3. Toidurasvad peaksid katma 2530% päevasest toiduenergiast. 4. Milliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks (selgita aine struktuurist lähtuvalt)? 5. head asendamatute rasvhapete allikad on näiteks oliiviõli, seesamiseemneõli, kalamaksaõli, linaseemneõli ja kanepiseemneõli. 6. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel - õli. 7. Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks 8. Kirjelda rasvade seedimisprotsessi. 9. Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud kui küllastumata. Rasvhapped on olulised energiaallikad. Struktuur: 10. Vahad sisaldavad ühte esterrühma (pikk süsinikahel), koosnevad pika ahelaga alkoholidest ja rasvhapetest tekkinud estritest
*laktoos ehk piimasuhkur) c)polüsahhariidid-nendes on sadu monomeere ehk sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus halb, värvus tume, maitse kibe. (nt.tselluloos, tärklis mis muutub glükoosiks(külm lagundab pikki ahelaid), kitiin-pika närimisega magus) RASVAD EHK LIPIIDID Rasvad-vees lahustamatud orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeeriks on rasvhapped(rasvhapped on seotud glütserooliga), mis võivad olla küllastunud või küllastumata. Küllastunud rasvhapped-ei ole hästi omastatavad, võivad moodustada rasvkudet. Sageli on varjatud kujul(viinerid,keeduvorst,juust,maiustused,pähklid,halvaa) Küllastumata rasvhapped ehk oomegarasvhapped-hädavajalikud. Leidub kalas, munas, oliivis. *Rasvad võivad olla ka vedelal kujul(õlid), ka vahekihina(okaspuude okstel) 1g rasva-14 kcal , vaja on u.-2500kcal Lipiididest-koosnevad mõningad hormoonid ja vitamiinid (östrogeen/testosteroon-suguvõime, D-vitamiin)
alkoholist ja rasvhappejäägist.Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-,liit-, ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on naturaalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo-ja glükolipiidid,tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Lipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Lipiidide hulka kuuluvad: rasvad, õlid, vahad steroidid jt. vees lahustamatud ühendid. Lipiidid täidavad organismis eestkätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Glükolüüs
Tallinna tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioorgaanilise keemia õppetool 2.2.Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3. Lipiidide reaktsioonid Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine - apelsini koor Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi...
4. Asendatud alkaanid Asendatud alkaanides on süsivesinikahelas vesiniku aatom asendatud heteroaatomit sisaldava polaarse rühmaga (funktsionaalse rühmaga). nt −Hal, −OH, −NH2 Asendatud alkaanid on alkoholid, amiinid, halogeeniühendid. Struktuuri analüüs: 1) tüviühend; 2) asendusrühmad; 3) tüviühendi süsiniku nummeradamine. KOHANUMBER+ASENDUSRÜHM+TÜVIÜHNED+KOHANUMBER+AINEKLASSITUNNUS nt. 2,4-dimetüülpentaan-1-ool 5. Küllastumata ja aromaatsed süsivesinikud Küllastumata süsivesinikud sisaldavad süsivesinikahelas vähemalt ühte kordset sidet. alkeenid – sisaldavad süsinik-süsinik kaksiksidet -een alküünid – sisaldavad süsinik-süsinik kolmiksidet -üün Aromaatsed ühendid ehk areenid sisaldavad aromaatset tsüklit. lihtsaim areen on benseen Benseeni derivaadid aniliin e aminobenseen
Müügil olevad pesemisvahendid sisaldavad sünteetilist pindaktiivset ainet vaid 520%, neile on lisatud aktiivsust tõstvaid elektrolüüte, keemilisi ja optilisi valgendajaid , täiteaineid, lõhnaaineid jne. mineraalhappe ester mineraalhappe (anorgaanilise happe) ja alkoholi kondensatsiooni saadus, analoogiline karboksüülhappe estriga. rasva rääsumine rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. asendamatu rasvhape küllastumata rasvhape, mida organism ei suuda ise sünteesida.
rasvad hüdrofoobsed, st ei lahustu vees Rasvad on kokku pandud erinevatest väiksematest molekulidest: glütseroolist ja rasvhapetest Nimetatakse ka triglütseroolideks 3 rasvhappe molekuli on seotud gütserooli molekuli OH-rühmaga estersidemega Glütserool on 3 C-ga alkohol Rasvhapped erinevad pikkuselt (tavaliselt 16-18 C-d) ja kaksiksidemete asukoha poolest Rasvhappes on mittepolaarne C-H side, mis muudab rasva nn vetthülgavaks e hüdrofoobseks Küllastumata rasvhapped rasvhapped, milles esineb üks või mitu kaksiksidet On ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust Küllastunud rasvhapped kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud
need inimese toidus asendamatud Küllastunud rasvhapped – kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud, Leidub eeskätt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid, inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena, esinvead samuti veres vabas vormis Trans-rasvhapped – liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped, Nende söömine suurendab südame- veresoonkonna haiguste riski, vähesel määral leidub ka loomulikult lihas ja piimas, Enamik tänapäeval sissesöödavaid trans- rasvhappeid tekib taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel Rasvhapete hüdrogeenimine – küllastumata rasvhapete muutmine küllastatuks vesiniku lisamise
kovalentse üksiksidemetega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Halogeenid VII A rühma elemendid. Halogenoalkaan Alkoholid ainete klass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (-OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Amiin ammoniaagi derivaat, milles üks, kaks või või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. Alkeen küllastumata süsivesinik, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Neid nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. Alküün küllastumata süsivesinik, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. Aldehüüd keemiline ühend, mis sisaldab aldehüülrühma (-CHO). Ketoon ühend, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Sahhariidid ehk glütsiidid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Miks on oluline, et see ei kõiguks suurel määral? Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida? Vere pH 7,44 Uriin pH 6 maomahl pH 1,5 2,7 Iga selle väiksemgi kõikumine mõjutab inimorganismi suurel määral. pH 6,8 juures lakkab inimese keha funktsioneerimast, sest keskkond on rakkude elutegevuse jaoks drastiliselt happeline. HOMÖOSTAAS Süsivesikud ja lipiidid Defineeri küllastumata ja küllastunud rasvhape Küllastumata rasvhape Rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid Küllastunud rasvhape - Rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed 1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. Süsivesinikud jaotatakse: 1) Monosahhariidid ehk monosid. Esindajad Glükoos, Fruktoos. 2) Oligosahhariidid. Esindajad Sahharoos, laktoos, maltoos 3) Polüsahhariidid ek polüoosid. Esindajad Tärklis, Glüogeen. 2
ning keemiatööstuses tooraine saamiseks. 16. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Elektrokeemiline rakk on süsteem, mis koosneb kahest lahusest, soolasillast ning elektroodidest, milles tekitatakse vooluring. 17. Orgaanilise keemia põhieesmärk. Orgaanilise keemia põhieesmärk on sünteesida ja eraldada inimestele kasulike orgaaniliseid ühendeid looduslikest ainetest ning saadud ühendite omaduste ja kasutusvõimaluste määramine. 18. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Küllastunud ühendid – üksiksidemed Küllastumata ühendid – kaksik/kolmiksidemed Sisaldavad funktsionaalrühmi. Tsüklilised ühendid – sisaldab teiste elemendite aatomeid peale süsiniku aatomite Aromaatsed ühendid – sisaldab vähemalt ühte benseenitsükkel Lineaarsed ühendid – kolmiksidemetega seotud Tsüklilised ühendid – võivad olla rohkema sidemetearvuga seotud Mis on nende struktuurides ühist
küllastumata aldehüüd propenaal ( akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfaadid, kuid ei anna gllütserooli mittesisaldavad lipiidid. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Küllastumata rasvhappete tuvastamine lipiidides: Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Real juhtudel võib lahus värvituks muutuda ka küllastunud süsinikuahelate esinemise korral toimub asendusreaktsioon, mida küllastumata sidemetaga toimuvast liitumisreaktsioonist võimaldab eristada eralduva vesinikkloriidi lendumine. Liebermann- Burchard´i kolesterooli määramise test: Heppelises keskkkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga
2). · Katseklaase kuumutasin tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamiseni ja proovi tumenemiseni. · Nuusutasin ettevaatlikult katseklaasidest eralduvat lõhna. Tundsin 2. proovist eralduvat vängemalt lõhna. Järeldus Gaasipõleti kohal katseklaase kuumutades, eraldus teisest katseklaasist märgatavalt intensiivsemalt ebameeldivat lõhna. Seega 2. katseklaas sisaldas proovi, mis on glütserooli sisaldav lipiid. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus ei kao, kuid küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik · Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis.
okt C8 non C9 dek C10 mono 1 di 2 tri 3 tetra 4 pent 5 heks 6 hept 7 okt 8 non 9 dek 10 Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis tähendab, et süsinike aatomite vahel on ainule kovalentsed üksiksidemed. Alkaan koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Küllastunud -C-C-C- üksiksidemed Küllastumata -C=C-C- kaksiksidemed Propaan CH3-CH2-CH3 lihtsustatud struktuurivalem C3H8 molekulvalem 8 Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on süsinike aatomite vahel vähemalt üks kaksikside. Buteen Alküünid (ÜÜN) on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kolmikside. Pent-2-üün Areenid on benseenituuma (ehk aromaatsettuuma) sisaldavad süsivesinikud. Alkoholid (OOL) on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma (OH). Pentaan 2- ool Etanool Propaan -1,2,3-triool ehk glütserool
akroleiintesti proovidest 1 ja 2. Katseklaase kuumutatakse tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulab ja proov tumeneb, mis annab märku akroleiini moodustumisest. Käega õhku enda suunas tõmmates, tehakse nuusutamise teel kindlaks, kumb proov sisaldas lipiidi. Järeldused Glütserooli sisaldav lipiid oli esimeses uuritavas proovis. Kuumutamisel tekkis terav lõhn, mis meenutas rasva kärsahaisu. Haisu tekitas glütserooli kuumutamisel tekkiv propenaal. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemist lipiidides uuritakse halogeenidega reaktsiooni abil. Küllastunud rasvhappeid sisaldav proov moodustab broomiga pruuni värvuse, küllastumata rasvhapete korral muutub lahus momentaalselt värvituks. CH3(CH2)CH=CH(CH2)mCOOH + Br2 CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust
Lihtlipiidid on neutraalsed rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid. Tsüklilised on alkoholide baasil moodustuvad lipiidid nagu näiteks kolesteriidid. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Loomades on hüdrofoobsed rasvamolekulid akumuleerunud rasvapooridesse ja säilitavad niiviisi toiduenergiat. Naturaalsetes rasvades sisaldub väga mitmeid nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtis linool- ja - linoleenhape, sest seda organism ei suuda sünteesida ning selle peab saama toiduga. Küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis, seetõttu on ahel kujult väändunud. Trans-konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak kujuga ning käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Sellised rasvhapped on organismis raskesti
Alkaanid on süsivesinikud, milles on üksiksidemed(CnH2n+2). Alkeenid on kaksiksidemega küllastumata süsivesinikud(CnH2n). Alküünid on kolmiksidemega ühendid(CnH2n-2). Isomeerid on ained, millel on ühesugune molekulvalem, kuid erinev struktuur ja omadused. Monomeer on üksiklüli, millest tekib polümeer. Polümeerisatsioon on polümeeri teke monomeeridest. Fünktsionaalne rühm on aatom või aatomite rühm, mis määrab aine omadused. Radikaal on vaba elektroniga osakesed; reaktsiooni võimelised. Nukleofiil on vaba või osaliselt vaba elektronpaariga negatiivselt laetud osake.
· On asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas · Kaitseülessanne (soojus) Triglütseriidid e.rasvad: · Sisaldavad 3 tüüpi rasvhappeid 1. Küllastunud - loomsed, kookospähkel, palmiõli 2. (Mono)küllastumata oliiviõli, rapsiõli, sarapuupähkliõli, avokaado, mandlid 3. Polüküllastumata taimsed õlid, kala, mereannid Küllastunud Küllastumata Toatemperatuuril tahked Toatemperatuuril vedelad Taluvad kõrgeid temperatuure (kuni 200C) Ei talu kõrgeid temperatuure (üle 180C ei tohi kuumutada) Liigtarbimine tõstab kolestorooli taset ja Suure keemilise aktiivsusega, omastatakse suurendab riski südame- ja veresoonkonna kergemini, avaldavad mõju rasvade haigustele ainevahetusele, soodustades organismi
Elektroskeemiline korrosioon, mis võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes. · Lahus ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · Lahusti aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine on aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud. · Lahustuvus suurim aine kogus, võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindlal temperatuuril). · Küllastunud lahus nim. lahust, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. · Küllastumata lahus nim. lahust, milles antud temeratuuril veel sama ainet lahustub. · Kristallhüdraatideks nim. kristallilises olekus esinevaid hüdraate. · Kolloidlahused - on vahepealsed ühelt poolt tõeliste lahuste ja teiselt poolt emulsioonide ja suspensioonide vahel. · Emulsioon tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega. · Suspensioon tekib tahke aine pihustamisel teda mittelahustuvasse vedelikku.
Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr 2.2 ja 1.3 Töö pealkiri KAROTENOID IDE IDENTIFITSEE RIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE, LIPIIDIDE REAKTSIOONI D Üliõpilane Õpperühm ...
KT nr 3 mõisted. Mittepolaarse kordse sidemega ühendid Alkeenid – süsivesikud, mille molekulis esineb kaksiksidemeid Alküünid – süsivesikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kaksikside - Kolmikside -side- -sidemele lisanduv suhteliselt nõrgem side 2ik- või kolmiksideme korral küllastunud süsivesinik - alkaanid küllastumata süsivesinik – süsivesinik, mis sisaldab kordseid ühendeid hüdraatimine – vee liitmine hüdrogeenimine – vesiniku liitmine dehüdraatimine dehüdrogeenimine alküülimine aromaatne ühend aromaatne struktuur (tsükkel) – benseeni molekuli struktuur areenid – aromaatsete ühendite üldnimetus heterotsüklilised ühendid – tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid fenoolid - hüdroksüareenid fenolaat – fenooli kui happe sool delokalisatsioon – elektronide või laengute jaotumine aatomite vahel
alifaatseteks: aromaatsed süsivesinikud sisaldavad benseenituuma; alifaatsed süsivesinikud ei sisalda benseenituuma. · Sageli võib molekuli puhul rääkida ka tema aromaatsest ja alifaatsest osast. Süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud · Alifaatsed süsivesinikud jagunevad: küllastunud süsivesinikud ei sisalda kordseid sidemeid; küllastumata süsivesinikud sisaldavad kordseid sidemeid, mille hüdrogeenimise tulemusena saab neid viia küllastunud süsivesinikeks. 2 Alkaanid · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, s.t sisaldavad vaid üksiksidemeid. · Võivad olla hargnemata ahelaga (butaan), hargnenud ahelaga (metüülpropaan), tsüklilised (tsüklobutaan).
· süsivesinikud ja mittepolaarsed ühendid vees EI lahustu
· vees lahustumist soodustavad OH, -NH2, ja COOH rühmad (molekuli hüdrofiilsed osad)
kui hüdrofiilne osa
Butüüni kaks isomeeri on 1-butüün ja on 2-butüün. Mina kirjeldan lähemalt 2-butüüni. 2 I Butüüni saamine 2-butüüni saadakse tehislikult. 1. 2-butüün tekib leelise alkohollahuse toimel dihalogenoalkaanidesse, mis sisaldavad halogeeni aatomeid kõrvuti asetsevate süsiniku aatomite juures. 2. 2-butüün tekib ka leelise alkohollahuse toimel küllastumata süsivesinike halogeenderivaatidesse, mis sisaldavad halogeeni aatomit kaksiksidemega seotud süsiniku aatomi juures. 3. 2-butüüni on võimalik saada atsetüleeni naatriumderivaatidest halogenoalkaanide toimel. 4. 2-butüüni võib saada ka karbonüülsetest ühenditest. 5. 2-butüüni saadakse ka kõrgel temperatuuril süsivesinike krakkimisel. 3
Kordamine kontrolltööks: Elutähtsad orgaanilised ühendid. 1. Selgitada mõisteid: sahhariid, valk, asendamatu aminohape, peptiid, invertsuhkur, proteiinid, rasv, küllastunud rasvhape, küllastumata rasvhape, polüpeptiid, polüsahhariid. Tuua iga mõiste juurde näide kas valemi või kasutusalaga. sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. valk - ehk proteiin (ka valkained) on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. asendamatu aminohape - aminohape, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.
Seejärel lisasin 4ml destilleeritud vett. Proov nr 1 muutus häguseks, see on lipiidide olemasolu kinnituseks. 3. Akroleiiniproov Lisasin kahte katseklaasi 1g NaHSO4 ja lisasin kummalegi mõne tilga erinevatest akroleiiniproovidest. Kuumutasin segusid gaasipõleti leegil. Ühes katseklaasis olev segu muutus tumedaks ja lõhnas praetud rasva järele (proov 1), moodustus akroleiin, proov nr 2 lõhnas kummihaisu järele. Järelikult leidus esimeses proovis glütserooli, teises aga mitte. 4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Lisasin kolme katseklaasi erinevat lipiidi lahust 1. palmitiinhape 2. searasv 3. päevalilleõli Igale lahusele lisasin ~8 tilka broomilahust. Broomile iseloomulik pruunikas värvus kadus päevalilleõli lahuses ja hiljem ka searasval. Palmitiinhappelahus oli broomile iseloomulikku pruunikat värvi. Broom liitub küllastumata ühendite kaksiksidemetele. Seega võib järeldada, et päevalilleõlis ja searasvas on kaksidemeid, aga palmitiinhappes mitte.
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
Estrid-orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide omavahelise reageerimise tulemusena. Lihtestrid- R-id on ühesugused. Segaestrid- R-id on erinevad.Mineraalhap.estrid-mineraalhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus.Vahad-pika süsinikuahelaga alkoholide ja rasvhapete estrid.Asendamatud rasvhap.- küllastumata rasvhapped, mida organism ei ole võimeline ise sünteesima ja seepärast peab ta neid saama toiduga. Esterdamine-estrite tekkereakts. Estrite seebistamine-hüdrolüüs aluselises keskkonnas. Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape. Rasvade seebistamine-rasvad seebistuvad glütserooliks ja rasvhapete sooladeks. Seebid-rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad. Rasvade räästumine-rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. Rasvõlide hüdrogeenim.-vedelad rasvõlid on hüdrogeenitavad, tek. tahked taimerasvad. Rasvade ümberesterd.- segatakse tahke j...
Kreeka pähkel Kreeka pähkel on väga kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on nendel pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Samuti on pähklil suur E-vitamiini sisaldus, mis võitleb aktiivselt vananemise vastu. Kreeka pähkel takistab rasvmassi kasvu, melatoniin mõjutab vere antioksüdantseid omadusi. H-vitamiin, mida need pähklid sisaldavad aitavad probleemse naha, rabedate küünte ning tuhmide ja elutute juuste korral rohkem, kui moodsad kosmeetikavahendid. Samuti sisaldavad ka
Atsetüleen Atsetüleen on alküün, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna. Kolmiksideme tõttu kuulub see küllastumata süsivesinike hulka. Atsetüleen on alküünide tähtsaim esindaja. Keemiline nimetus: atsetüleen; süstemaatiline nimetus: etüün Keemiline valem: C2H2 Molaarmass: 26,0373 g/mol Keemistemperatuur: -80,8 °C; sulamistemperatuur: -84 °C. Lahustub vees. Etüün on värvitu, omapärase lõhnaga ning narkootilise toimega gaas. Selle tihedus on 1,09670 kg/m3.
ühendite omaduste ja kasutusvõimaluste kindlakstegemine. Seda põhieesmärki toetavad vältimatult tegevused nagu orgaaniliste ühendite struktuuri määramine, analüüsi ja puhastamismeetodite väljatöötamine, aga ka teoreetilise orgaanilise keemia arendamine. Orgaanilised ühendid on kogu eluslooduse alus. Kõige elava keemilise koostisega, struktuuridega, muundumistega, spetsiifiliste funktsioonidega jne tegeleb biokeemia. 51. Mis vahe on: *Küllastunud ja küllastumata ühenditel. Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid. Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsiniksüsinik-kaksikside või süsiniksüsinik-kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. Orgaanilise materjali küllastumatust näitab joodarv.
Kordamisküsimused · LAHUS koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · KÜLLASTUNUD LAHUS on on lahus, milles antud temperatuuril ei saa enam sama ainet veel lahustada.(suhkrusiirup) · KÜLLASTUMATA LAHUS on lahus, milles saab sama ainet veel lahustada. (morss, suhkruvesi) · ELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus sisaldab ioone.Tugevad elektrolüüdid(tugevad happed, leelised ja soolad) ja nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed ja alused). · MITTEELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus ei sisalda ioone. Mitteelektrolüüdid on paljud org. ained, lihtained ja oksiidid. · ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustamisel vees. ( FeBr Fe + 2Br) · KOLLOIDLAHUS on ebapüsiv lahus ehk pihus, mille keskkond on vedel, aine ise tahke ja osakesed on väiksemad kui suspensioonis.(õunamahl, liim, veri, kissell) · SUSPENSIOON vedelik j...
Kui võtab kahekaupa, nimetatakse maltaasiks. See ensüüm, mis lõhub hargnemisekohtades, on amüloglükosidaas. Kasutatakse käärimistööstuses. 15. Toidurasvade ehitus. Küllastunud ja küllasumata rasvhapped. Lipiidid on vees lahustumatud heterogeensed ühendid, mis lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, benseen,atsetoon jms apolaarsed solvendid). Lipiidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Küllastunud (nt stearhape) või küllastumata (nt linoolhape, linoleenhape) kas süsiniku aatomite vahel on ükski-või kaksikside. Lisaks jaotatakse ka ahelapikkuse järgi: lühi-, keskmise ja pika ahelaga. Keskmine on kuus -10. Sis- ja transrasvhapped: Kui on transhape, siis on üks ahela osa ühel pool tasapinda, teine teiselpool, sishappe puhul ühel tasandil. 16. Rasvade füüsikalised ja keemilised omadused (hüdrolüüs, hüdrogeenimine, rääsumine).
Karboksüülhapped on orgaanilised ained, mis sisaldavad karboksüülrühma -COOH Üldvalem: R-COOH Liigitus: Ühealuselised küllastunud Ühealuselised küllastumata Madalad Kõrged Madalad Kõrged HCOOH C17H35COOH CH2=CH-COOH C17H33COOH metaanhape stearhape 2propeenhape Keemilised omadused (madalamad): 1) Reageerivad metallidega CH3COOH + Mg -> (CH3COO)2Mg + H2 2) Reageerivad aluseliste oksiididega 2 CH3COOH + MgO -> (CH3COO)2Mg + H2O 3) Reageerivad alustega
1. Anna nimetused HCHO metanaal HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape 2. Kirjuta valemid butanaal C3H7-CHO butaanhape CH3CH2CH2COOH heptanaal C7H15CHO heptaanhape C7H15COOH 3. Formaliiniks nimetatakse.... formaldehüüdi ek metanaali 37-protsendiist vesilahust, millele on tavaliselt lisatud mõni protsent metanooli 4. Pohmellireaktsioon CH3CH2OH CH3CHO CH3COOH 5. Äädikhape ehk etaanhape Jää-aadikhape ehk kontsentreeritud etaanhape sipelghape ehk metaanhape 6. Võrrandid CH3COOH+Ca CH3COO2Ca + H2 CH3COOH+NaOH CH3COONa + H2O CH3COOH+CaCO3 CA(CH3COO)2+H2O+CO2 CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk....stearhape.. valem C17H35COOH Tahkete rasvhapete segu nimetatakse......stear...
3) häiritud on glükoosi imendumine 4) organismis on laktoosi liiga palju 30. Milles seisneb lipiidide roll inimorganismis? - Pikaajaline energiavaru - Kõikides kudede koostises - Osalevad termoregulatsioonis - Transordivad rasvlahustuvaid vitamiine 31. Lipiidid jagunevad: 1) Lihtlipiidid 2) Liitlipiidid 3) Tsüklilised lipiidid 32. Rasvhapped jagunevad: 1) Küllastunud rasvhapped (-tahked, loomsed) 2) Küllastumata rasvhapped (-vedelad, taimsed õlid) Küllastumata rasvhapped jagunevad omakorda: *Monoküllastama rasvhapetes *Polüküllastumata rasvhapeteks 33. Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav kogus organismis, tuleb süüa: Piisavalt ja õiges koguses nii taimseid kui ka loomseid lipiide 34. Lipiidid lagunevad sapi ja kõhunäärmenõre tulemusel: 1) glütserooliks 2) rasvhapeteks 35
Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, valasin mõlemasse 2ml 96%-list etanooli ning ühele lisasin I uuritav lahus, teisele II uuritav lahus ja loksutasin kuni homogeense lahuse moodustumiseni. Seejärel lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin veel kord. Jälgisin, mille uuritava lahusega proov sai häguseks ning märkasin, et proov II uuritava lahusega sai häguseks. Seega saab teha järeldust, et II proov sisaldas lipiide. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks.
· Halogeeniühendid RHal - järelliide (-fluoriid, - kloriid, - bromiid, - jodiid) ja eesliide (fluoro-, kloro, bromo-, jodo-) · Alkohol ROH järelliide: -ool; eesliide: hüdroksü- · Eeter ROR järelliide: - eeter; eesliide: alkoksü- · Amiin RNH2 - järelliide: - amiin; eesliide: amino- · Küllastumata ühend alkaanid, kus on kaksik(alkeen CnH2*n+2)-või kolmiksidemed(alküün CnH2*n-2). Väga reaktsioonivõimelised: liidavad kergesti halogeene - kordne side katkeb. Kordse sidemega ühendeid on lihtne kindlaks määrata: juhitakse broom pruuni vette, kui värvus kaob on tegu sidemega. · Areen aromaatne ühend. Benseenituum. 4-sed ja 8-sed ringid ei ole aromaatsed (4 või 8 C sees).
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida Peptiid- molekul, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest Polüpeptiid- peptiid,...
Aerosool-süsteem mille tahke aine või vedelik on pihustatud gaasi;esimesel juhul on suitsu tüüp aerosool,teisel juhul udu tüüpi aerosool Emulgaator-aine,mis muudab emulsiooni püsivamaks Emulsioon-veselik,millesse on pihustatud selles lahustumatu vedeliku tilgad Hüdratatsioon-lahustunud aineosake ümbritsemine ja sidumine vee molekulidega Kolloidlahus-vedelik, milles pihustunud aine osakesed on suurusega 10:-7 Küllastumata lahus-lahus mille antud tingimustel võib veel ainet lahustuda Küllastunud lahus-lahus milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu Lahus-lahustist ja lahustunud ainest koosnev ainete ühtlane kogum Lahusti-aine millesse lahustunud aine jaotub ühtlaselt Lahustumissoojus-aine lahustumisega kaasnev soojusefekt Lahustunud aine-lahuses esinev ning lahustisjaotunud aine Lahustuvus-aine suurim mass grammides mis lahustub antud tingimustel 100g lahustis Massiprotsent-lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses Suspensioon-vedel...
PROPEEN Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemistemperatuur on -47,6 C Keemiline valem on C3H6 Molaarmass on 42,08 g/mol Propeeni monomeer Propeeni polümeer Katalüsaatorite toimel moodustub propeenist polüpropeen , mis on kerge, keemilistele mõjutustele vastupidav ja heade dielektriliste omadustega materjal. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks . Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel CH3-CH2-CH3 H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Umbes pool propeeni maailmatoodangust läheb polüpropeeni valmistamiseks, millest saadakse plasttorusid, kiudaineid, taarat agressiivsete materjalide jaoks. Ülejäänud osa kulutatakse mitmete
Kordamisküsimused V Lahused 1. Mis on : · Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. · Lahusti aine (tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud · Küllastumata lahus lahus, millesse lahustunud ainet mahub veel. · Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. · Lahustuvus suspensioon · Emulsioon · Vaht · Aerosool · Elektrolüüt aine, mille lahus juhib elektrivoolu. Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel.
ALKÜÜNID Küllastumata süsivesinikud, kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Nimetuse lõpp üün Üldvalem CnH2n2 Füüsikalised omadused sarnased alkeenidele. Füüsikalised omadused Homoloogilise rea 3 esimest liiget on gaasid(C 2C4), järgmised vedelikud(C5C17), alates 18ndast süsinikust on alkeenid tahked Süsiniku arvu kasvuga suureneb keemistemperatuur ja väheneb sulamistemperatuur. Sama süsinikuarvuga alkeenidel on võrreldes alkaanidega madalamad sulamis ja keemisto Hüdrofoobsed ained ja seetõttu ei lahustu vees Alkeenid on lõhnavad ühendid, narkootilise toimega Keemilised omadused Hüdrogeenimine CH#CH + H2 CH2=CH2 Halogeenimine CH#CCH3 + Br2 CHBr=CBrCH3 prop1üün reag. Broomiga Hüdraatimine tekib aldehüüd CH#CH + H2O CH3CHO (etanaal) Reageeri...
Mullaprofiil on diferentseerumata ja koosneb vaid toorhuumuslikule horisondile järgnevast glei- või tugevasti gleistunud lähtekivimi horisondist.Sisseuhte- ja eluviaalsed horisondid selles mullaprofiilis puuduvad.On tekkinud karbonaadivaesetel settelistel lähtekivimitel kõrgele ulatuva lubjarikka põhjavee mõjul. Küllastumine toimub kapillaarse mullavee alt ülessse liikumise abil.Keemine puudub, kuid laboratoorne pH on üle 5,6, mis on ka piiriks küllastunud ja küllastumata gleimuldade vahel. (Kõlli, R. ja Lemetti, I. 1999). Seal kasvav mets on sobilik antud mullale. Muld oli liigniiske. Seda annaks parandada kuivendusega. Kokkuvõte Teostasime kaeveid Järvselja Katse- ja Õppemetskonnas, kvartalis number 228. Kokku tegime 5 erinevat kaevet, millest üks osutus turbamullaks. Kokku oli seal 5 erinevat mulda: küllastumata gleimuld, leetunud gleimuld, küllastunud gleimuld, gleistunud mõõdukalt leetunud leedemuld ja soomuld.
lisatakse lõppu järelliide –amiin. • Näited: CH3 — CH2 — NH2 – etüülamiin, • CH3 — CH2 — NH2 – aminoetaanCH3 — CH2 — • CH2 — NH —CH2 — CH3 – etüülpropüülamiin, Omadused • nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. • Amiini reageerimine happega: R–NH2 + HCl → R–NH3 + Cl • Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). • Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti. Küllastumata ühendid • Alkeenid ja alküünid on küllastumata, σ- sidemele ka üks või kaks π-sidet. • Alkeenid – süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CH–CH3 (propeen) • Alküünid – süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH ≡ C– CH3 (propüün) • π-side on palju nõrgem kui σ-side => alkeenid ja alküünid on väga reaktsioonivõimelised. Keemilised omadused • Kaksik või kolmikside on nukleofiilne tsenter.
20 CuSO4 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 temperatuur Lahustumist mõjutavad tegurid · Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõstmisel · Gaaside lahustuvus suureneb rõhu tõstmisel ja temperatuuri alandamisel Lahuste tüübid · Küllastumata lahus ainet saab veel lahustada · Küllastunud lahus ainet rohkem ei lahustu · Üleküllastunud lahus sisaldab ainet rohkem kui küllastunud lahus Ainete eraldamine segudest (1) · Filtreerimine KEEDUKLAAS FILTREETAV LEHTER VEDELIK KOLB FILTRAAT Ainete eraldamine segudest (2) · Setitamine ja nõrutamine Ainete eraldamine segudest (3) Vedelike eraldamine teineteisest ·
SÜSIVESINIKE NOMENKLATUUR Kõikide küllastunud ja küllastumata süsivesinike nimetamise süsteem tugineb hargnemata ahelaga alkaanide nimetustele. Süsinike Alkaani valem Alkaani Alküülrühma valem Alküülrühma arv nimetus nimetus 1 CH4 metaan CH3 metüül 2 C2H6 etaan C2H5 ehk CH2CH3 etüül
1. Füüsikalised ja keemilised nähtused: Füüsiklised nähtused on ainetega toimuvad muutused, mille käigus ained jäävad samaks. · Peenestusastme suurenemine · Aregaatoleku muutus · Aine ruumala muutus temperatuuri või rõhu muutumisel Keemilised nähtused : ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. · Metallide (raua) roostetamine · Aine põlemine · Piima hapnemine · Vesiniku või kütuse plahvatus 2. Keemiline reaktsioon: Keemilise nähtuse aluseks on keemiline reaktsioon, nt raua roostetamine kui keemilise nähtuse olemuseks on raua reaktsioon õhuhapnikuga; kõdunemise baasika on aga orgaanilise aine lagunemisraktsioon jne. Peamised tunnused: · Värvuse muutus · Sademe teke või kadumine · Lõhna muutus · Gaasi eraldumine · Soojusefekt · Valgusefekt Teatud keemiliste reaktsioonide toimumiseks on vaja anda lisaenergiat valgusenergia, valguse, kuumutamise süütamise vms kujul. ...
propaantriooli estrite hüdrolüüs vee toimel kulgeb väga aeglaselt. Tööstuslikult viiakse hüdrolüüs läbi veega kõrgel temperatuuril(200*C) ja rõhul(20at) Või keetmisel naatriumhüdroksiidi vesilahusega. Viimasel juhul tekib rasvhappest vastav naatriumsool seep. HÜDROGEENIMINE Vedelaid rasvu (rasvõlisid), mille rasvhappe radikaalis esineb kaksiksidemeid, muudetakse tahketeks hüdrogeenimisel. Hüdrogeenimisreaktsioonil muutub rasva koostisse kuuluv küllastumata rasvhappe radikaal küllastunud rasvhappe radikaaliks: Hüdrogeenimine viiakse läbi vesiniku abil nikkelkatalüsaatori manulusel. Hüdrogeenimisprotsessil tekkiva rasva nimetatakse salomassiks ja sellest toodetakse margariini. Margariin kujutab endast hüdrogeenitud taimerasva emulsiooni piimas. Väliselt sarnaneb või koorevõiga. Lõhn ja maitse antakse margariinile spetsiaalsete lisanditega. RÄÄSTUMINE Vedelad rasvad oksüdeeruvad õhus kergesti
ja poolkoks. Uttesaaduste saagis ja koostis sõltuvad lähtekivi koostisest ja utteagregaaditüübist. Kukersiiti töödeldakse peamiselt uttegeneraatoreis. Laboratoorese utteõliga võrreldes on generaatoris saadava õli saagia mõnevõrra väiksem (15-17% põlevkivist), ta sisaldab ka vähem(2-3%)bensiinfraktsioon. Kukersiidi utteõli on keeruline segu, mis kooseb küllastunud ja küllastumata atsüklilisest ja nafteensetest süsivesikutest, aromaatsetest süsivesnikest, fenoolidest ja ketoonidest, temas on vähesel määral karboksüülhappeid, eetreid ning väävlit, lämmastiku jmt. elementi sisaldavaid ühendeid. Utteõli iseloomustab suur fenoolide ja l-alkaanide sisaldust. Põlevkiviõlist saadakse mitmesuguseid aineid ja preparaate. Generaatorigaasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
