MAINORI KÕRGKOOL Indrek Semm Ärijuhtimine Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis Referaat Juhendaja: Liina Randmann, MSc Tartu 2009 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. SUHTEKORRALDUSE VAJALIKKUS.....................................................................4 1.1. Suhtekorralduse eesmärk ja funktsioonid..............................................................4 1.2. Suhtekorraldaja ülesanded organisatsioonis...........................................................4 2. EDUKA SUHTEKORRALDUSE SAAVUTAMISE VIISID JA TULEMUSE HINDAMINE..........................................................
Nagu iga teinegi haigus nõuab see hoolikust ning õpetab endale tähelepanu pöörama. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool45-e grupp KASUTATUD ALLIKAD Kirjandus · PALO, J. Tervise käsiraamat. Tallinn: Medicina, 2005. Veebiviited · Diabeet.ee. Mis on diabeet? [Online] Kättesaadav: http://www.diabeet.ee/node/31[16.11.2011]. · Jaanson, T. Diabeetiline jalg. Tartu Tervishoiu Kõrgkool [Online] Kättesaadav: http://www.nooruse.ee/Tiiu_Jaanson/Endokr/diabeetiline_jalg.html[16.11.2011 ]. · Naistekas, 2009. Kas sind ohustab diabeet? [Online] Kättesaadav:http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/kas-sind-ohustab-diabeet.d? id=27350869[17.11.2011].
MAINORI KÕRGKOOL Disaini Instituut Gerda Kättmann, Alina Leontjeva DS-1-P-E-tal PAKEND TURUNDUSES, TÄNAPÄEVA TRENDID Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisime referaadi teemaks pakendi tähtsuse turunduses ja selle ilmingud praegusel ajal. Pakendil on üha suurenev roll turunduslikust aspektist vaadatuna, pakend võib väga tugevalt mõjutada tarbija ostusoovi. Tootjal on oluline teada, milliseid võimalusi annab pakend tarbija ligimeelitamiseks, ja tarbijal on kasulik olla kursis nende samade peibutusmeetoditega, et teha oma ostuotsus teadlikult, mitte ainul pakendi järgi valides. Töö esimeses peatükis on lahti seletatud pakendi mõiste ja välja toodud selle erinevad funktsioonid. Teises peatükis vaatleme lähemalt pakendi osatähtsust turunduses, selle mõju tarbijale. Referaadi viimases peatükis on kirjeldatud erinevaid trende, mida võib ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ13 Ly Madal KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2015
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP08 Näonärvi kahjustus Referaat närvihaigustes Tallinn 2009 Contents 1 Näonärv..............................................................................................................................3 1.1 Sensoorsed komponendid.............................................................................................3 1.2 Motoorsed komponendid..............................................................................................3 2 Perifeerne näonärvihalvatus............................................................................................5 2.1 Belli halvatus................................................................................................................5 2.2 Lagoftalmus..................................................................................................................7 2.3 Ramsay-Hun...
MAINORI KÕRGKOOL ETTEVÕTLUSE INSTITUUT ÄRIPLAAN Pärnu 2010 1 SISUKORD KOKKUVÕTE...............................................................................3 1. ÜLDINFO................................................................................4 1.1 ÄRIIDEE KIRJELDUS..............................................................5 1.2 Asukoht....................................................................................7 1.3 Töötajad....................................................................................7 1.4 Vajalikud vahendid....................................................................7 1.5 Algbilanss.................................................................................7 2. TOOTMINE JA TURUNDUS.......................................................8 2.1 Teenuse osutamine....................................................................8 2.2 Turu an...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Triin Teder Maia-Liisa Voolaid Mari-Liis Luukas Töömälu Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. TÖÖMÄLU MÕISTE 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" 2. 1. 1. Eesmärgid 2. 1. 2. Meetodid 2. 1. 3. Tulemused 2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte 2. 2. "Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles" 2. 2. 1. Eesmärgid 2. 2. 2. Meetodid 2. 2. 3. Tulemused 2. 3. "Developing reading comprehension: combining visual and verbal cognitive processes" 2. 3. 1. Mentaalne mudel 2. 3. 2. Strateegiad Lõppsõna Kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Valisime referaadi teemaks töömälu, mida käsitleme kolme artikli põhjal. Esimene artikkel on v...
MAINORI KÕRGKOOL ÄRIJUHTIMISE INSTITUUT STRATEEGIA REFERAAT JUHENDAJA TOOMAS SAAL KOOSTAJA AGNES AUNAP ÄJ-1-P-E-TAL/1 TALLINN 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 STRATEEGIA PLANEERIMINE.........................................................................................4 ETTEVÕTTE MISSIOON.....................................................................................................4 STRATEEGILINE VISIOON................................................................................................5 ETTEVÕTTE EESMÄRGID.................................................................................................5 STRATEEGIA KOOSTAMINE..............................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ19(K) Melani Veremiy SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL Referaat aines Uurimistöö alused I Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.SÖÖMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL......................................................................5 1.1.Rinnaga toitmine....................................................................................... 5 1.2.Pudelist toitmine....................................................................................... 6 1.3Lisatoit....................................................................................................... 7 2.JOOMISE ELAMISTO...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool LAKTOOSITALUMATUS rühmatöö Tallinn 2018 Haiguse olemus ja esinemissagedus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis ei ole võimeline imenduma läbi peensoole seina, mistõttu peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora ta lagundab, tekitades gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Mad...
Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde sa...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7 4. ARUTELU........................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP3 Geity Villem AMD JA TOITUMINE Referaat silmahaigustes Juhendaja: C. Räppo Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................2 1.AMD.......................................................................................... 4 1.1Vormid...........................................................................................4 1.2 Riskifaktorid..................................................................................6 1.3 Sümptomid....................................................................................6 2.TOITUMINE JA AMD.....................................................................7 2.1 AREDS ja AREDS2...................................................................
EESTIS - C.R.Jakobson (1841-1882), 1869a. "teadus ja seadus põllul" (soovitusi kasutatakse ka tänapäeval). - Dr. A. Eisenschmidt (1876-1914), mineraalkatsed. - Prof. A. Nõmmik (1882-1957) katsed mineraalväetistega. - Prof. O. Hallik (1906-1964) põldude lupjamine. - A. Piho (1924-1978) väetiste efektiivsus. - E. Raudväli (1926-1996) agrokeemia teenistuse rajaja (muldade väetistarbe määraja). Põllumajanduslik kõrgharidus. * Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas 1797a. Keszthely Agraarülikool. * Esimene Venemaal 1834-1839a. Vana-Kuuste (mõis). * Esimene kõrgkool venemaal, kus õpetati agrokeemiat oli Tartu Ülikool (esimene agrokeemia loend 1803a.). Alates 1836a. eraldi agrokeemia aine. Alates 1919a. hakati agrokeemiat õpetama eesti keeles (Nõmmik, Hallik, Turbas, Kuldkepp). Mineraalväetiste tootmise ajalugu: - 17saj. hakati Inglismaal kondijahu fosforväetisena kasutama. - 1830a. Tsiili salpeeter NaNo3 (nitraatioon) looduslik.
Vene keele kui võõrkeele õpetamisel on erilist tähendus ilukirjandusel. Tundmata kuulsate vene kirjanike teoseid, pole võimalik tunnetada vene kultuuri. Just ilukirjanduses avaldub kõige ilmekamalt vene inimese olemus. Haridus ,,Õppimine on valgus, mitteõppimine pimedus," ütleb vene vanasõna. Sellele vaatamata olid Venemaal pikka aega ainukesed haritud inimesed mungad. Nemad panid kroonikatesse kirja sündmusi, mis riigis aset leidsid. Venemaa olulisim kõrgkool on Mihhail Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool (MRÜ). Sellest õppeasutusest on kujunenud Venemaa suurim klassikaline ülikool, mida peale kõige muu hinnatakse ka kui rahva kultuuripärandi kandjat. Moskva Riiklikust Ülikoolist on saanud riigi juhtiv teaduskeskus. Selle koosseisus on moodustunud oma koolkonnad, seal on töötanud ja töötavad ka praegu Nobeli preemia laureaadid, Venemaa riikliku preemia laureaadid, ligi 300 akadeemikut ning Venemaa
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala Lailo Halilova, Liis Peet INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI OLEMUS JA EESMÄRK Referaat Integreeritud turunduskommunikatsiooni olemus ja eesmärk -2- Tallinn, 2008 SISSEJUHATUS Moodsa maailma turundus on mõjutatud ,,postmodernismist", mis tähendab, et kaob järjepidevus, olukordi pole võimalik ette ennustada, protsesside kontrollimine keeruline, kommunikatsiooniväli on kompleksne, vastuoluline. Turundus planeerib, kavandab, seab eesmärke, analüüsib, kontrollib, et tarbijateni jõuda. (K. Kerem). Oluliseks nähtuseks meediakeskkonnas on see, et aina enam ettevõtteid hakkab rakendama integreeritud turunduskommunikatsi...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Majandusõiguse eriala REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA KASUTAMINE TURUNDUSES Ainetöö Juhendaja: 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA TÄHTSUS..............................................4 1.1. Reklaamipsühholoogia mõiste..................................................................................... 4 1.2. Reklaami psühholoogiline olemus...............................................................................4 2. TARBIJAPSÜHHOLOOGIA JA REKLAAM..................................................................7 2.1. Turu segmenteerimine.....................................................................................
Mainori Kõrgkool RÄTSA PUHKEKODU Äriplaan Koostaja: Tiina Juurmann Rakvere 2008 SISUKORD ETTEVÕTTE ÜLDANDMED....................................................................................................2 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................................... 3 PROJEKTI KIRJELDUS.............................................................................................................5 Teenused:.................................................................................................................................5 Tootmine..................................................................................................................................6 Keskkond................................................................................................................................. 7 TURUS...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala VÕIM, VORMID, ALLIKAD Referaat Juhendaja: Toomas Saal Tallinn 2007 Võim, vormid, allikad 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. VÕIMU OLEMUS.............................................................................................................4 1.1. Avalik ja varjatud võim ............................................................................................................................................5 2. VÕIM ORGANISATSIOONIS......................................................................................... 7 3. VÕIMU ALLIKAD..........................
Aafriklaste iive on ligikaudu kaks korda kõrgem kui valgete oma. 10 3.3 Haridus 18. sajandist on teada misjonikoolid. 1985. aastal oli umbes 60% aafriklasi kirjaoskamatud, valgeid kirjaoskamatuid ei olnud. Eraldi rassidel olid eraldi koolid ja ka õppeprogrammid. Kirjaoskus üle 15 aastaste hulgas (k.a.) 2000.a seisuga: Üldine: 86.4% Meeste hulgas: 87% Naiste hulgas: 85.7% (2003) Suurim kõrgkool, LAV ülikool asub Pretorias. See on asutatud aastal 1873, aastaks 1989 õppis koolis 60 000 õpilast. Kool on mõeldud nii mustadele, valgetele kui värvilistele. Suurim raamatukogu on Transvaali provintsi raamatuteenindus, mis asutati 1943. aastal ja aastaks 1989 säilitas 4 mln säiliku. 11 IV Kliima, loodusolud ja maavarad 4.1 Maastik
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuht...
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Optomeetria õppetool Üliõpilane: Kristiina Vahi Teostatud: Õpperühm: OP1 B Kaitstud: Töö nr. 3 TO ÕHUKESE LÄÄTSE FOOKUSKAUGUS Töö eesmärk: Õhukese koondava ja Töövahendid: Optiline pink valgusallika (heledasti hajutava läätse fookuskauguse määramine. valgustatud pilu), ekraani ning läätsehoidjatega, õhukesed kumer- ja nõgusläätsed, pikksilm. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind olla) siis nimetatakse läätse sfääriliseks ning sirget, mis läbib mõlema piirpinna keskpunkte lä...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OBJEKTIIVNE NÄGEMISE UURIMINE JA RETINOSKOOPIA Õppematerjal Tallinn 2012 1 AMETROOPIA MÄÄRATLEMINE JA PRILLIDE MÄÄRAMINE Silmamudel Refraktsioonivigade selgitamisel on aluseks võetud redutseeritud silmamudel. Silma sarvkesta murdmisvõime on ligikaudu 43 dpt e 70% kogu silma murdmisvõimest. Redutseeritud silmamudeli refraktiivne murdmisvõime on 60 dpt ja silma pikkuseks on 22,22 mm; murdumisindeks on 1,33 ja kumerusraadius on 5,55 mm. Redutseeritud silmas ei ole läätse, ainus murdev pind on sarvkest. Kui optilise teljega paralleelsed kiired koonduvad võrkkestal ja silm ei akommodeeri on tegemist emmetroopse silmaga. Ühe dioptriline kaugelenägev ehk hüperoopiline silm on lühem kui silmamudelis e see on 21,85 mm pikk, kui silmamurdmisvõime on 60 dpt. Ehk siis 0,...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14-1 Kristianna-Maria Haponen LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2016
Tartu Tervisehoiu Kõrgkool INFOTEHNOLOOGILISED VAHENDID ERAKORRALISES MEDITSIINIS Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RAADIOSIDE KIIRABIS.......................................................................................... 4 1.1.Positsioneerimine.......................................................................................... 4 2.OPERATIIVRAADIOSIDE ORGANISATSIOON...........................................................6 2.1. Võrgu ülesehitus........................................................................................... 6 3.GPS SEADE.......................................................................................................... 7 3.1. Hädakutsung..................................................................................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava LAPSEL SAGEDAMINI ESINEVATE SEEDETRAKTI VAEVUSTE OLEMUS JA HOOLDUSPÕHIMÕTTED Iseseisev töö Tartu 2016 0 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Funktsionaalne gastroösofageaalne refluks............................................................2 Kõhukinnisus.......................................................................................................... 4 Kõhulahtisus ja oksendamine ehk gastroenteriit....................................................6 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 1 ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12(s) TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat õenduse alustes Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS....................................................................................4 2.ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE............................................................................5 2.1.Lapse- ja noorukiiga................................................................................................................5 2.2.Täiskasvanu- ja vanuriiga........................................................................................................5 3.ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID.......................................
Inimõigused I loeng Mida uurida? Andmed Küsimused millele vastuseid otsida - Kas on usaldusväärseid indikaatoreid - Uni- või mitmedimensiooniline? - Kas on muutujaid mis ennustavad IÕ käitumist? - Mõju teooriale ja poliitikale Allikaid: - ÜRO - FreedonHouse; AI, HRW - US Department of State - CIRI Human Rights Data Set Õiguse tüübid - Nõudeõigus- ostjal õigus müüjalt leiba osta ja müüjal õigus ostjalt raha kätte saada – korrelatiiv - kohustus; vastand – mitte-õigus - Vabadus - korrelatiiv - mitte-õigus; vastand – kohustus - Võim - korrelatiiv - vastutus; vastand – võimetus - Immuniteedid - korrelatiiv - võimetus; vastand – vastutus Mis teeb õigusest õiguse? Definitsioonid Jones „Rights“ 1994 - Õigused kui hüved (vahel ka huvid) - Õigused kui valikud - Õigus kui valdus - Õigused j...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26kj(S)-2 NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM....................................................................................3 1. DEHÜDRATSIOONI SÜMPTOMID.....................................................................................4 2. PATSIENDI KÄSI LÄBIVAATAMINE.................................................................................5 3. PATSIENDI VERERÕHU MÕÕTMINE...............................................................................7 4. AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................8 Objektiivsed andmed:.............................................................................................................8 Subjektiivsed ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP3 Geity Villem OPTILINE KOHERENTS TOMOGRAAFIA Referaat silmahaiguste uurimismeetodis Juhendaja: C. Räppo Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 1.OKT........................................................................................... 4 1.1 OKT areng.....................................................................................5 1.2 SD-OKT ja TD-OKT..........................................................................5 1.3 Mis juhtub OKT ajal?......................................................................6 1.4Mis haiguseid võib OKT aidata diagnoosida?....................................6 1.4.1 Makulopaatia.......
ning ka töökohti. Hõredaim asustus on kõrbelises läänes, kus elavad poolrändava eluviisiga busmanid. 4.3 Haridus 18. sajandist on teada misjonikoolid. 1985. aastal oli umbes 60% aafriklasi kirjaoskamatud, valgeid kirjaoskamatuid ei olnud. Eraldi rassidel olid eraldi koolid ja ka õppeprogrammid. Kirjaoskus üle 15 aastaste hulgas (k.a.) 2000.a seisuga: Üldine: 86.4% Meeste hulgas: 87% Naiste hulgas: 85.7% (2003) Suurim kõrgkool, LAV ülikool asub Pretorias. See on asutatud aastal 1873, aastaks 1989 õppis koolis 60 000 õpilast. Kool on mõeldud nii mustadele, valgetele kui värvilistele. Suurim raamatukogu on Transvaali provintsi raamatuteenindus, mis asutati 1943. aastal ja aastaks 1989 säilitas 4 mln säiliku. 11 V Majandus ja energia tootmine
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala NARTSISSTLIK ISIKSUSEHÄIRE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 Nartsissistlik isiksusehäire 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSHÄIRETEST ÜLDISELT...................................................................................4 1.1. Isiksushäirete tüübid....................................................................................................5 Tabel 1. Isiksushäirete jaotus............................................................................................ 5 Allikas: Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999 ........
MAINORI KÕRGKOOL Õpilase nimi JUHI KÄITUMISE MÕJU ALLUVATE KÄITUMISELE Referaat Õppekeskus 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. JUHT ON................................................................................................................................ 4 2. JUHILT OODATAKSE..........................................................................................................5 3. NEGATIIVNE JUHT............................................................................................................. 6 3.1 Halb juht hävitab asutuse ..................................................................
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Tarkvara arenduse eriala Kemo Oolep IT-2-P-E-TAR REAALAJASÜSTEEMID Ainetöö Juhendaja: Kalev Avi Tartu 2010 SISUKORD Reaalajasüsteemid SISSEJUHATUS Reaalajasüsteemid on maailmas laialdaselt kasutatavad süsteemid, mis teevad elu mugavamaks, ohutumaks ja lihtsamaks. Nende olulisus algab väga pisikestest kontrolleritest, mis mõõdavad pidevalt vee temperatuuri ning lõpetades suurte süsteemidega lennukite juhtimises. Reaalajasüsteeme kasutatakse ka robotites ja tehisintellektides, kus süsteem annab endale ise käsklusi ning ei ole kasutajaliidesega juhtiv. Tänapäevased suured kaubalaevad ja naftatankerid on täis süsteeme, mis juhivad laeva si...
Õppiv organisatsioon MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut ÕPPIV ORGANISATSIOON Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Õppiv organisatsioon SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 1. ÕPPIVA ORGANISATSIOONI OMADUSED.............................................................4 1.1 Pedler, Bourgoyne ja Boyell'i õppiva organisatsatsiooni loetelu............................4 1.1.1 Sege õppiva organisatsiooni loetelu.....................................................................5 2. ORGANISATSIOONI ÕPPIMIST TAKISTAVAD TEGURID................................. 7 2.1 Enimlevinud takistavad tegurid.......
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Teenindusjuhtimise eriala XXX XXX JUHTIMINE EESMÄRKIDE KAUDU Referaat Juhendaja: Mare Kurvits, PhD Juhtimine eesmärkide kaudu 2 Tartu 2008 SISUKORD EESMÄRK............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. STRATEEGIA EESMÄRK............................................................................................... 6 2. OTSUSTAMISE KÄSITLEMISE SUUNAD................................................................... 8 2.1. Otsustamise käsitlemine tegevuse ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ2-6 KJ Milana Brattsik Irina Dudenkova Jekaterina Jepisina VANURIIGA Arengu psüholoogia Gruppitöö Õppejõud: Tatjana Vetstomova Kohtla - Järve 2008 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................3 Ettevalmistus vananemiseks ..............................................................................................3 Vananemisega seotud mõisted........................................................................................... 3 Enamlevinud periodiseerimine......................................................
MAINORI KÕRGKOOL KAUBAMÄRK JA BRÄND. KAUBAMÄRGI VAIDLUSED Kirjalik töö Tallinn 2009 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 Kaubamärgid mõjutavad meie tarbimist läbi elu- mida sööme, kuidas riietume, mis autoga sõidame. Kaubamärkide läbilöögile on tublisti kaasa aidanud massimeedi areng- suurematiraazilised ajalehed, televisioon. Tunnusmärke näeme kõikjal meie ümber- hoonete fassaadidel, autodel, reklaamitahvlitel, kirjapaberitel.................................................................3 Kuna kaubamärki võib omada meist igaüks siis on neid juba registreeritud tohutud hulgal, see aga tekit...
Eritamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a Eritamise mõiste Eritamine on elamistoiming, mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu jooksul. Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse jääkprodukte. Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini. Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest. Rooja eritamise eesmärk on vabastada organism mitteseeduvast tselluloosist ja imendumata jäänud toidust. Uriineritus, erinevalt roojaeritusest, toimub ööpäevaringselt, kuigi magamise ajal üriini produtseerimine aeglustub. Eritamist mõjutavad tegurid Psühholoogilised tegurid Eritamisega seotud rohkete oskuste omandamiseks on vajalik intellektuaalsuse minimaalne tase. Inimeste hoiakud...
· 1453 Konstantinoopol langeb Türklaste kätte. Bütsantsi kultuur ja selle tähtsus. · Mõjutas kautselt ka renessansskultuuri väljakujunemist (eriti It. Oma) · Kultuurilisele integreerumisele mõjus soodsalt Ferrara-Firenze kirikugogu tehtud katse ristiusu kirikud taasühendada. (1439) · Tähtsal kohal antiikkirjandus ja Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiandmine · Kirjaoskus suhteliselt levinud ( eriti ülemkihtide seas) · Kõrgkool (425) grammatika, reorika, üigus ja filosoofia. + filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia. · Kultuur toetus suurel määral antiikautoriteetidele · Kirjanduses lihviti edasi antiikzanreid. Suur oli vaimuliku kirjanduse osa. · Populaarsed olid pühakute elulood e. Hagiograafiad. ( on väärtuslikud ajalooallikad detailide jm poolest) · Enamik kõrgvaimulike suhtus lugupidavalt ka vanaaja paganlikku vaimupärandisse.
Püütakse vaid kääbusvaala, mis ei ole ohustatud liik. 2007. aastal oli vaalapüügilimiit 1052 isendit, püüti 592 vaala. Põllumajandus Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km². Haridus Norras on koolikohustus lastele vanuses 616 aastat. Kõrgharidusasutused jagunevad ülikoolideks ja kõrgkoolideks. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat ja doktoriõpe 3 aastat. Vanim kõrgkool on 1750 asutatud sõjaväeakadeemia Krigsskolen. Vanim ja suurim ülikool on 1811 rajatud Oslo Ülikool. 1946 avati Bergeni Ülikool ja 1972 Tromsø Ülikool. Hiljem on ülikooliks saanud Stavangeri Ülikool (2005), Agderi Ülikool (2007). Norra oli juba 19. sajandil üldise kirjaoskusega maa ], praeguseks on kirjaoskuse tase peaaegu 100%. Riigikaitse 19 Norra kaitseväkke kuulub 23 000 inimest, sealhulgas teenindav personal
elatusallikaid rohkem ning ka töökohti. Hõredaim asustus on kõrbelises läänes, kus elavad poolrändava eluviisiga busmanid. 4.3 Haridus 18. sajandist on teada misjonikoolid. 1985. aastal oli umbes 60% aafriklasi kirjaoskamatud, valgeid kirjaoskamatuid ei olnud. Eraldi rassidel olid eraldi koolid ja ka õppeprogrammid. Kirjaoskus üle 15 aastaste hulgas 2000.a seisuga oli üldiselt 86.4%, samas kui meessugu isikutest oskas kirjutada 87% ning naiste hulgast 85.7%. Suurim kõrgkool, LAV ülikool asub Pretorias. See on asutatud aastal 1873, aastaks 1989 õppis koolis 60 000 õpilast. Kool on mõeldud nii mustadele, valgetele kui värvilistele. Lisaks asub ka Johannesburgis ülikool, mis hetkeseisuga on Lõuna - Aafrika Vabariigi juhtiv ülikool. Suurim raamatukogu on Transvaali provintsi raamatuteenindus, mis asutati 1943. aastal ja aastaks 1989 säilitas 4 mln säiliku. (Johannesburgi ülikool)
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671). Kõik eelmainitud riskifaktorid viivad kolesterooli tõusudeni, kolesterool on SVH tunnistatud tekitaja (Mercado jt 2015: 1305, Halloran 2014: 870, Halloran 2013: 617, Edwa...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ELUSTIILIPÄEVIKU ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD SISEJUHATUS.......................................................................................................... 4 1. TOIDUPÄEVIK................................................................................................... 5 Kolmapäev, 24.02.2016.......................................................................................... 5 Hommikusöök: muna praetud õliga 87g, suitsuvorst 42g, kohv suhkruta 320g.....5 Lõunasöök: hakklihakaste segahakklihast (õliga) 40g, kartul keedetud soolata 128g....................................................................................................................... 5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 336g, vinegrett...
Mineraalse toitumise teooria Miinimumteooria Toitainete täieliku tagastamise teooria 1913. a. rajas R. Steiner (1861-1925) Šveitsis Antroposoofia Seltsi 1924-1928 Biodünaamilised preparaadid Olulisemad agrokeemiateadlased Eestis: C. R. Jakobson (1841-1882) (1869) A. Eisenschmidt (1876-1914) A. Nõmmik (1882-1957) O. Hallik (1906-1964) A. Piho (1924-1978) E. Raudväli (1926-1996) Agrokeemia õpetamise ajalugu Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas – 1797. a. Kesztley Agraarülikool Esimene põllumajanduslik kõrgkool Venemaal – Vana-Kuuste Põllumajandusinstituut (1834- 1839) Esimene Kõrgkool Venemaal, kus õpetati agronoomiat (k.a. väetamist) oli Tartu Ülikool (1803.a.) – prof. Krause Alates 1836. a. agrokeemia eraldi õppeainena – prof. Schmalz Alates 1920. a. õppetöö Eesti keeles – prof. A. Nõmmik Mineraalväetiste tootmise ajaluga XVII saj. Inglismaal kondijahu fosforväetisena 1830. a
Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED....................................10 2
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala KONFLIKTI LAHENDAMISE VÕIMALUSED ORGANISATSIOONIS Ainetöö Juhendaja: Helina Vigla Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 2 Tallinn 2009 Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. KONFLIKTI OLEMUS..................................................................................................... 5 1.1. Konflikti tunnused, tüübid ja tekkepõhjused...............................................................5 1.2. Konflikti lahendamise võimalused...........................................................................
üldhariduslikus keskkoolis. Siiski toimus haridus allakäik, kuna küpsustunnistused said ka need, kes ei väärinud. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mitmed kampaaniad: maakoolide sulgemine, üleminek kabinetsüsteemile jms. Kõrghariduses asendati senine ainesüsteem kursusesüsteemiga. Kõigile tudengitele õpetati kommunistliku partei ajalugu ja 1960. aastatel lisandus teaduslik kommunism. Üliõpilaskonna kasv oli märgatav (1945. a 3700; 1985. a 23 500). Kõige olulisem kõrgkool, kus säilis osaliselt akadeemiline mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool Pallas ja Tallinnas avati ERKI. TPI; TPedI; EPA. Vaimne vastupanu venestamisele Süveneva venestamise tingimustes tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Kitsenesid suhted Läänemaailmaga. Päevakorrale tõusis ideoloogilise võitluse loosung. Kõik need negatiivsed
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP II Maris Pähn DIABEETILINE RETINOPAATIA Referaat nägemise uurimises Juhendajad: E.Olonen M.Väljari Tallinn 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1 DIABEET ...................................................................................................................5 2 DIABEETILINE RETINOPAATIA...........................................................................7 2.1 Retinopaatia liigid................................................................................................ 9 2.1.1 Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia.................................... 9 2.1.2 Raske taustretinopaatia e preproliferatii...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet, Lailo Halilova, Sirje Lehtmaa, Külli Raamat, Marianne Rosenfeld, Marika Kreitsman KAUGTÖÖ EESTIS Grupitöö Juhendaja: Eneken Titov Kaugtöö Eestis 2 Tallinn 2008 Kaugtöö Eestis 3 SISUKORD 1. Kaugtöö mõiste ja olulisemad alamõisted................................................................3 2. Kaugtöö populaarsus, levik, kasutamine Eestis......................................................5 3. Näide Eesti kaugtöö keskusest ja selle toimimisest.................................................8 4. Kaugtöö plussid ja miinused.......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
