Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Lollus on alandav, mitte tarkus - lk7 Lollus on tugevam, kui tarkus - lk142 Sööge leiba, mitte ussikuningaid, ja leppige oma mageda eluga. - lk301 1. lk5 - Kutsus ussisõnadega põdra omale söögiks kuid pakkus hoopis vett talle, Manivaldi matused, Põhja Konn, Meeme annab punase kiviga sõrmuse poisile. 2. lk14 - leivasöömine on eputamine, kuidas nad külla kolisid ja isa ajaga kaasas soovis kâia, ussisõnad unustanud isa leidis voodist karu kes tal pea otsast hammustas, kolisid tagasi metsa, öökullimunad 3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad
poja isale oli see meele järgi. Peale Leemeti isa surma kolis pere metsa tagasi. Linda vihkas kõike külaeluga seonduvat ning seetõttu tõotasid Leemet ja tema õde Salme, et ei koli kunagi külla elama. Metsas elas ka onu Vootele. Salmel oli metsas palju sõbrannasid. Leemet käis peamiselt läbi temavanuse poisi Pärtli ja rästiku Intsuga. Kahjuks hakkasid inimesed järjest metsast lahkuma. Näiteks Salme sõbrannad kolisid kõik oma vanematega külla elama. Leemet ja Pärtel käisid vahepeal salaja külaelu uudistamas. Nad kohtusid ka kena tüdruku Magdaleenaga, kes tutvustas poistele mitmeid tööriistu. Algul Leemet ja Pärtel põlgasid metsaelu, kuid lõpuks lahkus ka Pärtel metsast. Leemet tajus juba lapsepõlves, et elu metsas hakkab välja surema. Pärtel oli lubanud Leemetil hakata külas käima, kuid poiss ei täitnud sõbrale antud lubadust. Leemet ei saanud aru, miks inimesed külla kolisid. Külas söödi leiba, mis ei
Novelli analüüs Giovanni Boccaccio ,,Dekameron" Seitsmes päev Kuues novell · Novell jutustab rüütliga abielus olevast aadlidaamist, kellel on armuke ning keda armastab kirglikult rüütel, kelle tunnetele daam ei vasta. Ühel päeval, kui aadlidaami mees kodust ära sõidab, kutsub naine külla oma armukese, kuid ka mehe ärasõidust kuulnud rüütel ratsutab daamile külla. Naine peidab oma armukese ära ning läheb rüütlile vastu, kuid mõne aja pärast saabub ootamatult tagasi ka aadlidaami abikaasa. Abitusse olukorda sattunud naine mõtleb aga välja hiilgava plaani, et oma salategevustest mitte mehele teada anda. Kõik laabub väga hästi ning daami mees ei saa juhtunust teda ning aadlidaam ja tema armuke saavad veel tihemini kohtuda kui varem. · Novelli keskseks probleemiks on see, et tihti ei suuda üks suhte osapool
Näpumäng: „Päikesele külla” Meil on külas muinasjutt „Päikesele külla”, (Matkid sõrmed laiali päikeseketast) laseme need tegelased, oma tuppa tulla. Tibu, tibu, tibu (tõstad kordamööda üles 10 sõrme) jänes, harakas ja tigu. Part, siil, pilv ja päikene, tore seltskond väikene. Loendamine. Kokku kümme neid sai, teeme neile pika pai. (Käed teevad teineteisele pai).
Els Mikiver (Einok) (1824 c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis KiiuAblas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka TõnuElse ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.
Els Mikiver (Einok) (1824 - c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis Kiiu-Ablas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka Tõnu-Else ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.
Maria jälgib Martinit, toidab teda vahepeal. Maria ja Martin joovad veini ning Maria saab teada, et Martin on käinud kõikides tema jaoks tähtsates kohtades. "Ja just siis, kui ta häda kõige suurem oli, läks seni libedalt jooksnud toimetuse masinavärk äkki rikki". 5000 sõna = 5 dollarit, kuigi lootis, et saab 100. Võlgade tagasi maksmise plaan luhtus. 26. Gripis. Pakuti jutu eest 40 dollarit. Pakkumine lehelt, mida pidas vähetähtsaks ajakirjaks. Ruth tuleb talle külla. Korter sokeerib teda ning käsib tal suitsetamine maha jätta. Luiskas oma majandusliku seisu kohta (toit majaperenaise köögikapis). 27. Saab tsekke. Maksis võlgasid kinni. Elu muutus ilusaks. Läks Ruthile külla, sinna palju teisi mehi kutsutud. Martin sai seltskonnas hästi hakkama. Rääkis professor Caldwelliga ning pidas teda targaks inimeseks. Martin heidab professorile ette bioloogia teadmiste puudumist. Seda on professorile enne ette heitnud vaid üks
Vaevu mahtus pere ära ja nüüd veel külalised ka. Kui ema tegi Larryle selgeks, et pole ruumi nii palju, siis Larry ütles kindlalt, et ostame suurema maja siis. Ja nii oligi, osteti uus maja. Tibukollane maja. Gerry oli aias ja nägi kuidas muld ülespoole tõusis. Alguses arvas ta, et see oli maavärin. Kuid pikkamisi tuli välja krobeline kael ning seejärel ka kilpkonn ise. Gerry sai kilpkonnaga väga hästi läbi. Kilpkonn oli Gerry kõige suurem sõber. Tuli talv ning ema sai kirja, et külla tuleb tädi Hermione. Terve pere oli selle vastu, et tädi külla tuleb ning hakati põhjuseid otsima, et ta külla ei tuleks. Lõpuks jõuti otsusele, et kolitakse ära. Spiro näitas perele maja, mis perele ka kohe meeldima hakkas. See maja oli lumivalge. Kui Gerry käis tubades ringi, nägi ta akna küljes rippumas nahkhiirt, kes urises. Niipea kui pere oli sisse kolinud lendas nahkhiir minema.
Raamatukaart Tegevuskoht: Rannikuäärne mets ning küla Eestis, täpset tegevuskohta pole mainitud. Tegelased: eraldi skeem! Tegevuse toimumise aeg: Teoses pole tegevuse toimumise aega täpsustatud, kuid Eesti ajaloole tuginedes võiks pakkuda muinasaja lõpuperioodi ajavahemikul 12.-13.sajand. Raamat jälgib Leemeti elu ning tegusid alates 6.eluaastast kuni surmani. Autori eesmärk/teema: Ussisõnad sümboliseerivad keele hääbumist ning elanike kolimine metsast külla globaliseerumist. Nagu külla kolimisel, nii on ka globaliseerumisel omad head ning halvad küljed: kõik uus on huvitav ning justkui magnetina ligitõmbav, kuid samas kaovad mitmed väärtuslikud traditsioonid ning vanem generatsioon kohaneb uudsete oludega üldjuhul raskustega, hoides juurtest meeleheitlikult kinni. Uute ning vanade väärtuste vahele võib jääda pendeldama terve generatsioon: need, kes on kasvanud endiste traditsioonide vaimus, kuid
2 Raamatukaart Tegevuskoht: Rannikuäärne mets ning küla Eestis, täpset tegevuskohta pole mainitud. Tegelased: eraldi skeem! Tegevuse toimumise aeg: Teoses pole tegevuse toimumise aega täpsustatud, kuid Eesti ajaloole tuginedes võiks pakkuda muinasaja lõpuperioodi ajavahemikul 12.-13.sajand. Raamat jälgib Leemeti elu ning tegusid alates 6.eluaastast kuni surmani. Autori eesmärk/teema: Ussisõnad sümboliseerivad keele hääbumist ning elanike kolimine metsast külla globaliseerumist. Nagu külla kolimisel, nii on ka globaliseerumisel omad head ning halvad küljed: kõik uus on huvitav ning justkui magnetina ligitõmbav, kuid samas kaovad mitmed väärtuslikud traditsioonid ning vanem generatsioon kohaneb uudsete oludega üldjuhul raskustega, hoides juurtest meeleheitlikult kinni. Uute ning vanade väärtuste vahele võib jääda pendeldama terve generatsioon: need, kes on kasvanud endiste traditsioonide vaimus, kuid
- Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema - Rõõmustavad, et kitsad ajad möödas - Doktor Rank ja proua Kristine Linde jõuavad külla, Nora ei tunne algul naist äragi - Linde jäi 3 a tagasi leseks, kellele mees ei jätnud midagi, sest ärid olid ebakindlad, Nora tundis talle kaasa - Räägib oma õnnest, et mees sai aktsiapangas direktoriks, kiitleb kui hästi nad nüüd elama hakkavad, varem oli mehel väga palju tööd olnud ja Nora pidi töötama - Lindele meenub, et juba kooliajal oli Nora suur raiskaja
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk 1. Kirjastus Eesti Keele Sihtasutus, 2013. a trükk, 380 lk 2. Tegevus toimub Eestis ristisõdade ajal. 3. Probleemid: - Rahvas lahkus metsast ja läks külla elama, mille käigus unustati metsa traditsioonid ja hakati loodust kartma (nt madusid) - Mõlemas paigas, nii külas kui metsas, sõltuti kõrgemast jõust ning oldi usu nimel kõigeks valmis 4. Tsitaat: “Oli täiesti loomulik, et Pärtel mu nende vastu vahetas, nii oli lihtsam” Tsitaat on olukorrast, kus Leemeti parim sõber oli metsast lahkunud ning nad ei puutunud enam kokku ning kui kohtusid, polnud neil millestki rääkida. Leemet ei mõistnud teda hukka,
Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool koos mängisid , pööripäeva öösel käisid Salme sõbrannasid piilumas ning õppisid ussisõnu. Kuid varsti tuli Pärtel suurest kurvastusest Leemetile ütlema, et tema vanemad tahavad külla ära minna. Leemetil polnud muud valikut, kui ta pidi selle rumalusega leppima. Pärtel lubas vaid, et ta hakkab Leemetil tihti külas käima, kuid aeg möödus ning Pärtlist polnud midagi kuulda. Leemet oli kurb ning hakkas siis ise metsaservas käima, et Pärtliga kokku saada ning rääkida, kuid pikka aega asjatult. Lõpuks Leemetil õnnestus Pärtlit näha ning ussisõnadega ta enda juurde meelitada, kuid ega nad väga hästi läbi ei saanud ning lõpuks pidi Leemet metsa ära jooksma.
Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval vanaema käest pahandada? 13. Miks kahtlustati Kadrit Milka salli varguses? 14. Mis raamatut luges Kadri vanaemale ette? 15. Millist tädi Elsa poolt saadud nõuannet Kadri sageli meelde tuletas? 16. Mida pidas Urmas Kadri juures kõige ilusamaks? 17. Miks Kadril oli piinlik, kui tädi Elsa talle salli kaela sidus? 18. Tädi Elsa pool oli Kadril mitu ebameeldivat olukorda. Nimeta kolm. 19. Kuidas läksid korgid läbi, kui Urmas Kadrile ootamatult külla läks? 20. Miks sai Kadri sanatooriumis vene keele selgeks? 21. Mida sundisid vanemad Annet tegema, mida ta ei tahtnud? 22. Millega tegeles kaltsuring? 23. Mida sisaldas ajalehe Säde poolt saadetud kiri Kadrile? 24. Millise lubaduse oli vanaema andnud Kadri emale surivoodil? 25. Miks ei tahtnud vanaema Kadri isaga leppida? 26. Mida kirjutati Kadri isast ajalehes, mille üle oli Kadri väga uhke? 27. Millise juhtumiga seoses leppis vanaema Kadri isaga ära? 28
Andres oma lugupidamatust oma isa tehtud töö vastu, aga ta kuulas kõigest oma südant. Ta teadis, et tema tulevik ei ole seotud Vargamäega. Mõned soovivad pärandit edasi kanda, mida on põlvest-põlve suguvõsas edasi antud, aga mõned ei soovi ning keegi ei saa neid ka selleks sundida. Andrus Kivirähu raamat "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab Leemetist ja tema perekonnast, kes ainsate inimestena on jäänud veel metsa elama, ülejäänud on läinud külla, sest see on kaasaegsem ja mugavam elupaik. Leemet ja tema perekond ei mõtelnudki metsast lahkuda, sest ka nende esivanemad on aastasadu metsas elanud. Metsast lahkudes unustaksid nad õigepea ussikeele, millega saab loomadega kõnelda ja neid kuuletuma sundida, aga nemad ei ole nõus vanu tavasid ja uskumusi eemale tõukama ning koos teistega külla minna. Leemeti suurim soov oli näha Põhjakonn taevalaotuses lendamas ja raudmehi alla neelamas.
Ka pevarju sai Julius Väärtnõu juures. Lisaks tööle taimedega pidi Julius aitama ka kodutöid teha. Väärtnõu arvas, et raamatutest saadud tarkus ei ole kogemuste kõrval midagi väärt. Väga harva külastas Julius ka mamma Neiderit. Seal olid mamma Neideril juba uued hoolealused. Julius avaldas oma laule varjunime (J.Hallik) all. Ta oli Leonoore peaaegu unustanud ning ta ei käinud enam lootuses neiut näha jalutamas. Ühel detsebrikuu õhtul oli Julius üksi kodus kui talle tuli külla Sagrits Ta rääkis Juliusele klassikaaslastest, vanadest ja uutest õpilastest. Juliusel tekkis soov töö kõrvalt õppida. Ta asuski raamatuid lugema ja kreeka keelt kordama. Sagrits teatas talle, et jätab gümnaasiumi pooleli ja läheb reaalkooli. See katkestas Juliuse suhte tema kooliga. Seitsmes peatükk Vähehaaval eemaldusid Juliuse sõbrad temast. Ainult Sagritsaga sai ta veel harva kokku. Üks hädaohtliku välimusega noormees lausus Juliusele: "..
veel mõneloomi. Geraldi ema hakkas muretsema oma poja hariduse pärast, ning teda hakkas õpetama George, kes oli tema venna Larry sõber. Tänu Georgele sai Gerald tuttavaks Dr.Theodoresega, kes oli samuti loodusehull. Vahepeal aga hakkas tema õde Margo kohtuma ühe kena poisiga, türklasega. Aga peale õnnestumata kinoskäiku koos emaga sai Margo aru, et see poiss pole see õige . Tibukollane maja Kui Larry kutsus endale külla palju sõpru pidid nad kolima suuremasse tibukollasesse majja. Sealse lagunenud mööbli tõttu pidid nad sõitma linna uut ostma, aga sattusid kogemata kirikusse, kus kõik suudlesid pühaku jalgu. Kuigi ema ja Gerald jalgu ei suudelnud, vaid ainult mängisid seda, siis Margo suudles jalgu päriselt, ja soovis, et tal vistrikud ära kaoks. Kuid kahjuks sai ta sealt gripi. Geraldile jälgis kilpkonnad, kes tema kodu lähedal elasid,. Ta võttis ühe kilpkonnamuna ka endale
pesemiseks ja lõõgastumiseks, seetõttu kaasneb sellega vaikus ja rahu. Naised ja mehed käivad saunas erinevatel aegadel. Sauna minnakse üldjuhul ilma riieteta. LÄHED KÜLLA? Külaskäik teise juurde koju tuleb Soomes alati eelnevalt kokku leppida, isegi kui tegemist on hea sõbraga. Soomlased hindavad kõrgelt privaatsust ja rahu. LÄHED KÜLLA? Soomes pakutakse külalistele alati kohvi ja kui on põhjust, siis ka mingisugust saialist. Soomlased söövad enne külla minekut kõhu enam-vähem täis. Külakost pannakse kappi ära ja seda nauditakse kunagi hiljem. Süüa tehakse nii, et ülejääke eriti ei teki. HÜVASTIJÄTT. Mõni aeg enne lahkumist teatab soomlane, et tuleks minema hakata. Siis käiakse veel üle kõik need asjad, mis said kokku lepitud ning arutatakse, millal jälle nähakse. Lõpuks soomlane ütleb, et ta nüüd läheb. Seejärel kallistatakse või surutakse kätt. Kõik kohalviibijad ütlevad veel mitu korda
Peategelane: Leemet. Kõrvaltegelased: Hiie, Leemeti ema Linda, Magdalena, Leemeti õde Salme, Tambet Hiie isa, Ints ussikuningapoeg (tegelikult naine), Hiietark Ülgas, Vootele Leemeti onu, Meeme, Pärtel, Pirre ja Rääk (inimahvid) 1. Leemeti isa ja ema kolisid metsast linna. 2. Leemeti ema aga armus karusse. 3. Leemeti isa surm, ema kolis tagasi metsa. 4. Leemeti onu Vootele õpetab talle ussisõnu. 5. Elu metsas on hea. 6. Kuid inimesed ei ole rahul ja hakkavad külla kolima. 7. Ka Leemeti parim sõber Pärtel kolis külla. 8. Metsa jäid ainult vähesed. 9. Salme hakkas mehkeldama karuga. 10. Leemeti perekond veetis talve koos ussiperega. 11. Vootele surm. 12. Leemet sai vanemaks. 13. Ints ei olegi poiss vaid naine. 14. Hiiet taheti metsahaldjatele ohverdada. 15. Põgenedes satuvad nad saarele ja kohtuvad Leemeti vanaisaga. 16. Vanaisa kogus inimeste luid, et endale tiivad teha. 17. Hiie ja Leemet käisid saaremaal vanaisale tuulekotti toomas. 18
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 1. Leia toestavaid argumente järgmistele väidetele: 1) "Mees, kes teadis ussisõnu" on romaan sellest, kuidas inimkond on kaotanud oma kunagise võime elada loodusega kooskõlas. See on nii, kuna järjest rohkem inimesi hakkas külla kolima, kus nende väärtushinnangud muutusid. Sealsed inimesed ei pidanud tähtsaks enam ussisõnu õppida, pealegi nende arvates olid ussid saatanast. Ussid aga salvasid neid, kes ei osanud ussisõnu kõnelda. Inimesed, kes rääkisid ussidega said nendega ka imeshästi läbi. Näiteks Leemet ja Ints elasid metsas, Leemet oskas ussisõnu ning tänu sellele suhtlesid nad omavahel. Neist olid saanud ka parimad sõbrad.
Ebareeglipärased: Beginnen- begann- hat begonnen- algama, bleiben- blieb- ist geblieben- jääma, bringen- brachte- hat gebracht- kandma, treffen- traf- hat getroffen- kohtuma, trinken- trank- hat getrunken- jooma, vergessen- verga- hat vergessen- unustama, viima /tooma, denken- dachte- hat gedacht- mõtlema, dürfen- darf- hat gedurft- tohtima, einladen- lud ein- hat eingeladen- külla verlieren- verlor- hat verloren- kaotama, waschen- wusch- hat gewaschen- pesema, wissen- wusste- hat gewusst- teadma, werden- kutsuma, essen- a- hat gegessen- sööma, fahren- fuhr- ist gefahren- sõitma, fallen- fiel- ist gefallen- kukkuma, finden- fand- hat wurde- ist geworden- kellekski saama. Mineviku pööramine(reeglipärane): Ich- lernte, habe gelernt. Du- lerntest, hast gelernt. Er/Sie-
J aneAusten ,,Uhkusja eelarvamus" 1813 Lühiülevaade autorist 16. detsember 1775 18. juuli 1817 Sündis Hampshire'i krahvkonnas Oli pere kaheksast lapsest seitsmes Alustas juttude kirjutamist 12-aastaselt Ei abiellunud Suri tuberkuloosi Lühikokkuvõte Mr. Bingley asub Bennetite naabrusesse elama Peagi saabub talle külla Mr. Darcy Merytonis toimub ball, millest võtavad osa ka noormehed Mr. Bingleyle jääb silma Jane Bennet, nad kohtuvad veel ja arvatakse juba, et varsti noored kihluvad Uued elanikud kolivad tagasi linna ning Jane'i süda murdub Elizabeth Bennetile tuleb kosilane Mr. Collins, kuid neiu ei nõustu temaga abielluma Elizabethile jääb silma kindral Wickham Mr. Collins abiellub Elizabethi südamesõbranna Charlottega
Minu roheline kodukoht Maidla Maidlat saab nimetada roheliseks, kuna kui külla sisse sõita on kohe teelt paista suuri põlde, lähedusse jäävaid metsi, loomi ning tunda õhku, mis ei ole saastunud. Kui suvel sõita Savala poolt Maidlasse on näha paljusid inimesi, kes hoolitsevad põldude eest, võtavad kartuleid, sõidavad jalgratastega ja rulluisutavad-sellepärast Maidlas ei olegi palju heitgaase. Rohelust on näha väga palju-mets, põllud, kraavid, kus on näha rohelisi taimi, jõgi,
Siis on vaja minna suusatama, Lähenemas on siis jälle suvi, uusi küünlaid nuusutama. nägin suurt ja ahnet tuvi. Suusaradu on meil häid, Ootan jälle uutaastat, küünlapoes sa tihti käid. head ja lumerohket aastat. Jõulukuusk Päkapikk Tuppa vaja tuua kuuskgi, Aknale ma panin sussi, Jõuludeks mul vaja suuski. külla kutsusin ma Jussi. Kuusk siis vaja metsast ära tuua, Läksin õhtul ruttu tuttu, Tahaks õhtul piima juua. päkapikud tegid kõva juttu. Leidsimegi kuuse üles, Hommikul ma ruttu tõusin, Väikevend mul ema süles. sussi juurde kiirelt jõudsin. Kuusk nüüd vaja tuppa viia, Sussi sees oli palju kommi, Õhtul tuleb külla Tiia. päkapikud leidsid pommi.
mässitakse riide jupp ja see seotakse kinni niidiga. Vahetevahel pannakse riide vahele riisiteri,need jätavad kenad heledad täpikesed. · Spetsiaalsed värvid on tulnud hiljem. Vanad traditsioonid ja uskumused · Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. · Põhja- ja Kesk-Eestis tähistati lihavõtteid lauahüppamisega. · Laialt tuntud uskumuse järgi muutuvat lihavõtte ajal vesi minutiks magusaks. Keelud vanal ajal · 19. sajandil keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Seetõttu on saadetud noormehi ees, olgu siis õlut küsima või tervitama. · Keelati ka lastel külla minna neile visati vanad pastlad kaela. · Üldiselt oli keelatud tubade koristamine. Vembud munadega · Tooreid mune sokutati neile munakorjajatele, kes ei meeldinud või kellega oli mingi vimm. Ja pärast koksides kui avastati, et sulle on keegi toore muna sokutanud, oli see suur häbiasi.
F. Dostojevski ,,Anna Karenina" esimene osa 1. peatükk Dolly on saanud teada Stiiva afäärist prantsuse guvernandiga ja tahab lastega ära sõita. 2.peatükk Stiiva õde Anna Karenina tuleb neile külla ja veenab Dollyt Stiivaga leppima. 3.peatükk Konstantin Levin, Stiiva vana sõber, saabub Moskvasse eesmärgiga Dolly õde, Kitty, naiseks võtta. Kitty keeldub, sest arvab, et peab olema koos Vronskiga. Kitty on Annast väga sisse võetud. Armuprobleemid: Stiiva ja Dolly on suhet parandamas, Levini süda on Kitty pärast murtud, Kitty on Vronski pärast õnnetu. 4.peatükk Kirjeldatakse Stiiva harjumusi. Et vätida tüli Dolly'ga oma afääri pärast, matab ta end töösse
Annale Peterburgi ning nad kohtuvad ühel peol, sest Anna sõbrustab Vronski nõo Betsy Tverskajaga. Anna räägib seal Vronskiga ning soovib, et Vronski paluks Kittylt andeks, kuid selle peale avaldab Vronski hoopis armastust. Aleksei lahkub peolt üksinda ning hiljem küsib Annalt Vronski ja tema kohta. Anna vastab napisõnaliselt ning peab mehe kahtlusi tobedateks, kuid tegelikkult tekib Vronskil ja Annal suhe. Samal ajal tuleb Levinile maale külla tema vend, Sergei Ivanovits. Nad veedavad koos aega jahil käies ning räägivad Levini elust maal. Dolly kolis suveks maale, sest tal hakkas raha otsa saama. Maal ju teadupärast odavam elada. Dolly proovib veenda Levinit, et too hakkas uuesti Kittyga suhtlema, kuid Levin keeldub. Levin läheb masenduses reisile, sest ta teine vend on väga haige. Samal ajal läheb ka Kitty põhimõtteliselt reisile. Ta läheb ennast Saksamaale tervisvetele ravima, kus kohtub
" Inimesed on erinevad ja nende tegelikkumõttemaailma ei ole võimalik näha ega teada. ,,Paavst on jumala asemik maa peal." Ei ole jumalat maa peal, seda vaid usutakse olevat taevas. Paavst on tema asemik maa peal. Vatikanis. 2. Raamat räägib vanade eestlaste elust metsas ning sellest kuidas kõik lõpuks hääbus. Läbivaks valuteemaks on ussikeele oskamine, mille järjest rohkemad inimesed ära unustavad ning üheks suureks põhjuseks oli soov külla elama kolida, et sarnaneda kõikide teistega. Jutustus algab ajas kui Leemet on veel väike poisike ning metsas on veel piisaval inimesi, kes oskavad ussisõnu ja räägivad, et külla elama ei taha nad küll kunagi kolida. Kogu elu käib vanade tavade järgi. Mingil hetkel hakkab aga järjest rohkem inimesi külla kolima ning kuna seda teeb ka Leemeti parim sõber Pärtel, saab peategelase uueks parimaks sõbraks rästik Ints (kes on emane)
Matthias mängis täringuid järgmine päev raha peale(mis oli keelatud) ning võitis sama palju juurde kui tal ennem oli. Matthias muidugi eputas , et tal oli rohkem raha kui ennem aga paari päeva pärast ühel poisil oli oma raha kadunud ning süüdistati selles Matthiast kuna tal oli rohkem raha. Õnneks jõuti järeldusele , et too poiss oli oma raha kaotanud kuna tal oli rahakotis suur auk. Mõne aja pärast kutsuti Matthiast Andresele külla , kes oli väga haige. Matthiasel paluti rebane kaasa võtta. Kui ta Andrese juures oli ära käinud ning ta oli uuesti kutsutud läkski ta Andresele külla kahe päeva pärast kuid selleks ajaks oli Andres juba surnud. Kooli lõpus , suvevaheaja algul , mindi vitsu lõikama metsa. Matthias kadus metsas ära ning veetis öö meremeeste juures. Ta sai hommikuks Tallinna tagasi. Vestigentorius ütles Matthiasele , et nad on kutsutud Andrese vanemate poolt külla.
võrdsed olema. Montesquieu prantsuse valgustaja kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Tema põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevanigi demokraatia alusmüüriks. Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis üllesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. Selle põhimõtteid jälgiti Saksamaal,Venemaal, Rootsis ja veel mõnes muus euroopa riigis. Peeter pages Kremlist lapsena Venemaa väikesesse külla. Külla kuhu ta elama asus leidis ta endale sõbrad kellega ta mängis sõjamänge. Seal sõjakus ja karm valitsemisviis. Kui venemaa troonile oli vaja valitsejat kutsutille selleks Peeter aga peetri vend tahtis ise valitseja olla. Nii tekitas peetri vens suured tülid. Kunagi elas Peeter I Saksa alevis kus hakkasid talle meeldima saksa komber riietus jne. Peeter tegi võimule tulles 4 reformi: I Sõjaväe reform II Maksu reform III Õukonna reform IV Vali´tsemise reform.
läheb halvasti siis saab andestust paluda D. Oi kui ilus raamat Kuhu sa lähed Mine ruttu sest muidu jääd hiljaks Mida sa teed Ma laulan tantsin võimlen ja tegelen spordiga Tõuse püsti 2. Paranda vead. A. helle kuusk elab jõgeval. ta elab koos tõnu ja kallega. kevadel käivad nad koos peipsi ääres suvitamas. ka kass kiti lõbutseb koos nendega. helle uurib ajakirja stiil, tõnu loeb raamatut kalamehe aabits. mõnikord tulevad sõbrad ka rakveresse onule külla. B. karl ja kadri elavad kärdlas. karl õpib kärdla gümnaasiumis, aga kadri tartu ülikoolis. mõlemad käisid viljandis. nad vaatasid etendust saabastega kass. C. onu bella elab tallinnas. ta tuleb mulle paidesse külla. koos sõidame võrtsjärve äärde suvitama. onule meeldivad hando runneli luuletused, minule aga raamat tark mees taskus. onu naine on õpetaja. tema loeb ajakirju anne ja haridus ning ajalehte õpetajate leht. D. rein kaasik elab mustvees. ta elab peipsi järve kaldal
Mehel on varbad surnud ja seetõttu ei saa liikuda ja lamab voodis ning ootab surma. Alguses saavad nad kütiga halvasti läbi, kuna Niika arvates käitus mees siia sisse sadades ebaviiakalt. Hiljem siiski nende suhe paraneb, kuna nad õpivad üksteist sügavamalt tundma ja kütt otsustab teda terveks ravida(tal on üks tark raviraamat). See õnnestubki ja ühel päeval kui kütt läheb laande ongi mees kadunud. Hiljem tuli välja, et ta oli varas. 7. talv saab läbi ning kütt läheb tagasi külla. Ta parim sõber on seal velsker. Nad räägivad kõigest. Vvelskri arvates oleks Niikal vaja naist. Ta juhatab küti Hallikese juurde, kes on tuntud kui võrgutaja. Niika läheb sinna sisse, kuid asjaks siiski ei lähe. Niikal on tegelikult vist laps Läti-Laimaga. Niika on samas muutunud. Miski närib ta hinge, kuid keegi ei tea, mis see on. Samuti on ta külge tulnud haigus, tiisikus, kuid ta ei hooli sellest. 8. Niika läheb uuesti metsa. Tavapärasest varem, kuna ta tahab enda
Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele laudaks. III Iisak puhastas maapinda kividest ja kändudest ning laiendas heinamaad. Puid müüs ta külas maha. Kuldsarv (Ingeri lehm) tõi ilmale vasika, kellele sai nimeks Hõbesarv. Iisak vedas koju toidukraami, jahu, heeringaid, härgmullika, planke ja laudu. Kui ta kolmeks päevaks lahkus oli taga sündinud poeg. Külla tuli Ingeri kauge sugulane Oliine, kes kinnitas, et Kuldsarv on Ingeri oma. Iisak ostis veel hobuse, vankri ja põllutööriistu. Samuti asus ta vilja külvama. IV Inger õmbles pojale ristimiskleidi. Oodati millal Oliine tuleb, kelle hoolde saaks kodu jätta. Lõpuks Oliine tuligi ning Iisak ja Inger said laulatatud ning poeg ristitud Eleseuseks. Oli põud ning vihma ei tulnud. Viljasaak hävis, kuid kartul kasvas jõudsasti. Iisak tõi linnast aina uusi asju (lambi, seinakella jne.)
Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele laudaks. III Iisak puhastas maapinda kividest ja kändudest ning laiendas heinamaad. Puid müüs ta külas maha. Kuldsarv (Ingeri lehm) tõi ilmale vasika, kellele sai nimeks Hõbesarv. Iisak vedas koju toidukraami, jahu, heeringaid, härgmullika, planke ja laudu. Kui ta kolmeks päevaks lahkus oli taga sündinud poeg. Külla tuli Ingeri kauge sugulane Oliine, kes kinnitas, et Kuldsarv on Ingeri oma. Iisak ostis veel hobuse, vankri ja põllutööriistu. Samuti asus ta vilja külvama. IV Inger õmbles pojale ristimiskleidi. Oodati millal Oliine tuleb, kelle hoolde saaks kodu jätta. Lõpuks Oliine tuligi ning Iisak ja Inger said laulatatud ning poeg ristitud Eleseuseks. Oli põud ning vihma ei tulnud. Viljasaak hävis, kuid kartul kasvas jõudsasti. Iisak tõi linnast aina uusi asju (lambi, seinakella jne.)
” Kindlasti on tal palju tüdrukuid olnud.Kuidas ta on nende paari aastaga muutunud.Paksukest on saanud pikk sirge noormees. Andres: “Kui aus olla siis minu elu on palju igavam olnud,kui sinu oma.Iga päev sama rutiin. Hommikul IT firmasse tööle,lõunal kiire oode ja õhtul hiilisõhtul koju. Laura: “Eraeluks pole ka siis aega olnud või? Andres :” Ei ole jah aega olnud.” Vaatab välja selle peale ja tänavale sajab aina lund juurde.Peaks Laura külla kutsuma,kuigi korteris pole ta ööbinud kaua aega.Pole ju aega ega ka viitsimist koju magama minna.Otsustatud:jõuluks kraamin toad ära ja kutsun Laura külla.Saabki üle pika aja taas normaalse inimega rääkida. Laura uurivalt: “Kellegiga ju kinos või klubis ikka oled käinud?” Andres: ”Ole normaalne!Sa ju mäletad milline ma olin!? Paks kui tünn,pidevalt vererõhk kõrge jne.Ja nüüd pole mul lihtsalt aega kuskil käia.Aga nüüd pean ma kahjuks taas tööle
abikaasat ümber veenda. See tal muidugi ei õnnestunud. Lapsed, kes nii väga vajasid oma isa õnnistust pere alustamiseks ei saanud seda ning see viis neid tegema äärmuslikke tegusid, mis ei lõppenud hästi... Hiljem läks Miili koos oma armastatud mehe Peetriga Venemaale. Mogri Märt ehitas endale sel ajal uut maja, kui see valmis sai, siis esimese asjana lasi ta majja viia raud-rahakapi. Mõne aja pärast tulid külla Leena ja noor Märt. Vahepeal saabus Venemaalt ka Miili, kes oli lapse saanud ja neil Peetriga olid kõik plaanid luhta läinud ning neil polnud isegi süüa. Miili suri, tema laps jäi Leena kasvatada. Tõusis torm ja pikne lõi Märdi uude majja sisse ja maja läks põlema. Märdi rahakapp põles sisse ja ta saatis noore Märdi seda päästma, aga toas oli piiritusepudel, mis plahvatas ning nii hukkus noor Märt. Mõned aastad hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse
Sisu Mäng hommikuhämaruses Jens Buhl oli parajasti kodus, kui talle ootamatult tuli külla krahv Moritz von Tolnai. Tal oli härra Buhlile pakkuda üks aega nõudev töö. Tegemist oli siis ajaloolise uurimis tööga, millest oli mõõdas 250 aastat. Täpsemalt tahtis krahv Tolnai oma mainet heastada. Mõrv toimus Viinis ja krahv Tolnai esiisa jäi selles süüdi ning nüüd oli vaja ta esiisa süütust tõestada. Krahv Tolnai rääkis ka kahevõitlusest, mis peaks mingi aeg toimuma, aga seda tõde oli vaja enne selle toimumist. Kahevõitlused olid nende maal keelatud
Õnnelik puuraidur Ühes kauges metsas üle kivide ja kändude elas ühes külas üksik puuraidur. Ta teenis raha teistele küla elanikele puid raiudes. Mehike oli päevad läbi metsas, alles hilja õhtul jõudis külla tagasi. Ühel päeval, aga nägi ta metsas suurt valget kuma. Mõtles, et mis see ikka on, kuu sära või midagi. Kuid see kuma oli ka siis kui kuud varjasid suured pilved. Ta läks sellele lähemale. Vaatepilt oli ehmatav. Raidur nägi maas lamavat väikest haldjat. Mees püüdis haldjaga rääkida, aga asjatult. Raidur võtti haldja sülle ja viis koju. Pani ta voodisse ja läks ise magama. Hommikul ärgates oli neiu kadunud. Mees leidis haldja õuest kivi pealt istumast
olemine. Jevgeni on elust tüdinenud. Onegin kohtab Lenskit, kes on poeet. Lenski kirjutab palju romantilisi luuletusi ja onegin tahab teada, kes on Lenski muusa. Poeet võtab Jevgeni Larinite juurde, kus elab Olga ja tema õde Tatjana. Olga on Lenski armastatu. Oneginile jääb pigem silma Tatjana, kuid naine armub sügavalt Jevgenisse. Tanja ootab Jevgenit tagasi, kuid mees ei tule ning lõpuks otsustab ta jevgenile kirjutada. Jevgeni ei vasta, kuid läheb Tatjanale külla ning seal nad vestlevad. Jevgeni ütleb tatjana armastusest ära, kuna ei soovi abielluda. Läheneb Tatjana nimepäev ja selle auks korraldatakse pidu, kuhu Lenski üritab meelitada ka onegini, väites, et pidu on vaid pereliikmetele. Tegelikult oodatakse sinna väga palju rahvast ning kui onegin kohale jõudes näeb palju inimesi ja armastusest kahvatuvat ja värisevat Tatjanat, saab Onegin Lenski peale vihaseks. Kättemaksuks tantsib ta Olgaga ning meelitab teda.
jagavad inimesed enam ei hooli, millele see läheb. Kirjutatakse projekte, mille panus ühiskonna arengusse puudub või on väike. Eesmärk on lihtsalt teenida raha. Selleks kirjutatakse kahtlase väärtusega sotsiaalseid projekte: koostatakse igasugu küsitlusi ning tegeletakse mingi suvalise teema teadvustamisega, mis kellelegi korda ei lähe. Seda tegevad inimesed aga peavad ju selle eest ometigi palka saama. Võidakse ka luua reaalselt midagi, näiteks ehitada laululava külla, kus sellel puudub igasugune otstarve, sest küla kogukond puudub vms. Samas on oluline, et projektirahad jaotuks ühtlaselt riigi peale, mitte nii, et üks piirkond arenebki ainult tänu projektirahadele. Raha peab minema sinna, kus seda vaja on. Saab ära kasutada ka projektimaksumust. Ehitamisel näiteks kirjutatakse toodete hinnad kallimaks, kui nad tegelikult on või töötegijaks on kõige kallima pakkumise tegija jne. Nii
Matilda peategelane, 11aastane . Mattias - Matilda vend, kaotas alla 8 aastaselt nägemise. Adeele - Matilda sõber, pruunid juuksed. Ema joob. Joanna - Matilda sõber, isa jättis pere maha. Olivia - Matilda sõber, esimene kes Matildaga tutvus. Elab vanaemaga. Ema - soomes. Õde, isa surnud. Antonia nõiatüdruk, ema suri kodutiigis. Dromodor - deemon Pikk sisu jutustlus Matilda kolis oma perega Pärnust väikesesse külla. Ta armastas oma venda, kes oli kahe aastaselt kaotanud oma nägemise. Nüüd oli ta vend kaheksane ja Matilda ise kaheteist aastane. Tal puudusid igasugused sõbrad Pärnus ning lootis siin alustada uut lehekülge. Kui nad saabusid külla, märkas Matilda esimesena tüdrukut, kelle silmis oli suur kurbus. Hiljem asju koju sisse tassides nägi ta maja juures kahte tema vanust tüdrukut ja lapsekäru. Hiljem olid nad kadunud kuid Matilda võttis julguse kokku ja otsis nad üles
Vahepeal oli omakorda appi kutsunud ühe tugeva mehe (mardi). Samal ajal oli kiir püüdnud Teelele naiseks minna, kuid too ütles et läheb naiseks ainult põllumehele. Nii oligi Kiir korraldanud reisi Venemaale, et saada põllumeheks. Kuid see plaan läks nurja, sest teda oli poolel teel röövitud. Siis oli Kiire plaan Tootsi juurde õppima minna, kuid ka see plaan läks nurja sest Tootsi antud tööd olid liiga rasked. Laupäevaks oli Toots kutsutud Teelele külla. Teel kohtas ta Kiirt ja nad hakkasid üksteisega maadlema, selle peale, kas Toots saab Rajale või ei saa. Kuna aga maadluse ajal Teele neist mööda sõitis siis viidi mõlemad Rajale. Teele oli imestunud, et Rajal nii palju rahvast oli, kes kõik teda õnnitlesid (Kiir oli kõik kokku kutsunud sest ta tahtis teatada oma kihlusest Teelega). Kuid Teele ei saanud õnitlustest aru kuna ta oli Kiire juba maha jätnud. Mõne päeva pärast käis Toots jälle Tartus ning kohtas oma sõpru
poolt, Nõukogude Venemaa poolse raudtee lõppjaamas Jamburgis võtsid Eesti esindajad selle vastu 15. märtsil. Nende kullakoormate toomisest Eestisse näitus jutustabki. Endist rindelõiku ja vastset riigipiiri Narva taga hoidis aasta varem Pärnumaa kaitsepataljonist moodustatud Rahvaväe 9. polk. Neile andiski 1. diviisi ülem kindral Aleksander Tõnisson ülesandeks tuua 6,2 tonnine kullasaadetis Jamburgist esimesse külla, kuhu Eesti raudtee ulatus- Komarovkasse. Kulla toomiseks saadeti Tallinnast Komarovka külla kauba- ja reisivagunitest ning kullaveoks valitud trellitatud akendega vangivagunist koosnev erirong. Sellega sõitis kohale Eesti erikomisjon ehk ,,Kulla saatkond" rahaministri abi Tõnis Varese juhtimisel ja fotograafina üka vendadest Parikastest. Erikomisjoni kuulusid veel Krediitpanga direktor Artur Uibopuu, Tallinna Linnapanga direktor Harald Normak,
täide keelt Tambet – vanade tavade tulihingeline kummardaja, vihkab kõike uut. Hiie – Tambeti tütar, väiksena vaikne ja tagasihoidlik, kasvades muutub ta armsamaks, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine Hiietark Ülgas – on pühendanud oma elu vana usu haldjate kummardamisele ja on valmis minema kõigeni oma usu kaitseks Pärtel/Peetrus – väiksena Leemeti parim sõber, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks ning unustab ussisõnad ja metsatavad , lõpuks reedab Leemeti. Johannes – külavanem, kutsub kõiki külla elama ja uusi kombeid omaks võtma, usub pimedalt kõike, mis talle vaid mungad ja raudmehed jms räägivad Magdaleena – külavanema tütar, palub Leemeti enda pojale isaks, et ta õpetaks talle “nõiakunsti” Sisu Raamatu peategelane Leemet elab ajal, mil enamus eestlased on metsast lahkunud ja raudmeeste kombel
1) Arvuta rajatava mänguväljaku pindala? 2) Laste mänguväljak kavatsetakse katta muruga. Kaupluses müüakse muruseemet ,,Eesti muru" järgmistes pakendites: 1250 m2 muru rajamiseks (sisaldab 25 kg seemet) 120.00 EUR, 500 m2 muru rajamiseks (sisaldab 10 kg seemet), 50.00 EUR, 250 m2 muru rajamiseks (sisaldab 5 kg seemet), 25.00 EUR. Missugustes pakendites ja kui palju tuleks muruseemet osta? Ülesanne 7. (10 punkti) Matkaja läks jalgsi linnast külla. Tund aega hiljem hakkas sama teed sõitma jalgrattur ja 40 minuti pärast jõudis ta matkajale järele. Kui jalgrattur jõudis pärast kolme tunnist sõitu külla, siis jäi matkajal käia veel 14 km. Leia matkaja ja jalgratturi kiirused ning küla ja linna vaheline kaugus.
Marja austas teda väga, kuna teine oli väga kiindunud Marja kadunud mehesse. Marfa aga vastupidi ei sallinud teda. Sergei Petrovitsil polnud head haridust, kuid see- eest oli ta väga meeldiv inimene. Ja lõpuks astus tuppa oodatud külaline. Tuppa astudes kummardas enne majaprouale, siis Marfale. Küsis Jelizaveta Mihhailovna tervise järgi (Marja tütar) ja Jelena Mihhailovna järgi. Jelenat hüüti Lenotskaks. Sergei Petrovits tuli uudisega, et külla on saabunud Lavretski, Fjodor Ivanovits. Naised olid väga üllatunud. Marja asus kohe Gedeonovskit küsitlema, kuidas Fedjal läheb. Gedeonovski teadis rääkida, et Fedja on viimasel ajal Pariisis viibinud, nüüd olevat aga Itaalia riiki kolinud. Fedja olukord oli kole. Räägitakse, et tema naine olevat seal teinud tutvusi igasuguste artistide ja pianistidega. Tema naine Varvara pettis teda Ernestega. Fedja leidis kirjakese kodust, kus oli selgelt näha, et ta naisel oli tekkinud armuke
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel
kirikumõis. Pastoraadi majas elas kirikuõpetaja Ernst Gottleb Jaesche. Kirikumõisa hoone müüdi 1956.a ja varsti seejärel lammutati. Arumetsa park ehk kirikumõisa park oli 1960-70 ndatel riikliku looduskaitse all. 2002.a raietööde tõttu ei jäänud pargist peaaegu midagi alles. Tänapäeval on vanad mõisahooned uuesti üles ehitatud ja seal on tänapäeval elumajad. Vaheta slaidi! Minu kooliteele jääb ka Häädemeeste tankla. 1995.aastal ehitati Häädemeestele Arumetsa külla Premium-7 tankla. Häädemeeste tankla tegeleb kütuse müügiga, toitlustusega ja esmatarbe kaupade müügiga. Tanklas on töötajaid 19. Tankla loomisel oli ühine kliendikaart Valge kauplusega, tänasel päeval on aga tanklal oma Premium 7 tanklaketi sooduskaart. Vaheta slaidi! Oma kooliteel möödun ka Häädemeeste mineraalvee tehasest, mis ehitati Arumetsa külla 2011. aasta sügisel ja avati 2012. aasta 18.mail. Häädemeeste alajaamas villitakse vett 610 meetri sügavuselt
Armastus võidab kõik materjaalsed mured. Pole suuremat rikkust kui armastus. Ärgem siis unustagem, mis on meie tõelised rikkused! Hoidkem ja armastagem oma lähedasi! Hoidkem loodust! Kogugem rikkust talletades hetki oma mälestustes. Kui oled jälle nagu orav rattal ning argipäevamured ähmastavad kõi muu tuleta meelde, tõeline rikkus ei peitu rahas. Võta aega elamiseks! Võta aega, et elust rõõmu tunda! Peatu korraks! Mine sõbrale külla. Mine sõbrale külla, lihtsalt niisama, ilma et ette helistaksid, ilma et viiksid külakostiks kohustusliku koogi. Ja kui juhtud siis sõbraga õhtul jalutades silmama langevat tähte mida sooviksid sina?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
