samaaegne silma ja nahapõletus) 4.Kasuta ohtralt vett, see on efektiivne ja saadaval 5.Ära paku ergutusvahendeid (mitte ühtegi sigaretti !!) 6. Hoia alles kemikaali pakend hilisemaks tuvastamiseks Esmaabi kemikaalimürgistuse korral Teadvusel kannatanu Pane sõrm kannatanu kurku ja kutsu esile oksendamine. NB! Ära kutsu esile oksendamist, kui mürgitus on saabunud sööbiva aine või süsivesinike allaneelamisel. Soki vältimiseks tuleb kannatanu asetada fikseeritud külili asendisse (tal võib hiljem tekkida teadvusekaotus) Kannatanu teadvuseta Samm-sammuline esmaabi teadvuseta isikule Pea meeles, mürgituse protsess jätkub. Hetkel teadvusel inimene võib hiljem teadvuse kaotada. Jälgida seisundit kiirabi saabumiseni 25. Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses. Kemikaaliseadus - põhilised ohutusnõuded: 1.1. kemikaali käitlemisel peab olema vajalik teave kemikaali
ebamäärast venitustunnet ja sagenenud urineerimisvajadust. Valutustamise võimalused: Loomulikud valu leevendamise võimalused: · Kehaasendi valik. Püstised asendid muudavad sünnituse intiivsemaks ja emaka kokkutõmbed tõhusamaks. Lapse verevarustus on maksimaalne, kui lisaks asendite vahetamisele ei unusta ema valu ajal sügavalt hingata. Puhkeasendiks sobivad neljakäpuli ja patjadele nõjatatud asendid ning külili lamamine. Palu tugiisiku/ämmaemanda abi asendi muutmisel. · Hingamine. Keskendudes hingamisele lõtvuvad kõhu ja vaagnapõhja lihased. · Massaaz on üks vanemaid valu leevendamise viise. Massaaz aitab lõõgastuda, tõuseb oksütotsiini tase veres. Masseeritakse sujuvate, rütmiliste liigutustega - selga, õlgu, reisi, sääri. · Soe vesi dussina või vannis lõõgastab ja maandab stressi ning aitab seeläbi valu leevendada.
liigutustegevus. Kaelalordoos hakkab kujunema siis, kui laps hakkab pead pöörama ja tõstma ning kõhuli olles pead hoidma. Kahekuune beebi: Suudab hoida pead lühikest aega keskjoonel, painutusasend käe- ja jalaliigestes on vähenenud. Kõhuli asendis on ta suuteline lõuga aluselt tõstma ja mõne minuti pead hoidma. Kui laps selili asendis pöörab ja tõstab pead, siis viib see arenguliselt külili pööramiseni. Edasi... 3kuune toetub kõhuli olles kindlalt küünarvartele ja teeb jalgadega nn põtkimisliigutusi. 4kuuselt pöörab seljalt külili, tehes seda mõlemas suunas. Võib pöörata ka seljalt kõhuli. Kõhuli olles siputab käte ja jalgadega üheaegselt (ujumisliigutused). Need liigutused on olulised kehatüve lihaste arengule Kui panna laps jalgadele toetuma, võib ta rullida varbaid ja hoida jalgu painutatult.
+ Venekirveste kultuur, algeline loomakasvatus, maaviljeluse algus Eestis. 6. Venekirveste kultuur Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel nöörjäljenditega savinõud ja matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid). Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. 7. Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse neoliitikumis umbes 3300 a. paiku e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis tehti kammi meenutava riistaga (sellest ka kultuuri nimetus)
vähemalt 21 kuud. Neist suurim - Titaan - on palju suurem kui Kuu. Saturni ümbritsevad rõngad muudavad ta üheks ilusamaks vaatepildiks taevas. Nad koosnevad miljonitest pisikestest jäistest osakestest. Uraan Ka Uraanil on rõngad, kuid need on väga tuhmid ja Maalt raskesti jälgitavad. Ümber planeedi liigub 15 kuud.Uraani aasta on väga pikk - ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 84 Maa aastat. Tal on ka väga suur telgkalle. See tähendab, et ta tiirleb ümber Päikese külili ning poolused ja ekvaator on pööratud Päikese poole vaheldumisi. Seetõttu on Uraani polaaraladel teatud perioodidel soojem kui ekvaatoril. Neptuun Neptuun on gaasilistest planeetidest kaugeim. Ta on Päikesest üle miljardi kilomeetri kaugemal kui Uraan ning teeb täistiiru ümber Päikese 165 aastaga. Praeguste teadmiste kohaselt on Neptuunil kaks kuud.
Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. b)Venekirveste kultuur e nöörkeraamika Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel nöörjäljenditega savinõud ja matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid). Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. 6)Pronksiaeg Eestis (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama
teadmatuse tõttu. 22 Epileptilise hoo esmaabist Kui hoog on alanud, siis seda peatada pole võimalik. Hoog möödub iseenesest umbes 1...5 minutiga. Mida hoo ajal teha 1) Jääge ise rahulikuks! 2) Vaadake kella! Selgitage välja, kui kaua hoog on kestnud. 3) Jälgige, et haige ei vigastaks end hoo ajal. Pea alla võiks panna midagi pehmet (riideeseme vms.). 4) Krambihoo järel (võimalusel ka selle ajal) pöörake haige külili, pange ta kindlalt sellesse asendisse lamama! See hoiab lahti hingamisteed ja vähendab võimalust tõmmata sülge või oksemasse hingetorusse (köhareaktsioon on hoo järel väga nõrk). 5) Ärge jätke haiget järelvalveta teadvuse taastumiseni. 6) Harva võib pärast hoogu esineda ka rahutus, oodake kuni see möödub. 7) Pärast hoogu on haige pisut uimane, võib-olla unine. Ärge teda segage, las lamab (magab) rahulikult. 23
järgnevalt võib teostada elustamist ja esmaabi. Uppuja transportimine Peastvõte Päästja võtab päästetaval kätega mõlemalt poolt lõuast nii, et keskmine sõrm toetab 114 lõuapärasid. Päästja ujub selili. Juustestvõte Päästja võtab oma vaba käega päästetava juustest, libistab käe otsmikuni ja haarab pihku eesmise juuksetuka (sel viisil ei vaju päästetava nägu vette). Päästja ujub külili. Ülerinnavõte Päästja asetab oma käe risti üle päästetava rinna nii, et viimase õlg jääb päästja kaenlaauku, seejärel haarab ta päästetu vasakpoolsest kaenlaaugust. Transport toimub külili ujudes. Transport käsivarre lukuga Selle võtte sooritamiseks haarab päästja päästetaval õlavartest nii, et päästja käsi jääb päästetava selja taha. Päästja ujub külili. Kahekesi päästes ujuvad mõlemad külili, mõlemad toetavad uppujat kaenla alt.
erinevate kohalike inimrühmade osalust nöörkeraamika kultuuri tekkes, ilma, et ulatuslikuma sisserändeta. Kultuur algas u 3200 v 2900 eKr. Asulakohti suhteliselt vähe. Ilmselt põlluharijad ja loomakasvatus. Asulakohad kohtades, mis üldiselt sobilikud maaviljeluseks. Enamik neist tegeles karjakasvatamisega, eluviisi üsna liikuv. Kultuurkihid õhukesed, erandiks selles suhtes Soome. Maeti maahaudadesse külili, jalad põlvist kõverdatud, mõnikord selili, siruli. Naised maeti vasakul küljel, mehed paremal, surnu nägu jäi lõuna poole. Domineerisid üksikhauad. Mõnel pool liivast v mullast kääpad. Mõnikord matuse ümber kraav. Madalmaadel on kääpaid seostatud omaaegse teedevõrgustikuga. Lõuna-Skandinaavias ja Põhja-Saksamaal maeti megaliitkalmetesse. Enamasti üksikud matused, Kesk-Euroopas 16 ka mitme inimese matused ühes hauas
Keera kannatanu stabiilsesse külgasendisse. Kutsu 112! Hüpoglükeemiline kooma Kujuneb väga kiiresti (minutitega). Veresuhkru tase alla 3,0 mmol/l. Haige tunneb väga tugevat nälga, väriseb, on rahutu. Nahk kahvatu, väga higine. Teadvusehäired kujunevad kiiresti kuni koomani, sagedased on krambid. Anna haigele kiiresti juua suhkruvett (4-5 tl kl leigele veele). Kui kannatanu on teadvusel, võib anda ka kommi, sokolaadi, küpsiseid. Teadevuseta haige keera külili. Kutsu 1121 Ära ürita teadvuseta haigele midagi suhu panna, see võib sattuda hingamisteedesse! 20 4. Valu rinnus ja esmaabi Põhjused võivad olla heloomulisest närvivalust kuni raske südamelihaste infarktini välja. Helista otsekohe hädaabinumbril 112 järgmistel juhtudel, sest asi võib olla kriitiline: · Tugev, pigistav, ängistav valu vasakul rindkeres.
libediku ja soolestiku täitumisel mäletsemine pidurdub. 31. Vatsagaaside teke ja röhitamine. Vatsa puhitus. Lagundamise lõpp-produktideks lenduvad rasvhapped ja CO2. - peamiselt CO2 (60%) ja metaan (30-40%) tekib metaani tootvate bakterite toimel; CO 2 + 4H2 ↔ CH4 + H2O -Lämmastik ja vähesel määral hapnik Gaasid väljutatakse röhituste abil. Kui gaasi tekib rohkem, kui väljutatakse või kui söögitoru on blokeeritud, tekib puhitus e. tümpaania. Kui loom lamab külili, siis on röhitsemine võimatu – tuleb arvestada operatsioonide tegemisel! Värske ristiku söötmine – vatsa põhja tekib gaasiline vaht, mis ei tõuse pinnale 32. Lenduvate rasvhapete tähtsus mäletsejaliste ainevahetuses. 60-80% loomale vajalikust energiast Enamik LHR imendub vatsas, seejärel libedikus ja peensooles lõpetatakse imendumine. 2 viisi: lihtsustatud difusioon - imendumine vabade hapetena (dissotseerumata VFA)
15. sajandil ehitatud kirik. Tegemist võiks olla kahe inimkujutisega. Karjala Äänisjärve (Onega) kaljujoonised – inimesed ja loomad. Nöörkeraamika kultuur – jõuab hiljem. Kultuuri varasemad nimetused: - Venekirveste kultuur - Sõjakirveste kultuur Teada mitmeid matuseid. Need on omaette kalmistutel. Põlved on krõnksus, käed on vastu rinda. Nöörkeraamika matusepaigad: Sope kalmistu Ida-Virumaal. Pikka aega arvati ka, et matmine külili, sageli kokkusurutud jäsemetele, võib viidata erilisele matmiskombele, võisid olla ka kinni seotud, loomanahkadesse maetuna. Nöörkeraamika kultuur on kujunenud Musta mere äärsetes steppides, nim Jamnaja kultuuriks. Sealt on see siia levinud. Esimesed pronksist esemed. Euroopa vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid 9. loeng Uurimissuund, mis tänapäeval pole nii soositud. Samal ajal on võimalik saada uusi andmeid. Lähiajal võib see suund muutuda aktiivsemaks.
Surnutele pandi kaas esemeid. Leiud viitavad ka kõrgele kunstitasemele. (kujukesed) Levik, päritolu: Kõigis Läänemere idaranniku maades, osaliselt ka idapool. Eripiirkondade vahel olid tihedad sidemed. Venekirveste kultuur: 3. aastatuhande algus e.Kr. Eestisse jõudsid lõuna poolt uued hõimud. Seda kultuuri nimetatakse nii nende hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste pärast. Neile oli iseloomulik ka nõõrijäljendiga kaunistatud keraamika. Surnud maeti külili, käsi pea all, põlved vastu rinda surutud. Kalmistud paiknesid asulast eemal, sagely veekogu ääres või künkal. Hauda pandi asju kaasa. Tegeleti juba algelise loomakasvatusega (kitsed, lambad, sead). Maaviljeluse algus Eestis. Levik, päritolu: Esines kõigil Läänemeremaadel. Tegemist on indoeurooplastega. Kammkeraamika kultuuri elanikega elati rahulikult kõvuti. Nad on tugevalt mõjutanud meie rahva arenemist. LOODUSUSUNDID 5. Asva kultuur 9.-6. saj e-Kr
Asulasse olev matus on sageli elamus. Maeti pikali, püsti, istuli. Kalmetes ka üksikuid konstruktsioone (puidust, kividest). Azil kultuuris maeti koobastesse. Seal sageli panusteks teokarpidest ja hirvehammastest ripatsid ning ookriga värvitud kivikesed. Ukrainas mitmed mesoliitilised matmispaigad Voloski-Vassiljevka tüüpi kalmed. Vassiljevka kalmes maeti surnud madalatesse maasse kaevatud lohkudesse, hiljem kaeti hauakoht pealt väikese mullakääpaga. Surnud maeti külili, kägardatult ilmselt olid nad matmise hetkel nööriga kokku seotud. Ühel matustest peal raske kivi. Esemeid kaasas väga vähe (paar nooleotsa ja kõõvitsat). Samasse kalmistusse maeti ka neoliitikumis. Krimmis on leitud matuseid koobastest: nt Fatma-Koba ja Murzak-Koba koopad. Neis nii elati kui ka maeti. Fatma-Koba koopas matus samuti kägarasendis. Kokku Ukrainas u 100 mesoliitilist matust. Harilikult üksikmatusega, surnu külili, kõverdatud jalgadega.
Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu muhust leitud odaotsa, Võrtsjärve lähedalt leitud sirpi. Leitud veel 11 kirvest. -Esimene raud Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad kui pronksist. U 500a paiku jõudsid Eestisse naaberaladelt esimesed raudesemed.Hakati kasutama ka münte. -Matusekombestik (erinevad kalmed) Alguses sängitati surnuid asula territooriumil ja vahest ka põranda alla. Kiviajal ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid.) Pronksiaeg (hakati rajama erilisi maapealseid kivikalmed. Suurematest kividest ring ja selle keskele laotud kirst, peale väiksematest kividest küngas. nt Jõelähtme kivikalmed) Rauaaeg tarandkalmed(koosnesid kiviridadest või müüridest, nelinurkne, keskel surnu) (Jabara kalmed, Kojastu kalmed) -Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused) 13
50 kokku. Nende hoonete konstruktsioon osutub sel hommikul õnnetoovaks: torni ülemine kolmandik jääb põrgukuumusest hoolimata piisavalt kauaks püsti, et võimaldada mõnel tuhandel inimesel treppide kaudu põgeneda. Kui torn enam kui kolmveerand tundi pärast rünnakut kokku variseb, kulgeb terashiiglase agoonia ainuüksi vertikaalselt. Hoone vajub iseendasee, ülemine korrus surub allpool oleva kokku. Kui palju ohvreid oleks olnud siis, kui 110 korruse kõrgune torn vajunuks külili ja tõmmanuks selle maailma vahest kõige tihedamalt täisehitatud piirkonnas kaasa ka teisi hooneid või vallandanuks koguni doominoefekti? Tolmus ja suitsu pilv sööstab läbi Manhattani tänavakuristike. Inimesed, kes töötasid torni läheduses, enamjaolt politseinikud ja tuletõrjujad, muljutakse surnuks, teised lämbuvad õhus, mis on niivõrd täis tahkeid osakesi, et seda ei saa enam hingata. Kell 10. 28 jaba sama saatust
Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi kõrgemalt küngastele. Surnus asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja olid kõvasti kinni seotus, sest surnuid hakati kartma. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100eKr). Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, puu sai maha raiuda 3korda kiiremini. Algul olid pronksesemed liiga kallid ja jätkus kivi kasutamine. Noorem pronksiaeg (1100-500eKr). Kindlustatud asulad(Saaremaal, Asvas, Ridalas; rajati looduslikult kaitstud paikadesse) põldude jäänused(Saha-Lool, kivikoristuse käigus
Toiduained tükeldatakse kuubikuteks, keedetakse vähese vedelikuga, auruga või hautatakse. Maitsestatakse 14. Milliseid seemned sobivad idandamiseks? Puhastamata elujõulised seemned. Nt rukkis, kaer, nisu jne. 15. Kuidas seemneid idandatakse? Seemened pestakse hoolikalt leige veega, pannakse klaasanumasse, valatakse üle leige veega ja jätakse toatemp. 3- 24h paisuma. Siis valatakse vesi ära, terad loputatakse ja nõrutakse. Anum kaetakse riidega, asetatakse külili ja kaetakse rätikuga. 16. Kuidas idandeid toiduvalmistamisel kasutataks? Toorsalatid, kohupiima ja juustusegudes, võileivakattena. 7. ROAD SEENTEST 1. Kuidas seeni toidu valmistamisel ette valmistatakse? Puhastatakse metsamürgist ja sorteeritakse, eemaldades ussitanud ja toiduks mittekõlblikud eksemplarid. Puravikul ja võiseenel eemaldatakse kübaraalune samblataoline kiht ning kübaratelt kooritakse nahk. Seejärel seened pestakse ning nõrutatakse
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud as...
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende kat...
See tunne võib kesta kuid ja isegi aastaid ja on olulise tähtsusega teievahelise sideme moodustumisel. 6.4.6. Valutustamise võimalused Loomulikud valu leevendamise võimalused: · Kehaasendi valik. Püstised asendid muudavad sünnituse intiivsemaks ja emaka kokkutõmbed tõhusamaks. Lapse verevarustus on maksimaalne, kui lisaks asendite vahetamisele ei unusta ema valu ajal sügavalt hingata. Puhkeasendiks sobivad neljakäpuli ja patjadele nõjatatud asendid ning külili lamamine. Palu tugiisiku/ämmaemanda abi asendi muutmisel. · Hingamine. Keskendudes hingamisele lõtvuvad kõhu ja vaagnapõhja lihased. · Massaaz on üks vanemaid valu leevendamise viise. Massaaz aitab lõõgastuda, tõuseb oksütotsiini tase veres. Masseeritakse sujuvate, rütmiliste liigutustega - selga, õlgu, reisi, sääri. · Soe vesi dussina või vannis lõõgastab ja maandab stressi ning aitab seeläbi valu leevendada
Sõltuvalt teekaldest saame ülaltoodud valemist leida kiiruse, mille korral autole kurvis liikumisel külgsurvet ei avaldata v = r g tan . Seda kiirust võib lugeda ohutuks kiiruseks kurvi läbimisel. Kui aga auto kiirus on suurem, on suurem ka kesktõmbejõud ja vajalik täiendav kesktõmbejõud saab tekkida tee ja rehvide vahelisest hõõrdejõust. Siin on aga loomulik piir, sest kui hõõrdejõust enam ei piisa, libiseb auto lihtsalt teelt välja. Lisaks selle võib auto paiskuda ka külili, sest autole mõjuvad jõud on rakendatud erinevalt, hõõrdejõud mõjub teekatte ja rataste vahel, raskusjõud ja kesktõmbejõud on aga rakendatud masskeskmesse, mistõttu autole rakendatud jõumomendid ei ole tasakaalus. Ülalöeldu on ka põhjuseks, miks teekurvid ehitatakse alati kaldega sissepoole. Kurvi kalle on enamasti arvutatud selliselt, et seda saaks auto lubatud sõidukiirusega ohutult läbida. Kui kurvi
Kui hoog on alanud, siis seda peatada pole võimalik. Hoog möödub iseenesest umbes 1…5 minutiga. 1. Jääge ise rahulikuks! 2. Vaadake kella! Selgitage välja, kui kaua hoog on kestnud. 3. Jälgige, et haige end hoo ajal ei vigastaks. Pea alla võib panna midagi pehmet (riideeseme vms). Ärge jätke haiget järelvalveta teadvuse taastumiseni. 4. Mitte midagi suhu panna! Arvamus, et midagi tuleb hammaste vahele panna, on täiesti vale! 5. Pöörake haige külili ja pange ta kindlalt sellesse asendisse lebama! See hoiab lahti hingamisteed ja vähendab võimalust tõmmata sülge või oksemasse hingetorusse. 6. Harva võib pärast hoogu esineda ka rahutus, oodake kuni see möödub. Pärast hoogu on haige pisut uimane, võib-olla unine. Ärge teda segage, las lamab (magab) rahulikult. 7. Ärge püüdke hoo ajal takistada liigutusi ega äratada haiget raputamise, kloppimise või nuuskpiiritusega. See on lihtsalt kasutu.
Enamik jumalaid oli üle võetud Kreeklastelt, neid jäljendades tegeleteti ka filosoofia ja kirjandusega. Visuaalses kunstis on Kreeka mõju samuti tugev. Siiski oli Rooma kunstis ka omapära. Tugevasti avaldus see arhitektuuris, sest kasutusele võeti uusi tehnilisi võtteid, näiteks lubimördi ja betooni kasutuselevõtt, tänu millele sai kasutada ka põletatud telliseid. See võimaldas ehitada tehniliselt keerulisemaid kaari, võlve, kupleid. Silindervõlv - pooliku külili silindri kujuga, ritta pandud kaared. Ristvõlv -ristuvad silindervõlvid, raskus jaguneb nelja nurka. Betoon ja tellised olid olulised ehitusmaterjalid. Betoon oli tugev ja suhteliselt odav, seda kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja müüride ehitamisel. Massiivsed seinad vooderdati tellistega, tähtsamate hoonete puhul marmoriga. Rooma riigis loodi transpordi ja liikumise kergendamiseks kividega sillutatud tänavaid ja maanteid (Via
H 9. Kirja kirjutamisel lähtuge küsimustest h 1. H 10. 1B; 2A; 3C; 4A; 5B; 6C. H 11. 1isikliku; 2jälgib; 3muutustest; 4osaleb; 5siibri; 6õlas; 7kutsuda; 8haigete. H 12. 1 Ma kammin teie juukseid. 2 Ma toon teile siibri. 3 Hakkame mähet vahetama. 4 Hakkame nüüd küüsi lõikama. 5 Ma toon teile teise teki. 6 Ärge muretsege! Ma vahetan voodipesu ära. 7 Hakkame nüüd sidet vahetama. 8 Ma aitan teid kohe külili keerata. 9 Ma tõstan voodi peatsit. H 13. Piltide järgi jutustamisel on soovitatav kasutada ainsuse kolmandat pööret mida teeb? H 15. Ülesande eesmärk on korrata läbitud sõnavara. Tähelepanu võiks juhtida sõnade ja väljendite kasutamisele peatüki alguses. H 16. Ülesanne võimaldab eelneva ülesande andmeid kasutades vormistada need lauseteks. H 17. 1nädal aega; 2puusaluu murd; 3seitsekümmend kaks; 42 last; 5ei ole; 6 maitseb hästi H 18
3300 a eKr. Uue savinõude tüüpi esemetel olid välispinnal kammitaolise asjaga tehtud kaunistused. Ka need sisserändajad olid kalastajad ja kütid. Töö- ja tarberiistad olid aga arenenumad. Kunstitase oli suht kõrge. Venekirveste kultuur - Tuli koos lõunapoolsete uute hõimudega u 2500. a eKr. Tegelesid juba algelise loomakasvatusega (kitsed, sead, veised, lambad), alustasid maaviljelust. Iseloomulikud olid nöörjäljenditega savinõud ja matmisviis, kus surnud asetati külili. 5. Asva Kultuur 6-9 saj. e.Kr.(16-17) : Elanike tegevusalad, aletamine - Elanikud tegelesid maaviljeluse, karjakasvatuse, küttimise, kalapüügiga. Arenes kaubavahetus. Seda varajasel metalliajal, mis on pronksiaja ja varajase rauaaja ühiseks nimetuseks. Levis aletamine mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. 6
3000. aasta paiku eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Tööriistad: venet ehk paati meenutavad kivikirveid lihviti väga hoolikalt ja neil olid sissepuuritud silmaaugud. Paikne eluviis, karjakasvatus, põlluharimine, elatustaseme ja rahvaarvu kasv. Tekkisid üksikpered. Matmiskombed: kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendisse. 2. EESTI PRONKSAEG JA VANEM RAUAAEG · Pronksiaeg: u.1800-500 eKr. · Tööriistad: Pronks=vask+tina(sulam), metallist tööriistad olid tunduvalt parem kui kivist kiviaja tööriistad. Vanemal pronksiajal jätkus kivist tööriistade valmistamine, sest vase-ja tinamaake polnud Eestis. · Matmiskombed: Kivikirstkalmed- oli 5-8 meetrise läbimõõduga kividest ring ja selle keskele laotud rist, kuhu sängitati surnu
kirveid, need on väga hoolikalt lihvitud, neil on välja lihvitud esi ja tagaküljel randid, laienev kand. Ehk olid nende tegijad tuttavad vask-kirveste tegijatega, kel oli ka randid peal (ei osatud neid ära lihvida), ehk mõtlesid nad, et need kirved on paremad.. ehk kasutati neid kirveid, et purustada vaenlase kolpa, mitte metsa. Nii kutsuti seda ka sõjakirveste kultuuriks, vahel ka üksikhaudade kultuuriks, kuna neil on omapärased matmiskombed. Maetud on in tavaliselt asulast väljas ja külili, põlved konksus, käed rinnal... Ehk olid nad kinniseotud? Viidi välja jne, ehk kardeti neid? Üritati lihvida ka tulekivi. Muistiseid leitakse enam-jaolt palju jõeluhtadelt, st nad on seal elanud. Paari savinõu seest on avastatud ka viljatera jälgi, tõenäoliselt on need hõimud tegelenud rohkem viljelusmajandusega, neil olid ka koduloomad, luude hulgas domineerivad kitse, lamba omad, on ka veise- ja sealuid. Euroopa vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid
Põhjamaad, kus hakati veini harrastama paarkümmend aastat enne meid, on järgemööda (järjekorras: Taani, Rootsi, Norra ja Soome) läbinud sa- 6. Kuidas veini säilitada? masuguse rea: alustatakse magusate veinidega, siis minnakse üle tugeva- Veini tuleb sälitada tingimata külili asendis, nii et kork oleks niiske. Kui tele punastele ja lõpuks hakatakse uusi maitseid otsides jooma kõige eri- kork kuivab, tõmbub see kokku ja hakkab õhku läbi laskma ning vein oksü- nevamaid jooke. Mulle näib, et me oleme täna valdavalt teises “joomisjär- deerub, muutub lamedaks, pruuniks, kaotab värskuse ja läheb lõpuks äädi- gus”, aga loomulikult elavad erinevad joomisetapid mitmekorruselises Ees- 18 kaks
muutub järjest tuhmimaks ja omandab piimja värvuse. Seejuures suureneb silm môôtmetelt ja sopistub silmakoopast välja. Kala jääb pimedaks. 29 Peamiselt kahjustab see karpkalalasi noorimais vanusejärkudes. Metatserkaar elab kala silmas vähemalt 8 kuud. Kôige sagedamini jäävad katarakti pôdevad kalad môlemast silmast pimedaks. Pime kala ei suuda normaalselt toituda, jääb nôrgaks, ujub veepinnale, heidab end külili ning langeb kergesti kajakate ja teiste kalatoiduliste lindude saagiks. Diplostomum´i vastsetega nakatunud kala allaneelanud kajakalise sooles saavad imiussid täiskasvanuks. Parasiitide areng toimub kiiresti, nii et juba 4. - 5. päevaks on nad juba muutunud suguküpseks. Diplostomum´i bioloogiline tsükkel on eredaks näiteks sellest, kuidas parasiit kohastub lôpp-peremehesse tungimiseks. Kasutades peremeeste toitumissuhteid, aitab parasiit antud juhul "aktiivselt kaasa" nende suhete
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUK...
(MacDonald 2002.) Aspireerimine: · Selgita patsiendile protseduuri · Pese käed ja kontrolli, et kõik vajalikud vahendid oleksid käepärast · Kontrolli aspiratsioonikateetri sisestamise sügavust nasotrahheal: ninatipust kõrvalestani ja sealt kaelapidi Aadama õunani, orotrahheal: mõõda suust rinnakukeskele. NEED ON MAKSIMAALSED SISESTAMISE SÜGAVUSED! · Pane selga enda kaitsevahendid · Aseta patsient selili või külili, et pea oleks tõstetud asendis · Pane aspiratsioonisüsteem tööle ja aseta sõrm süsteemi lõppu ette, et tekitada vaakum · Ava steriilsete kinnaste ja aspiratsioonikateetri pakk · Aseta steriilne kinnas dominantsesse kätte · Võta steriilne aspiratsioonikateeter steriilse kindaga kätte (võid kateetri keerata ümber käe) ja ühenda aspiratsioonisüsteemiga, mida hoiad mittesteriilses käes · Anna patsiendile lisahapnikku, et kopsu preoksügeniseerida
Kunstitase oli suhteliselt kõrge- tehti erinevaid kujukesi merevaigust- elanikud arvasid kujukestel olevat maagilisi omadusi, mis kaitsesid kujukese kandjat. *Venekirveste Kultuur-3000 aasta algus e. Kr. Eestisse tulid uued hõimud lõuna poolt- indoeurooplased.. Nende poolt kasutati venet ehk paati meenutavat kirvest. Uutele hõimudele oli iseloomulik veel nöörijäljenditega kaunisatud savinõud ja omapärased matmiskombed- surnu asetati hauda külili, tugevasti kägardatud asendis, põlved vastu rinda surutud, sageli üks käsi pea all. Surnule pandi kaasa ka esemeid- eluks teises ilmas. Tegeleti algelise loomakavastusega, kasvatades kitsi, veiseid ja sigu. Võimalik, et nad tundsid ka mõningaid kultuurtaimi, seetõttu seostatakse venekirveste kultuuriga maaviljeluse algust. 5. Asva kultuur 9.-6.s. e.Kr. (elanike tegevusalad, aletamine) Lk.16-17 Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks
Ilmselt ka kivimiline tuum (10+ maa massi). Raadius ~70000km, tihedus 1,33 g/cm3, magnetväli 20000x maa omast suurem (sisemuses metalliline vesinik). Io aktiivseim vulkanism päikesesüsteemis (loodete energia vabaneb väävlirikka vulkanismina) Saturn. Koostis ja sisemus Jupiteri sarnane. Raadius 60250km, tihedus alla 1 g/cm3. Rõngad koosnevad gravitatsiooniliselt purustatud kuust. Peamiselt jääst, suhteliselt noored ~100 Ma. Uraan. Metaanatmosfäär. Tihedus 1,31 g/cm3. Pöörlemistelg külili. Neptuun. Metaanatmosfäär. Tihedus 1,76 g/cm3. Pluuto. Kääbusplaneet. Tihedus 1,1 g/cm3. Planeet keralaadse kuju omamiseks küllaldase massiga taevakeha, mis tiirleb puhastunud orbiidill ümber tähe. Teoreetiliselt 1028 kg > planeedi mass > 1019 kg. Üle selle piiri asuvas kehas algavad termotuumareaktsioonid, moodustub täht. Alla selle piiri kaaluvas kehas ei toimu aine ülssulamist ja ei moodustu geosfääre. Planeedid tiirlevad ümber päikese ekliptika tasandil.
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine...
viitab proksimaalsele iileusele. Palpeeritav mass võõrkeha, tuumor? Kliinilised uuringud: - Vereproovid: oksendamine metaboolne alkaloos, hüpokaleemia, hüpokloreemia, hüponatreemia. - Radioloogiline leid: Röntgen kõrge diagnostilise väärtusega vedeliku-gaasi peeglid püstiasendis või külili. Peensoole lingud röntgenogrammil rohkem tsentraalsemal, suurus väiksem, arv suurem, nähtavad tsirkulaarkurrud. Jämesoolelingud perifeersema asetsusega, suuremad, arvult vähem, võivad olla jälgitavad haustrae kontuurid. Soolesulguse lokalisatsiooni täpsustamiseks võib lisada passaaziuuring veeslahustuva kontrastainega. Etioloogia täpsustamiseks või ebaselge Rö-leiu korral KT-kõht/vaagen
5); · tee köndile katteside; · amputeerunud kehaosa saada kannatanuga kaasa (pilt 7.6). Pilt 7.5 Pilt 7.6 Esmaabi luumurdude korral: · lahtise luumurru korral peata verejooks; · lahasta jäse (pilt 7.7); · kata soojalt. Pilt 7.7 Abi hingamistakistuse korral: · puhasta suuõõs ja neel oksest, verest, limast, murdunud hammastest ja must; · kui kannatanu hingab iseseisvalt, pane ta külili ja painuta pea kuklasse; · vabasta kannatanu varustusest. 180 Kannatanu asendid: Pilt 7.8 teadvuseta kannatanu asend Pilt 7.10 kõhuhaavaga kannatanu asend 181 Pilt 7.11 sokiseisundis kannatanu asend Pilt 7.9 rindkerehaavaga kannatanu asend 182 Pilt 7.12 lülisambavigastusega kannatanu asend Külmakahjustuste ennetamine:
Ohtlik võib aga olla süstitav radiaktiivne aine. Kompuutertomograafia (CT) - rönrgeni põhimõttel. Saab vaadata ajukoe tihedust (nt kasvaja juures tihedam või hoopis on aju kuskilt tühi, ära kärbunud). Magnetresonants kuvamine (MRI) - muutus ajas. Inimene pannakse kompuutrisse lamama, väljastatakse magnetkiirgust, mis peegeldab meie ajult tagasi ja selle põhjal pannakse kokku aju pilt. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) - külili kaheksa kujuline aparaat on pandud kukla peale. Kasutatakse nt seoses valetamisega, et kindlaks teha, millal inimene valetab. Functional Near Infrared Spectroscopy (funktsionaalne infrapuna spektroskoopia) fNIRS - infrapuna meetod. Latekse ajju laseritega punast valgust. Punane valgus tungib kahe cm sügavusele ja peegeldub sealt tagasi. Teatud ülesande andmisel saab näha, milline piirkond ajus töötab
Ohtlik võib aga olla süstitav radiaktiivne aine. Kompuutertomograafia (CT) - rönrgeni põhimõttel. Saab vaadata ajukoe tihedust (nt kasvaja juures tihedam või hoopis on aju kuskilt tühi, ära kärbunud). Magnetresonants kuvamine (MRI) - muutus ajas. Inimene pannakse kompuutrisse lamama, väljastatakse magnetkiirgust, mis peegeldab meie ajult tagasi ja selle põhjal pannakse kokku aju pilt. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) - külili kaheksa kujuline aparaat on pandud kukla peale. Kasutatakse nt seoses valetamisega, et kindlaks teha, millal inimene valetab. Functional Near Infrared Spectroscopy (funktsionaalne infrapuna spektroskoopia) fNIRS - infrapuna meetod. Latekse ajju laseritega punast valgust. Punane valgus tungib kahe cm sügavusele ja peegeldub sealt tagasi. Teatud ülesande andmisel saab näha, milline piirkond ajus töötab
Kuula ütelda. Ma teadsin, et see nii lihtsalt ei lähe. hoolega. Mõlemad te siia ei jää. Sina lähed Ma nagu aimasin, et mingi jama tuleb. Oh sa ja teed hommikuni aega parajaks. Võid kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! minna suure tee peale, või lähed paar ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. kilomeetrit jõge mööda alla, seal on Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi kitsesöögimaja, sinna mahub külili viskama, ei ole nii hull. katus peal ja puha, aga soovitan siiski olla OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! liikumises. Mida sina tead. (Paus.) Hea küll, ehmatasin ROLAND: Laura? teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetada. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda ole midagi hullu. Kõik on hästi
valmistajad olid kokku puutunud pronkskirvestega (pronkskirveid valati kahes vormis, nii et vahele jäi rant). Taheti ka häid kirveid teha ja arvati, et väline vorm on kõige olulisem. Kesk - Euroopas olid sel ajal juba esimesed vaskesemed olemas. Selgelt tegelesid maaharimise ja karjakasvatusega Põhja - Euroopas just nöörkeraamika kultuuri esindajad. See kultuur on tuntud matusepaikade järgi. Matusepaigad on asulatest väljaspool, viidi läbi erilisi kombeid. Surnu on pandud hauda külili ja kägeras, vaheliti käed vastu rinda, pea rinna peal. On välja pakutud, et järsku olid nad kinni seotud või nahkade sisse mässitud. Kammkeraamika aja surnuid maeti asula alale hoone alla, arvati, et surnu aitab elavatel edasi elada. Aga nüüd nöörkultuuri ajal maetakse surnud asulast välja, kinni seotud, kivid mõnikord haua peale laotud. See oli teine vaade teispoolsele maailmale, surnu on ohtlik. Nöörkeraamika erineb väga kammkeraamika kultuurist.
kahjustused merevee poolt. P1: Sellise tooliga kui sa sisse lähed, siis varsti on sul, varsti roostes laagrid või tont teab ... Sama seisukohta toetas ka intervjueeritud hooldaja, kes rääkis omast kogemusest. KM: Liiva sees liigelda on ebamugav. Päikese käes olla on ebamugav, palav on. Kui teised inimesed lähevad liigse päikese käest vette jahutama siis ratastoolis inimesel puudub see võimalus. Ta võib sinna vee piirile külili keerata, kuid ta ei sa sealt ära ja mida ta seal väga madalas vees teeb? Aga ratas tooliga ei sõida ju soolasesse vette, ratas toolid on teadupärast väga kallid. Nendega tuleb hiljem ka toas liigelda, ta ei sõida sellega sinna pläga sisse. Ta vajub sellega sinna kinni ja mitte üks vägi ei tõmba 100 kg meest sealt välja enam. Paarisintervjuu osalised lisasid veel juurde, et põlvist saadik vees olemine ei ole lahendus supluseks.
välitöid. Üldised ettevalmistusabinõud 37 Valguskaabli põhielemendiks on väga peen (0,125mm tavaliselt) kvartsklaasist valmistatud kiud. See on habras ja võib katkeda liigse tõmbejõu puhul. Ka muljumis- ja paindejõud tekitavad pingeid. Seepärast peab paigalduses silmas pidama üldisi ettevaatusabinõusid. Kui paigaldad valguskaablit, pea meeles, et: · Käsitse ettevaatlikult, ära pilla ega lase külili vajuda. Kui tuleb rulli pöörata, tuleb seda teha noolega näidatud suunas ja ainult lühikest maad. Mudu kaabel rullil lõdveneb ja tõmbehetkel võib kinni jääda. · Ära ületa suurimat lubatud tõmbejõudu (tavaliselt 1000-8000N). · Pea silmas minimaalsetpainutusraadiust, nii asendusrajal kui püsiasendis. · Vedamiskiirus ei tohi olla liiga suur (kuumenemine kanalitorus). · Käsitse kaablit hoolikalt. · Jätkupaik tuleb valida mõistlikult.
o VENEKIRVESTE KULTUUR- 2200eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nim. Seda vk k. o Uuele hõimule oli iseloomulik veel: nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed. o Matmiskombed- maassekaevatud aukudesse suruti külili, tugevasti käkerdatud asendis, põlves vastu rinda surutud ja sageli üks käsi peaall. Kalmistud ise paiknesid asulatest eemal, mõne veekogu lähedal või kõrgemal künkal. o Nad tegelesid juba algelisema loomakasvatusega- lambad, kitsed, veised ja sead. o Mõningatel andmetel tundisid nad juba möningaid kultuurtaimi, seega võib venekirveskultuuri seostada maaviljeluse algusega Eestis.
kuni Uraalideni. Seetõttu peetakse selle kultuuri elanikke läänemeresoomlaste (eestlaste, soomlaste, liivlaste jt) esivanemateks. Oletatavasti oleme meie pärinud neilt oma keele. Umbes 2200 a eKr jõudsid lõuna poolt Eestisse taas uued hõimud. Neile iseloomuliku, kujult venet e paati meenutava, hästi lihvitud kirve järgi nim seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Selle kultuuri esindajad matsid surnuid asulatest eemale. Surnu asetati hauda külili, kägardatud asendis. Kuna hauapanustes on leitud koduloomade luudest tehtud esemeid, on üsna kindel, et nad kasvatasid sigu, lambaid, veiseid ja kitsi. Tõenäoliselt tundsid nad ka mõningaid kultuurtaimi. Neilt on eesti keelde tulnud näiteks sellised sõnad nagu "kirves", "hernes", "seeme", "vagu", "härg" jt. Leidude põhjal on kindel, et venekirveste kultuuri esindajad kuulusid europiidsesse rassi (kammkeraamika inimesed mongoliidsesse)
plastmass- sondi kaudu epiduraalruumi (epiduraalruum=selgroolülide sees paiknev ruum). See pidurdab emakast ja sünnitusteedest tulevad valuärritused. Epiduraalsondi paigaldab ja analgeesiat teostab anestesioloog e. narkoosiarst. Enne sondi paigaldamist pannakse sünnitajale veenikanüül, mille kaudu on vajadusel võimalik manustada vedelikke ja ravimeid. Seejärel paigaldatakse epiduraalsond, mille jaoks tuleb sünnitajal lamada külili, painutada põlved vastu kõhtu ja pea rinnale nii, et selg oleks maksimaalselt küürus. Võimalik on kasutada ka istuvat asendit. Nahk nimmepiirkonnas pestakse desinfitseeriva lahusega ja kaetakse steriilse linaga. Tuimesti süstitakse punktsioonikohta, tavaliselt III-IV nimmelüli ogajätke vahele. Tuimestatud kohast punkteeritakse epiduraalruum spetsiaalse nõelaga, mille kaudu viiakse epiduraalruumi plastmass-sond ning nõel eemaldatakse. Sond kinnitatakse nahale plaastriga
50 km/h. 60 km/h. 70 km/h. Millise suurima kiirusega tohib sõita kerghaagisega B- kategooria veoauto asulavälisel teel? 100 km/h. 90 km/h. 70 km/h. Millised võivad olla tagajärjed mootori ülekoormamisel? Detonatsioon. Löökkoormus jõuülekandes. Veojõu vähenemine. Märk on paigaldatud hoovist väljasõidu ette. Kus on juht kohustatud peatuma? Märgi ees. Kohas, kus sõidutee on nähtav 50 meetri ulatuses. Lõikuva sõidutee ääre ees. Milline nimetatud teguritest mõjutab auto külili paiskumist kurvis liikumisel? Tekkiva kesktõuke- (tsentrifugaal-) jõu väärtus. Auto massikeskme kõrgus. Auto rööbe (rattavahe). Tähistatud parklas on viis kohta. Kõik kohad on hõivatud. Kas tohid peatuda parkimiskohtade kõrval? Jah Ei Hakkad autoga tanklast välja sõitma. Lõikuval teel lähenevad vasakult pisimopeed ja jalgrattur. Kes peab teed andma? Pisimopeedi juht ja jalgrattur minule Mina jalgratturile ja pisimopeedi juhile Kes peab andma teed? Trammijuht. Autojuht.
paar lehte üles kirjutatud punkti ja eksami kohta ka mõned lehed. "Ooo! See on eriti äge kostüüm, see on ka väga lahe! Ja see on üle kõigist!" ütles Andres minu joonistustest sisse võetud. Olin meelitatud. "Oi, aitäh!" ütlesin veidike punastades. Kui Andres oli mu mapi läbi vaadanud, küsisin Andreselt veidi solvunult. "No, kus sa siis eile terve päeva olid?". Andres jahmus veidi "Eee... Ma pidin päästjatel aitama õnnetust likvideerida. Ühel tänaval kukkus kaubaauto külili vastu ühte maja ja maja üks külg varises auto peale. Sa oleks pidanud seda ka raadiost kuulma või telekast," rääkis Andres väga kurvaks muutudes. "Oh, kui kohutav! Kas seal õnnetuses keegi viga ka sai?" küsisin murelikult. "Jah, see õnnetus nõudis viis surnut ja need on autojuht, kaks jalakäijat ja kaks majas viibijat. Majas viibijad olid mõlemad lapsed. Osad jalakäijad ja autojuhid said vigastada. Seda õnnetust oli väga raske likvideerida
tuimestusvahendit. Viis vasikat on optimaalne arv sellepärast, et viienda vasika süstimise ajaks on esimesele vasikale tuimesti juba mõju avaldanud, mis lubab alustada nudistamist. Järgmiseks kontrollitakse, kas nudistamisaparaat on piisavalt kuum. Selleks vajutatakse aparaadi otsik lauatükile ja hoitakse 2-3 sekundit. Kui lauale tekib tugev põletusrõngas ning eritub suitsu, siis on aparaat nudistamiseks vajaliku kuumuse saavutanud. Vasikas pannakse külili, üks töötajatest fikseerib vasika ja teine alustab nudistamist. Ta asetab kuumenenud aparaadi sarvealgme keskele 5-6 sekundiks, samal ajal pöörates aparaati mõlemale poole, et veenduda, kas sarvetohl eraldus sarvealgmest. Juhul, kui aparaat jäetakse liiga pikaks ajaks sarvealgmele, võib tekkida tugev verejooks, mille peatamiseks tuleb haavale teha side. Mõne aja möödudes kontrollitakse (eriti suveperioodil) põletushaavu ja vajadusel desinfitseeritakse. 3.9.7
Idas ulatusid nöörkeraamika kultuurid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud. Nöörkeraamika kultuuri iseloomustavad veel teistsugused matmiskombed. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all. Mõne tugevasti kägardatud luustiku puhul on arvatud, et surnu võis olla kinni seotud. Ühe arvamuse järgi võib see viidata muutustele usundis: surnuid hakati kartma. http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B6%C3%B6rkeraamika_kultuur (17.09.2012) Olümpiamängud – kreeklaste kõige tuntumad võistlused jumalate auks Zeusi pühapaigas Olümpias Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel, kuhu kogunesid sportlased kõikjalt, kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
