Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis
vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud
- „Inimene, kel pole õiget keelt ega kodumaad, ei austa iseennast; ei võigi austada, sest inimesel peab esmalt midagi olema, ainult siis hakkab ta iseend austama. Tõelise inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa.“ – Schulz lk 139 - tagasi jõudes valetas ta Maurusele, et ei jäänud õpetajaga rääkima, kuid siis suundus oma tuppa ja hakkas Schulzi sõnade üle mõtisklema, mõtles, keda tema armastab, mõttes keerles Ramilda ja tema sõnad XIV - külla tuli Mäeberg, kelle Indrek sammudest kohe ära tundis - mees oli ühe silmaga ja sellepärast ei saanud talle valetada, kuna pidid ainult ühte silma jälgima rääkides ja ei saanud pilku vahepeal teisele pöörata, seega otsustas Indrek mehega aus olla - Maurus pidi Mäebergile raha maksma, aga oli selle ära raisanud teiste peale, ei saanud jälle oma raha - Mäeberg rääkis Indrekule, et tegelikult oli tema see, kes Maurusele üldise kooli tegemise
Filmi lavastajaks on Elmo Nüganen. Filmi keskmes on tavalised Tartu Kommertskooli õpilased, kellest enamus tahab oma riigi iseseisvuse eest võitlusse minna. Filmi peategelane on Henn Ahas, kes alguses kahtleb aga lõpuks otsustab ta siiski koos klassivendadega riiki aidata. Esimene lahing selles sõjas tuli nendele ootamatult, vaenlast nähes jooksid kõik metsa laiali. Esimse lahingu võitsid eestlased ja tähistasid võitu Sangla lossis. Marta onu soovitas Hennul minna Martale külla, kes ei elanud sealt kaugel. Hommikul tagasi jõudes, olid lossi vallutanud punaarmeelased. Marta onu ja osa klassikaaslased olid tapetud. Ta teeskles, et on ka punaarmeest, et pääseda eluga ja hakata teisi otsima. Henn nägi, et Marta on punaarmeelase ülema käes ja päästis Marta, tappes ülema ja nii pääsesid nad põgenema. Nad põgenesid üle lageda põllu ja leidsid omad. Võtluses hukkusid Miljan ja Mugur. Eestlastele tulid appi soome vabatahtlikud ja lahing võideti
Saksa okupatsiooni tulekuga lõppes eesti väeosade moodustamine. Sakslased korjasid Tartu pataljonilt ära relvad ja saatsid pataljoni laiali. Kõik ohvitserid vangistati, nende hulgas ka Kuperjanov, ning saadeti jalgsimarsil Riia poole. Valgas õnnestus Kuperjanovil, vaatamata sakslaste tugevale valvele, põgeneda ja pöörduda tagasi Tartusse. Varjates end Lalli isatalus, hakkas Kuperjanov täie innuga organiseerima Tartumaal põrandaalust partisanisalka. Käies külast külla ja talust tallu, värbas ta ustavaid kaasalööjaid, kes olid vajaduse korral valmis oma kodu kaitseks relva haarama. Ülesanne oli küllalt ohtlik, kuna saksalsed jälgisid ja hoidsid eestlastel teravalt silma peal, ähvardades igasuguse ürituse organiseerijaid välikohtuga, sunnitööle saatmisega või surmanuhtlusega. 1918. aaasta juuliks olid Kuperjanovil koostatud täpne mobilisatsioonikava ja meeste nimekiri
Kõrboja peremees Raamat räägib mehest, kes vangist välja saades koju sõitis ning linna tüdrukust, kes linnast isale külla sõitis. Villu oli vangis kakluses mehe tapmise pärast. Villu oli mees, kellele meeldis hirmsasti alkohli juua ning ta oli suur naistemees. Naiste pärast ta koguaeg kaklustesse sattuski. Tal on laps Kõrboja endise teenijannaga. Emal ei ole Villu vastu midagi, kuid Villu isa muudkui kirub ja tahab, et Villu asemel oleks tema Vabadussõjas langenud vend. Anna, kellega Villu noorena sõbrustas, saabub Kõrboja tallu.
Saksa põhivormid 1 Kukkuma Fallen fiel i.Gefallen Ehmuma Sich erschrecken Erschrack sich h.Sich erschrocken Algama Beginnen Begann h.Begonnen Saabuma Ankommen Kam an i. angekommen Kinni köitma Festbinden Band fest h.Festgebunden Leidma Finden Fand h.Gefunden Jooksma loslaufen Lief los i.Losgelaufen hakkama Rippuma Hängen Hing h.gehangen Kasvatama(vilja) Anbauen Baute an h.Angebaut Ületama Überqueren Überquerte h.Überquert Näitama Zeigen Zeigte h.gezeigt Laenama Leihen lieh h.geliehen ...
Inimesed valivad metaselu asemel külaelu ning põdralihale eelistavad nad putru ja leiba ning ussikeele õppimiseks on nende keeled pudru ja leivaga ära rikutud. Leemet jääb viimaseks mohikaanlaseks, kuid see ei taga talle poolehoidu ka metsas, kuna sealsed meelest nõrkuvad ja vananevad raugad suhtuvad umbusklikult ka metsa jäänud noortesse. Leemet jääbki kahe tule vahele ja ainus koht, kus ta end turvaliselt tunneb, on ussipesa. Leemeti parim sõber reedab ta ja kolib koos perega külla, kus unustab ussisõnad. Kahevahel hõljuv Leemet peab tegema otsuse, kuhu leeri ta kuulub. Leemet proovib samuti metsast põgeneda ning elab mõnda aega külas, kuid pöördub hiljem tagasi. Mõlemas pooles pettunud peategelane alustab võitlust uute uskumuste vastu, samas keeldub tunnistamast vanu tavasid. Ta tapab tuhandeid külaelanikke koos oma vanaisaga. Põletab maha hiie ning raiub tükkideks hiietarga, kui see Leemeti armasama tapab
Capulettid korraldavad peao, kuhu Romeo ka läheb, et näha oma Rosalindat. Peol kohtuvad Romeo ja Julia. Teine vaatus: Romeo läheb öösel Julia akna alla armastust avaldama. Romeo ja Julia abielluvad salaja järgmisel õhtul. Kolmas vaatus: Tekib sõnavahetus ja hiljem riid Julia onu ja kahe Romeo sõbra vahel. Tybalt (Julia onu) tapab Mercutio( Romeo sõbra) ja põgeneb, hiljem tagasi tulles tapab Romeo suurest vihast omakorda Tybalti. Karistuseks saadetakse ta naaber külla pagendusse. Julia isa on kindlal arvamusel, et tütar peab abielluma noore krahvi Parisega. Neljas vaatus: Paris planeerib pulmi. Julia ja Lorenzo(kiriku õpetja) mõtlevad välja plaani kuidas Julia pääseks abielust ja saaks Romeoga põgeneda. Julia võtab sisse unerohtu, mille mõjul tundub ta ööpäeva surnud olevat. Lorenzo saadab Romeole kirja, milles teavitab teda plaanist ja palub tal Julia juurde surnukambrisse minna kui ta ärkab, kuid kiri ei jõua temani.
Rein Rannap Sündis 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965 - 1972) ja Konservatooriumis (1972 - 1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures; seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977 - 1979). 1991 kuni 1995 õppis ta Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Esimene soolokontsert ja esinemine orkestriga 1968, tegutseb sel ajal aktiivselt tänini. On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemm...
Üks pool on nagu tavaline inimene, ta on haritud inimene, kes tahab nautida elu hüvesid. Samas kerkib aga Harrys esile loomalik pool, mis on kodanluse kui sellise vastu. See loomalik pool tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksinduses, ta ei suuda elust rõõmu tunda. Loomaliku poole nimetab Harry stepihundiks. Ta on kui üksik kiskja keset steppi, tema ümber on küll teised inimesed, aga oma hingest on ta kõik nad välja tõrjunud. Kui Harry üle pika aja vanale sõbrale külla läheb, selgub, et ta ei suuda enam hunti endas talitseda ning see paiskub välja, hävitades viimase inimliku kontakti. See viib Harry enesetapu äärele. Vahetult enne plaanitud enesetappu kohtub aga Harry Herminega, salapärase tütarlapsega, kes kuidagi suudab mehe hinge näha ja seda mõista. Hermine õpetab teda taas elust rõõmu tundma, annab talle tantsutunde, viib kontsertidele ja tutvustab talle Mariat. Olgugi
3) Vahetult enne sööki pannakse borsi kuumutatud liha, sinki või suitsurinda, hapukoort ning maitserohelist. 4) Eesti on suveräänne riik. 5) Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim. 6) Kui oleme raha ära pannud seifi, võime minna golfi mängima. 7) Ema ütles mulle, et ma pean minema poodi. Ta lisas veel, et ma ei kulutaks raha tähtsusetutele asjadele. 8) Isa, keda ma nägin viimat lapsepõlves, tuli mulle külla ja tahtis minuga reisile minna. Ta ütles: "Poiss, tule siia. Mis sa arvad,"värisedes võttis ta ema pildi taskust välja,"kui läheks õige puhkama ja otsime ema ka üles?" 11) Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. 12) Mulle meeldib Eesti Ekspress, kuigi Cosmopolitan tundub teinekord huvitavam 13) Aprillis on lihavõtted, juunis on jaanipäev, detsembris on jõulud. 14) Mina olen eestlane ja mulle meeldib eesti keel. Samas eestikeelsed väljaanded
Me ei saa kunagi teada, kas Lenduri poolt joonistatud lammas sõi lille ära või mitte. Probleem , mis laheneb hästi: Väike prints leiab endale planeedilgt maa kaks väga head sõpra: tarkade soovitustega rebane ja mina-tegelane autor Lendur, kes kingib talle joonistatud kastis oleva lamba. Kirjelda kahe vabalt valitud tegelase vahelist intriigi. Millega intriig lõpeb? Kui Väike Prints sattus oma teekonnal esimesele oma poolt külastavale asteroidile külla, mida valitses kuningas, tekkis neil omavahel sõnavahetus. Kuningas tahtis printsist teha oma alluva ja käsutas teda tema planeedile jääma. Prints keeldus viisakalt pakkumisest ja jätkas oma teekonda. Jutusta ühest meeldejöövast seigast. Miks see rohkem meelde jäi? Mulle jäi kõige rohkem meelde seik , kus Prints kohtus planeet Maal rebasega, sest lõpuks tuuakse raamatus selgelt välja teose sisu. „Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
kõik veavad kõiki ninapidi ning ollakse vähemalt üheks õhtuks keegi teine. Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk
Salapärane juhtum . Ma olen täiesti tavaline tüdruk , mu nimi on Maria ning ma olen 15-aastane tütarlaps , nagu kõik teisedki. Ma elan koos oma ema , isa ja vennaga . Ning lemmikloomaks on mul musta-triibuline kass Kity . Ma elan väikeses külas oma majas. Vabalajal meeldib mulle uurida kõike mis on kriminaalne . Ma olen tähele pannud , et kui meie naaber , kuhugi läheb siis on alati midagi kadunud . Näiteks , kui ta tuli meile külla , et küsida soola , läks ta koos lillevaasiga minema . Paljud inimesed meie väikeses külas kurdavad , et kui ta käib külas ,siis on alati midagi kadunud . Nii oligi üks päev , kui naabrimees meile tuli. Mu emal on vitriinkapp , kus hoiab ta oma kuldehted , seal oli ka üks suure briljandiga sõrmus , mis kadus väga salapärasel moel. Nimelt käis naabrimees meil ja tuli küsima suhkurt , ma läksin kööki tooma , aga tema jäi koridori ootama . Kui
Kolme aasta möödudes sai Humbert Lolitalt selgitava kirja, milles rääkis tüdruk, et ta on abiellunud ning lapseootel. Hoolimata kõigest ei olnud mehe tunded tüdruku vastu siiski jahtunud. Lolita elu ei olnud kerge. Tüdruk oli jäänud elu olude ohvriks ning see kõik muutis teda. Ta ei olnud enam rõõmsameelne ja särav neiu, ta oli kurnatud ja väsinud. Ta oli end mässinud ka võlgadesse ning jätnud maksmata mitmeid arveid. Kui Humbert Lolitale külla sõitis, ei vastanud tüdruk siiski mehe kutsele, ning ei läinud temaga kaasa, kuid enam polnud tüdruk ka Quiltyga koos. Humbertis kees viha, ning lõpuks tappis mees Quilty tüdrukule põhjustatud kannatuste eest. Professor Humbert tahtis Lolitale küll ainult head, ning oli õnn, et tüdrukul oli võimalus lastekodusse minemise asemel mehe hoolealla jääda. Sellegipoolest oli väär käituda noore tüdrukuga nii, nagu seda tegi professor
presidenti vaadata! Kalad on õnnetult vait.Järsku tuleb ahvenal mõte. Ahven: Kas Sina ise ei tahaks presidendiks hakata? Siis me vaataksime sind ja meil oleks ka lõbus. Kinnas: Ega presidendiks ei saa niisama hakata. President tuleb valida. Ja igaüks üldse ei kõlbagi presidendiks, president peab olema väga tark. Kalad: Sina oledki tark! Me valime sind! Kinnas presidendiks! Kinnas: (kummardades) Tänan teid! See on mulle suur au! Tänutäheks kutsun ma teid kõiki endale külla. Te peate minust mööda ujuma ja mina surun teil kõigil kätt. Kalad: (nuttes) Oh õnnetust! Meil polegi käsi! Mis nüüd saab! Kinnas: Sellest pole midagi. Teeme nii, et ma surun teie sabasid. Kalad: (uurivalt) Kas nii tohib? Kas päris president ka oma külaliste sabasid surub? Kinnas: Jaa. Ainult, et talkäib väga harva sabaga külalisi. Tavaliselt on tema külalised kätega. Aga kui mõni sabaga inimene siiski juhtub tulema, siis surub ta alati saba.
Kubemetäid 9A Indra Arvik Stefani Kask Mis on kubemetäid? Kubemetäid on nööpnõelapea- suurused, pruunikat värvi ning elutsevad karvajuure lähedal. Vahel on hallikaskollaka värvusega, umbes 2-3 mm suurused parasiidid, kes paljunevad munedes. Ta on ümmargune krabisarnane nahatäi. Kus elutsevad? Elab tavaliselt kubemekarvades. Kuid samamoodi võib see elutseda ka kaenlaalustes karvades ja mõnikord harva silmaripsmetel. Nad munevad karvanääpsude juurde ning munadest kooruvad nädala pärast uued täid Sümptomid: Täid tekitavad tugevat sügelust ja võivad määrida aluspesu. Sümptomiks on ka täide või munade leidmine. Kuidas ja millal avaldub? Imedes verd põhjustavad täid naha ärritust ja sügelust. Tavaliselt pesitsevad kubemekarvades, kuid võivad levida ka kehakarvadele, kaenlaaluste karvadele, kulmudele ja ripsmetel...
velled" (1979) "Hilised talled" (1976) "Islandi suvi" (2003) "Rippsild" (1980) "Valitud luuletused" (1979) "Sarviku armastus" (2007) Teose ülesehitus Romaanis on viis peatükki, milles ,,tantsitakse" läbi viie ajahetke. Kõik need peatükid kirjeldavad Eesti maaelu murrangujärkudel. Romaanis valitseb töine õhkkond, kuid ei puudu ka lustlikud ja naljakad hetked. Raamatu põhisündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa raske füüsilise töö taandumise. Raamatus on sügav seos talupojaromaanide traditsioonidega. Kogu tegevus toimub kindlalt ühes asukohas ning olustik, aurkatel ja rehepeks kanduvad sujuvalt läbui kõikide osade. Kuidas kajastub teoses aeg? Romaanis käsitletakse eesti taluelu 20.sajandi algusest keskpaigani. Esimeses tantsus toimub tegevus keisriaegsel Eestimaal, teine tants toimub iseseisvas Eestis, kolmas algab okupatsiooniaasta sügisel
Ebameeldivuste puhul ollakse sageli valiku ees kas teha head nägu ning kannatada või öelda välja oma arvamus ning seista silmitsi tagajärgedega. Mõlemal juhul viib see suhete halvenemiseni. Inimloomus lööbki välja just naabrite suhetes. Kui kõrvuti satuvad elama vaikust armastav pere ning noored peoloomad, ei lähe kaua aega tüli majja tekkimiseks. Samuti võivad vastukarva olla ülisõbralikud naabrid, kes ei jäta kasutamata juhust igal vabal hetkel külla tulla. Paljudele on omane ka võistlushing. Iga hinna eest proovitakse teistest parem olla, kajastugu see siis kas lillepeenrate uhkuses või jõulukaunistuste rohkuses. Igale muutusele reageeritakse mitmekordse vastulöögiga. Kui vimm on saanud kasvada pikemat aega, võib iga pisemgi juhtum selle valla päästa. Paljudel juhtudel kinnistub meie arvamus inimesest esmamulje põhjal, hiljem on seda muuta väga raske
uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena palju keerukamaks. Enam ei suutnud paljud talupojad valmistada kaasaegsel tasemel käsitöötoodangut ning eelistas hoopis käsitöötooteid oma põllusaaduste ülejääkide vastu vahetada. Nii eraldus käsitöö põllumajandusest ning muutus iseseisvaks tegevusharuks. Kuna ühe mõisa territooriumil polnud tavaliselt käsitöölisele äraelamiseks piisavalt tööd rändasid nad tellimusteotsinguil külast külla. See oli aga ohtlik röövlite tõttu, kes käsitöölistelt sageli nende tööriistad, materjalid ning vara röövisid. Seetõttu vajasid käsitöölised kaitset ning elukohta, kus liiguks rohkem rahvast. Sellisteks kohtadeks olid feodaalide losside ja kloostrite lähikond, kust lisaks läks läbi mõni üldkasutatav maantee, või asetses laadakoht või/ja sadam. Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga
Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn) Sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha. Keelud Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla. Toidud Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder enamasti tangupuder. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku. Ennustamine, kada ajamine
Masinad - 2.3. SISU Martin Eden astub esmakordsel Morsede maja ning on sellest lummatud. Nähes peretütart Ruthi armub ta temasse kohe. Ta laenas Ruthi käest mõned raamatud ja koju jõudes hakkas neid lugema. Martin hakkas palju lugema ja käis tihti raamatukogus. Siiski oli tema grammatika ja keele kasutus nii halb, et sageli ei saanud ta raamatutest midagi aru. Ta oli küll palju lugenud aga ei julgenud ikkagi veel Ruthile külla minna ja raamatud tagastada, kuna ei teadnud millisel ajal oleks sobilik daami külastada. Raamatukogus kohtus ta mehega, kes andis talle head nõu külla mineku kohta. Niisiis Eden helistas Ruthile ja läks talle külla. Ruthile oli Eden algusest peale meeldinud, ning ta soovis noormest kuidagi aidata. Ruth hakkas Edenile grammatikat õpetama, selle tulemusena suutis Eden lõpuks raamatuid mõistma hakkata. Eden õppis palju ja käis mitu korda nädalas Ruthi juures,
omanik. Peagi ta kadus, kuna tütar vajas teda. Äkki nägi Frederic otsekui ilmutist: üks mustade siledate juustega tõmmu daam istus üksi pingil. Frederic polnud kunagi näinud nii veetlevat naist. See oli proua Arnoux, härra Arnouxi naine. Proua sall oli vette kukumas ja Frederic kahmas sellest kinni. Tänutäheks kutsus pr Arnoux'i just ilmunud mees Frederici nendega sööma. Frederic oleks tahtnud üle kõige, et see veetlev naine teda kõnetaks või, et teda kutsutaks nende juurde külla, aga seda ei juhtunud. Peagi läksid nende teed lahku. Koju jõudes võttis Frederic'i vastu tema ema proua Moreau. Ta ei jäänud sinna kauaks. Peagi sai ta kokku oma parima ja pikaajalisema sõbra Deslauriers'ga, kes aga pr Moreau'le ei meeldinud. Proual olid oma poja suhtes kõrged ootused, seega utsitas ta Frederici suhtlema naabri härra Roque'ga, kes saaks talle hankida küllakutse või koguni töö jõuka härra Dambreuse'i juures.
Nagu enamus kõrgklassi poisse, veetis ka Winston enamus aja oma lapsepõlvest internaatkoolides. Seitsmeaastasena viidi ta St. George'i kooli Ascotis. 1888. aasta kevadel võeti ta tänu perekonna mõjutustele vastu Harrow'sse, kus ta sai tihti karistada edenematuse eest õppetöös ning oma mässumeelse loomuse tõttu. Hästi läks Winstonil inglise keeles ja ajaloos. Ta oli ka kooli vehklemismeister. Vahel harva tuli Winstoni ema Leedi Randolph talle internaatkooli külla. Winston armastas oma ema väga ning kirjutas talle kirju, milles soovis, et ema tuleks kas temale külla või annaks isa Winstonile loa mõneks ajaks koju minna. Täiskasvanuna oli Winstonil emaga väga lähedane suhe, isaga ta väga ei suhelnudki, kuid järgis pühendunult tema karjääri. Winston leidis oma üksildase lapsepõlve ajal tuge oma lapsehoidjalt Elizabeth Anne Everestilt. 1895 - 1900 olid Winstoni jaoks seiklusrikkad noorusaastad. Temast oli saanud lugupeetud ja
- Anton Tsehhov sündis 29 jaan. 1860 a Aasovi mere ääres Taganrogis, väikekaupmehe pojana.Tsehhovi isa oli kaupmees. Ta oli väga karm, sundis poegi pikalt poes istuma või laulukooris käima, sõnakuulmatuse eest said tsehhov ja tema vennad isalt peksa. Tsehhov ei andestanud isale, seda julma ülekohut. Antonile meeldis väiksena mere ääres mängida, kala püüda või läbi stepi vanaisale külla minna. Anton alustas oma kooliteed 7aastaselt kreeka algkoolis, seejärel läks klassikalisse gümnaasiumisse. Ta lapsepõlv lõppes sellega et ta pere jäi vaeseks ja 16 a pidi tsehhov üürima tuba enda lapsepõlvekodus, need aastad mis ta seal elas lõpetasid ta lapsepõlve. Ta läks ülikooli hariduteaduskonda. Ta abiellus Moskva näitlejaga Olga Knipperiga, lapsi neil ei olnud, kuna Olga rasedus katkes.
Vladimir Iljits Uljanov sündis Simbirskis (praegu Uljanovsk) rahvakoolide inspektori Ilja Nikolajevits Uljanovi (18311886) perekonnas. Aastatel 18791887 õppis ta Simbirski gümnaasiumis. Aastal 1887 lõpetas Vladimir Uljanov kuldmedaliga gümnaasiumi ja astus Kaasani ülikooli õigusteaduskonna. Varsti heideti ta sealt osavõtu eest üliõpilaste revolutsioonilises liikumises välja ning saadeti oma sugulaste juurde Kaasani kubermangu Kokuskino külla. Uljanovite perekond oli päritolult heterogeenne, kuid koosnes põhiliselt segaseisuslastest. Lenini isapoolne vanaisa Nikolai Vassiljevits Uljanov oli talupoeg Nizni Novgorodi kubermangust. Ta asus elama Astrahani, kus ta hakkas tööle rätsepana. Küpses eas abiellus ta Anna Aleksejevna Smirnovaga, kelle isa oli Marietta Saginjani andmetel kalmõkk,ning ema võib-olla venelane.
". Anni noogutab nõusolekuks. Ema tuleb Anni juurde tagasi ja hakkavad raamatut vaatama. Anni tõstab hetke pärast pea ja ütleb ,,kus Inda jäi? Inda õues magab." Ema kinnitab öeldut korrates lauseid korrektselt. Anni tõuseb püsti ja ütleb ,,pabe". Ema toob paberi ning potilkäik on õnnestunud. 15.15 Anni läheb emaga kaasa kui ema vetsu potti tühjendama läheb ise samal ajal rääkides ,,issi tööl. Issi auto tööl. Tädi Utt tujeb". Ema vastab ,,jah. Tädi Rutt tuleb külla ja issi on autoga tööl. Kes veel tädi Rutiga tuleb?". Anni ,,Kät, Kau, Heigo, Ejet, Kaa, Sii", ema ,,ei Silver, Kaarel ja tädi Eret ei tule täna". Suunduvad tagasi tuppa ning ema hakkab Annile kummutist riideid otsima. Anni samal ajal uurib raamaturiiulit ning tõstab esimese riiuli pealt kõige raskemaid teatmeteoseid riiuli alla karpide peale, kuna keegi on need jälle valesse kohta tõstnud. Ema kutsub Annit riidesse panema meelitades teda ilusa seeliku ja mõnusate põlvikutega
Suure laulumehena käis ta kohalikus saksa Liedertafel'is. Samuti asutas ta ise eesti segakoori, mille viis ta enda aja kohta väga kõrgele tasemele. Tema peamised kontaktid välismaailmaga olid tal ärikorrespondents kirjastaja Laakmanni kaudu. Pärnus tegeles Jannsen kirjatööga tunduvalt rohkem. Ta jätkas "Sanumetooja" seeriat, millest igal aastal ilmus üks väljaanne. Siis tekkis selle kirjutamisse suur paus, mille osaliseks täiteks oli "Püssipappa essimessed Külla-Juttud külla rahvale"(1854). Terve seeria loeti suure hoolega läbi ning "Sanumetooja" muutus palju haruldasemaks. Väga hea minekuga oli "Siioni laulukannel", millest Jannsen andis välja ka veel kaks osa(1853 ja 1860), mis koos esimese osaga sisaldab kokku 1003 laulu. Koorilaulu harrastusest andis ta välja "Eesti lauliku". 5.juunil 1857.aastal hakkas ilmuma "Perno Postimees", millega Jannsen rajas järjepideva Eesti ajakirjanduse. Enne esimese
Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel. Kõigele lisaks hakkas veel vihma sadama. Toas hakati mööblit kuivemasse nihutama. Kui vihm järele jäi jõuti masinaga künkani. Masina ratas jäi kinni, kuid Käo Paul lükkas selle taas veerema. Kui masin kohal oli ja aurukatelgi paika seatud alustati viljapeksuga. Masianrihm läks pealt ära ning tekkis puhkepaus. Sulane Eedi läks Maimut "kiusama". Lõpuks sai ta loa õhtul neiule salaja külla minna. Eedi pandi peale masinarihma pealepanekut masinistiks. Talule lähenes portfelliga mees. Ta imestas, kuidas saab talus nii vaikne olla. Eedi oli trumlisse kukkunud. Ta viidi ruttu linna arstile. Samal ajal pidas tulnud kohtutäitur Pettai oksjoni maha müües lambad (alghind 170 krooni lõpuks 175 krooni) ja hobureha (75 krooni) Käo Paulile. Taaveti poeg jälgis kohtutäituri tegevust hoolega. Paul tahtis naabri vaesuse näitamiseks ostetud kraami tagasi kinkida,
otsima mehi, kes aitaks uue plekkkatuse peale lüüa. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel. Kõigele lisaks hakkas veel vihma sadama. Toas hakati mööblit kuivemasse nihutama. Kui vihm järele jäi jõuti masinaga künkani. Masina ratas jäi kinni, kuid Käo Paul lükkas selle taas veerema. Kui masin kohal oli ja aurukatelgi paika seatud alustati viljapeksuga. Masianrihm läks pealt ära ning tekkis puhkepaus. Sulane Eedi läks Maimut "kiusama". Lõpuks sai ta loa õhtul neiule salaja külla minna. Eedi pandi peale masinarihma pealepanekut masinistiks. Talule lähenes portfelliga mees. Ta imestas, kuidas saab talus nii vaikne olla. Eedi oli trumlisse kukkunud. Ta viidi ruttu linna arstile. Samal ajal pidas tulnud kohtutäitur Pettai oksjoni maha müües lambad (alghind 170 krooni lõpuks 175 krooni) ja hobureha (75 krooni) Käo Paulile. Taaveti poeg jälgis kohtutäituri tegevust hoolega.
Valdkonna institutsioonid ja rahastamine Pikemad teemad: 1. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali ülesandeid. Kultuurkapitali ülesanded on toetada kunstide ja spordi edendamist, loomingulisi ühendusi, kultuuri ja spordi teadusuuringuid. Soodustada kunstide, rahvakultuuri ning keahakultuuri ja spordi arengut. Toetada silmapaistnud kunsti- ja sporditegelasi. Toetada andekate kunstnike ja sportlaste arengut ja võimaldada nende enesetäiendust. Toetada kunsti- ja sporditegelaste mälestuse jäädvustamist. Toetada tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. 2. Kirjeldage Kultuurkapitalilt toetuse taotlemise protsessi. Tuleks välja mõelda MIKS, KELLELE ja MIDA teha. Lähtuvalt sellest oleneb, millisest sihtkapitalist või ekspertgrupist toetust küsida. Tuleb vaadata, kas sündmus vastab nõutud tingimustele ja kas kuupäevad klapivad. Oluline, et poleks aruandevõlgnevusi. Luua KULKA e-konto avalduse esi...
Seda kõike suutis ta teha väikeste laste kõrvalt ja ise samal ajal rase olles. Naine pidi raske töö kõrvalt üksi toime tulema ka sünnitusega. Samuti oli virk ja kraps ka Vargamäe Andreses teine naine Mari, kes rassis samuti tööd teha kui mehed ning samas olid kõik kodused toimetused ka tehtud. Vargamäe naised on ennastsalgavalt töökad ja tublid. Eestlane on unistaja ja hea luiskaja ning samas kergeusklik. A.Gailiti romaani ,,Nipernaadi" peategelane rändab külast külla ja luiskab enda kohta erinevaid lugusid. Tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Toomas püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Külarahvas on väga kergeusklik ja alati jäädakse Nipernaadi jutte uskuma ning satutakse neist vaimustusse. Inimestele meeldib fantaseerida, aga kui keegi teine seda teeb, siis ollakse naiivsed ja võetakse seda kohe kui
2 grammi hämaruseni Diana Leesalu Raamat räägib tüüpilistest sündmustest 21.sajandil. Peategelaseks on Lelet Hallat. Ta elab koos oma ema, poolvenna ja poolõega. Isa suri noorelt kopsuvähki. Tüdruk armub kooli popimasse poissi nimega Alex. Kuna isa surmast oli möödunud juba mitu aastat hakkas Leleti ema kurameerima uue mehega. Ühel päeval läks see mees ja tema poeg neile külla, tutvustamaks end ülejäänud perele. Mees koos oma pojaga panid Leleti emaga öeivad ühte kappi. Suureks üllatuseks oli selle mehe pojaks see sama Alex, kellesse Lelet oli nii hullupööra armunud. Lelet oli väga arg tüdruk ja hoolimata sellest, et Alex elas tal kõrval toas, ei julgenud Lelet temaga kordagi rääkima minna. Üks kord võttis Lelet julguse kokku ja otsustas minna Alexi tuppa ning vaadata ta asju. Laua pealt leidis ta poisi päeviku, mida ta kohe suure uudishimuga hakkas
Rigoletto on meeleheitel ja kannatav ning ta ähvardab, süüdistab ja tõotab kättemaksu. Tuleb Gilda ning palub isal hertsogit säästa. Rigoletto on otsustanud kätte maksta ning kavatseb seejärel Mantuast lahkuda. IV vaatus. Mincio jõe kaldal poollagunenud majas elab palgamõrtsukas Sparafucile oma ilusa õe Maddalenaga. Maddalena meelitab kohale rikkaid noormehi, kes tapetakse tema venna poolt ning visatakse jõkke. Maddalenale tuleb külla ohvitseriks riietunud hertsog, kes lõbutseb Maddalenaga. Rigoletto tuleb koos Gildaga, et teda veenda hertsogi truudusetuses. Gilda riietub ümber poisiks, et oleks lihtsam linnast lahkuda. Rigoletto lepib Sparafuciga kokku, et too tapaks hertsogi. Tasuks lubab ta suurt summat. Maddalena aga palub venda külalist säästa (pakub samuti suurt summat selle eest). Et mitte kaotada Rigoletto pakutud raha, otsustab ta tappa kellegi teise. Õe-venna juttu kuuleb pealt Gilda
Toomas Nipernaadi August Gailit August Gailiti romaani peategelane Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab mööda Eestimaad külast külla ja talust tallu. Ta rändab suvest hilis sügiseni, nautides ise vabadust ja elurõõmu, mida ta seiklused talle pakuvad. Elades oma unistustes liigub Nipernaadi ringi inimeste maiste murede ja rõõmude keskel, ilma et tal endal kohustusi oleks. Kuid Toomas Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks, ta ei olnud vaba. Ta oli just kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja üritas igat hetke sellest ära kasutada.
Kõige muu kõrval oli jõuluootuse puhul tähtis ka lihtne perega koos olemise rõõm. Jõulude juurde kuulusid lõbusad maskeeritud olevused: jõulusokud, -karud, -haned ja -kured. Need olid tervist, vilja- ja karjaõnne toovad külalised, kes käisid talust tallu, saades oma esinemise eest tasuks õlut, pähkleid või muud head-paremat.Uuemal ajal said neist vei- derdavad tegelased, kes aitasid pühi lõbusamaks ja meeldejäävamaks muuta. Jõuluvana tu- leks Eesti külla umbes sada aastat tagasi tõrjus nad küll tagaplaanile, kuid vaimukaid või- malusi pakkuvad jõulutegelased vääriksid taas au sisse tõstmist. Tuntuim pühadetegelane on jõulusokk, kes hakkas perest peresse käima juba jõuluööl. Üle pea tõmmatud pahupidi kasukas, toas ringikargav, sarvedega puskiv, tembutav ja mökitav sokk taltus alles pärast õlle, õunte, pähklite või präänikutega kostitamist.
Urgudes, ahvide linnas. Nii tõttasidki Bagheera ja vana Baloo Külmadesse Urgudesse, võttes endaga kaasa kaljumadu Kaa. Kui nad ahvilinna jõudsid tekkis väike võistlus, ning panter, karu, Kaa ja Mowgli võitsid. Vahepeal leidis Mowgli oma koduküla, ning asus sinna elama. Kuid külaelanikud arvasid, et ta on nõid, ning ajasid ta minema. Konnapoeg Mowgli aga aitas oma vanemaid , sest need taheti ära tappa ja viis nad läbi dzungli teisse külla. Samuti tapis ta vahepeal tiigri Shere Khani ning riputas ta naha Nõupidamise Kaljule. Kuid doulid, punased hundid tulid huntide karjale kallale ja tänu Kaa tarkusele ja Mowgli osavusele said hundid paljud doulid tapetud. Kuid Akela suri võistluses ja ütles Mowglile: "Ainult Mowgli ajab Mowglit" Nii saigi Mowgli dzungli peremeheks. Peale seda hakkas kevad (dzungli keeles Uue Jutu Aeg) ja Mowgli tundis ennast väga üksildasena. Ta tegi kevadjooksu, kuid tundis
vastu.Olukord muutub vastuvõetamatuks vanematele ja nad panevad ta aita kinni.Mind üllatas algusehetkedest peale ülim lojaalsus ja toetus Maimu poolt oma mehele.Hea läbisaamine oma vaimuhaigest tädi Elviiraga kumab läbi filmi.Hetke tujul leiab kojusaabunud poeg, et tema missiooniks on kaevata tiik.Ma ei saanud kohe aru miks see talle nii oluline on, kuid nagu hiljem selgus oli tiik pigem maaelu sümbol kui lihtsalt veesilm.Teisena tahtis ta rajada külla tuletõrjekomando,kellele läbi viia õppused.Kunagi lapsena oli ta jälginud tuletõrjujate õppusi ja sellest tekkiski tal selline mõte.Selle mehe peas oli nii palju mässumeelsust ja ideid.Tundus, et tähtis ei olnudki niivõrd teostus , kui idee väljakäimine ise.Näiteks ta fantaseeris selle üle mida ta teeks siis ,kui oleks kolhoosi esimees.Üks hingelähedasi teemasid oli tema jaoks ka rajada korralikud teed,et külaelanikud ei peaks kevadeti ja sügiseti põlvist saadik poris müttama
Kuigi Raskolnikovi seal ei sallitud ja ta haigeks jäi, ei olnud see karistus tema jaoks kõige hullem, sest ta viibis Siberis koos Sonjaga ning hakkas teda lõpuks isegi armastama. Raskolnikovi suurimaks karistuseks oli tema enda süümepiinad, mis tekitasid temas paranoiat. Näiteks jäi ta peale mõrva haigeks, sonis ning käitus mitmel korral hullumeelselt. Ta läks mõrvapaika ning karjus seal kõigi peale, äratades ise tähelepanu. Mõrvajärgsel päeval läksid talle külla politseinikud, sest Raskolnikovi kohta oli esitatud kaebus võla tõttu. Süümepiinadest tulnud paranoia mõjul arvas mees kohe, et kõik juba teadsid tema jubedast roimast. Raskolnikov ei suutnud enam normaalselt elada, sest tema hingel on kahe teise inimese veri. Tegelikult annab ka väitele, et vangla on varjude riik vastu vaielda. Mitmetes kirjanduslikes teostes otsitakse võimalust oma patte üles tunnistada, sest see kergendab kurjategijate karistust
Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 oC, idarannikul ka üle 32 oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Ei jõua juba ära oodata, et saaksid mulle siia külla tulla.Siin on kõik tõesti väga ilus ja hea vaheldus sombusele Eestile. Sind tervitades!
on peaaegu katkenud. Selline situatsioon võib tekkida nii lapse enda vastu- meelsusest kui ka vanemate kasvatusest. Kui nooruk veedab palju aega internetiavarustes, jääb tal enda muudeks vajalikeks tegevusteks vähe aega. Sellest tekib ka mitteviitsimine, mis viibki selleni, et ei leida aega külastada ka näiteks vanavanemaid. Samas võib see mõningal määral olla tingitud ka lapsevanematest. Kui last ei viida juba väkiksena oma vanematele sugulastele, tuttavatele külla, ei teki neil selleks huvi ka vanemaks saades. Neil võib tekkida mõte, et kuna vanemad neid sinna ei vii, on ehk parem jätta seda tegemata ka vanemas eas. Eelpool arutletud suhted noorematel vanemate põlvkondadega on tänapäeval küllaltki keerulised. Kõik inimesed ning nende iseloomud on erinevad ja sellest on tingitud ka erisugused suhted. Läbisaamine ja suhtlemine võib olla nii hea, halb kui ka puudada,
vikatiga ähvardab. Lapsed otsivad lindu veel kalmistult, mis muutub äkki kauniks roosiaiaks ning kus "surnuid ei olegi", ningm kohutavast metsast, kus inimesestunud puud otsustavad puuraiduri lastele kätte maksta selle eest, et nende isa tegi metsatööd. Kõik see on ühe öö unenägu, mis aga laste arvates kestab terve aasta. Tyltyl ja Myltyl ärkavad esimese jõulupüha hommikul oma kodus. Peagi tuleb külla naabrimemm, kes on unenäohaldja moodi. Tema haige tütar on juba ammu omale igatsenud Tyltyli puurituvi. Ja nüüd märkab poiss, et tema lind on sinine. See ongi sinlind; ta annab selle naabrimemme tütrele ja tüdruk saab terveks. Autori juhtmõte: Sinilind pole midagi muud kui püüd ja tahe anda õnne teistele ja selle läbi ise õnnelikuks saada. Minu arvamus: Õnn võib peituda just seal, kust me seda otsidagi ei oska ning andmisrõõm on suurim rõõm. Igaüks on oma õnne sepp
Ma võin teha seda igal ajal. Kallistamine oluliselt parandab tuju ja lohutab ka kõige masendavamal tunnil. Kui mul on külm siis ma võtan ta oma embusesse ja me passime kahekesi arvutis. Praegusel külmal aastaajal teen ma seda tihti ning ma saan olla kindel, et ta ei loe mu MSN'i vestluseid ja kui isegi loeb, siis ma tean, et ta ei räägi neid edasi ega kritiseeri mind nende põhjal. Sama lugu on mu kontode paroolidega. Ta on kõige usaldusväärsem sõber. Kui ma kutsun teisi sõpru külla ning tema kõrvale jääb, siis ta ei solvu vaid ootab, et mu sõbrad lahkuksid ja ma temaga vestleksin. Kõik mu sõbrad alati ütlevad, et ta on väga suur, pehme ja nunnu ning kallistavad teda. See meeldib talle. Ükskordm a võtsin ta isegi kooli kaasa. See oli suur vaev, sest teda on raske kaasas tassida. Talle meeldis koolis ja ta sai sealt palju uusi teadmisi. Nagu on aru saada, siis mul on väga hea parim sõber. Usalduväärne ning truu, mida veel tahta..
on haavatav, et teda kaitsta. Kuid tegelikult tahtis teda tappa. Kriemhild ütles seda talle ning märgistas selle ristiga enda kootud vestil Siegfriedile. Aga metsas Hagen tappis ta. Lein toimus mitu aastat ja Kriemhild oli väga kurb. Aga lõpuks palus teda kosja hunnide kuningas Etzel, kes oli pagana usku nind kartis, et Kriemhild ütleb talle ei. Kuid vendade ja ema õhatusel ta läks sinna ja abiellus. Aastad hiljem tahtis Kriemhild oma vendi näha ja lasi nad külla kutsuda. See aga osutus halvaks, sest Hagen tuli ka ning Kriemhild vihkas teda ikka veel. Seal läks asi kakluseks ning alguses surid paljud Eltzeni sõdurid äar ning lõpuks ka Kriemhild, keda raiuti tükkideks ühe vanamehe poolt. Kriemhild ja Etzel olid saanud ka poja. Enne Kriemhildi surma oli ka see, et ta oli vihane kuna Siegfriedi varandust keegi kaasa ei võtnud vaid ta vennad võtsid endale. Kriemhild üritas isegi Hagenit nii tappa,
(20. sajandi alguses). Madrasah Nodir, Lyabi House (14-17 saj), Minaret Kalon (12 saj), Kalyan Mosque (12 saj), Miri-Araabia Madrassah (16 saj). Õhtusöök vanas rahvuslikus Buhhaara majas. Ööseks hotelli. Kolmapäev Bukhara - Nurata (tee pijkkus 220 km) Hommikusöök hotellis. Transfer Nurata linna. Ekskursioon mööda linna: külastame iidset moseet, püha veeallikaga, Aleksander Suure lossi jäänused. Väljasõit Yangigazgan külla ja edasi Jurta laagrisse Majutus yurtas (Kasahstani rahvuselamud). Õhtusöök lõkke kürval koos Kasahhi akyny'ga (laulja). Ööbimine yurtas Neljapäev Nurata - Samarkand (tee pikkus 180km) Hommikusöök. Sõidame Aydarkul järve juurde, kus toimub kalastamine, järves ujumine. Pele piknikut järve ääres, sõidame Samarkand'i. Õhtusöök Samarkand'is. Majutus hotellis. Reede. Samarkand Hommikusöök hotellis
Jaanus oli kümeaastane, kui ta oma isaga esimest korda Lodijärve lossi jalutas. Seal kohtus ta rüütli lastega: Emmi ja Oodo. Neist said sõbrad. Kahjuks mindi aga tülli ja nad ei kohtunud pikka aega. 5. Aasta pärast sattus Emiilia Jaanuse koju sooviga Jaanusega endiselt sõber olla. Emiilia uus silmarõõm leidis ta Jaanuse õuelt ja viis koju. Nii on Jaanus endiselt üksik, kelle ainsateks sõpradeks on noor Maanus ja tema vanapapi. Ühel päeval Maanusele külla minnes avastab ta, et poiss on läbi pekstud. Tuleb välja, et seda tegi Lodijärve loss kubjas tänu sellele, et poiss oli koera solvanud. Taaskord Maanuse poole minnes otsustab Jaanus lossi juurest läbi käia. Seal selgub, et vana rüütel on surnud ja uus on Oodo. See ei meeldinud Jaanusele, olid nad ju kunagi temaga tülli läinud. Ühel õhtul tuleb Jaanuse akna taha hirmunud Maanus, kes kurdab, et kubjas oli teda otsima tulnud ja lubas ta vaeseomaks peksta. Jaanus peitis poisi oma tuppa
selle uue peatoimetajaga ning kuidas tõrjutakse linde Tallinna Lennujaamas lennukite eest. · Müügile saabusid Andrus Veerpalu toetavad T-särgid · Küsitlus tänaval: Kas inimesed usuvad Andrus Veerpalu? · Intervjuu Eesti Päevalehe uue peatoimetaja Vallo Toometiga · Videointervjuu Tallinna Lennujaama lennuohutuse juhi Hannus Vardaga ja ornitoloogi Eet Tuulega Saate teises osasas arutatakse taas Andrus Veerpalu dopinguskandaali üle, minnakse külla perele, kus kasvab downi-sündroomiga poiss. Veel räägib Märt Avandi tudengifilmis osalemisest · Intervjuu Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktori Kristjan Portiga: Mis asi on kasvuhormoon, mis Andrus Veerpalu dopinguproovi positiivseks muutis? · Video perest, kus keskmisel pojal diagnoosisid arstid pärast sündi downi-sündroomi · Intervjuu näitleja Märt Avandiga, kes lööb kaasa tudengifilmis ,,Theodori lugu"
Kuna Mart Sander püüdis taastada 1930-ndate aastate õhkkonda, siis lavakujundus ja kostüümid ei olnud ülepakutult uhked, vaid vastasid ajastule. Markii Aristide (Mart Laur) saabub abikaasa Madeleine´iga (Pirjo Püvi) pulmareisilt koju Nizzasse. Markii oli enne abiellumist elanud lõbusat poissmeheelu ja nüüd saabub talle telegramm endiselt kallimalt, tantsijanna Tangolitalt (Juuli Lill), kes nõuab kohtumist Savoy ballil. Värskele noorpaarile saabub külla Türgi atašee Mustafa Bei (Märt Avandi). Ta lubab Aristide aidata, et ta saaks ilma oma naiseta ballile minna ja Tangolitaga kohtuda. Mustafa Bei selgitab Madeleine´le, et kuulus helilooja Jose Pasodoble kutsub Aristide ballile. Madeleine teab, et Pasodoble varjunime taga peitub tema sugulane Daisy ( Hanna-Liina Võsa) ning saab aru, et mehed valetavad. Ameerikast saabub Daisy ja naised teevad koos plaani, kuidas meeste vale paljastada
profiilipiltide muutmise, ka reaalses elus aidata, näiteks annetades abivajajatele. Hiljuti oli meedias kuum teema Eesti ja pagulaste vahel, et meie riik peab olema teiste suurte Euroopa Liidu liikmesriikidega sama solidaarne sõjapõgenike vastu. Juba väiksest saati on inimlastele õpetatud, et abivajajaid peab aitama nii füüsiliselt kui ka moraalselt. Kuid seda ei saa öelda ühe viimase suurprobleemi kohta, kus Eestisse saabusid esimesed pagulased, kes Vao külla ära majutati. Paljude seas tekkis näiline solidaarsus ehk kuigi külainimesed neid ei sallinud, aitasid nad siiski põgenikke vastu tahtmist. Eriti raske oli külainimestel solidaarsust välja näidata mustanahaliste vastu, kes ei mõistnud, ega mõista ka praegu, meie keelt ega kultuuri. Sidudes kahte eelmärgitud probleemi, saame aru, et peale terrorirünnakut Pariisi vastu, on eurooplaste seas sõjapõgenike vastu solidaarsus langenud. Viha on hakatud veel rohkem välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
