Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud. Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000- hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katab 22,3% Eesti maismaast. Suurem osa turbamaid leidub vaid Soomes.
Partii tähistust ei nõuta toidu puhul, mis on müügipakendisse pakendamata, pakendatakse kaupluses ostja juuresolekuta või ostja juuresolekul. · Toitumisalane teave. Esitatakse, kui märgistusel on toodud toitumisalane väide. Näiteks toitumisalase väite "väherasvane" esitamisel peab märgistusel olema teave energiasisalduse ja valkude, süsivesikute ning rasvade sisalduse kohta. Kui toitumisalane väide on esitatud suhkrute, küllastunud rasvhapete, kiudainete või naatriumi kohta, siis peab toitumisalane teave sisaldama suurema rühma näitajaid. Näiteks peab toitumisalase väite "kiudainerikas" puhul esitama teabe energiasisalduse ning valkude, süsivesikute, suhkrute, rasvade, küllastunud rasvhapete, kiudainete ja naatriumi hulga kohta. · Soolasisalduse esitamine. Eestis peab teatud toitude puhul esitama ka keedusoola maksimaalse sisalduse massiprotsentides. · Etanoolisisaldus mahu järgi
muutumine häguseks. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust. Lisan mõlemasse 4 ml destilleeritud vett. Intensiivselt loksutan. Järeldus: Emulsioonitest nr.2 muutus häguseks, => võib teha järeldust, et see sisaldas lipiide. 1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus momentaalselt värvituks. Töö käik: Võtan 3 katseklaasi. Valan 2 ml palmitiinhapet, 2 ml searasvu ja 2 ml oliivõli lahust. Igasse katseklaasi lisan tilkhaaval 7 tilka broomi lahust kloroformist. Loksutan. Segu, kus oli palmitiinhape, muutus oranziks. Segu, kus oli searasv, muutus heleoranziks.
· Karastava jahutamisega võib sulami asemel tekkida hoopis amorfne tahke aine, mis järgneval kuumutamisel läheb üle klaasjaks massiks, millele järgneb kristallisatsioon. · Sobiva polümorfse vormi saamise meetodid.- www.neti.ee LAHUSTUVUS JA KRISTALLISATSIOON · Aine hulka, mis lahustub teatud koguses lahustis teatud temperatuuril ja teatud rõhul, kutsutakse aine lahustuvuseks. Lahust, mis sisaldab maksimaalselt võimalikku hulka lahustunud ainet, kutsutakse küllastunud lahuseks. Enamiku tahkiste lahustuvus kasvab temperatuuri tõusuga. · Kui lahus jätta avatud nõusse, väheneb vedeliku hulk lahusti auramise tõttu. Lahustunud aine ei aura. Mõne aja möödudes pole lahuses piisavalt lahustit kogu soluudi lahustamiseks. Lahus muutub küllastunuks ja lahusti edasisel aurustumisel hakkavad moodustuma tahke soluudi kristallid. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/lahused_evelinviks.htm www.google.ee/search
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ NR. 2 14) Miks on õhk niiske, mida näitab absoluutne õhuniiskus? (lk 17) – Õhk on niiske, sest õhus on veeauru ehk õhuniiskust. Absoluutne õhuniiskus näitab mitu grammi on õhus niiskust. 15) Mida nimetatakse küllastunud õhuniiskuseks (lk 18)? – Küllastunud õhuniiskus on õhu maksimum veesisaldus. 16) Mida näitab suhteline (relatiivne) õhuniiskus (lk 19)? – Suhteline õhuniiskus näitab seda mitu protsenti moodustab tegelik õhuniiskus maksimaalsest õhuniiskusest. 17) Milline on soovituslik õhuniiskus eluruumides, mida need arvud tähendavad (lk 19)? – 60-70%, mis tähendab, et veeauru sisaldus õhus moodustaks maksimum võimalikust 60-70% 18) Millal on õhu suhteline (relatiivne) niiskus 100%
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
VERESOONED JA VERERINGE Vereringeelundkonna moodustavad: Kuidas defineerida vereringet? · Vereringe- vere liikumine organismis. · Suletud vereringe. · Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri liigub. ARTERID e. tuiksooned · Veri südamest kudedesse · Paksud elastsed · Suurim aort · O2 küllastunud veri, erand kopsuarter KAPILLAARID e. juussooned · Sein ühest rakkude kihist · Ainevahetus vere ja kudede vahel VEENID e. tõmbsooned · Veri kudedest südamesse · Pehmed ja õhukesed · Klapid VERERÕHK · Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele · Kõrgemalt rõhult madalamale INFARKT e. ateroskleroos Veresoonte lubjastumine · SÜDA-ARTER- KAPILLAARID-VEENID- SÜDA Väikse ja suure vereringe võrdlus!
keemistemperatuur). Soojushulka, mille peab keemistemperatuuril mingile vedelikukogusele andma, et ta täielikult aurustuks, arvutatakse järgmisel: Q=Lm, kus L-keemissoojus, aurustumissoojus (), m-vedeliku mass (kg) ja Q- soojushulk (J) Keemise ajal vedeliku temperatuur ei muutu. Kondenseerumisel vabaneb sama suur soojushulk, kui aurustamiseks vajati. 8. Küllastumata ja küllastunud aur Lahtine anum vedelikuga Aurumine ja kondenseerumine toimuvad tavaliselt samaaegselt. Kuna õhu ja auru molekulid liiguvad korrapäratult, siis see viib auru hajumisele kogu ruumis. Sellises lahtises anumas on aurumine ülekaalus võrreldes kondenseerumisega. See viib aja jooksul vedelikukoguse vähenemisele. Kui aurumine ületab
ning keemiatööstuses tooraine saamiseks. 16. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Elektrokeemiline rakk on süsteem, mis koosneb kahest lahusest, soolasillast ning elektroodidest, milles tekitatakse vooluring. 17. Orgaanilise keemia põhieesmärk. Orgaanilise keemia põhieesmärk on sünteesida ja eraldada inimestele kasulike orgaaniliseid ühendeid looduslikest ainetest ning saadud ühendite omaduste ja kasutusvõimaluste määramine. 18. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Küllastunud ühendid – üksiksidemed Küllastumata ühendid – kaksik/kolmiksidemed Sisaldavad funktsionaalrühmi. Tsüklilised ühendid – sisaldab teiste elemendite aatomeid peale süsiniku aatomite Aromaatsed ühendid – sisaldab vähemalt ühte benseenitsükkel Lineaarsed ühendid – kolmiksidemetega seotud Tsüklilised ühendid – võivad olla rohkema sidemetearvuga seotud
Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Miks on oluline, et see ei kõiguks suurel määral? Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida? Vere pH 7,44 Uriin pH 6 maomahl pH 1,5 2,7 Iga selle väiksemgi kõikumine mõjutab inimorganismi suurel määral. pH 6,8 juures lakkab inimese keha funktsioneerimast, sest keskkond on rakkude elutegevuse jaoks drastiliselt happeline. HOMÖOSTAAS Süsivesikud ja lipiidid Defineeri küllastumata ja küllastunud rasvhape Küllastumata rasvhape Rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid Küllastunud rasvhape - Rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed 1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. Süsivesinikud jaotatakse: 1) Monosahhariidid ehk monosid. Esindajad Glükoos, Fruktoos. 2) Oligosahhariidid. Esindajad Sahharoos, laktoos, maltoos 3) Polüsahhariidid ek polüoosid. Esindajad Tärklis, Glüogeen. 2
KT nr 3 mõisted. Mittepolaarse kordse sidemega ühendid Alkeenid – süsivesikud, mille molekulis esineb kaksiksidemeid Alküünid – süsivesikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kaksikside - Kolmikside -side- -sidemele lisanduv suhteliselt nõrgem side 2ik- või kolmiksideme korral küllastunud süsivesinik - alkaanid küllastumata süsivesinik – süsivesinik, mis sisaldab kordseid ühendeid hüdraatimine – vee liitmine hüdrogeenimine – vesiniku liitmine dehüdraatimine dehüdrogeenimine alküülimine aromaatne ühend aromaatne struktuur (tsükkel) – benseeni molekuli struktuur areenid – aromaatsete ühendite üldnimetus heterotsüklilised ühendid – tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid fenoolid - hüdroksüareenid
Meditsiiniliste jäätmete käitlus Jäätmed jagunevad: TAVAJÄÄTMED OHTLIKUD JÄÄTMED MEDITSIINILISED JÄÄTMED ERIKÄITLUST VAJAVAD MED. JÄÄTMED o Vere, vereproduktide, muude kehavedelike, ekskreetide ja sekreetidega küllastunud materjalid o Teravad ja torkivad jäätmed o Patoloogilised jäätmed NB ! Meditsiiniliste jäätmete hulka ei loeta fotojäätmeid, ravimijäätmeid, kemikaalide jäätmeid, elavhõbedajäätmeid, radioaktiivseid ja tsütostaatiliste ravimite jäätmeid. 4 Etappi jäätmete käitluses Sorteerimine Erikäitlust vajavad med. jäätmed kogutakse eraldi Jäätmete kahjustamine Ladustamine Nakkusohtlikud jäätmed Seadmed jäätmete kahjustamiseks
CH3-CH2-CH2-CH2-CH3 CH3-CH2-CH3+CH2=CH2 CH3CH2Cl + CH3OK CH3CH2-O-CH3 + KCl Põlevad (täieliku põlemise saaduseks CO2 + H20/ H2O tekib igal juhul/ CO2 CH3OH + HOCH CH3 O CH3 + H2O Reageerivad halogeenidega (asendusreaktsioon) alkaan on küllastunud ühend. AMIINID asemel võib ka olla CO või C) Mittesümmeetrilisi eetreid ja kõiki teisi saab halogeenoalkaani liitmisel CH4+Cl2 CH3Cl + HCl ..
visuaalselt. NCS põhineb kolmel värvipaaril, milleks on valge-must, sinine-kollane, roheline-punane. (värvide vastandumine) Ülejäänud värvid saab tuletada nende värvide tingimustest. http://en.wikipedia.org/wiki/Natural_Color_System Kollane – NCS 0580Y10R (= 5% tumedust, 80% küllastust, 90% kollast + 10% punast = kergelt tume küllastunud kollane kerge oranžika varjundiga) Sinine – NCS 4055R95B (= 40% tumdust, 55% küllastusst, 5% punast + 95% sinist = üsnagi mitteküllastunud tume sinine lillaka varjundiga. http://www.ncscolour.co. uk/ http://www.ncscolour.co.uk/ http://en.wikipedia.org/wiki/Natural_Color_System http://www.ncscolour.com/en/rm/about-us/colour-knowledge/how-ncs-works/what-is- colour/
Vesinik H Hapnik O Süsinik C Lämmastik N Naatrium Na Kloor Cl Heelium He Argoon Ar 8) Molekulid: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsihappegaas CO2 Metaan CH4 Glükoos C6H12O6 Vesi H2O Vingugaas CO 9) Ioonide teke, naatriumi ja kloori ioonide iseloomustus. Aatomitel on omadus loovutada või haarata elektrone. Osakest, mis tekib elektronide loovutamise või haaramise tulemusena, nimetatakse iooniks. 10) Lahus, lahusti, lahustuv aine, sulam, ainete segu, puhas aine, liht ja liitaine, küllastunud lahus. Lahus on kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. Lahusti on aine, milles teatud teine aine lahustub, nt vesi, milles lahustub keedusool. Lahustunud aine on aine, mis on ühtlaselt jaotunud mingis teises aines. Sulam on mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal. Ainete segu on see, kui on mitu ainet üksteisega kokku segatud. Lihtaine on see, kui on ainult ühe elemendi aatomid, nt: lämmastik, hapnik, jne.
annavad toiduenergiat ja palju muud Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras.Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib avaldada kahjustavat mõju tervisele, sest need tõstavad kolesteroolitaset veres ja suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste riski. Ühest keskmisest einest, mis sisaldab keskmise suurusega hamburgerit, keskmises suuruses friikartuleid ja keskmises suuruses Coca-Colat, saab inimene 40 g rasva, millest 12 g on küllastunud rasvhapped. See näitab, et normaalne transrasvhapete kogus on juba ületatud 4)Süsivesikud Samuti sisaldab kiirtoit palju süsivesikuid. Nad täidavad organiismis ka palju funktsioone, mqned neist te näete siin Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 5560%. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise
Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Elektroskeemiline korrosioon, mis võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes. · Lahus ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · Lahusti aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine on aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud. · Lahustuvus suurim aine kogus, võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindlal temperatuuril). · Küllastunud lahus nim. lahust, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. · Küllastumata lahus nim. lahust, milles antud temeratuuril veel sama ainet lahustub. · Kristallhüdraatideks nim. kristallilises olekus esinevaid hüdraate. · Kolloidlahused - on vahepealsed ühelt poolt tõeliste lahuste ja teiselt poolt emulsioonide ja suspensioonide vahel. · Emulsioon tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega.
10.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Keskkütteradiaator 1 saab niisket küllastunud auru laboratooriumi madalrõhu aurukatlast. Radiaatorisse siseneva auru rõhku mõõdetakse peale reguleerimisventiili 10 ühendatud manomeetriga 8. Keskkütteradiaatori välispinnale on kinnitatud 5 vask-konstantaan termopaari 9 selliselt, et nende keskmine lugem võimaldaks arvutada pinna keskmise temperatuuri. Kondensaat juhitakse radiaatorist välja läbi radiaatori allossa kinnitatud klaasist torukese 7, milles on kromell-alumel termopaar mõõtmaks kondensaadi temperatuuri.
on on lahustiks alati vesi lahustuvus - aine omadus lahustuda mingis lahustis, see on puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse o küllastumata lahus - lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustu o küllastunud lahus - lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) o üleküllastunud lahus - aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet rohkem kui lahustuvusega määratud kogus väljasadenemine - lahustunud aine eraldumine lahusest (sademe teke); tahke kristallilise aine puhul nimetatakse kristallisatsiooniks
on toru. http://gyazo.com/710a70b2ea5f4983abd662efa58c43ae Kui vedelik ei märga tahket pinda, siis tema tase kapillaartorudes langeb, mida peenem toru, seda madalamale langeb. Õhuniiskus Õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhuniiskust iseloomustatakse absoluutse ja relatiivse niiskuse abil. Õhu absoluutseks niiskuseks nim. Ühes m2 õhus sisalduva veeauru massi grammides. Relatiivne niiskus näitab, kui kaugel on veeaur küllastunud olekust. Oma vedelikuga tasakaalus olevat auru nim. küllastunuks st. rohkem auru õhku ei mahu. Relatiivseks niiskuseks nim. antud temp. õhus leiduva veeauru tiheduse ja samal temp. küllastunud veeauru tiheduse suhet %-des ρ - absoluutne niiskus ρo – OLENEB TEMPERATUURIST(13,6g/m3) ρ = m/V l - relatiivne õhuniiskus l = (ρ/ρo) x 100% Elektriõpetus Tihedas kontaktis olles, nt hõõrudes, kehad elektriseeruvad
konkurentsistrateegia valiku. Milliste strateegiatega oleks Riho Kullassepp suutnud ettevõtte pankrotistumise ära hoida? 2. Olukorra analüüs Olukorra ärahoidmiseks oleks tulnud Rihol arvestada strateegilise juhtimise 9-astmelise protsessiga, mis koosneb strateegilisest planeerimisest, rakendamisest ja hindamisest. Tekstist võib välja lugeda, et Riho tegutses ennatlikult, ärile kasukstulevaid uuringuid tegemata ning oli väga kindel, et tema äriplaani saadab suur edu (ajaleheturg oli küllastunud paljudest väljaannetest; inimesed soovisid saada lehte tellimisega; linnas jäi spordifanaatikutest puudu, kes loeksid just neile mõeldud päevalehte; jne). Lähtudes teooriast tuleks teha väliskeskkonna analüüs, selgitades välja missugused trendid võivad mõjutada organisatsiooni; välja selgitada ohud ja võimalused; tööjõu analüüs, materiaalsete ja rahaliste ressursside analüüs; selgitada välja plussid ja miinused ning kindlasti tuleks strateegiaid rakendada
puu- ja juurviljad, marjad Lipiidid: · Lipiidi on rasvhapped, triglütseriidid (rasvad), fosfoliidid, glükoliidid, steroodid (kolestorool) · Energiaallikas · Kuuluvad kudede ja rakkude koostisesse (närvi, aju jne) · On asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas · Kaitseülessanne (soojus) Triglütseriidid e.rasvad: · Sisaldavad 3 tüüpi rasvhappeid 1. Küllastunud - loomsed, kookospähkel, palmiõli 2. (Mono)küllastumata oliiviõli, rapsiõli, sarapuupähkliõli, avokaado, mandlid 3. Polüküllastumata taimsed õlid, kala, mereannid Küllastunud Küllastumata Toatemperatuuril tahked Toatemperatuuril vedelad Taluvad kõrgeid temperatuure (kuni 200C) Ei talu kõrgeid temperatuure (üle 180C ei tohi kuumutada)
kehakaalust, soost, vanusest, aktiivsusest, lihasmassist ja muust. Inimese arenedes valguvajadus suureneb, kuna kehamass suureneb. Valguvajadus protsendina üldisest energiavajadusest on 10-15%. Liigne pidev valk toidus koormab maksa ja kiirendab organismi vananemist. Inimene peab oma toidus tarbima rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida organism ei suuda ise sünteesida. Rasv toitainena aitab üles ehitada rakke ja lahustab mitmeid vitamiine. Loomsed rasvad sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolestoroolitaset. Seda leidub võis, searasvas, margariinis, juustus, täispiimas ja muudes ainetes, mis sisaldavad eelnimetatuid. Ka koogid, küpsised ja muud pagaritooted sisaldavad küllastunud rasva. Küllastunud rasv tekitab südamehaiguse riski. Küllastunud rasv leidub taimsetes allikates peamiselt ja see on hea alternatiiv küllastunud rasvale. Seda leidub seesamis, päevalilles, sojas, oliivides ja mujal. Üle 60% rasvadest toidus
· Praktikas jaotatakse ained hästilahustuvateks (> 2 g/100 g), vähelahustuvateks (0,1 - 1 g/100 g) ja praktiliselt mittelahustuvateks (< 0.1 g/100 g) (saab leida lahustuvtabelist). On olemas küllastuspunkt, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada. Teatavatel tingimustel on siiski võimalik küllastuspunkti ületada. Enamiku lahuste lahustuvus paraneb kõrgemal temperatuuril. Lahustuvus küllastastanud lahuse kontsentratsioon. Küllastunud lahus on lahus, milles on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. Üldreegelid lahustuvus: *Ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees) *Mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas benseenis, süsiniktetrakloriidis CCl4) ·Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. 35. Kuidas jagatakse lahuseid lahustunud aine sisalduse järgi
Alkaanid ja nende kasutamine: metaan, etaan, propaan Jane Tõevere, Triin Rannak LB-2 Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikud Üldvalem: CnH2n+2 Rühma lihtsaimaks esindajaks metaan Veest kergemad Lahustuvad halvasti Peamiseks saamisallikaks on nafta ehk maaõli. Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel
Puistutest üle poole moodustavad kaasikud. Levinud on ka laialehised lehtpuuliigid. Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas. Alustaimestik väga liigirikas, domineerivad rohttaimed, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid. Sõnajala kasvukohatüüp - salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. Iseloomulikud on leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad. Puistutest on sagedasemad kaasikud ja sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad. 1.1.6. Soovikumetsad Osja kasvukohatüüp –tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask, mänd või kuusk. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre.
Kordamisküsimused · LAHUS koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · KÜLLASTUNUD LAHUS on on lahus, milles antud temperatuuril ei saa enam sama ainet veel lahustada.(suhkrusiirup) · KÜLLASTUMATA LAHUS on lahus, milles saab sama ainet veel lahustada. (morss, suhkruvesi) · ELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus sisaldab ioone.Tugevad elektrolüüdid(tugevad happed, leelised ja soolad) ja nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed ja alused). · MITTEELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus ei sisalda ioone. Mitteelektrolüüdid on paljud org. ained, lihtained ja oksiidid. · ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustamisel vees. ( FeBr Fe + 2Br) · KOLLOIDLAHUS on ebapüsiv lahus ehk pihus, mille keskkond on vedel, aine ise tahke ja osakesed on väiksemad kui suspensioonis.(õunamahl, liim, veri, kissell) · SUSPENSIOON vedelik j...
detailirikaste pidadega. Tundlik värvirütm - heledate-tumedate toonide vaheldumine. KONTRASTID > Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja figuuride harmooniline vastandamine. Värvikontrastsus - tugev kollane, tumesinine ja punane heledal taustal. VALGUS - VARI > Figuurid ja riided on tugevalt modelleeritud valguse-varjuga, eendudes tugevalt tasapinnalisest taustast. VÄRV > Värvide ühtlane, küllastunud ja soe üldtoon. Värvi selgus ja maitsekas käsitlus (punase ja sinise harmooniline kõrvutamine, helesinine aktsent Barbara varrukal). DÜNAAMIKA > Staatiline ja rahulik. Vertikaalsed jõujooned. RÜTM > Väljapeetud suured pinnad vahelduvad detailirikaste pidadega. Tundlik värvirütm - heledate-tumedate toonide vaheldumine. KONTRASTID > Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja
Süsivesinikud · Süsivesinikud jagatakse aromaatseteks ja alifaatseteks: aromaatsed süsivesinikud sisaldavad benseenituuma; alifaatsed süsivesinikud ei sisalda benseenituuma. · Sageli võib molekuli puhul rääkida ka tema aromaatsest ja alifaatsest osast. Süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud · Alifaatsed süsivesinikud jagunevad: küllastunud süsivesinikud ei sisalda kordseid sidemeid; küllastumata süsivesinikud sisaldavad kordseid sidemeid, mille hüdrogeenimise tulemusena saab neid viia küllastunud süsivesinikeks. 2 Alkaanid · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, s.t sisaldavad vaid üksiksidemeid. · Võivad olla hargnemata ahelaga (butaan),
· Isotroopia--gaaside, vedelike ja polükristallide omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused (näiteks läbipaistvus, soojusjuhitavus jne.) ei sõltu suunast. · Kapillaarsus--nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. · Keemine--aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud. · Kolmikpunkt--aintud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul antud aine mingid kolm faasi on tasakaalus. · Kondensatsioon--ehk kondenseerumine (veeldumine)--faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse. · Konditsioneer--termodünaamiliselt külmkapi eriliik, mida kasutatakse eluruumide, autode, sisemuse või midagi sellise jahutamiseks. · Kriitiline temperatuur--temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud
Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Kriitiline temperatuur- temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul Küllastunud aur- aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus Keemine- aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud Keemissoojus- vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril Absoluutne niiskus- suurus, mis väljendab veeauru massi grammides ühes kuupmeetris õhus Relatiivne niiskus- protsentides avaldatud suurus, mis väljendab õhu absoluutse niiskuse suhet antud temperatuuril küllastunud aurule vastava absoluutse niiskuse väärtusesse samal temperatuuril Sublimatsioon- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Härmatumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse
Neil kolmel suurimal haigestumise ja surma põhjusel on ühised riskitegurid - kaks olulisemat riskitegurit Eesti meestele on suitsetamine ja alkohol. Südame tervist mõjutab eelkõige elustiil ehk igapäevane käitumine. Vähendamaks riske haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse: o Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid. Vältige passiivset suitsetamist. o Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist. o Olge iga päev füüsiliselt aktiivne. o Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu. o Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt. Liigne alkohol võib tõsta vererõhu taset ja kehakaalu. o Vältige tegevusi, mis põhjustavad stressi. 1.2. Kasvajalised haigused Kõige sagedasemad meestel esinevad kasvajalised haigused on kopsuvähk, eesnäärmevähk ja kolorektaalne vähk
ideaalse värske maitsega ja siidise tekstuuriga, et sellele marju lisades saaksid kerge ja kreemja koduse hõrgutise. Valio Gefilus maitsestamata jogurt sisaldab maailma enimuuritud piimhappebakterit Lactobacillus rhamnosus GG ning on säilitusainetevaba. Maitsestamata jogurt on saadaval ka suures 380grammises topsis. 100g toodet sisaldab: Energiat 220 kJ / 52 kcal Valke 3,3 g Rasvu 2,5 g (millest küllastunud rasvhapped 1,25 g) Süsivesikuid 4,2 g (millest suhkrud 4,2 g ja laktoos 0 g) 7 Sool (soola sisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi olemasolust) 0,1 g D-vitamiin 1 µg (20% päevasest võrdluskogusest) 7.1.4 Alma banaani-maasikajoogijogurt 1,5% 1kg kile Alma joogijogurtid on valamiseks, aga muidugi ka joomiseks, parima konsistentsiga jogurtid, mis pole vaatamata oma vedelusele teinud
Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja leetunud gleimullad sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Miinused: - liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus - aeglaselt soojenevad ja kuivavad - osal muldadel happeline reaktsioon - sageli raske lõimis või tihenenud profiil Säästlik kasutamine: - vajadusel kuivendamine - vajadusel lupjamine Lk - Leetunud mullad
4. iseloomusta temperatuuri kuiv- ja märgadiabaatilist gradienti. Adibiaatilisel tõusmisel õhutemperatuur nii kuivas kui ka küllastumata niiskes õhus langeb peaaegu 1 kraadi võrra 100m kohta- seda t muutust nim kuivadibiaatiliseks gradiendiks. Kirjeldatud t langus leiab aset, kui õhk on veeaurust küllastamata. Märgadibiaatiline gradient- selle all mõistetakse t langust 100m kohta küllastunud õhus. 5. kirjelda ja põhjenda õhutemperatuuri ööpäevast käiku parasvööndis. 6. millised on temperatuuri aperioodilised muutused? Mõõtmised näitavad, et sageli esineb teistsuguseid t käike, milles ilmneb korrapäratud häireid, mis ei kordu kindlate ajavahemike tagant- aperioodid. 7. võrdle õhutemperatuuri aastast käiku ekvaatoril, 45ndal laiuskraadil ja poolustel.
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
1. aineklasside definitsioonid(mis on alkaanid jne) Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult C ja H-st nimetatakse süsivesinikeks: võib jaotada 5 suurde klassi: Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Alkaanide üldvalem: CnH2n+2. Lihtsaim esindaja metaan CH4. Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS K-07B Älis Erk KARASTUSJOOGID Referaat Uuemõisa 2009 Sisukord Ice tea black tea peach taste 1.5 L........................................................................................................3 Karboniseeritud ja mineraliseeritud vesi ,,VÄRSKA" 1.5 L................................................................4 Fat burner 3000 fitness drink 500 ml...................................................................................................5 Schweppes RUSSCHIAN 1.5 L...........................................................................................................6 GIN safari long drink 0.5 L 5.6% vol...................................................................................................7 Sprite 2L.................................................................................................................................
Kordamine kontrolltööks: Elutähtsad orgaanilised ühendid. 1. Selgitada mõisteid: sahhariid, valk, asendamatu aminohape, peptiid, invertsuhkur, proteiinid, rasv, küllastunud rasvhape, küllastumata rasvhape, polüpeptiid, polüsahhariid. Tuua iga mõiste juurde näide kas valemi või kasutusalaga. sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. valk - ehk proteiin (ka valkained) on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. asendamatu aminohape - aminohape, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. peptiid - molekul, mis koosneb ridamisi peptiidisidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. invertsuhkur - lagunenud sahharoos glükoosiks ja fruktoosiks (tekib invertsuhkur). proteiinid - ehk on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. rasv - glütseriini...
Karboksüülhapped on orgaanilised ained, mis sisaldavad karboksüülrühma -COOH Üldvalem: R-COOH Liigitus: Ühealuselised küllastunud Ühealuselised küllastumata Madalad Kõrged Madalad Kõrged HCOOH C17H35COOH CH2=CH-COOH C17H33COOH metaanhape stearhape 2propeenhape Keemilised omadused (madalamad): 1) Reageerivad metallidega CH3COOH + Mg -> (CH3COO)2Mg + H2 2) Reageerivad aluseliste oksiididega
Vee puhul: Tkr = 374C; pkr = 218atm. B) kahekomponentne süsteem 2 ainet; A ja B. Nii sulamise kui ka keemise vältes muutub kummagi faasi koostis eraldi. III LAHUSED I Lahuste pôhimôisted. Lahus homogeenne süsteem, mis koosneb vähemalt kahest erinevast ainest. Lahusti ei muuda agr. olekut, aga lahust. aine vôib muuta. Pihus aine, mis on jaotunud molekulidest palju suurtemateks osadeks. Lahustuvus andtud tingimuste küllastunud lahuse konts. [g / 100 g lahustis]. Paremini lahustub aine sellistes lahustites, mis on temaga samade omadustega (n. polaarsus). Massiprotsent p = l.a. / kogu lahus 100% Massimurd sama, kuid protsentideks viimata. Molaarsus c = lahustunud moolide arv ühes liitris lahuses. Molaalsus m = lahustunud moolide arv ühes kg-s lahuses. Moolimurd X = l.a. moolide arv / kogu lahuse moolide arvuga. (lah. a + H2O). II TAHKETE JA VEDELATE AINETE LAHUSTUVUS VEDELIKUS
eluvioakumulatiivsus- võrreldes lähtekivimiga midagi läheb kuskil vähemaks, samas akumuleerub mujale. Ainte vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine, toimub mulla enese piires. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine-huumusakulatiivne protsess, mille käigus toimub huumuse ja orgaanilis-mineraalse komplekside tekkimine ja seostumine mulla mineraalse osaga. Tekib A horisont. Protsessi intensiivsust näitab A hor tüsedus ja huumuse hulk. Küllastunud bioloogiliselt aktiivses keskkonnas tekib pehmehuumuslik(mollic) huumushorisont, aga küllastumata väheaktiivses kk happeline (umbric) huumushorisont. Kuivades tingimustes huumusvaene (ochric) horisont. Huumushorisont tekib mulla mineraalse osa peale põuakartlikes, parasniisketes ja ajutiselt liigniisketes tingimustes. A on tumeda värvusega (must,vahel pruun). Savistumine- bioloogilise ja keemilise murenemise peente saaduste ja
Põhjavesi Mõisted: Põhjavesi Maakoore ülemises osas osas kivimite vahel olev vesi. Mineraalvesi Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Ravitoimeline. Termaalvesi Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas. (keiser, allikas) Poorsus Kivimite bõi sette omadus hoida vett. Põhjaveetase Järgib üldjoontes pinnamoodi, kuigi põhjaveekihi pind võib olla maapinnast vägagi erineval sügavusel, mõnest sentimeetrist mõnekümne meetrini. Aerotsoonivöönd Maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi. Küllastunud põhjaveekiht Maapinna osa, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi liigub, mitte voolab. INFLATSIOON (PÕHJAVEE KUJUNEMINE, VEE IMBUMINE PINASESSE) MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle...
Aerosool-süsteem mille tahke aine või vedelik on pihustatud gaasi;esimesel juhul on suitsu tüüp aerosool,teisel juhul udu tüüpi aerosool Emulgaator-aine,mis muudab emulsiooni püsivamaks Emulsioon-veselik,millesse on pihustatud selles lahustumatu vedeliku tilgad Hüdratatsioon-lahustunud aineosake ümbritsemine ja sidumine vee molekulidega Kolloidlahus-vedelik, milles pihustunud aine osakesed on suurusega 10:-7 Küllastumata lahus-lahus mille antud tingimustel võib veel ainet lahustuda Küllastunud lahus-lahus milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu Lahus-lahustist ja lahustunud ainest koosnev ainete ühtlane kogum Lahusti-aine millesse lahustunud aine jaotub ühtlaselt Lahustumissoojus-aine lahustumisega kaasnev soojusefekt Lahustunud aine-lahuses esinev ning lahustisjaotunud aine Lahustuvus-aine suurim mass grammides mis lahustub antud tingimustel 100g lahustis Massiprotsent-lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses Suspensioon-vedel...
Kordamisküsimused V Lahused 1. Mis on : · Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. · Lahusti aine (tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud · Küllastumata lahus lahus, millesse lahustunud ainet mahub veel. · Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. · Lahustuvus suspensioon · Emulsioon · Vaht · Aerosool · Elektrolüüt aine, mille lahus juhib elektrivoolu. Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. · Mitteelektrolüüt aine, mis ei juhi elektrit. · Elektrolüütiline dissotsatsioon
koosneb küllastamata rasvhapetest ja pakub suurel määral kaitset arteriaalsete haiguste vastu. Seemned on rikkad mitmete vitamiinide poolest. Neis sisalduv E vitamiin võitleb vananemise vastu, noorendab immuunsüsteemi. B rühma vitamiine leidub päevalilleseemnetes rikkalikult. Väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest. Toitumisalane teave 100 grammi kohta: Energiasisaldus 2531,3kJ/605kcal Rasvad 51,50g Millest küllastunud rasvhapped 4,60g Süsivesikud 11,40g Millest suhkrud 2,60g Valgud 20,80g Sool 0,02g Hind - 6,60 /kg Päritolumaa: Bulgaaria Tootja: GERMUND HULGI Kasutamine: Päevalilleseemneid saab kasutada naturaalselt, röstitult, tervelt, tükeldatult ja jahvatatult. Päevalilleseemneid võib lisada peaaegu igale toidule: salatitele, täidistele, külmadele kastmetele, juurviljaroogadele
kliisterdumisvõime. Tärklis laguneb, tekivad dekstriinid. Alfa-amülaas lõhub seda ahelat suvalisest punktist. Erineva pikkusega tärkiliseahelaid nimetatakse dekstriinideks. Dekstriinidele võib veel mõjuda glükoamülaas, mis võtab tükkide kaupa otstest. Kui võtab kahekaupa, nimetatakse maltaasiks. See ensüüm, mis lõhub hargnemisekohtades, on amüloglükosidaas. Kasutatakse käärimistööstuses. 15. Toidurasvade ehitus. Küllastunud ja küllasumata rasvhapped. Lipiidid on vees lahustumatud heterogeensed ühendid, mis lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, benseen,atsetoon jms apolaarsed solvendid). Lipiidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Küllastunud (nt stearhape) või küllastumata (nt linoolhape, linoleenhape) kas süsiniku aatomite vahel on ükski-või kaksikside. Lisaks jaotatakse ka ahelapikkuse järgi: lühi-, keskmise ja pika ahelaga. Keskmine on kuus -10
Järeldus: Toimus valgu väljasadenemine munavalgu lahusest TKÄ abil, seega valgu molekulmass on üle 10000 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged konsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestamine lahusest – seda nimetatakse väljasoolastamiseks. Globuiinid sadestuvad välja (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga soola küllastunud lahuses. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisati sama palju (NH 4)2SO4 küllastunud lahust ning jäeti see 5 min seisma. Tekkinud sade eraldati filtrimisega. Filtraadile lisati vähehaaval kristalset (NH4)2SO4, kuni soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus: (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel tekkis nõrk hägu. Kristalse (NH 4)2SO4 lisamisel filtraadile tekkinud albumiinide sade oli intensiivsem
Töö eesmärk La Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Katse käigus toimub destilleeritud vee keskkonnas reaktsioon FeCl3 (aq)+3NH 4SCN(aq) Fe(SCN)3 (aq)+3NH 4Cl(aq) . Reaktsiooni tasakaalu nihkumist jälgitakse lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel lahuse värvi järgi. Töövahendid: katseklaaside komplekt, keeduklaas, klaaspulk, spaatel. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl. Teoreetiline ettevalmistus Kirjutatakse välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüaniidi lahuste vahelisele reaktsioonile. [Fe(SCN)3 ]1 [NH 4Cl]3 Kc = [FeCl3 ]1 [NH 4SCN]3 Kui suurendada FeCl3 kontsentratsiooni, nihkub tasakaal saaduste tekke suunas. Kui suurendada NH4SCN kontsentratsiooni, nihkub tasakaal samuti saaduste tekke suunas.
Eksperimentaalne töö 1 TÖÖ NIMETUS: Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule TÖÖ EESMÄRK : Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Katseklaaside komplekt - KEMIKAALID FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl TÖÖ KÄIK : Kirjutan välja raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi reaktsioonivõrrandi ja tasakaalukonstandi. Valan keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisan 1...2 tilka küllastunud FeCl 3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segan hoolikalt ning jagan tekkinud punase lahuse võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
