3. polaarsed idatuuled- toovad kaasa külma ja kuiva õhku. Madalrõhkkond e tsüklon- tekib piirkondades, kus on tõusvad õhuvool. ja kus tekkivad sademed MR toob kaasa alati niisket õhku ja suvel jahedat ning talvel pehmet õhku e sula. NB! Atlandi ook. nim Mr orkaan, Vaiksel taifuunideks Kõrgrõhkkond e antitüklon- tekib piirk. kus on laskuvad õhuvoolud. Kr toob kaasa alati kuiva õh ja suvel palav talvel kü Lokaalsed e kohalikud tuuled: MUSSOONID- koh tuuled, mis puhuvad sooja ja külmal aastaajal risti vastupidi. Põhjuseks maismaa ja mere erienev soojenemine ning jahtumine. Kõige ilmekalamt on nad välja kuj euraasias, lõuna pk idaosas. Väikestel laiustel. NB! Mus.kllima on maailma kõige sademeterohk kliima tüüp. (maa abs sadem. 22000 mm/a) BRIISID- kohalikud tuul. mis puhuvad kitsas rannikuvööndis öösel ja päeval vastupidi. Briiside sad hulgas muutusi ei ole Reljeefi suured erinevused võivad põhj ilmaelementde väga järsku muutumist väga väiksel territ
Ehituse ja sisekliima kodutöö Ülesanne: Leida antud lähteparameetritega eramaja summaarne soojuskadu, näidata ära kõik vahearvutuste tulemused (tee pilt arvutuslehest). 1 Arvutusjuhis Soojus liigub kõrgema temperatuuriga keskkonnast (külmal perioodil ruumidest) madalama temperatuuriga keskkonda (õue). Seega on Eesti kliimatingimustes hoonete püsiva siseõhu temperatuuri hoidmiseks vaja ruumidesse soojust juurde anda. Soojust tuleb lisada seda rohkem, mida madalam on välisõhu temperatuur. Hoone soojuskaod moodustuvad soojuskadudest läbi erinevate piirdetarindite ja ventilatsiooniõhu soojendamise. Seega on võimalik summaarsed soojuskaod leida seosest: kus hoone summaarsed soojuskaod, W pt kõigi hoone piirdetarindite soojuskaod, W pt õhuvahetusest tingitud soojuskaod, W Piireteks on näiteks välisseinad, katus (või ülemiste korruste la...
teada. Tõnu tarvitas üha enam alkoholi ja kiskus Mariga pidevalt riidu. Mari aga ei pööranud sellele mingisugust tähelepanu. Tema käis Kremeri juures edasi, mässas kodus piimaga ning käis tihti ka uue sepa Jaagu tööd pealt vaatamas. Ei läinud kaua mööda, kui Jaak hakkas ka nende juures käima, ka siis, kui Tõnut kodus ei olnud. Tõnu jätkas oma piimavedu ja alkoholiga meelte mürgitamist. Ühel külmal õhtul võttis ta koduteel taas napsu ning suri poolel teel, nii et segaduses hobune mehe ise koju vedas ja Marile asjast märku andis. Õige pea, isegi enne Tõnu matuseid, käisid Maril kosjalised, kes soovisid uueks piimameheks saada. Mari lükkas kõik pakkumised tagasi, lõpetas ka oma vahekorra Kremeriga ning põrutas koos oma õe tütrega linna uut elu alustama.
Füüsika teooria: I Generaator seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või lainet Elektrigeneraatori tööpõhimõte põhineb magnetvälja jõujoonte lõikamisel vooluta juhtme poolt. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga nöiteks auruhüdro või gaasiturbiiniga, sisepõlemis-või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata. On erinevaid transformaatorite liike: jõutrafod, autotrafod, eraldustrafod, impulsstrafod, keevitustrafod II Elektromagnetlained Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõutult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade sü...
Ta oli suursugune väejuht ja riigimees. Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769. aastal Korsika saarel. Ta oli pärit vaesunud aadli perest. Tal oli palju õdesid ja vendi. Juba 9-aastasena saadeti ta Prantsusmaale sõjakooli. 1792. aastal astus ta jakobiinideklubisse. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee – juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon Prantsusmaal võimu ja kehtestas uue riigikorralduse. Ta sai ise esimeseks konsuliks. T’nu Rahvahääletuse tulemustele sai ta eluaegseks konsuliks. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat, tegi lõpu kodusõjale.1804. aastal kuulutas Senat Napoleoni Prantsuse keisriks. Vanaajaloolise tava kohaselt pidi keisriks kroonima paavst. Kroonimise kõige
Ronald Roosiorg K11B Iiri kohv Referaat 2011 1 Sisukord 2 Iiri kohv Iiri kohv on viskiga teravdatud ja vahukooremütsiga kaetud maailmakuulus kohvijook. Kõneldakse, et see jook sündis 1943. aastal Shannoni lennuväljal, kui restoranikokk tuli mõttele turgutada pikast lennukiootamisest väsinud reisijaid viskilisandiga kohvi. Iiri kohv maitseb suurepäraselt lõunasöögi lõpetuseks või külmal talvepäeval väljast tulles, iirlased ise kuuldavasti joovat seda varahommikul enne tööleminekut. Kuna see jook saab oma õige nüansi alles läbi jääkülma magusa vahukoore joomisel, ei serveerita joogi juurde kunagi joogikõrt. Irish Cream Maailmakuulus Iiri liköör, mida aastast 1974 toodab firma Bailey ja mis kannab nime Bailey's Original Irish Cream. Koostis. Irish Cream segatakse kokku ainult firmale teadaoleval meetodil ja
omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. See on põhimõtteliselt sama protsess, mis toimub külmikute juures. Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja õhk õhk soojuspumpasid saabki külmal aastaajal kasutada kütmiseks ja suvel jahutamiseks. Soojuspumpade lühiiseloomustus Enamlevinud soojuspumpade põhjal võib nad jagada 3 gruppi: 1. Õhk õhk soojuspumbad . Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja ühest või mitmest siseseadmest. 2. Õhk vesi soojuspumbad . Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri
Loomadel eri toimega sõnnik Sõnniku toitainesisaldus on sõltuvalt looma- või linnuliigist väga varieeruv. Lisaks tuleb arvesse võtta, millist allapanu on loomadel kasutatud, kuidas on sõnnikut eelnevalt hoitud ja selle kasutamise aega. Kõige väärtuslikumaks peetakse traditsioonilise lauda sõnnikut sellist, nagu oli maal vanaema juures, kus peeti koos erinevaid loomi ja allapanuks kasutati põhku. Loomad sõtkusid selle tihkeks ja hüva kraam laagerdus, küttes lauta külmal talvisel ajal. Sõnnik aeti laudast välja enne põllule vedamist ja sissekündmist. Tänapäeva puhastest, ilma allapanuta suurlautadest saadakse küll peamiselt läga veega ja desovahenditega väljapestud sõnnikut. Erinevad uurimused on tõestanud, et oht keskkonda reostada on sellise kraami puhul väga suur. Probleemiks tuleks kindlasti pidada ka ravimite, peamiselt antibiootikumide koos sõnnikuga põllumulda sattumist. Kõige tuntumateks on aiapidajale veise-, kana- ja hobusesõnnik
Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine Detailide deformeerumine Elastsuskadu Nõetumine ja kattumine katlakiviga õhtul maja ette pargitud auto hommikul enam kuidagi käima minna. Starter suudab mootorit vaevu-vaevu ringi ajada, kuigi eelmisel õhtul tundus akuga kõik korras olevat. Põhjus : Kütuse põlemisel mootori silindrites tekib muu hulgas ka päris palju veeauru, mis paisatakse koos heitgaasidega läbi summuti atmosfääri. Külmal talvel lühikesi sõite tehes ei jõua summuti aga pahatihti täies pikkuses üles soojeneda. Nii hakkab veeaur summuti tagaosas kondenseeruma ja jääb väikeste piiskadena selle sisepinnale. Kui pikemaid sõite ei tehta, koguneb summuti madalamatesse osadesse sellistest piisakestest ajapikku päris arvestatav kogus vett, mis madala õhutemperatuuri mõjul jääks muutub. Ühel hetkel saab seda nii palju, et väljalasketoru suleb jäine kork ja auto enam käima ei lähe.
Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine Detailide deformeerumine Elastsuskadu Nõetumine ja kattumine katlakiviga õhtul maja ette pargitud auto hommikul enam kuidagi käima minna. Starter suudab mootorit vaevu-vaevu ringi ajada, kuigi eelmisel õhtul tundus akuga kõik korras olevat. Põhjus : Kütuse põlemisel mootori silindrites tekib muu hulgas ka päris palju veeauru, mis paisatakse koos heitgaasidega läbi summuti atmosfääri. Külmal talvel lühikesi sõite tehes ei jõua summuti aga pahatihti täies pikkuses üles soojeneda. Nii hakkab veeaur summuti tagaosas kondenseeruma ja jääb väikeste piiskadena selle sisepinnale. Kui pikemaid sõite ei tehta, koguneb summuti madalamatesse osadesse sellistest piisakestest ajapikku päris arvestatav kogus vett, mis madala õhutemperatuuri mõjul jääks muutub. Ühel hetkel saab seda nii palju, et väljalasketoru suleb jäine kork ja auto enam käima ei lähe.
ka Venemaa arhitektid vastata. Näitus oli huvitav, sest see ei olnud selline tavaline igav 10 pilti järjest ja vsjo, järgmine korrus tüüpi näitus. Tore oli, et kasutatud oli mitmeid kunsti erinevaid liike ning oli kaotatud ära kronoloogia ning kirjeldanud seda perioodi teise mitte-ajaloo-õpiku nurga alt. Sain aimu, missugused mõtted olid inimeste peas 1945.ndatel aastatel ning kui hullumeelseks pidid nad minema, et lahendada meile, 21.sajandi inimestele, normaalseid probleeme. Külmal sõja ajal oli kunstnik käitunud vastavalt sootsiumi muredele ja ootustele, toimides omamoodi filtrina. Kriitika oli läänes normaalne suhtlusviis, kuid idas võttis see vorme, mida tänapäeval uuritakse eri teadusaladel.
METSKITS. Metskits on Eestis arvukalt esinev sõraline .Nii kehaehituse kui ka liikumise ilu poolest graatsilisemaks loomaks. Metskitse keha on sihvakas, jalad peened ja pikad, kael üsna pikk ja sale. Pea kolmnurkse kujuga. Täiskasvanud isendite tüve pikkus on 125 sm, õlakõrgus 75...90 sm , kehakaal 24... 38 kg. Saba on 2...3 sm pikkune ning pole märgatav. Kõrvad on suhtelised suured ja laiad, pikkus kuni 15cm. Isaloomad kannavad sarvi suurema osa aastas. Talvekarvastik on, hallikaspruuni tooniga. Pealiskarvad 5...6cm pikad, jämedad ja murduvad kergesti, sest nad on õhuga täidetud. Õõneskarv aitab säilitada kehasoojust. Peas domineerib halle värvu. Tallede karvkate on esimestel elukuudel kollakaspunane rohkete valgete täppide ja laikudega. Sügisene karvavahetus algab septembris ja lõpeb detsembris kevadine toimub peamiselt mai-juunikuu jooksul. Sarvede mahaajamine algab tavaliselt oktoobris ja kestab n...
1,Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. 2,Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega. Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal , kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega , võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikku päritolu ja hästi ravitavad. Ägeda bronhiidi puhul esineb äge köha rögaeritusega, röga võib olla limas-mädane või isegi verine. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka kurguvalu, palavik, peavalu, lihas-liigesvalud.
Lk 1 4.Kliimaolud Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus, tuntud kui, Islandi miinimum, mõjutab oluliselt ka Eesti ilma, kuna põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma. Eestis valitseb üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb
aevastamisel levivate süljepiiskadega. Gripi raviks kasutatakse neuraminidaasi inhibiitoreid, mis takistavad viiruste rakust väljumist, kuid neid tuleb tarvitama hakata 48 tunni jooksul pärast nakatumist. Tähniline tüüfus Tähniline tüüfus on põhjustatav nakkushaigus, millele iseloomulik on kõrge palavik, toksikoosinähud ja roseoleoosne-petehhiaalne lööve. Levis ka epideemiana peamiselt sõja- ja näljaajal ja külmal aastaajal. Taastuv tüüfus Taastuv tüüfus põhjustab polütsüklilise kuluga palavikuhaiguse. Palavikuhood lõpevad kehatemperatuuri ja arteriaalse vererõhu kriitilise langusega. Aastail 1901–1914 põdes seal taastuvat tüüfust 5018 inimest, nendest 4676 ajavahemikul 1907–1909. Nakkuse intensiivne levik vaibus siiski enne Esimese maailmasõja puhkemist ja 1911.–1914. a haigestus ainult 47 inimest. Katk
( Suhteline niiskus R KÜSIMUSED 1. Psühromeetrite täpsus: 1) Staatiline psühromeeter A=7,75 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 52%-39,1%=12,9% võrra. (12,9*100%)/52=24,8% 2)Aspiratsioonipsühromeeter A=3,53 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 28%-17,59%=10,41% võrra. (10,41*100%)/28=37,2% 2. Vastavus tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1. Temperatuuride normivahemik külmal aastajal on 20 ◦C kuni 26 ◦C. 2.2. Suhtelise õhuniiskuse normivahemik auditooriumis on 25%-60% 2.3. Süsihappegaasi sisalduse normivahemik on 500 ppm CO2. 3. Soovituslik õhuliikumiskiirus auditooriumis vastavalt külmale aastaajale (EVS 916:2012) on 0,18 m/s. 4. Tootmiskeskkonnas või muus tööpaigas tehtavat tööd kategoriseeritakse (EVS 916:2012) vastavalt selle raskustasemele järgmiselt:
Võitluse eesmärgiks oli enda seisukoha tugevdamine maailmas ja vastasriigi nõrgendamine. Kasutusel oli väga palju meetodeid näiteks: vastastikune luuretegevus, üksteise üle trumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Tolle aja mõjuvõimsamaks relvaks sai tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks olnud võitjaid ega kaotajaid. Üheks sõja eesmärgiks oli enda ideoloogia ja maailmavaadete peale surumine. Selleks kasutati erinevaid taktikaid näiteks: propaganda, kus tehti vastas riigi ideoloogia maha, rõhutati enda oma. Kommunistlike ning demokraatlike riikide vahel toimus Külma sõja perioodil ka otsene sõjategevus. Kodusõdadesse sekkusid ka kommunistlik NSVL ja vastne USA, toetades oma ideoloogiaga ja
GRILL JA BARBECUE "Toit elaval tulel" Raamatu autorid: Silja ja Arvi Pitelkov. Täna jutt läheb ühest väga huvitavast ja kasulikust raamatust nimega ,,Grill ja Barbecue". Mina olen Alexey Vikhlyaev ja ma tutvustan Teid autorite eluga ja muidugi raamatu maitsva sisuga. Kellele ei meeldiks värskes õhus küpsetatud toit. Maitsvat kõhutäidet saab valmistada lõkkel, grillil või barbcue-ahjus ja seda kõike aasta ringi. Selle raamatu autorid katsetasid ja tõdesid, et väga hästi saab õues küpsetada nii kevadel, suvel, sügisel kui ka kõige karmimal talveilmal. Tähtis on vaid tahtmine ja hea seltskond, muu tuleb juba iseenesest! Vaatame mida räägivad autorid oma raamatust ja elust ise: ,,Ükskõik kus tee ka ei viibiks sõpradega piknikul, perega aias või loodusmatkal elaval tulel söögi valmistamine ja nautimine on unustamatu kogemus. Ja seejuures pole suvi selleks sugugi ainus sobiv aastaaeg. Meie koostasime oma...
Aga milleks ?! Miks valis ta selleks just minu kallima? Miks? Miks? Kord elus usaldasin ma võõramaist mees ja seegi reetis mu usalduse ja võttis minult selle kõige parema, mis oli mu elus. Peale seda kui minult oli võetud minu kallim ,teadsin kohe, mis minu saatus toob. Ma lähen merele. See valu murdis kõik mu luud ja ma ei taha enam elada. Ma lihtsalt ei suuda elada ilma temata. Temalt võeti elu, mis tähendab, et pean võtma ka endalt selle, et uuesti temaga olla. Ma läksingi sel külmal ja kõledal sügisööl teele üle vee. Mina, Kapten Oliver Truu, arvasin alati, et olen tugev ja vastupidav inimene, sest olen suutnud kõigele ja kõigile vastupanna. Olen elanud oma elu nii nagu soovin, pole lasknud kellegil pähe astuda või oma elu rikkuda. Mu elus on olnud palju hetki kui mehed on tahtnud minu kallimat, tema ilu pärast, kuid ei . Keegi pole teda endale saanud.Sest me armastasime üksteist ja ei andunud teistele
valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits laks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lavepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suvekoogis. Tavaliselt oli õue keskel
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT LOODUSTEADUSTE OSAKOND Sirli Tooming Eesti Loodusloo muuseumi külastus Essee. Maateaduste alused Õppegrupp: LB-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2009 Ühel külmal ja lumisel novembrikuu kolmapäeval seadsin oma sammud vanalinna, et külastada Eesti Loodusmuuseumit. Kohale jõudnud, märkasin, et parasjagu valmistutakse uue näituse avamiseks nii, et mul oli võimalus olla esimeste seas kes näeb näitust ,,Eesti kalad". Alustasin oma ringkäiku esimeselt korruselt ,,Eesti geoloogia" väljapanekuga. See näitus toob ilusti välja osa meie planeedi kujunemisest ja ajaloost. Ning samuti tutvustab Eesti geoloogilist ehitust ja maavarasid.
käimariideid kanti vähem pidulikel puhkudel. Mehed kandsid suve ajal linasest riidest särki ja pükse, naised aga pikka valget särki, mis oli kirivööga kinni tõmmatud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid või puukoorest viiske. Saapaid ja kingi hakati rohkem kandma XIX sajandil. Tööriie pidi olema puhas. Särki vahetati kord nädalas pärast saunas käimist. Mõnede tööde puhun, nagu heinategu või kündmine, kanti vanade kommete kohaselt valget särki. Külmal aastaajal ja piduriietusena kanti villaseid värvi- kirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestitaolisest käisteta kampsunist või pikk- kuuest. Abielunaised pidid kandma peas tanu ja ees põlle. Teiste riiete peale pandi piklik linane või villane suurrätt, mida nimetati sõbaks. Mehed kandsid pidulikel juhtudel särgil jakki ja pikk-kuube, mis oli kirivööga kokku seotud. Sinna juurde kuulusid põlvpüksid ja sokid
Selleks, et õhupidav maja elamiseks ka mugav oleks, tuleb tagada hea ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem peab tooma inimesteni värske õhu, suunama tuppa tagasi väljaminevas õhus oleva soojuse ja vältima ruumide liigniiskeks muutumist. Energiasäästlik hoone peab olema nii tehniliselt kui arhitektuuriliselt eelnevalt piisavat läbi mõeldud. Hoonel ei tohi olla külmasildu ehk sellised osi, mis oma hea soojajuhtivuse tõttu hakkavad külmal ajal sooja majast välja viima. Esimene passiivmaja ehitati Saksamaal Darmstadtis 1991. a. (arhitektid Bott, Ridder ja Westermeyer). Idee ja kontseptsiooni autor on Wolfgang Feist. Maja on nelja pere elamu. Praeguseks on selles elatud üle 15 aasta. Keskmine küttekulu on olnud alla 10 kWh/m2 aastas, mis on isegi madalam kui algselt projekteeritud (14 kWh/m2*a). PASSIIVMAJA PÕHIELEMENDID: Kompaktne kuju ja hea Kõik välispiirete osad on isoleeritud piisavalt, et tagada
savivöönd ( kujunenud hilisjää ajal Võru orundi kohal jääjärves). KLIIMAOLUD Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus, tuntud kui Islandi miinimum, mõjutab oluliselt ka Eesti ilma, kuna põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma. Eestis valitseb üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma.
külmutussüsteemide kasutamisel. Kokku on sellised gaase üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Neist tuleneb ka kasvuhooneefekt, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral koguaeg. Ilma kasvuhoonefektita oleks Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis praeguse +15 asemel 18 kraadi C. Globaalne soojenemine on põhjustanud sademete muutused. Sademete hulk on suurenenud põhjapoolkeral mandrialadel, eriti külmal aastaajal. Sademetehulga vähenemist on märgata steppide piirkonnas, lähistroopikas ja troopilises vöötmes Aafrikast Indoneesiani. Need muutused lähevad kokku äravoolu, järvede veetaseme ja muldade niiskusnäitajatega. Sademete hulga muutused mõjutavad muldi ja sotsiaalmajanduislikku tegevust nagu põllumajandus, turism, hüdroenergia kasutamine, palgiparvetus. Keskmine sademete hulk Maal on suurenenud alates 20. saj. algusest kuni 1960. aastateni ja siis vähenenud kuni 1980 aastateni
geoloogia haru vulkanoloogia. St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 1857. aastast saadik, kuid 1980. aasta kevadel hakkas mägi ärkama. 27.märtsil tuli tipust auru ning tekkis väike kraater. 8. aprilliks oli kraater 500 m läbimõõduga ja 250 m sügav. Kõige ähvardavam oli aga muhk vulkaani põhjaküljel, mida põhjustas aina suurenev rõhk magmakoldes, ja see muhk kasvas 1,5 m ööpäevas. Siis, selgel ja külmal 18. mai hommikul lõhkes mäe pungitav põhjakülg ja libises alla, mida saatis maavärin. Kivimisse või magmasse suletud ülekuumenenud vesi, mis pääses rõhu alt, aurustus koheselt. Ka gaasid pääsesid nüüd valla, mille tulemusena toimus 500 aatomipommi võimsusega võrreldav purse. Plahvatused purustasid mäe põhjakülje, paisates üles kive ja koolibussi suurusi jääkamakaid. Kiviprügilaviinile järgnesid kõrvetavkuuma gaasi ja lämmatava tuha lained. Kuigi 600
Napoleon I Suur väejuht ja riigijuht või halb kaotaja? Arutlus. 19. saj tuli Prantsusmaa valitsejaks Napoleon I. See oli ajal, mil toimus revolutsioon. Napoleoni valitsusajal toimusid Euroopas suured muudatused. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Kas Napoleon I on siis suur väejuht ja riigivalitseja või halb kaotaja? Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt valitsema/tegutsema ja Prantsusmaad muutma. Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomanduse puutumatuse. See koodeks sai eeskujuks veel paljudele Euroopa riikdele. Napoleon oli suur riigijuht.
õhku juurde märja termomeetri temperatuur 34. Jäälilled tekivad pigem aknaklaasi siseküljele, sest toas on õhuniiskus kõrgem kui väljas 35. Kui õhutemperatuur kasvab, siis küllastatud veeauru rõhk kasvab 36. Kui erinevus õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel kasvab, siis suhteline niiskus kahaneb 37. Missugune pilvepaar on väljanägemiselt sarnane altocumulus ja cirrocumulus 38. Külmal talvehommikul on kõige tõenäolisem udu tekkekoht orus 39. Kiirguslik inversioon esineb kõige tõenäolisemalt juhul kui maapinna lähedal 40. Kui keskkonna temperatuuri gradient on väiksem kui märgadiabaatiline, siis atmosfäär on absoluudselt stabiilne c) Vasta küsimustele (3 punkti ülesanne) 41. Miks on tropopausist kõrgemal väga vähe veeauru? 42. Miks on virmalised jälgitavad vaid suurtel geograafilistel laiustel 43. Defineeri albeedo
Aga aasta keskmine õhutemperatuur on Ukraina idaosas kõrgem, kui lääneosas. Aasta keskmine õhutemperatuur muutub +5,5°...+7°C Ukraina põhjaosas kuni +11°...+13°C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on alates -3 °C riigi edelaosas (Krimmis -1 °...+4 °C) kuni -8°C riigi kirdeosas. Juuli keskmine õhutemperatuur on alates +23°C riigi kaguosas kuni +18°C riigi loodeosas. Soojal aastaajal sajab kaks-kolm korda rohkem , kui külmal aastaajal. Maksimaalne sademete hulk on juulis ja augustis, minimaalne aga veebruaris. Lund hakkab sadama novembri lõpus või detsembri alguses. Suurim sademete hulk on Karpaadides, kus jõuab ta 1200 mm. Väikseim sademete hulk on Musta ja Aasovi mere rannikul ning Krimmi steppides, kus sajab alla 400 mm aastas.
mitmekordsete hoonete kandeseinte ehitamiseks. Energiasäästlik Soojapidav ja energiasäästlik suletud pooridega õhutihe sein aitab hoida kokku küttekulusid. Helikindel AEROC materjali suletud poorides, mille mõõdud on 0,5-2,0 mm, paiknev õhk annab hea mürakindluse. lmastikukindel AEROC EcoTerm Plus välissein tasandab järske välistemperatuuri kõikumisi, külmal talveööl on sellises majas hubaselt soe ning kuumal suvepäeval meeldivalt jahe. Loodussõbralik AEROC on ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. "Hingav" ning soojust akumuleeriv AEROC EcoTerm Plus välissein loob hoones tervisliku ja meeldiva mikrokliima, mis on võrreldav palkmaja omaga. Tulekindel AEROC ei põle ning peab väga hästi vastu mitmeid tunde kõrge temperatuuri mõjule.
II OSA ajastu: 20. saj. algus tegevuspaik: Mauruse kool Tartus (Hugo Treffneri gümnaasium) inimese võitlus jumalaga Kokkuvõte Indrek lahkub Vargamäelt ja asub Tartusse Mauruse kooli õppima. Rahapuuduse tõttu peab ta koolis õppimiseks vanale Maurusele abiks olema, nooremaid õpilasi aitama ja lauda katma ning ust avama ka öösel. Teiste vaeste õpilastega koos veetis ta ööd külmal pööningul ("Siberis"). Kuid Indrek on õppimisest väga huvitatud ja seetõttu suhtub ta olukorda rahulikult ja saab hästi hakkama. Esimene konflikt uues koolis tekib, kui Indrek ostab Liblelt ladina keele õpperaamatud. Härra Maurus aga ütleb, et kellelegi ei tohi raha anda peale tema enda. See intsident teeb Indreku laiemas hulgas tuttavaks ja varsti saab temast oma inimene. Koos teistega läheneb Indrekule ka õpetaja Tigapuu, kes saab mitme edasise probleemi allikaks.
märkamatuks. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning muudab järk-järgult oma värvust. Lühike hallikaspruuni värvusega karvastik muutub sabast alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk talvekarvastik (nn sinirebased). Eluviis Jäärebase poolt asustavad alad kuuluvad meie planeedi kõige ebakülalislahkemate territooriumide hulka. Karmil ja väga külmal arktilisel talvel elab rebane peaaegu täielikus pimeduses. Suvel elutseb polaarrebane õõnsustes või urgudes, mida ta küngaste jalamile, järskudele mere-või jõekallastesse kaevab. Talvel kaevab ta sügavasse lumme omavahel ühendatud keeruliste käikude süsteemi, kus elab sageli koos mitu perekondlikku seltsingut. Kõige tüüpilisemad polaarrebaste elualad on künklikud lagetundrad. Et niisuguseid paiku on tundras
Fourth level Fifth level Fourth level Fifth level Violetne,tumepunane,erkpuna Heleroheline,erkpunane,must, ne,must,valge heleja tumesinine Pihtkuub ehk pikkkuub e. vammus Tehti enamasti pruunist tasapindsest toimsest täisvillasest riidest Kanti enamasti külmal ajal ja sageli veel kasuka peal Pihtkuub e. pikkkuub oli pidurõivas Krae otsad ahenevad ja krael on linane vooder Tori naiste händega pikk kuube nimetatakse veel ka nöörkuueks, sest nad on ilustatud punaste nööridega nn. kaarustega Händega pikkkuub Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
BRONHIIT Bronchitis (lad.k) Bronchitis (ingl.k) SELETUS JA ÜLEVAADE Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega. Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal, kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega, võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikud ja hästi ravitavad. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20%täiskasvanutest.
Metsastepp ehk puisrohtla Rohtlad Maailma suurimate põllumassiividega alad, pinnamood on tasane. • Parasvööde (v.a. pampa). • 4 aastaaega. • Talv: suht külm -5°C …+5°C • Suvi: pikk ja soe suvi, sajab vähe • Sajab: 200-400 mm, kevadel. Probleemid: tolmutormid, tulekahjud, erosioon- uhtorud Kaitse: metsaribade istutamine Taimkate • Taimed puhkavad külmal talvel ja kuival, kuumal suvel. • Taimed kohastunud lühikese kevadega. • Õitsevad lühikese aja jooksul, et enne põuda viljuda. • Niiskusevaru maa-alustes osades: paksudes juurtes, mugulates, sibulates. • Seemned pähikutes: kõrrelised, pujud, stepirohi. • Põua ajal keeravad osa taimi lehed rulli. • Väikesel maa-alal kasvab palju liike, sest taimed kasvavad ja õitsevad eri
3.2 Plastsete määrete kvaliteet · Penetratsioon pehmus, katse 25°C juures, saadakse NLG-i arv. · Tilktemperatuur - näitab, millisel temperatuuril langeb katseseadmes määrdeproovist esimene määrdetilk. · Penetratsiooniarv näitab, kui sügavale määrdekihti tungib standardne katsekoonus 5 s jooksul +25°C juures. Mida suurem arv, seda pehmem on määre. Penetratsiooniarvu järgi saab otsustada, kas määret kasutada soojal või külmal aastaajal, aga samuti seda, kui kergesti on ta määrdesõlme pressitav. · Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta. Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes.
möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski.) Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. ( Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva.) Eesti ilma kujundavad õhumassid:1)arktiline-toob kaasa külma ja kuiva ilma,eestis põhjustab tugevat
Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse. Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus. Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal. Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud pikne. Haljala kiriku tornikiiver sai praeguse kuju 1865. aastal. Kirikus on Johann Valentin Rabe loodud barokk-kantsel aastast 1730. Viru Õlu Rakvere mnt 7, 45301, Haljala Üld tel.: 32 95 000 Faks: 32 95 001 E-post: [email protected] Viru Õlu on Eesti õlletehas, mille tootmisüksus paikneb Lääne-Virumaal Haljalas. Ajalugu
Riskianalüüs NR. Ohutegur Riski iseloomustus Riski Riski vähendamiseks hinnang teostatud ja kavandatud Füüsikalised ohutegurid 1. Õhutemperatuur Õhutemperatuur +21°C , Võimalus kanda ülemise piiri lähedal 23°C Madal soojemaid riideid, külmal perioodil jahedam soojapuhur 2. Suhteline õhuniiskus 45...55% soovitatav norm. Madal Ventilatsioon 40...60% 3. Tolm Laos ja ladustatavatel Üld- ja kohtventilatsiooni pindadel kaua seisvad Keskmine olemas olu kaubad, tööprotsessidest tulenev 4
Hajuskiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis pärast hajumist õhu molekulidel, aerosoolil, veeaurul ja pilvedes jõuab maapinnale kõikvõimalikest suundadest. Hajuskiirguse voogu mõjutab lisaks päikese seniitkaugusele kõige rohkem see, kui suur osa taevasfäärist on kaetud pilvedega, kuidas pilved paiknevad päikese suhtes ning kui paksud on pilved. Veekogude/maailmamere mõju kliimale: o Vee lähedus vähendab maismaa kliimakõikumist o Külmal aastaajal on meri maismaa soojendaja, soojal aastaajal aga maismaa jahutaja Hoovuste mõju kliimale: o Soojad hoovused kannavad endaga suurt soojushulka: merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.
Pöördumatud tagajärjed Ühel külmal sügisesel õhtul jõudis Andres koju oma naise Katreeni ning väikese lapse Sigridi juurde. Toit oli ammu juba valmis saanud ning naine hüüdis abikaasat, et too nüüd kiiresti sööma tuleks, muidu jahtub veel ära. Mees lonkis nördinult söögilaua juurde ning võttis istet. Ta oli täna äärmiselt tujust ära ning närviline, sest sai ühest kohutavast uudisest hiljuti teada. "Kas sul oli täna halb päev tööl?" küsib Katreen, samal ajal toites Sigridit. "Ahh.
Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Umbes meetri kõrguselt olid seinad lausa pigitatud ning lõhnasid nii talvel kui suvel tugevalt suitsu järele. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest püstaklõõre. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul üigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest- alumisest ja ülemisest- poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ja suits välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lävepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, caid õues asuvad suveköögis.
See omakorda suurendab mürgiste heitgaaside hulka. Isegi katalüsaatoril ei ole puhastavat mõju enne, kui ta saavutab töötemperatuuri. Viimased uurimused on näidanud, et normaalsel talveajal väljub mootorist esimestel kilomeetritel pärast külmkäivitust 90% kogu mürgiste heitgaaside hulgast. Käreda pakasega alaneb tunduvalt aku käivitusvõimsus -18 °C puhul 40% võrreldes +20 °C. Tühjast akust tingitud käivitusabi vajavaid autojuhte on külmal talvepäeval tihti näha. Kuigi uuemate autode elektrisüsteem on parem, on samal ajal ka enam elektrit kulutavaid süsteeme, näiteks soojendatavad klaasid ja peeglid, istmesoojendus, raadio jms, mis kõik koormavad akut. Talvised lühikesed sõidud ei suuda akut piisavalt laadida, auto eelsoojenduse komplekti kuuluv akulaadija hoolitseb ka selle eest. Süsteemi võib vooluvõrku lülitada kogu ööks, märgatavalt mugavam ja energiasäästlikum on panna süsteemi juhtima käivituskell
Külm sõda. Raudne eesriie Lähiajalugu II § 24 Teema nimetus ka: kahepooluseline maailm Kordamine - Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. Vt kaarti lk 6 USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. ...
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque 1. Tegelased · Tjaden: Kõhn poiss ja ametilt lukksepp. Oli kompanii suurim söödik. · Müller V: Kandis raamatuid kogu aeg endaga kaasas, sest õppis sõjajärgseteks eelküpsuseksamiteks. Oli Pauli klassivend. · Müller: Ta oli üpris ettenägelik, kui paraku juhm poiss. Ta saab endale Kemmerichi saapad, kuid pärast valgusraketiga kõhtu saamist sureb. Hiljem saab need saapad endale Paul. · Albert Kropp: Väikest kasvu noormees, kellel oli väga hea pea, mis sai paljudest keerukatest asjadest aru. Oli Pauliga väga hea sõber ja ka klassivend. Sai killu jalga, mille tõttu talt see ka amputeeriti. · Leer: Täishabemega noormees. Talle meeldisid lõbutüdrukud. Käis Pauliga samas klassis. Sureb lõhkise puusa tõttu, mille põhjustab mürsukild. Õige surma...
Ta tundus tõeliselt sõbralik ja tore isiksus olevat. Ta teadis palju rääkida teatrist ja muusikast. Muusika on talle eriti hingelähedane, sest ta õpib muusikakoolis viiulit. Peale meie ühiseid vestlusi koolis hakkasime aega ka väljaspool klassiseinu veetma. Ma nautisin tema seltskonda ja paistis, et tema minu oma ka. Me võisime rääkida nii vabalt, nagu me oleksime lapsepõlvesõbrad. Me naersime ja lõbutsesime koos. Aga miski pole püsiv. See juhtus ühel külmal ja tuulisel pühapäeva pärastlõunal. Ilm oli kehva, aga kodus ka passida ei tahtnud. Otsustasime kohvikusse istuma minna. Paningi riidesse ja kell 14.00 saime kohvik ''Mandariin'' ees kokku. Läksime sisse, tellisime kohvi ja kooki ja asusime juttu puhuma. Jutt meil üha jooksis ja minus kasvas iga sõnaga usaldus tema vastu. Ta tundus nii aus ja mõistev. Küsisin temalt, et :'' Sõbrannad jagavad ja peavad ju kõiki saladusi?''; Ta vastas jah ja ma uskusin teda
Iseseisevtöö Sissejuhatus Soojustagastite tasuvuse ja tõhususe hindamise põhikriteeriumiks on selle paigaldamisega kaasnev energia kokkuhoid. Energia kokkuhoiu arvutamise aluseks on tagasti kasutegur. Paraku on esinenud selle igapäevasel kasutamisel ebakompetentsust, mistõttu on saadud ebaadekvaatseid tulemusi. Soojustagastid Üheks energia kokkuhoiu viisiks on kasutada ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat. Külmal perioodil saab sissepuhkeõhku eelsoojendada väljatõmmatava õhuga. Kuumal perioodil, kui väljatõmbeõhu temperatuur on madalam välisõhu temperatuurist, saab kasutada väljatõmbeõhku sissepuhkeõhu jahutamiseks. Selliseid energiat vahendavaid süsteeme nimetatakse soojustagastiteks. Soojustagasti põhikomponendiks on soojusvaheti. Soojustagastid jagatakse regeneratiivseteks ja rekuperatiivseteks. Neist esimese korral energia
ja oli kõike seda, mida tollane ühiskond taunis. Ta ei olnud tavaline heledapäine eestlane, vaid tumedama verega ja pigem väljapoole elav kindlate põhimõtetega vabadust ihkav tüdruk, kes ei kannatanud kellegi teisele allumist. Oma julge meele ja väljaütlemistega tekitas ta kaaskodanikes ebakindlust ja aukartust, mistõttu ei tahetud teda igaks juhuks oma läheduses hoida, kuid väikest kaitsetut tüdrukut ukse taha ka ei visatud. Kui Tiina ühel külmal talveõhtul Tammarude ukse taha sattus, käis temaga kohe kaasa kõhedust tekitav kahtlus, et tegu on nõia järglase või mis veel hullem- libahundiga. Oli ju tema ema kirikuesisel teiste ,,temasuguste" hirmutamiseks avalikult hukatud. Tollal ei vaevunud keegi asja tagamaid uurima ning ei lastud end heidutada faktist, et naine oli metsas üles kasvanud ja tundis seetõttu väga hästi metsataimi ning nende raviomadusi. Ta
Inimasulates ähvardavad teda eelkõige kassid ja koerad, mujal kõik suuremad kiskjad või röövlinnud. Nirgi elu teeb keeruliseks ka toidukonkurents kärbiga, kes toidupuudusel kipub väiksemat venda välja tõrjuma. Nirgi arvukus on otseses sõltuvuses saakloomade arvukusest. 5. PEREELU Nirk kolib meelsasti elama näriliste urgu. Ühe nirgi kodupiirkonnas võib olla mitu sellist urgu ja mitmesuguseid varje- ning puhkepaiku, mida ta teatud aja tagant ja vajadust mööda kasutab. Külmal ajal vooderdab praktilise meelelaadiga nirk hõivatud uru endise peremehe karvadega, mõistagi pärast magusat söömaaega. Kodupiirkonna suurus sõltub saakloomade arvukusest. Isaste nirkide territoorium on harilikult suurem kui emastel. Nirkidel pole kindlat jooksuaega; väikesed nirgid võivad ilmavalgust näha koguni talvel. Tavaliselt sünnitab emasloom ühe suve jooksul mitu pesakonda.Tiinus kestab viis nädalat ja ühte pesakonda mahub enamasti 37 õde-venda.
lahuses. See ei lase lihal mureneda ning muudab selle suussulavaks ja magusaks. Loputa kala enne toiduvalmistamist külma veega. 5. Kanalisatsioonitorud Kanalisatsioonitoru haisu vastu vala torusse tassitäis äädikat (30%) ja lase pool tundi seista, seejärel loputa külma voolava veega. Veel põhjalikumalt puhastab äädika ja sooda segu. Puista torusse 2 sl soodat, seejärel vala ½ tassi äädikat (30%), jäta ained kahekümneks minutiks mullitama. Lõpuks lase külmal veel minut aega joosta. 6. Kanga värvimine Kangast värvides lisa viimasele loputusveele 1 tl äädikat, mis aitab kaasa värvide püsimisele. 7. Kartulid Kooritud kartulid püsivad kauem valged, kui lisada vette, milles neid hoiad, 1 tl äädikat (5%). 8. Katlakivi dušiotsikul Kui dušiotsik on katlakivist ummistunud, leota seda kausis, milles on üks osa äädikat (5%) ja kolm osa vett. Kontrolli 30 minuti pärast ja loputa puhta külma vee all. 9. Katlakivi kraanidel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
