puuduvad. amplituud suurem kui aastane kuu keskmise temperatuuri amplituud. Lähisekvatoriaal-ne Pool aastast (soojal Aasta ringi palav (soojal aastaajal Sademeid palju (1000- Passaadid Kaks aastaaega- vööde aastaajal) ekvatoriaalne keskmiselt 25°C, külmal aastaajal 2000mm/a.) suvi kuiv ja niiske. õhk (EÕ), pool aastast 20°C) selgelt tulevad esile niiske ja vihmane, talv kuiv. troopiline õhk (TÕ) soe ning kuiv ja jahedam periood. Troopiline vööde Troopiline õhk (TÕ) Aasta ringi palav (suvel keskmiselt Vähe sademeid Passaadid Kaks aastaaega- 25°C, talvel <20°C)
· · Biskviittaigna põhitooraineteks on: · Jahu 1 osa 25% · Suhkur l osa 25% · Muna 2 osa 50% · · Osa jahust (kuni 25%) võib asendada tärklisega vahekorras 1:1 · Biskviidi valmistamine: · Biskviidi valmistamiseks on kaks põhimoodust. · 1.Külmal menetlusel (põhibiskviit) · 2.Soojal menetlusel · · Biskviittaigna liigid · 1. külmal menetlusel on valmistamise võimalusi mitu. · * Külmal menetlusel valmistatud taignast on tooted kohevamad · Põhi-ehk klassikalise biskviidi valmistamine · Munakollane eraldatakse munavalgest. Munavalge valatakse külma rasvavabasse katlasse. Algul vahustatakse munavalget ilma suhkruta, kui on tekkinud valged vahukübarad , hakatakse juurde lisama järk-järgult 1/3 osa suhkrust. Vahustatakse kokku 20- 30 min. Munavalge on vahul, kui lusikaga tõstes, säilitab ta oma kuju
Doris Kareva Päevapildid (1978) Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Aeg
· "Vari ja viiv" 1986 · "Maailma asemel" 1991 · "Hingring" 1997 · "Armuaeg" 1991 · "Fraktalia" 2000 · "Mandragora" 2002 · "Aja kuju" 2005 · "Lõige" 2007 Doris Kareva tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid.
Looming · Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 · Üks tema kuulsamaid esikkogusid on "Päevapildid", mis ilmus aastal 1978 · Viimane luulekogu "Deka" ilmus 2008. aastal · Kareva tõlgib ja koostab erinevaid luulekogusid näiteks "Surmapõletaja" 2006. aastal Doris Kareva Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: Ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest ma tahtsin nii. Kõik otsustati. Välajaspool meid endid Ma teadsin, sa ei tule nagu nii. Ei, ära ütle, et sa oleksid tulnud, Kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleksid tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Küsimus · Mis oli Doris Kareva viimase luulekogu nimi, mis ilmus 2008
sellised, mis panevad vahetevahel ka sügavamalt mõtlema. Palju luuletusi on küllaltki lühikesed ja lihtsasti jälgitavad. Samuti on aru saada, et Doris Kareva ei kirjuta niivõrd päevakajalistest teemadest ega ole ühiskonnakriitiline, vaid paneb rõhku just tunnetele ja emotsioonidele, mida ta ilmselt on ise läbi elanud. Üheks lemmikuks luuletusest Doris Kareva loomingust sai ,,Lõpp" ning just selle esimene ning viimane osa. Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea: Ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti Sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid. Ma teadsin, Sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid.
Linnateatris Jaanus Rohumaa lavastuses samanimeline etendus. Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võibolla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. See tüdruk ei tule enam
(Kaa) 20. Talvispüha õhakul läävat ka kolm laiskagi kergohe. (Plv) 21. Jõulu- ja nääriöösstele pidivad sigur seitse korda, karjane kaheksa korda ja künnimees kümme korda. (V Ng) 22. Kui õlut otsas, siis ka nuudipäe. (Krj) 23. Küünlabä lastakse vang lahti. (Kaa) 24. Paavlipäävast pragu merese, tõnisepääst tõuk härja selga. (Sa) 25. Tõnisepäev olevat talve keskpaik. (Trv) 26. Taliharjapäeval murti talve selgroog. (V Jg) 27. Küünlapäeval murtakse külmal seljaluu katki ja külmal hakkab üks silm vett jooksma. (Võn) 28. Lumi küünlaks, vihm jüriks. (Puh) 29. Piitre pist lämmä ora lumõ sisse. 30. Madisepäev hakkavad kõrred lund vihkama. (Plt) 31. Maarjapäiväl piävät viiotsa joba kokku saama. (Ote) 32. Pastumaarjapäeval visatakse esimene kuum kivi vette, karjalaskmise päeval teine ja jüripäeval kolmas. (Pst) 33. Tõnisepäevast öeldi, et tuline kibi olla vee sisse visatud. (Kul) 34
Hakati tootma ka ballistilisi rakette, mis olid võimelised tuumapea toimetama igasse maailma nurka. Tuumarelvad seadsid ühelt poolt kogu maailma hävimise ohtu, teiselt poolt ei oleks selles sõjas olnud võitjaid. Seega aitasid need ära hoida uue maailmasõja puhkemise. Peale võidurelvastumise käis võitlus ka majanduses, poliitikas, kultuuris ja teaduses. See oli võitlus demokraatia ja kommunismi vahel- kumb on edukam. Kindlasti oli Külmal Sõjal väga tugev mõju sõjatööstusele ja teadusele. Tuumarelvade arendamine andis tõuke ka rahumeelse tuumaenergeetika arengule. Ballistiliste rakettide katsetamine ja tootmine on mõjutanud kosmoselendude arengut. Üheks Külma Sõja sümboliks võib ka nimetada Raudset eesriiet. Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kehtestati kommunistlik riigikord- katkestati inimeste võimalus suhelda läänemaailmaga Kõik, mis toimus NL jäigi Nõukogude Liitu ning mis väljaspool seda, ei
• Ajakirja "Looming" luulepreemiad (1991,1993) • Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest (1993) • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) • Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest (2003) • Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest (2006) Näide loomingust Lõpp Doris Kareva Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti Sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid. Ma teadsin, Sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud,
Kreutzwaldi kodumuuseum Kreutzwald oli väga aldis inimene ning väga hea arst. Ta oli alati nõus kõiki aitama. Arstiabi said ka need haiged kellel ei olnud raha ning seega polnud ta ka ise rahakas mees. Ta tegi koduvisiite isegi külmal talvepäeval, pannes endale selga hundinahast kasuka. Seejärel istus vankrisse ja sõitis kodust kaugele. Kuna vahemaad olid suuured ja mingeid kontaktsidemeid ei olnud, siis võis ka nii juhtuda, et kohale jõudis alles selleks ajaks, kus ei olnud enam midagi teha vaid ainult kaastunnet avaldada. Haigeid ravis ta enda kodus, kus tal oli selleks eraldi kabinet. Ma käisin Kreutzwaldi kodukohas esimest korda. See oli ühe tavalise ilmakodaniku elumaja, kus oli olemas kõik eluks vajalik
serveeritakse temperatuuril 8-10, portereid ka näiteks 12-kraadise temperatuuriga. · Õlu sobib hästi aperitiiviks, kuna õlu on hea isutekitaja ning aitab toitu paremini omastada. · Kerge toidu kõrvale soovitatakse heedat õlut, tugevamate liharoogade kõrvale tumedat. · Traditsiooniliselt jaguneb õlle tarbimine ka aastaaegade kaupa. Kevadel võimutsevad märtsiõlled ning kanged heledad bockid. Suvel on valitsevaks hele kerge laagerõlu. Külmal talveilmal annab sooja tume õlu ja mõnus jõuluporter. · Õlut kasutatakse ka toiduvalmistamisel, näiteks marineerimisel. Seda kasutatakse ka kastmetes ja pajaroogades. Kui toiduvalmistamisel on kasutatud õlut, siis pakutakse selle roa kõrvale sama õlut, mida sisaldab toit. · Tume õlu võib lisada magustoitudele ja kookidele väga meeldiva nüansi.
Daam kasutab vaid valgeid taskurätte. Täis saladusi on ta buduaar. Siin avaned, kuid end ei anna kätte. Me vahel pole muud kui vikerkaar. Üks daam ei kerja. Tal on kõike küllalt, ka siis, kui tahaks valust oiata. Et olla daam, ma vaikima pean üllalt. Kui plahvatan, siis ette hoiatan. Su mindud tee Su mindud tee jäi minu sisse see tume mets ja jahtund maa ma tulen taas su sammudesse ja ma ei tea mis minust saab Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid.
Rinieri- skolaar, noor aadlik, kes õppis pikka aega Pariisis ning oli kodulinnas Firenzes nii tema teadmiste kui ka päritolu pärast väga lugupeetud noormees. Ta oli kergesti armuv , kuid päris suurte elukogemustega. Tema tunded olid väga kerged muutuma ääramustest äärmustesse.Skolaare peeti üldse armastuses nö "vanadeks kaladeks". Elena ümmardaja- väga ustav ja truu ning usaldusväärne teenija oma emandale. Täidab kõiki käske ning on Elena ja Rinieri vahendajaks külmal talveööl, kui skolaar Elenat asjata hoovi peal ootab.
Isa ja ema on leppinud jälle. Väljas on laupäev ja tilguvad räästad. Istun ja vahin ja mõtlen vist talle. Nagu saaks mina siis kedagi päästa. Vaibad on kortsus ja segi on sahtlid. Keemia kontrolltöö keeratud käkru. Köögi pool lõhnavad vasttehtud vahvlid. Istun ja põrnitsen endale näkku. Väljas on laupäev ja tilguvad räästad. Mida ma vahin, et välja ei lähe? Kedagi hoida või kaitsta või päästa... Sõnu on palju ja suutmist on vähe. Lõpp Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea: Ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti Sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid. Ma teadsin, Sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud, Kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. 5
endast tabatud inimesed mõnel tegevusel ja näode emotsioone .Kõige tihedamini oli piltidele jäädvustatud inimeste kurbus,mõtlikus ja väsimus vähestel piltidel võis kohata naeratamas inimesi, kes olid elurõõmu täis . Samuti fotograaf rõhutas väga palju inimeste silmi .Mõnel pildil oli väga selgelt näha kuidas oli tehtud silmadele piirjooned ,see ei rikkunud pilti vaid näitas kui ilusad võivad ühed või teised osad olla inimese kehas . Kõige rohkem meeldis mulle külmal ilmal tehtud rannas pilt ,kus seisis ema koos oma lapsega. Pilt oli sinakas toonis, merel oli hõbedane läige mis peegeldus arvatavasti päikesest , mis küll pildile ei jäänud . Kahtlen ,et pildil olevad inimesed teadsid või teavad ,et nad on üks väike , kuid ilus osa Dmitri Kotjuhi foto näitusest. Praegu näidetakse seda näitust Viljandis hiljem läheb see Tartusse ja lõppude lõppuks on see esindatud Pärnus .
Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd Paiknemine Paikneb lähistroopilises kliimavöötmes 30-40 laiuskraadi vahel Vahemere piirkond, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Aafrika Kliima Soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on parasvöötme õhk Temperatuur suvel 24-25 kraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Suvel on sademeid 200-600 mm ja talvel kuni 1000mm Suvel troopiline õhumass, talvel läänetuuled Vahemerelist tuult nimetatakse sirokoks Aastaaegadeks on suvi ja talv ning kevadet ja sügist ei eristata Mullad Pruunmullad Huumuserikas Suur erosioonikiht Viljakas ja kivine Taimkate
Suurtaimestik 124 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab enim kollast vesikuppu, harulist ja vegetatiivset jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, harilikku kuuskheina, pilliroogu ja jõgikõõluslehte. Sammaldest vesisammalt. Vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat. Liigirikkus ja hulk on varieeruv. Jõgede toitumine 1/3 aastasest äravoolust - iga toiteallikas Põhjavesi Põuasel suvel ning külmal ja pikal talvel Vihmavesi Lumesulamisvesi Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_j%C3%B5gede_toitumine http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_j%C3%B5gede_h%C3%BCdrobioloogili sed_t%C3%BC%C3%BCbid_ja_elustik http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_j%C3%B5ed http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesti-riikliku-bioloogilise-mitmekesisuse-te abevorgustiku-koduleht/okosusteemne-lahenemine/sisevee-0
Vajadusel valuvaigistid, spasmolüütikumid Keelatud: alkohol ja vürtsised toidud. Prognoos Korraliku ravi korral paranevad haiged 5-10 päevaga. Ravimata juhtudel võib põiepõletik kujuneda krooniliseks või lisanduda püelonefriit ehk neeruvaagnapõletik. Kaasuvate haiguste korral (kasvajad, kuseteede kivid) on kroonilise põiepõletiku väljakujunemise või uue ägeda episoodi tekke tõenäosus suurem. Ennetamine alakeha soojas hoidmine (mitte istuda külmal kivil, mitte kanda külma ilmaga lühikest seelikut) korralik hügieen.
Seks et iseennast salata Mossitus tahtmatult lõikan end lahti maailma heledast raamatust küsid mis minuga lahti ning sinu hääles on saamatust valede magusat prahti tõsidus varjab kui tüll sinustki lõikan end lahti küsid on valus on küll Iga päev Iga päev, iga öö tuleb keegi söestunud silmil. Ei räägi, mida ta nägi elavas maailmas. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Päev langes Päev langes. Üle silla
mind aina kiusab sinust mõlgutelu, ei ihnsal unuda ta rikkus saa. Kord aardest hea on meel, ent samas pahaks teeb meele näriv kartus varga ees; kord sinuga ma üksi olla tahaks, siis taas, et näeks mu rõõmu igamees. Kord sinu nägemise küllast joobun, kord nälgin, unistades uuest peost; ma ütlen lahti lõbudest ja loobun, kui nendel sinuga ei ole seost. Nii päevast päeva paast ja priisk, kord küllane, kord kasin on mu liisk. LÕPP Doris Kareva Ma ootsin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootsin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. ÜKSINDA Doris Kareva Kõik on liiga laokil! Ja ei mahu
Ettevaatusabinõud Hoiduda eemale kõrgetest üksikutest puudest lagedal alal, kõrgetest mobiiltelefonimastidest ja elektriliinidest Vältida veega kokkupuudet. Väljas eemale hoiduda metallesemetest Hoonete maandamine piksevardaga. Soovituslik vältida ahju kütmist, telefoniga rääkimist ning teiste elektriseadmete kasutamist. Äike Eestis Kõige sagedamini esineb maist septembrini Erandkorras ka külmal ajal Enamus äiksepäevi esineb Eestis kõrgustikel harvematel juhtudel ka rannikul Äikese vaatlemine Andmete kogumine ühtsesse andmebaasi Tartu Ülikooli Geograafia osakonda 2006-2010 seisuga on ligi 7000 vaatlust Infot kasutatakse äikesedetektorite andmestiku võrdluseks ja täiendamiseks Kõigil on võimalus anda oma panus. Lisainfo Vahurilt.
Külm sõda NSVL ja USA vastasseis. Neid nim. üliriikideks - nii tähtsad riigid, mis mõjutasid tervet maailma. Bipolaarne maailm - pärast II MS muutus maailm kaheks. Ühel pool USA ja need riigid kelle julgeolek sõltus USAst ja teisel pool NSVL ja tema sõltlased. Külmal sõjal on mitmeid avaldumis vorme - *võidu relvastumine, *luure tegevus (sõjaline luure, majanduslik luure-NSVL), *endale liitlaste otsimine vastaste poolelt, *propaganda, *ideoloogiline, *kultuuriline, *kriiside tekitamine, *konfliktide tekitamine. Eesmärk oli nõrgestada teisi (oma vastasied). Ei saanud sellest tegelikku sõda, kuna mõlemal poolel oli olemas tuumarelv. 1947 võeti USAs vastu Truumani doktriin - USA president Truuman tegi ettepaneku osutada sõjalist ja
Saab mängida omanikuga ja igast asju teha, kuid kassi elu on kurb ka. Näiteks kui sa oled ilma koduta. Mu elu oleks sama mis praegu - mu ümber oleksid mu inimesed, kes toidaksid mind ja mängiksid minuga. Ainuke asi, et ma oleksin kass mitte inimene. Elu oleks sama kuid ka erinev. Ma ei peaks enam koolis käima, saaks terve päev magada ja mõnuleda. Enamus mu eluajast oleks murevaba, õues poleks mul külm kuna mu keha katab paks karv. Vahest väga külmal ajal oleks ikka külm, aga enamasti mitte. Saaksin teiste kassidega suhelda, nendega koos aega veeta. Ma magaksin seal kus tahan, enamasti seal kus kõige soojem on või kus kõige mugavam on. Mulle meeldiks vaadata enda inimesi ilma mingi mõtteta ja vaadata aknast teisi loomi. Kui juhtub, et tuleb lind, siis teda ma ajaks taga nagu saaki. Ma saan enda inimestelt küsida, et nad mind õue laseksid, et nad mulle süüa annaksid ja et nad mulle pai teeksid.
· Kassikäpp · Randaster · Emaputk · Merikapsas Veetaimestik · Rootukkade vaheline ala on liigirikas penikeeled räni-kardhein tähk-vesikuusk kollane vesikupp · Vetikad: Pruunvetikad-põisadru Punavetikad Klimaatilised tingimused · Keskmine õhutemp. 5-6 kraadi. · Kõige soojem-juuli(15,8 kraadi) · Kõige külmem-veebruar(-5 kraadi) · Keskmine sademete kogus 650 mm. 63% soojal aastajal 37% külmal aastaajal · Kliima on merelisem, niiskem ja jahedam kui Eesti sisemaal. Turism · Rahvuspargiga tutvumine: Jalgsi Jalgrattaga Matsalu lahel paadiga · Linnuvaatlejate tarbeks vaatetornid: Haeska Keemu Kloostri Turism · Uue-Taatsi talus taluelu tutvustamine: lambakasvatus villatöötlemine mesindus käsitöö piknikud taluõuel Linnuvaatlus
suvekuudel, kui merevee pinnakihtide tõuseb üle 14-15º Rohevetikad - koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres v. magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. Läänemere plankton. Läänemere bakterid, fütoplankton ja zooplankton moodustavad koosluse, mis käitub kaootiliselt.
Pinnas peegeldab tagasi keskmiselt 10-40% maapinnale saabunud kiirgusest. Polaarjoonte vahele tekib polaaröö ja polaarpäev Polaaröö ausub allpool ja polaarpäev asub üleval. Poolustel kestab polaaröö 6 kuud ning polaarpäev ka 6 kuud. Maa kaldu asetsev telg määrab selle, kui palju mingi koht valgust ja soojust saab. Kui tänu päiksele Maa muudkui soojeneb, siis miks pole see siiani üle kuumenenud? Loomulikult sellepärast, et öösel ja külmal aastaajal maapind jahtub ja kiirgab soojust maailmaruumi tagasi. Kuid need alad, kus on päikesekiirguse hulk suurem, peaks sealne kliima siiski aina soojenema. Sama vastupidi väheste päikesekiirte langemisega. Siin mängib suurt rolli õhkkond: liikuv õhk ja ookeanide hoovused jaotavad soojust ümber ja vähendavad temperatuuri erinevus Maa eirnevates paikades.
Valgekihv Jack London Jack Londoni teoses ,,Valgekihv" jutustatakse hundi elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Kõik algas ühel külmal talvel, kui hunt Kiche ja koer Ükssilm said pojad. Talv oli külm, mille tagajärjel surid kõik pojad väljaarvatud üks, Valgekihv. Ta oli hundi ja koera segu. Tal oli koera iseloom, ta sõbrustas inimestega ja püüdis olla inimeste sõber. Teine pool temast oli metsik ja tal olid instinktid, et looduses ellu jääda. Kord sööki otsides märkas Valgekihv indiaanlasi, kes olid lahked ja võtsid ta enda juurde elama. Nad kasvatasid ja hoolitsesid tema eest. Valgekihva uueks peremeheks
Libahunt August Kitzberg Lühikokkuvõte Kord elas tore perekond nimega Tammaru. Tammaru peremehel ja perenaisel oli poeg Margus, sulased Jaanus ja Märt ning kasutütar Mari, peres elab ka Marguse vanaema. Ühel külmal õhtul kui Mari luges ja perenaine ketras, saabusid õuest külma tuule käest Jaanus ja peremees. Olid juba sööma hakkamas, kui äkki kostis ukse tagant huntide ulgumine ja kraapimine. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Suureks üllatuseks ei olnud aga ukse taga hunte vaid üks väike tüdruk, kes tõmmati ruttu tuppa. Pikemal uurimisel selgus, et tüdruk on äsja mõrvatud ,,nõia" tütar. Türukule pakuti süüa ja õhtu saabudes tehti talle ahju peale magamiskoht. Tüdruk sai endale nimeks Tiina ja pererahvas jättis ta enda juurde. Tiina saabumisest on möödas 10 aastat, Mari, Margus ja Tiina on täiskasvanud. Mõlemal...
Närvirakkude kiududes on väliskeskkonna suhtes negatiivsed laengud suurusega -70mV. Kui närv saab puudutuse või muud sellist väliskeskkonnast, siis suureneb laeng 70mV ja saavutab suuruse 40mV. Võrreldes väliskeskkonnaga on need pinged väga väiksed kuid nad on meile väga vajalikud. Närvikiud koguvad ja saadavad infot ajju. Seal saadud info defineeritakse ja vastav lahendus saadetakse mööda närvikiudusid tagasi. Selle abil saame me vahet teha soojal ja külmal ning üldse elus orienteeruda. Närvikiud kontrollivad meie elu. Nad on imeväiksed, kuid nendeta me elus hakkama ei saaks. Pinged aitavad meid ka arstiteaduses. Kui südames või ajus on haiguslikke nähtusi, siis nende mõjul tekkinud pingeid registreerib EKG ja EEK aparatuur. Need aparaadid aitavad elusorganismides ennetada ja avastada võimalike rikkeid, mis võivad osutuda eluohtlikuks. Elektriväljad ümbritsevad meid ja me tekitame neid ka ise. Juba väike pinge võis
Vahemereline põõsastik ja mets Vahemereline põõsastik ja mets asub 30-40 laiuskraadide vahemikus, Vahemere piirkonnas, Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Aafrikas. Kliimavööde: lähistroopiline Õhumassid: soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on seal parasvöötme õhk Temperatuur: suvel 24-25 soojakraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Sademed: 200-600 mm/a, 1000 mm/a Tuuled: suvel passaadid, talvel läänetuuled Aastaajad: suvi, talv Mullad: Vahemerelises põõsastikus ja metsas on pruunmullad, mis on väga huumusrikkad. Seal on suur erosioonikiht. Muld on muutunud viljakaks ja kiviseks. Taimestik: Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike.
Valgekihv sündis ühel väga külmal talvel, kaugetel põhjaaladel. Ta oli pooleldi hunt ja pooleldi koer. Kuid ta oli teistest hundikutsikatest tugevam ja arukam. Kasvades hakkas ta teiste hundikutsikatega koos maailma avastama. Ühel päeval võeti tema ema Kiche indiaanlaste poolt vangi. Valgekihv armastas oma ema väga ja ei tahtnud tema juurest lahkuda. Nii jõlkuski ta pikka aega indiaanlaste laagri ümber. Kuid Hall Kobras, indiaanlane, kellele kuulus Kiche, pidi võla tasumiseks oma hundi maha müüma. Valgekihv jäi väga nukraks, kuna tema ema viidi minema. Ta läks tagasi metsa ja veetis talve üksinda. Kuid indiaanlane Hall Kobras oli talle armsaks saanud ja ta pöördus tema juurde tagasi. Kuid Hallil Kopral oli üks kurjade kavatsustega tuttav, kes tahtis Valgekihva omakasupüüdlikel eesmärkidel endale. Ta tõi Valgele Koprale nii kaua viina, kuni viimane viimsegi penni hinge tagant ära müüs. Kaasa arvatud Valgekihva. Nüüd läks meie kangelase e...
ÄIKE Hanna-Liisa Roone ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. VÄLK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem...
Nad on igihaljad Okkad takistavad aurumist Paks ja tihe koor kaitseb pakase eest Lehtpuud Lehed värvuvad, sest valguspäev lüheneb temperatuuri ööpäevane kõikumine on suur et fotosüntees saaks kauem kesta et kaitsta kahjurite eest Langetavad lehti, sest taim eemaldab mittevajalikud, enamasti vananenud osad külmast mullast ei saaks taimed kätte piisaval hulgal vett, et katta lehtede kaudu ära aurava vee kadu koos lehtedega oleks külmal perioodil liiga suur energiakulu Kõrbetaimed Lehed: kas puuduvad, on väga väikesed või on nende aseme okkad või karvad paksud, või on jämedad varred kaetud vahaga Juurestik lai või ulatub sügavale Osad taimed on voldilised vihmametsade taimed Lehed: kaetud vahaga lõhedega paksud ja tugevad Õied: suured heledad või värvikirevad Puudel tihti tugijuured lihasööja taimed
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: Metallide survetöötlemine ja valutehnoloogia (MTM161/198) Töö nimetus: Töö nr. 3 TÕMBAMINE Variant nr. 43 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: Ülesanne: Anda protsessi skeem koos tähistega. Sooritada vajalikud arvutused: Leida vajalik tõmbeastmete arv n Leida vajalik lõõmutuste arv N Leida vajalik tõmbejõud F(N) esimesel tõmbel Kontrollida tõmbetingimust esimesel tõmbel Vastata lisaküsimustele Lähteandmed: Variant D1, mm Dn, mm f Re, MPa , ° µi µL 43 5,4 0,6 0,12 400 10 1,4 3,6 D1 tooriku läbimõõt, mm; Dn tõmmatud traadi lõpp...
Kand ja varbad Ühel külmal sügisesel hommikul mõtles halli habemega Härra Kand, et võiks jalutama minna. Mõeldud tehtud ütles kand ja hakkas riidesse panema. Kand haaras taevasinise soki ja hakkas seda selga panema. Hetkel kui sokk lähenes varvastele hüüdsid viis väikest külmetavat varvast valjult EI TOHI. Kand oli üllatunud ja natkuke sõnatu, miks on tema head sõbrad järsku tema vastu. Algul ei saanud elukogenud Härra Kand
Alati leidub keegi, kes küsib meilt: ,,Miks sulle meeldib Eestis elada?" ja me oskame alati vastata. See on hea näide meie tohutust isamaa armastusest ja me ei karda seda kunagi näidata. Mis vastuseid aga annan ma veel sellele küsimusele? Patriootlikusega jätkates on meil veel laulu-ja tantsupidu. Arvan, et pole paremat tunnet, kui laulda laulukaare all eestlaste endi kirjutatud laule või tantsida nende laulude saatel jalad valusaks. Ka külmal talveõhtul võime end tärlendava taeva all kaerajaaniga soojaks tantsida. Eestlased ei väsi kunagi enda riiki kaitsmast ja hindavad kõrgelt kaitseväge. Toomas Hendrik Ilves ütles enda 2013 aastalõpupöördumises: ,,Nagu kasvav puu, nii vajab ka riik igaühe hoolt ja tähelepanu." Arvan, et iga päev panustab igaüks veidi Eesti riigi paremaks tegemisse. Mõni rohkem, mõni vähem. Eestlased on patriootlik rahvas. Arvan, et parim Eesti juures on loodus ja puhas õhk
Selleks, et õhupidav maja elamiseks ka mugav oleks, tuleb tagada hea ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem peab tooma inimesteni värske õhu, suunama tuppa tagasi väljaminevas õhus oleva soojuse ja vältima ruumide liigniiskeks muutumist. Energiasäästlik hoone peab olema nii tehniliselt kui arhitektuuriliselt eelnevalt piisavat läbi mõeldud. Hoonel ei tohi olla külmasildu ehk sellised osi, mis oma hea soojajuhtivuse tõttu hakkavad külmal ajal sooja majast välja viima. Esimene passiivmaja ehitati Saksamaal Darmstadtis 1991. a. (arhitektid Bott, Ridder ja Westermeyer). Idee ja kontseptsiooni autor on Wolfgang Feist. Maja on nelja pere elamu. Praeguseks on selles elatud üle 15 aasta. Keskmine küttekulu on olnud alla 10 kWh/m2 aastas, mis on isegi madalam kui algselt projekteeritud (14 kWh/m2*a). 4 Passiivmaja põhielemendid: Kompaktne kuju ja hea Kõik välispiirete osad on isoleeritud
Atmosfääri mingi omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse: advektsiooniks Soojusülekandeprotsessi, mis sõltub õhu liikumisest nimetatakse: konvektsioon Tõusva õhuosakese temperatuur: langeb tänu paisumisele Maa kiirgust nimetatakse sageli pikalaineline kiirgus, samas kui päikesekiirgust nimetatakse lühilaineline kiirguseks. Pilved neelavad infrapuna ja peegeldavad nähtavat kiirgust. Selgel tuuletul külmal hommikul enne päikesetõusu võib sageli näha jäätumist parkivate autode katustel, isegi siis, kui temperatuur jääb jäätumispunktist kõrgemaks. See juhtub tänu sellele, et autokatused jahtuvad tänu: radiatsioonile. 3 Sesoonne ja päevane käik: Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22. juuni paiku kuni 24 tundi ööpäevas, ei ole seal soojem kui lõunapoolsematel laiustel
omavalitsus ja sisse seatud vallakohtud. Talupojad said endale ka oma perekonnanime, mis lisas neile eneseväärikust. Tänu põlluharimisele hakkasid tekkima Eesti külad. Enamasti koondusid need linnade lähedusse ja viljakamatele aladele teede ääres. Talurahvas elas tagasihoidlikult, talvel tares, suvel kambris. Mõlemasse ruumi pääses valgus vaid ukse kaudu, klaasaknaid seal ei olnud. Ka suits tuli toast välja lasta ukse kaudu, selleks ajaks aeti lapsed lauta lammaste juurde. Väga külmal ajal toodi aga lambad, põrsad, kuked, kanad, koerad ja kassid tuppa ning seal elutseti üheskoos talurahvaga. Suvine kambrielu oli märksa lahedam, oli rohkem ruumi ning ühes valgusega ei tulnud külm tuul tuppa sisse. Väga sarnased talurahva elumajadele olid nende loomade laudad. Need olid kitsad, madalad ja pimedad. Loomi peeti suure hoolega, sest neist loodeti midagi saada. Talvel olid loomad külg külje kõrval kintsud ja küljed kaetud sõnnikukobaratega
ettevalmistust. Eripikkuste kanalite ja nende hargnemiskohtade erisuguse kuju tõttu ei jagune kütus ühtlaselt kõikidele silindritele. Lõõrpritseseadis on ehituselt lihtsam kui hargpritseseadis. Hargpritse Hargpritse korral on klapp-pihusti igal silindril, paiknedes sisselasketorustikus otse sisselaskeklapi ees. Segu sisselasketeekonnad on ühepikkused ja kütuse jaotumine ühtlane. Sisselaskeklappide lähedane paigutus väldib külmal mootoril kütuse kondenseerumist seintele ja heitgaasi koostise halvenemist Otsepritse Otsepritse puhul rakendatakse hargpritse põhimõtet. Kütus pritsitakse elektriliselt juhitavate pihustite kaudu kõrge rõhu all otse põlemiskambrisse. Seal moodustub sisseimetud õhust ja kütusest homo- või heterogeenne segu – olenevalt mootori ehitusest ja töörežimist. Otsepritsel jäävad ära häirivad mõjud, nagu kütuse
mõningate inimeste entusjasmile, kuid sellest ei piisa alati ning selle tõttu vajavad varjupaigad annetusi. Meist igalühel on võimalus teha natukenegi loomade heaks teha. Vahel piisab ka lihtsalt mõnest külastusest ning loomadega tegelemisest. Kindlasti leidub paljudel kodus vanu tekke, patju ning riideid. Kuid ei tasu kohe neid minema visata, vaid tuleks mõelda, äkki on kellelgi teisel on sellest kasu. Mõnest tekist või padjast võib külmal talveilmal loomale palju kasu olla. Mõelge alati ennem looma võtmis, kas sul on see ikka majanudlikult võimalik ning kas sa ka edaspidi tunned tema vastu huvi. Loom on siiski elusolend, kes vajab hoolt ja armastust. Ta hoolib sinust rohkem kui kellestki teisest ning võiksid talle ka samaga vastata. Tänan kuulamast!
BRONHIIT Mairis ÜLEVAADE Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Tegemist on Eesti kliimas sageli Click to edit Master text styles esineva haigusega. Second level Third level Tekib sagedamini külmal Fourth level aastaajal. Fifth level Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega, võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel.
tootmishall tulemusel ei kaitse organism end piisavalt füüsilise töö aktiivsuse järgi. Vajadusel bakterite ja viiruste eest ning haigestumise ja korraldada mikrokliima parameetrite allergiliste reaktsioonide risk tõuseb märgatavalt. mõõtmised nii soojal, kui ka külmal Kuivas õhus lendleb ka tolm kergemini. Liiga aastaajal. Vastavalt tulemustele valida niiskes õhus paljunevad aga mikroobid ja sobivad meetmed. hallitus, mis on inimese tervisele ohtlikud. Töötamine normaalsest madalama temperatuuri Optimaalne vahemik õhu temperatuuril
Sarved on kuni 8 haruga kummalgi sarvel üks ettepoole ulatuv haru. Elupaik. Eelistab niiskeid tiheda alustaimestikuga leht- või segametsasid, mille läheduses on põlde. Võib liikuda ka okaspuunoorendikes. Eluviis. Enamjaolt hämarikuloom, kes liigub nii hommikul kui ka õhtul. Varem oli ta aktiivne ööpäev läbi, kuid inimtegevuse tõttu liigub rohkem hämarikus. Pullide liikumispiirkond võib ulatuda kuni 12 hektarini. Emanjaolt kipuvad elama karjades, mis on külmal ajal ja toidu nappusel suuremad ning muul ajal väiksemad. Isasloomad on domineerivad. Segamini võib ajada. Kui teda kellegil näha õnnestub siis vaevalt teda segamini mõne teise loomaga ajada saab. Kuna tähnikhirvi on Eestis äärmiselt vähe, siis võib esimene pähetulev mõte olla punahirv, kuid tähnid räägivad kiiresti tõe välja. Levik ja arvukus Eestis. Tõenäoliselt seda looma Eestis ei ole, kuid vahel võib ta ida-poolt siia sattuda
Relatiivsusteooria- teooria mida vajatakse suurte kiiruste puhul. Jaguneb 2ks:1)Üldrel.teooria käsitleb aja,ruumi ja grav. vahelisi seoseid.2) Erirel.teooria käsitleb ühtlast ja sirget liikumist.Tugineb 2le printsiibile:1)relatiivsusprintsiip,mis väidab et kõik füüsika seadused on kõigis inertsiaalsüsteemides samad.(inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, kus keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.In.süsteemis paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on 0 ja selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda)(taustsüsteemiks loetakse taustkeha,temaga seotud koordinaaristikku ja ajamõõtmise süsteemi).2) valguse,kiiruse ja konstantsuseprintsiip- ütleb et valguse kiirusel vaakumis on kõigis inerts.süsteemides sama väärtus. Aegruum - võtab kokku aja ja ruumi koordinaadid.On neljamõõtmeline :1 aja ja 3 ruumikoordinaati.Nii aeg kui koordinaat sõltuvad taustsüsteemist. Kiiruste liitumine klassikalises mehhaanikas -kui keha lii...
Sealt öeldi , et nemad ei ole Viivikat ja Kadit näinud. Koju tagasi jõudes jooksis Artur surnuaia kabelisse. Sisenedes ei näinud ta kedagi ega midagi peale vereloigu ja kirve. Sellel hetkel ta mõistis, mis oli juhtunud. Samal õhtul kui mees magama heitis, nägi ta enda ees samuti valget kleiti. Võttes voodi alt lasermõõga ja lüües sellega kleiti, oli tuba täis valgeid kilde. Isa Artur tuli tagasi mandrile. Ta nägi igal ööl õudusunenägusid. Ühel külmal talveööl võttis Artur endalt elu. Põhjuseks oli pereliikmete laibad auto pakiruumis.
Külaskäik muuseumisse Ühel külmal, kuid päikselisel sügispäeval korraldas õpetaja Kristel Kivi meile kultuuriajaloo raames külaskäigu muuseumisse, kus tutvustati Iisaku pärandkultuuri. Kohale jõudes oli muuseumi ülemine korrus paksult rahvast täis, enamus mehi ja naisi olid meie klassi õpilastest kõvasti vanemad, aga me ei lasknud ennast sellest häirida. Õhkkond oli väga põnev ja huvitav, sest keegi meist ei teadnud, mis meid ees ootab.
b) Talvel jahedam ja niiske. c) Lõuna-Euroopa. Kliimadiagrammide lugemine, kliimadiagrammide järgi kliimavööndi määramine. 2. Mis kujundab Euroopa kliimat ja kuidas? 1) Euroopa kliimat mõjutab kõige rohkem soe Golfi hoovus. 2) Aasta ringi püsiv Islandi õhurõhumiinimum tekitab itta suunduvaid tsükloneid. 3) Assoori maksimum toodab kuiva ja sooja õhku. 4) Euroopa ida-ja kaguosa kliimat kujundab külmal poolaastal Aasia maksimum, mis põhjustab külma ja sademetevaest talve. 3. Euroopa veestik. 1) Suurtel põhjalaiuskraadidel on siseveekogud lühiajalised või puuduvad üldse. a) Suveperioodiks tekivad jääkilpide ja liustike pinnale ajutised jääjõed ja järved, mille asukoht võib aastate jooksul muutuda. 2) Tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias. a) Domineerivad lühikesed, suure langu ja kiire vooluga jõed.
Ma pole temaga kunagi tülitsenud ja olen 100% veendunud, et seda ei juhtu ka tulevikus, sest ta on väga kombekas (kui see mütsi lugu välja jätta), ning mul on tema tagasihoidlikkusest ja imagost palju õppida. Oma paksuse ja pehmuse tõttu on ta parim keda kallistada. Ma võin teha seda igal ajal. Kallistamine oluliselt parandab tuju ja lohutab ka kõige masendavamal tunnil. Kui mul on külm siis ma võtan ta oma embusesse ja me passime kahekesi arvutis. Praegusel külmal aastaajal teen ma seda tihti ning ma saan olla kindel, et ta ei loe mu MSN'i vestluseid ja kui isegi loeb, siis ma tean, et ta ei räägi neid edasi ega kritiseeri mind nende põhjal. Sama lugu on mu kontode paroolidega. Ta on kõige usaldusväärsem sõber. Kui ma kutsun teisi sõpru külla ning tema kõrvale jääb, siis ta ei solvu vaid ootab, et mu sõbrad lahkuksid ja ma temaga vestleksin. Kõik mu sõbrad alati ütlevad, et ta on väga suur, pehme ja nunnu ning kallistavad teda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
