Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kõrgustikud" - 125 õppematerjali

kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod.
thumbnail
3
docx

Eesti põllumajanduse iseloomustus

Eesti põllumajanduse iseloomustus Eesti pinnamood on tasane ja väikeste kõrgusvahedega, keskmine absoluutkõrgus on umbes 50 meetrit. Pinnavormidest on Eestis esindatud kõrgustikud , vooremaad, lavamaad, tasandikud, madalikud, nõod ja orud. Põllumajanduse jaoks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on mullad erosiooni tõttu vähaviljakad, väga tasastel ja madalatel aladel aga liigniisked. Peamised mulla tüübid Eestis: · Paepealsed mullad- mullad on õhukesed kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid kivised ja põuatundlikud....

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS

Meri on ka kogutud soojuse reservuaar. Seetõttu on rannikupiirkondade kliima mõõdukam kui mandri keskosas. Talvisel ajal hoiab Läänemeri rannikualad palju soojemana kui sisemaa. Isotermid kulgevad sel ajal põhja-lõunasuunaliselt, nii et lääne pool on soojem ja ida pool külmem (Raukas 1995: 189). Merega sarnaselt mõjutab meie ümbruse kohakliimat Peipsi järv, väiksemad Eesti järved vähem. Tähtsad kohakliima kujundajad on ka kõrgustikud . Kõrgustike mõju sademetele seisneb otseses absoluutkõrguste kasvus (10 meetrit kõrguse kasvu annab juurde 1% lisasademeid), samuti äikesevihmade ümberjaotamises ning valitsevalt sademeid toovate edelatuulte tuulealusel küljel väiksema sademete hulgaga piirkonna tekitamises. Veelgi ilmsem ja tuntum on kõrgustike mõju lumikatte tekkimisele ning püsimisele, mida peegeldab püsiva lumikatte lagunemise kaart. Lisaks enamsademetele etendab seal oma...

Uurimistöö
149 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Pinnamood

# Karm kliima - vähestele kultuurtaimedele sobilik; # Raske ehitada, puudub materjal ja raske/keeruline vedu; # Puudub küttematerjal - puid ei kasva nii kõrgel; # Ühendus muu maailmaga raske, keeruline; # Hapnikupuudusest tingitud mägihaigus. 5. tasandik - ulatuslik tasane maa-ala, kus suhtelised kõrgused alla 200m * Võivad merepinnast asuda väga erinevatel kõrgustel. * Asustus sõltub tasandiku asukohast ja kõrgusest. lauskmaa - tasandik, kus kõrgustikud vahelduvad madalikega (nt. Ida-Euroopa lauskmaa). alamik - paikneb merepinnast madalamal (nt. Kaspia alamik, Surnumere ümbrus). madalik - absoluutne kõrgus kuni 200m. (nt. Amazonas, La plata, Lääne-Sibneri). kiltmaa - kõrgustasandik, absoluutne kõrgus üle 500m (nt. Tiibeti, Mehhiko, Colorado). 6. PINNAMOODI MÕJUTAVAD SISEJÕUD VÄLISJÕUD...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

Lähis-Ida piirkond Kuveit, Katar, Bahrein, Omaan ja Jeemen

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit ­ kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar ­ maai...

Maailma turismigeograafia
37 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Maastikuökoloogia eksami spikker

NOx- fossiilkütuste põletamine Aluspõhja reljeef ­ paljuski säilunud Õkoloogilisel koridoril kolm peamist funktsiooni: Atmsosfääris reageerimisel veeauruga lämmastikhapped Haanja, Otepää, Pandivere, Sakala kõrgustikud 1. Nad võivad ise pakkuda elu- kasvukohta liikidele omades ressursse Keskkonna happestumine. Jääaja alguses jääkiht õhuke ja kohandus reljeefiga liigi eluks, paljunemiseks ja liikumiseks. Reoveepuhastus: Kogu ala madaldus ­ kuni 50-60 m paealadel ning 100 m 2...

Maastikuökoloogia
66 allalaadimist
thumbnail
11
odt

referaat

Miina Härma Gümnaasium Iirimaa Autor: Evelin Kivi 2013 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 Riigi geograafiline asend...................................................................................................3 Riigi kuulumine suurregiooni............................................................................................3 Riigi arengutaseme näitajad...............................................................................................3 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse................................................................4 Rahvas...

Geoinformaatika
24 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Mandrijäätekkelised pinnavormid

5 km Raigastvere järv Vooremaal Moreentasandikud Mandrijää kujundatud suhteliselt tasane ala, mida katab moreen. Põhja-Eesti lavamaadel Pandivere ja Sakala kõrgustikul Ugandi lavamaal Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod Jää taandudes sattus mõnda kohta rohkem settematerjali, teise vähem Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikud Vaade Pühajärve lõunaosale Oosid Pikk, kitsas ja järsunõlvaline pinnavorm. Koosnevad liivast ning kruusast. Põhja-Eestis, eriti Pandivere kõrgustikul. Rakvere linnus asub samanimelisel oosil Mõhnad Mõhn on liustikujõesetetest koosnev pinnavorm. Liivast ja kruusast. Võivad esineda üksikult kui ka mõhnastikuna. Väike-Palknale on iseloomulikud suured järsunõlvalised mõhnad Liivikud...

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
8
doc

ATLANDI OOKEAN

Tarmo Tuuling Atlandi ookean Ookeani keskosas ulatub põhjast lõunasse S-kujuliselt veealune Ke4sk-Atlandi mäestik, mille kohal on sügavus 2000-3000 m. Mõlemal pool mäestikku paiknevad sügavad nõod: P- Am. (suurim sügavus 7110 m), Brasiila (6697 m), Argentina (6681 m), Kanaari (6690 m), Roheneeme (6390 m), Angola (6260 m) ja Kapi nõgu (5520 m). Põhja liigestavad veealused kõrgustikud (Bermuda, Rio Grande), ahelikud (Lõuna-Antilli, Vaalaahelik) ja mäed (Altair, Anti-Altair)( www.kalapeedia.ee/). 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS Peamised hoovused: Antilli hoovus, Angola hoovus, Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Florida hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Põhjapassaathoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus, Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus. 4. TAIMESTIK...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ukraina

Selle punkti geograafilised koordinaadid on 49°01'39"N 31°28'58"E. Ukraina äärmuspunktide alusel arvutatud riigi geograafilise keskpunkti geograafilised koordinaadid on 48°22'58"N 31°10'56"E. Ukraina pinnamood on üsna mitmesugune ja eriilmeline. 70% Ukraina territooriumist hõlmavad madalikud, 25% -- kõrgustikud ja vaid 5% -- mäestikud, sellega on territooriumi keskmine üldkõrgus 175 meetrit. Ukraina territooriumi suurim osa paikneb Ida-Euroopa lauskmaa edelaosas ja talle on iseloomulik tasane ja künklik pinnamood. Vaid riigi lõunaosas onKrimmi mäestik ja lääneosas on Ukraina Karpaadid. Ida-Euroopa lauskmaal vahelduvad madalikud ja kõrgustikud, nende olemasolu on seotud Ida- Euroopa platvormi ebatasasustega. Kõrgustikud on peamiselt seotud Ukraina kilbiga....

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia kontrolltöö Eesti kliima

Mis on eutrofeerumine? Veekogu kinnikasvamine, mida põhjustavad N- ja P- ühendid, mis satuvad vette tänu tööstusele, inimtegevusele ja põllumajandusele. Jõed, järved. 1. Mis mõjutab jõgede veehulka? 1) Kliima. a) Sademed. b) Lumi(lumesulamisvesi). 2) Geograafiline asend. a) Põhi/lõuna. 3) Pinnaehitus. a) Kõrgustikud . (Sajab rohkem ja seega satub jõgedesse rohkem vett) b) Lubjakivid soodustavad karstumist ning takistavad vooluveekogude teket. 4) Põhjavesi. 2. Kuidas on tekkinud järvenõod? 1) Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. 2) Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi. 3) Inimtegevus. 4) Rabades on arvukalt rabajärvi....

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ukraina Majandusgeograafia

891 km on ühine Valgevenega, 428 km Poolaga, 90 km Slovakkiaga, 103 m Ungariga, 176 + 362 km Rumeeniaga, 940 km Moldovaga ja 1576 km Venemaaga. Rannajoon on 2'782 km pikk. Ukraina pealinn on Kiiev, kus elas juulis 2013 2'847'200 inimest. Ukrainas räägitakse ukraina keelt. Rahaühik on krivna. Ukraina asub Ida-Euroopas, Musta mere ääres. Riiki ümbritsevad põhjast Venemaa ja Valgevene, idast Venemaa, lõunast Must meri, edelas Moldova ja Rumeenia ning läänest Poola, Slovakkia ja Ungari. Ukraina pinnamood on mitmekesine.70% territooriumist katavad madalikud, 25% kõrgustikud ja 5% mäestikud. Riigi lõunaosas on Krimmi mäestik ja lääneosas Ukraina Karpaadid. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides. Ukraina territooriumil asub viis kõrgustikku- läänes Volõõnia-Podoolia ja Dnepri, idas Aasovi, Donet...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

Eesti naaberriigid on põhjas Soome Vabariik, läänes Rootsi Kuningriik, idas Venemaa Föderatsioon ja lõunas Läti Vabariik. Riigi 3700 km pikkune rannajoon on tugevasti liigendatud ning rannikumeri on saarterohke. Eestile kuulub Läänemeres 1521 saart kogupindalaga 4130 km². Suurimad saared on Saaremaa (2922 km²), Hiiumaa (1023 km²) ja Muhu (206 km²). Üldiselt on Eesti pinnamood tasandikuline: kõrgustikud ja lavamaad vahelduvad madalike, nõgude ja orgudega, kuid kõrgusevahed on väikesed. Siseveekogud katavad 6,2% Eesti territooriumist. Nende hulgas on üle 1000 järve, millest suurim on Peipsi-Pihkva järve Eesti-poolne osa, kokku 1570 km². Peipsile järgnevad suuruselt Võrtsjärv, Narva veehoidla, Ülemiste järv ja Saadjärv. Eestis on vooluveekogusid üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu ja Kasari jõgi. Pikkuse järgi...

Loomakasvatus
20 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti aluspõhja reljeef, milline see välja näeb. Tänapäevane reljeef järgib mingis mõttes aluspõhja reljeef. Reljeef tekkinud jää tõttu. Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada: · Mikrovorm ­ näiteks jääkriimud · Pisivorm · Väikevorm · Keskvorm · Suurvorm ­ klindiesine tasandik. Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu....

Eesti loodusgeograafia
106 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Eestimaa kaardil kontuurkaart

k. Haanja k. k. KÕRGUSTIK UD Leia kontuurkaardilt: Lääne-Eestim.m. Võrtsjärve MADALIKUD Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Näita kaardil tähtsamad: · saared ja poolsaared; · jõed, järved, lahed; · madalikud ja kõrgustikud Harjuta kodus veel kaardilt tähtsamate osade leidmist!...

Loodusõpetus
37 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Poola esitlus

Mets katab u. 30% Poola pindalast. Poola aladel elab endiselt looduslikult u. 1000 piisonit. Kliima on mõõdukas ­ talved on külmad ja sademeterohked, suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega. Suurim järv on niardwy järv (110 km²). Suuremad jõed on Wisla, Odra. Pinnamood Pinnamood on erinevates piirkondades suuresti erinev. PõhjaPoola on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine. Suurimad kõrgustikud on Tatrad, Karkonosze. Tatrates asub ka kõrgeim tipp ­ Rysy mägi (2499m). Majandus ja tööstus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. 2012. a oli Poola SKT 631,833 miljardit USD. Poola tähtsaim maavara on kivisüsi. Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas. Poolas olid tõsised majanduslikud probleemid 90. ndate aastate alguseni. Rahvastik...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Iirimaa iseloomustus

Põhjamere poolt Iirimaa pindala on 70 2 Joonis 1: iirimaa asend Euroopas. 280 km Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/thumb/2/2a/EU-Ireland.svg/1218px-EU- Ireland.svg.png Pinnamood Iirimaa keskosa on tasane Rohkelt soid, mida ümbritsevad kõrgustikud Rannikualad on üsna mägised Iirimaa kõrgeim tipp on Carrantuoohill Joonis 2: Carrantuoohilli mägi 1038 m Allikas: http://www.livefortheoutdoors.com/upload/ 533003/images/Carrantuohill.jpg Kliima Mereline kliima Väga niiske Jääb sooja Golfi hoovuste süsteemi mõjualasse Suvi on jahe, talv soe Sajab u 750-1000...

Maateadused
6 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Maastikuteaduse alused 1

ja tüübid Eesti regionaalsed ja tüpoloogilised maastikuüksused: Maastikuprovints MadalEesti 60% põhja ja lääne eesti madalikud suured sisemised nõod : peipsi ja võrtsjärve nõod ala mis oli viimase mandrijäätumise lõpul veekogude all. liivad ja savid > halb vee läbilaskvus > palju soid ja liigniiskeid alasid jõed lähtuvad soodest KõrgEesti 40% pandivere, haanja, otepää, karula, sakala kõrgustikud vooremaa kesk ja kagu eesti tasandikud pärast viimast mandrijäätumist ei olnud püsivalt veekogude all jõed lähtuvad kõrgustikejärvedest ja allikatest head drenaaziolud, muld viljakas, parem metsakasv Maastikurajoon ehk füüsilisgeograafiline rajoon on geokompleks, millel on ühesugune/ühesugused geoloogiline vundament, üht tüüpi reljeef kliima, hüdrotermaalsed tingimused...

Maastikuteadus
62 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ökoloogia rakendused

Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi...

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Eesti loodusgeograafia. KORDAMISLEHT!

Loopealsed ehk alvarid ehk looniidud- õhukesel lubjarikkal pinnasel  Madal- ja Kõrg- Eesti võrdlus! NB! Maastikurajoonid Madal Eesti Kõrg-Eesti Vabanemine mere alt hiljem varem Kõrgused merepinnast madalam kõrgem Pinnavormid madalikud kõrgustikud ,lavamaad Muldade viljakus vähem viljakamad Pinnamood tasane künklikum  Kaitsealade tüübid ja näited Eestist Rahvuspargid: Karula,Lahemaa,Soomaa,Vilsandi,Matsalu Looduskaitsealad- Alam-Pedja,Marimetsa,Muraka,Viidumäe,Nigula,Endla,Tahkuna Looduspargid e. maastikukaitsealad- Haanja LP,Otepää LP, Navesti MK,Naissaare LP,Loodi LP...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA

Saaremaa (koos ümbritsevate saartega, sh Muhu), Liivi lahe rannikumadalik (koos Kihnu ja Ruhnuga); 3) Vahe-Eesti (Kõrvemaa, Soomaa, Võrtsjärve madalik). Kõrg-Eesti allprovints: 1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Türi voorestik, Vooremaa); 2) Lõuna-Eesti (Ugandi lavamaa, Sakala kõrgustik, Hargla nõgu ja Võru orund, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund, Irboska lavamaa); 3) Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik, Karula kõrgustik). Peipsi nõo allprovints (Ida-Eesti, Peipsi rannikumadalik, Alutaguse). 5 3. HARJU LAVAMAA 3.1 ISELOOMUSTUS Pindala: 2948 km2 Eesti territooriumist 8,67 % Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke...

Geograafia
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun