Niiluse krokodill Välimus Niiluse krokodill on Aafrika suurim krokodill. Ta võib kasvada isegi kuni kuue meetri pikkuseks ja kaalub sageli 700 kilogrammi. Tal on hirmuäratavalt teravad hambad. Selg on Niiluse krokodillil tumeroheline, väikeste mustade laikudega, kõht määrdunud kollane. Niiluse krokodill saab vee all elada, kuna silmad, ninasõõrmed ja kõrvad asuvad pea ülaosas. Nii saab loom vees olles näha, kuulda, nuusutada ning ka hingata. Toit Niiluse krokodill jahib jõe või järve äärde tulevaid loomi. Ta püüab gaselle, pühvleid, metsikuid koeri ja ka lõvisid. Ohvri ilmudes ründab krokodill ohvrit välkkiirelt ja tirib vee alla, haarates ta tugevalt lõugade vahele. Tema ohvriks võib langeda ka inimene. Krokodillid lebavad madalas vees, pistes vee alt välja vaid ninasõõrmed ja silmad
Arvutimängud võivad olla ka vägivaldsed, mis omakorda mõjutavad vaimset tervist, arusaamist reaalsest maailmast ning elust. Kui arvutimängus on vägivald, tulistamine, tapmine, jne., siis laps lukustabki end sinna virtuaalmaailma ja peab seda tõeliseks. Pikaajaline ekraani vahtimine mõjutadab silmi ja nägemist. Arvutimängudes on ka tavaliselt heli efektid, muusika ning muud taustahelid. Efekti tõstmiseks kasutatakse tavalisest kõrvaklappe. Arvutimänge mängides kahjustuvad kõrvad, inimene väsib vaimselt, eriti kui muusika või heli on väga valju. Arvutimängud ei maksa mitte vähe. Inimesed, kes mängivad arvutimänge peavad ka endale arvutimängud ostma, mille jaoks kulub palju raha. Populaarsed arvutimängud maksavad 15- kuni 60 eurot. Paljudel arvutimängudel on ka mängusisene valuuta, mida saab raha eest osta. Siit saab järeldada, et arvutimängud ei mõju mitte ainult tervisele vaid kulutavad kas vanemate või lapse sääste.
tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Kuulamas nereiidid: Amphitrite, Galateia, Thetis. 6. Sireenid Sireenid olid kreeka mütoloogias tavaliselt linnu keha ja naise peaga deemonid. Neil olid mitmesugused erilised võimed. Oma kauni lauluga lummasid nad möödasõitvaid laevnikke, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele ja hukkusid. Nendega oli kimpus ka Odysseus, kuid ta lasi oma kaaslaste kõrvad vaha täis toppida, ennast masti külge siduda ja pääses hukkumisest. 7. Pygmalion legend. Kreeka mütoloogias andekas noor Küprose kujur, kes naistevihkajana oli otsustanud mitte kunagi abielluda, kuid loonud suurepärase elevandiluust naisekuju, armus sellesse ja oli äärmiselt õnnetu. Pygmalioni palvel elustas Aphrodite kuju, kelle Pygmalion nimetas Galateaks, ja austas nende pulmi oma osavõtuga. 8. Antigone legend
Selle referaadiga teen lühida ülevaate huntidest- millest nad toituvad, kuidas elavad ja kus neid leidub. 3 Hundi välimus Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg[3], maailmarekord 78 kg). Saba on 3550 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. 4 Elupaik ja -viis
Värvus on kärplastel väga mitmekesine: ühetooniline, vöödiline, laiguline, mõnikord alapoolel tunduvalt tumedam kui ülapoolel. Aastaaegade lõikes muutub karvastiku kohevus ja tihedus tunduvalt, kaks liiki on talvel koguni lumivalged. Enamik kärplasi on väikesed või väga väikesed, vähesed aga keskmise suurusega loomad. Nende tüvepikkus on 15 kuni 120- 150 cm, mass 100 g kuni 40 kg. Kõigil kärplastel on lühikesed kõrvad ja viis varvast nii esi- kui ka tagajäsemetel, neil on pikk saba ning pikad mitte sissetõmmatavad kõverad küünised. Enamikul kärplastest on suurepärane haistmismeel, mis aitab neil jälitada saaki ja vahetada üksteisega informatsiooni. Kõigil neil on päraku juures õlist tugevalõhnalist vedelikku tootvad lõhnanäärmed. Kärplaste seas leidub erakordselt hinnatud karusloomi. Nende hulgas on tuntud jahiobjekte, aga ka farmides
Pidulikul puhul oli pluus valge, nagu ennegi. Valge pluus oli siidiriidest. Õpilased pidid olema puhtad ja korralikult riides. Ema klassijuhataja ja matemaatikaõpetaja nõudis, et enne klassi ette minekut tuleb kuuenööbid kinni panna. Klassist valiti sanitaarvolinikud, kelleks olid minu ema ja tema pinginaaber. Nemad valiti sellepärast, et nende käed ja riided olid alati puhtad. Nad kontrollisid iga nädal klassijuhatajatunnis, et kas õpilastel on käed pestud, sõrmeküüned lõigatud, kõrvad ja kaelad puhtad, ja et täisi poleks peas. Juhtus, et poistel olid sageli kõrvad pesemata. Ja muidugi ka riided. Kui kõik olid kontrollitud, siis sanitaarvolinikud ütlesid klassi ees, kellel on näiteks kõrvad mustad. Kellel olid kõrvad mustad, sellel oli veidike häbi ka, ning mõnikord käskis õpetaja minna kohe pesema. Kui keegi tüdruk oli ennast meikinud, saadeti ta kohe WC-sse pesema. Tüdruk sai riielda. Kui
palju aega. Oksaneni tähtsus Oksanen on ikkagi tõsine psühholoogiline kirjanik, kelle romaanid väärivad lugemist ja käsitlemist ka muus võtmes kui pelk ajaloopropaganda. Ta armastab eesti valgust, nagu ta räägib ka ise intervjuud andes ja ta on ka saavutanud tuntuse omalaadse Eesti advokaadina Soomes, teretulnud vastukaaluna soome neostalinistide pundile. Oksaneni tsitaadid "Inimesele on vaja teist inimest ja kedagi, kellega rääkida." "seintel on kõrvad ja kõrvus ilusad kõrvarõngad." "Inimesele on vaja teist inimest ja kedagi, kellega rääkida." Kasutatud materjal: http://www.scribd.com/doc/28760992/Sofi-Oksanen-Puhastus-tsitaadid- · http://et.wikipedia.org/wiki/Sofi_Oksanen ·
lärmakad ja erksavärvilised Taimestik Kõrged võrad Kirjud õied Plank- ja tugijuured Lehed paksud ja nahkjad Õhujuured Liaanid Epifüüdid Taimede kohastumised puude lehed vahaga kaetud teravatipulised lõhedega puudel tihti tugijuured liaanidel õhujuured õied suured erikujulised värvikirevad Loomade kohastumised Ööloomadel hiiglasuured silmad või väga tundlikud kõrvad ja nina Paljud mardikad helendavad ööpimeduses Värvikirevad linnud, erksad värvid aitavad nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga Eredavärvilised konnad, nahk niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. Vihmametsast üldisemalt Vihmamets on: tihe lopsakas liigirikas
Auto surutiib ("spoiler") Esimene tehasest väljunud spoileriga auto oli Ferrari 275 GTB, oktoobris 1964. Esimene Ameerikas toodetud auto mis väljus tehasest spoileriga oli Shelby GT 350 (1966). Eestis ei tegutse spoilerite tootmisega seotud asutusi. Küll aga valmistatakse neid küllaltki suurel hulgal motohuviliste poolt. Spoilereite kasutamine muudel masinatel: Mille jaoks? Vägagi tähtis on spoilerite Auto surutiibasid ehk spoilereid võib olla nii auto esi- kui ka tagaosas ning neil ...
a- või b-ga ning tunnusteks on nt. heledad juuksed ja sinised silmad. Kui geenis on olemas dominantne alleel siis see kindlasti avaldub. Kuid kui geenis dominantne alleel puudub ning on kaks retsessiivset siis avaldub retsessiivne alleel. (Seletad järgmisel leheküljel mõistekaarti) Seepärast ongi lapsed nii ema kui ka isa nägu. Kuid kehakuju, näojooned, juuste ja silmade värv ning muu võib pärineda ka vanaemalt või vanaisalt. Nii võib olla, et ühel lapsel on isa nina, ema kõrvad, vanaema iseloom ja vanaisa vaimsed võimed. Mõnikord on ka nii, et lapse valimus sarnaneb hoopis onule või tädile, kes on ju ka vanaemalt ja vanaisalt saanud oma välimuse nagu ema ja isagi. Ainult emal ja isal pole neid tunnuseid näha.
Väljudes vabaduseväljakul, kiirustasime me kiriku juurde. Tee oli mulle tuttav, sest see asub agentuuri kõrval, mille liege ma olen Madisega. Tuli välja, et me polnud esimesed ega ka viimased jõudjad. Õpetaja saabudes siseneti kirikusse. Ekskursioon kestis umbes nelikümmend minutit ja seda tutvustas meile noor, pikk ja väga saleda kehaehitusega naisterahvas. Vaiknehäälne giid rääkis meile kiriku ajaloost ja kunstist. Et teda selgelt kuulda, olid kõigil huvist kõrvad kikkis. Kiriku võimsaim maal kujutas endast surmatantsu. Sajandeid säilinud maal kujutas endal vaheldumisi tantsivat skeletti ning seisuste esindajaid. See näitas, et surma ees on kõik võrdsed. Mina jäin väljareisiga ülimalt rahule, sest on huvitav näha, kuulda ja täiendada oma teadmisi asjadest, millest sul varem aimugi polnud või olid nad hägused. Klassikaaslaste kommentaare kuuldes, väidan ma kindlalt, et kõik jäid nende kiirelt möödunud neljakümne minutiga rahule
järgus. 4 2. SÜMPTOMID Eri juhtudel võivad Edwardsi sündroomi väljendusvormid väga erinevad olla. Siiski toon välja levinumad. · Väike kasv · Söötmis-/söömisraskused · Hingamisraskused · Arengupeetus · Vaimne väärareng · Eraldumata munandid poisslastel · Suurem muhk kuklal või peas · Väike pea · Väändunud/väärarenenud kõrvad · Tavatult väike lõug · Väike suu · Lõhe huules/suulaes · Püstakil ninaots · Kitsad silmalaud · Lai vahe silmadel · Longus ülemised silmalaud · Kokku kasvanud/väändunud sõrmed · Väljaarenemata pöidlad/sõrmeküüned · Kodarluu puudumine · 2.-3. varba kokkukasvamine · Kompjalgsus · Väike vaagnaluu, mis takistab puusade liikumist · Lühike rinnaluu · Neerude väärarengud
Ta on eelkõige tuntud, kui "Rock Hotel"'i solistina. Tema repertuaaris on väga palju häid ja tuntuid eestlaslikke laule. Kindlasti tuleb meelde laul "Eestlane olen ja eestlaseks jään", mis on kui kirjutamata Eesti hümn ja tuleneb laulva revolutsiooni aegadest. Kõikide esinejate hääled on võimsad ja nad sobisid väga hästi koos kontsertturneele. Mulle väga meeldib, et "Noorkuu" teeb pop-jazz a capella stiilis muusikat. See on just erinev teistest, on põnevam kuulata, kõrvad lausa puhkavad nende häälte kooskõla kuulates. Jõuluturnee oli originaalne, sest esiteks ma polnud live'is arvatavasti käinud veel "Noorkuud" kuulamaski ja kõik need lauljad sobisid tohutult hästi koos esinema. Lausa õnn oli neid kuulata, eriti veel sellisel ilusal jõuluajal, kui sa kuulata ka jõuluteemalisi laule. Ma jäin väga selle kontsertiga rahule ja kindlasti ei ole mitte midagi ette heita. Selline kontsert sobis just kõige rohkem mulle, sest vahel on
ka raibet süüa. Jahil käib ta tavaliselt öösel. Metskass oskab hästi ronida. Tal sünnib 2 kuni 4 poega. Sündides kaaluvad pojad umbes 40 grammi. Metskassil on palju vaenlasi näiteks hundid, ilvesed, koerad jne. Metskass on muutunud haruldaseks loomaks. Et nad väljasuremisohtu ei satuks on neid hakatud nt loomaaedades paljundama. 1.3 ILVES Ilvese nägu sarnaneb kassi näole ainult kõrvad on tal tutiga ja põskedel on habe iseenesest mõistetavalt on ta ka suurem kui kodukass. Saba on tal lühike. Tema pikkus on umbes 1 meeter. Värvus on ilvestel suvel ja talvel erinev. Suvel on nad punakad- pruunikad, talvel heledamad ja hallikamad. Ilves on ainuke metsik kaslane, kes Eestis elutseb. Veel elab ta Soomes, Rootsis, Norras ja ka Põhja-Ameerikas. Tal on pikad jalad, üsna suured käpad ja soe kasukas, mis kaitseb teda külma eest. Ilves võib elada igasugustes metsades
seda ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Seda, millest Kant kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks: keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada. Kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie silmadel on kindlad ja väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. Kui loeme üles kõik oma võimed, siis nende piiresse mahtuv ongi kokku see, mida me võime tunnetada. Öeldu ei tähenda, et midagi muud pole olemas, kuid kui see miski, ükskõik mis, ka olemas on, siis ei suuda me seda haarata.
filosoofia skandaaliks ning keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada (http://et.wikipedia.org/wiki/Immanuel_Kant#Tunnetus). Ma olen nõus kuulsa filosoofiga, et kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie silmadel on kindlad ja väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. 1. IMMANUEL KANT (1724-1804) Immanuel Kant oli saksa filosoof. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. See maalib meile slime ette pildi lühikesekasvulisest targast mehest, kellest lasusa õhkub teadmisi ja elutarkust.
"asi meie jaoks". Me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie erinevad meeled tajuvad asju täiesti erinevalt. Silmadel on kindlad ja samas väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. Kui loeme üles kõik oma võimed, siis nende piiresse mahtuv ongi kokku see, mida me võime tunnetada. Öeldu ei tähenda, et midagi muud pole olemas, kuid kui see miski, ükskõik mis, ka olemas on, siis ei suuda me seda haarata.
välimises kihis arenevad organid ja koed sealhulgas närvisüsteem, juuksed, silmad, nahk. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. Kuuendal nädalal saavad oma kuju neerud, maks, kopsud. Nüüd on loode üle viie millimeetri pikk. Ta pea ja keha on peaaegu ühesuurused. Süda lööb 140-150 lööki minutis. Rasvkoe voldid pea juures arenevad lapse lõualuudeks, põskedeks ning lõuaks. Kahest lohust pea külgedel arenevad kõrvad, kühmud näos annavad märku silmade ja nina arengust. Loode on marja suurune. 7.-9. nädal Hakkavad arenema käed ja jalad. Kuna kondid on paigas, hakkab keha massi koguma ning kaalub ligi 15 grammi, kasvab päevas 1 millimeeter. Loode toodab uriini. Moodustunud on peamised siseorganid. Varbad ning sõrmed eristuvad üksteisest. Loode sarnaneb kujult lapsega. Loode imeb pöialt, oskab neelata lootevett ning ennast liigutada. Tunneb õrnasid puudutusi. Häälepaelad hakkavad arenema. 10.-13
Loomad · tingimused eluks väga mitmekesised liikide arvukuselt ainulaadne koduks pooltele loomaliikidele · väga palju linnuliike · vees ligi 5000 kalaliiki arvatakse, et umbes 2000 on veel avastamata · eriti palju putukaliike ainuüksi liblikaliike tuntakse üle 30000 · uusi liike avastatakse pidevalt juurde Loomade kohastumused: · hea ronimis- ja hüppamisvõime · hästi arenenud küünised · tundlikud kõrvad ja nina · sageli vees toituvad · tihe karvkate · mitmetel liikidel lennus · head vigurlendajad · ööloomadel suured silmad · linnud kärarikkad · paljud liigid värvikirevad · mardikad helendavad öösel Inimene vihmametsas · kliima pole eriti tervislik · põliselanikud kääbusrassidest · hõredalt asustatud · külad jõgede ääres või rannikul · peamiselt arengumaad · algeline alepõllundus, kasvatatakse bataati ja maniokki
õistaimi. Suure Liivakõrbe domineerivaks taimeks on Spinifex. Põõsastest leidub Suures Liivakõrbes mitmeid akaatsia liike. Üks neist on inglisekeelse nimega umbrella bush (Acacia ligulata). 4 LOOMASTIK Suur Liivakõrb pole eriti liigirohke loomade poolest. Väiksematest loomadest elab seal inglisekeelse nimetusega bilby,kellel on hästi suured kõrvad. Kõige tuntum on punane känguru. Suure Liivakõrbe roomajatest on inglisekeelse nimega Thorny Devil, ehk Okkaline draakon või okkaline kurat (Moloch horridus). Okkaline kurat kasvab kuni 20 cm ja see võib elada kuni 20 aastat. 5 RAHVASTIK Piirkond on hõredalt asustatud.Peamised elanikud on põlisrahvad, aborigeenid.
NÄGEMINE Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Täpselt nähakse ainul...
Füüsika küsimused. Aatomituum Missugune asjaolu torkab silma elementide aautommasse jälgides? Aatommassid on väga lähedased täisarvule. Mis on tuuma massiarv? Ümardatud aatommass. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum? Puudub neutron. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? P. Arvu tuumas Mis on isotoobid? Keemilise elemendi teisend, prootonid samad, neutronid erinevad. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, ...
väärtushinnangute muutumise pärast Draakonid võõrsil kujundab lastes mõistvat suhtumist sõjapõgenikesse ja teistesse võõrastest kultuuridest tulnutesse Milliseid Aino Perviku kirjutatud raamatuid tead? Kes see on? Mööda õõtsuvat sood ja lagedat raba uitas üks muretu olend. Rebasest veidike vähem, siilist ivake suurem. Ümariku keha küljes lühikesed käed ja tillukesed jalad. Peas laiad lamedad kõrvad ja suured tumedad silmad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis jalgade peal püsti kui pisike inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. Kes see on? Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. See oli asustamata saar. Seal elasid ainult linnud. Ja ainult üks ..... . Ta oli pikk luine vanaeit, kelle juuksed olid alati sakris ja kasimata nagu harakapesa. Oma väikeses majakeses punases vasest katlas keetis ta vahest nõiarohtusid. Sest see ..... oli tegelikult
Esineda võivad ühe- või kahepoolsed, võib esineda ka premaxilla osa ageneesi. Huule- suulaelõhed kui ka nende kirurgiline ravi läbi kasvu pärssiva toime tingivad näoluude asümmeetrilist kasvudefekti. Kudede defitsiit ja armkude hoiab tagasi maxilla kasvu ja arengud. Lõhedega ilmneb tihti ka osade hammaste puudumine. Kõik need faktorid soodustavad näo piirkonna asümmeetriat, mis tingivad näo ja hammaste keskjoonte Muud sümptomid Deformeerunud, madalal asetsevad kõrvad Sõrmede spastilisus ja omapärane asetsus Polüdaktüülia (80%) kuuesõrmelisus, varvaste reastushäire Peaaegu kõikide siseorganite kaasasündinud väärarendid Tsentraalnärvisüsteemi anomaaliad (haistmisaju puudumine) Südamerikked Urogenitaal süsteemi väärarendid (57%), krüptorhism, kahesarveline emakas Raske vaimne alaareng Hemangioomi
Kui mõni kapibaara vaenlast märkab, annab ta temast märku köhatust meenutava hädasignaali abil. Ülejäänud karjaliikmed tarduvad seejärel paigale ja kuulatavad, kuni vaenlane eemaldub või pagevad vee alla peitu. Kapibaara suurim vaenlane (peale inimese) on jaaguar. Kapibaara toitub eranditult taimsest toidust. Ta otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ja muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvad kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supleb või veetaimi hangib. Söömas käib ta reeglina hommikul vara, hilisel pärastlõunal või öösiti, sealjuures läbib ta oma territooriumi piires tihti piki vahemaid, enne kui oma puhkekohta naaseb. Kapibaara näksib rohtu oma suurte ja laiade lõikehammastega ja peenestab seda purihammaste vahel.
Füüsika küsimused. Aatomituum Missugune asjaolu torkab silma elementide aautommasse jälgides? Aatommassid on väga lähedased täisarvule. Mis on tuuma massiarv? Ümardatud aatommass. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum? Puudub neutron. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? P. Arvu tuumas Mis on isotoobid? Keemilise elemendi teisend, prootonid samad, neutronid erinevad. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, ...
seda sellises kottpimeduses. Kuid õnneks silmas vanem vend ühe seina ääres laternat. Nad panid selle põlema ning suundusid ühte käikudest. Käigu laest tilkus vett, nii et nad olid varsti märjad nagu kassipojad. Varsti jõudsid vennad käikude ristmikuni. Kaarti vaadates said nad aru, et peavad minema vasakule. See käik ei olnud aga enam ohutu. Edasi viis ainult kitsuke rada, millest kahel pool oli keev vesi. ,,Siin võime kohe kõrvad pea alla panna," ütles keskmine vend, kellel ilmselt süda saapasääres oli. ,,Ära tee kärbsest elevanti," vastas talle noorem vend ja hakkas esimesena kindlal sammul mööda kitsukest rada astuma. Talle järgnesid ka teised. Kui nad selle takistuse läbisid, ütles keskmine vend: "Tänu taevale, et me siit läbi saime!" Järgmine katsumus oli aga veel alles ees. Nad jõudsid maa-aluse järve äärde. ,,Äh, vihma käest räästa alla," ütles keskmine vend
aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Mõnede taimede varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks. Efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti. Taimede pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes. 6. Loomastik Paljud loomad jäävad suveunne. Neil on suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks. Paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest. Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest. Toiduks valitakse enam-vähem kõike, mis hamba alla hakkab. Tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Sageli on parim kaitse osavus ja väledad jalad. Gobi kõrb on koduks näiteks nii kahe küüruga
Põhjus : Liigne 47'es kromosoom (21.kromosoom on kolmekordne) Esinemissagedus: 1:1800 (kõige sagedasem kromosoomhaigus) . See ei sõltu riigist ega piirkonnast, kuid suuresti ema vanusest. Näiteks alla 25-aastaste naiste seas esineb see iga 15002000 sünni korral, üle 40-aastaste emade juures aga juba 1:40. Keskmine eluiga: Ligikaudu 40 eluaastat. Iseloomulikud tunnused:Lühikene nina , viltuse lõikega silmad , lai lame nägu , suur lõhedega keel , deformeerunud ja madala asetusega kõrvad , hammaste anomaaliad , kaasasündinud südamerikked , lihastoonuse alanremine . Tõsisem puue on aga vaimne alaareng , vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Nad on vastuvõtlikumad haigustele , kuna neil esined immuunsüsteemi häireid. Neil esineb sagedamini kasvajaid ja nakkushaigusi. Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John Langdon-Downi poolt 1866. aastal. Kassikisa sündroom Põhjus: Viienda kromosoomi kahjustus Esinemissagedus:1:20 000-50 000
Vaadeldav loom: KODUKASS Latte, vanus üks aasta PEA - Pea on mu kassil üsna suur (nii umbes meesterahva rusika suurune), selle pikk ja puhvis karvastik muudab pea veel massiivsemaks. Värvuselt on ta üldtoonilt helepruun, kuid mõnest kohast tulevad nähtavale ka tumedamad triibud karvastikus. Pea kuju on otsevaates üsna ümar, külje pealt on näha, et ette ulatub väike koon. Tema kolmnurksed kõrvad on süsimustad, suuruselt ehk keskmised kassikõrvad, asetsedes pealael kikkis. Salapärased mandlikujuga tumepruunid silmad upuksid justkui karvastiku sisse ära. Ime, et ta sealt alt üldse välja näeb. Tema väike niiske nina meenutab otsevaates kujult kolmnurka. Kompimiskarvad justkui veniksid ja veniksid kaugusesse. Need on tal tõesti väga pikad. KAEL - Tema lumivalge kael tundub olevat üsna jäme (põhjuseks võib pidada jällegi kohevat karvastikku) aga
puudu on 1 X-kromosoom. Sageli jääb haigus vastsündinu eas diagnoosimata ja haigus avaldub alles siis, kui oodatav puberteet ei alga. Imikueas võib olla käe- ja jalalabadel turse, iseloomulikud on voldid kaelal, mis algavad kõrvade juurest ja ulatuvad kuni õlgadeni. Lapsed on lühikest kasvu, kuigi 3-5 eluaastani on kasv normaalne, siis edasi jääb pikkus ~140cm. Neil on kuklal madal juustepiir, üksteisest kaugel asetsevad rinnanibud, suured kõrvad, kõrge suulagi, palju sünnimärke. Sageli on neil kaasasündinud südamerikkeid, neeruanomaaliaid. Hiljem võivad areneda kilpnäärmehaigus, diabeet ning ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine. 90%-l turneri sündroomiga neidudest ei alga puberteet (ei arene rinnanäärmed ega alga menstruatsioon). Vaimne areng on tavaliselt normaalne. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks : Kromosoomanalüüs: Kõige aktuaalsemad on tänapäeval sõeluuringud raseduse I trimestril.
Neid enamjaolt kuulataks sellepärast , et väljendus viis on konkreetne ja arutlev, sealsamas ka ropustne ja labane. Väga suurt rolli ei mängi tänapäeval laulja hääl ega ka musikaalsus vaid see milline laulja välja näeb ja milline on tema suhtumine. Sellepärast öeldaksegi , et " inimene kuuleb silmadega " . See on asi mis mõjutab väga noore muusikahuvilise muusika maitset. Kuigi jah , kui artist päris nii laulab nagu siga aia vahel , hakkab varem või hiljem fannidel lihtsalt kõrvad valutama ja artist ongi, kui mahakantud leierkast. Sest tuleb uus ja huvitavam, kes pakub paremat showd ja teinekordki avatumat ja räigemat teksti või koguni koputab noorte tunnetele, pannes läbi laulusõnade end imetlema ja armuma. Silmapaistvamatest maailma artistidest nimetaksin mõned: Rihanna, Justin Bieber, Lady Gaga, One Direction. Tuleme tagasi nüüd arvutiga produtseeritud muusika juurde. Sellist muusika stiili , kus produtsent
Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid. Meeled vahendavad informatsiooni läbi meeleelundite(näiteks silmad, kõrvad, ninaõõne haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid nahas), mis muudavad füüsikalised stiimulid närviimpulssideks[1]. Meeleelundite poolt vahendatavad aistingud võimaldavad loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele. Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine,kompimine, haistmine ja maitsmine. Meeli on kindlasti rohkem – valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel ja propriotseptsioon[2]. Eri
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anna Popova HT13-KE Mikrolappide,-moppide omadused, kasutamine ja hooldus Referaat Õpetaja: Maie Ründva Tallinn 2014 Meie koristajate põhiline abivahend on puhas mikrokiudlapp. Rõhutada tuleb sõna puhas, kuna korralikult puhastamata mikrokiudlapp kaotab oma eelised tavalise puuvillalapi ees. Tihti piisabki kodukoristuses puhtast veest ja mikrokiudlapist. Pesuaineid tuleb lisada vaid vana ja tugeva mustuse korral ning vajadusel köögis, vannitoas ja WCs. Kasutades erinevaid värve, on lihtne luua süsteemi erinevate ruumide koristamiseks, näiteks: punasega koristad WC-d ja kollasega kööki. Mis asi on mikrokiudlapp ja kuidas seda hooldada? Mikrokiud tähendab eritehnoloogiaga lõhestatud sünteetilist niiti. Lõh...
mai lõpuni valgest pruuniks. Valgeks muutumine käib järkjärgult, kõigepealt saba siis tagumised jalad ja seejärel lähvad valgeks selg, tagaosa ja kõrvade esiosa. Emastel vahetub karv varem kui isastel. Sama aasta noorte jäneste karv on hilissuvel pisut teist värvi kui vanaloomadel. Valgejänese keha on piklik ja väga painduva selgrooga, mis hüppamisel kõverdub ja sirgub, see aitab tal kiiremini joosta. Joostes sooritab jänes 2-3 meetri pikkuseid hüppeid. Tema kõrvad ei ole väga pikad. Need ulatuvad vaid ninamiku tipuni või pisut sellest üle ja on painutatud. Saba on lühike ja ümar. Üleni valge või väheste tumedate karvadega ülapoolel.Käpad on üsna laiad. Tallad on kaetud tihedate jäikade karvadega, mis annab loomale hea toe lumel liikumiseks. Valgejänesed on enamasti 45-70cm pikad ja kaaluvad 2000-5800g. Sabapikkus on neil 40-80mm. Tagakäpa pikkus on 120-165mm. Valgejänes elab Eestis peamiselt metsades ja soodes
Ta kütib haigeid ja vigastatud loomi Piirab näriliste ja sõraliste arvukust Üldine iseloomustus 1 hundikutsikas 2 domineeriv hunt 3 alluv hunt 4 hundi käpajälg 5 võrdluseks koera käpajälg 6 elupaik Välimus ja tunnused 110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub umbes 30-50 kg Saba pikkus on 35-50 cm Esikäpa jälg 10-12 cm pikk ja 8 cm lai Hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad Terav haistmine, kuulmine Peamiselt ööloom Hunt ja koer Hunt on võimsama kehaehitusega Hundi jäljed on pisut piklikumad Hundi sörk on ökonoomsem Hundi karvkate on eesosal väga pikk, moodustab väikese laka Hunt on koerlastest kõige parema nägemisega Miks hundile jahti peetakse? · Hundinahk · Hundi arvukuse ohutus piiris hoidmiseks Hunt Eestis Elavad rabades ja võsastikes
Kõrberebasel e. fennekil on kõrbes elamiseks mitmed kohastumused. Päeval palavaga peitub ta oma maa- alusesse urgu ja õhtuhämaruses alustab jahti. Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui teistel rebastel. Suured kõrvad aitavad paremini kehatemperatuuri reguleerida. Ameerika kõrbeis elavad omapärased meesipelgad. Osa sipelgapere liikmeist täidavad
3.3.Selousi savannisebral (Equus burchelli selousi), kes elab Sambias, Lõuna- Rodeesias ja Mosambiigis, on jalad kapjadeni vöödilised 3.4.Boehmi savannisebra (Equus burchelli boehmi), jalad on kapjadeni vöödilised ja erineb eelmisest alamliigist kaelavöötide vähema arvu poolest. Ta on levinud kõige põhja pool - Lõuna-Sudaanis, Lõuna-Etioopias, Keenias, Ugandas, Tansaanias ja Sambias. Savannisebrat kui liiki iseloomustavad suhteliselt väikesed kõrvad, rinnaloti puudumine ja ka see, et vöödid ei moodusta laudjal ruudulist mustrit. KÄITUMINE Savannisebra elab savannides ja muudel rohumaadel, kus kasvab kõrrelisi või nii kõrrelisi kui ka põõsaid, eriti kui need paigad asuvad küngastel ja madalate mägede laugjatel nõlvadel. See liik talub halvasti veepuudust ja siirdub kuival ajal niiskematesse paikadesse (sageli metsadesse) või tõuseb mägedesse, sooritades regulaarseid rändeid.
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid
Ta kuulub kukruliste seltsi , koaalaliste sugukonda ja tema teaduslik nimi on phascolartos cinerus .Tema jäsemed on kohanenud puude otsas ronimiseks, maapinnal liigub ta oma kõveratel jalgadel kohmakalt .Vette sattudes on ta suurepärane ujuja ,kes võib ületada jõgesid Täiskasvanud koaala on umbes 70-80 cm pikkune ja kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline ;kohev karv, tillukesed silmad ,alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina .Loomakese karv on hallikas-pruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisel vastanduval varbal. Need on piisavalt tugevad ,et kanda looma raskust
Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ...
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid
Peame austama inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev. Samuti on oluline ka usaldatavus, sest kedagi ei saa aidata kui me pole usaldatavad. Kodanik on see, kes kujundab oma riigi väljanägemise ja teatud olemuse. Sellepärast mõelgem ennem, kui midagi teeme, sest sellel võivad olla halvad tagajärjed. Ütle millised on sinu riigi kodanikud ja ma ütlen milline on sinu riik. Eesti riik on oma kodanike endi nägu. Meie oleme Eesti riigi silmad, suu, nina, kõrvad, põsed, kulmud, laup, lõug, ripsmed. Naeratades oleme põselohud, nuttes pisarad. Peame oma riiki armastama ning tema nägu oma tegudega järjest kaunimaks muutma. Peame olema head kodanikud.
Näiteks muudab elektri-radiaator elektrienergia soojusenergiaks või elektripirn muudab valgusenergiaks. Minu elu muudavad seda tüüpi seadmed kindlasti mugavamaks. Et endale mune keeta elektri abil, siis lihtsaim viis selle tegemiseks on kasutada elektripliiti, mis elektrienergia soojusenergiaks muundab. Loodusliku elektrivooluga puutun samuti kokku, milleks on äike. Mainimata ei saa jätta ka akustikat. Sellega on seotud kõik hääled - nii need, mida ma kuulen kui ka need, mida minu kõrvad tajuda ei suuda. Ma saan teistega suhelda rääkimise ja kuulamise abil. Päike on meile eluks väga oluline, aga me ei tee sellest igapäevaelus väljagi, kuna see on ju nii loomulik, et Päike nii-öelda ilusatel päevadel paistab. Päike on meie Päikesesüsteemi tähtsaim planeet. Päikese mõju Maale ja üldse kogu Universumile on tohutu. Ilma Päikeseta on võimatu elada, inimesed ju armastavad Päikest, kasvõi killukest temast
c) Pilt d) Pangavapp Turvaelemendid a) Infrapunaelemendid b) Vesipilt c) Turvaniit d) Turvastruktuur e) Turvamark INIMESE NÄO PROPORTSIOONID Nende joonistamine 1) Silmad paiknevad näo poolel kõrgusel 2) Silmade vahe võrdub silma laiusega 3) Nina paikneb näo alumise osa ülemisel kolmandikul 4) Kõrvad paiknevad ninaga samal kõrgusel 5) Inimese suu ulatub näo alumise poole teise kolmandikuni KUJUTAMIS JA VORMIÕPETUS Tõepärasusest lähtuvalt tuleb meil inimese kujutamisel tundma õppida inimese keha mõõtmeid ning selle osade omavahelist suurussuhteid ehk proportsioone. Inimkeha puhul võib välja tuua mõõtmete süsteemi, mille aluseks võtame kindla mõõtühiku. Kõige levinuma mõõtühikuna kasutatakse figuuri puhul kõrgust.
kromosoom, mis kannab infot paljude pärilike tunnuste kohta ning tekkinud nähtus põjustab häireid sidekoe tekkes. Sümptomid Sünnist alates väga pikk kasv, kõhn kehaehitus, vähene rasvkude. Esineb lihasnõrkus; lihaste liigne painduvus. Enamasti on sündroomi põdejal skolioos ehk kaasasündinud kõverselgsus. Iseloomulikud on ka väga pikad sõrmed ja varbad. Suur soodumus südame ja silmahaigusteks. Lapseeas on iseloomulikud on suured kõrvad ja väike lõug. Vaimselt on sündroomi põdejad terved, võib esineda hüperaktiivsust ja õpiraskusi. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tsüstiline fibroos Tsüstiline fibroos on hingamiselundeid ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik
Aktiivsed taimed ja raiped, pidada. uinakut tehes. Jooksuaeg on Mass 150…250 Hambad nürid. Pojad sünnivad videvikus ja mesi, putukad veebruar- kg jaanuaris. pimedas. Käsitiivalised Tüvepikkus 41… Pikad ja torujalt Paarituvad talve Öise eluviisiga, Putuktoiduline: Kaitsealuste Erinevalt teistest Suurkõrv 52 mm, kumerad kõrvad. jooksul. Mai lõpus koguneb peamiselt liikida II nahkhiirtest Plecotus auritus küünarvarre koonduvad kolooniatesse. liblikad. kategooria. püüab ja sööb ka pikkus 36…42 emasloomad kokku putukaid, kes ei mm
Metshiir või ladina keeles Apodemus sylvaticus on laialt levinud Lääne- ja Kesk- Euroopas, Briti saartel ja Lõuna Skandinaavias. Eestis on neid võrdlemisi vähe. Nad sarnanevad väga kaelushiirtega, kellest tuleb ka natuke juttu. Loodan, et sellest kasulikkust looduse materialist jääb mul midagi pähe ka, sest mul oli väga huvitav hiirtest ja nende elust rohkem teada saada! 2 1. Metshiired Kuidas näeb välja metshiir? Metshiirel on suured kõrvad, silmad ja tagakäpad. Ta sarnaneb väga kaelushiirtega kuid ta on väiksem. Saba on hiirel pealt-poolt tumepruun ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest on tegelikult valge sabaga. Esikäppadel on metshiirtel neli varvast, tagakäppadel aga viis varvast. Mida metshiir sööb?
automaatkirjutamise rakendamine dogmade, loogilise mõtlemise eitamine levis peamiselt trükistena (ajakirjad, plakatid, lendlehed) Dadaistid laenavad tehnikat ilma valehäbita teistelt suundadelt kubistidelt kollaazitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole. Enne kui laskume teieni, et tõmmata välja teie lagunevad hambad, vaiku täis kõrvad ja põletikulise keele, Enne kui murrame teie pudedad kondid, Enne kui avame teie koolerast puretud kõhu ja annetame sisemuse väetiseks teie liigrasvase mao, teie kuulsusetu spliini ja diabeedilised neerud, Enne kui kisume välja teie inetu limase ja pidamatu suguorgani, Enne kui kustutame janu ilu, ekstaasi, suhkru ja filosoofia järele, matemaatilise ja poeetilise metafüüsilise pipra ja kurkide järele, Ene kui desinfitseerime teid vitrioliga, puhastame teid ja lakeerime teid
nahkhiired ja asus nendega katsetama. Kõigepealt otsustas ta kontrollida, kas nahkhiired näevad pimedas. Ta vedas toa risti-rästi täis siidniite, niitide külge aga sidus kellukesed, kattis aknad tihedalt kinni ja laskis nahkhiired lahti. Kellukesed ei helisenud - järelikult nahkhiired ei puudutanud siidniite. Seejärel kleepis ta nahkhiirte silmad kinni, kuid tulemus oli ikka sama - kellukesed ei helisenud, kui nahkhiired toas lendasid. Hiljem avastati, et kui nahkhiirte kõrvad kinni kleepida, siis eelistavad nad paigal istuda, ja kui lendavadki, siis põrkavad vastu takistusi. Sama juhtub, kui sulgeda nahkhiirte suu. SOOJÄTKAMISEGA SEOTUD HÄÄLITSUSED Hääle abil endast vastassugupoolele märku andmine on loomariigis tavaline. Kõige selgemini avaldub see rohutirtsude ja ritsikate juures, linnulaul kannab sama eesmärki, kuid lisaks on linnulaulul territoorimimärkija tähendus sama liigi isastele ning pesitsuspaika otsivaile paaridele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
