Raha ja kõrgharidus Raha ja kõrgharidus ei käi just tingimatta käsikäes. Et teenida head raha ei pea mitte sugugi omama kõrgharidust. Sellest kõigest ma üritangi jutustada. Eesti on väga hea riik selle poolest, et meil on kõrgharidus paljudele õpihimulistele tasuta. Kui sooritada peale keskkooli kõik eksamid edukalt, eriti matemaatika ja bioloogia, siis on põhimõtteliselt kõik uksed riigieelarvelistele kohtadele ülikoolis avatud. Kui aga mul oleks soov minna näiteks Ameerikasse õppima siis pole mingit võimalust teha seda tasuta. Loomulikult on ka Eestis õppimine tasuline kui sooritatud eksamid pole piisavalt head. Kui Eestis õppida magistrit siis läheb see maksma 90000.-
suuremale stipendiumile, et ka n-ö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi senisest suuremas mahus. KES PEAKS HARIDUSE EEST MAKSMA? Ülikoolid võtku tasuta kõik, kes seda väärivad. IRL küsis hiljuti inimeste arvamust läbi üleriigilise küsitluse 43 686 inimest toetas tasuta kõrgharidust. See on kolmveerand kõigist, kes IRLi küsitlusele vastasid. Tasuta kõrgharidus on õigus, sest vaid see tagab kõigile võrdse ligipääsu haridusele. Eestlased on haridust alati au sees hoidnud ja tasuta kõrgharidus pakub seda kõigile võimekatele õppuritele. Tasuta kõrgharidus paneb ülikoolidele kohustuse senisest hoolikamalt valida neid, keda nad õppima võtavad. Suvel oli 3 korralik skandaal, kui Tartu Ülikoolis õnnestus edukalt ära kaitsta bakalaureusetöö, kus muude
Kuna ülikooli kõrvalt on raske tööl käia ning enamus ei leiagi üldse tööd ja riigitoetus on väga väike, siis on tudengitel väga raske hakkama saada. Ka hinnad igalpool muudkui tõusevad aga toetus muudkui langeb. Varsti ei lähegi enam keegi ülikooli, sest lihtsalt ei saa seda endale lubada. Artiklis oli räägitud, et enne tuleks tudengitel elu kergemaks teha ja siis alles kõrgharidus tasutaks teha. Muidugi on see õige, kuid mida see tasuta kõrgharidus nii halba siis teeks? Muidugi tuleks rohkem tudengeid juurde, kuid seis ei tohiks ju halveneda. Kui parandada praegu olukorda ja siis teha tasutaks kõrgharidus, siis neid juurde tulnud noori oleks nõnda palju, et kohe oleks kõik taaskord samas seisus nagu enne. Seega minu arvates see väga midagi ei muuda. Muidugi võiks olla kõrgharidus tasuta kuid minu arvates võiks pigem olla see lihtsalt odavam, mitte täiesti tasuta. Ma ise kardan kaa praegu seda, et minu
kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku amet on eluaegne, peab olema juriidiline kõrgharidus. Saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. Advokaat - süüaluse kaitsja, jur. kõrgharidus. Prokurör - süüdistaja. Kaasistuja - vaatab et kõik oleks (Y). Sisejulgeolek - tagavad sise ja justiitsministeerium. Välisjulgeolek - kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi
on palju erinevaid võimalusi ja siiani pole leitud ühtegi sellist, mis kõigile sobiks. Tooksin välja tasuta ja tasulise hariduse positiivsed ja negatiivsed küljed, samuti arutleksin võimalike variantide üle, kuidas saaks haridussüsteemi reformida. Kirjatöö eesmärgid: Kaaluda erinevaid variante(tasuta ja tasuline haridus, kõrgharidusmaks), mõelda kõige optimaalsele lahendusele, mis sobiks kõigile ning panna ka lugeja mõtlema võimalike lahenduste üle. Põhisõnum: Tasuta kõrgharidus peab jääma, kuid ilmselt tuleks selle kättesaadavust piirata. Esialgne pealkiri: Kõrgharidus - tasuta või tasuline? Kava: · Sissejuhatus 1. Tasuta kõrghariduse olemus, plussid ja miinused üliõpilase ja riigi seisukohalt. 2. Tasulise kõrghariduse plussid ja miinused. 3. Tasulise kõrghariduse kehtestamise ohud. Uute stipendiumite ja riiklike toetuste vajalikkus. 4. Teised võimalikud lahendusvariandid. 5. Minu arvates sobilik variant.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Kõrgharidus - tasuta või tasuline? Kava Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Teema: tasulise ja tasuta kõrghariduse plussid ja miinused. Võimalikud lahendused kõrgharidussüsteemi muutmiseks.
bakalaureuse tunnistust. Suur hulk kõrghariduse võimalustest läheb täiskasvanute hariduse alla. Täiskasvanu haridus Täiskasvanu haridus hõlmab kõiki kolme üleval pool toodud haridus liiki. Täiskasvanute peamine haridus sisaldab Töötaja põhikooli, Talupoia põhikooli ja kirjaoskus klasse. Täiskasvanute teisane haridus sisaldab radio/TV spesiaalne teisejärguline kool, spetsialiseeunud teisejärguline kool välitandri töötajaskond, töötajad, öölised, talupojad. Täiskasvanu kõrgharidus sisaldab radio/TV ülikoole, võtmeisiku kolledz, töötajate kolledz, talunike kolledz, correspondents kolledz ja haridus kolledz. Enamik neist pakub kahe-ja nelja aastast lühi-tsükel kursuseid. Haridussüsteem Et elanikkonnale haridus tagada on Hiinas laiuv ja mitmekesine kooli süsteem. Seal on eelkoolid, lasteajad, koolid pimetatele ja kurtidele, võtme koolid (sarnased ettevalmistumis koolid kolledziks), põhikoolid, teisejärgu koolid (kus on kokku
40 ja vanem), kokku 6 rühma. Haridustaset oli 3 rühma: Põhi- või madalam, Kesk- ja Kõrgharidus. Rohkem oli sündinud lapsi emadel, kes elavad linnas, kellel on kesharidus ja kelle vanus on vahemikus 25-29 aastat. Tabel 1. Elussündinud Ema vanuse, haridustasemi ja asutusüksuse liigi järgi. Põhiharidus või Kokku Keskharidus Kõrgharidus madalam Vanuserühmad Kokku 15 763 2 689 7 363 5 709 kokku Alla 20 854 712 142 0 20-24 3 325 903 1 952 469 Statistika kodutöö
Tasuta kõrgharidus. Tasuta kõrgharidus Eestis tähendab seda, et üliõpilase eest maksab õppetasu riik. Samas kaasneb õppimisega palju teisi kulutusi, nagu õppematerjalide, ühistranspordi jmt peale vajaminev raha. Selleks otstarbeks saavad parimad üliõpilased õppetoetust, mis pole paraku piisavalt suur nende kulutuste katmiseks. Tasuta õppimine kehtib ainult eestikeelsetel õppekavadel. Kui varem oli akadeemilise puhkuse ajal õppimise lubamine ja selle maht kõrgkoolide enda otsustada
Haridus Kaur & Taavi Hariduspoliitika · On abinõude meetodite süsteem · Seda kasutatakse ühiskonnas mis tahes õpikeskkonna ja õpikorralduse kujundamisel Üldharidus · On teadmiste,oskuste,vilumuste,väärtuste ning käitumisnormide süsteem · See võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks Hariduse liigid · Algharidus · Põhiharidus · Keskharidus · Kutseharidus · Kõrgharidus · Akadeemiline kraad Põhiharidus(põhikool) · Põhikool on üldhariduskool Eestis · Eesti inimene omandab enne 18- aastaseks saamist põhihariduse · Põhikoolis on 1.-9. klass Keskharidus (keskkool ja gümnaasium) · Gümnaasium(keskkool) on kool,kus omandatakse üldkeskharidus ja valmistutakse kõrghariduse omandamiseks · Gümnaasiumis(keskkoolis) on 3 klassi (10.-12. klass) Kutseharidus · Kutseharidus on teatud erialal
AMETIKOHA ÕIGUSED (Millele on ametikoha täitjal õigus, et ta saaks oma tööülesandeid täita?) 1. Õigus töövahenditele 2. Õigus võtta puhkust 3. Õigus saada töötasu AMETIKOHA VASTUTUS (Mille eest ametikoha täitja vastutab?) 1. Vastutab töövahendite eest 2. Töökeskkonna eest hoolitsemine 3. Ettevõttest hea mulje jätmine KVALIFIKATSIOONINÕUDED 1. Nõutavad üldoskused ja -teadmised: Haridustase: keskharidus x kutseharidus rakenduslik kõrgharidus akadeemiline kõrgharidus Ametialane kogemus: ei ole nõutud xkuni 3 aastat üle 3 aasta Arvutioskus: ei ole nõutud elementaarne oskus x ulatuslik Keeleoskus: Eesti keel algtase kesktase kõrgtase x Vene keel algtase x kesktase kõrgtase Inglise keel algtase kesktase x kõrgtase Juhiluba: - B C 2. Muud oskused või teadmised: 1. Oskus motiveerida kaastöötajaid
SIIRI PAURSON MILLEKS MULLE KÕRGHARIDUS? Hariduseta siin ilmas kahjuks ei saa. Nii muutub ühiskond siin ilmas aina nõudlikumaks oma haridusnõudega. Ammu aega tagasi oli ühiskonnas palju inimesi, kes olid vaid põhiharidusega ja elasid ka ära. Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et isegi kutsekeskharidusest ei piisa. Leian, et hetkel pole kõige õigem hetk öelda, et miks mulle kõrgharidus. Sellele küsimusele oleks ilmselt parem ja lihtsam vastata nii kolme aasta pärast, kui olen lõpetanud bakalaureuse. Pärast on alati kergem hinnangut anda. Kuid juba aastaid on mõlkunud mu peas mõtte, et pean kindlasti minema ülikooli. Kasvõi seetõttu, et saaksin tunda enda üle uhkust. Aga enda heaolu siin on õige väiksem asjaolu. Suurem määraja selle küsimuse juures on aga see, et kas mingit muud varianti peale kõrghariduse ka on? Minu arvates ei ole
vaatenurkade alt vaadates mitmeid erinevaid vastuseid. Haridus on kindlasti vajalik igal moel, tänapäeval üldiselt ilma hakkama ei saa. Mõned kümned aastad tagasi ei olnud haridusel nii suur rõhk, kui sa oma ametit oskasid, siis luges oskus, mitte haridus. Tänapäeval aga on üldiselt vastupidi. Nagume kõik teame on Eestis ja ka mujal maailmas majanduskriis ning palju koondamisi. Koondamisel arvestatatakse ikka haridust, kui kaks meest kandideerivad samale töökohale ja yhel on kõrgharidus, aga teisel mitte. Võimalik, et isegi sellel ilma kõrghariduseta mehel on rohkem oskusi ja kogemusi antud alal, aga suurel tõenäosusel võidab haridusega mees. Kindlasti oleneb hariduse tähtsus ka alast, on alasi, kus haridus suurt rolli ei mängi. Mõnede jaoks tuleb otsus hariduse üle teha liiga vara, nad arvavad et sellel pole tähtsust ja otsustavad minna kergele, lihtsale ja mitte nii heale haridusteele. Sealt aga võivad kujuneda probleemid kogu eluks. Oled
kulub teleka vaatamisele ja raadio kuulamisele. Samuti pidi iga inimene märkima enda haridustaseme, soo ning vanuse. Vanus Sugu TV-h Raadio Haridus Triin 20 n 2 2 Keskharidus Saskia 20 n 3 4 Kesk-eri Oskar 4 m 3 1 - Laura 21 n 3 5 Keskharidus Katrin 58 n 2 5 Kõrgharidus Kaur 20 m 4 2 Keskharidus Vaike 23 n 3 6,5 Kesk-eri Meelis 23 m 4 8 Kõrgharidus Rakend. Jaanus 45 m 6 4,5 Kõrg Tarmo 34 m 5 5 Keskharidus Ave 83 n 1 5 Kesk-eri 3 Statistilised näitajad ja analüüs 3
Haridus Essee Võib öelda, et enamus inimesi alustab oma eluteed hariduse hankimisega. Juba varases eas hakatakse omandama eelharidust, sellele järgnevad algharidus, keskharidus ning kõrgharidus. Üldjuhul piirduvad paljud keskharidusega, kuna mõningates valdkondades pole kõrgharidus kohustuslik. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob
Kas bürokraatia on positiivne või negatiivne Pigem positiivne, sest see tagab ühtse ja ausa nähtus? poliitika ning otsuste elluviimise. Bürokraatiat võib nimeda justkui ,,vahekohtunikuks", kelle reeglid on kõigile ühtsed. Mida nõutakse ametniku kandidaadilt avalikult - Kõrgharidus. konkursil? - Enesetäiendamine. - Asjatundlikus. Miks peab ametnikke kontrollima? - Nad tegutseksid avalikes huvides. - Tõsta valitsemine tõhusust. - Vältida korruptsiooni. Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi. Kohtul on kolm astet maakohtud ehk
Haridus Võib öelda, et enamus inimesi alustab oma eluteed hariduse hankimisega. Juba varases eas hakatakse omandama eelharidust, sellele järgnevad algharidus, keskharidus ning kõrgharidus. Üldjuhul piirduvad paljud keskharidusega, kuna mõningates valdkondades pole kõrgharidus kohustuslik. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda
Kõrghariduse allakäik Edukus ja haridus ei käi just alati käsikäes. Tiit Hennoste on avaldanud artikli, kus ta kirjutas, et meie ühiskonnas on kujundatud hoiakud, et ainult kõrgharidus annab raha ja positsiooni ning need on elus kõige olulisemad. Et olla edukas ei pea olema ilmtingimata kõrgelt haritud. Isegi meie riigikogus on koguni 9 inimest vaid keskharidusega. Kõrgharidusega inimesi on Eestis teadaolevalt liiga palju, ehk siis majanduskriisi ajal oli suur osa töötutest kõrgharidusega. Nagu ka Hennoste on öelnud, kui anda kõrgharidus järjest suurematele hulgale inimestele tähendab see igal juhul taseme langust. Kuid haridus
Miks arvatakse, et vaid kõrgharidusega inimestel on tulevikku? Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus kaugele jõuda ning on veendunud, et vaid kõrghardusega saab edukaks. Samas on ka palju inimesi, kes peale keskkooli lõppu ei soovi haridusteed ülikoolis jätkada, vaid suunduvad tööle ning hakkavad enda karjääri hoopis sedaviisi üles ehitama. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas kõrgharidusega noored on valmis suunduma tööturule? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Inimene õpib kogu elu. See on kindlasti tõsi ,kuid tuleb eristada elu jooksul õppimist ning hariduse omandamist. Silmaringi avardamine tuleb alati kasuks. Pole oluline, kas seda tehakse läbi õppimise või välismaal tööl käies. Meie kiiresti arenev ühiskond on loonud „illusiooni“,
Plaan on taotleda erinevate projektide kaudu Euroopa Liidu ning Eesti Vabariigi sotsiaalsfääriga tegelevatest asutustest toetusi. Kõne alla võivad tulla ka eratoetused ja annetused. Projekti finantseerimine toimub läbi erainvestorite ja Euroopa Liidust ning ka Eesti Vabariigist tulnud toetuste kaudu. Taotlev summa on: 319 353 EUR Juhtkond Nimi Tegevusvaldkond; haridus; E-mail Osalus Kim Osanik, IT tehnik/arendaja ja kontaktisik; kõrgharidus 30% Naciscionis omandamisel. E-mail: [email protected] Dmitri Osanik, jurist/raamatupidaja; kõrgharidus omandamisel. E-mail: 30% Gretsev Dmitri@ e-vabaaeg.ee Artjom Guk Osanik, IT tehnik/arendaja ja vabaaja keskuse direktor; 40% kõrgharidus omandamisel. E-mail: Artjom@ e-vabaaeg.ee 2/7 Eesti Mereakadeemia
Aastakulud kokku arvestatuna ühe õppija kohta Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Islandis on 4-tasemeline haridussüsteem 1) Alusharidus (leikskóli) ehk lasteaiad. 2) Kohustuslik põhiharidus (grunnskóli). 3) Keskharidus (framhaldsskóli). 4) Kõrgharidus (háskóli). Alusharidus 1-6 aastastele lastele Lasteaiad on nii riigi kui eraomandis Lapsevanemad maksavad osaliselt selle eest Võivad lasteaias olla 4-8 tundi päevas Lapsi on rühmades 18-24 Noorem ja vanem rühm Põhiharidus Kohustuslik Kooli minnakse 6-aastaselt Lõpetab põhikooli 16-aastaselt Kestab 10 aastat Laps käib kodule lähimas koolis Enamik lapsi õpib liitklassides ehk klassis on 48 õpilast
inimesega. 6 · Järgmiseks võeti vaatluse alla, kas haridus mõjutab laste arvu peres ? Kas kõrgharidust omandavad elanikud soetavad julgemalt järglasi , kuna eeldatavalt on nad materiaalselt rohkem kindlustatud ? Selleks koostati tabeli ( Tabel nr.2 ). Tabel nr.2 Vastajate laste arv Põhiharidus+ Kõrgharidus keskharidus Ei ole 19,2% 19,6% lapsi Üks laps 17,9% 16,7% Kaks 8,4% 13,4% last Kolm 2,2% 1,9% last Neli last 0,2% 0,5% Kõrghariduse omandanud elanikel on peres rohkem lapsi kui põhihariduse ja keskharidusega kokku liidetud elanike peres. Järelikult elanikud, kes omandavad kõrgharidust mõtlevad ennekõike sellele, et millises keskkonnas ta peab oma lapse üles
Sotsioloogia referaat A.V. Perevozny, University management, Mass higher education: origination and challenges of organization, 2011, 1. . 28-33. http://ecsocman.hse.ru/data/2011/07/27/1267425588/2011-1-4.pdf Massiline kõrgharidus: organisatsiooni algatamine ja probleemid Artikkel seletab probleemist, mis on seotud massilise kõrgharidusega. Üks kõrghariduse joontest on massilisus. See, et haridus on kergesti kättesaadav on muidugi väga positiivne olemus kõikide jaoks, samuti see on ka väga mitmekessiline. Samas see tõstab eriala pädevust, muudab töötajate taseme ja nõrgendab sotsiaalse diferentseerumise. Üleminek massilise kõrgharidusele kõikjal toimub koos erinevatega lähtepositsioonidega. Lääne
4 inimest. · Ning siis koostasime tabeli inimeste eelmisekuu netosissetuleku ja haridustaseme võrdlemiseks. Et näha , kas kõrgema haridusega inimeste sissetulek on. Vastused on tabelis (tabel nr. 1) Tabel nr. 1 Vastajate kuupalk 6 Vastajate kuupalk Haridus Põhiharidus (21) Keskharidus (255) Kõrgharidus (300) Kuu sissetulek Kuni 4000 kr 19% 11% 9% 4001-6000 kr 42,9% 22,4% 18% 6001-8000 kr 4,8% 24,3% 18% 8001-10 000 kr 9,5% 11,4% 12% 10 001-12 000 kr 0% 5,1% 8,3%
õpilastele õppemaksuta. Koolis toimub õpe kutse-, eri- ja ametiala õppekava alusel. Kutsekoolides toimub õpe päeva-, õhtu-ja kaugõppe vormis. Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikast, eksamiperioodist. Õppeaeg koos eksamiperioodi ja praktikaajaga on vähemalt 40 õppenädalat. Õppimisvõimaluste kohta kutsekoolides on võimalik leida lisateavet internetist. Kõrgharidus jaguneb Eestis kaheks tasandiks: rakenduslik kõrgharidus ning akadeemiline kõrgharidus. Rakendusliku kõrgharidust annavad Eestis rakenduskõrgkoolid ning akadeemilist kõrgharidust ülikoolid. Kõrgharidust pakuvad Eestis riiklikud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid ning erakõrgkoolid ja 5 ülikoolid. Õppimine riiklikus rakenduskõrgkoolis või ülikoolis on üldjuhul õppemaksuta.
See on suur pluss praegusel ajal, sest paljudel peredel ei ole piisavalt raha, et oma lapse kõrghariduse õpinguid rahastada. Kutseharidusega omandatakse teatud eriala oskused ja teadmised ning sealhulgas ka keskharidus, mis tagab kvaliteetse tööjõu. Kutseharidusel on küll palju plusse, kuid neid on ka kõrgharidusel. Kõrghariduse tööturg võib küll Eestis väikseks jääda, kuid maailmas on vajadus kõrgharidusega tööjõule suhteliselt suur. Kõrgharidus annab ka suurema kindluse tööturul kutseharidusega inimeste ees, sest kui mingil hetkel tõesti omale erialast tööd ei leita, siis on võimalik töötada teistel ametitel, sest peaaegu alati eelistatakse kõrgharidusega tööjõudu kutseharidusega tööjõule. Kõrghariduse omandamine võib maksta suhteliselt palju, kui eksami tulemused ei ole just kõige paremad, kuid kõrgharidusega kaasneb hea karjääri võimalus ja kõrge palk, mis hiljem tasub kulutused oma haridusse
taasiseseisvumist. Tol ajal tehti tööd ja saadi palka, et ära elada. Palju tähtsam oli preemia, mida said vaid parimad töötajad ja selleks võis olla pääs välismaale, auto vms. See oli asi, mida himustasid inimsed tol ajal kõige enam. Kaasajal on aga raha see, mis nö õnnelikuks teeb. Kopsakas rahatasku avab uksed kogu maailma ja sellest võimalusest ei ütleks keegi ära. Pragusel ajal väärtustatakse ka haridust ja selle omandamist väga. Tähtis on omandada põhi-, kesk- ja kõrgharidus, et tulevikus karjääriredelil üles poole liikuda ja hea palgaga töökoht omandada. Enne taasiseseisvumist ei väärtustatud haridust nii palju kui kaasajal. Sel ajal oli suurim unistus käia ära kusagil välismaal. Minu arvates on hariduse omandamine tänapäeva ühiskonnas väga oluline. Ma tean, et ainult põhiharidusega ei ole enam midagi teha, kui unistused on suured ja soov leida omale hästi tasuv töökoht ning materiaalne kindlustatus tulevikuks.
sotsiaalsfääriga tegelevatest asutustest toetusi. Kõne alla võivad tulla ka eratoetused ja annetused. Projekti finantseerimine toimub läbi erainvestorite ja Euroopa Liidust ning ka Eesti Vabariigist tulnud toetuste kaudu. Taotlev summa on: 320 000 EUR JUHTKOND Nimi Tegevusvaldkond; haridus; E-mail Osalus Anastasia Osanik, Müügiosakonna spetsialist ja kontaktisik; kõrgharidus 40% Piirainen omandamisel. E-mail: [email protected] Robert Osanik, jurist/raamatupidaja; kõrgharidus omandamisel. E-mail: 30% [email protected] Merivälja Liisa Ots Osanik, IT tehnik/arendaja ja vabaaja keskuse direktor; kõrgharidus 30% omandamisel. E-mail: [email protected] 2 ANDMED PANGAÜLEKANDE TEGEMISEKS
Üldpõhiharidus Keskeriharidus pärast põhiharidust Üldkeskharidus Keskeriharidus pärast keskharidust Kutseharidus Kõrgharidus Suurimal arvul inimestel on üldkeskharidus kuna see oli kohustuslik ENSV. Üldpõhiharidus suuremal osal inimestel kuna see on kohustuslik praegu Eestis. Algharidusega inimesed on kolmandal kohal, kuna on üpriski palju lapsi kes pole veel põhiharidust omandanud ja võibolla ka osad vanurid, kellel jäi haridus pooleli sõja/küüditamise tõttu. Kutsehariduse on omandanud suuremal osal inimestest kui võtta erinevad harud kokku.
......................................3 1.1.Esimene ülikool.........................................................................................3 1.2.Ülikooli mudelid........................................................................................3 1.3.Ülikooli sisu...............................................................................................3 EESTI...............................................................................................................5 2.1. Kõrgharidus Eestis.....................................................................................5 TARTU ÜLIKOOL........................................................................................5 3.1. Tartu Ülikooli ajalugu.................................................................................5 3.2. Eesti aeg Tartu Ülikoolis............................................................................6 3.3. Taartu Riiklik Ülikool...................................................
kuid eriliselt tooksin välja Haljala valla ametijuhendis seisneva punkti, et sotsiaaltöötajal on õigus sekkuda pereellu, kui on alust arvata, et isiku areng, tervis ja/või elu on ohus. Leian, et see on väga oluline punkt omavalitsuse sotsiaalse heaolu tõstmiseks ning teiste omavalitsuste õigustes peaks see samuti olemas olema. Kvalifikatsiooninõuete puhul on Haljala vallal kõrgeimad nõudmised. Haljala valla puhul on nõutud sotsiaaltöö rakenduskõrgharidus või kõrgharidus, kuid teiste valdade puhul võib olla ka kutseharidus. Lisaks on Haljala valla puhul nõutud töökogemus antud teenistusvaldkonnas riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt 12 kuud. Võrreldes teiste valdadega pole Halinga valla puhul välja toodud nõutud isiksuomadusi. Isiksusomadused siiski võiks kirjas olla nõuetes, kuna töökohale kandideerimiseks peaks kandideerijal olema selge ettekujutust sellest, mida temalt oodatakse.
sisseastumiskatsete. Mida parem tunnistus ja katsete tulemused, seda suurem võimalus saada parematesse koolidesse. Kui ei ole võimalust või on mõni muu põhjus gümnaasiumisse mitte minna, mõeldakse palju ka kutsekoolide või keskeriõppeasutuste peale. Sealt võib omandada keskeri haridusee. Seal õpitakse enamasti ära mingi konkreetne amet või elukutse. Peale keskkooli või kutsekooli võib minna ka ülikooli, et saada kõrgharidus. Kõrgharidus on kõrgeim haridus mida Eestis võimalik omandada ja seda haridust hinnatakse väga. Kõrgharidusega inimesel on ka lihtsam tööd saada. Tänapäeval ei ole just kõige lihtsam sobivat tööd leida, eriti veel praegusel ajal, kui majandus on halvas seisus. Iga töökoha peale on konkurents suur ja tööle võetakse vaid parim, eriti kui jutt pole suuremast füüsilisest tööotsast. Tahetakse ikka kõige haritumat ja kogenenumat tööjõudu
KLASSITSISM *tekkisid esimesed muusikaühingud Londonis,Pariisis,Berliinis,viinis *Klassitsismi ajal tuli keskhariduse asemel kõrgharidus *sümfoonia- 4 osaline instrumentaalteos *koomiline ooper- näitlejad teevad nalja *ooper seeria- mütoloogilise ja ajaloolise sisuga *avamäng- sissejuhatus(ooperisse) *sanatiin- 3 osaline instrumentaalteos, Klementi, Scarlati PUHKPILLID: *flööt *oboe *klarnet *fagott KEELPILLID: *Viiul *vioola *kontrabass *tsello
KREEKA VABARIIK Asukoht kaardil. Balkani poolsaare lõunapoolseima riigi Kreeka rannikut uhuvad Egeuse, Joonia ja Kreeta meri. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Üldandmed. · Pealinn : Ateena · Pindala : 131 940 km² · Riigikeel : kreeka · Rahvaarv : 11 120 000 (2006.a.) · Rahvastikutihedus : 81 in/km² · Rahaühik : Euro (EUR) · Iseseisvus : 25.märsil 1821 Huvitavat Kreeka kohta. · Kreeka omab rohkem kui 2000 saart · Kreeka mandrit ja tema saari valdab mägine pinnamood · Kreeka on maailma suurimaid laevaomanikke · Kreekas on rikkalikult maavarasid,sealhulgas haruldasi metallimaake · Kreeka majanduse ja valuuta allikas on turism · Kreeka tuntuim kaubamärk on riiklik lennukompanii Olympic Airlines Kreeka tuntuimad vaatamisväärsused. Athose mägi Chalkidike poolsaare ühel harul ehk Athose poolsaarel asub kreekakatoliku munkade vabariik Agio Oros,mille pindala on 3...
ARHITEKT 7.klass Õpingute pikkus: Vähemalt 4 aastat ülikoolis. Õpingute maksumus: 0-40000 eek aastas Omandatavad oskused: Matemaatika, projekteerimine, detailplaneerimine, konstrueerimine, haljastus ning joonistamine- maalimine,võõrkeeled ja arvuti programmide õpitavad oskused. Omandatav haridustase: Kõrgharidus Eelnev haridus: Gümnaasiumiharidus Vajalikud isiksuseomadused: Loomingulisus, täpsus, ruumiline kujutlusvõime, loogiline mõtlemine, hoolikus, vastutusvõime, Oskus oma aega planeerida pingetaluvus ja hea suhtlemisoskus. Eeldatav palk: max. umb 100 000 kõigub väga palju projektidest.
ettevalmistamine tootmiseks jne. Tal peab olema hea suhtlusoskus, võõrkeelteoskus, omama häid teadmisi arvutiprogrammides. 3.5 Osakonna juhataja. Müügijuhataja. Tööülesanded sõltuvad konkreetsest firmast, kindlasti on nende hulgas: · müügi-, ostu- ja arendusprotsessi juhtimine, · meeskonna töö korraldamine ja jätkusuutlikuse tagamine, · kliendisuhete loomise ja hoidmise koordineerimine. Tavalised nõudmised kandidaadile: · kõrgharidus, soovitavalt insenertehniline, võõrkeele oskused, · võime pingelistes olukordades kiireid ning optimaalsemaid otsuseid vastu võtta, · head läbirääkimis- ja enesekehtestamisoskused, · eelnev töökogemus tööstusettevõttes. Tallinna Tehnikakõrgkool 3.6 Tootmisjuht Tootmisjuhi tööülesanded: · tellimuste kvaliteetse, õigeaegse ja efektiivse täitmise tagamine,
suurem enamus gümnaasiumi lõpetajatest ei tea jätkuvalt, mida oma gümnaasiumiharidusega peale hakata- üldjuhul kopeeritakse seda, mida teeb enamus- läheb omandama akadeemilist haridust. Sildistamine põhikooli lõpus õpiedukuse alusel loob vaid väärad normid ning arusaamad, et kutsekool on vaid `ebaõnnestujatele', millest tuleb esile ka Eesti haridussüsteemi teine murekoht: akadeemiline kõrgharidus on mitmeid kordi eelistatum kui kutseharidus. Lugedes hiljuti üht Riigikogu istungi väljavõtet, kus Eesti Kaubandus-Tööstukoja esimees Luman analüüsis meie riigis valitsevat olukorda, saab väga selgelt aru, et haridussüsteem toodab liialt akadeemilise haridusega inimesi. Luhman märkis ära, et majanduslikult edukates ühiskondades arvestatakse, et 50% töökohtadest eeldavad kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduslikku ja 25%
töökogemus assistendina või büroojuhina väga hea eesti ja vene keele oskus hea inglise keele oskus pinge- ja rutiinitaluvus iseseisvus väga hea kontoritarkvara kasutamise oskus Ettevõte: Andevis AS – klienditoe spetsialist Nõudmised kandidaadile Väga hea suhtlemisoskused Positiivne lähtumine väljakutsetele Energia lahenduse leidmiseks Soov õppida ja ennast parendada Nõutud haridus Kõrgharidus Nõutud keeled eesti, inglise, vene Ettevõte: Ecofarm TÜ – assistendi ametikoht Nõudmised kandidaadile: Kõrgharidus Väga hea inglise keele oskus Kasuks tuleb eelnev koostöö tootmises Ettevõte: HR Power – kontori assistent Nõudmised kandidaalie: Vähemalt keskharidus Varasem töökogemus ja baasteadmised arvuti kasutamisel Inglise keele oskus vähemalt algtasemel nii kõnes kui ka kirjas Sind iseloomustab kiire õppimisvõime
"Tasuta kõrgharidus- investeering või raiskamine?" Poolt: 1. Võimalus on õppida ka madalama sissetulekuga peredest pärit noortel 2. Õpilasel on rohkem aega, et keskenduda õppimisele, mitte aga kulutada aega töötamisele 3. Riigi jaoks on oluline, et noored oleksid haritud ja haridus vastaks tööturu vajadustele Vastu: 1. Õpingud katkestatakse kergekäeliselt, kuna ei ole rahalist vastutust 2. Riik teeb halva investeeringu inimestesse, kellest lõppkokkuvõttes ei saagi oma eriala omandanut õppijat 3. Õppija ei pinguta piisavalt, kogub vaid vajaliku koguse punktisummast, et saada kätte diplom
"Tasuta kõrgharidus- investeering või raiskamine?" Poolt: 1. Võimalus on õppida ka madalama sissetulekuga peredest pärit noortel 2. Õpilasel on rohkem aega, et keskenduda õppimisele, mitte aga kulutada aega töötamisele 3. Riigi jaoks on oluline, et noored oleksid haritud ja haridus vastaks tööturu vajadustele Vastu: 1. Õpingud katkestatakse kergekäeliselt, kuna ei ole rahalist vastutust 2. Riik teeb halva investeeringu inimestesse, kellest lõppkokkuvõttes ei saagi oma eriala omandanut õppijat 3. Õppija ei pinguta piisavalt, kogub vaid vajaliku koguse punktisummast, et saada kätte diplom
Nõudmised kandidaadile eeldame erialast haridust (võib olla omandamisel); hea suhtlemisoskus ja soov töötada õpilastega; soov teha meeskonnatööd, hea pinge- ja stressitaluvus; täpsus ja korrektsus. Omalt poolt pakume eneseteostusvõimalust ja huvitavat tööd arenevas koolis; meeldivat töökeskkonda ja häid töötingimusi; palgatingimused head (Vinni valla lisatoetus) kaasaegseid töötingimusi. Tööle asumise aeg 01.11.2011.a. Nõutud haridus Kõrgharidus Nõutud keeled Eesti Tööaeg Täistööaeg Tööle asumise aeg Niipea kui võimalik Asukoht Vinni-Pajusti Gümnaasium Kontaktandmed: Kontaktisik Aadress Tammiku 9 Vinni 46601 Lääne-Virumaa Lisainfo telefonil 32 456 23 Internetiaadress http://www.vpg.edu.ee Mari-Liis Raju Ä10k
euroopa · Kliendi suurus on suur, sest firmad tellivad meilt siiski lihatoodet. · Töötajate arv peab olema siis piisavalt suur, küttid + liha toote pakendamine + äravedu · Pakutavad teenused ehk tootmine, puhastusteenust · Muu iseloomustav oleks et nõuded tööriietusele 2)Eraisikud · Sugu oleks ilmselt 95% mehed ja 5% naised · Vanus oleks alates 20-80a. · Haridus oleks kesk või kõrgharidus · Ametikoht oleks töölisest kuni tippjuhtideni · Sissetulek oleneb töökohast 10. Konkurents Konkurents otseselt pole suur, kuna meie teenus on teistsugne ja eriline. Rohkem muret pakub see, et meie teenust tõmmatakse pooleks, ehk inimesed ise lähevad kuhugi metsa küttima, või inimesed valivad teise majutuse metsas ja ei pruugi meie teenust vajada. Sama teenust otseselt pole, aga on samad tooted mida ka meie pakume, ehk siis jahtimistarbed.
kahanenud märksa kiiremini kui teistes maades. o Kõrgharidust omandavaid naisi on rohkem kui mehi. 20-aastaseste seas õpib ülikoolis 42% naisi ja 30% mehi. o Eesti kuulub koos Leedu, Läti, Ungari, Iirimaa, Suurbritannia ja veel mõnede riikidega gruppi, kus üle 60% noortest õpib üldkeskhariduses. o Eestis teenis kõrgharidusega inimene 2009. a keskmiselt 36% rohkem kui keskharidusega inimene. o Eestis valitseb omamoodi paradoksaalne olukord — kõrgharidus on naistele palju atraktiivsem kui meestele, kuigi materiaalset kasu sellest saavad nad meestest märgatavalt vähem. EDUKA HARIDUSMUDELI OTSINGUIL Edukate rahvusvaheliste testimiste põhjal on Eestis ilmnenud ka murekohti. ESITEKS... TEISEKS… …Eesti koolisüsteem suudab …kõrgete rahvusvahelises võrdluses saavutustulemuste küllalt hästi pehmendada
Mis on bürokraatiale iseloomulik? Professionaalsus Reeglid Patoloogia ehk bürokraatia ebaefektiivus Ametnikkond on püsiv Arvukus bürokraate on palju Bürokraatia funktsioonid Poliitika elluviimine Süsteemi stabiliseerija Vahekohtunikuks olemine (rahva ja riigivõimu vahel) Ametnikkonna taastootmine ja arendamine (koolitused) Ametnike värbamine Avalik konkurss Nõuded: kodakondsus, kõrgharidus vastaval erialal Eestis on ametnikke umbes 20 000 Bürokraadi nimetab ametisse valitsus ja tippametnike puhul võib ka sekkuda riigikogu või riigipea Järelvalve ametnike üle Sisekontroll Poliitiline kontroll Õiguslik kontroll Milleks on vaja järelvalvet? On vaja kontrollida, et ametnik töötaks avalikkuse huvides Võimalikud ohud: · Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil ·
eneseteostusvõimalust uues valdkonnas. Olen töötanud tootmises 10 aastat tootmisdirektori abina, tootmisjuhina ja tootmisdirektorina. Praegusel ametikohal on minu tööülesandeks toomisprotsessi planeerimine, organiseerimine ja toodangu kvaliteedi ja õigeaegse valmimise eest vastutamine. Oma tööalase saavutusena praegusel ametikohal võin märkida toodangu efektiivsuse tõusu ning praagi vähenemist 15 %. Mul on majandusalane kõrgharidus ning magistrikraad tootmise planeerimises. Olen täiendanud end mitmetel tootmis- ja juhtimisalastel kursustel. Lisasin CV, mis annan juba ülevaate minu eelnevast teenstusest. Olen valmis vastama Teie küsimustele Teile sobival ajal. Lugupidamisega nimi Lisatud CV 2-l lehel
tulus äri. Kutsehariduse maine on null ning näha pole, et asi lähiajal paraneks. Haridusseaduse kohaselt jaguneb haridus üldhariduseks, kutsehariduseks ja huvialahariduseks. Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks või kutse saamiseks vajalike teadmiste ja oskuste süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. Kutsehariduse üks osa on seega ka kõrgharidus. Paraku on välja kujunenud, et kõrgharidus nagu polekski tööeluks vajalike teadmiste omandamine, vaid enesearendamise kursus, et jõuda kõrgema intellekti tasandile. Kõrgkoolis õppimine pole kutseoskuste omandamine, vaid elustiil. Majanduses vajame filosoofide asemel aga ka praktilisema väljaõppega töötajaid. Võib-olla tuleks lõpetada kesk-ja kõrghariduse eelistamine kutseharidusele. Vaja oleks rajada kogu haridussüsteemi kattev sõltumatu kutse-ja karjäärinõustamine, integreerida
Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valmis suunduma tööturule? Missugusele? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Oma essees piiritlen noore kõrgkoolilõpetaja võimalused kolme valdkonda kas suunduda linna, maapiirkonda või hoopiski välismaale. Noorte valikud on äärimiselt individuaalsed ja sõltuvad erinevatest asjaoludest, näiteks omandatud erialast, iseloomust, majanduslikust
kodanlaste arv. Töölisklassiks-linnade vabrikutöölised ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid Konservatiivsed- kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud(keda huvitas vanakord) Liberaalid- peamiselt eestlased natuke ka baltisakslasi ja vene kodanlased Revolutsionäär(sotsiaaldemok.)- töölised(tsaari isevalitsemise kukutamine · Juhtivad poliitikud olid Jaan Tõnisson(1868-1941?) TÜ, kõrgharidus ,,Postimees"(seadis omale esikohale rahvusliku eneseteadmise arendamise ja astus välja venestumisele ja saksastumisele)Astus välja baltisakslaste vastu nõudes eestlastele sel üha õiglust. · Konstatin Päts (1874-1956) TÜ Kõrgharidus, "Teataja" .Tahtis parandada eestlaste majanduslikku olukorda. Saavutas võidu 1904 linnavolikogu valimistel. Võitis eesti vene valimis blokki. Revolutsioon
..................................................................................................... 4 6. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis.........................................................................5 7. Kutsehariduse hetkeolukord........................................................................................5 Tänapäeva noorte seas on kutsehariduse omandamine populaarne. Põhikooli lõpetajad enamasti teavad, kas tahavad minna tulevikus ülikooli ja omandada seal kõrgharidus. Kes on selle valiku teinud, lähevad gümnaasiumisse. Järjest rohkem on levinud mõtteviis, et gümnaasiumisse pole mõtet minna" paberi" pärast, sest majanduslik olukord soosib neid, kel on ette näidata dokument eriala omandamise kohta. Samas saab kutsehariduskeskuses tugeva aluse ka see, kes soovib omandada kõrgharidust peale kutseõpet. Oluline on samuti see, et kutseõppe eest maksab riik. Gümnaasiumi
finantseeritav valdavalt edukate firmade poolt ning töötab eelkõige eliitkoolides. ÕPI-EESTI Alus, põhi - ja keskharidus on liitnud üheks üldhariduskooliks, mis on viinud individuaalsete õpiteede kujunemiseni juba varasest east alates. Kool on avanenud ümbrusele ja tööelule : paljud koolid tegutsevad kohaliku info - ja koolituskeskusena. Suured muutused on läbi teinud keskharidusele järgnev haridus, sealhulgas kõrgharidus. Kõige olulisem on aga hariduse, teaduse, tootmise ja ühiskondliku elu omavaheline integratsioon. Täiskasvanukoolitus on massiline ja läbi põiminud inimeste töö ja igapäevaste tegevustega. ÕPETAJA JA ÕPETAJA KOOLITUS-2015 Õpetajaga seoses tuleb pidada silmas mõnda asjaolu : · Eesti õpetajaskondsisaldab inimesi ja professionaale peamiselt kahe erineva taustaga ; neid kes, on saanud oma peamise üldise professionaalse ettevalmistuse Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
