laulutraditsioonidel põhinev improvisatsiooniline muusika (dzässilike elementidega). Tema esinemisi iseloomustavad julgus, lavasarm, vaba suhtlemine publikuga ja improvisatsiooni valdamine. Juudi päritolu Sofia käib kaks-kolm korda aastas Iisraelis, põhiliselt küll teiste jazz- muusikutega. Talle meeldib oma juuri uurida. Kuigi perekond ei pidanud juudi tavadest väga rangelt kinni, mäletab Sofia lapsepõlvest, et kodus peeti ikka sabatit, siis kutsuti sõpru külla. Et Sofia elas kuuenda eluaastani vanematega Elvas, kus venekeelset keskkonda eriti pole, jäi eesti keel talle juba plikatirtsuna külge. See oli Sofia esimene keel. Isegi kodus üritas ta eesti keeles rääkida. Vanemad ei saanud aru, mida ta räägib, sest nad ei teadnud tol ajal seda keelt veel hästi. Kui Sofia füüsikust isa saadeti Saksamaale, elasid nad perega pool aastat seal. Kui praegu lasid Tartus elavad vanemad oma laululinnul üksipäini Tallinna minna, siis
nagu midagi ühist." "Eks me ju olegi kõik ühed kenad naksitrallid,"noogutas Kingpool. Sammalhabe noppis habemest mõned pohlad ja pakkus oma uutele tuttavatele. "Jäätise kõrvale head hapukad võtta," ütles ta. "Kui mu ettepanek ehk liiga pealetükkiv ei ole, siis võiksime veel teine kordki kokku saada," rääkis Muhv. "Keedaksime kakaod ja puhuksime mõne sõna juttu." "See oleks hiigla vahva," ütles Kingpool. "Kutsuksin teid enda poole külla, aga mul ei ole üldse kodu. Juba lapsepõlvest peale olen lihtsalt niisama ringi rännanud." "Nagu minagi," ütles Sammalhabe. "Haruldane kokkusattumus!" hüüatas Muhv. "Ka minuga on täpselt sama lugu. Tuleb välja, et me oleme kõik ühesugused rändurid!“… Analüüs • Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest – Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad limpsisid jäätist ja silmitsesid üksteist uudishimulikult.
säilitamine ja arendamine. Väga suurt rolli mängivad siin traditsioonid, mis aitavad meil ellu jääda: kui austame ja järgime neid, püsime ka ise. Paljudes maailma riikides on traditsioonidel inimeste seas tähtis roll, neid järgitakse ning seda peetakse oluliseks. Eestlaste traditsioonid on aga kahjuks hääbumas. On kurb tõdeda, et Eesti pole sügavalt juurdunud traditsioonidega riik. Me peame igal aastal jaanipäeva ja värvime mune, kutsume jõulude ajal jõuluvana külla ning jookseme katri ja marti, ise teadmata, miks tegelikult jaanipäeva peetakse, mida kujutab endast munadepühad, miks joostakse marti ja katri. Kõige rohkem neist pühadest on tuntud jõulud ja jaanipäev. Me kõik teame, et jõulud on seotud Kristuse sünniga, kuid põhjust, miks peetakse jaanipäeva ei tea paljud inimesed. Oleme unustanud paljude tähtpäevade tegeliku tähenduse. Nobeli majanduspreemia laureaat Friedrich Hayek küsis ühes oma kirjutises: "Miks
Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud nõid ning leidis, et ega nõia laps ei saa erinev olla tema emast. Ta ise tunnistas, et on libahunt, aga selle vastu räägib see, et ta ütles seda vihahoos. Rahvale tekitas kahtlusi see, et Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega. Lisaks sellele väitis Mari, et ta nägi kuidas Tiina murdis Varsa ning ei söönud peale seda paar päeva. Pärast seda kui Tiina põgenes metsa, elas ta metsas viis aastat ja tuli Tammarudele külla koos huntidega. Loo lõpus tulistab Margus Hunti, aga tabab hoopis Tiinat. Igale jaatavale väitele on võimalik leida loogiline vastus. Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega, sest ta põgenes huntide ja tormi eest. Tiina ema ei olnud nõid, ta lihtsalt ravis inimesi ravimtaimedega, aga külarahvas ei mõista seda kuna nad ise ei oska ravitseda. Ta tunnistas, et on libahunt, olles vihahoos. Mari nägi tegelikult kuidas hunt murdis varsa, ning ta tukastas enne seda
Saksa lugu, mis on arhailisem, aga kirja on pandud hiljem(kui Siid ja Roland). ,,Nibelungide laul". Sel ajal kui see kirja pandi oli juba kultuur muutnud (rüütlid) siis see mõjutas seda. Sigfried- oli mees oli tapnud lohe ja supelnud siis tema veres sai haavamatuse. Aga mingi leht jäi abaluude alla ja see koht oli haavatav. Ta oli Purgundia kuninga poeg. Ta oli saanud (lohelt, kes sai selel jumalatelt) Nibelungide varanduse, mis oli ka neetud.(see oli kääbuse oma, kui jumal selle neilt ära võttis siis kääbus needis seda). Igatahes oli see suur rikkus, seal oli ka keep, mis muutis nähtamatuks ja ka sõrmus. Sigried läheb appi Güntherile(kirde-sakslane, kuningapoeg). Sig aitab Günil vaenlasest võitu saada. Günil on õde Kriemhild. Kes hakkas meeldima Sigridele. Gün on põhmõtteliselt nõus sellega aga Gün tahab Islandi kuningatütart Brunhild. Bru andis oma kosilastele ülesanded ja kui seda ära ei suudetud teha, siis võeti pea maha. Brun kutsu...
"Punane lint ümber mu maja" See Lõuna-Aafrika Vabariigis vändatud film räägib sellest, kuidas elatakse perekonnas, kus ema on HIV positiivne. Ema Pinki, kes on ka vähihaige, oli saanud viiruse läbi vereülekande. Ta on avatud ega salga kellegi ees, et on HIV positiivne. Samas ta tütar Ntombi häbeneb, proovib seda varjata ja ei julge isegi endale sõpru külla kutsuda, kartuses, et ema paljastab neile oma haiguse. Lõuna-Aafrika Vabariik ise on kõige AIDSi rikkaim riik maailmas ning seal ei ole taoline perekond erakordne. Pinki on naine, kellel on missioon : tõsta teadlikkust haigusest, mis räsib tervet riiki. Ta teeb seda läbi avalike esinemiste, hoolimata oma tütre vastupanust. Kõige suurem vaenlane AIDSi vastases võitluses ongi teadmatus ja valearusaamad, just need samad asjad, mille vastu Pinki lahingut peab. Haigeid kardetakse ja neist hoitakse iga hinnaga eemale kartuses ise nakatuda. Kaitsevahendite vastu o...
Nad said sõpradeks ja hakkasid koos ringi rändama. Nad teenisid söögiraha pilli mängides ja lauldes.Ükskord kui Sandös olid vargad käinud, võttis politsei Oskari kinni. Kuid kuna tõendeid ei olnud, siis lasti ta vabaks.Ühel päeval kui Oskar ja Rasmus tahtsid minna proua Hedbergi juurde raha teenima, sattusid nad röövlitele peale. Kuna nad midagi teha ei saanud, läksid nad sealt ära. Hiljem nägid nad neid röövleid veel. Kui nad üheks ööks läksid mahajäetud külla ööbima, tulid samad vargad nende majja ja selgus, et varaste peidetud asjad olid samuti samas majas peidus. Oskar ja Rasmus peitsid varaste asjad ära ja kirjutasid politseile kirja. Kirjas nad kirjutasid pättide nimed ja varastatud asjade asukoha. Politseinikud võtsid pätid kinni ja said kätte ka varastatud kraami. Oskarile ja Rasmusele olid nad väga tänulikud.Nüüd, kui politsei enam Oskarit ja Rasmust vargustes ei kahtlustanud, said sõbrad oma teekonda jätkata
Kahjuks selline levik tekitab maailmas üsna suure klassidevahelise ebavõrdsuse. Inimestevaheline ebavõrdsus on olnud läbiaegade suurimaks probleemiks. Seda on üritatud alati parandada, kuid kahjuks interneti leiutamine ei ole aidanud sellele kaasa. Õnneks on inimese poolt loodud uuel tehnoloogial ka privileege. See võimaldab tasuta suhelda inimeste-, sugulaste- või sõpradega, kes võivad elada väga kaugel. Tänu sellele paljud saavad säilitada oma sõprus- ja ka muid suhteid neile külla minemata. Samuti võib pidada positiivseks kasulike teenuste kättesaadavust. Näiteks nagu erinevad müügiportaalid, kus võib leida odavaid kasutatud asju. Kuigi, mitte keegi ei saa garanteerida, et need tõesti on töökorras. Seda asjaolu võib pidada internetis olevaks ohuks, kuna antud juhul raha ei tagastata. Heaks kiita võib riigi erinevate seaduste ja määruste kiiret kättesaadavust. Selleks ei pea minema poodi või raamatukokku. Kõik abiks vajalik on olemas riigi portaalidel.
liikumine, matemaatika EESMÄRGID: Laps tunneb rõõmu liikumisest. Laps teeb koostööd rühmakaaslastega. Laps teab erinevaid puid ning nende vilju. Laps kuulab luuletust ja loeb kaasa. MEETODID: Vaatlemine, kuulamine, kompimine, liikumine, võrdlemine, maitsmine *VAHENDID: kastanimuna, tammetõru, käbi, vahtra vili, õun, käpiknukk, pildid erinevatest puudest (õunapuu, kastan, tamm, kuusk, vaher) TÖÖ KÄIK: Lastele tuleb külla lõunamaalt kevadeks tagasi lennanud linnuke (käpiknukk), kellega koos vaadatakse lasteaia õuel asuvaid erinevaid puid ja nende vilju. Lapsed otsivad koos linnukesega lasteaia õuelt kaasas olevate piltide abil igale pildile vastava vilja. ÜLESANDED PUU JUURES: Kastan – aruta kastanimuna koore seest välja ja tee hambatikkude abil endale meeldiv kujuke. Tamm – Vaatle luubiga tammetõru, tammetõru „kübarat”.
Kuid vahest sooviksid minuga koos baari tulla? Minu kulul muidugi.’’ ‘’Paarile joogile küll ära ei ütleks.Saaks veid juttu ka sinuga ajada.’’ Käisimegi baaris vestlemas. Rääkisin talle oma lukskorterist Kasamäel ja tema oma vanemate pärandatud kurgikasvanduse talust Läti piiril. Tuli välja, et Tiia teenibki elatist puhtalt vaid kurkide müümisega. Ise on ta 20-aastane ja elab üksi. Peale lähemat tutvumist ktsus ta mind oma tallu külla. Näitas mulle oma kodu. Sõime õhtust ning veetsime isegi ka koos öö. Tundsin end üle pika aja taas noorena. Mõtlesin: ‘’Kas tema ongi, see keda ma otsinud olen?’’ See mis juhtus hommikul tõukas selle küsimuse hoobilt pikali. ‘’Oeh, Konrad,’’ alustas ta. ‘’Sa ei rääkinud mulle kunagi, kuidas sa rikkaks said.’’ ‘’Teadsin, et kord see küsimus su suust tuleb. Seda saladust olen ma vähesestele rääkinud. Omal ajal olin ma Hollandis narkokullar.’’
hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. • 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. • Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid,
juurde paadiga. LOODUS Hawaii saared moodustavad loode kagusuunalise saarteaheliku.Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16600 ruutkilomeetrit.Kagupoolsemad saared on nooremad.Hawaii saarestikus on viljakas muld ja soe kliima.Saarestiku kõrgeim mägi on Hawaii saarel asuv 4207m kõrgune Mauna Kea.Hawaii 4 suuremat saart on: •Hawaii •Maui •O'ahu •Kauai HAWAII KOMBED • Kui Hawaiil minnakse külla,siis on kombeks võtta kaasa kas mingi magustoit või kingitus • Pulmades on kombeks voltida origamisi,see peaks tooma pikka ja õnneliku elu. • Hawaii elanikud usuvad üle 400000 jumala. • Hawaiil on rütmkas ja lõbus muusika. • Neil on väga palju traditsioone ja rituaale • Tavaliselt kui külalised lahkuvad antakse neile toitu kaasa. SAARED Hawaii Maui Maui saar on looduslikult kõige
tuli mingi teine mees mingi jünger v asi kes seal oli ja ütles et ahi on soe et mine tuppa vm . Hiljem tuli jälle see mees ja hakkas temaga rääkima ja ss nad ......... ja ss nad vandusid seal mingit vannet vm . Ludwig II oli vend nimega Otto ja ss see Otto käis ka sõjas aga hiljem ta kruttis natuke ära ühesõnaga läks hulluks ja ta viidi hullumajja ss ta vend Ludwig läks talle külla ja rääkis oma vennale et ma aitan su siit välja et ma ostan sulle üksiku saare ja ehitan sinna sulle lossi vm . Ludwig ll ehitas hiljem endale suure lossi künka otsa , ajad olid muutund ja ss ta ei lubanud enam kellegil endale otsa vaadata sellepärast et ta kartis et ta on vanaks jäänud vm ja möödusid päevi kuid ja hakkas ka Ludwig ll ära keerama ehk hakkas hulluks minema ta tahtis endale enesetappu
valesid kuuleb tihemini kui tõde. Tõe rääkimine võib olla kohati valusam, kui valetamine ning võib jätta vahele nii mõnegi probleemi lahendamise. Indreku vanemad pole võimelised teda materiaalselt toetama õpingute ajal, kuid olles aus ja töökas noormes annab härra Maurus talle võimaluse siiski edasi õppida. Ta pakkus talle kooli ukeshoidja kohta, millega Indrek oli nõus. Siis aga tuleb Saksamaalt isale(Maurusele) külla tütar, kelle nimeks oli Miralda. Miralda ja Indrek hakkavad suhtlema ning kiinduvad üksteisesse. Miralda lahkub tagasi Sakasamaale mõne ajapärast. Saksamaalt aga Miralda enam ei naase, ta sureb olles Saksamaal. Ennem surma kirjutas ta aga kirja Indrekule, kus ta avaldas oma tundeid Indreku vastu. Pärasst Miralda surma jõuab Indrek täielikule veendumusele, et Jumalt pole olemas, kuna keegi ei võtnud ta palveid kuulda, kui ta soovis Miraldat veel eluana näha
Lugemiskontroll Giovanni Boccaccio ,,Dekameron´´ 1. Jutusta oma lemmiknovelli sisu : Federigo degli Alberighi armub, kuid ei leia vastuarmastust. Ta pillab armastatud naise eest kogu oma varanduse, kuid alles jääb ainult pistrik. Selle annab ta külla tulnud daamile lõunasöögiks, kuna tal midagi muud pakkuda pole. Kuid ta ei tea, et naine on tulnudki just sellesama pistriku järgi, mida tema haige poeg niiväga endale soovis saada. Alles selle ära söödud saab naine teada, et lõunaroaks oli pistrik. Poeg sureb ära. Peale sellist suurt sammu muudab naine suhtumist Federigosse, läheb talle naiseks ja jagab mehega oma vara. 2. Nimeta nime või mingi rolli alusel tegelasi ja märgi juurde mille poolest ta huvitav oli
kuni 1895. aastani. Sellel ajal valmis tal esimene suurem skulptuur Die Krautpflückerin. Peale seda õppis ta veel ühe aasta Pariisis Acade'mie Julianis. KUJUNDAVAD AASTAD Peale õpinguid töötas Barlach skulptorina ja illustreerijana. Mõnda aega oli ta keraamika õpetaja. Ta esimene näitus toimus Kunstsalon Richard Mutzis, Berliinis 1904. aastal. Seevastu, suurema edu puudumine tekitas temas depressiooni ja, et olukorda kergendada läks ta Venemaale oma vennale Hansile külla. Venemaal veedetud aeg avaldas suurt mõju temale ja ta stiilile. Venemaal olles sündis tal ka esimene poeg, Nikolaus. Venemaalt tagasi tulles paranes tema finantsiline olukord märgatavalt. Nüüdseks hakkas tal lõpuks välja kujunema oma stiil. Oma skulptuuridel keskendus ta figuuride kätele ja nägudele, jättes kõik muu minimaalseks. Mõnda aega töötas ta ka Saksa ajakirja Simplicissimuse jaoks ja ta pühendus veidi ka kirjandusele. Tema töid esitleti mitmetel näitustel. 1909
Raamatut lugeda. Istuda ja mõtiskleda. Mängida autodega. 2. Millest unistas Siimu ja Sirli isa kogu oma elu? Sportlasekarjäärist. Kalal käimisest. Uuest autost. 3. Härra Lammas kirjutas ainult ... ... hästi lõbusaid ja naljakaid raamatuid. ... hästi huvitavaid raamatuid. ... hästi tõsiseid ja süngeid raamatuid. 4. Sirlile meeldis liftiga ... ... pilvemaale lennata. ... sõbrale külla sõita. ... õue sõita. 5. Kojamees tahtis väikese poisina teada saada, ... ... milline elu on taevas. ... milline elu on vee all. ... milline elu on maa all. 6. Esimene koolipäev ei toonud Sirlile rõõmu, sest ... ... tuli uus õpilane klassi, kes uhkustas oma asjadega. ... Moonika istus nüüd Aarega. ... tuli uus matemaatika õpetaja, kes sundis arvutama. 7. Enne koju minekut põikas ema koduteel tihti läbi oma ... ..
Mees, kes teadis ussisõnu 1.Leemeti isa oli selline uueaja mees,kuid Leemeti onu Vootele oli mees,kes hindas vanaaega ja vanuväärtusi.Vootele jaoks oli oluline,et inimene oleks see,kelleks ta oli sündinud.Ta soovis Leemetile anda edasi teadmisi ussisõnade kohta,mida Leemeti isa ei mõelnudki edasi anda,tema soov oli olla hoopis kaasaegsem inimene. „Me peame kiiresti külla kolima!“ „Elu libiseb meist muidu mööda! Tänapäeval elavad kõik normaalsed inimesed lageda taeva all, mitte võsas! Ka mina tahan künda ja külvata, nagu seda tehakse kõikjal arenenud maailmas! Mille poolest mina kehvem olen? Ma ei taha elada nagu kerjus! see on iseäranis hõrk roog, mida peab lihtsalt oskama süüa. „Mitte nagu meie lihakäntsakad, mida iga loll mõistab õgida, vaid peenema maitsmismeelega inimesele kohane euroopalik toit.
Korter, kus nad elasid oli olnud Ola vanatädi oma. Silveril oli vend Valdur, kellega nad tegid korteris remonti. Ola kahtles oma armastuses, Ola sai hästi oma korterikaaslase Irinaga läbi. Vanatädi korter oli olnud suurem, kuid nüüd oli Ola ja tema mehe käsutuses vaid 1 tuba. Silver soovis last, kuid Ola tahtis õiget aega. Ola pidi vastu võtma töö juures külalise, kuid ühe asemel oli neid hoopis 4. Silver oli kirjandusteadlane, aspirant. Ola ainuke sõbranna Kaida tuli neile külla ja rääkis, et oli abiellunud ukrainlase, Leoga. Vanatädi oli jätnud Olale riideid. Kaida oli õmbleja ning väitis, et kui eraelus on asjad halvasti, ei saa ka tööd korralikult teha. Bobrin tuli kord külla ning Silver tegi koerahäält, Bobrin tegi pardi häält. Ola kaotas lapse, arst manitses, et miks oli nii läinud, noor naine ikkagi, tõstis end ära või midagi. Haiglasse tõi Silver talle õunu ja apelsine. Naine, kellelt laenati nuga, nägi, et Silver armastab Olat.
Ma ei ole eriti jutukas, vähemalt võõras seltskonnas, kuid ma üritan kuulata väga hoolikalt, et kui keegi küsib midagi siis oskan oma aravamust avaldada. Kuid omade seas olen täitsa ,,normaale" samas üritan olla viisakas, kuigi see on mul nagu sisse kodeeritud, et peab olema viisakas. Ma olen elanud siiamaani oma elu suhteliselt rahulikult ilma suuremate kolimisteta. Olen ainult ühekorra elus kolinud, see oli siis kui kolisime Elvast korterist Elva küljealla Vissi külla, kui ma käisin 2. klassis. Siin on päris hea, rahulik võrreldes vanasat elukohast. Enamasti olen ikka lapsena elanud Elvas, kus elavad ka minu vanavanemad, kelle juures ma veetsin oma ,,lapsepõlve". Ma pole peres ainuke laps. Mul on ka veel õde, kes on minust 3,5 aastat noorem. Tavaaliselt me saame hästi läbi, kuid vahel ta ,,keerab ära" ja hakkab oma jonni ajama. Ta on meie pere ,,pesamuna" ja vanematel ei jää muud üle kui talle
kannaksid. Madelonile ei meeldi, et isa teda ristinime pidi kutsub. Cathos tahaks olla kutsutud kui Polyxena ning Madelon kui Aminta. Mees on endast väljas. Karjub, et tema on mees siin majas ning kui muud moodi enam ära elatud ei saa siis lähevad tüdrukud kloostrisse. VIIES STSEEN Neiud tõestavad veelkord oma lollust. Räägivad Gorgibusi taga, et kui ebaintelligentne ta on. Milline vaimupimedus jne. KUUES STSEEN Marotto teatab, et üks poiss palub luba neiudele külla tulla. Madelonile ei meeldi, kuidas teener temaga räägib. Naisele on see talumatu, et teener ei suuda rääkida nagu mingi õukondlane. Poiss kes külla tuleb nimetab, end markii de Maskariiks. Neiud on ähmi täis, paluvad teenril kaunitaride nõuandjat ( = peegel) tuua. Teener on täiesti nõutu. SEITSMES STSEEN Mascarille, kaks meest kandetooliga Mehed kannavad markii porist läbi, markii enda pideva sõimu saatel. Kuk mehed raha küsivad, annab Mascarille kandjale kõrvakiilu, tema n.-ö
tekitades laua kokkuvarisemist ja suurt kahju laual olevatele asjadele ning korterile. Teiseks probleemiks on see, et lauajalg kriibib mu põrandat, sest see ei ole korralikult fikseeritud. Korter ei ole minu oma ja see tähendab seda, et kui välja hakkan kolima, siis peaksin põrandaliistud välja vahetama, mis on omakorda rahaliselt ja ajaliselt kulukas tegevus. Need probleemid, ei lase mul rahulikult nautida laua taga einet ning samuti ei saa ma kutsuda õhtusöögile sõpru külla, sest hirm laua kokkuvarisemise pärast, on suur. Pean kogu aeg muretsema, et asju oleks võimalikult vähe laual, et põrand jääks terveks. Lisaks olen pettunud, et sain sellise kogemuse osaliseks. 1.2 Probleemi põhjused Probleem alguse saab tehasest, kus laud juppidena kari pandi. Sinna lisati üks komplekt valesid kruvisid ning kahjuks keegi ei vaadanud karbi sisu üle. Järgmiseks, inimene, kes laua minu kodus kokku pani, ei märganud kruvide erinevust ning
Õpetajale Ülesanne 6. Kas suur või väike algustäht? Tõmba vale variant selgelt maha. 10 punkti ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ Eelmisel (Ee)smaspäeval sõitis (Kk)arl-(Mm)artin oma vanaemaga (Kk)ohtla-(J j)ärvele sugulastele külla. Oli ilus (J j)uunikuu päev. Buss sõitis mööda (Vv)algejõest, (Hh)aljala (Kk)irikust 53 54 55 EESTI KEEL
Raamat algas sellega kuidas Bella on koduarestis kuna eelmises raamatus oli ta koos Aliciga Itaaliasse Edwardit päästma läinud ilma Charlie käest luba küsimata. Mingi aja pärast isa leebub ja teeb Bellale ettepaneku, et Bella on vaba koduarestist kui ta veedab aega ka Jacobi ja teiste sõpradega koolist. Bella ongi nõus ja nii on lubatud tal ka Edwardiga pikemalt koos olla. Kuna sünnipäevaks oli Esme ja Carlise Bellale kinkinud lennupiletid emale külla minekuks siis nii lähevadki Bella ja Edward Reneele külla. Kuigi tegelikult oli Edwardil see minek muudel põhjustel, kui ta Bellale oli väitnud et piletite tähtaeg hakkab kukkuma ja Esme oleks väga solvunud kui nende kink raisku läheks. Nimelt oli tegelik põhjus see, et Victoria kes Bellat tappa tahab oli teda otsima saabunud. Tagasi tulles oli Jacobil aga vaja kõik Bellale ära rääkida kuna ta teadis, et Edward pole Bella hirmutamisest eriti huvitatud. Kui libahundid
Enne lahkumist käivad nad veelkord teiselpool kanalit. Ta jõuab koju ja vastab ema ja õe küsimustele. Tal on sõjast väga ebameeldiv rääkida. Ta saab teada, et ta emal on vähk. Sõjast rääkides ilustab P tegelikku olukorda, et perekond ei muretseks. Linnas kohtab ta majorit, keda ta alguses ei näe ja kes seetõttu vihaseks saab. Pärast vabandamist loobub major karistamisest. P on väga vihane ja paneb erariided selga. Ta läheb kasarmusse oma tuttavale külla. Seal kohtab ta oma vana kooldirektorit ja ka kooli kojameest. Kuna nad direktorit ei sallinud, siis nad muudavad ta elu võimalikult raskeks ja toovad talle pidevalt kojameest teeskujuks. P läheb ühele hukkunud sõduri emale külla. Ta valetab, et sõdur sai kohe surma ja ei piinelnud. Lõpuks jääb ema uskuma. Pärast peab P veel oma ema lohutama ja ta kahetseb, et üldse puhkusele sõitis. VIII P puhkus saab läbi ja ta läheb õppelaagrisse. Nende barakkide kõrval asub suur
ini mses pahede ga ja lähikondlastega et peab mnägi managu teaks ta seda ini mest juba am mu., siis lähebgi teel e . Pele seda tule Poloniuse juurde ophelia kes on hir mul , kuna team jures oli käinud väga ku m malisel oleksu Hamelt riided katki nägu valge peas ja liikus ilma sil mi kasutamata toas ringi. II stseen Kuningas Kutsub külla hamleti head sõbrad Rosencrantzi ja Guildensterni, kelle tulekust on hamlet väga rõõ mus kuid sa mas ka kahtlustav kuna mix ol ivaja tulla s õpradel niisama heast peast talle külla ja tal on õigus et tagelikkuses oli neid kutsutud kuninga ja kuninganna poolt. Hamlet kurdab kui juba vangi elu tal taanimaal on. Tuleb vatel mand, kes on saadik Norrast, kes toob sõnu mi et norra on nõus toetama taanit poola vastu v õtle misel. Siis tulevad külla
eriti Salmet. 10.Leemet oli Salmes pettunud aga ei saanud sellest emale rääkida. Intsul oli juhtunust ükskõik, sest ta oli ju rästik. Mindi Hiie juurde. Leemet lausis ussisõnu, et hundid magama jääksid ja õpetas seda ka Hiiele. Tambet leppis sellega, et Hiietark ütles, et hundid magavad selleks, et mitte haldjaid äratada. Hiietark ja Tambet ei taibanud, et huntidele lausuti ussisõnu. Tänu sellele said Hiie ja Leemet ringi hulkuda. Hiie veeti endaga külla kaasa, eelmisest korrast oli 5 aastat möödas. Magdalena oli ilusaks kasvanud nad asusid tuppa. Magdalena kiljatas ja Johannes üritas Intsu tappa, sest ta oli rästik. 11.Põgeneti metsa tagasi. Leib ununes Leemeti kätte metsa joostes. Prooviti leiba, seda keelatut ja mahatembeltatud vilja. Hiie proovis ka leiba pika noolimise peale ja hakkas oksele. Peres tekkis Leemetil leiva söömisest tüli ja Leemetit valvas süütunne. 12
nüüdseks Siegfriedi abikaasa) küsib tema käest, et kas siis tema on vasalli manuline. Sellepeale otsustab vasall hagen Siegfriedi tappa ning ühel jahiretkel jooksevad Hagen, Gunther ja Siegfried võidu allikale. Selsamal hetkel, kui Siegfried kummardab allika kohale jooma, tapab Hagen ta seljatagant. Eepose teine osa keskendub aga Kriemhildi kättemaksule oma mehe tapmise eest. Olles abiellunud hunnide kuninga Etzeliga, kutsub ta oma vennad endale külla. Tekib sõnelus vanade aegade mälestamisest ning kui Hagen ja Gunther on vangistusse võetud, laseb Kriemhild Guntheri tappa ning lõõb ise Hagenil pea maha. Seda teemat on kasutanud ka teised ajaloolised raamatud. Näiteks on palju infot saadud ka vanaislandi müütilisest kangelaslaulude kogumikust ,,Vanemast Eddast", mis loodi 13.sajandil. Tervelt 16 lugu ,,Vanemast Eddast" on kaudselt või otseselt seotud nibelungide sisuga
Rein Rannapi elulugu Rein Rannap on sündinud 6.oktoobril 1953 Tallinnas.Ta on Eesti helilooja ja pianist.Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik.Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures.1977-1979 jätkas ta õpinguid Moska konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures.1991-1995 õppis Rein Rannap Lõuna-Kalifornia Ülikoolis Los Angeleses heliloomingu erialal.Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aast...
Goriot-Väga rikas,Oskas ainult oma ala,muidu harimatu,liht-tööline.Kõrgkiht- krahvid,aadlikud(kuningas annab,pärandatav)Tõusikuid (Goriot) aadlikud põlgasid. 5)Tütarde abielud: Goriot andis mõlemale tütrele kaasavaraks poole oma varandusest 800000 franki. Anastasic abiellus krahv de Rastaud´ga.Anastasic oli nõrkus aristokraatia vastu,tahtis olla tähtsal positsioonil ja tuntud.Delphine ihkas raha,rikkust,abiellus Nucingeni,pankuriga.Mehed ei lubanud enam külla tüdardele.Goriot nägi neid ainult siis,kui mehi polnud kodus või piilus salaja kaarikuid.Tütred isa mudiu vaatamas ei käinud,ainult siis,kui raha tahtsid. Abielu:Raga pärast,armastust polnud,omavahel eriti läbi ei saanud,mõlemas armukesed(avalikult käisid koos teatrin jne)Armuke oli naisel saatjaks,mees sai oma armukesega väljas käia- omavaheline"kokkulepe".Pr de Beauseaut armastas südamest oma armukest,armuke abiellus. 6)Isa Goriot Pansionis:
ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid
Ta müüs maha peaaegu kogu maise vara (sh Ferrari, maja kuulsate inimeste rajoonis, suvila troopikasaarel, eralennuki jne) ning jättis alles vaid selle, mis mahtus tema seljakotti. Ta suundus Indiasse, rändas seal ringi, õppimaks kohalikku kultuuri ja elu ning leides ennast. Kolm aastat hiljem naaseb ta tagasi, et edasi anda Sivana munkade käest saadud tarkust oma endisele töökaaslasele Johnile, kellest on saanud tööd rügav väsinud mees. Julian läheb Johnile külla ning nad räägivad terve öö, kuidas paremini elada ja tõeline hingeline rahulolu saavutada. Julian pajatab lookesi, mida rääkis talle Yogi Raman, Sivana munk, kes jagas õpetusi vaimu- ja hingejõu vallapäästmiseks. John taipab, et on elus püüelnud valede eesmärkide poole, mis ei ole teda tegelikult õnnelikuks teinud. Teoses annab Julian praktilisi nõuandeid, kuidas muutuda paremaks inimeseks. See on vaimne mõistujutt unistuste täideviimisest ja oma saatuse kujundamisest
Armastus Oli 3.augusti õhtu. Nagu iga õhtu enne magama minemist, helistas Ralf ka sellel õhtul Merellele. Tavaliselt helistas ta selleks, et Merellele head ööd soovida, kuid sellel õhtul oli teisiti. Kui telefon helises võttis Merelle selle kiiresti vastu ning ta tuju tõusis kohe Ralfi häält kuuldes. Nad rääkisid üksteisele veidi oma päevastest tegevustest ning siis küsis Ralf: ,, Kallis, kas sa tuleksid homme õhtul minuga randa päikeseloojangut vaatama?" Merelle oli väga rõõmus ning hüüdis talle rõõmsalt: ,,Jah!" Nad soovisid üksteisele head ööd ära ja jäid magama. Hommikul ärgates oli Merelle energiat täis ja heas tujus, ta ootas juba õhtut. Kui kell 20.20 sai, läks Merelle bussile. Ta helistas Ralfile ja ütles, et hakkab tulema. Ralf lausus, et Merelle tuleks rannas sillale ning seal saavad nad kokku. Randa jõudes, oli Ralf juba sillal. Merelle jooksis Ralfi juurde, kallistas ning suudl...
Inimene Vutlaris Anton Tsehhov Mironossitskoje küla serval, külavanem Prokofi küünis seadsid hilistunud kütid loomaarst Ivan Ivanõts ja günaasiumiõpetaja Burkin end öömajale. Burkin jutustas Inavõtsile loo tema sõbrast ja naabrist Belikovist, kes oli küla koolis kreeka keele õpetaja ja kes suri kuu aega tagasi. Belikov kõndis alati vihmavarjuga, kalossidega ja sooja palituga isegi siis, kui oli soe ilm. Ta varjas oma nägu alati krae taha. Ta paistis nagu vutlaris ehk koorega ümbritsetud. Belikov tahtis eralduda kõigest. Kõiksugused üleastumised, kõrvalekaldumised, patustamised reeglite vastu, tegid ta nukraks. Ta tihtipeale ütles, et gümnaasiumis käitub noorsugu halvasti. Belikov laskis õpetajatel kaks õpilast välja visata, sest nad käratsesid. Ta käis teiste kolleegide juures istumas, kuna pidas seda oma kohustuseks. Kõik õpetajad kartsid teda...
Näiteks tegid inimesed jüripäeval kukerpalli. Selle tegevusega lootsid inimesed, et siis ei tule neil seljavalu. Varahommikul pesid inimesed oma nägu kasemahla, allikavee või lumega. Inimesed arvasid, et kui varahommikul nende asjadega nägu pesta, siis näeb inimene kogu aeg ilus välja. Vanasti oli abielus naistel kombeks jüripäeval kõrtsis kokku saada ja pidutseda. Mehi sellel peol ei olnud. Jüripäeval keelatud Jüripäeval oli keelatud külla minna. Vanasti inimesed arvasid, et jüripäeval külaskäimine toob kahju kariloomadele, põllutöödele või inimese tervisele. Keelatud olid veel põllutööd, okste ja puude koju toomine. Vanasti inimesed uskusid, et kui teha jüripäeval neid töid, siis tulevad suvel maod kodu juurde. Jüripäeval ei tohtinud õmmelda ega kududa. Vanasti inimesed arvasid, et kui jüripäeval õmmelda või kududa, siis lähevad suvel taimed ussitama.
19. Sajandil vaimustas prantslasi kõik, mis oli võõrapärane fantaasiarohked kujutluspildid kaugetest maadest, tundmatutest rahvastest ja müstilistest loomadest. Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kaunimaid meloodiaid. Tuntuim neist on peategelaste esimese vaatuse sõprusduett ,,Pühakoja sügavuses" (,,Au fond du temple saint"). Tegevus toimub Tseilonis. Kohalikud kalurid valivad Zurga nende liidriks. Nadir naaseb külla, ning tema ja Zurga meenutavad, kuidas nende sõprus oli kunagi ohus, kui nad mõlemad armusid tundmatusse preestrinnasse. Nad vannuvad igavest sõprust. Preestrinna Leila saabub palvusele pärlipüüdjate ohutuseks ja Nadir tunneb preestrinna ära kui naise, kellesse tema ja Zurga kunagi armusid. Õhtul, läheb ta preestrinna juurde ja nad tunnistavad oma armastust üksteise vastu, kuid nad ülempreester Nourabad satub neile peale. Tema vooruslikkuse vande
Olen indiaanlane. Minu esimene kohtumine valge mehega valge mehega Stella Leego 7b klass 21.03.12 Minu nimi on Kato ja olen 14 aastane poiss. Meie hõimu nimi on Yana. Me, hõimuga elame Põhja-Ameerika ida osas. Meie hõim koosneb 6 perekonnast ehk 24 indiaanlasest. Majad on meil kaetud nahaga, sest see ei lase kuumust ja vihma läbi. Riideid on meil ise tehtud ja väga looduspärased. Päiksetõusul olid kõik üleval ja tegelesid millegagi. Minu töö oli isaga metsas jahil ja merel kalu püüdmas käia. Jahil on meie relvaks vibu, sellega laskma õppisin juba 3 aastaselt. Püüame tavaliselt kalu võrguga, mille tegid naised oma kätega. Meil on ka juurvilju söömiseks, näiteks kasvatame me tomateid, kartuleid, maisi. Õhtul kui kõik on koos räägime lõkke ääres legendidest ja tihti ka tantsime trummi saatel. Oli keskpäev ja i...
Tean põhjusi, miks sa lahkusid ja saan neist aru aga see ei peata mind unistamast. Kuid samuti mõistan et ka sinu juures elada ma ei saaks sest ei oska ma ju võõrast keelt. Minuga alati räägid minu emakeeles aga kuidas siis mina sinuga saan rääkida kui teist keelt ei oska? Ei mõista ma sind hukka sellepärast et sa lahkusid. Vaid kiidan sest meid ikka meeles pidasid. Isegi kui me enam koos ei ela saad emaga hästi läbi ja ma saan sulle vahel külla sõita. Ning peaks mainima et toetad meid ka muud moodi kui võimalik. Nii et kiidan sind et ei unustanud sa meid. Ausalt öeldes ei oska ma praegu elu teisiti ette kujutada. Eriti seda et elaksid meie juures. Mul on siin kodu ja ema ning vennad, isegi oma tuba . Samuti on sul oma kodu ja ka töö, mis sind eemal hoiab. Ma ei oska isegi öelda kui palju oleksin ma isa vajanud et suureks saada . Mul on ema ja ka vanem vend, kes nüüd juba oma eluga kodust eemal alustab
Alkohoolikud muutuvad haiguse krooniliseks muutumisel teatud aja jooksul labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Paljude alkoholiprobleemidega perekondade jaoks on pereelus kesksel kohal alkohol. Pereliikmete elu sõltub suuresti tarvitaja tujudest, tegudest ja joodud alkoholikogusest. Nii elukaaslane kui ka lapsed võivad häbeneda ka oma sõpru külla kutsuda. Perekond võib tunda ,et sugulased, tuttavad ja sõbrad on nad hüljanud. Tihti tehakse kõik, et alkoholiga seotud perekondlike probleeme teiste eest varjata. Paljud sellised pered on omavalitsuse, politsei, haridustöötajate ja sotsiaalasutuste huviorbiidis. Alkoholism on sõltuvus, mida ei saa ravida ja mis jätab elus jälje. Alkoholism jääb ühiskonna probleemiks.
See kujutab eesti elu 20. Sajandi alguses. Sealt saab näha natuke naiivseid eestlasi, paljudel maa inimestel pole õrna aimugi kuidas linnas hakkama saada. Nagu kui ühest külast nipernaadi saadab talu 3 poega linna lähvad nad sinna pidutsema aga tulevad tagasi hämmingus ja jalust rabatud. Filmi ülesehitus filmil on algul natuke aeglane ja segatust tekitav kuid tegelikkuses on film suurelt humoorikas. Toomas Nipernaadi on filmi peategelane, kes rändab külast külla. Tema tegelast mängis Tõnu Kark, Selle näitlejaga meenub mulle film „Detsembri kuumus“. Just tema sobibki sellisesse rolli, ma ei kujutaks mitte kedagi teist mängimas Toomas Nipernaadit. Ta on selline kaval, kuid samas väga lihtne ilma, et asja keeruliseks ajaks. Filmis selgub ka tõsiasi et tehnika pole veel eriti arenenud ja maa piirkondades toimivad asjad samamoodi nagu vanasti sest tehnika käsi jõuab maale väga aeglaselt
Eritoitlustamine Minu arust on eritoitlustamine see, kui teatud inimesed ei saa süüa teatud toite, näiteks kellegil on gluteenitalumatus, ta ei saa süüa nisu, rukist, kaera, otra. Ta peab valima poest endale gluteenivaba leiba/saia/putru jms.. Laktoositalumatusega inimene ei saa süüa piimasuhkrut sisaldavaid asju, tema peab samuti poest valima toite/jooke, kus piimasuhkur puudub. Kõige hullem on asi siis, kui minnakse kuskile külla, reisile, matkama jms, siis võib juhtuda see, et pole arvestatud inimeste eritoitudega ja inimene ei saagi süüa, peab ise oma toidu kaasa võtma igale poole. On ka neid inimesi, kes mõtlevad mis see üks kord küll teeb ja söövad ära ja pärast võib tekkida nii suur allergiline reaktsioon, mis võib lõppeda isegi haiglaga. Tavaliselt hotellides on asi teistmoodi. Hotellid enamasti arvestavad eritoitumisega inimesi ning
Me peaksime märkama endast nõrgemaid ja igal võimalus aitama neid. Siin aitaks ehk selgitustöö, näiteks meedia vahendusel. Televisioonis on mitmeid saateid, kus antakse nõu ja selgitatakse lemmiklooma võtmisega kaasnevaid probleeme. Tuleks teha selgitustööd, et inimesed ei võtaks liiga kergekäeliselt kodulooma linnakorterisse, kus sageli pole häid tingimusi tema pidamiseks. Siin saavad palju ära teha lasteaedade ja koolide õpetajad. Näiteks võiks kutsuda külla spetsialiste või lihtsalt loomasõpru, kes oskaksid lastega lihtsalt ja veenvalt rääkida. Oluline on ka vastutustunde kasvatamine. Inimene on lemmikloomad teinud enesest sõltuvaks ja peab ka vastutama nende käekäigu eest. Ma loodan, et mõnest mainitud abinõust on mõnele loomale kunagi kasu ja et hulkuvate loomade hulk väheneb. Minu üleskutse kõigile, kes kavatsevad alles kiisu või kutsu koju tuua, või kellel tekib see soov mõnda armsat kutsikat-kassipoega
Francisco ja Bernardo mainivad sellest hiljem ka Horatiole, kes oli haritud ning sellepärast arvati, et ta saab vaimudega kõnelda. Üks õhtu läheb Hamlet ka nendega kaasa ning tal õnnestub oma isa vaimuga rääkida, siis selgub , et Hamleti onu tappis kuninga(kallas talle magades koirohtu kõrva), siis abiellus Hamleti emaga ning seejärel sai Taanimaa kuningaks. Hamlet oli tulivihane kui sellest teada sai, näitlejad saabusid kuningriiki külla ning Hamlet käskis neil oma isa tapmine järgi mängida, et oma onu nägu näha. Hamletile meeldis Poloniuse (kantsleri) tütar Ophelia ning edaspidi ta hakkas kõigi ees näitlema , et ta on hulluks läinud. Kuningas vaatab etendust ning muutub näost kaameks ja tormab saalist välja. Kuningas on vaheruumis, taga on audientisaal, Hamlet tuleb tema selja taga asuvast uksest sisse ning mõtleb oma onu tappa, kuid ta otsustab lõpuks seda mitte teha, sest tema arust on vale mõrvale
pärisorjastada. Romaanis oli erinevaid probleeme. Suurim probleem oli vabaduskirjade leidmine, säilitamine, õigesti kasutamine. Selle ümber keerlevadki kõik kolm raamatut (,,Näkimadalad I,II ja III"). Kuid tegelastel oli ka isiklikke probleeme. Clemet tahtis tõestada teistele külaelanikele, et ta on täieõiguslik mees ning väärib iseseisvalt elamist Skalluse tares. Peale selle kohtas ta hülgejahil tüdrukut, kellega veetis öö ning keda tahtis oma külla tuua. See õnnestus noormehel ja ta abiellus tütarlapsega. Getteri mure oli see, et talle meeldis Clemet, kuid poiss ei näidanud välja, kas tal olid samasugused tunded Getteri vastu. Peale pulmi kolis neiu sügavale metsa, vana Skoga Jacobi tarre elama. Jacob ise läks Skallusele. Teos oli üllatavalt huvitav. Alguse, kui ma raamatut lugema hakkasin, suhtusin ma sellesse eelarvamustega, arvates, et see on väga igav. Ma eksisin tohutult. Mulle
haiglasse. Haiglast öeldakse, et isa paraneb jõudsalt ja mingeid tõsisemaid vigastusi ei ole. Pille- Riin saab aja möödudes aru, et ta on armunud Sergosse, ta räägib seda oma sõbrannadele ja need teavad rääkida, et Sergo armastas teda juba ammu ja sõbrad ei saa aru, kuidas ise Pille-Riin sellest aru ei saanud. Lõpuks hakkab isegi Pille- Riin suhtlema oma emaga ning saab teada, et ema kavatsebki Kreetale elama jääda koos isa ülemusega. Ning ema kutsub teda ka külla. Lõpuks lahenevad kõik juhtumid väga hästi ning 9. Klass saab lõpetatud ka väga hästi. .
katsikud- Katsikul käimine tähendab, et minnakse külla, kui kellelgi tuttaval laps sünnib kosjad -Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti perekonnas nõu, keda ta peaks kosima pulmad-ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale matused-on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol. Matusetalituse kombed on erinevatel religioonidel ja rahvastel erinevad
ärkamisi. Pole ka enam raskeid koolitöid ja vähem kodutöid. Minu väiksemal õel on ka suvel sünnipäev. Temal on sünnipäev -29. juulil. Sellel ajal mul just eriti ei vea, sest siis on terve maja tüdrukuid täis ja ei saa rahulikult midagi teha. Isegi mu isal on sünnipäev suvel. Temal on üks nädal peale minu sünnipäeva sünnipäev ehk temal on siis 28. augustil. See on tavaliselt hea, sest siis tuleb vanaisa külla ja toob mulle raha. Minu klassikaaslastel on ka suvel sünnipäev. Meie klassi Lisette Rosenbergil on sünnipäev -14. juunil. Ma armastan ka suve sellepärast, et siis saan mängida jalgpalli. Ma saan ka teistel aastaaegadel mängida seda aga suvel on kõige parem, sest siis on nii palju aega üle. Suvel on mul ka hea käija trennis. Lähen bussiga trenni ja õhtul tulen tagasi. Suvel käin isegi vahetevahel Viru-Jaagupis, et seal mängida jalgpalli oma sõpradega
Geograafia kontrolltöö- Rahvastik 1. Nimeta probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis. Selle maa loodus ei suuda time tulla, jäätmed, nälg, saastavus. 2. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjused: Viljakas eas naiste arv, naiste seisus ühiskonnas, religioon- usk soosib paljulapselisi perekondi, väärtused, traditsioonid, arengumaades arstiabi ja üleüldine abi (sünnitoetused, emapalk, suurperetoetused) 3. Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavad tegureid ja too näiteid: Veresoonkonna ja südame haigused, vähk, õnnetused liikluses, enesetapud, vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, looduskatastroofid, näljahädad, veepuudus, sõjad. 4. Seleta graafiku abil demograafilise ülemineku teooriat. Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimusega j...
- kirjutas sõjavastast raamatut, kuid Harrison Starr ütles, et pigem võiks ta juba kirjutada jääliustikuvastast raamatut, sest tegelikult sõjad ju ei kao ja neid on raske peatada nagu jääliustikke, lk 11 - Yonsoni vana sõjasemu V. O'Hare, sõjavangidena sõitsid koos taksoga tapamajja, kus neid luku taga hoiti, muidu oli jaoskonnaadvokaat Pennsylvanias, sõjas olid koos reamehed - tahtis sõjaaegsele sõbrale külla minna, et see aitaks tal sündmuseid meenutada, läkski - Yonson arvas, et raamatu kõrgpunktiks peaks olema Edgar Derby hukkamine - raamatut visandas värvipliiatsitega tapeedirulli tagaküljele, üks ots kujutas algust, teine lõppu, inimesi joontena, kes suri, tema joon katkes, jooned lõppesid peedipõllul Elbe kaldal, kus toimus venesõdurite valve all olevate sõjavangide ja ameerika sõjavangide vahel, nad peitusid O'Hare ja paljude teistega ameerika veoauto kasti
see, et nad vahepeal külas elasid, ja ta ei sallinud Leemetit, kuna Leemet oli sündinud külas, ta ei lasknud eriti Hiiet Leemeti juurde, kuna arvas, et tütar peab elama sellist elu, nagu varem elati, piinas teda raske tööga ja ei lasknud Leemetiga mängida, kuna Leemet sündi külas. Leemet(juba 9 aastane) tahtis täiega proovida külatoitu-leiba ja odrakõrti, kuid ema rääkis, et see on halb toit. Leemet tahtis isegi natukeseks minna külla elama, kasvõi veidike proovida seda elu. Kuid ema keelas. Ema andis talle ja ta õele öökullimunad süüa, ja Leemet rahunes natukeseks. Pärtel ja Leemet käisid külas. Neil oli hirm, kuid neile meeldis see elu seal, või seda elu jälgida seal. Üks tüdruk märkas neid, kuid and ei tahtnud ära joosta. Isa Johannes ja tüdruk Magdaleena naitasid neile kodus olevaid asju, mida poisid pole eluseeski veel näinud. Joahannes ütles poistele, et nad ütleksid oma vanematele, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
