Ajaloo Kordamine Sõja järgne maailm Uus jõudude vahekord maailmas · Muutis riigipiire ja tekkisid uued riigid · Saksamaa idapoolsed alad läksid poolale ja NSV liidule · NSV liidule määrati potsdami konverentsi otsusega osa ida preisimaast koos königsbergiga · Itaalia pidi loovutama oma aafrika kolooniad · Ungari ja bulgaaria suruti tagasi 1938.a piiridesse · Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt · NSV liit võttis soomelt mitu olulist piirkonda sealhulgas viiburi linna · Uute piiride tõttu pidid paljud inimesed ümberasustuma, mis põhjustas mõnelpool vägivalda o Poolast, Tsehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati saksamaale · Muutus jõudude vahekord maailmas o Üliriigiks muutus USA, kes asus demokr...
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Eesti iseseisvuse kaotus: kuidas on sellega seotud MRP ja baasideleping, mis on baasideleping, kes (riigid) ja millal (aastaarv) selle sõlmisid, millised sündmused ja millal (kuud, aasta) viisid otseselt EV kadumiseni, millise riigi osaks Eesti sai, kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus (õp. I osast lk 122) Pärast MRP-i sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. Baasideleping leping, mille alusel loodi Eestisse Punaarmee baasid. Selle sõlmisid Eesti ja Nõukogude Liit ehk Venemaa 28.septembril 1939.aastal. EV kadumiseni astus Venemaa järgmise sammu nõudes Eesti valitsuse väljavahetumist ja uute Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, võeti ...
MÜNCHENI KONVERENTS (29. sept 1938) Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid Liitlased ära hoida sõja puhkemise. MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (23.aug 1939) oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks; teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mit...
1. 1950. -60. aastad lääneriikide majanduses: majanduse areng, heaoluühiskond, tarbimisühiskond, massikultuur. Lääneriikide majandus hakkas sel ajal erakordselt kiirelt arenema. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa mitmed rahvusvahelised organisatsioonid (maailma pank ja IMF). 40ndate lõpus ja 50ndate alguses tekkisid paljudes riikides heaoluühiskonnad, mis tagasid kõigile inimestele heaolu, arstiabi, hariduse, abirahad jms. Esimesena jõudsin sinna kaugele Põhjamaad. 2. Vastuseis massikultuurile 1950. Aastate lõpul ning sellest välja kasvanud hipiliikumine. Majanduse ja heaolu kasvus nägid paljud aga ka negatiivseid külgi. Kodanik muutus üha enam ja enam tarbijaks ning kujuned välja massikultuur- kultuur mis on mõeldud „keskmisele“ inimesele ja mida surutakse peale agressiivse reklaamiga, et igaüks oleks „nii nagu naaber“. 50nendate aastate keskel tekkis seetõttu vastuseis massikultuurile. Aja ...
,,Raudse eesriide" taga Pärast II maailmasõja lõppu 1945. aastal jagunes maailm põhimõtteliselt kaheks. Silmapiirile jäid USA meelsed demokraatlikud lääneriigid, millede etteotsa asus USA ja sotsialistlikud riigid Kesk- ja Ida-Euroopast ja Aasiast, kes sattusid NSV Liidu meelevalda. Nõukogude Liit eraldas need riigid Lääneriikidest nn raudse eesriidega. Selle sümboliks sai Berliini müür, mis ehitati 1961. aastal. See välistas demokraatliku Lääne- Berliini sotsialistlikust Ida-Berliinist. Kahe maailma omavahelised suhted halvenesid juba II maailmasõja lõpus. Pärast Versailles' i rahulepingu allakirjutamist ja raudse eesriide loomist muutusid kahe üliriigi, NSV Liidu ja USA, omavahelised suhted eriti halvaks. Kahe maailma vahel tekkis konkurents, kus üks üritas teist iga hinna eest ükskõik millises eluvaldkonnas lüüa. Külma sõja küüsi jäid nii sõjandus, kus mindi kaootilistesse suuruste...
Kahepooluselise maailma vastasseisud Teise maailmasõja lõpul oli NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem jõudnud ühelemeelele. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamiseks põhjuseks osutus see, et NSV Liidu tegevus Ida-Euroopal. Nimelt ta aitas oma vallutatud piirkondadele kommunismi võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks. Kuid sellega asi ei piirdunud, seal valitses julm totalitaarne diktatuur. Demokraatlikud, kapitalistlikud riigid nagu nt. Usa ja tema lääneliitlastele ei meeldinud NL kommunismi levik. Tekkisid ideoloogilised vastasseisud. 1947 a. märtsis kuulutati välja Turmani doktriin, mille sisuks sai see, et Usa aitab nii majanduslikult kui säjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega- see oli kommunismi pidurdamise poliitika. Doktriidi elluviimisel aitas kaasa Marshalli plaan, mis samuti loodi 1947.a. Kujune...
Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma. Lääs ei tahtnud konfliktist NSV Liiduga kuuldagi ja oldi valmis tegema hoopis järelandmisi Stalinile. Sellest sai Stalin hoopis hoogu juurde,...
Kas Teine maailmasõda tõi rahu Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli Teises maailmasõjas kasutusel tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel, seega oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, slaavlased, mustlased, homoseksaalid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatompommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi i...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Nürnbergi protsess -kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Marshalli plaan -maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Raudne eesriie -NSVL ja sots maade piir läänemaailmaga (1940-90) Hallsteini doktriin -SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Watergate afäär -pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Võidurelvastumine -USA-NSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- j...
Lähisajaloo õpiku kokkuvõte lk 7-30 UUS JÕUDUDE VAHEKORD MAAILMAS teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas, USA läks majandusliku arengu poolt teistest riikidest ette teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit (saavutas ülevõimu suures osas Ida-Euroopas ja Aasias) riikides, kuhu teise maailmasõja päevil jõudis punaarmee kehtestati kommunistlik diktatuur stalinliku NSV liidu näol lääne mõju nendes riikides piirati nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast KÜLMA SÕJA ALGUS teise maailmasõja lõpus USA ja NSV liidu suhete jahenemine hullem peale Jaapani ja Saksamaa purustamist puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle 40 aasta ei olnud füüsiline sõda, vaid poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel nimetati külmaks sõjaks ei olnud ...
Maailma ajalugu on sõdade ajalugu Juba inimloomuse varajast algusest, kirjapanemata ajast on sõjad old läbi aegade inimrassi peamine tegevusala. Põhjuseid on mitmeid ja need on muutnud ka totaalselt meie maailmavaadet , meie ajalugu. Sõda, üks jubedamaid ja koledadamaid asju ilmas, mille põhjustajaks on inimene. Just sõjad on muutnud meie maailma selliseks nagu ta praegu on. Rahu on ainult ajutine. See on lihtsalt aja küsimus millal jälle otsustatakse kellegi verd valama hakata. Seoses sellega jääb meie tulevastele põlvedele hoopis teine keskkond ja teised inimesed. Õnnelikud on need kes ellu jäävad et panna kirja ja kanda edasi kõiki neid läbielatud koledusi, halastamatust ja jälkust. Ajalugu toob meile õppetunni, millest siiamaani aru ei saada, et sõda pole vahend millega saab murda inimest. Mida aeg edasi, seda jõhkramaks ja halastamatuks on sõjad muutund. Need ajad on ammu möödas, kus meie esiisad võitle...
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide re...
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide re...
Kriisi Aeg Osapooled Põhjused Tulemused nimi Berliini 1948 NSVL, kes alustas Pärast II 1) Tänu lääneliitlaste rajatud blokaad 1949 blokaadi vs maasilmasõda oli õhusillale ei õnnestunud NSV Saksamaad Saksamaa ja Liidul LääneBerliini oma mõju okupeerinud riigid: Berliin jagatud alla saada; USA, neljaks 2) rajati NATO (4. aprill 1949); Suurbritannia, okupatsioonitsooni 3) Saksamaa lõhenes kaheks Prantsusmaa. ks. NSVL soovis riigiks: Saksamaa Liitvabariik oma mõju alla (SLV demokraatlik) ja saada ka Lääne ...
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. R...
1. Saksamaa – sotsiaalne turumajandus (lk 27) Sotsiaalne turumajandus toimis Saksamaal 50.-60. aastatel. Riik ei sekkunud majandusellu, olid vaid kindlad reeglid, mida ettevõtjal tuli järgida. Eraettevõtjad. Kehtis ettevõtjate vaba konkurents ehk ettevõtjad on ühetaolised, võrdsed; vaba turg ehk ettevõtja võis oma toote hinna ise määrata. Eksisteerisid erakonnad ja raha püsis stabiilsena. Kõige selle töötas välja väga armastatud Konrad Adenauer. Saksa majandusime seisneski hämmastavas majandustõusus ja -edus. Tööpuudust polnud, inimeste elatustase tõusis ning tööstus toimis. Paraku aga kõik hea ei püsi igavesti. 1960. aastate II poolel puhkes majanduskriis. Tuli teha ümberkorraldusi: 1980. aastal sekkus riik majandusellu. Sel ajal oli Saksamaal võimule pääsenud Kristlik-Demokraatlik Liit eesotsas Helmut Kohliga. 2. Kahe Saksa riigi suhted 70.-80. aastatel (lk 28) 1960. aastate lõpul hakati ajama uut idapoliitikat, milles kõige enam t...
Üldreegel Tegusõnad kirjutatakse teistest sõnadest lahku: Selgesti loetav esildis, väga austatud õpetaja, õppimata jäetud kontrolltöö. Alati kirjutatakse kokku liittegusõnad. Liittegusõna on mingi sõna või sõnaosa ja tegusõna lahutamatu ühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada: Abielluma, kuritarvitama, esietenduma, allkirjastama, salakuulama, häbimärgistama. Ühendtegusõnad ja väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Ühendtegusõna - määrsõna + tegusõna: Ette võtma, alla andma, tagasi tulema. Väljendtegusõna käändsõna + tegusõna: Pähe õppima, jalga laskma, silma torkama Väljendtegusõnad on piltliku tähendusega ehk neid ei tule mõista sõna-sõnalt. Erinevalt liittegusõnast saab ühend- ja väljendtegusõna osi lauses ümber paigutada ja nende vahele muid snu asetada: Mulle läks tema esinemine väga korda. (korda minema) Ma pean temast lugu. (lugu pidama) Keeleuuendused 2012 võib-olla ...
Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud vali...
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S kallale poolale ja algas II ms(põhjuseks tõi raadiojaamad);juute tappis H siis kui tal sõjas halvasti läks;holokaust;2sept 1945 lõppes sõda;8-9mai 1945 S kapituleerus.1945-55 pandi paika rahuting.(kus otsus...
12. Külma sõja kriisid 1950-1953 Korea sõda - II maailmasõjas Jaapanil > jagati USA-le ja NSV Liidule - riik seega kaheks, korealased ei olnud nõus: >Kim Il Sung tungis Lõuna-Koreasse (NSVL, Hiina) - 1953 vaherahu - NB! Jaapani abi Kim Il Sung Kim Jong Il http://www.guardian.co.uk/world/video/2011/dec/19/kim-jong-il-mourning-video?INTCMP=ILCNETTXT3487 Kim Jong-un 1956 Ungari ülestõus - ülestõus nõukogude korra vastu - peaminister Imre Nagy soov VLO-st lahkuda > NSVL surus ülestõusu maha (Budapest vallutati) > Nagy hukati, hukkus 2000, põgenes 200 000 > NSVL võitis, kuid reziim senisest leebem >> lootusetus, leppimine 1961 Berliini kriis - takistamaks põgenemast - 1955 Hallsteini doktriin: SLV ei tunnista SDV-d, on rahva ainuesindaja - SDV juhi ettepanek - NB! J. F. Kennedy kõne "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo 1962 Kuuba kriis 1962 Kuuba kriis...
Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal ? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu. Külma sõja tekkimise põhjused: Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad). Põhiline kahe riigi vastasseis ...
,,Miks puhkes külm sõda?" Arutlus Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid üliriikideks USA, kes asus demokraatlike lääneriikide etteotsa ning kommunistlikke riikide e. Idablokki juhtinud NSV Liit. Tekkis vastasseis riigi korralduses ja mitmetes eluvaldkondades. Rahvusvahelised suhted arenesid külma sõja tähe all. Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja mujal tekkisid mitmed kriisikolded. Peale II maailmasõda jagati Saksamaa NL ja USA vahel. USA sai Lääne-Saksamaa e. SLV, NL sai SDV. Kommunismi leviku piiramiseks asusid USA väed 1950 a. Sõtta Korea, Vietnami ja Afganistaaniga. Suhted olid halvad, kuna USA tahtis taastada endist Euroopat, kuid NL tahtis laiendada kommunismi levikuala.
Ajalugu kokkuvõte Külma sõja algus Nsv liidu ja lääne liitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust. Nsv Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord. Majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks , kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946 aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Lääne maailmas Churchilli kõne ei tervitatud. Kuna ei soovitud konflikte NSV liiduga. Selle vältimiseks olidi valmis Stalinile ulatuslikke järeleandmisi tegema. Stalin sai sellest järeleandlikkusest ainult hoogu juurde. Unistades maaimavalitsemisest , tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas valmistudes intensiivselt uueks sõjaks . Selleks taastas...
NSV Liit pärast II maailmasõda. 1945-1953 - J.V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias...
Ajaloo kontrolltöö kokkuvõte Õt 24 1) Külm sõda - Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, kusjuures otsest sõjategevust ei toimunud. Üritati oma üleolekut maj, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna 2) Trumani doktriin- '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. 3) Marchalli plaan - Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset. Abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks 4) Berliini blokaad - Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini ...
Külma sõja põhjused: -Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. -Demokraatlikke lääneriike ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsi Saksamaaga -Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud -Erimeelsused Saksamaa tuleviku suhtes Külm sõda seisnes: -vastastikuses propagandas -vastastikuses luuretegevuses -vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO 1949 ja VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni 1955) -konfliktides ja sõdades kolmandates riikides -üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes 1. Berliini blokaad 1948/49 ja selle mõju Kriisi aastad- 1948/1949 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Saksamaa Kriisi põhjused- Blokaadi ajendiks oli rahareform, mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. Konfliktis osalevad riigid- Saksamaa, Nõukogude Liit, USA, Suurbritannia. Konflikti lahendus- NSVL hakkas Berliini varustama toidu...
,,Miks puhkes külm sõda?" Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teise maailmasõja võitjad olid USA ja NSVL. Teise maailmasõja lõpul alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Võisteldi kolmes valdkonnas: 1) mõlemad pooled üritasid vasta...
KÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgest...
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pid...
Külm sõda Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda p...
Teine maailmasõda Sõjategevus 1940-1942 · 1. septembril 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat · Teraspakt 1939 Saksamaa ja Itaalia vaheline sõjalisliit · Kolmikpakt 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline sõjalisliit. Eesmärk USA sõjast eemal hoidmine ja teineteise aitamine. · Aprillis tungis Saksamaa Norrasse ja Taani. · Hitleri taktika oli välksõda(Blitzkrieg) · Juulis 1940 ründas Saksamaa Suurbritanniat, suurte kaotuste tõttu aga taanduti. · Saksamaa ründas NSVL juuni 1941. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. · Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. Peale seda asusid Jaapaniga sõtta ka ülejäänud Kolmikpakt riigid. Detsember 1941 · USA annab suuri laene rii...
Potsdami konverents-16.juuli-2.aug 1945-US,NSVL,SBR määrasid saksa korraldamise, roimaris kohtu alla ja Jaapanile ultimaatum Külm Sõda-pärast II MS-poliitiline sõda Ida ja Lääne vahel. Trumani doktriin/Berliini blokaad Trumani doktriin-12.märts 1947-USA välispoliitika, sõjaline, majandusabi Kreekale ja Türgile, et need ei satuks NSVL müjusfääri. Ajend: NSVL vägede koondumine Bulgaariasse Marshalli plaan-1947-abiprogramm laastunud euroopale, kommunismi ennetamiseks. Kestis 4 aastat, anti maj. tehn. abi 13 miljardi USD väärtuses. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prants, Rootsi, SLV, SBR, Sveits, Taani, Türgi. Tagas USA toodangule laialdase ekspordituru. Berliini blokaad-juuni 1948-mai 1949-NSVL sulges Lääne-Berliini-Läänetsooni maismaateed, ühendus jäi õhu kaudu. Kujunes SaksaLV läänes, DV idas. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu-1949-1991-sots. riikide org, korraldas majandu...
II MSI MSPõhjused: ·Versailles'i rahulepingust tulenev ebaõiglus Saksamaa suhtes, mis viis natsionalismi kasvule ja tegi võimalikuks Hitleri võimuletuleku, kes tahtis realiseerida sakslaste revansitaotlused. ·NSVL-i soov laiendada oma valdusi ja levitada maailmarevolutsiooni ·Lääne (SB ja Pr) järelandmispoliitika Saksamaa suhtes, mis ärgitas Saksamaa (Hitleri) agressiivsust. ·Julgeolekusüsteemide (Rahvasteliit, desarmeerimiskonverentsid) suutmatus ohjeldada agressiivseid riike. ·Peale I MS olid võitjad kaotajate ülekohtused , see külvaski uue sõjaPõhjused: ·Jõupoliitilised vastuolud. Saksamaa- Suurbritannia; Saksamaa- Pransusmaa ·Suurriikide võidurelvastumine ·Kolooniate ümberjagamine ·natsionalism Pransusmaa ja Saksamaal ·Ühiskonnasiseste pingete ja vastuolude lahendamine sõja abil- suunata kogunenud raev võõraste vastu ·Saksa- Briti majanduslik rivaliteet ·sõda sündis EU riikide vahelisest vaenust ja vastuolust ·28. juuni...
Külma sõja periood (1945-1990) Seosed II MS Koostööd teevad lääneriigid(demokraatlikud ja 1 totalitaarne riik) Pärast II MS saavad liitlastest vaenlased kaks erinevat maailmavaadet II MS tulemused Territoriaalsed muutused: NSVL laieneb 8 riigi arvelt Poola nihkub läände Poliitilised muutused: Kommunism muutub süsteemiks Kujuneb sotsialismileer: Ida-Euroopas (9); Aasias (4)-Hiina; Vietnam; Mongoolia; Põhja-Korea USA loobub isolatsioonipoliitikast ja tõuseb maailmapoliitika juhtivaks liidriks (Euroopa: purustatud + nõrgestatud; USA: hakkab kaitsma lääneriikide demokraatiat) Alud: rahvusvahelisele koostööle (1945 ÜRO EL) 1. x peetakse rahvusvahelist kohut sõjakurjategijate üle algab KÜLM SÕDA (2 maailmavaate vastasseis Külma sõja perioodid ...
Kordamisküsimused- Ajalugu 1. Külmsõda. Külm sõda oli lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmsõda oli aastatel 1945- 1985. 2.Marshalli plaan. Marshalli plaan oli USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ning kommunismi pealetungi ennetamiseks. 3. Turmani doktriin. Turmani doktriin oli USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga. See oli aastal 1947. 4. Võidurelvastumine. Riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine valmistas hulgaliselt purustusi ning inimohvreid. (tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esi...
Rahvusvahelised suhted pärast 2 ms Pariisi rahulepingud 1947. a veebruar Rahulepingute projektid koostati Pariisi rahukonverentsil 1945-1946. Rahulepingud sõlmiti viie kaotanud riigiga: Itaalia Soome Ungari Bulgaaria Rumeenia Rahulepingutega …. …. Määrati kindlaks riigipiirid Euroopas, sh kaotanud riikide territooriumeid vähendati. ….Reparatsiooni nõuti peamiselt kaupades, mitte rahas. …. Määrati kindlaks relvajõudude ja relvastuse ülempiir vaid enesekaitseks. Saksamaaga jäi rahuleping sõlmimata, kuna seal oli kehtestatud okupatsioonireziim ja puudus riigi juhtkond, kellega rahulepingut sõlmida Kuna aga vallandus külm sõda ja Saksamaa lõhenes kaheks vaenulikuks riigiks (SDV ja SLV), siis rahuleping jäigi sõlmimata. Saksamaa sõjajärgne olukord reguleeriti Potsdami konverentsi otsustega. 11.märts Prinditud leht… 1. Itaalia ja Jaapan (korea, taiwan + NLiidule kuriili saared) Kuriili saarte kuuluvuse pär...
26. Maailm pärast II Maailmasõda Rahvusvahelised organisatsioonid: pärast i MS – Rahvasteliit, Pärast II MS - ÜRO Millises valdkonnas olid erinevused sinu arvates kõige suuremad? Näiteks ohvrite arv - peale I maailmasõda suri 10mlj sõjaväelast, kuid peale II Maailmasõda ole see arv kahekordne. Peale I MS suri 7 mlj. Tsiviilisikut, pärast II MS ole see arv 40 mlj. Miks loodi ÜRO? Loodi asendamaks I MS järel loodud Rahvasteliitu. Ühenda õigesti: Marshalli plaan – USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks Külm sõda – Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Raudne eesriie – NSV liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast Trumani Doktriin – USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Kirjuta põhiandmed Berliini blokaadi kohta: Kestus: 24. juuni 1948 – 12.mai 1949 Osapooled: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa – NSV L...
II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliit...
EISENHOWERi DOKTRIIN ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. BREzNEVI DOKTRIIN NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. VIETNAMISEERIMINE poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist. BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism, USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi. Kennedy pani Hrustsovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas Kuubat mitte vallutada 1962.a VASAKPOOLNE REzIIM NSVL, Hiina...
Uute jõudude vahekord maailmas Riigipiirid muutusid. Tekkisid uued riigid. Paljud inimesed olid sunnitud ümber asuma. USA muutus üliriigiks. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes. NSV Liit eraldas oma võimu all olevad riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda Lääneriikidele tundus, et Stalin püüab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Kahtlused said kinnitust, kui Stalin seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus Iraanist vägesid välja viimast. 1946. Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. See andis märku, et valmistub konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem Churchilli kõne Fultonis kutsus üles kommunismi levikule vastu seisma. Konfliktidest ei tahetud aga midagi kuulda nind oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema. Sellest sai Stalin hoogu juurde ...
Jalta konverents- 4.-11. Veebruar 1945 Krimmi poolsaarel Musta Mere ääres. Osalejad: Suurbritannia- W.Churchill USA- F.Roosevelt NL- J.Stalin Jalta konverentsi otsused: 1) Saksamaa peab tingimusteta kapituleeruma 2) Saksamaa ja Berliin jagatakse okupatsiooni tsoonideks 3) Saksamaalt tuleb nõuda sõjakahjude hüvitamist 4) Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5) Määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25.aprill 1945 6) Lääneriigid lubasid NL tagasi anda kõik need isikud, kes olid sõja ajal läände pagenud. 4D poliitika: Saksamaa suhtes otsustati kasutusele võtta: tuli demilitariseerida- maha relvastada, demontaaz- saksa sõjatööstuse purustamine, denatsifreerida- vabastada natsi ideoloogiast. Saksamaa tuli demokratsiseerida. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on ki...
Miks puhkes külm sõda? Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises ja prestiizivõitluses. Võitluse eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Vahenditeks vastastikkune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused. Teise maailmasõja võitsid NSVL, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa, kaotajateks jäid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Maailmapoliitika määravaks jõuks said NSVL ja USA. Nende suhted halvenesid pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist niivõrd, et varsti puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Nõukogude Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias. NSV Liidu kontr...
Kordamisküsimused kontrolltööks 12. klassile Muutuv maailm 1. Mis põhjustas Islamirevolutsiooni puhkemise Iraanis? - islamifundamentalismi levimine - kiire inflatsioon - rahva rahulolematus valitseva šahhi režiimiga 2. Millega põhjendada külma sõja taasägenemist 1970.- tel aastatel? Millised olid selle ilmingud tavaelanike jaoks? - Vähenes kommunismi populaarsus (ebaedu Afganistani sõjas) - USA ja tema liitlaste (Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa) tugev Nliidu vastane poliitika - NSVL keskmaaraketid VLO riikides - 0-variandi (raketide likvideerimise) tagasi lükkamine Moskva poolt 3. Millega seletada kommunismi populaarsuse kasvu maailmas 1960.-tel aastatel? Kommunism tundus inimestele tugevam nii sõjalises, ideoloogilises kui ka moraalses mõttes. USA ebaedu Vietnami sõjas...
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Sa...
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aas...
Muudatused kaasaja poliitilisel kaardil 1) Tsehhoslovakkia on lagunenud kaheks (1992) - Tsehhiaks ja Slovakkiaks, 2) Jugoslaavia on lagunenud Sloveeniaks, Horvaatiaks, Bosniaks, Makedooniaks ja Jugoslaaviaks (Serbia+Montenegro), 3) Saksamaa on taas üks riik (1990), 4) Baltimaad on taas iseseisvad riigid 2. Kahepooluselise maailma kujunemine. Kahepooluseline maailm kujunes välja pärast Teist maailmasõda. Nimelt olid sõjaliselt kõige võimsamad sel ajal USA ja NSVL. Mõlema riigi maailmavaated aga erinesid NSVL esindas kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud riigid pidid valima, kas nad on USA või NL poolt. Nii lõheneski maailm kaheks vastandlikuks leeriks ehk pooluseks. Tee kindlaks, millised riigid olid USA poolel (seega pooldasid demokraatiat) ja millised olid NSVL poolel. Tea nende asukohta ka kaardil!!!! 4. Külma sõja lõpp. Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90. aastate algul, kui sotsialistlikes riiki...
Miks puhkes külm sõda? 9 kl. ajaloo tv ll osa lk 13 Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945, mille võitjateks olid USA, NSVL, Prantsusmaa ja Inglismaa ning kaotajateks Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Paljud seni rikkad ja võimsad riigid kadusid oma positsioonidelt. 1945. aastast said USA ja NSVL rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta IdaEuroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Võitluse eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosvelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sama aast...
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodus...
Sotsialismi tunnused Sisepoliitika: *üks partei; *julgeolekuorgan NKVD (hiljem KGB); *tsensuur; *kodanikuõiguste puudumine; *vägivalla poliitika; *juhikultus; *hirm. Majandus: *plaanimajandus; *kollektiviseerimine; *natsionaliseerimine; *tsentraliseeritud juht; *industrialiseerimine; *kampaaniad; *defitsiit. NSVL juhid: Stalin (*NL juht, *repressiiv poliitika; *Gulag), Hrustsov (*sula, *kampaaniad, *kommunism), Breznev (*stagnatsioon, *dissitentlus, *Afganistani sõda), Antropov, Tsermenko, Gorbatsov (*glasnost, *perestroika, *laulev revolutsioon). Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabast...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
