loomad sõtkusid selle tihkeks ja hüva kraam laagerdus, küttes lauta külmal talvisel ajal. Sõnnik aeti laudast välja enne põllule vedamist ja sissekündmist. Tänapäeva puhastest, ilma allapanuta suurlautadest saadakse küll peamiselt läga ­ veega ja desovahenditega väljapestud sõnnikut. Erinevad uurimused on tõestanud, et oht keskkonda reostada on sellise kraami puhul väga suur. Probleemiks tuleks kindlasti pidada ka ravimite, peamiselt antibiootikumide koos sõnnikuga põllumulda sattumist. Kõige tuntumateks on aiapidajale veise-, kana- ja hobusesõnnik...

Mullateadus
10 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Pilved, tuli ja äike

Sedalaadi udu teket ja liikumist saab hõlpsasti jälgida ilmakaartidelt, üksiti on seda kiirguslikust udust palju kergem prognoosida. Kui näiteks talvel soe ning niiske õhk tungib külmale mandrile, jahtub ta tugevasti ning tekib tihe udu. Analoogiliselt kujunevad võrdlemisi tihedad udud kevadel merel, kui sinna valguvad soojad mandrilised õhumassid. Merel ongi udusid rohkem soojal aastaajal, mandril aga külmal aastaajal. Mere puhul ongi suurem osa ududest advektiivsed. Advektiivne udu oma pika paigalpüsimisega eriti lennu- ja laevaliiklust. 1.4.1.3. Segatüüpi ehk radiatsioonilis-advektiivne udu Võrdlemisi sageli esineb ka segatüüpi ehk nn radiatsioonilis-advektiivseid udusid. Veekogude kohal (jõgedel, järvedel) võivad esineda ka nn auramisudud. Põhjuseks on siin vee auramine soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning...

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Venemaa 19. SAJANDI KUNSTIELU: ROMANTISM JA REALISM

klassi ordeniga. Aastal 1874 pälvis ta Osmanije 2. klassi ordeni, 1880 Osmanite impeeriumi teemantmedali ja 1890 sultan Abdülmeciti asutatud Mecitija 1. klassi ordeni. Tänapäevalgi on Aivazovski maalid kõrges hinnas. Aastal 2008 müüdi Sotheby oksjonil kaks tema maali "Toidujagamine" ja "Abilaev" 2,4 miljoni USA dollari eest. Aastal 2004 müüdi Christie'si oksjonil "Iisaku kirik külmal päeval" 1,125 miljoni naelsterlingi eest. Aastal 2009 müüdi samas kaks Aivazovski väikest maali vastavalt 32 000 ja 49 000 naelsterlingi eest ning kaks suurt maali vastavalt 421 000 ja 337 000 naelsterlingi eest. 14. juunil 2007 püstitati Aivazovski maalide hinnarekord: tema maal "Ameerika laev Gibraltari kalju juures" müüdi 2,71 miljoni naelsterlingi eest. "Üheksas laine" (" ")...

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
8
docx

TEENINDUSE LIIGID JA JOOKIDE SERVEERIMINE

Kokteili või segu garneer on väga individuaalne. Tavaliselt täiendab see joogi maitset või on kontrastiks värvusele. Pakkudes silmailu, ärge unustage ka meeldivat maitset. Kuumade joogide serveerimine Kuuma joogi serveerimine külmas klaasis on sama hull kui serveerida kuuma toitu külmal taldrikul. Igasuguste kuumade jookide valmistamisel loputatakse klaas alati kõigepealt kuuma veega; kui seda ei tehta ei saa jooki serveerida küllalt kuumana vastamaks nõudliku kliendi soovile. Lisaks takistab klaasi kuumendamine seda purunemast kui keev vesi järsku peale kallatakse. Kallates väga kuumi jooke tassidesse ja klaasidesse, asetatakse sinna enne lusikas möranemise vältimiseks. Eriti hoolikas tuleb olla klaasi eelsoojendamisel. Parim jooginõu...

Teenindus
63 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Kõrgrõhualas(antitsüklon) valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. 21. Sünoptiline analüüs ja ilmaprognoosi koostamine....

Hüdrometeoroloogia
62 allalaadimist
thumbnail
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

värvus kaob täiesti, taevavõlv muutub nulliks valiti punkt, milleni ühel suurem ööpäevaste kõikumiste sügavusest. valkjaks suure pimestava heledusega. Kui pärast pikka põuda sajab vihma, siis Vikerkaar külmal talvepäeval Danzigis langes Vikerkaar on selline elavhõbedasammas teadlase Talvisel perioodil väheneb mulla jahtumine taeva sinisus taastub, sest vihm peseb atmosfääri nähtus, mis tekib siis, kui termomeetris. Teiseks punktiks võeti lumikatte all, kuna lumikate omab väikest atmosfäärist tolmu ära...

Hüdrometeoroloogia
29 allalaadimist
thumbnail
4
docx

JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA

Need liidetakse omavahel kokku ja saadakse teatud punktisumma (millimeetritäpsus). · Trofu kriteerium- loom peab olema kütitud vastavalt jahiseaduse reeglitele. Vastasel juhul trofee ei loe. · Põhjapõtradel on nii isas, kui emasloomadel sarved, teistel kitsedel nii ei ole. · Sarvekännise peale hakkab sarv kasvama. Iga aastaga moodustub sinna peale kibunapärg. · Sarved heidetakse enne talve, uued sarved kasvavad külmal ajal (talve ja kevadel). · Vahest harva on ka kitsel sarved (1:500; 1:1000 (hormonaalne nihe). · Sarvede pikkus, kaal, maht ­ vajalik trofeede (sarvede) hindamisel. Maht ­ kaalutakse kuivalt ja vees. Kaaluvahe annab mahu. Teise osana hinnatakse (subjektiivselt) laiuse suhet pikkusele, värvust (mida tumedam, seda hinnatum), kibinate rohkust. Ka seda kui kõrgel nad sarvede peal on kasvanud, kibunapärgi (kui ühtlased ja laiad nad on),...

Jahindus
127 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Eesti mõisad

aasta novembris. Rajati ka uhke raudteerestoran, kus õhtuti käisid aega viitmas ümberkaudsed mõisnikud. Kord olnud seal Puka, Keeni, Restu, Tõlliste, Sooru ja Sangaste parun vaidlema hakanud, kellel on nii kiired hobused, et võivad raudruunast kiiremini ajada. Berg sõlminud kihlveo kõigi teiste mõisnike vastu, et ratsutades Valgast välja üheaegselt rongiga, jõuab ta umbes 30 versta kaugusel asuvasse Puka raudteejaama enne rongi. Külmal ja tuulisel sügisööl sadanud ka lumelörtsi, kui Berg Puka poole kihutama hakkas. Teel oli tuul tal mütsi peast viinud. Pööramata sellele tähelepanu, kihutanud Berg võidukalt esimesena Puka jaama. Külmetamise tagajärjel tekkinud tal aga keskkõrvapõletik ja asjatundmatu ravimise tagajärjel kaotanud krahv Berg kuulmise. Kurdiks jäämine ei häirinud Bergi teiste inimestega suhtlemisel. Ta õppis väga kiiresti ära kõne...

Kunstiajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Tutvustatakse taimekasvatust

Oluline on ka sademete territoriaalne jaotus. Eestis on erinevus mereäärsete paikade ja sisemaa vahel. Sademevaesem on läänerannikul ja Saaremaa, rikkam LõunaEesti. Niiskusreziim Eesti kuulub niiskete alade hulka, kus keskmine sademete hulk ületab aurumise. Aasta keskmine sademete hulk on 500800mm, sellest Külmal perioodil 150250mm Soojal perioodil 350550mm Aasta vältel on Eestis keskmiselt 160190 sademetega päeva. Enim sügisel, vähem kevadtalvel ja kevadel. Sademete territoriaalne jaotus Eestis on erinevus mereäärsete paikade ja sisemaa vahel. sademetevaesem on läänerannikul ja Saaremaa, sademeterikkam LõunaEesti. Pilves päevi 150165 ja täiesti selgeid päevi 2532. Aastas on keskmiselt: · 4060 udu, · 1540 tuisu, · 1223 äikese, · 13 rahepäeva....

Taimekasvatus
26 allalaadimist
thumbnail
61
pdf

Tuulest ja ilmaennustamisest

· ...enamasti soojal aastaajal, aga erandina kogu aasta vältel- nt. veebruar 2008 · ...on seda ägedam ­ mida suurem on temperatuuri kontrast õhumasside vahel, mida front eraldab ­ mida suurem on niiskusesisaldus · Paikneb kitsa vööndina atmosfäärifrondi ees ­ Pikkus ca 1000 km ­ Laius 30-50 km ­ Liigub edasi koos atmosfäärifrondiga · Frontaalne äike harilikult külmal frondil ­ äikese tekke põhjuseks sooja õhu tõus külma õhu survel ­ eriti võimas kiiresti liikuval külmal frondil- soe õhk tõuseb tormiliselt · ... tihti oklusioonifrondil · ...harvem soojal frondil ­ aga kui, siis äge ja ohtlik ­ maismaa kohal öösel pilvede ülemine pind jahtub?kasvab temperatuuri vertikaalne gradient?kujunevad vertikaalvoolud?äikesepilved ­ merede ja ookeanide kohal ka päeval Õhumassisisesed äikesed... ·...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Loomapidamise mehhaniseerimise lühikursuse kordamisküsimused

Vahetult pärast poegimist tuleb utt koos talle/talledega eraldada üheks-kaheks päevaks sulgu, mille mõõtmed lubavad utel vabalt ringi pöörata ning mis asub laudas või ehitises. Sellises sulus tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, ta lakutakse ema poolt kuivaks ning tall saab esimesel päeval kätte tallele vajaliku koguse ternespiima. Külmal ajal saab sellise sulu kohale riputada tallede soojendamiseks spetsiaalsed lambid. Uttede ja tallede eraldamine individuaalsulgu kindlustab tallele suurema elujõulisuse, vähendab orvuks jäävate tallede arvu ja vähendab oluliselt tallede surevust. Vahetult peale talle sündi kontrollitakse, kas utel on ternespiima. Ternespiima vajadus talle kohta sõltub tallede kehamassist. Tall vajab esimesel elupäeval keskmiselt 200 g ternespiima talle 1 kg sünnimassi kohta. Seega 4 kg...

Mehhaniseerimine
26 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Passiivmaja

Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Väga oluline on ka PASSIIVSE päikesekütte ära kasutamine lõunakaarde projekteeritud akende abil. Aknad on väga olulised passiivmaja osad, sest peale toasooja hoones hoidmise võimaldavad nad päikesepaisteliste ilmadega ka hoonet passiivselt kütta. Lisaks tagavad passiivmaja aknad hubase ja mõnusa äraolemise külmal perioodil kuna need ei õhka külma. Passiivmaja energiakulu arvutamiseks on Euroopas välja töötatud PHPP arvutusprogramm, mis on asjatundjate hulgas üks tunnustatumaid. Leidub ka analooge ning üheks niisuguseks on veel ISOVER'i poolt loodud programm. Nende programmide abil passiivmaja energiatarvet arvutama asudes tuleb esmalt sisestada kliimavöötme temperatuurid. Teatavasti on isegi Tallinna ja Tartu keskmiste temperatuuride erinevus tervelt 2ºC, mis siis veel Eesti ja Kesk-...

Ehitus alused
25 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS

Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Põhja-Atlandi hoovuse põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ja temperatuuri järske kõikumisi, mis on maksimaalsed sügisel ja talvel. Valitsevate läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv niiske mereline õhumass toob külmal poolaastal endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Siinne aasta keskmine õhutemperatuur on märksa kõrgem kui ida poole jäävatel kontinentaalsema kliimaga aladel, mis asuvad samadel laiuskraadidel. Põhja-Atlandi hoovus toob ekvaatori lähedalt Põhja-Euroopa rannikule sooja vett. Suved on aga Eestis mere läheduse tõttu jahedamad kui mandri keskosas. Kõige soojem kuu on juuli (Raukas 1995: 189)....

Uurimistöö
149 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun