· kanda, kui oled natukene väsinud. · Ametis sobib kanda ainult juhil. Vältida: · kui on üleväsimus, depressioon, stress, masendus(punane suurendab negatiivset emotsiooni). · kui ei oska ennast kaitsta punane värv näitab oma arvamuse olemasolu. · töövestlusel näitab, et oled egoist ega pole koostööaltis. · kandmist, kui oled koosoleku juhataja. · kui oled televisioonis esinemas. · Kui lähed esimest korda ämmale-äiale külla. 4. Roosa Vanaroosa, jahedad, soojad roosad, korallroosa ja vaarikaroosa. Muudab inimese softy'ks. Sobib: · tumeda tööriietuse juurde aktsendiks. · pealelõunastele üritustele eriti ristsed ja aiapeod. 4 · pruudi vanaemale. · arutledes eksiga lahutuse asju(jätab abitu mulje, saad rohkem kasu..).
Lisaks levivad kuulujutud, et Goriotil käivad külas noored naisterahvad. Tegelikult on need tema oma tütred. Eugene tahab saada osa Pariisi elust ja ütleb oma tädile, et ta kasuaks ära oma tutvusi õukonnaga ja et ta kirjutaks nende kaugele sugulasele. Kirjas seisab, et nende sugulane võtaks Eugene enda juurd.De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugenega kutse ballile, kus ta armub Gorioti tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub ta endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde. Kuidseal saadetakse ta tagasi, ning ta ei näegi oma isa. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest ta armukese Maxime ja abikaasa. Teda võetakse halvasti vastu ja tema ebaviisaka käitumise pärast palub de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase juurde, kust leiab eest Vikontessi koos viimase armukesega. Sugulane on peagi abiellumas, millest Vikontess veel midagi ei tea
kus Anne-Mari magab ja rääkis ning mängis ööläbi kannelt seal. Kui tuli välja, et tüdrukut polnud seal sai ta vihaseks ja läks jooma. Vahepeal oli Anne- Mari koos oma mehe Jairuse tagasi tulnud, ainult mees oli vahepeal muutunud, ei ropendanud enam ja luges ainult Piiblit. Kui soo kuivatamiseks padrunid õhku lasti ja see asjad veel hullemaks tegi siis Nipernaadi lasi koos Joonaga jalga. Päev Terikeste külas- Nipernaadi ja Joonas jõudsid huvitavasse külla, kus Kadri, kelle isa oli surnud, magas igasuguste meestega. Tal oli 14 last ja kõik oli saatnud ta isade juurde. Külas toimus pidu, kuna Kadril oli 70 juubel ja tema pojal Toomasel oli laulatuse eelpäev ja ühe lapsel olid ristimised tulemas, millega seoses pidi külla tulema uus köster, kuna vana oli ära surnud. Toomas Nipernaadit ja Joonat hakatakse köstriks pidama ning kui tuli välja, et nad ei ole siis läks suureks kakluseks. Ning Nipernaadi lasi jalga.
Elas kord üksik, aus mehike nimega Hans. Ta aias kasvasid kõiksugused lilled. Ta oli lihtne mees ja tema parim sõber oli rikas mölder nimega Suur Hugh. See rikas mölder käis koguaeg tema aiast mööda ja noppis sealt paar lille, selle põhjenduseks ütles ta, et tõelistel sõpradel peab olema kõik ühine. Kui saabus talv, jäi Hans üksi ja Suur Hugh ei külastanud teda. Hans oli külmas ja näljas. Sellepärast pidi ta oma asjad maha müüma(käru, hõbenööbid). Mitte külla tulemise põhjenduseks tõi Suur Hugh välja, et kui inimesed on hädas, siis ei tohi neid segada. Möldri naine kiitis terve aeg Hugh’i, et ta käitub väga õigesti. Mölder ootas kuni kevadeni ja siis külastas teda uuesti. Naine andis talle suure korvi kaasa, millega ta Hansu poolt lilli, puuvilju ja muid asju tooks. Kuna saak oli hea, siis otsustas Hans turul müüdud asjad tagasi osta. Mölder pakkus talle hoopis enda katkist käru. Hans ei teinud sellest
Elamis koha pealt, ei ostaks ma endale mingit luksuslikku maja, vaid maale talu, mille teeksin mõnusalt hubaseks ja elaks nii nagu põline eestlane ikka. Ei tahaks ennast tunda tähtsa näona, vaid olla rahvaga võrdväärne. Kuigi ei ole enam loomakasvatus nii populaarne, teeksin mina oma lauda ning valmistaks Presidendi nimelise vorsti, mida jagatakse tasuta peredele, kes seda vajavad. Tahaksin olla igatepidi Eestile ja eestlastele abiks. Mulle meeldiks see talu soetada rahvarohkesse külla. Käiksin naabrite juures ning ootaks ka neid endile külla. Kokkuvõttes tahaksin tunnustada Eestit maailmas ning teha kõike, et eestlastel hea oleks. Ei taha olla mõni suure kuju moodi uhke, vaid ikka nagu põline eestlane. Tahaksin rahvale südamesse jääda ja nende lemmik president olla.
Kui sina, kütt, looma lollisti tapa, vigasta sina ennast tapa, vigasta. Jahivaim Kirvar sind musta küti, kaarna, saagiks jäta..." (lk 120) 6 Niika jõuab oma hüti juurde, kus ta märkab, et keegi on sinna elama asunud. Mehel on varvastes gangreen ja seetõttu ei saa ta liikuda. Ta lamab voodis ja ootab oma surma. Niika leidis arstiraamatu ja amputeeris mandoliinimängija varbad. ,,Ihuvalu on alam valu, seda peab igaüks taluma" (lk 156) 7 Talv saab läbi ning kütt läheb tagasi külla. Seal kohtab ta velskrit, kes arvab, et Niikal oleks naist vaja. Velsker juhatabki küti Hallikese juurde. Samuti kohtab Niika Laimat. ,,Luba ma ütlen, et laps on sinu... ja minu. Nad jätavad mu rahule! Las külas küik seda usuvad..." (lk 208) 8 Niikal on dialoog Oiumehega, kes räägib kütile nganassaanist. ,,Tema sinu Saatusejuht ole....Tema ole see, kes sind juhata ja juhi, kui sina ise ennast ei juhata, ei juhi... Kui Saatusejuht sure, inimene
käigus jäi Villu ilma oma paarist sõrmest. Peagi selgus ka see, et plahvatuse käigus sai viga ka tema teine silm ning Villu jäi poolpimedaks. Lisaks sellele oli tal ka aastane poeg Sauna Eeviga. Sauna Eevi oli tavaline selle küla elanik. Kõrboja Anna oli samuti meeldiv ja töökas naisterahvas, kes läks suuremaks saades linna kooli ning õppis õmblejaks. Mõne aja pärast tuli aga Anna jälle maale isale külla ja siis kohtus ta Villuga üle mitme aasta uuesti. Ühel suvekuul tuli Anna isale külla ning samal ajal kui Anna isatalus oli sai vanglast koju Katku Villu. Kõrboja Reinul oli Anna maaletuleku üle hea meel, kuna ta tahab Kõrboja talu Annale anda, kuna Anna isa Rein on juba vana ning väeti. Kui Anna sellest kuulis, teadis ta kohe, ette õigel talul peab ka peremees olema. Ta mõtles ning kaalus seda oma mõtetes ning jõudis järeldusele, et õige peremees Kõrbojale oleks Katku Villu
nii nagu minu arvates parem on, siis oleksin hispaanlasega vist raske koos elada. Samas kui sa abiellud kellegagi, siis pead sa arvestama tema plusside ja miinustega ning vahel peab ka ennast muutma, et abielu korralikult toimiks ning ka kestma jääks. Kuna Hispaania mehed on üpriski kavalad, siis on nad sisse seadnud traditsiooni, mille kohaselt naisele kätt andes tuleb suudelda teda kummalegi põsele. Eestis sellist traditsiooni ei ole ning ma ei kujutaks ette kui mul tulevad sõbrannad külla, keda minu abikaasa ei tunne veel , ning ta kukub igatühte läbi suudlema ja kätlema. Eelistan seda varianti, et lihtsalt tervitad viisakalt ning kui on vana tuttav siis märgiks, et teda igatsesid ja ta on väga tähtis sinu jaoks, kallistad teda. Minu jaoks on väga oluline, et minu mees räägiks kõigest avatult ning paar korda nädalas võiks ka oma tundeid välja näidata. Hispaanlastega on see lihtne, sest nad ei varja kunagi oma tundeid ning on üpris otsekohesed
Mamma Koogid AVATUD! Uus kondiitriäri Maneezi tänav 2 Avatud 9.00-19.00 Asume südalinnas, Viru Keskusest vaid 300m kaugusel Avamise puhul kõik hinnad -20% Mida müüme? Kauneid tassikooke Hõrke küpsiseid Soolaseid ja magusaid kringleid Erinevaid torte Lai valik pirukaid 25 20 15 Reval cafe Mamma koogid Wayne's coffee 10 5 0 Pirukas (5tk) Tassikoogid (5tk) OOTAME TEID PEAGI KÜLLA! Teie Mamma
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on
puumaterjali. Varsti otsustas Klaus võtta endale naise. Klaus võttis omale naise sisemaalt, mitte rannast. Minuarust oli Klausi naine väga eemaletõukav ja ülbe ja pessimistliku ellusuhtumisega. Klausi väljavalitu ei meeldinud ka Klausi isale. Varsti oli Hannesel vaja minna sõjaväkke. Hannes valis endale loomulikult mereväe. Minuarust oli see õige valik, kuna kui on ikka kogemused merel siis tuleb merevägi kasuks. Sõjaväes sai ta endale sisemaalt sõbra, kes kutsus teda omale külla. Hannesele ei meeldinud enam kodus, kuna seal elas Klausi väljavalitu, siis otsustaski ta minna. Seal kohtas ta Tondioja Liidat, kes viskas talle kohe silma. Liida oli minuarust natukene uhke tüdruk kes oli väga armukade. Lõpuks Hannes otsustaski Liidaga abielluda. Pulma tulid Hannese sõbrad ja ta isa ja vend Klaus. Pulmad olid uhked ja isegi Hannese isa kelle tervis oli kehvaks jäänud oli pulmas. Nii saigi rannakalurist järsku põllumees
See on minu jaoks kõige imelisem tunne, mis üldse olla saab. Tavaliselt mõtlen Pragma peale alles siis, kui tunnen inimest küllaltki hästi. Et suhe püsima jääks, peaksid mõlemad osapooled, nii mees kui ka naine, vaeva nägema. Minu puhul on nii, et kui meessoost isik midagi väga tahab, siis tuleb tal selleks natuke vaeva näha, kuid siiamaani on see väga kasulik olnud meie suhtele. Enamasti on meessoost isik see, kes panustab väga palju, näiteks kutsub välja, külla ja veel paljudesse kohtadesse. Mina aga teen niipalju enda poolt, et lähen talle külla ning oma elus olen mina ise ja ei hakka ennast muutma, sest tulevikus ei tuleks see üldse kasulikuks. Näiteks inimene võib olla algul hästi lahke ja leebe, kuid hiljem tuleb ikkagi kõik välja, milline ta tegelikult on ega pruugi üldse teisele meeldida oma iseloomu poolest. Minu jaoks pole välimine ilu nii tähtis kui sisemine ilu. Kui mehel on hästi soe
Kõige lõpuks anti jant Viini teatri kapellmeister Richard Geneéle, kes selle ooperilibretoks ümber töötles. Opereti tegevus toimub selle kirjutamise kaasajal Viinis, mida 1873. aastal oli vapustanud börsikrahh. See tõi kaasa paljude rikaste meeste vaesumise ning nende luksuslike armukeste muutumise lõbutüdrukuteks. See ühiskondlik taust oli ka operetis aimatav. Rikas majaomanik Eisenstein peab minema mõneks päevaks vangimajja oma karistus kandma. Siis tuleb talle külla, teatridirektor Falke, kes kutsub ta peole oma varieteeteatrisse. Eisenstein lahkub ning Rosalindele tuleb külla Alfred. Siis saabub kohale ka vanglaülem, kes eksikombel peab Alfredi Eisensteiniks ning viib hoopis tema vanglasse. Pärast seda läheb Rosalinde samale peole kuhu Eisensteingi, samuti ka toatüdruk Adele, kes ennast parunipreiliks maskeeris. Peol ja vanglas toimus veel igasuguseid kentsakaid sündmusi. Lõpuks kohtuvad
ja räägivad Leemetile lugusid enda aegadest. Tambet hullunud vanade tavade kummardaja, vihkab ja eirab kõike uut, kuri ja pahatahtlik; Hiie Tambeti tütar, keda ta isa ei armasta, väiksena hall ja vaikne hiireke, hiljem armas, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine; Hiietark Ülgas pühendanud oma elu haldjate kummardamisele, minnes sellega ükskõik kui kaugele; Pärtel/Peetrus väiksena Leemeti parim mängukaaslane, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks, lõpuks reedab Leemeti ja saab äärepealt tema mõrvariks; Johannes külavanem, kutsub kõiki külla elama ja uusi kombeid omaks võtma, usub pimedalt kõike, mis talle vaid mungad ja raudmehed jms räägivad; Magdaleena külavanema tütar, peale Hiie surma palub Leemeti enda pojale isaks, et ta õpetaks talle ussisõnu ja tutvustaks ka seda nn. vana, teistsugust maailma. Teose tegevusaeg ja -koht
Tartu Forseliuse Gümnaasium REIN RANNAP Referaat Koostas: _________ Juhendaja: Liis Haagen Tartu 2011 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Rein Rannap.................................................................................................................................3-4 Pildid...............................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................6 2 REIN RANNAP Rein Rannap (pianist, helilooja, improvisaator) on sündinud 6. o...
Tuba on täiesti sassis. Harryle meeldib see. Tema hing olevat jagatud kaheks: üks - “kiskjalik hundipool”, teine - “kodanlik inimesepool”. Kaks erinevat poolt kisuvad pidevalt üksteisega tüli ning kui Harry ühele poolele voli annab, saab teine pool kadedaks. Rahu ei ole võimalik. Ma suudan mõnes mõttes Harryga täielikult samastuda. Ma tunnen ennast vahepeal erakuna ja ei kannata inimesi välja. Mul tuleb meelde üks seik raamatust. Harry läks, vastu tahtmist, vanale sõbrale külla. Sõber tundis Harryt ajast, kus mees oli seltskondlik ja humoorikas. Harry ei olnud enam suhtlemisaldis, kuid sundis ennast sellegipoolest külla minema. Külas nägi ta ühte pilti, kus oli Gothet Harry meelest absoluutselt valesti kujutatud. Ta ei suutnud teiste inimeste arvamust taluda, mitte siis kui see tema omast nii kardinaalselt erines. Mina ise ei suuda vahetevahel teiste inimeste mittetolerantsust tolereerida. Näiteks seda kui inimesed peavad
Suur probleem on muutustes ja selles, et ei suudeta muutustega kaasa minna. Autori sõnum on see, et inimesed on kaotanud võime elada loodusega kooskõlas. Kõik inimesed peaksid tegema nii nagu nende arvates on õigem ja parem, mitte järgima kedagi teist. Inimene peaks jääma iseendaks, mitte olema kellegi teise moodi. Inimesed peaksid hoidma vanu kombeid ja tavasi, et säilitada kultuur ja uskumused. 2. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike, mida rääkisid talle raudmehed ja mungad, sest arvas, et nood on maailmas ühed targimad inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik
Anton Tsehhov Jutustused Kiri õpetatud naabrile Külas üks mehike tahab, et uus naaber talle külla tuleks. Uus elanik on tark mees ja naaber on õpihimuline. Vanem mees ( õpihimuline Vassili Semi-Bulatov) austab väga toda õpetatud mees Maksimi, kuid ta teeb mitmeid tema teooriaid maha, mis on ta kirjutanud. Näiteks, et : inimene põlvneb ahvitõugudest; et kuu peal elavad inimesed ja suguharud; et päikesel on mustad plekid. Aga ta siiski palub teda endale külla vestlema ja et ta ka tarku raamatuid kaasa võtaks.
Pagulaste vastuvõtt Eestis Viktoria Plotnikova ja Jessica Pentsop 9c Euroopa Komisjon (EK) • Euroopa Komisjon avalikustas 9.septembril põgenike ümberjaotamise kava. • Eesti täpsustab transportimise. • Eesti nõus võtma 373 pagulast. • Janek Mägi. • Jaotatakse lajali. Pildid Pagulaskeskus • Vao küla. • Miks vao külla. • Varjupaigas on 144 inimest. • 2015.aastal varupaigataotlejate arv võib ületada 200 piiri. Pilt Inimeste arvamused. • 42 % eestist on vastu. • 26 % on neutraalsed. • 32% on nõus. • Suuremad hulgad noored on selle vastu, et pagulased elaksid meie riigis. • Vanematel inimestel pole sellega probleeme, kuigi mõned nendest on vastu. Argumendid seoses nõustumisega Valmidus nõustuda pagulaste vastuvõtmisega Aitäh kuulamast :)
Miko Ode (Jevdokia Kanniste) 18571924 Miko sündis 1857. aastal Matsuri külas. Tema ema Hedo oli hea laulik, käis paljudes pulmades vasknaiseks. 12. aastaselt hakkas Ode karjuseks, 25. aastaselt sai ta Helbi külla mehele, kellel oli juba 6 last. Pere oli vaene, elatise saamiseks kudus ta kangaid ja vöösid. Enamike laule õppis Miko oma emalt, lauldi pikki laule, koos onunaise ja onutütrega. Ta võttis osa lauluvõistlusest, pulmades ja kirmestel. Jakob Hurt kirjutas temalt Petseris olles 1903. aastal kokku 20 720 värssi, kõige pikem laul sisaldab 546 värssi. Miko suri 1924. aastal. Tänan vaatamast! :)
Hommikul tegi isa perest pilte ning hiljem viis minategelase mootorrattaga sõitma. Sõideti poest läbi, osteti martsipani ning heeringaid ja seejärel mindi isa vanasse koju- Tuudakule. Vaadati ringi, söödi ära pool martsipanjänesest ning siis mindi tagasi, peatudes Liisu juures. Isa jäi välja Liisu seinakella parandama, mt. läks sisse. Magamistoast sängist nägi mt. võõra mehe silmi ning püssirauda, ta ehmus ning jooksis tagasi vaatamata koju. Hommikul läks isa ära. Külla tuli Ilves, raamatukogu juhataja, kes tuli läbi viima tursa tutvustamise kursusi. Vanaema andis talle tänuks 10 muna, minategelane läks neid kohale viima. Ta valis endale raamatukogust kaks rasket raamatut, Ilves aga võttis need ära ning andis talle hoopis "inetu pardipoja", öeldes minategelase protestile vastuseks, et ka siin on ridade vahel peidus inimesed. Paula- toa Aime tuli külla. Nad söötsid
kõigi poiste jaoks topelt kogus toitu, kuid ta ei olnud nõus andma. Kui tülli sekkus Kat, andis kokk alla ning jagas kogu toidu ära. Hiljem läks Paul ja paar poissi veel haiglasse vaatama oma klassivenda Kemmerichi, kes oli saanud rindel viga. Müller tahtis tema saapaid, kuid haige ei tahtnud anda neid. Pärast seda mehed lahkusid. Teise peatüki alguses läks Paul tagasi haiglasse surevale sõbra Kemmerichi surivoodi äärde. Paul lubas Kemmerich vanematele kiri saata ning hiljem külla minna neile. Kemmerich môtles ümber ning lubas Müllerile oma saapaid. Môni hetk hiljem heitis ta hinge. Paul lahkus ning pöördus tagasi oma sôprade juurde. Himmelstoß oli Pauli ja tema sõprade ülemus. Ta oli väga karm, kuid poisid hakkasid talle vastu. Iga käsk, mis ta andis, tehti vôimalikult aeglaselt. Poisid ajasid teda võimalikult palju närvi. Järgmises peatükis saadeti rindele juurde mehi, kelle seas oli palju noori, kes esimest korda rindel
Poisid käisid ükskord jälle külas ning seekord koos Intsuga ning külavanem Johannes tahtis Intsu maha lüüa ning poisid põgenesid metsa tagasi. Metsa jõudes anastas Leemet et tal oli külas käigust leib pihku jäänud ning poisid proovisid seda ning neil hakkas leivast väga paha.Õhtu söögi ajal tuli välja see et Leemet käis külas leiba sõõmas ning veel see et peale tema on ka Salme külas käinud ning ka leiba proovinud seda kuuldes tekkis emale hirm et lapsed tahavad tulebikus külla kolida kuid lapsed teotasid et nad ei lahku kunagi metsast. Ühel päeval teatas Pärtel et ta kolib koos vanematega külla peale seda hakkas Leemetile tunduma et mets oleks nagu järsku tühjaks jäänud. Leemet ei näinud Pärtlit enam mitu nädalat ning kui nad ükspäev kokku sattusid oli Pärtel ristitud Peetruseks ning Peetrus pidas metsaelaniku lollakateks ja poisid läksid tülli. Talve saabudes kutsus Ints kõik metsa elanikud maa-alla talvituma
Traditsioone järgides saab inimene ohutult üles kasvada, nad kaitsevad teda nii kaua, kuni tuleb taipamine. Välises vormis traditsioonis, tavas, kombes on sisemine sõnum, mida me kohe ei peagi oskama lugeda. Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid uuenduste ja traditsioonide vahekorda Eesti ühiskonnas. Pealkirjasta tekst ise. (60 punkti) Mees, kes teadis ussisõnu (Katkendid) 2. Tegelikult sündisin ma külas, mitte metsas. Minu isa oli see, kes otsustas külla kolida. Kõik ju kolisid, või peaaegu kõik, ja minu vanemad olid ühed viimaste hulgas. Küllap ema pärast, sest temale ei meeldinud külaelu, teda ei huvitanud viljakasvatus ning ta ei söönud iialgi leiba. ,,See on solk," ütles ta mulle alati. ,,Tead, Leemet, mina ei usu, et see üldse kellelegi maitseb. Lihtsalt üks eputamine on see leivasöömine. Tahetakse kole peened välja näha ja võõramaalaste moodi elada. Hea küpse põdrakints on hoopis teine asi. Tule aga tule nüüd
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Peategelane: Leemet, mees, kes oskab viimasena ussisõnu. Ta on sündinud külas, kuna ta isa tahtis ka olla uuema aja inimene ja veenis Leemeti ema külla kolima. Pärast seda, kui Leemeti isa oli tolle ema koos oma armukesega-karuga voodist leidnud tappis karu Leemeti isa. Leemet, tema õde Salme ja ema kolisid metsa tagasi. Leemet on põhimõtetega poiss, kes ei hülga vanu kombeid ja tavasid uute vastu. Talle tundub see kuidagi kohatu hüljata kõik vana ja hea kultuur uue pärast. 1. Uue aja inimesed Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama
nuhelda. 3.peatükk. Vahetunni ajal kakleb Jean ja Walter. Jem sekkub ja kutsub Walteri lõunale. Ka lõuna ei kulge Jeani jaoks hästi. Selles peatükis saame teada missugused need Ewellid on. Jean ei taha enam koolis käia. Sõnum: Igal ühel on oma maitse! 4.peatükk. Järgmine päev leiab Nirksilm Radleyde maja kõrval virgiinia tame juurtes närimiskummi. Suve eel leiavad lapsed (Jem ja Nirksilm) samast kohast ka raha (indiaani pead). Suveks tuli külla jälle Dill. Samal päeval mängisid lapsed ratta sees veeremist. Mänguhoos sattus Nirksilm Radleyde aeda. Pärast seda juhtumit hakkasid nad mängima Koll Radleyd (rollimäng). 5.peatükk. Jem ja Dill kirjutavad Arthurile kirja, mille nad üritavad talle aknast sisse toppida, kuid see ei õnnestu neil. 6.peatükk. Jem, Nirksilm, Dill teevad luureretke Radleyde akna juurde. See neil ei õnnestu, kuid Jem kaotab
Siegfried võitis kuninga asemel Brünhildi ja naine pidi Guntherile naiseks saama. Nad sõitsid tagasi Wormsisse ja peeti suured topeltpulmad. Brünhild ja Kriemhild said väga suurteks sõpradeks. Õhtul pidi Siegfried kuningat veel aitama. Brünhild polnud nõus kuningaga magama, kuningas käskis Siegfriedil naine taltsutada. Peale pulmi läksid Siegfried ja Kriemhild Madalmaadesse. Nad elasid kümme aastat õnnelikult Madalamaades. Siis hakkas Brünhild Kriemhildi igatsema ja laskis nad külla kutsuda. Wormsis korraldati selle auks suur pidu. Õhtul aga läksid naised tülli. Brünhild teadis, et Siegfried on tema läänimees, aga Kriemhildil oli kõrini, et teda alamaks peetakse. Hommikul kirikusse minnes rääkis Kriemhild Brünhildile ära, et tegelikult pole Siegfried tema läänimees. Ja kuidas Gunther tegelikult Brünhildi endale sai. Brünhild sai väga vihaseks ja vandus kättemaksu. Hagen ja Gunther mõtlesid välja salakavala plaani, kuidas Siegfried tappa
Järgmisel päeval ostis ta grammofonipoest õele Phoebe'le plaadi ,,Väike Shirley Beans." Pargis lootis ta teda kohata, kuid kahjuks teda seal polnud. Holden helistas Sally'le ning nad käisid teatris ja hiljem uisuväljal. Kui Sally oli koju saadetud, helistas ta Carlile ning nad kohtusid kohvikus. Öösel pargis jalutades tegi ta kogemata Phoebe'i plaadi katki, kuid korjas tükid siiski kokku ja pani taskusse. Ta hiilis vaikselt koju ning äratas Phoebe. Vanemad olid läinud külla ning nad said rahus rääkida. Holden laenas õelt natukene raha, sest tal endal polnud enam midagi alles. Kuigi Holden eitas, et ta koolist välja visati, sai õde sellest kohe aru. Ta seletas, miks talle Pencey kool ei meeldinud. Phoebe arvas, et Holdenile ei meeldi mitteükski asi ning lasi tal nimetada kümme asja, mis talle meeldivad. Pika mõtlemise peale nimetas Holden Allie, Phoebega jutuajamise, asjade üle
Tema isa, Johann Strauss I oli samuti tuntud helilooja. Opereti ,,Nahkhiire" kirjutas Strauss Karl Haffneri ja Richard Genée tekstidele. Etendus algas selle, kui Rosalinde mees, Gabriel tuli koju, teatades, et läheb 8 päevaks vangi kohtuniku solvamise eest. Teades, et tal on vähe aega enne vangi minemist veel lõbutseda, otsutab ta minna koos vana sõbra Dr Falkega Prince Orlofsky ballile. Oma naisele valetab ta et läheb vangi. Kui Gabriel lahkub, tuleb Rosalindele külla tema armuke, Alfredo, kes võlub ta enda tenori C- noodiga. Alfredo külaskäigu ajal tuleb vangidirektor Gabrielile järgi. Teadmata, võtab ta kaasa endaga hoopis Alfredo. Teine vaatlus toimub Orlofsky peol, kus tuleb jutuks väike naljavenp, mille oli Gabriel kunagi Dr Falkele teinud. Nimelt oli ta jätnud peale maskiballi purupurjus Falke tänavale pingile magama, kes järgneval keskpäeval pidi häbis enda nahkhiire kostüümis koju minema. Peole
Nimi Philip Klass 12C Mängufilmi ,,Mandariinid" TÖÖLEHT Rezissööri ees- ja perekonnanimi: Zaza Urushadze. Filmi pealkiri, liik, valmimisaasta: "Mandariinid" , mängufilm, 2013 aasta. Näitlejad, kes kehastavad olulisi tegelasi?: Lembit Ulfsak (Ivo), Elmo Nüganen (Markus), Mikhail Meskhi (Nika) ja Giorgi Nakashidze (Ahmed). Filmi sisukokkuvõte Filmi tegevus toimub 1992. aastal Abhaasis, eestlaste külas, kus sõja lähenedes on eestlased Eestisse tagasi põgenenud. Külla on alles jäänud ainult kaks eestlast Ivo (Lembit Ulfsak) ja tema naaber, kes tegeleb mandariini istandusega Markus (Elmo Nüganen). Markus kavatseb Eestisse minna, kui mandariinisaak on korjatud. Ivo aga ei soovi lahkuda ja tahab jääda külla. Sõda jõuab külani, kus abhaasid ja grusiinid sõdivad oma vahel. Ivo ja Markus leiavad lahingupaigalt hukkunuid, kuid avastavad ühe ellujäänu abhaaslase Ahmedi (Giorgi Nakashidze)
Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenijad pidid seda kaugelt käsitsi tooma. Kui Zeus ja jõejumal Asopos läksid riidu kasutas kuningas seda ära. Ta palus jõejumalalt vett ja vastutasuks reetis Zeusi peidukoha. Zeus nuhtles selle eest Asopost ja hiljem pööras oma viha Sisyphosi poole. Zeus saatis talle külla surma, kuid kaval kuningas püüdis allilma viija kinni ja pani lukutaha. Sellest hetkest ei heitnud keegi maailmas hinge. Varsti päästis Ares surma välja ja too vedas kuninga allilma. Mees suutis veel kavalusega maapeale tagasi saada, kuid jumalad karistasid teda: ta peab allilmas mäest üles veeretama hiigelsuurt marmormürakat ja alati peaaegu tipus veereb see taas alla. Oidipus: Laiose poeg, kellele ennustati, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga.
Homme on emadepäev. Nii nagu mina, kindlasti ka teie soovite selle päeva puhul oma ema või vanaema meeles pidada. Kui plaanisite emale külla minna, siis tegelikult kahekordset rõõmu valmistate talle siis, kui juba hommikul üllatusena saadate talle ka emadepäeva kaardi. Siis ema juures olles on emadepäeva soovid juba edastatud ja üle võib anda vaid lilled koos kallistustega ning rohkem sõnu pole vajagi. Nii olen vähemalt mina mitu aastat toiminud. Kui olete aga kaugel ja pikk on ema juurde tee, siis ei jäägi muud üle, kui ema südant rõõmustada emadepäeva kaardiga.
tagavararatas • Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi • Kuu-uurijad töö-ööl jää-äärel • Kas see ei või või või võimargariin olla? • Kummitus kummitas kummikutega kummutis • Kas ma võin või ei või võid võtta • Roosa rott röövis roosi • Ülihea ülikool • Anna õlu üle Ülo õe õla • Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää • Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal • Kuula, kulla külanaine – kuuled külla tulnud vaime. • Kabli klubi • Nüüd on sõnad kokku kirjutatud .Kas saad hakkama? • Töööö – Öötöö • Raudteeülesõidukoht • Tagavararehepeksumasin • Jõululaululaulja • Laoõueaiauuendamine • Jüriööülestõus • Asjaajajajajaamaülem • Tohuvabohu • Vanapaganatagavararahapada • Äiaõeoaaiaoaõieau • Uusaastaöövastuvõtuhommikuidüll • Kuulilennuteetunneliluuk •Proportsionaalne •Entsüklopeedia •Ingognito
Sinihabe Ükskord ammu elas mees kellel oli sinine habe. Teda nimetati Sinihabemeks. Tal oli palju teenreid, uhked majad ja naine. Varsti pidi Sinihabe pikemaks ajaks ära minema. Sinihabe andis naisele ühe kuldvõtmekese mis teeb kõik uksed lahti peale selle koridori lõpus oleva ukse. Sellel uksel oli oma võti ja Sinihabe luges sõnad peale, et seda ust lahti ei tee muidu ootab naist ees ränk karistus. Kui Sinihabe oli läinud tuli naisele sõbrannad külla. Kui nad kuulsid Sinihabeme varandusest läksid kõik naised segi. Naisel lõppes kannatus ja võttis võtme. Ta tegi ukse lahti ja nägi varanduse asemel surnud naisi. Sinihabe jõudis koju nägi, et naine on kambris. Nüüd ootas naist suur karistus. Varsti pidid vennad tulema, aga Sinihabe võttis mõõga välja . Aga vennad jõudsid kohale ja päästsid naise.
Tegelased Kati (peategelane): 16aastane neiu, kellel olid halvad kombed ja probleeme käitumisega Kersti: Kati noorem õde Liis & Anni: Kati parimad sõbrannad, kellele ta sai kõike rääkida Juhan: Kati kohtas teda juhuslikult ja armus temasse Merilaas: Kati klassijuhataja Markus: Kati tuttav Sündmustik Jaanipäeval kohtus Kati Juhaniga. Kerstil tuli sünnipäev, Juhan tuli Katile külla. Juulis toimus Pärnus pidu, kus Katile anti tablett, mis ta uimaseks muutis. Markus vägistas ta. Juhan pettis Katit. Sügisel teatas Markus Katile, et tal on HIV. Tuli välja, et ka Katil on see. Kati hüppas parkimismaja katuselt alla. Alles hiljem said kõik aru kui tore ja hooliv Kati oli. Juhan luges ta päevikut ja sai aru kui väga Kati teda armastas.
Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... Maris Musting
Nautisin iga hetke mille sain veeta koos sinuga. Olen õnnelik selle aja eest, mil sain elada sinu juures. Võlusid mind juba meie esimesel kohtumisel. Kui aus olla, siis pole mul oma praeguse naisega just kõige paremad suhted. Need pole juba ammu enam endised. Tunded on muutunud ja tema kõrval aastaringselt olla on võimatu, sellepärast ka minu ringi rändamised. Eks elu näitab, mis meie suhtest naisega saab. Kui lubad, siis tulen suve saabudes sulle uuesti külla ja siis seletan sulle pikemalt. Loodan et sa pole väga pahane ja andestad mulle. Olend mulle väga kallis! Toomas.
3. Ida 4. Alfred Dr. Falke Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust.
· Inimese kohanemine ja kohanematus ,,Tants aurukatla ümber" ,,Tants aurukatla ümber" on romaan, mis avaldus 1971. aastal ja mis on on Mats Traadi kui romaanikirjaniku esinduslikumaid teoseid. Selle viies peatükis kirjeldatakse nii-öelda tantsudena 20. sajandi esimese poole tegusid ja toimetamisi sügiseses Eesti talus. Romaanis on vaatluse all eesti taluelu 20. sajandi algusest sajandi keskpaigani. Põhisündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mille tagajärjeks on füüsilise töö kergastumine. See räägib nukratest toimetustest, mis on seotud rehepeksuga, ja kust avaldub teose talupojaromaanilik osa. Viis ,,tantsu" on omavahel pikkade ajavahedega ja iseloomustavad talupojaelu murrangupunkte. Mats Traat töötas selle teose kirjutamisel läbi palju ajaloolisi tekste, et fakte täpsustada. Selle romaani ainetel on ka 1987. aastal välja antud samanimeline film. Filmi lavastas Peeter Simm
Ukse taga käisid kaks meest, aga Raskolnikovil õnnestus siiski märkamatult minema pääseda. TEINE OSA Palavikus Raskolnikov hakkas paaniliselt5 asitõendeid mõrvast peitma. Hommikul toodi talle teateleht, milles nõuti, et noormees politseisse läheks. Raskolnikov arvas, et mõrva pärast, hiljem selgus, et perenaine nõudis võla maksmist. Raskolnikov otsis varastatud esemetele uut peidupaika. Lõpuks pani ta asjad ühte hoovi suure kivi alla. Ta läks Razumihhinile külla. Razumihhin andis Raskolnikovile tõlketööd. Tänaval andsid üka naine ja ta tütar talle 20 kopikat. Öösel kuulis ta, et perenaist pekstakse, tegelikult, aga midagi sellist ei toimunud. Raskolnikov oli 4 päeva väga haige. Ta ei mäletanud kedagi peale Nastja. Ema saatis talle 35 rubla. Razumihhin ostis Raskolnikovile ta ema saadetud raha eest uued riided. Tuli Zossmov. Razumihhin hakkas tema mõrvast rääkima. Selgunud ole see, kuidas mõrvar põgenes
Ukse taga käisid kaks meest, aga Raskolnikovil õnnestus siiski märkamatult minema pääseda. TEINE OSA Palavikus Raskolnikov hakkas paaniliselt5 asitõendeid mõrvast peitma. Hommikul toodi talle teateleht, milles nõuti, et noormees politseisse läheks. Raskolnikov arvas, et mõrva pärast, hiljem selgus, et perenaine nõudis võla maksmist. Raskolnikov otsis varastatud esemetele uut peidupaika. Lõpuks pani ta asjad ühte hoovi suure kivi alla. Ta läks Razumihhinile külla. Razumihhin andis Raskolnikovile tõlketööd. Tänaval andsid üka naine ja ta tütar talle 20 kopikat. Öösel kuulis ta, et perenaist pekstakse, tegelikult, aga midagi sellist ei toimunud. Raskolnikov oli 4 päeva väga haige. Ta ei mäletanud kedagi peale Nastja. Ema saatis talle 35 rubla. Razumihhin ostis Raskolnikovile ta ema saadetud raha eest uued riided. Tuli Zossmov. Razumihhin hakkas tema mõrvast rääkima. Selgunud ole see, kuidas mõrvar põgenes
matemaatikat, kui ka ajalugu ja kirjandust õpetada. Tänu Georgele sai Gerald tuttavaks Dr.Theodores Stephanidesega, kes on samuti loodusehull, nagu ka Gerry. Nii nad saavadki sõpradeks, ning hakkavad maailma uudistama. Vahepeal aga hakkab tema õde Margo kohtuma ühe kena poisiga, türklasega. Aga peale õnnestumata kinoskäiku koos emaga saab Margo aru, et see poiss pole see õige ning jätab ta järele. Kuid Larry kutsub endale külla kaheks inimest, ning nad peavad selle pärast teisse majja kolima, mis on tibukollast värvi, kuna sealne mööbel on lagunenud, siis sõidavad nad uut mööblit ostma, kui kahjuks satuvad nad kogemata kirikusse, kus peavad suudlema pühaku jalgu. Kuigi ema ja Gerald jalgu ei suudelnud, vaid ainult mängisid seda, siis Margo suudles jalgu päriselt, ja soovis, et tal vistrikud ära kaoks. Kuid kahjuks sai ta sealt nakkuse gripi. Kui ta voodis igavles, uurisid
Tänu vere segunemisele ei ole enam alles puhteestlaslikku temperamenti ega ka tegutsemistahet, mis vanal ajal meie esivanemaid võitlema ning tegutsema sundis. Kuid tänasel päeval on meil just selle jõu järgi kõige suurem vajadus. Eestlaste hääbumisega on väga sarnane Andrus Kivirähu teos "Mees kes teadis ussisõnu", kus on väga hästi välja toodud ühe väikese rahva lõppemine. See teos räägib ussirahvast, kes elavad metsas, kuid aja jooksul külla kolivad, jättes endast maha vaid mälestused ning ussirahvas, kes metsa jäi sai otsa tänu sõjale. Ka eestlased on selline väikerahvas, kes kolib justkui külla, otsima paremat elu ning kaitsetu vähemus, Eesti territooriumil, on väga haavatav ning hääbumisohus. See teos justkui hoiataks ning valmistaks meid ette millekski, mis on paratamatu. Julius Kuperjanov on kunagi öelnud: ,,...Eesti rahvas kord paratamatult
õpetada. Tänu Georgele sai Gerald tuttavaks Dr.Theodores Stephanidesega, kes on samuti loodusehull, nagu ka Gerry. Nii nad saavadki sõpradeks, ning hakkavad maailma uudistama. Vahepeal aga hakkab tema õde Margo kohtuma ühe kena poisiga, türklasega. Aga peale õnnestumata kinoskäiku koos emaga saab Margo aru, et see poiss pole see õige ning jätab ta järele. Kuid Larry kutsub endale külla kaheks inimest, ning nad peavad selle pärast teisse majja kolima, mis on tibukollast värvi, kuna sealne mööbel on lagunenud, siis sõidavad nad uut mööblit ostma, kui kahjuks satuvad nad kogemata kirikusse, kus peavad suudlema pühaku jalgu. Kuigi ema ja Gerald jalgu ei suudelnud, vaid ainult mängisid seda, siis Margo suudles jalgu päriselt, ja soovis, et tal vistrikud ära kaoks. Kuid kahjuks sai ta sealt nakkuse gripi
Varsti leiab aset nende tervitamiseks ball, kus härra Bingley ja Bennetite vanime tütre Jane'i vahel koheselt tõmme tekib. Vastupidiselt oma sõbrale, jääb inimestele härra Darcy'st halb mulje ta on ennasttäis, uhke ja satub inimeste suhtes ebasoosingusse. Ta keeldub rääkimast inimestega ning tantsimast Elizabeth Bennetiga, kirjeldades teda kui talutava, kuid mitte piisavalt hea välimusega. Järgmine päes kutusb juba hr Bingley Jane'i enda juurde külla ning pr Bennet saadabki tütre jala teele, mistõttu Jane aga haigeks jääb. Seejärel läheb ka Elizabeth sinna, et oma õe eest hoolitseda. Tema pettumuseks on aga seal hr Darcy ning Elizabeth satub temaga ikka ja ikka kokku. Vaatamata sellele, et Elizabethi Darcy ei huvita, hakkab mehele järjest rohkem kütkestavam tunduma Elizabeth ja tema suhtumine. Darcyle meeldib Elizabethi otsekohesus, vaimukus ja ausus vastupidiselt eelnevatele naistele, kes temaga
Ullal on tunne, et ta on nüüd üksi. Ta tahaks kolida lastele lähemale, et jätkata oma emalikku hoolitsust ning siis näeks ta oma lapsi tihedamini. Ullal on muud hügeenifaktorid ilmselt rahuldatud. Siiski võib naisel olla rahuldamata motivatsiooni faktorid huvi pakkuv töö ta on olnud samas ettevõttes, samal kohal liiga kaua. Ullal oleks vaja väljakutseid ning tunnustust. Juht võiks pakkuda Ullale vabu päevi, et naine saaks lastele külla sõita. Premeerida tublit töötajat spaaga, kuhu naine võiks kaasa võtta kogu pere. Juht võiks aja maha võtta, kuulata Ulla ettepanekuid, kuidas naine ennast väärtuslikuma töötajana tunneks; või hoopis kutsuda lõunale/kohvile, et Ulla saaks rääkida, mis tal südamel on. Palju sõltub, kuidas on juhi ja Ulla vahelised suhted. Lisaks kuna ettevõte ekspordib enamuse tootes välismaale, siis on võimalik saata Ulla töölähetusele ning lisada juurde sinna väike puhkus
Arbo hakkas tegema filmi vissarionlaste elust ja lastest, kuidas neid ühiskonnas vormitakse ja milline on nende maailm. Lapsedon selle reisi algul 2-aastased ning reis algas 2012.a. Kevadel. Tuuli luges internetist Vissarionlaste kohta nii palju kui infot oli, et saada mingi ettekujutus ees ootavast elust. Asuti asju pakkimaja reis läks lahti rongiga, mis kestis viis päeva. Lapsed naudivadreisi, mis läbis 6 tuhat kilomeetrit. Nad asusid elama Guljajevka külla, Mira 9. Nende ettekujutus elektrita, masinateta ja rahata ökokülast ei vastanud tõele. Elekter oli kasutusel. Mobiilid levivad, poes müüakse toitu, sõidavad traktorid, vinguvad kreisaed, kihutab buss. Ökoküla? Maja on must ja tarvis palju koristada. Esimene öö oli kõige hirmsam, keegi ei maga, õudsalt haiseb. Tuuli teeb suurpuhastuse ja võib täitsa elada. Majas on ka naabrid Tanja ja Misa. Nad näitavad, kuidas teha peenraid, sest siin peab iga pere endale talvevarud kasvatama
LAUSELIIGID LAUSE LIHTLAUSE LIITLAUSE LIHTLAUSEs on 1 õeldis. 1) TAVALINE LIHTLAUSE kõik lauseliikmed esinevad ühekordselt Nt. Vili kasvab põllul. 2) KOONDLAUSE kordub mingi lauseliige (v.a. õeldis) Nt. Lapsed söövad liha ja kala. 3) LAUSEÜHENDIGA LIHTLAUSE lauses on üks õeldis ja üks verbi käändeline vorm Nt. Hüpates kiigelt, väänasin jala. LIITLAUSEs on 2 või enam õeldist. 1) RINDLAUSE osalaused üksteisest suhteliselt või täielikult sõltumatud (saab teha 2 omaette lauset) Nt. Mina läksin kooli, aga õde jäi koju. 2) PÕIMLAUSE üks osalause kuulub mingi lauseliikmena teise lause koosseisu Nt. Sigrid ütles, et talle aitab. KÕRVALLAUSED 1) MÄÄRUSKÕRVALLAUSE (millal? siis) Nt. Kui Arno kooli jõudis, olid tunnid juba alanud...
Volbripäev sai alguse 1980.aastatest. Peetakse 30. aprillil. Tähistatakse nõia ja maagia päevana. Tuntud kui viiplipäev, esimese suvepäevana ja hernekülvi alustamise aeg. Volbriöö Volbriööl, vastu 1.maid tehakse suur lõke Pidu ,enne suurt koristus ja aiatöid Traditsioonid Nõia etendustega (nõia)etendustega pidusid Tehakse lõket Küpsetatakse vorsti ja liha Küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, samaanid ja haldjad käivad külast külla ringi. Kostüümid Tegevused Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel Rongkäik värvimütside, lippude ja orkestritega läbi linna Tartus on juba kaua aega olnud traditsiooniks kivikujude peade pesemine. Volbripäevale järgneb suur koristus- ja aiatööde päev. Volbripäev välismaal Volbripäeva ,nõidade pühana tähistatakse Saksamaal Vana pärimuse kohaselt nõiad kogunesidki
8.00 tubade korrastus, tubade korrastus, tubade korrastus, rivistus) rivistus) rivistus) 9.00 HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK 10.00- SAABUMINE Väljasõit Vikingite (registreerimine, Esmaabi koolitus 11.15 majutus, rivistus) külla Gruppide 11.30- moodustamine, Ekskursioon 12.45 grupi nime ja lipu Vikingite külas valmistamine 13.00 LÕUNASÖÖK LÕUNASÖÖK LÕUNASÖÖK LÕUNASÖÖK 13.30 SIESTA SIESTA SIESTA SIESTA 15.00- Rahvastepalli Ujumine lähedal Veevõrkpalli 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
